Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ muutmine

Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

29.09.2020 nr 1-4/20/4274

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse 28

"Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel"

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määruse nr 28 „Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused

kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ muutmise eelnõu, määruse lisa ja seletuskirja.

Palume eelnõule kooskõlastust 10 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Kokk

Minister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Lisa „Kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu“

3. Määruse seletuskiri

Teadmiseks: Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit,

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Ametiühingute Keskliit

Maria Leier, 626 2908

[email protected]

EELNÕU

KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn ………nr…

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28

„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja

tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“

muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 97 lõike 3 alusel.

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja korraldab õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud

radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel, hoone korrusel, mille

välissein puutub kokku pinnasega, või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub.“;

2) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Kui õhu radoonisisalduse mõõtmisel selgub, et õhu radoonisisaldus tööruumis ületab

viitetaset, korraldab tööandja töötaja terviseriski vähendamiseks vajaduse korral ehituslike

parandusmeetmete rakendamise käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi või rakendab tööaja

piirangut käesoleva paragrahvi lõike 3 järgi.“;

3) määruse lisa asendatakse käesoleva määrusega lisaga.

Rene Kokk

Minister

Meelis Münt

Kantsler

Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrus nr 28

„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“

Lisa

(Keskkonnaministri ……2020 määruse nr ….sõnastuses)

Kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu

Alutaguse vald

Haljala vald

Harku vald

Jõelähtme vald

Jõgeva vald

Jõhvi vald

Kadrina vald

Kastre vald

Keila linn

Kiili vald

Kohtla-Järve linn

Kose vald

Kuusalu vald

Luunja vald

Lääne-Harju vald

Lüganuse vald

Maardu linn

Narva linn

Narva-Jõesuu linn

Peipsiääre vald

Põhja-Sakala vald

Põltsamaa vald

Põlva vald

Rae vald

Rakvere linn

Rakvere vald

Saarde vald

Setomaa vald

Sillamäe linn

Tallinn

Tapa vald

Tartu linn

Tartu vald

Toila vald

Türi vald

Viimsi vald

Viljandi vald

Viru-Nigula vald

Võru vald Väike-Maarja vald

Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28

„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja

tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse kiirgusseaduse § 97 lõike 3 alusel 30.07.2018

kehtestatud keskkonnaministri määrust nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“ (jõustunud 06.08.2018; RT I, 03.08.2018, 4). Muudatused on seotud kõrgendatud

radooniriskiga maa-alade loetelu täienemisega ning õhu radoonisisalduse mõõtmise

korraldamise täpsustamisega.

Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna

peaspetsialist Maria Leier (tel 626 2908, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi

Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918,

[email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre

(tel 626 2953, [email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse § 4 lõike 1 sõnastust, täpsustades tööruumi asukohti, kus tööandja peab

korraldama õhu radoonisisalduse mõõtmise. Juurde on lisatud tööruumid, mis asuvad hoone

korrusel, mille välissein puutub kokku pinnasega, kust samuti võib radoon liikuda tööruumi

siseõhku.

Punktiga 2 muudetakse § 5 lõike 1 sõnastust. Varem lasus tööandjal kohustus viitetaseme

ületamise korral rakendada ehituslikke parandusmeetmeid. Eelnõukohase määruse järgi on

tööandjal kohustus korraldada ehituslike parandusmeetmete rakendamist. See annab võimaluse

vajaduse korral kaasata parandusmeetmete rakendamisse hoone omanik.

Muudatus on asjakohane, kui tööandja tegutseb rendipinnal ning viitetaseme ületuse täpsema

analüüsi käigus on selgunud, et muud, hõlpsamalt rakendatavad meetmed, nagu tööaja piirang

või ruumi õhuvahetuse tõhustamine, ei ole piisavad. Ehitusseadustiku § 19 kohaselt on hoone

omanik kohustatud tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Samuti on ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud täpsustatud

nõuded ehitisele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“.

Lõike 5 muutmisel arvestati ka Euroopa Komisjoni juhenddokumendiga1, mis töötati välja

abistamaks liikmesriike Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2013/59/Euratom tulenevate

nõuete rakendamisel, täpsemalt vähendama töökohtadel radooniriski. Juhenddokumendis on

toodud direktiivi nõuete rakendamine töökohadel välja viie riigi näitel – Tšehhi, Soome, Rootsi,

Šveits, Holland. Neljal juhul (v.a Šveits) on parandusmeetmete rakendamise vastutus tööandjal.

Juhenddokumendis käsitletakse samuti olukorda, kus tööandja tegutseb üüritud pinnal ning

tööandjal ei ole võimalik iseseisvalt ehituslikke parandusmeetmeid rakendada. Sellisel juhul

laieneb ehituslike parandusmeetmete rakendamise vastutus ka kinnisvara omanikule. Omaniku

kohustusi juhenddokumendis ei ole käsitletud, kuna need tulenevad liikmesriikide

õigusaktidest.

1 Euroopa Komisjon, 2009. Radon in workplaces. Implementing the requirements in Council Directive

2013/59/Euratom, https://op.europa.eu/s/oibd.

Punktiga 3 täiendatakse kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu, lisanduvad Keila linn,

Võru vald ning Setomaa vald. 2019. aastal uuris Eesti Geoloogiateenistus alasid, millel on vaja

teha radooni kordusuuringuid („Täiendavate radooniuuringute vajadusega aladel (II

prioriteediga alad) radooniuuringute läbiviimine“). Uuringu I etapi käigus tehti uuringud Keila

ja Võru linnas ning Võru, Setomaa, Ruhnu ja Rõuge vallas. Töö tulemusena klassifitseeriti I

prioriteediga ehk kõrgendatud radooniriskiga maa-aladeks Keila linn, Võru vald ja Setomaa

vald. Tööga on võimalik tutvuda Eesti Geoloogiateenistuse digitaalses Geoloogiafondis.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liigu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu

direktiiviga 2013/59/EURATOM, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised

ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,

97/43/Euratom ja 2003/122/Euratom.

4. Määruse mõju

Võrreldes kehtiva terviktekstiga ei lisandu eelnõukohaste muudatustega uusi mõjuvaldkondi.

Määrusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule.

Määrus ei töö kaasa muudatusi kiirgusohutuse põhimõtetes ega kiirgusohutuse tagamiseks

rakendatavates meetmetes.

Mõju majandusele avaldub üldise ettevõtluskeskkonna, ettevõtete tegevuse ning nende

halduskoormuse kaudu, samuti ettevõtete konkurentsi kaudu. Mõju riigiasutustele avaldub

Keskkonnaameti, Tööinspektsiooni ja kuni 1. jaanuarini 2021 ka Keskkonnainspektsiooni

töökoormuse suurenemises. Mõju kohalikele omavalitsustele avaldub samuti töökoormuse

suurenemises. Sotsiaalne mõju avaldub töötajate informeerimisel radooniriskist ning

kiirgusdooside seiretulemustest, mis omakorda avaldab mõju töötervishoiu ja tööohutuse

paranemisele ning töötajate tervisele.

Sihtgrupid: tööandjad, kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa

all, hoone maa-alusel korrusel, hoone korrusel, mille välissein puutub kokku pinnasega, või

hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub; radoonialast konsultatsiooni ning

radoonimõõtmist pakkuvad ettevõtted ja asutused, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon

(kuni 01.01.2021), Tööinspektsioon, kohalikud omavalitsused.

Avalduv mõju: võrreldes kehtiva määrusega korraldavad siseõhu radoonimõõtmisi ka

tööandjad, kelle tööruumid asuvad hoone korrusel, mille välissein puutub kokku pinnasega.

Seetõttu suureneb nende tööandjate ring, kes peavad korraldama radoonimõõtmisi. Täpset arvu,

mitut tööandjat radooni mõõtmise kohustus puudutab, välja tuua ei saa, sest see hakkab olenema

tööruumide asukohast korruste lõikes.

Võrreldes kehtiva määrusega lisandub kõrge radooniriskiga maa-alade loetellu kolm kohalikku

omavalitsust, mistõttu suureneb kohalike omavalitsuste töökoormus seoses haldusterritooriumil

tegusevate ettevõtete ja tööandjate päringute ja infovahetusega.

Tööandjate ning kohalike omavalitsuste arvu suurenemise tõttu suureneb samuti

Keskkonnaameti, Tööinspektsiooni ning Keskkonnainspektsiooni töökoormus seoses klientide

arvu suurenemise ning järelevalve korraldamisega.

Radoonialaste konsultatsioonide ja radoonimõõtmiste nõudluse suurenemine arendab ka

radoonivaldkonda edasi. Ette on näha teenusepakkujate töömahu ning selle kaudu ka käibe

kasvu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

Määruse muutmine toob riigile kaasa lisakulusid seoses siseõhu radoonisisalduse mõõtmisega

riigiasutustes, kohalikele omavalitsustele kuuluvates hoonetes ning riigi hallatavatel objektidel,

mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga alal. Samuti võivad lisakulud kaasneda vajaduse korral

parandusmeetmete rakendamisega. Täpseid kulutusi on praegu raske hinnata, sest avaliku

sektori töökohtade ja riigi hallatavate hoonete arv on omalitsuste lõikes väga erinev.

Suureneb radoonisisalduse mõõtmise vajadus. Seda teenust pakub muu hulgas ka riigi

haldusalas asuv Keskkonnaamet. Keskkonnaameti pakutava ühekordse siseõhu

radoonisisalduse mõõtmise maksumus on orienteerivalt 60 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti

Töötervishoiuarstide Seltsile ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.