Kaitsepolitseiamet / Luise 1, postiaadress Luise 3 10142 Tallinn / +372 612 1400 / [email protected] / kapo.ee

1/1

Siseministeerium [email protected]

Teie 31.05.2024 Meie 10.06.2024

2-1/388-1 nr 24-2

Vastus teabenõudele

Ajakirjaniku Tarmo Vahteri teabenõudele vastamisel edastada talle KAPO kiri "Uurimisalluvuse muutmise vajadus" kaetud kujul. Ülejäänud kahe materjali puhul katmise vajadust pole.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marta Tuul juhtivspetsialist

1 / 5

Kaitsepolitseiamet

rg-kood 70000591

Luise 1

10142 Tallinn

tel +372 612 1455

[email protected]

www.kapo.ee

Kaja Kallas

Riigikantselei [email protected]

Kalle Laanet Justiitsministeerium

[email protected] Mart Võrklaev

Rahandusministeerium [email protected]

Lauri Läänemets Siseministeerium

[email protected]

Margus Tsahkna Välisministeerium [email protected]

Andres Parmas

Riigiprokuratuur [email protected]

Raigo Uukkivi Maksu- ja Tolliamet

[email protected]

Teie

Meie 05.10.2023 nr 8145

Uurimisalluvuse muutmise vajadus

• Venemaa Föderatsiooni (VF) vastaste sanktsioonide rakendamise tööjaotus ja ressurss

Eestis ei taga jätkuvalt sanktsioonide tõhusat toimimist. Tuletame meelde vajadust

sanktsioonikuritegude uurimisalluvuse muutmiseks.

• Sanktsioonid on võtmetähtsusega mittesõjaline meede VF järgmiste agressioonide

ärahoidmiseks.

• Sanktsioonide valdkond on kogu riigi jõupingutust nõudev tervik, mille toimimiseks on

tähtsad:

o sanktsioonide õige sihitamine, et nendel oleks mõju VF sõjalisele võimekusele ja sõja

toetamisele;

o sanktsioonide vältimise ja rikkumise viiside varane avastamine ning meetmete

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsepolitseiamet

Märge tehtud 5.10.2023

Juurdepääsu piirang kehtib kuni 5.10.2028

Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 19

RSVS § 11 lg 3

2 / 5

rakendamine rikkumiste ennetamiseks ja tõkestamiseks;

o toime pandud rikkumiste (tagajärgede) avastamine ja kriminaalmenetlused.

• Tööjaotus eelnimetatud ülesannete täitmiseks peab olema võimalikult efektiivne arvestades

riigiasutuste põhiülesandeid ja kompetentse (teadmised, oskused, kogemused, õiguslikud ja

tehnilised võimalused). Kaubandussanktsioonide rikkumiste kriminaalmenetlusteks

Kaitsepolitseiametil rahuldavat kompetentsi ei ole, selle ülesande täitmine toimub endiselt

ennetavate tegevuste ja muude põhiülesannete arvelt.

• Ressurss sanktsioonidega seotud ülesannete täitmiseks peab olema piisav.

Kaitsepolitseiametil ei ole sisemist ressurssi selle loomiseks.

• Sanktsioonide tõhusaks rakendamiseks loodav lahendus peab olema püsiv, kuna probleem

ja vajadused selle lahendamiseks nähtavas tulevikus ei möödu. Pole realistlikku

stsenaariumi, mis lubaks sanktsioone leevendada kartmata VF uut agressiooni. Poliitiline

otsus sanktsioonide leevendamiseks oleks Eesti julgeoleku seisukohast halvim lahendus.

Kaitsepolitseiamet tegi Siseministeeriumile 29.06.2022 (dokumendi reg nr 5157) ettepaneku muuta kuritegude uurimisalluvust selliselt, et rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Maksu- ja

Tolliameti uurimisalluvusse sätestada rahvusvahelise ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumised seoses kauba sisse- ja väljaveo keelu juhtumitega ning Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kõik ülejäänud rahvusvahe liste ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumised.

Samal teemal edastati 29.08.2022 Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti ning Prokuratuur i

juhtide ühispöördumine justiits-, rahandus- ja siseministeeriumile. Rahandusminister rõhutas 28.10.2022 edastatud vastuses, et kuna eelarveläbirääkimistel uurimisalluvuse muudatust toetavas ressursside jagamises kokku ei lepitud, ei ole seadusemuudatust võimalik kiirendatud korras

algatada ja küsimuse juurde on võimalik naasta koos pädevusjaotust toetava ressursijagamise otsusega.

PÕHJENDUSED

1. VF-le kehtestatud laiapõhjalised sanktsioonid on väga oluline mittesõjaline meede VF-i järgmiste agressioonide ärahoidmiseks. Laiapõhjalised sanktsioonid pärsivad VF-i

sõjategevust, sõjalist- ja majanduslikku arengut ning peavad olema negatiivselt tunnetatavad VF-i ühiskonnas tervikuna.

2. Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu liikmesriikide julgeoleku tagamiseks peab sanktsioonide

rikkumistele reageerimine ja rikkumiste menetlemine olema operatiivne ja igakülgne. Juhul, kui riigil puudub võimekus tegeleda olemasolevate sanktsiooni rikkumiste menetlustega,

vähendab see sanktsioonide eesmärkide saavutamist ja rakendamise usutavust ning see omakorda raskendab uute sanktsioonide kehtestamist.

3. Sanktsioneeritud on mitmete kaubagruppide eksport VF-i ja import VF-st ning enamus

tuvastatud sanktsioonide rikkumised ja kriminaalmenetlused seonduvad

kaubasanktsioonidega. Nende sanktsioonide rikkumine toimub EL-i liikmesriikides ja

välispiiril, kolmandate riikide kaudu ning EL-i kaubavedudel transiidina VF-s. Sellises mahus sanktsiooni rikkumiste avastamine ja kriminaalmenetlus nõuab tolli valdkonna kompetentsi.

4. Kaitsepolitseiameti ressurssi on otstarbekas kasutada eelkõige riigi julgeolekuteabe hanke ja

analüüsi kavas julgeolekuasutusele sätestatud ülesanneteks ja teabe kogumiseks vastavalt selle olulisusele. Kaitsepolitseiameti kui julgeolekuasutuse peamine kasutegur sanktsioonide

rikkumistega tegelemisel saab seega põhiülesannetest lähtuvalt olla teabe kogumine

3 / 5

sanktsioonide vältimisega seotud varjatud tegevuse kohta ning kogutud teabe kasutamine ja jagamine sanktsioonide efektiivsemaks rakendamiseks. Unikaalset teabekogumise ressurssi ei peaks kulutama kaupade sanktsioonide rikkumisega seotud menetlustele, eriti arvestades

parema uurimiskompetentsi olemasolu teises valitsusasutuses. 5. Ukraina vastase täiemahulise agressiooni eelsel ajal ei olnud sanktsioonide rikkumis te

menetluskoormus suur, tegelema pidi peamiselt sõjalise ja kahese kasutusega kaupade sanktsioonide rikkumistega ning sanktsioneeritud isikud olid enamasti oligarhid ja nende kapital. Enne 2014. aasta VF-i Ukraina vastase agressiooni algust ei olnud VF-le sanktsioone

kehtestatud ning meile olulisemad kaubandussanktsioonide alused riigid olid Iraan, Põhja- Korea ja väga piiratud ulatuses Valgevene. Täiemahulise agressiooni tõttu VF-ga

kaubavahetusele kehtestatud laiaulatuslikud sanktsioonid on rikkumiste arvu kasvatanud massiliselt ja prognoosime selle trendi jätkumist lähiaastatel. Kaubasanktsioonide rikkumise

menetlemine on riigile väga oluline, kuid julgeolekuasutusel ei ole otstarbekas tegeleda n-

ö masskuritegevusega ja seetõttu peamiselt uurimisasutusena, sest see vähendab

julgeolekuasutuse põhiülesannete täitmise võimekust ehk julgeolekuohtude kohta teabe

kogumist, nende ennetamist ja tõkestamist.

6. Kaitsepolitseiameti rahvusvaheliste sanktsioonide menetluskoormus on võrreldes 2021.

aastaga (2 kriminaalasja) mitmekordistunud. 2022. a alustati 37 kriminaalmenetlust, milles t

17 on veel menetluses. 2023. a alustati 17 kriminaalmenetlust. Ajavahemikul 2022–2023 tehti

15 kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust (luksusautode Vene Föderatsiooni

toimetamine), mis vastavad peaaegu kõik KarS § 931 koosseisule KrMS § 219 asendamisega.

Nende mittealustamiste puhul kahtlustatava kinnipidamine asendati maksega riigituludesse.

Samas on oluliselt vähenenud Venemaaga kaubavahetuse üldine maht, mistõttu peab olema

vähenenud ka Maksu- ja Tolliameti uurimisalluvuses olevate kuritegude maht.

7. Kaupade sisse- ja väljaveo keelu juhtumitega seotud sanktsioonide rikkumised on

olemuselt sarnased salakaubaveo (KarS § 391) koosseisule , millega seotud

uurimistoiminguid teostab Maksu- ja Tolliamet. Salakaubavedajad on ka põhiline grupp, kes püüavad kaupadele kehtestatud sanktsioone rikkuda. Sellest tulenevalt on ressursisäästlikum nii kompetentsi kui teabe liikumise seisukohalt kaupade sisse- ja väljaveo sanktsioonide

rikkumiste kohtueelse uurimise sätestamine Maksu- ja Tolliameti kohustusena. 8. Kaubaveo sanktsioonide jõustamine haldusmenetluses ja vastav tolli järelevalve piiril on juba

praegu Maksu- ja Tolliameti ülesanne. Enamus kaubasanktsiooni rikkumisi avastab Maksu- ja Tolliamet ning seda eriti piirületusel. Kriminaalmenetlusõiguse andmine sanktsioonirikkumistes annab Maksu- ja Tolliametile täiendava meetme järelevalve käigus

avastatud rikkumistele reageerimiseks . Kaubasanktsiooni rikkumisega tegeleks üks asutus alates avastamistest kuni eeluurimise lõpuni viimiseni ning sellega hoitakse kokku nii

julgeolekualast kui menetlusressurssi. 9. Eesti lähiriikides teostab kaupade sisse- ja väljaveo sanktsioonide rikkumise

kriminaaluurimist tolliasutus, sh Soomes, Lätis ja Leedus. Uurimisasutusel on vajadus teha

koostööd partnerriikides sanktsioonide rikkumisi uurivate asutustega, milleks praegu kaasame kriminaalmenetlustesse Maksu- ja Tolliametit, kellel on reaalsed kontaktid välisriik ide

pädevate partnerasutustega. Sisuliselt tähendab see tööülesannete dubleerimist eri asutustes. 10. Tavapärane sanktsioonide rikkumise uurimise protsess on järgnev, millest järeldub, et

kokkuvõttes on otstarbekam, kui rikkumise avastamine, sellele reageerimine,

kriminaalmenetlus ja sanktsiooni kohaldamine on ühes asutuses. 10.1. Reeglina avastab kaubasanktsiooni rikkumise ja reageerib sellele esimesenaMaksu- ja

Tolliamet, kes edastab võimaliku kuriteo koosseisu puhul teabe või kuriteokahtluse Kaitsepolitseiametile. Juhul, kui alustatakse kriminaalmenetlus, siis küsivad

4 / 5

Kaitsepolitseiameti ametnikud nõudekirjadega Maksu- ja Tolliametilt välja haldusmenetluse raames kokku kogutud alusmaterjali ja tolli tegevused.

10.2. Kaitsepolitseiametile laekuvad vihjed ja riskiteave edastatakse ka Maksu- ja Tolliameti le,

kes teostab vahetut kaupade piiriülese liikumise järelevalvet ja saab teavet tolliandmekogudes töödelda. Kaitsepolitseiameti kaubasanktsioonide rikkumise

uurimisega tegelevatel ametnikel on teised põhiülesanded, mistõttu ei ole piisava lt võimekust tegeleda kaubasanktsiooni rikkumistega ja ülekoormuse tõttu jäävad paljud potentsiaalsed kaubasanktsiooni rikkumised tähelepanuta ja võimalikud uurimised

alustamata. 10.3. Kaubasanktsioonide rikkumiste avastamiseks ja rikkumiste menetlemiseks on vajalik

pidevalt töödelda siseriiklikke ja piirüleseid tolliandmeid. Leiame, et selliste andmete koguja, töötleja ja teabevaldaja saab tunduvalt operatiivsemalt ja kasulikumalt rikkumistega seoses andmeid töödelda.

10.4. Kaitsepolitseiameti ametnikud peavad end kurssi viima tollispetsiifilise töö sisuga, kauba ekspordi-impordi nüanssidega ja vastavate õigusnormidega, milles Maksu- ja Tolliameti

ametnikud erialase hariduse, koolituste ja igapäevase praktilise töökogemuse tõttu orienteeruvad kiiremini ja pädevamalt. Maksu- ja Tolliameti ametnikud omakorda kulutavad tööaega Kaitsepolitseiameti ametnike konsulteerimisele, juhendamise le,

kirjavahetusele, telefonisuhtlusele, asjatundjatena Kaitsepolitseiameti ülekuulamis te l osalemisele jne – sama aeg võiks kuluda juba nende poolt läbi viidud

kriminaalmenetlusele ja Kaitsepolitseiameti ressurssi saaks kasutada muudele ameti põhiülesannetele, sh otseselt riigi julgeolekut ohustavate teiste sanktsioonide rikkumiste menetlemisele. Uurimisalluvuse muutmise korral saaks Maksu- ja Tolliamet kogutud

andmete põhjal kuriteo tunnuste ilmnemisel alustada kriminaalmenetlust, kasutada haldusmenetluses kogutud dokumente tõendina, jätkata operatiivse lt

kriminaalmenetluses tõendite kogumist haldusmenetluses kogutud teabe põhjal. 10.5. Juhul, kui rikkumise avastamine toimub tolli järelevalve käigus, siis Kaitsepolitseiamet

teeb ülekuulamisi teo võimalikust toimepanemise ajast arvestatava viibimisega, kuniks

info ja materjalid antakse üle Maksu- ja Tolliametist. Juhul, kui Kaitsepolitseiameti ametnikud liiguvad tollipunkti, oleks juba tollipunktis Maksu- ja Tolliameti poolt

kriminaalmenetlust alustades aja kokkuhoid märgatav (sarnaselt politseipatrull ide tegevusele sündmuskohal, kes teevad esmased kriminaalmenetluse toimingud).

10.6. Kaubasanktsiooni rikkumise teave on valdavalt Maksu- ja Tolliametil ja

Kaitsepolitseiamet konsulteerib kriminaaluurimise kestel regulaarselt Maksu- ja Tolliameti spetsialistidega ekspertteadmist nõudvates küsimustes ning toetub paljuski

Maksu- ja Tolliameti andmekogudele, järelevalve teabele, otsustele ja toimingute le. Samuti vajab Kaitsepolitseiamet rahvusvahelise kaubaveo- ja tolliandmeid, millele on

Maksu- ja Tolliametil vahetu juurdepääs.

10.7. Lisaks peab arvestama, et rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõusse kavandatakse muudatust, mille kohaselt kohustatud isikud (eelkõige pangad) peavad esitama Maksu- ja

Tolliametile kauba sanktsiooni rikkumiste teavitusi. Kehtiva rahvusvahelise sanktsiooni seaduse järgi esitatakse sellised teavitused Rahapesu Andmebüroo le. Kaubasanktsiooni rikkumise teabe koondamine selleks kõige kompetentsemasse

asutusse (Maksu- ja Tolliametisse) ongi otstarbekas ja ressursisäästlik. 11. Kriminaalmenetluse ressurss on piiratud. Kaubasanktsioonide kriminaalmenetluse pädevuse

tõttu ei ole Kaitsepolitseiametil võimalik tõhusalt uurida VF-i agressiooniga Ukrainas toimepandud inimsuse ja rahu vastaseid süütegusid. Uurijad, kes on kompetentsed menetlema VF-i toime pandud inimsuse ja rahu vastaseid süütegusid, on hõivatud kaubasanktsioonide

menetlustes.

5 / 5

ETTEPANEK

Muuta kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse 11.04.2013 määrust nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ § 2 lõike 1 punkti

1 selliselt, et KarS § 931 uurimisalluvus jaguneks Kaitsepolitseiameti ja Maksu- ja Tolliameti vahel järgmiselt:

- Maksu- ja Tolliameti uurimisalluvusse sätestada rahvusvahelise ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumised seoses kauba sisse- ja väljaveo keelu juhtumitega;

- Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse sätestada kõik ülejäänud rahvusvaheliste ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumised.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„2) Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollialases kuriteos, narkootilise ja psühhotroopse aine üle piiri toimetamisega seotud kuriteos ning karistusseadustiku §-s 4211 nimetatud teos, välja arvatud juhul,

kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine või laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära, või relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele

täielikult mittevastav tulirelv, karistusseadustiku §-s 4212 nimetatud teos, kui selle objektiks oli inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup või sellega seotud teenus, ning karistusseadustiku §-s 931 nimetatud teos, kui teo objektiks oli kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumine;“.

Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013. aasta määrust nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja

Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) karistusseadustiku §-des 89–93 ja 110–112, § 114 lõike 1 punktis 7, § 151 lõikes 2, §-des 231–

2376, 241–243, 251, 310 ja 311, § 405 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 415 sätestatud kuritegudes;“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) karistusseadustiku §-s 931 sätestatud kuriteos, välja arvatud juhul, kui tegemist on kauba sisse-

ja väljaveo keelu rikkumisega;“;

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Palloson

peadirektor