Eesti täiendavad selgitused rikkumismenetluses nr 2020/2117

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

[email protected]

Head of Unit, ENV.E3 -

Environmental Compliance –

Enforcement

European Commission

Meie 13.09.2023 nr 2-14/2023/4182-1

Eesti täiendavad selgitused rikkumismenetluses

nr 2020/2117

Edastame Eesti täiendavad selgitused rikkumismenetluses nr 2020/2117 seoses Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2012/18/EL1 teatud sätete mitte korrektse ülevõtmisega.

Ühtlasi toome välja, et nõustume, et direktiivi art 10 (2) ja lisa III punkt b ei ole Eesti õigusesse

nõuetekohaselt üle võetud ning lubame viidatud sätted muuta. Sõnastusettepanekud on toodud allpool

tabelis.

Direktiivi

säte

Eesti

õigusesse

üle võetud

Eesti selgitus

1. Art 3

(12)

Määrus nr

10 § 2 lg 5

Selgitame, et määruse nr 10 § 2 lg 5 sätestab, et ohtlik kemikaal, mida CLP-

määruses nimetatud ei ole, ja jääde, mis võib olla käitises ja millel võib olla

käitises valitseva olu korral omadus, mis võib põhjustada suurõnnetust,

liigitatakse ajutiselt sellele kõige sarnasemasse ohukategooriasse või

võrdsustatakse mõne käesoleva määruse lisas nimetatud sarnase ohtliku

ainega.

Viidatud määruse nr 10 § 2 lg-ga 5 on üle võetud direktiivi lisa I märkus 5,

mille kohaselt ohtlike ainete, sh selliste jäätmete puhul, mida ei ole määrusega

(EÜ) nr 1272/2008 kaetud, kuid mis on käitises või võivad olla käitises ja

millel on või võib olla käitises valitsevate olude korral omadusi, mis on

samaväärsed suurõnnetusi põhjustada võivate omadustega, liigitatakse need

ajutiselt neile kõige sarnasema kategooria või nimetatud ohtliku ainena, mis

jääb käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

Tulenevalt eeltoodust leiame, et direktiivi lisa 1 märkus 5 on Eesti õigusesse

nõetekohaselt üle võetud määruse nr 10 § 2 lg-ga 5.

2. Art 9

(3) (b)

KemS § 22

lg 4, § 23,

§ 34 lg 2

PäA pädevus on selgitada ohtlikelt ettevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtetelt saadava teabe põhjal välja doominoefekti põhjustada võivad

käitised või käitiste rühmad ning teavitada sellest vastavasse rühma kuuluvaid

ettevõtteid (KemS § 34 p 2) ning koostada A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõttele ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan (KemS § 34 p 3).

KemS § 23 kohaselt tuleb esitada dokumendid koostamisel ja uuendamisel

pädevatele asutustele kooskõlastamiseks. Seeläbi edastatakse pädevale

asutusele ka vajalik informatsioon, mis on seotud doominoefektidega ning

mida on vaja ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamisel.

Vajadusel küsib pädev asutus täiendavat informatsiooni puudutatud isikutelt

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0018&qid=1693406477666

2 (7)

ka plaani koostamise ajal. Väline hädaolukorra lahendamise plaan on väline

dokument, kus on olemas info, kui käitis võib põhjustada doominoefekti, sh

on välja toodud mõjutatud ettevõtted (OE ja SOE). Sama info on olemas ka

Maa-ameti kaardirakenduses

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi). Kui ohtliku

ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul on tõenäoline doominoefekt,

vahetavad nende käitajad omavahel vajalikku teavet, et rakendada

asjakohaseid meetmeid, ning teevad koostööd avalikkuse teavitamisel (KemS

§ 22 lg 4), st koostatakse ühiseid infovoldikuid, mis edastatakse mõju

piirkonda ehk ohualasse jäävatele isikutele (elanikud, ettevõtted, asutused

jne).

Eeltoodud kirjeldus näitab, et art 9(3)(b) praktikas toimib, mistõttu leiame, et

art 9 (3)(b) on Eesti õigusesse üle võetud.

3. Art 10

(2)

Määrus nr

18 § 2 p 1

ja § 4 lg 2

Täiendame määruse nr 18 § 4 lõiget 2 punktiga 6 järgmises sõnastuses:

"6) asjaomaseid aruande koostamises osalevate organisatsioonide nimetusi.".

4. Art 13

(1)(b)

KemS § lg

4 p-d 1 ja 2

ning lg-d 5

ja 6

Selgitame, et KemS § 32 lg 4 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb PäA-le

kooskõlastamiseks esitada üld-, eri- või detailplaneering (edaspidi planeering)

ja ehitusprojekt uue käitise asukoha valikul ning olemasoleva käitise tegevuse

laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks tegevuseks on vaja

algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba. Sama paragrahvi lg

5 kohaselt hindab PäA kooskõlastamisel, kas kavandatav planeering või ehitis

suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust, kas õnnetuse

ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad ning kas enne planeeringu

kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte

asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama

lisainformatsiooni. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib PäA kooskõlastuse

andmata jätta, kui planeeringuga või ehitusprojektiga kavandatav tegevus

suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja õnnetuse

ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad.

Leiame, et KemS § 32 lg 4 p-dega 1 ja 2 ning lg-tega 5 ja 6 on direktiivi art

13 (1)(b) üle võetud.

Lisaks varasematele selgitustele viitame, et olukorras, kus art 11 kohast käitist

muudetakse ilma planeerimismenetluseta, rakendub ehitusõigus.

Ehitusseadustiku LISA 1

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1300/6202/3002/Lisa_1_01072023.pdf#)

kohustab teatud kriteeriumidele vastava mitte-elamu püstitamisel, rajamisel,

ümberehitamisel või laiendamisel koostama ehitusprojekti, et saada vajalik

ehitusluba.

Päästeseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011206?leiaKehtiv) §

5 lg 1 p 8 kohaselt on PäA ülesanne ehitusseadustiku kohaselt esitatavale

ehitusloa eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine.

Seega on üle võetud olemasoleva käitise muutmisel ilma

planeerimismenetluseta vajalik kontroll, et vältida suurõnnetusi ja piirata

selliste õnnetuste tagajärgi inimese tervisele ja keskkonnale.

Kui art 11 kohast käitist planeeritakse, siis lisaks varasemale selgitusele

viitame, et planeerimisseaduse rakendusakti

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128062023014) § 3 p 10 kohaselt tuleb

planeerimisalase tegevuse korraldajal teha koostööd ja kooskõlastada

planeering PäA-ga, kui planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse

ohuga ettevõtte rajamist ning siis, kui planeeringualal või selle vahetus

läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte.

5. Art 14

(2) (b)

KemS § 24

lg 3, AvTS

§ 4 lg 1, §-

d 6 ja 7

Juhime tähelepanu, et KemS § 24 lg 3 kohaselt, teeb suurõnnetuse ohuga

ettevõtte käitaja taotluse korral avalikult kättesaadavaks ettevõttes

käideldavate ohtlike kemikaalide loetelu ja riskianalüüsi kokkuvõtte, mis

hõlmab vähemalt teavet suurõnnetuse riski, inimese elule, tervisele ja

3 (7)

keskkonnale avalduvate võimalike tagajärgede ja ohuala suuruse ning

suurõnnetuse korral kohustusliku käitumise (loetelus ei nimetata

ohutusaruannet, vaid loetletakse ohutusaruande osad) kohta. Ohtliku ettevõtte

käitaja teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks riskianalüüsi kokkuvõtte.

Riskianalüüsi kokkuvõte esitatakse ka TTJA-le.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 sätestab põhimõtted avalikule teabele

juurdepääsu võimaldamiseks. AvTS § 4 lg 1 kohaselt demokraatliku

riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja

kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama

juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja

korras.

AvTS §-d 6 ja 7 sätestavad, et teabenõue on teabenõudja poolt AvTS-s

sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või

taaskasutamiseks ja teabenõudja on iga isik, kes esitab teabevaldajale

teabenõude AvTS-s sätestatud korras. Ehk et iga isik saab teda huvitatud

andmete kohta esitada päringu ning talle avaldatakse infot nii palju, kui

seadused seda võimaldavad ja lubavad. AvTS § 35 lg 1 sätestab, et

teabevaldaja (haldusorgan) on kohustatud tunnistama teatud andmed

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (nt punkt 9 - teave

turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta).

Tuginedes eeltoodule, leiame, et direktiivi art 14 (2)(b) on Eesti õigusesse üle

võetud.

6. Art 14

(2)( c)

KemS § 24

lg 3

Palume vaadata art 14 (2) (b) osas lisatud selgitust. Selgitame, et direktiivi art

22 lg 3 kohaselt võib pädev asutus ilma et see piiraks direktiivi 2012/18/EL

artikli 22 lõike 2 kohaldamist, artikli 14 lõike 2 punktide b ja c kohase täieliku

teabe avaldamisest keelduda, kui käitaja on soovinud jätta ohutusaruande või

ohtlike ainete loetelu teatavad osad avalikustamata direktiivi 2003/4/EÜ

artiklis 4 sätestatud põhjustel.

Juhime tähelepanu, et KemS § 24 lg 3 sätestab, et suurõnnetuse ohuga

ettevõtte käitaja teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks ettevõttes

käideldavate ohtlike kemikaalide loetelu ja riskianalüüsi kokkuvõtte, mis

hõlmab vähemalt teavet suurõnnetuse riski, inimese elule, tervisele ja

keskkonnale avalduvate võimalike tagajärgede ja ohuala suuruse ning

suurõnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta. Ohtliku ettevõtte käitaja

teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks riskianalüüsi kokkuvõtte.

Riskianalüüsi kokkuvõte esitatakse ka TTJA-le.

Lisaks juhime tähelepanu Eesti geopoliitilisele olukorrale, kus teatud juhtudel

ja julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik kogu infot ohtlike ainete, sh koguste,

kohta avaldada.

7. Art 17

(a)

HOS § 5 lg

1 p 3

Hädaolukorraseaduse (HOS) § 5 lg 1 p 3 sätestab, et PäA toetab

kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel tasandil hädaolukorra

lahendamist juhtivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö

korraldamisel hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel. HOS §

2 lg 1 kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa

teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab

suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid

elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme

asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada

tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt

rohkem isikuid ja vahendeid.

Tulenevalt eeltoodust leiame, et direktiivi art 17 (a), mis sätestab, et

liikmesriik kohustab pädevat asutust pärast suurõnnetust tagama, et võetakse

kõik kiireloomulised, keskmise kestusega ja pikaajalised meetmed, mis võivad

osutuda vajalikuks, on üle võetud HOS § 5 lg 1 p-ga 3.

8. Art 17

(b)

Määrus nr

18 § 8,

HMS § 6,

Selgitame, et määruse nr 18 § 8 kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte

ja ohtliku ettevõtte käitaja esitama pädevatele asutustele 30 päeva jooksul

õnnetusega seotud info ning HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud

4 (7)

VTMS §

3’1

välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetlus võib üle

minna väärteomenetluseks või kriminaalmenetluseks (menetlevad asutused

PPA ja KAPO). Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 3`1 sätestab, et

väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

kriminaalmenetluse sätteid VTMS-is sätestatud erisusi arvestades.

Tulenevalt eeltoodust leiame, et direktiivi art 17(b) on Eesti õigusesse

nõuetekohaselt üle võetud.

9. Art 17 (

c)

KemS § 34

p 6, § 25 lg

1, § 38 lg 4

p 5 ja

KeVS § 8

lg 2 p 4

Selgitame, et KemS § 34 p 6 kohaselt on PäA pädev asutus, kelle ülesandeks

on kemikaalide valdkonnas anda soovitusi hädaolukorraks valmisoleku ja

edaspidiste õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmete kohta.

KemS § 25 lg 1 kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal selles

ettevõttes kemikaali käitlemisest kolmandale isikule tekkida võiva

lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus.

KemS § 38 lg 4 p 5 kohaselt on TTJA pädevuses järelevalve tegemine ohtliku

ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse

kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise üle.

Keskkonna suurõnnetusejärgselt taastamise ja puhastamise eest vastutab

keskkonnavastutuse seaduse § 8 lg 2 p 4 kohaselt kahju tekitaja, sõltumata

sellest kas ta on süüdi või mitte ning kui kahju või kahju oht on põhjustatud

kemikaaliseaduses sätestatud ohtlike kemikaalidega. Kahju tekitaja peab

rakendama vajalikke vältimis- ja heastamismeetmeid, selleks koostab

heastamismeetmete plaani, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Juhul,

kui kahju tekitaja ei rakenda vältimis- ja/või heastamismeetmeid, kui kahju

tekitaja ei ole teada või kui ta ei ole kohustatud kandma vältimis- ja/või

heastamismeetmetega kaasnevaid kulusid, võib vastavaid meetmeid

rakendada Keskkonnaamet. Samas ei vabasta see kahju tekitajat vastutusest.

Omalt poolt näeme, et direktiivi art 17(c) on Eesti õigusesse üle võetud KemS

§ 34 p-ga 6, § 25 lg-ga 1, § 38 lg 4 p-ga 5 ning KeVS § 8 lg 2 p-ga 4.

10. Art 17

(e)

HOS § 12

lg 2 ja VV

määrus nr

5

Juhime tähelepanu, et HOS § 12 sätestab nõuded hädaolukorrast

teavitamisele. Esmase teavituse teeb ettevõte. Seejärel teavitab juhtiv asutus

hädaolukorrast, selle ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab

asutustevahelist teabevahetust (HOS § 12 lg 2). Vabariigi Valitsuse

06.01.2011 määruse nr 5 § 4 lg 3 p 9 alusel teavitab avalikkust Päästeamet.

Juhul, kui teave sisaldab osa, mis vastavaid asutusi puudutab, siis tuleb see

nendega ka kooskõlastada.

Tulenevalt eeltoodust leiame, et direktiivi art 17 (e) on Eesti õigusesse üle

võetud HOS § 12 lg-ga 2 ning VV määrusega nr 5.

11. Art

19(1)

KemS § 29

lg-d 1 ja 2

Selgitame, et KemS § 29 lg 1 sätestab, et käitamisloa kehtetuks tunnistamise

aluse ilmnemisel võib TTJA, arvestades asjaolude kaalukust, peatada

käitamisloa kehtivuse. Käitamisluba peatatakse kuni peatamise aluseks olnud

asjaolu kõrvaldamise või äralangemiseni.

Käitamisloa kehtetuks tunnistamise alused on nimetatud sama paragrahvi

lõikes 2.

Leiame, et see on kooskõlas direktiivi art-ga 19 (1).

12. Art 20 KemS §-dega 34 ja 35 on vastavalt oma pädevusele määratud ohtlike ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtete osas pädevateks asutusteks vastavalt PäA ning

TTJA. KemS-i § 38 lg 2 ning lg 3 punktidega 5 ja 6 on sätestatud PäA ja TTJA

riikliku järelevalve pädevused. KemS-i § 23 lg 7 kohaselt teevad pädevad

asutused oma ülesannete täitmisel koostööd. Sh ka § 34 p 4 ja § 35 p 2 on

viidatud, et nii PäA kui TTJA ülesanne on vahetada teavet teiste riikide

pädevate asutustega.

Riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse HMS ja KorS tulenevaid

riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS-ga sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Järelevalve läbiviimisel kontrollitakse oma pädevuse piires

ettevõtete tegevuse vastavust õigusaktidega sätestatud tingimustele.

5 (7)

Süüteotunnuste ilmnemisel on KemS-i § 50 lg 1 p 3 kohaselt TTJA KemS-i

§-des 43, 44, 47 ja 49 sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväline menetleja.

KorS § 24 kohaselt koostab TTJA ohuprognoosi ja uuendab seda iga-aastaselt.

Viimane ohuprognoos on kinnitatud TTJA peadirektori käskkirjaga

(19.12.2022 nr 1-2/22-091) ning selle peatükk 9.3 selgitab TTJA kontrolli

ulatuse ning milliste põhimõtete kohaselt koostatakse koostöös PäA-ga iga-

aastased tööplaanid.

PäA peadirektori käskkirjaga (11.02.2022 nr 1.1-3.1/38) on reguleeritud

ohutusjärelevalve töökorraldus, sh Seveso ettevõtetega seotud tegevused

(käskkirja lisa 2, kemikaaliohutuse kontrolli teenuse töökorralduse juhend).

Iga-aastased tööplaanid koostatakse koostöös TTJA-ga ning koostamisel

võetakse arvesse ohuprognoos, tulekahjude ja õnnetuste andmed,

kemikaaliseaduse kohased dokumendid. Nimetatud käskkirjas on lahti

kirjutatud ohutuskontrollide läbiviimise põhimõtted, sh tähtajad ning ka

aruandluse põhimõtted. Ohuprognoos on koostatud KorS § 24 alusel.

Ohuprognoosis, mis on samuti kinnitatud peadirektori käskkirjaga

(30.12.2022 nr 1.1-3.1/316) on lisades välja toodud ametkondade (TTJA,

PäA) pädevused, ohuolukorra kirjeldused, võimalikud tagajärjed, tekkimise

tõenäosus, ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete

kirjeldus ning andmed ettevõtete kohta. Lisaks on ohuprognoosis välja

toodud kontrolli sagedused ja erisused, millistele meetmetele PäA keskendub

riikliku järelevalve käigus ning ka tegevused pärast kontrolli.

Täiendavate selgituste osas palume vaadata kaasasolevaid lisasid 1 ja 2.

Lisa 1 – PäA inspekteerimise selgitused

Lisa 2 – TTJA inspekteerimise selgitused

13. Lisa I

märkus 6

Määrus nr

§ 2 lg-d 6-

10

Selgitame, et direktiivi lisa I märkus 6 on üle võetud määruse nr 10 § 2 lg-

tega 6-10:

6) Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse,

paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse

ohukategooriasse;

(7) Kui käitises on ohtliku kemikaali kogus väiksem või võrdne käesoleva

määruse lisas oleva alammäära või künniskogusega, kohaldatakse ettevõtte

ohtlikkuse määramisel määruse nr 10 §-des 3–5 sätestatut. Ohtlikkuse

määramise suhtarvude valemit rakendatakse kolm korda, hinnates eraldi

tervise-, füüsikalist ja keskkonnaohtu;

(8) Terviseohtliku kemikaali suhtarvu määramisel arvestatakse määruse nr 10

lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale, mis kuuluvad akuutse toksilisuse 1., 2. või 3.

kategooriasse või ohukategooria lühendiga STOT SE 1. kategooriasse koos

käesoleva määruse lisa tabelis 1 toodud ohukategooriatesse H1 kuni H5

kuuluvate ohtlike kemikaalidega;

(9) Füüsikalist ohtu, nagu tule- ja plahvatusoht, põhjustava kemikaali

suhtarvu määramisel arvestatakse määruse nr 10 lisa tabeli 2 ohtlikke

kemikaale, mis on klassifitseeritud kui plahvatusohtlik, tuleohtlik gaas,

tuleohtlik aerosool, oksüdeeriv gaas, tuleohtlik vedelik, isereageeriv aine või

segu, orgaaniline peroksiid, pürofoorne vedelik või tahke aine, oksüdeeriv

vedelik või tahke aine koos käesoleva määruse lisa tabelis 1 toodud

ohukategooriatesse P1 kuni P8 kuuluvate ohtlike ainetega;

(10) Keskkonnaohtliku kemikaali suhtarvu määramisel arvestatakse määruse

nr 10 lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale, mis on klassifitseeritud ohtlikuks

veekeskkonnale ja mis kuuluvad kas akuutse toksilisuse 1. kategooriasse või

kroonilise toksilisuse 1. või 2. kategooriasse koos käesoleva määruse lisa

tabelis 1 toodud ohukategooriatesse E1 ja E2 kuuluvate ohtlike

kemikaalidega.

6 (7)

14. Lisa

III punkt

(b)

Määrus nr

18 § 3 lg 3

Osaliselt nõustume, et lisa III punkt b ei ole korrektselt üle võetud.

Sellest tulenevalt muudame ja täiendame määruse nr 18 § 3 lg 3 punkte 3 ja

6 järgmiselt (kaldkirjas toodud osaga täiendame):

„3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud

üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi,

erandolukorras toimimist ja ajutist seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust,

tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning parimaid

seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabe arvessevõtmine, et vähendada

süsteemi rikke ohtu; käitisesse paigaldatud seadmete vananemise ja

korrosiooniga seotud ohtude juhtimine ja kontrollimine; käitise seadmete

loetelu, seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika;

sobivad järelmeetmed ja vajalikud vastumeetmed;

6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse menetluse rakendamist, mille põhjal

hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi

tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist,

hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja

järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke;

menetlused võiksid hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase

tulemuslikkuse näitajad ja/või muud asjakohased näitajad“.

Samas leiame, et punkt (i) “… the measures taken to raise awareness of the

need for continuous improvement.”, on üle võetud määruse nr 18 § 3 lg 3 p 1

tekstiosaga "samuti koolitusvajaduse kindlakstegemist ja selle pakkumist",

mille sisuliseks aluseks on täiustamise vajaduse meetmed.

Punkti (vii) osas selgitame, et määruse nr 18 § 3 lg 3 p 7 sissejuhatav lause

ütleb, et audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus ning see katab ära viidatud

puudused dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna osas. Eesti õiguses tuleb

audit dokumenteerida, mistõttu ei ole seda käesolevas sättes eraldi vaja üle

korrata.

15. Lisa V

osa II

punkt 3

KemS § 24 lg 1 kohustab suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal teavitada

avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivaid isikuid

ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja

õnnetuse korral soovitatavatest käitumisjuhistest ehk koostatakse infovoldik

vastavalt määrus nr 18 § 6 lg-le 1, kus tuuakse välja (määrus nr 18 § 6 lg 1 p

10), et PäA poolt on koostatud ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise

plaan, mis on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi käitisest väljaspool

ilmnevate tagajärgedega toimetulemiseks ning, et see on leitav PäA

kodulehelt (https://www.rescue.ee/et/ettevottevaeline-haedaolukorra-

lahendamise-plaan). PäA koostab kaks välist hädaolukorra lahendamise

plaani, üks on HOS alusel, kus on detailne info sündmuse lahendamise kohta

ja mis ei ole avalik dokument ning teine KemS alusel (Seveso direktiivil

põhinev), kus viidatakse HOS välise hädaolukorra lahendamise plaanile.

KemS väline hädaolukorra lahendamise plaan on suunatud avalikkusele ning

on lihtsasti loetav.

Tulenevalt eeltoodust leiame, et lisa V osa II punkt 3 on Eesti õigusesse üle

võetud KemS § 24 lg-ga 1 ja määruse nr 18 § 6 lg 1 p-ga 10 ning viidatud

Päästeameti juhendiga.

Kasutatavad lühendid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – TTJA

Päästeamet – PäA

Politsei- ja Piirivalveamet – PPA

Kaitsepolitseiamet – KAPO

Kemikaaliseadus – KemS

Majandus- ja taristuministri määrus nr 10 "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte

ohtlikkuse kategooria määramise kord" – määrus nr 10

Majandus- ja taristuministri määrus nr 18 "Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja

nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele" – määrus nr 18

7 (7)

Kemikaali klassifitseerimisele, märgistamisele ja pakendamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr

1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive

67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 – CLP-määrus

Avaliku teabe seadus – AvTS

Hädaolukorraseadus – HOS

Haldusmenetluse seadus – HMS

Väärteomenetluse seadustik – VTMS

Keskkonnavastutuse seadus – KeVS

Korrakaitseseadus – KorS

Vabariigi Valitsuse määrus nr 5 "Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord" –

VV määrus nr 5

Lugupidamisega

Sandra Särav

ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler

Lisaadressaadid: Riigikantselei

Merike Ring

625 6472 [email protected]

Mari Tikan

[email protected]

Reelika Kuusik

[email protected]

Ardi Link

[email protected]

Inspekteerimine

Kemikaaliseaduse alusel on ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte osas pädevateks

järelevalveasutusteks määratud Päästeamet (edaspidi PäA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet (edaspidi TTJA). Kemikaaliseaduses § 38 lg 3 ja 4 on sätestatud PäA ja TTJA riikliku järelevalve

pädevused ning § 40 lg 2 sätestatud, et PäA ja TTJA täidavad Seveso direktiivi artiklist 20 tulenevaid

kohustusi. Kemikaaliseaduse § 23 lg 7 alusel teevad pädevad asutused oma ülesannete täitmisel

koostööd. Sh ka § 34 p 4 ja § 35 p 2 on viidatud, et nii PäA kui TTJA ülesanne on vahetada teavet teiste

riikide pädevate asutustega.

Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest ja haldusmenetluse seadusest, sh

võttes arvesse muid asjakohaseid asutusesiseseid norme ning valdkonnaga seotud õigusakte (nt

kemikaaliseadus, seadme ohutuse seadus, tuleohutuse seadus ning nende alamaktid). Süüteotunnuste

ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse väärteomenetlus või esitatakse pädevale

asutusele väärteoteade.

PäA peadirektori käskkirjaga (11.02.2022 nr 1.1-3.1/38) on reguleeritud ohutusjärelevalve töökorraldus,

sh Seveso ettevõtetega seotud tegevused (käskkirja lisa 2, kemikaaliohutuse kontrolli teenuse

töökorralduse juhend). Iga-aastased tööplaanid koostatakse koostöös TTJA-ga ning koostamisel

võetakse arvesse ohuprognoos, tulekahjude ja õnnetuste andmed, kemikaaliseaduse kohased

dokumendid. Nimetatud käskkirjas on lahti kirjutatud ohutuskontrollide läbiviimise põhimõtted, sh

tähtajad ning ka aruandluse põhimõtted. Ohuprognoos on koostatud korrakaitseseaduse § 24 alusel.

Ohuprognoosis, mis on samuti kinnitatud peadirektori käskkirjaga (30.12.2022 nr 1.1-3.1/316) on lisas

1 välja toodud ametkondade (TTJA, PäA) pädevused, ohuolukorra kirjeldused, võimalikud tagajärjed,

tekkimise tõenäosus ning ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus ning

lisas 2 on välja toodud andmed ettevõtete kohta. Sh ohuprognoosis on välja toodud kontrolli sagedused

ja erisused, millistele meetmetele PäA keskendub riikliku järelevalve käigus ning ka tegevused pärast

kontrolli.

Direktiivi nõue (artikkel 20) Selgitus (PäA ülevaade)

Punkt 1 Päästeamet on kehtestanud inspekteerimisesüsteemi ning aluseks on

korrakaitseseadus, haldusmenetluse seadus, kemikaaliseadus ning

PäA PD käskkirjaga kinnitatud ohuprognoos ja töökorralduse

juhised.

Punkt 2, a-d Ohuprognoosi alusel „Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse

käitise poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale,

hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning

tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse

teavitamise nõude täitmist.“ Lisaks on välja toodud (lk 3-4)

detailsemalt, millele keskendub PäA riikliku järelevalve käigus.

PäA kinnitab, et inspekteerimise laad vastab asjaomase käitise liigile

ning inspekteerimine ei sõltu ohutusaruande või muu esitatud

dokumendi saamisest. Samas kogu teavet, mis nendes dokumentides

on, kasutatakse ka ära.

Punkt 3, a-h Kemikaaliseadus § 40 lg 2, sh ohuprognoos.

Punkt 4 Ohuprognoosi kirjelduse alusel koostatakse järelevalveplaan (vt

ohuprognoosi käskkirja lisa 2), kus on välja toodud PäA ja TTJA

ettevõtete andmed ja kontrolli ajad viie aasta lõikes. Ohuprognoos,

sh kontrollikava vaadatakse kord aastas üle (korrakaitseseadus § 24

lg 4) ning ajakohastatakse (st lisa 2 muutub iga aastaselt).

Punkt 5, a-b Vastavalt töökorraldusjuhisele, kõik kontrolliga/inspekteerimisega

seotud tulemused kantakse PäA ohutuse infosüsteemi (OIS), st antud

keskkonnas toimub menetlus algusest lõpuni. Lisaks kogutakse OIS-

i olulised kemikaaliohutuse andmed käitiste kohta

(päästeinfosüsteemi põhimäärus § 6 lg 6 p 8).

Punkt 6 Ohuprognoosi käskkirjas on viidatud „Juhul, kui päästeasutusele

laekunud märgukirja, avalduse ja kaebuse või muu teabe alusel on

tekkinud ohukahtlus või kui on toimunud raske õnnetus ja ohtlik

olukord/vahejuhtum, tuleb oht välja selgitada sõltumata

ohuprognoosist ja otsustada selle tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise vajadus.

Punkt 7 Ohutusjärelevalve töökorralduse juhises on paika pandud tähtajad,

mis aja jooksul tuleb paikvaatluse protokoll (st inspekteerimise

tulemused) edastada menetlusosaliseni, sh mis aja jooksul tuleb

puuduste korral edastada ettekirjutus:

• 7 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimist tuleb edastada

menetlusosalisele paikvaatluse protokoll (inspekteerimise

tulemused, sh tuuakse välja tuvastatud puudused ja vajalikuks

peetavad meetmed).

• Puuduste korral tuleb 21 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimist

edastada haldusakt (ettekirjutus). Kõik esitatud ettekirjutused

(välja arvatud riigiasutustele antavad ettekirjutused) koostatakse

koos sunniraha hoiatusega.

Punkt 8 Ohuprognoosi käskkirjas on viidatud „Pärast kontrolli koostatud

kokkuvõtted annavad ülevaate nõuetele vastavusest ja hinnangust

ettevõttes kasutatavate ohutuse tagamise meetmete tööle

rakendumisest. Juhul, kui plaanilise inspekteerimise käigus

tuvastatakse:

• puudused, mille kohta koostatakse ettekirjutus, viiakse läbi

järelkontroll ettekirjutuse nõudepunkti täitmise üle hiljemalt

kuue kuu jooksul peale ettekirjutuse nõudepunkti täitmise tähtaja

saabumist.

• oluline rikkumine ning tekitanud sellega õnnetuse ohu, siis

kontrollitakse ohtlikku ettevõtet ja suurõnnetuse ohuga ettevõtet

kuue kuu jooksul uuesti.“

Sama info on ka välja toodud ohutusjärelevalve töökorralduse juhises

lisas 2 (kinnitatud PD käskkirjaga, 11.02.2022 nr 1.1-3.1/38).

Punkt 9 Ohuprognoosi ja ohutusjärelevalve töökorralduse juhises on välja

toodud, et iga-aastased tööplaanid koostatakse koostöös PäA ja

TTJA-ga. Pärast TTJA-ga tööplaani läbirääkimist kaasab PäA

tööplaanide koostamisse ka Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti, st

võrreldakse üksteise tööplaane ning planeeritakse ühiskontrolle

(vastav kirjeldus on tulemas ka uude töökorralduse juhisesse).

Punkt 10 Kemikaaliseaduse § 37 alusel on Eestis moodustatud

kemikaaliohutuse komisjon, mida juhib Sotsiaalministeerium. Alates

2023 on moodustatud ka alatöörühm (järelevalve töörühm), kus

käsitletakse järelevalvega seotud teemasid.

Punkt 11 Korrakaitseorgan võib kemikaaliseaduses sätestatud riikliku

järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31,

32, 44, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras

(kemikaaliseadus § 39).

Inspekteerimine

Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) §-dega 34 ja 35 on vastavalt oma pädevusele määratud ohtlike ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtete osas pädevateks asutusteks vastavalt Päästeamet (edaspidi PäA) ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). KemS-i § 38 lg 2 ning lg 3 punktidega 5 ja 6

on sätestatud PäA ja TTJA riikliku järelevalve pädevused. KemS-i § 23 lg 7 kohaselt teevad pädevad

asutused oma ülesannete täitmisel koostööd.

Riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) ja

korrakaitseseadusest tulenevaid riikliku järelevalve üldmeetmeid ning korrakaitseseadusega

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Järelevalve läbiviimisel kontrollitakse oma pädevuse piires

ettevõtete tegevuse vastavust õigusaktidega sätestatud tingimustele. Süüteotunnuste ilmnemisel on

KemS-i § 50 lg 1 p 3 kohaselt TTJA KemS-i §-des 43, 44, 47 ja 49 sätestatud juhtudel väärtegude

kohtuväline menetleja.

Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 24 kohaselt koostab TTJA ohuprognoosi ja uuendab seda iga-

aastaselt. Viimane ohuprognoos on kinnitatud TTJA peadirektori käskkirjaga (19.12.2022 nr 1-2/22-

091) ning selle peatükk 9.3 selgitab TTJA kontrolli ulatuse ning milliste põhimõtete kohaselt

koostatakse koostöös PäA-ga iga-aastased tööplaanid.

Direktiivi nõue (artikkel 20) Selgitus (TTJA ülevaade)

Punkt 1 TTJA inspekteerimissüsteemi aluseks on KorS, HMS, KemS ning TTJA peadirektori käskkirjaga kinnitatud ohuprognoos ja töökorralduse juhised.

Punkt 2, a-d Ohuprognoosi alusel „Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse käitise poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist.“ TTJA kinnitab, et inspekteerimise laad vastab asjaomase käitise liigile ning inspekteerimine ei sõltu ohutusaruande või muu esitatud dokumendi saamisest. Samas kogu teavet, mis nendes dokumentides on, kasutatakse ka ära.

Punkt 3, a-h Kemikaaliseadus § 40 lg 2, sh ohuprognoos.

Punkt 4 Ohuprognoosi kirjelduse alusel koostatakse järelevalveplaan, kus on välja toodud ettevõtete andmed ning PäA ja TTJA kontrolli ajad viie aasta lõikes. Ohuprognoos, sh kontrollikava vaadatakse järjepidevalt ja vähemalt kord aastas üle, hinnatakse selle ajakohasust ning tehakse vajaduse korral muudatused (KorS § 24 lg 4).

Punkt 5, a-b Vastavalt töökorraldusjuhisele, kõik kontrolliga/inspekteerimisega seotud tulemused kantakse TTJA järelevalve infosüsteemi (JVIS), st antud keskkonnas toimub järelevalvemenetlus algusest lõpuni. Lisaks kogutakse JVIS-es lubade, ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste, väärteomenetluse, ohtlikke kemikaale käitlevate käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni andmestikke. (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi põhimäärus § 4 lg 4).

Punkt 6 TTJA ohuprognoos selgitab: Ohu tõrjumine ja ennetamine on riikliku järelevalve osad, mille üldiseid põhimõtteid reguleerib KorS. Riiklik järelevalve jaguneb kaheks:

• Ohutõrjeline riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus eksisteerib korrarikkumine (KorS § 5 lg 1), oht (KorS § 5 lg-d 2-5) või ohukahtlus (KorS § 5 lg 6). Eeltoodu ei ole seotud asjaoluga, kas olukord vastab mõnele süüteo koosseisule. Ohutõrjelise riikliku järelevalve eesmärk on ohu tõrjumine, sh ohukahtluse korral ohu välja selgitamine. Selle riikliku järelevalve siht on tegeleda konkreetse ohuga.

• Ohuennetuslik riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht (KorS § 5 lg 7). Ohuennetusliku riikliku järelevalvega on tüüpiliselt tegemist juhtudel, kus seadusest tulenevalt peab korrakaitseorgan kontrollima teatud avalik-õiguslike nõuete järgimist, sõltumata sellest, kas konkreetse isiku või olukorra ohtlikkuse kohta on teavet (nn inspektsiooniline riiklik järelevalve).

Lisaks kehtestab HMS § 6 uurimispõhimõtte, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Punkt 7 Menetlustähtaegade osas järgib TTJA HMS-iga kehtestatud menetluse üldpõhimõtteid ning KemS § 40 lg 2 sätestatut.

Punkt 8 Menetlustähtaegade osas järgib TTJA HMS-iga kehtestatud menetluse üldpõhimõtteid ning KemS § 40 lg 2 sätestatut.

Punkt 9 Ohuprognoosis on välja toodud, et iga-aastased tööplaanid koostatakse koostöös PäA ja TTJA-ga. KorS § 10 lg 1 sätestab, et korrakaitseorganid teevad koostööd, s.h koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks.

Punkt 10 KemS § 37 alusel on Eestis moodustatud kemikaaliohutuse komisjon, mida juhib Sotsiaalministeerium. Alates 2023. a on moodustatud ka alatöörühm (järelevalve töörühm), kus käsitletakse järelevalvega seotud teemasid. Samuti on PäA ja TTJA pädevuses vastavalt KemS § 34 p 4 ja § 35 p 2 osaleda oma pädevuse piires rahvusvahelises koostöös ning vahetada teavet teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Punkt 11 Tulenevalt KorS § 23 lg 3 on isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseorgan võib KemS-is sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS-i §-des 30, 31, 32, 44, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (KemS § 39).