Vastus teabenõudele

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

1

VÄLJAVÕTE

ESITATUD: 21.12.2023 valitsuskabineti nõupidamisele

(nõupidamise kuupäev)

ESITAJA: siseminister Lauri Läänemets

ESITAMISE AEG: kuupäev digitaalses allkirjas

TEEMA: Ettepanekud sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse jätkusuutlikuks ning riigile

kulutõhusaks lahendamiseks

1. SISUKOKKUVÕTE

• Sanktsioonid on võtmetähtsusega mittesõjaline meede Venemaa Föderatsiooni (edaspidi VF)

järgmiste agressioonide ärahoidmiseks ja agressiooni hinna tõstmiseks. [ ]

• VF sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonide mahu kasvuga on oluliselt kasvanud

rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumiste (edaspidi ka

sanktsioonirikkumine) arv.

• Menetlusressurss Kaitsepolitseiametis (edaspidi ka KAPO), kus menetletakse kõiki

karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 931 sätestatud sanktsioonirikkumisi, on alates 2022.

aastast ülekoormatud. See omakorda vähendab KAPO võimekust tegeleda teiste riigi

julgeolekut otseselt ohustavate kuritegudega, mis on KAPO kui julgeolekuasutuse ülesanne.

• Olukorras, kus riigi ressursid on piiratud, tuleb leida tõhusaim lahendus

sanktsioonikuritegude menetlemiseks - tööjaotus sanktsioonide rakendamiseks peab olema

võimalikult efektiivne arvestades riigiasutuste põhiülesandeid ja kompetentse.

• Sanktsioonide tõhusaks rakendamiseks loodav lahendus peab olema püsiv, kuna probleem ja

vajadused selle lahendamiseks nähtavas tulevikus ei möödu.

• Sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse uurimisalluvuse osaline üleviimine KAPO-lt

Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) eeldab kriminaalmenetluse seadustiku § 212 muutmist.

2. TAUST

2.1. Asutuste ettepanekud sanktsioonikuritegude uurimisalluvuse muutmiseks

29.06.2022 tegi KAPO Siseministeeriumile (edaspidi ka SIM) ettepaneku muuta

sanktsioonikuritegude uurimisalluvust selliselt, et Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluva

MTA uurimisalluvusse sätestada rahvusvahelise ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumised

seoses kauba sisse- ja väljaveo keelu juhtumitega ning KAPO uurimisalluvusse kõik ülejäänud

rahvusvaheliste ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumised.

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

2

29.08.2022 esitasid KAPO, MTA ning Prokuratuur ühispöördumise uurimisalluvuse muutmise ja

lisaressursi vajaduse küsimuses Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja

Siseministeeriumile. Ühispöördumises leidsid osapooled, et KarS § 931 kuritegude kohtueelse

menetluse uurimisalluvus peaks KAPO ja MTA vahel jagunema (sarnaselt KAPO esitatud varasemale

ettepanekule) selliselt, et MTA uurimisalluvusse sätestatakse sanktsioonirikkumised seoses kauba

sisse- ja väljaveo keelu juhtumitega ning KAPO uurimisalluvusse kõik ülejäänud

sanktsioonirikkumised. Ühispöördumises leiti, et muudatuse tulemusena muutub menetlus

efektiivsemaks, kuna kahe asutuse ressurssi ei pea kasutama seal, kus MTA on esmased

protseduurid juba algatanud. Pöördumises toodi välja ka konkreetne lisaressursi vajadus,

milleks on 486 800 eurot aastas. MTA-le täiendava ressursi leidmise vajadust peeti

kiireloomuliseks (ühispöördumine lisatud käesolevale memorandumile, lisa 1).

28.10.2022 vastas rahandusminister KAPO-le, et kuna eelarveläbirääkimistel uurimisalluvuse

muudatust toetavas ressursside jagamises kokku ei lepitud, ei ole seadusemuudatust võimalik

kiirendatud korras algatada ja küsimuse juurde on võimalik naasta koos pädevusjaotust toetava

ressursijagamise otsusega.

05.10.2023 tõstatas KAPO järjekordselt uurimisalluvuse muutmise vajaduse küsimuse, saates

uurimisalluvuse muutmise vajadust selgitava kirja peaministrile, justiitsministrile, rahandusministrile,

siseministrile, välisministrile, riigi peaprokurörile ja MTA peadirektorile (kiri lisatud käesolevale

memorandumile, lisa 2).

30.11.2023 esitas Rahandusministeerium Siseministeeriumile ettepaneku oodata ära Euroopa Liidu

piiravate meetmete rikkumise kriminaliseerimise direktiivi1 vastuvõtmine ning direktiivi Eesti

õigusesse ülevõtmisel lahendada sanktsioonikuritegude õiguslikud küsimused.

Nimetatud direktiivi eesmärk on ühtlustada liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude

määratlusi ja seonduvaid karistusi. Direktiiviga kehtestatakse miinimumeeskirjad liidu piiravate

meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste määratlemiseks. Liikmesriigid peavad võtma

vajalikud meetmed tagamaks, et liidu piirava meetme tahtlik rikkumine on kuritegu2. Eestis on

sanktsioonirikkumised kriminaliseeritud KarS § 931 alusel3.

13.11.2023 esitas Justiitsministeerium vastuseks KAPO 05.10.2023 kirjale seisukoha, et

Justiitsministeerium toetab jätkuvalt kuritegude uurimisalluvuse muutmist KAPO pöördumises

toodud kujul. Justiitsministeerium nõustus, et tööjaotus sanktsioonide valdkonnas peab olema

võimalikult efektiivne ning arvestama riigiasutuste põhiülesandeid ja kompetentse.

1 Euroopa Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud

kuritegude ja karistuste määratlemise kohta (COM(2022)684). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52022PC0684. 2 Seda juhul, kui see kuulub direktiivis määratletud kategooriasse. Vt ettepaneku artiklit 3. 3 Vastavalt KarS § 931 lõigetele 1 ja 2 karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest rahalise karistuse või

kuni viieaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

3

Justiitsministeeriumi hinnangul oleks otstarbekas vajalikud seadusemuudatused teha Riigikogu

menetluses oleva rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 332 SE raames.

2.2. Sanktsioonikuritegude menetlemine KAPO-s

KAPO tegevusvaldkond tulenevalt Kaitsepolitseiameti põhimäärusest on riigi põhiseadusliku korra ja

territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja

töötlemine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse

kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras, terrorismi ja selle

rahastamise ning toetamise ning riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine,

nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on ameti pädevuses, ning seaduses

ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine.

KAPO viib läbi kriminaalasja kohtueelset menetlust KarS §-s 931 sätestatud kuriteos alates

15.04.2013, kui määrusega4 lisati KAPO uurimisalluvusse KarS struktuuri kohaselt kõik rahu vastu

suunatud süüteo koosseisud.

Ukraina vastase täiemahulise agressiooni eelsel ajal ei olnud sanktsioonide rikkumiste

menetluskoormus suur - tegelema pidi peamiselt sõjalise ja kahese kasutusega kaupade sanktsioonide

rikkumistega ning sanktsioneeritud isikud olid enamasti oligarhid ja nende kapital. Enne 2014. aasta

VF-i Ukraina vastase agressiooni algust ei olnud VF-le sanktsioone kehtestatud ning Eestile

olulisemad kaubaveo sanktsioonide alused riigid olid Iraan, Põhja-Korea ja piiratud ulatuses

Valgevene. Täiemahulise agressiooni tõttu VF-ga kaubavahetusele kehtestatud laiaulatuslikud

sanktsioonid on rikkumiste arvu kasvatanud massiliselt ja prognoositakse selle trendi jätkumist.

[ ]

Täna kaubaveo sanktsioonide rikkumiste kriminaalmenetlusteks KAPO-l rahuldavat

kompetentsi ei ole, selle ülesande täitmine toimub endiselt ennetavate tegevuste ja muude

põhiülesannete arvelt. [ ]

2.3. Kaubaveo sanktsioonide jõustamise haldusmenetlus MTA-s

MTA tegevusvaldkond tulenevalt Maksu- ja Tolliameti põhimäärusest on riigitulude haldamine,

riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamine ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse

kaitsmine. Sealhulgas on MTA ülesanded tollialaste õigusaktide rakendamine ja nendest

kinnipidamise tagamine, ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksu- ja tollialaste süütegude

4 Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013. aasta määrus nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline

uurimisalluvus“.

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

4

ennetamisega, tõkestamisega ja avastamisega ning riikliku sunni kohaldamine tollialaste õigusaktide

ja maksuseaduste rikkujate suhtes seaduses sätestatud korras ning ulatuses. MTA teostab vahetult

kaupade piiriülese liikumise järelevalvet.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 3 punkti 4 kohaselt on pädev asutus kauba sisse- ja

väljaveo keelu korral MTA, kes vastab nimetatud valdkonnas rahvusvahelise sanktsiooniga seotud

päringutele ning annab haldusakte ja teeb toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni

kehtestavas või rakendavas õigusaktis.

Kaubaveo sanktsioonide jõustamine haldusmenetluses ja vastav tolli järelevalve piiril on MTA

ülesanne. Enamus kaubaveo sanktsiooni rikkumisi avastab MTA.

Kaupade sisse- ja väljaveo keelu juhtumitega seotud sanktsioonide rikkumised on olemuselt küllaltki

sarnased salakaubaveo (KarS § 391) koosseisule, millega seotud kohtueelset menetlust teostab

samuti MTA.

3. PROBLEEMID SANKTSIOONIKURITEGUDE KOHTUEELSEL MENETLEMISEL JA

VÕIMALIKUD LAHENDUSED

3.1. Probleemid sanktsioonikuritegude kohtueelsel menetlemisel

VF sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonide mahu kasvuga on oluliselt kasvanud

sanktsioonirikkumiste arv, mis tähendab, et KAPO, kelle ülesanne on menetleda kõiki KarS §-s 931

sätestatud sanktsioonirikkumisi, menetlusressurss on ülekoormatud. [ ]

Seoses sanktsioonikuritegude menetlemisega on riigi vaates probleemideks:

1) täiendava ressursi puudus, [ ];

2) sanktsioonide rakendamine pole piisavalt tõhus, [ ];

3) KAPO ja MTA vaheline tööjaotus on ebaefektiivne. Kaubaveo sanktsioonide rikkumistega (MTA

alustab haldusmenetlusega, millele võib järgneda kriminaalasja kohtueelne menetlus KAPO-s)

tegelevad kaks asutust, mis toob kaasa menetlusressursi dubleerimise.

Olukorras, kus riigi ressursid on piiratud, tuleb leida tõhusaim lahendus sanktsioonikuritegude

menetlemiseks - tööjaotus sanktsioonide rakendamiseks peab olema võimalikult efektiivne

arvestades riigiasutuste põhiülesandeid ja kompetentse.

3.2. Eelistatud lahendus

Sanktsioonikuritegude menetlemise taseme tõstmiseks on riigil vaja eraldada sellesse lisaressurssi.

Eelistatuim lahendus on lisaressursside eraldamine sellistele kululiikidele nagu see on toodud

29.08.2022 KAPO, MTA ning Prokuratuuri ühispöördumises, milles taotleti lisaressurssi kauba sisse-

ja väljaveo sanktsioonikuritegude uurimiseks MTA-le.

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

5

Ühispöördumises leiti, et kuivõrd kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumiste arv on oluliselt kasvanud,

on MTA pädevuse laiendamiseks vaja lisaraha:

1) palgakulu – üheksale uuele uurijale 375 000 eurot aastas, s.o 31 250 eurot kuus;

2) töökohakulu – 61 800 eurot aastas, sealhulgas üheksa uue uurija kontori-, IT- ja koolituskulud

ning ühe auto liisingumakse ja kütusekulud;

3) menetluskulu – ca 50 000 eurot aastas, sealhulgas asitõendite käitlemise ja hoiustamise kulud

ning tõlkekulud, s.o ca 4200 eurot kuus.

Kokku on ühispöördumises esitatu kohaselt MTA lisaeelarve vajadus 486 800 eurot aastas.

3.3. Eelistatud lahendusega kaasneb kriminaalmenetluse seadustiku § 212 muutmise vajadus

Sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse uurimisalluvuse osaline üleviimine KAPO-lt MTA-le

eeldab kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 212 lõike 2 punkti 2 muutmist, millega

täiendatakse MTA pädevuses olevate kuritegude loetelu KarS-i §-s 931 nimetatud teoga, kui selle

objektiks on kauba sisse- ja väljaveo keeld.

KrMS-i muudatuse rakendamiseks tuleb teha samasisuline muudatus Vabariigi Valitsuse 11. aprilli

2013. aasta määruses nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline

uurimisalluvus“ selliselt, et KarS-i §-s 931 nimetatud tegude puhul jaguneb uurimisalluvus KAPO ja

MTA vahel edaspidi järgmiselt:

- MTA uurimisalluvuses on kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumised;

- KAPO uurimisalluvuses on ülejäänud sanktsioonirikkumised.

Siseministeeriumis on vastavad eelnõud ette valmistatud. Juhul, kui vastavad õigusmuudatused

jõustuvad 2024. a 1. juulist, tuleb lisaressursi vajadus vastavalt ümber arvutada.

3.4. Eelistatud lahenduse mõjud

Eelistatud lahendusel on positiivne mõju riigi julgeoleku tagamisele ja VF-i vastaste sanktsioonide

rakendamisele. [ ] Oma põhiülesannetest lähtuvalt kogub KAPO teavet sanktsioonide vältimisega

seotud varjatud tegevuse kohta ning kasutab ja jagab kogutud teavet sanktsioonide efektiivsemaks

rakendamiseks.

KAPO ja MTA vaheline tööjaotus muutub efektiivsemaks, hoitakse ära kahe asutuse tegevuste

dubleerimine ning riigi ressurssi kasutatakse kõige efektiivsemal moel.

3.5. Alternatiivsed lahendused

Alternatiivsed lahendused on järgmised:

1) eraldada täiendavad ressursid KAPO-le sanktsioonikuritegude kohtueelseks menetluseks;

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

6

2) ressurssi eraldamata määrata sanktsioonikuritegude kohtueelse menetlemise ülesanne

MTA-le;

3) ressurssi eraldamata jätta sanktsioonikuritegude kohtueelse menetlemise ülesanne KAPO-le;

4) sealhulgas määrata sanktsioonikuritegude menetlemise prioriteetsus ja leppida

sanktsioonikuritegude menetlemise kvaliteedi ja mahu halvenemisega.

3.6. Alternatiivsete lahenduste mõjud

3.6.1. Eraldada täiendavad ressursid KAPO-le sanktsioonikuritegude kohtueelseks menetluseks

Kaupade sisse- ja väljaveo sanktsioonidega seotud uurimisalluvuse KAPO-le jätmine ja selle

rahastamine tähendaks riigieelarve vaates oluliselt rohkem lisaressurssi vajadust kui selle pädevuse

MTA-le andmine5. Praeguse olukorra säilitamine eeldab KAPO-s eraldiseisva struktuuriüksuse

suurusele vastava ametikohtade arvu lisandumist, täiendavaid kulusid infrastruktuurile

(sanktsioneeritud kaupade äravõtmisel nende hoiustamine), valmisoleku tagamist (operatiivne

reageerimine piiril avastatud juhtumitele) ja muid investeeringuid (lisasõidukid, IT arendused). Lisaks

oleks vaja koolitusega seotud ressurssi tollispetsiifiliste rikkumistega seotud kompetentsi

tekitamiseks.

Jätkuks KAPO ja MTA vaheline ebaefektiivne tööjaotus. Kaubaveo sanktsioonide rikkumistega

(MTA alustab haldusmenetlusega, millele võib järgneda kriminaalasja kohtueelne menetlus KAPO-s)

tegelevad jätkuvalt kaks asutust, mis toob kaasa menetlusressursi dubleerimise.

Ebaefektiivne riigi ressursi kasutamine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ning hakkab mõjutama

KAPO-s muude valdkondade efektiivset toimimist.

3.6.2. Ressurssi eraldamata määrata sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse ülesanne MTA-le

Kui MTA-le määratakse sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse ülesanne, toob see kaasa

MTA põhiülesande täitmise halvenemise.

Haldusmenetlus, väärteomenetlus, kriminaalmenetlus on erinevad valdkonnad, millega tegelevad

MTA erinevad struktuuriüksused. See tähendab muu hulgas, et vastavate ametnike väljaõpe ja

kompetents on erinevad. MTA tolliosakonna ametnikke ei saa seega üle viia MTA uurimisosakonda.

3.6.3. Ressurssi eraldamata jätta sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse ülesanne KAPO-le

Kui sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse ülesanne jääb KAPO-le, on KAPO menetlusressurss

jätkuvalt ülekoormatud. See omakorda vähendab KAPO võimekust tegeleda teiste riigi julgeolekut

otseselt ohustavate kuritegudega, mis on KAPO kui julgeolekuasutuse ülesanne. [ ] KAPO ja MTA

5 Kalkulatsiooni ei ole võimalik esitada käesolevas asutusesiseseks kasutamiseks olevas dokumendis.

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

7

vaheline tööjaotus on selle alternatiivi rakendamisel ebaefektiivne. Kaubaveo sanktsioonide

rikkumistega (MTA alustab haldusmenetlusega, millele võib järgneda kriminaalasja kohtueelne

menetlus KAPO-s) tegelevad kaks asutust, mis toob kaasa menetlusressursi dubleerimise.

3.6.3. Sealhulgas määrata sanktsioonikuritegude menetlemise prioriteetsus ja leppida

sanktsioonikuritegude menetlemise kvaliteedi ja mahu halvenemisega

Juhul, kui otsustatakse määrata sanktsioonikuritegude menetlemise prioriteetsus ja leppida

sanktsioonikuritegude menetlemise kvaliteedi ja mahu halvenemisega, jäävad teatud kaubaveo

sanktsiooni rikkumised tähelepanuta ja võimalikud uurimised alustamata. See õõnestab sanktsioonide

tõsiseltvõetavust ning VF-i vastaste sanktsioonide institutsiooni tervikuna, mis teenib VF-i huve.

Sanktsioonid on tõhusad niikaua, kui need on tõsiseltvõetavad ja riigid suudavad tagada nende

toimimist. [ ]

Kui sanktsioonikuritegude kohtueelne menetlemine jääb KAPO-le, siis ka sel juhul jätkub

ebaefektiivne tööjaotus. Kui sanktsioonikuritegude kohtueelne menetlemine antakse ilma ressursita

MTA-le, siis see võib tuua kaasa MTA põhiülesannete täitmise halvenemise.

4. OSAPOOLTE SEISUKOHAD

4.1. Siseministeeriumi seisukohad

Siseministeerium ei toeta alternatiivse lahendusena praeguse olukorra säilitamist. Menetlusressurss

KAPO-s, kus menetletakse kõiki KarS §-s 931 sätestatud sanktsioonirikkumisi, on praegu

ülekoormatud. [ ] KAPO ressurssi on otstarbekas kasutada eelkõige riigi julgeolekuteabe hanke ja

analüüsi kavas julgeolekuasutusele sätestatud ülesanneteks ja teabe kogumiseks vastavalt selle

olulisusele. KAPO kui julgeolekuasutuse peamine kasutegur sanktsioonide rikkumistega tegelemisel

saab seega KAPO põhiülesannetest lähtuvalt olla teabe kogumine sanktsioonide vältimisega seotud

varjatud tegevuse kohta ning kogutud teabe kasutamine ja jagamine sanktsioonide

efektiivsemaks rakendamiseks. Unikaalset teabekogumise ressurssi ei tohiks kulutada kaupade

sanktsioonide rikkumisega seotud menetlustele, eriti arvestades parema uurimiskompetentsi

olemasolu MTA-s. S.t riigi ressursside kasutamise seisukohalt ei ole mõistlik eriväljaõppega

julgeolekuasutuse ressurssi kulutada väikese mõjuga rikkumiste menetlusele, vaid see tuleks suunata

suure mõjuga varjatud kaasustele. Tööjaotus ülesannete täitmiseks peab olema võimalikult efektiivne

arvestades riigiasutuste põhiülesandeid ja kompetentse (teadmised, oskused, kogemused, õiguslikud

ja tehnilised võimalused).

On otstarbekam, sanktsioonidega seonduvaid menetlusprotsesse kiirendav ja ka pikemas

perspektiivis kulutõhusam, kui kaubaveo sanktsioonide rikkumise avastamine, sellele

reageerimine, kuritegude kohtueelne menetlus ja sanktsiooni kohaldamine on ühes asutuses.

Kaupade sisse- ja väljaveo sanktsioonide rikkumise kriminaaluurimist võiks teostada MTA järgmistel

põhjustel:

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

8

- MTA on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 3 punkti 4 kohaselt pädev asutus kauba

sisse- ja väljaveo keelu korral. Pädev asutus vastab rahvusvahelise sanktsiooniga seotud

päringutele ning annab haldusakte ja teeb toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist

sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis;

- MTA juba menetleb salakaubavedude (KarS § 391) kohtueelset kriminaalmenetlust, mis on

olemuselt sarnane kaupade sisse- ja väljaveo keelu juhtumitega seotud sanktsioonide rikkumiste

kriminaalmenetlusega;

- MTA tagab eelduslikult kõige efektiivsema koostöö partnerriikidega (lähiriikides teostab

kaupade sisse- ja väljaveo sanktsioonide rikkumise kriminaaluurimist tolliasutus);

- sellega välditakse dubleerimist, kuna sanktsioonirikkumine avastatakse ja sellele järgnev

haldusmenetlus viiakse läbi MTA-s ning MTA-l on olemas kriminaalmenetluseks vajaminevad

alusmaterjalid;

- MTA-l on olemas juurdepääs andmekogudele, järelevalve teabele, varasematele MTA otsustele

ja toimingutele;

- MTA-l on vahetu juurdepääs rahvusvahelise kaubaveo- ja tolliandmetele.

Kaupade sisse- ja väljaveo sanktsioonide rikkumisega seotud menetluste uurimisalluvuse

jätmine KAPO-le ei ole riigi vaates jätkusuutlik lahendus. Sellest tulenevalt on ressursisäästlikum

nii kompetentsi kui teabe liikumise seisukohalt kaupade sisse- ja väljaveo sanktsioonide rikkumiste

kohtueelse uurimise sätestamine MTA kohustusena. Kriminaalmenetlusõiguse andmine

sanktsioonirikkumistes annaks MTA-le täiendava meetme järelevalve käigus avastatud rikkumistele

reageerimiseks. Kaubaveo sanktsioonide rikkumisega tegeleks üks asutus alates avastamistest kuni

eeluurimise lõpuni viimiseni ning sellega hoitakse kokku nii julgeolekualast kui menetlusressurssi.

Siseministeerium ei ole nõus seisukohaga, et KAPO ja MTA menetluspädevuse/uurimisalluvuse

küsimused tuleb analüüsida ja lahendada Euroopa Liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud

kuritegude direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisel. Siseministeeriumi hinnangul ei taga nimetatud

ettepanek menetlusökonoomiat, kuna käesoleva küsimuse lahendamine ja direktiivi ülevõtmine ei ole

omavahel seotud. Selline ettepanek tähendaks probleemi lahendamise edasilükkamist teadmata aega.

Nimetatud direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ei puuduta sanktsioonikuritegude uurimisalluvuse

määramist (see küsimus on liikmesriikide siseasi) ehk direktiiviga ei saa määrata, milline asutus

liikmesriigis konkreetse ülesande eest vastutab. Lisaks, Eestis on sanktsioonirikkumised juba

kriminaliseeritud KarS § 931 alusel, mistõttu direktiivi ülevõtmine ei kohusta Eestit selles konkreetses

küsimuses KarS-i muutma. Kauba sisse- ja väljaveo sanktsioonirikkumiste menetleja peaks olema

rahvusvahelise sanktsiooni seaduse pädevuste loogika põhiselt MTA. Seega direktiivi ülevõtmine ei

muudaks riigi sisulist otsust uurimisalluvuse muutmiseks. Siseministeerium leiab, et kuna probleemi

lahendamine on juba ühe eelarvetsükli võrra edasi lükatud, ei peaks riik enam sellega viivitama.

4.2. Rahandusministeeriumi seisukohad

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

9

Sanktsioonikuritegude kohtueelse menetlemise küsimused on vaja lahendada - et täna

menetlemist sisuliselt ei toimu, on vale nii õiguslikult kui sõnumina. Näeme, et seadusjärgne

menetluskohustus on KAPO-l, kuid ressursinappuses on see kohustus täitmata.

Rahandusministeeriumi hinnangul on KAPO seisukoht arusaadav, sest korralik menetlus nõuab

ressursse.

Rahandusministeerium ei saa nõustuda sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse ülesande

MTA-le määramisega ilma ressursieralduseta. MTA terviklik rahavajadus on täna suurem, kui

aastavanuses ühispöördumises toodud.

Rahandusministeerium eelistab õigusloome menetlusökonoomiat silmas pidades lahendust, kus

KAPO ja MTA menetluspädevuse küsimused analüüsitakse ja lahendatakse liidu piiravate

meetmete rikkumisega seotud kuritegude direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisel, mis eelduslikult

peab toimuma 2024. a I poolaastal.

5. ETTEPANEKUD VALITSUSE OTSUSEKS

1. Siseministeeriumil esitada Vabariigi Valitsusele kriminaalmenetluse seadustiku § 212 muutmise

seaduse eelnõu, millega antakse Maksu- ja Tolliametile kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise

korral kriminaalmenetluse läbiviimise pädevus.

2. 2024. aastal rahastada Maksu- ja Tolliametile sanktsioonikuritegude kohtueelse menetlusega

tekkivad lisakulud summas 486 800 eurot Vabariigi Valituse reservist.

3. Alates 2025. aastast planeerida vajalikud eelarvevahendid Maksu- ja Tolliameti eelarvesse

püsivalt. Selleks Rahandusministeeriumil esitada vastav lisataotlus RES 2025-2028 planeerimise

protsessis.

4. Alternatiivselt punktile 2 Rahandusministeeriumil esitada hiljemalt 2024. a jaanuaris

valitsuskabineti nõupidamisele sanktsioonikuritegude kohtueelse menetlemise eelarvevajadused

2024. aastaks arvestusega, et sanktsioonikuritegude kohtueelse uurimisalluvuse muudatus jõustub

2024. a 1. juulist.

6. NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD

Andres Ratassepp, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja

Joosep Kaasik, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler

Kristian Pärt, Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja

7. KOOSTAJAD

Kristian Pärt, Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja,

[email protected],

[ ].

MEMORANDUM

VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE

10

LISATUD DOKUMENDID

Lisa 1. Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti ning Prokuratuuri 29.08.2022 ühispöördumine

„Uurimisalluvuse muudatus ja lisaressursi vajadus“

Lisa 2. Kaitsepolitseiameti 05.10.2023 kiri nr 8145 „Uurimisalluvuse muutmise vajadus“

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Siseministeerium

13.06.2024

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

29.08.2022

Uurimisalluvuse muudatus ja lisaressursi vajadus

Kaitsepolitseiamet tegi Siseministeeriumile 29.06.2022 (dokumendi reg nr 5157) ettepaneku

muuta rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise kuritegude

uurimisalluvust.

Tehtud ettepanek on muuta kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse

11.04.2013 määrust nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline

uurimisalluvus“ § 2 lõike 1 punkti 1 selliselt, et KarS § 931 uurimisalluvus jaguneks

Kaitsepolitseiameti ja Maksu- ja Tolliameti vahel järgmiselt:

- Maksu- ja Tolliameti uurimisalluvusse sätestada rahvusvahelise ja Vabariigi Valitsuse

sanktsioonide rikkumised seoses kauba sisse- ja väljaveo keelu juhtumitega;

- Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse sätestada kõik ülejäänud rahvusvaheliste ja

Vabariigi Valitsuse sanktsioonide rikkumised.

Muudatuse tulemusena muutub menetlus efektiivsemaks, kuna ei pea kahe ameti ressurssi

kasutama seal, kus on Maksu- ja Tolliamet esmased protseduurid juba algatanud. Nimelt

Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidav sanktsiooni rikkumise haldusmenetlus põimub tihedalt

võimaliku sanktsiooni rikkumise kriminaalmenetlusega, olles sellele vahetult eelnevaks või

paralleelselt läbiviidavaks menetluseks. Kauba sisse- ja väljaveo sanktsiooni rikkumisel saab

Maksu- ja Tolliamet ise kohaldada tolliseadust, rahvusvahelise sanktsiooni seadust,

kriminaalmenetluse seadustikku ja karistusseadustikku. Maksu- ja Tolliametil kui

haldusorganil on haldusmenetluses võimalik tuvastada õiguserikkumise toimepanemise fakt ja

alustada iseseisvalt kriminaalmenetlust. Juhul, kui sellega kaasneb kõrgendatud oht riigi

julgeolekule, on prokuratuuril võimalik muuta uurimisalluvust ja määrata juhtum

Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse.

Samas on juba enne muudatuse jõustumist tõusnud tungiv vajadus menetlusvõimekuse ja

toetava logistilise infrastruktuuri suurendamiseks, kuna KarS § 931 perspektiivis Maksu- ja

Tolliameti uurimisalluvusse liikuvate kuritegude toime panemine seoses kauba sisse- ja

väljaveo keelu juhtumitega piiriületustel on kasvanud. Kaitsepolitseiameti menetlusressurss on

selle tõttu ülekoormatud, mis omakorda vähendab võimekust tegeleda teiste julgeolekut otseselt

ohustavate kuritegudega, sh ülejäänud Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse jäävate

sanktsioonide rikkumistega. Samuti nende rikkumiste arv on kasvanud, mistõttu ka

Kaitsepolitseiamet vajab täiendavat ressurssi kuritegude avastamiseks.

Arvestades, et Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas Euroopa Liidu poolt kehtestatud

sanktsioonide rikkumiste arv Eestis on tervikuna kasvamas, samuti KarS § 931 uurimisalluvuse

muutmisel tulenevast pädevuse jagunemist, on vajalik luua ja välja arendada täiendavad

võimekused Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas ning Prokuratuur ja Kaitsepolitseiamet

peavad samuti vajalikuks selleks ressursi eraldamist.

Maksu- ja Tolliamet on embargo rikkumisi 2021. aastal avastanud 56 ja 2022. aasta 7 kuuga

651 juhtumit, millest viimasel kahel kuul on avastatud 375, vastavalt juuni 145 ja juuli 230. On

selge, et rikkumiste arv tõuseb ja riigil on vaja intensiivsemalt tegeleda rikkujatega, sh

kohaldada kriminaalvastutust isikute suhtes, kes tahtlikult rikuvad rahvusvahelisi või Eesti

Vabariigi kehtestatud sanktsioone.

Kuivõrd tänased avastused tolli poolt näitavad, et tegemist ei ole ühe-kahe juhtumiga kuus, on

pädevuse laiendamisel MTA uurimisosakonnale vajalik lisaressurss järgmine:

1) täiendav personal – aasta palgakulu 9-le täiendavale uurijale 375 000 eurot; s.o 31 250 eurot

kuus;

2) täiendavad töökohad – aasta kulu kokku 61 800 eurot (9 ametniku kontorikulud, IT-kulud,

koolitus, ühe auto liising, kütus);

3) täiendavad menetluskulud – aasta kulu kokku ca 50 000 eurot (asitõendite käitlemis- ja

hoiukulu, tõlketeenus jne), s.o ca 4200 eurot kuus;

Kokku lisaeelarve ca 486 800 eurot aastas.

Kuni seadusemuudatuste jõustumiseni on otstarbekas muuta kõikide juba alustatud

kriminaalmenetluste uurimisalluvust lähtuvalt üksikjuhtumitest. Seega on täiendava ressursi

eraldamise vajadus Maksu- ja Tolliametile kiireloomuline ja vajalik juba enne õigusaktide

muudatust.

Lugupidamisega

Arnold Sinisalu Raigo Uukkivi Andres Parmas

peadirektor peadirektor riigi peaprokurör

Kaitsepolitseiamet Maksu- ja Tolliamet Prokuratuur

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Tarmo Vahter

Eesti Ekspress

Teie: 31.05.2024

Meie: 19.06.2024 nr 2-1/388-3

Vastus teabenõudele

Lugupeetud Tarmo Vahter

Vastuseks Teie teabenõudele edastame küsitud dokumentide avalikud osad.

13. juunil 2024. a Teile edastatud kirjaga nr 2-1/388-3 „Vastus teabenõudele“ dokumendid palume kustutada. Täname.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Pärt

osakonnajuhataja

Lisad: 1. Valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandum „Ettepanekud

sanktsioonikuritegude kohtueelse menetluse jätkusuutlikuks ning riigile kulutõhusaks lahendamiseks“

2. Kaitsepolitseiameti 5. oktoobri 2023. a kiri „Uurimisalluvuse muutmise vajadus“

3. KAPO, MTA ja Prokuratuuri 29. augusti 2022. a ühispöördumine „Uurimisa lluvuse muudatus ja lisaressursi vajadus“