Kiri

Töö nr: DP 272-2022

Koostamise korraldaja: Rae Vallavalitsus

reg nr 75026106

Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald 75301, Harju mk

[email protected]

tel 605 67 50

Huvitatud isik: OÜ KEK Kinnisvara

reg nr 12875100

Paldiski mnt 21, Keila linn 76606, Harju mk

[email protected]

tel 674 7500

Koostaja: Guru Projekt OÜ

reg nr 11308422

Lai tn 2–14, Tallinn 10133, Harju mk

tel 644 44 14

[email protected]

HARJUMAA, RAE VALD, SOODEVAHE KÜLA

NIGULA JA VARIVERE TEE 1 KINNISTUTE NING

LÄHIALA DETAILPLANEERING

DP ID 0841

arhitekt: Ivo Rebane

[email protected]

tel 528 79 01

2024

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 2 -

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI

II JOONISED

DP-1 Asukoha skeem

DP-2 Kontaktala

DP-3 Tugiplaan

DP-4 Kruntide skeem

DP-5 Põhijoonis

DP-6 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

IV LISAD

Võrguvaldajate tehnilised tingimused

Liiklusuuring

Dendroloogiline inventeerimine

Mürauuring

V KOOSKÕLASTUSED

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 3 -

SELETUSKIRJA SISUKORD

I SELETUSKIRI

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ...................................................... 5

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid: ...................................... 5

1.2 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: .................................................... 6

2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE

SEOSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ........................................................ 7

2.1 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ............ 10

2.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule ....................................................................... 11

2.3 Planeeringuala lähiümbruse detailplaneeringud: ................................................... 12

2.4 Planeeringu eesmärk ............................................................................................... 12

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................ 7

3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................... 7

3.2 Planeeringuala maakasutus, hoonestus ja ehitusload ............................................... 8

3.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ................................. 8

3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud .......................................................................... 8

3.5 Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................... 9

3.6 Olemasolev haljastus ja keskkond.............................................................................. 9

3.7 Kehtivad piirangud .................................................................................................... 9

3.8 Varivere tee 1 kinnistul kehtiv detailplaneering ...................................................... 10

4 PLANEERINGU ETTEPANEK ...................................................................................... 12

4.1 Detailplaneeringu asendiplaaniline lahendus ......................................................... 12

4.2 Krundijaotus ............................................................................................................ 14

4.3 Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 15

4.4 Arhitektuurinõuded .................................................................................................. 18

4.5 Piirded ...................................................................................................................... 18

4.6 Detailplaneeringu hoonestustingimuste võrdlus Rae valla üldplaneeringu

hoonestustingimustega (Soodevahe küla ja Veneküla lääneosa) ............................................... 18

4.7 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................... 19

4.7.1 Rail Baltic ............................................................................................................. 24 4.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .......................................................................... 24

4.8.1 Haljastus ............................................................................................................... 24

4.8.2 Jäätmekäitlus ........................................................................................................ 26 4.8.3 Ehitusjäätmed ....................................................................................................... 26 4.9 Radooni mõjude leevendamise meetmed planeeringualal ....................................... 27

4.10 Müra ja vibratsioon ning nende mõjude leevendamise meetmed ............................ 28

4.11 Vertikaalplaneerimine .............................................................................................. 31

4.12 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded ...................................................................... 32

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 4 -

4.13 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 32

4.13.1 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................ 33 4.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 33

5 TEHNOVARUSTUS ....................................................................................................... 34

5.1 Veevarustus .............................................................................................................. 34

5.1.1 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................ 35 5.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 35

5.3 Sademevesi ............................................................................................................... 36

5.3.1 Arvutuslikud vooluhulgad .................................................................................... 38 5.4 Elektrivarustus ......................................................................................................... 38

5.5 Tänavavalgustus ...................................................................................................... 39

5.6 Sidevarustus ............................................................................................................. 39

5.7 Soojusvarustus ja gaasivarustus .............................................................................. 40

6 KITSENDUSED .............................................................................................................. 41

7 KESKKONNATINGIMUSED ........................................................................................ 43

7.1 Tootmistegevuse alustamiseks vajalike lubade taotlemine ...................................... 44

8 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE MÕJUDE

VÄLTIMISE MEETMED .......................................................................................................... 44

8.1 Võimalikud majanduslikud mõjud ............................................................................ 45

8.2 Võimalikud sotsiaalsed mõjud ................................................................................. 45

8.3 Võimalikud kultuurilised mõjud ............................................................................... 45

8.4 Võimalik mõju looduskeskkonnale ........................................................................... 46

8.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ja meetmed negatiivsete

mõjude vältimiseks või leevendamiseks ...................................................................................... 46

8.5.1 Ehitustegevus ........................................................................................................ 46 8.5.2 Haljastus, taimestik, loomastik ............................................................................. 47

8.5.3 Pinna- ja põhjavesi, sademe- ja reovee kogumine ja ärajuhtimine ..................... 49 8.5.4 Jäätmeteke ............................................................................................................ 50 8.5.5 Olemasoleva liikluse mõju planeeringualale ning planeeringulahenduse mõju

liikluskoormusele ja -korraldusele ............................................................................................. 50

8.5.6 Müra ja vibratsioon .............................................................................................. 51 8.5.7 Välisõhk sh õhukvaliteet ....................................................................................... 52 8.5.8 Valgustus .............................................................................................................. 52

8.5.9 Soojussaared ........................................................................................................ 53 8.5.10 Õnnetused ja avariid ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale ........................ 53

9 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS ................................................... 54

10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ..................................................... 56

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 5 -

I SELETUSKIRI

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:

 Planeerimisseadus

 Ehitusseadustik

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded”

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste

alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning

vormistamise juhend”

 Detailplaneeringu algatamise taotlus 24.11.2014

 Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldus nr 920 16.06.2015

 Detailplaneeringu algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise korraldus nr 921

16.06.2015

 Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, detailplaneeringu kohase taristu

väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks ja Rae valla

sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks 26.04.2019

 Rae Vallavalitsuse korraldus 28.05.2019 nr 669 Soodevahe küla, Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteülesande

kinnitamine

 Geodeetiline alusplaan

 Planeeringualaga piirnevad ja seda mõjutavad detailplaneeringud

 Keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1”

 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase”

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 "Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded"

 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 6 -

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

 Siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded”

 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

 Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

2017–2028

 Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord”

 Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 18 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja

ehitamisel Rae vallas”

 Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku

ala haljastuse nõuded”

 Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri”

 Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 50 „Rae valla heakorraeeskiri”

 Eesti standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

 Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”

 Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“

 Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

 Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

1.2 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

 geodeetiline mõõdistus, maa-ala plaan tehnovõrkudega, teostatud TVG GRUPP OÜ poolt

05.11.2018, töö nr 1118-30-G

 Rae vald, Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute detailplaneeringu liiklusuuring, Osaühing

Stratum, töö nr 2023-T064

 Varivere tee 1 ja Nigula maa-ala dendroloogiline inventeerimine, Mariana Simson, töö nr

180523/20

 Rae valla Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

mürahinnang, LEMMA OÜ, 16.11.2023

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 7 -

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Planeeritava ala suurus on ca 18,3 ha. Planeeringuala hõlmab Tallinn–Tapa raudtee ja

11 Tallinna ringtee ristumise vahetus läheduses paiknevat kolme maaüksust ning lähiala, mis

on vajalik juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendamiseks.

Aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Varivere tee 1

Katastritunnus: 65301:011:0272

Katastriüksuse suurus: 58 398 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: 50% tootmis- ja 50% ärimaa

Aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Nigula

Katastritunnus: 65301:001:4858

Katastriüksuse suurus: 6,10 ha

Katastriüksuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

Aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Nigula

Katastritunnus: 65301:001:4859

Katastriüksuse suurus: 5,34 ha

Katastriüksuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

Lähiala:

Aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Varivere tee L2

Katastritunnus: 65301:001:3731

Katastriüksuse suurus: 3 634 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

Aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee L7

Katastritunnus: 65301:001:3761

Katastriüksuse suurus: 3 765 m²

Planeeringusse kaasatud: 491 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: 100% transpordimaa

Aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Varivere tee 1a

Katastritunnus: 65301:011:0273

Katastriüksuse suurus: 9 230 m²

Planeeringusse kaasatud: 1 212 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: 50% tootmis- ja 50% ärimaa

Aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Varivere tee

Katastritunnus: 65301:001:4811

Katastriüksuse suurus: 5 405 m²

Planeeringusse kaasatud: 4 776 m²

Katastriüksuse sihtotstarve: 100% transpordimaa

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult 6530347 Varivere teelt.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 8 -

2.2 Planeeringuala maakasutus, hoonestus ja ehitusload

Varivere tee 1 katastriüksuse olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 50% tootmis- ja 50%

ärimaa. Mõlema Nigula katastriüksuse olemasolev maakasutuse sihtotstarve on

100% maatulundusmaa.

Maaüksused on hoonestamata. Varivere tee 1 kinnistul paikneb alajaam (EHR kood

220606498).

Ehitisregistri andmetel on Varivere tee 1 kinnistule väljastatud ehitusload järgmistele

rajatistele:

- välisvalgustus (EHR kood 220643463)

- elektrimaakaabelliin (EHR kood 220643464)

- külmaveetorustik (EHR kood 20643439)

- kanalisatsioonitorustik (EHR kood 220643457)

- sadevetekanalisatsioonitorustik (EHR kood 220643436)

- tuletõrjeveevarustuse torustik (EHR kood 220643441)

- sidekaabelliin (EHR kood 220643461)

- teed ja platsid (EHR kood 220643465)

Ehitisregistri andmetel on Nigula (65301:001:4858) kinnistule ja Varivere tee L2 kinnistule

väljastatud ehitusluba nr 1812271/22224 järgmisele rajatisele:

- Varivere tee bussipeatus (EHR kood 220869824)

2.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

Planeeringuala piirneb järgmiste maaüksustega:

Ilmakaar Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

põhjas Varivere tee L2 65301:001:3731 3634 m²

M – maatulundusmaa

100%

Varivere tee 65301:001:4811 5405 m² L – transpordimaa 100 %

põhjas ja

idas Varivere tee 1a 5301:011:0273 9230 m²

T– tootmismaa 50%

Ä – ärimaa 50%

idas 11 Tallinna ringtee T23 65301:001:3732 6218 m² L – transpordimaa 100 %

edelas

Betooni põik 20 //

Varivere tee 10//

Tallinn-Tapa 115,0-

118,2 km

65301:011:0054 32.68 ha L – transpordimaa 100 %

läänes Lepikupõllu 65301:011:0151 6.21 ha M – maatulundusmaa

100%

2.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeringuala piirneb põhjaküljes 6530347 Varivere teega, idaküljes 11 Tallinna ringteega

ning edelaküljes Tallinn–Tapa raudteega.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 9 -

Juurdepääs planeeringualale on Varivere teelt. Käesoleval hetkel väljaehitatud juurdepääsud

planeeringuala maaüksustele puuduvad.

2.5 Olemasolev tehnovarustus

Planeeringuala põhjaosas Varivere tee tänavamaal on olemas vee- ja kanalisatsiooni torustik,

sidekaabel, gaasitorustik. Varivere tee 1 maaüksusel paikneb alajaam ja maaüksust läbivad

keskpingekaablid, maaüksuse loodenurgas on elektri õhuliini mast.

2.6 Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga ja ühtlase kaldega lõuna suunas. Kõrguste vahe

põhjast lõunasse (ca 640 m jooksul) on ca 4,3 meetrit.

Planeeritud ala lõunaosa läbib Soodevahe peakraav ning alal paiknevad kuivenduskraavid.

2023 läbi viidud dendroloogilise inventeerimise tulemusena selgus, et planeeringualal ei esine

väärtuslikku kõrghaljastust, mida säilitada. Tegemist on söötis rohumaaga, millel asub üksikute

puude- ja põõsagruppidena vähene isetekkeline ja väheväärtuslik kõrghaljastus, valdavalt

planeeringuala lõunapoolses osas ning kraavide kallastel.

2.7 Kehtivad piirangud

Varivere tee 1 kinnistu 65301:011:0272

Kinnistusregistrisse on kantud järgmised kehtivad kitsendused:

 Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks osaühing Jaotusvõrk (registrikood

11050857, Tallinna linn) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu

majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 30.11.2005 lepingu punktidele

2.2 ja 2.4 ning lepingu lisaks olevale plaanile.

 Isiklik kasutusõigus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik

kasutusõigus on tähtajatu ja seatud elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal

elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 17.09.2009 lepingu punktile 3.1. ja 17.09.2009

lepingu lisaks olevale plaanile.

 Isiklik kasutusõigus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857) kasuks.

Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal elektrivõrgu

kaitsevööndi ulatuses tehnorajatise talumiseks vastavalt 28.09.2010 lepingu punktidele

kaks (2), kolm üks (3.1) kuni kolm viis (3.5) ja neli (4) ning lepingu lisaks 2 ja 3 olevatele

plaanidele.

Lisaks ulatuvad maaüksusele järgmised kitsendused:

 Soodevahe peakraavi veekaitsevöönd 1 m veepiirist kummalegi poole

 11 Tallinna ringtee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 50 m äärmise sõidurea servast

Nigula kinnistu 65301:001:4858

Kinnistusregistris puuduvad sissekanded koormatiste ja kitsenduste kohta.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 10 -

Maaüksusele ulatuvad järgmised kitsendused:

 Elektrilevi OÜ elektriõhuliini mastitõmmitsa kaitsevöönd

 Elektrilevi OÜ Lagedi-Loo keskpinge õhuliini kaitsevöönd koridori laiusega 10 m liinist

kummalegi poole

 perspektiivse Rail Baltic raudtee trassi nihutamiskoridor ca 32 780 m²

Nigula kinnistu 65301:001:4859

Kinnistusregistris puuduvad sissekanded koormatiste ja kitsenduste kohta.

Maaüksusele ulatuvad järgmised kitsendused:

 raudtee kaitsevöönd äärmise rööpa teljest 30 m

 11 Tallinna ringtee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 50 m äärmise sõidurea servast

 Soodevahe peakraavi veekaitsevöönd 1 m veepiirist kummalegi poole

 perspektiivse Rail Baltic raudtee trassi nihutamiskoridor ca 10 682 m²

2.8 Varivere tee 1 kinnistul kehtiv detailplaneering

Voldi tee piirkonna detailplaneeringu DP0645 (kehtestatud 12.01.2010) eesmärk oli muuta

Varivere tee 1 kinnistul varasemalt kehtinud detailplaneeringut, et liita vastmoodustatud

väikesed äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid üheks 5,8 ha suuruseks äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega krundiks ning üheks 0,9 ha suuruseks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks

võimalusega liita see põhikrundiga või vajadusel võõrandada Tallinna ringtee laiendamiseks.

Põhikrundile oli planeeritud ehitusõigus ühe 35 m kõrguse robotiseeritud moodullao, 6 m

kõrguse valvurimaja ja 15 m kõrguse teenindushoone ehitamiseks.

3 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS NING

PLANEERINGU EESMÄRK

3.1 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeringuala asub Rae vallas, Soodevahe külas Tallinn–Tapa raudtee ja riigi põhimaantee

11 Tallinna ringtee ristumise vahetus läheduses. Asukoht on logistiliselt soodsas kohas,

omades väga head ühendust Tallinna ja ülejäänud Harjumaaga. Piki planeeringuala edelakülge

asuvad Tallinn–Tapa raudtee ja 11290 Tallinn–Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tn). Piki idakülge

asuvad 11 Tallinna ringtee ja Lagedi–Maardu raudtee ühendavad ala Muuga sadamaga, mis

asub 9 km kaugusel põhjasuunas. Põhjas piirneb planeeritud ala 6530347 Varivere teega.

Ca 1,3 km kaugusele kagusse jääb Lagedi rongipeatus, mida läbivad mitmed rongiliinid.

Lähim olemasolev bussipeatus „Ülejõe“ asub DP alast teisel pool 11 Tallinna ringteed

ca 180 m kaugusel planeeringuala kirdenurgast idasuunas 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi teel.

Peatust läbib bussiliin R2 „Jüri Gümnaasium–Seli–Lagedi kool” ning bussiliin nr 103

„Tallinn–Ülemiste–Lagedi–Loo–Muuga–Maardu”. Juurdepääs sellesse peatusesse käesoleval

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 11 -

ajal puudub, kuid on ette nähtud Reaalprojekt OÜ töös nr 675/P76-10 „Tallinna ringtee Väo–

Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”.

Tallinna linna suunas on Linnaaru teel lõpp-peatus „Vangla“, mida teenindab liin 160. Peatus

jääb DP alast 1,2 km kaugusele, jalgratta- ja jalgtee on sellel lõigul olemas.

Planeeringualast linnulennult ca 400 m kaugusel läänesuunas teisel pool Tallinn–Tapa raudteed

11290 Tallinn–Lagedi tee ääres asub „Lennuradari” bussipeatus. Seda läbib bussiliin nr 103

„Tallinn–Ülemiste–Lagedi–Loo–Muuga–Maardu”. Reaalprojekt OÜ töös nr 675/P76-10

„Tallinna ringtee Väo–Jüri teelõigu tehniline projekteerimine” on projekteeritud uus

bussipeatus Varivere tee äärde vahetult planeeringuala põhjapiirile.

Tallinna lennuvälja territoorium jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele lääne suunas.

Lennuvälja kaitsevöönd ulatub aga kõigest 125 m kaugusele planeeringuala loodenurgast.

Ala lähiümbrusse jäävad enamasti maatulundusmaad, kus esineb vähesel määral eluhooneid,

aga ka tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega maaüksused, eelkõige planeeringualast põhjasuunas

teisel pool 6530347 Varivere teed ning läänesuunas teisel pool raudteed.

Eelnimetatud äri- ja tootmismaa kinnistud on valdavalt hoonestatud tänapäevaste tüüpiliste äri-

ja tootmishoonetega. Eelkirjeldatut arvestades sobivad piirkonda täiendavad tootmis- ja

ärihooned.

3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule

Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu järgi on

planeeringuala maaüksustele määratud perspektiivne tootmis- ja ärimaa juhtotstarve.

Käesolevas detailplaneeringus planeeritakse tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntide

moodustamist, seega vastab detailplaneeringu lahendus Rae valla üldplaneeringule.

Üdplaneeringu muutmist detailplaneeringuga ette ei nähta.

Väljavõte Rae valla üldplaneeringust:

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 12 -

3.3 Planeeringuala ja lähiümbruse detailplaneeringud:

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD (seisuga 06.01.2023)

DP nr nimetus korraldus/otsus eesmärk

DP0161 Varivere tee 2

kinnistu DP

12.04.2005

korraldus nr 392,

osaliselt kehtetu

4 äri- ja tootmismaa, 2 ärimaa ja 1

transpordimaa krundi

moodustamine

DP0199 Vana-Uuetoa

kinnistu DP

09.05.2006 otsus nr

113, osaliselt

kehtetu

valdavalt äri- ja tootmismaa

kruntide moodustamine

DP0645 Voldi tee piirkonna

DP

12.01.2010 otsus nr

38

DP muutmine ja 2 ärimaa krundi

moodustamine

DP0690 Tallinna vangla

piirkonna ja lähiala

DP

19.06.2012 otsus nr

359

1 riigikaitsemaa, 11 tootmismaa, 1

tootmis- ja ärimaa ja 3

transpordimaa krundi

moodustamine

DP0477 Veldisauna kinnistu

ja lähiala DP

26.04.2016

korraldus nr 657

maatulundusmaa, elamumaa,

tootmis- ja ärimaa ning

transpordimaa sihtotstarbega

kruntide moodustamine

DP0924 Tallinna ringtee

Lagedi ning Karla

liiklussõlmede DP

21.11.2017

korraldus nr 1581

7 transpordimaa krundi

moodustamine, Veldi tee 2 ja 4

maaüksustel säilitati varasema

DP-ga kehtestatud ehitusõigus

DP0510 Suksu kinnistu DP 12.06.2018

korraldus nr 738

tootmismaa krundi moodustamine

3.4 Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada planeeringuala maaüksustest

tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega krundid, määrata tootmis- ja ärimaa

sihtotstarbega kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused, anda juurdepääsude, parkimise,

tehnovõrkudega varustamise ning haljastuse põhimõtteline lahendus.

4 PLANEERINGU ETTEPANEK

4.1 Detailplaneeringu asendiplaaniline lahendus

Käesoleva detailplaneeringuga tühistatakse Varivere tee 1 kinnistul kehtiv Voldi tee piirkonna

detailplaneering (DP0645).

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule on tegemist perspektiivse tootmis- ja äri piirkonna alaga,

mida planeeritakse kasutusse võtta vastavuses üldplaneeringuga.

Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud 6530347 Varivere teelt.

6530347 Varivere teele on koostatud Reaalprojekt OÜ poolt töö nr 675/P76-10 „Tallinna

ringtee Väo–Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”, milles on projekteeritud ka mahasõit

Varivere tee 1 maaüksusele. Detailplaneeringus nähakse ette mahasõidu nihutamine

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 13 -

projekteeritud mahasõidust ca 110 m loode suunas, et paremini lahendada planeeringuala

liikluskorraldus ning jalgratta- ja jalgteede toimivus. Reaalprojekt OÜ tööga on projekteeritud

ka bussipeatus Varivere tee äärde planeeringuala põhjapiirile.

Planeeringuala on lahendatud ühtse tootmis- ja ärialana. Detailplaneeringuga moodustatakse

piirkonna teenindamiseks kvartalisisene „b”-kujuline juurdepääsutee (krundid pos 7 ja 8).

Krunt pos 9 on ette nähtud sademeveekanalisatsiooni lahendamiseks. Planeeringus

moodustatakse transpordimaa krunt pos 10 Varivere tee teemaa laiendamiseks ning krunt

pos 11 perspektiivsele ringristmikule maa-ala reserveerimiseks. Detailplaneeringus on

arvestatud ka perspektiivse Rail Baltic raudteetrassiga ning on ette nähtud krunt pos 12, mis

reserveeritakse Rail Baltic raudteetrassi ja selle kaitsevööndi jaoks.

Planeeringuala sisetee äärde on ette nähtud jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee ja jalgratta- ja

jalgtee vahele haljasriba koos puude alleega. Parkimine on ette nähtud lahendada

moodustatavatel kruntidel. Soovitatav on vältida suurte lagedate avaparklate rajamist. Suured

avaparklad tuleb soojussaarte tekkimise vältimiseks liigendada väiksemateks, kuni 30-

kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva

miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega

arvestada, et hilisem haljastuse hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

Linnaruumiliselt luuakse planeeringualale uus hoonestus kuni kolmekorruseliste tootmis-

laondus-logistika-ärikomplekside näol koos vajalike büroopindadega.

Hoonestusalade määramisel on arvestatud 11 Tallinn ringtee kaitsevööndi, Soodevahe

peakraavi, samuti perspektiivse Rail Balticu võimaliku raudteetrassi kaitsevööndiga.

Detailplaneeringu realiseerimine kahes etapis

Ebaselguse tõttu perspektiivse Rail Balticu raudteetrassi täpse asukoha osas on

detailplaneeringu elluviimine kavandatud kahe-etapilisena.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 14 -

Esimeses etapis rajatakse kvartali teenindamiseks vajalik taristu – kvartalisisene sõidutee,

tehnovõrgud koos liitumistega. Hoonestus püstitatakse kruntidele pos 1–6.

Teist etappi saab realiseerida pärast seda, kui on selgunud perspektiivse Rail Balticu

raudteetrassi täpne asukoht ja sellest tulenevad piirangud, mida saab arvesse võtta kruntide pos

13 ja 14 projekteerimisetappides.

4.2 Krundijaotus

Planeeringus on kavandatud jagada olemasolevad 3 katastriüksust 14 krundiks, moodustades 8

paindliku sihtotstarbe osakaaluga tootmis- ja ärimaa krunti, 5 transpordimaa sihtotstarbega

krunti, millest krunt pos 9 on ette nähtud sademeveekanalisatsiooni lahendamiseks, pos 10 on

ette nähtud Varivere tee teemaa laiendamise jaoks, pos 11 perspektiivse ringristmiku maa-ala

reserveerimiseks ning pos 12 on ette nähtud perspektiivse Rail Baltic raudteetrassi jaoks.

KRUNTIDE MOODUSTAMINE

pos

planeeritud

sihtotstarbed ja

osakaalu protsent

plan.

pindala

m²

moodustatakse

kinnistutest

katastriüksuse

tunnus

liidet. /

lahut.

osa m²

senine

sihtotstarve

1 T 85...100 / Ä 0...15 15 000 Nigula 65301:001:4858 10 774 M 100

Varivere tee 1 65301:011:0272 4 226 T 50 / Ä 50

2 T 85...100 / Ä 0...15 18 406 Varivere tee 1 65301:011:0272 18 406 T 50 / Ä 50

3 T 85...100 / Ä 0...15 16 153 Varivere tee 1 65301:011:0272 16 153 T 50 / Ä 50

4 T 85...100 / Ä 0...15 15 000

Nigula 65301:001:4858 7 446 M 100

Nigula 65301:001:4859 7 550 M 100

Varivere tee 1 65301:011:0272 4 T 50 / Ä 50

5 T 85...100 / Ä 0...15 16 536 Varivere tee 1 65301:011:0272 15 443 T 50 / Ä 50

Nigula 65301:001:4859 1 093 M 100

6 T 85...100 / Ä 0...15 27 819 Varivere tee 1 65301:011:0272 93 M 100

Nigula 65301:001:4859 27 726 T 50 / Ä 50

7 L 100 6 853

Varivere tee 1 65301:011:0272 2 810 T 50 / Ä 50

Nigula 65301:001:4858 309 M 100

Nigula 65301:001:4859 3 734 M 100

8 L 100 10 431

Varivere tee 1 65301:011:0272 47 T 50 / Ä 50

Nigula 65301:001:4858 8 096 M 100

Nigula 65301:001:4859 2 288 M 100

9 L 100 660 Nigula 65301:001:4859 541 M 100

Varivere tee 1 65301:011:0272 119 T 50 / Ä 50

10 L 100 1 097 Varivere tee 1 65301:011:0272 1 097 T 50 / Ä 50

11 L 100 191 Nigula 65301:001:4858 191 M 100

12 L 100 5 447 Nigula 65301:001:4858 5 447 M 100

13 T 85...100 / Ä 0...15 18 847 Nigula 65301:001:4858 18 847 M 100

14 T 85...100 / Ä 0...15 20 454 Nigula 65301:001:4858 9 939 M 100

Nigula 65301:001:4859 10 515 M 100

kokku: 172 894 172 894

T – tootmismaa

Ä – ärimaa

L – transpordimaa

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 15 -

4.3 Kruntide ehitusõigus

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundi maksimaalne

ehitisealune pindala lubatud kuni 60% krundi pindalast. Ühele krundile on lubatud rajada kuni

5 hoonet maksimaalse kõrgusega kuni 16 m Tallinna ringtee ääres. Planeeritud kruntidele on

detailplaneeringus määratud paindlik sihtotstarvete osakaal, mida täpsustatakse

ehitusprojektidega vastavalt tulevasele tegelikule vajadusele.

Samale omanikule kuuluvad ühesuguse sihtotstarbega krundid võib perspektiivselt omavahel

liita. Sealjuures liidetakse nende kruntide hoonestusalad ja ehitusõigus v.a suurim lubatud

hoonete arv, mis jääb ka liidetud krundile maksimaalselt 5 hoonet. Liitmisvõimalusega

kruntide hoonestusalad on planeeritud ühiste krundipiirideni, et liitmise korral oleks võimalik

vajaduse korral ehitada hooneid käesolevas detailplaneeringus moodustatavate kruntide üleselt.

Kui krunte ei liideta, siis tuleb nendele kruntidele hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tagada

naaberhoonete tuleohutusnõuete (tuleohutuskuja, tulemüüri nõuetele vastav sein vms) täitmine.

Krunt pos 1:

Krundile on määratud ehitusõigus viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 15 000 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 9 000 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 16 500 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,1

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 218

Krunt pos 2:

Krundile on määratud ehitusõigus viie kuni 3-korruselise äri- ja tootmishoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 18 406 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 11 000 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 18 000 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,0

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 238

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 16 -

Krunt pos 3:

Krundile on määratud ehitusõigus viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 16 153 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 9 650 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 15 000 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 0,9

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 198

Krunt pos 4:

Krundile on määratud ehitusõigus viie kuni 3-korruselise äri- ja tootmishoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 15 000 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 9 000 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 16 700 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,1

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 220

Krunt pos 5:

Krundile on määratud ehitusõigus viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 16 536 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 9 900 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 16 600 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,0

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 219

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 17 -

Krunt pos 6:

Krundile on määratud ehitusõigus viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 27 819 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 15 000 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 26 100 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 54%

 hoonestustihedus: 0,9

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 344

Krunt pos 10:

Krundil asub olemasolev alajaam.

Krunt pos 13:

Krundile on määratud ehitusõigus viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 18 847 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 11 300 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 19 200 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60 %

 hoonestustihedus: 1,0

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 253

Krunt pos 14:

Krundile on määratud ehitusõigus viie kuni 3-korruselise äri- ja tootmishoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 20 454 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 12 250 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 24 400 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,2

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 322

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 18 -

Transpordimaa sihtotstarbega kruntidele pos 7, 8, 9, 11 ja 12 ei ole ehitusõigust ette nähtud.

4.4 Arhitektuurinõuded

Tootmis- ja ärimaa kruntide hoonete arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel arvestada

kontaktvööndis üldiselt väljakujunenud hoonestuslaadiga. 6530347 Varivere tee ja 11 Tallinna

ringtee poole näha ette esinduslikumad fassaadid. Hoonete visuaal peab olema kaasaegse

arhitektuurikeelega. Fassaadid on soovitatav liigendada nii vormilt, materjalilt kui toonidelt.

Fassaadidel on soovitatav kasutada vähemalt kahte erinevat materjali. Eelistatud on heledad,

peegeldavad fassaadikatte materjalid, mis aitavad toime tulla kliimamuutusega ning

vähendavad soojussaarte teket. Ehitusprojektis võiks kaaluda ka katusehaljastuse ning

taimeseinte rajamise võimalusi. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid

viimistlusmaterjale ning liiga intensiivseid fassaaditoone. Kavandatavad hooned peavad

moodustama tervikliku ansambli ning sobituma ümbritsevasse keskkonda. Vajaduse korral on

lubatud ka kaarhallid, kuid mitte põhiteede ääres.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada 11 Tallinna ringtee liikluse ja raudteega kaasneva nii

olemasoleva kui perspektiivse müraga ning vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid

(põhikonstruktsiooni- ja akende helipidavus).

Katusekatte toon valida tume (must, tumehall, tumepruun). Katusekalde vahemik 0...20°.

Hoonestuse projekteerimisel arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu põhimõtetega,

järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ning arvestada

liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Hooned tuleb projekteerida vastavalt Eesti

standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” ja Eesti

standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”.

Hoonete kõrgus on piiratud – maksimaalselt 3 korrust ja 16 m.

Hoonete ± 0.00 täpsustatakse ehitusprojektides.

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Rae valla arhitektiga.

4.5 Piirded

Piirete rajamine ei ole kohustuslik, kuid kuni 2,0 m kõrgune võrkpiire krundi piiril on lubatud

vastavalt vajadusele. Väravad ei tohi avaneda juurdepääsutee poole, vaid peavad avanema

krundi sissepoole.

Piirdeaia laad lahendatakse koos hoonete projektidega ning piirete projekteerimisel tuleb

tagada piirkonda sobilik ja planeeringuala siseselt ühtne lahendus.

4.6 Detailplaneeringu hoonestustingimuste võrdlus Rae valla üldplaneeringu

hoonestustingimustega (Soodevahe küla ja Veneküla lääneosa)

tingimus üldplaneering detailplaneering

krundi suurus Väo karjääri ja Suur-Sõjamäe tee 15 000...27 819 m2

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 19 -

vahel min 1,5 ha

krundi

sihtotstarve

äri- ja tootmismaa tootmis- ja ärimaa

T 85…100% / Ä 0…15%

krundi täisehitus max 60% kuni 60%

kõrgus ja

korruselisus

Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe tee

ääres kuni 16 m

kuni 3 korrust kõrgusega kuni

16 m

haljastus - 10% krundi pinnast haljasala

- maantee kaitsevöönd on

kohustuslik haljasala

- krundi iga 1 000 m² kohta 1 puu,

mille täiskasvamiskõrgus on 10 m

- läbivate teede ääres puude allee

lahendatud vastavalt ÜP

tingimustele, joonisel esitatud

põhimõttelisel lahendusel on

hoonestatavatel kruntidel

haljastust keskmiselt 23,6%

hoonete arv

krundil

kuni 5 hoonet krundil, olenevalt

krundi suurusest

lubatud kuni 5 hoonet krundil

ehitusjoon – Tallinna ringtee poolses osas on

hoonestusala piiriks

teekaitsevööndi piir ja tagasiaste

Soodevahe peakraavist ning

Varivere tee ääres on

hoonestusala piir määratud kõiki

krunte läbivale sirgjoonele

katuse kalle 0-20° 0-20°

piirded - ei ole kohustuslik

- piirde rajamisel võrkaed kõrgusega

kuni 2 m

lubatud lahendada vastavalt ÜP

tingimustele

materjalikäsitlus - arvestada olemasoleva ja

planeeritud hoonestusega

- kaarhallid lubatud, kuid mitte

põhitee ääres

- maantee pool esinduslikum

fassaad

lähtutud ÜP tingimustest

Detailplaneeringu lahendus vastab Rae valla kehtiva üldplaneeringu hoonestustingimustele.

4.7 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline liikluslahenduse ja parkimise ettepanek, mis

täpsustub projekteerimisetapis.

Liikluskorralduse ettepanek on koostatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad” nõuetele ning Osaühing Stratumi koostatud liiklusuuringus esitatud

ettepanekule.

Planeeringuala on hea ligipääsetavusega 11 Tallinna ringtee ja 6530347 Varivere tee kaudu.

6530347 Varivere teele on koostatud Reaalprojekt OÜ poolt töö nr 675/P76-10 „Tallinna

ringtee Väo–Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”, milles on projekteeritud ka mahasõit

Varivere tee 1 maaüksusele. Detailplaneeringus ei nähta ette selle mahasõidu kasutamist

tulenevalt Osaühing Stratumi ettepanekust. Juurdepääs kinnistule on planeeritud planeeringuala

põhjaküljes paiknevalt 6530347 Varivere teelt 6530532 Linnaaru teega ristumiskoha vastas.

Perspektiivselt on soovitatav rajada ristmikule ringristmik, mille läbilaskvus on liiklusuuringus

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 20 -

hinnatud piisavaks ning teenindustase heaks. Planeeringu joonistele on koostöös Osaühing

Stratumiga kantud perspektiivse ringristmiku võimalik asukoht ning planeeringus on

reserveeritud selle väljaehitamiseks täiendav transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 11.

Täiendavaid ristumiskohti ja mahasõite planeeringualale 11 Tallinna ringteelt ja 6530347

Varivere teelt ei ole planeeritud. 11 Tallinna ringtee kaitsevööndisse ei ole lubatud hoonete

rajamist.

6530347 Varivere tee on kohaliku 6530532 Linnaaru tee kaudu ühendatud 7841162 Betooni

tänavaga. Reaalprojekt OÜ töös on ette nähtud 6530347 Varivere tee ühendamine ka

11290 Tallinn–Lagedi tee ehk Suur-Sõjamäe tänavaga teisel pool raudteed.

Lähimad ühistranspordipeatused asuvad järgmiselt – planeeringualast ca 1,3 km kaugusele

kagusse jääb Lagedi rongipeatus, mida läbivad mitmed rongiliinid.

Lähim olemasolev bussipeatus „Ülejõe“ asub DP alast teisel pool 11 Tallinna ringteed

ca 180 m kaugusel planeeringuala kirdenurgast idasuunas 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi teel.

Peatust läbib bussiliin R2 „Jüri Gümnaasium–Seli–Lagedi kool” ning bussiliin nr 103

„Tallinn–Ülemiste–Lagedi–Loo–Muuga–Maardu”. Juurdepääs sellesse peatusesse käesoleval

ajal puudub, kuid on ette nähtud Reaalprojekt OÜ töös nr 675/P76-10 „Tallinna ringtee Väo–

Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”.

Tallinna linna suunas on Linnaaru teel lõpp-peatus „Vangla“, mida teenindab liin 160. Peatus

jääb DP alast ca 1,2 km kaugusele, jalgratta- ja jalgtee on sellel lõigul olemas.

Rae Vallavalitsuse 28.05.2019 korralduse nr 669 „Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine” Lisa 1

LÄHTESEISUKOHAD punkt 4.4.5. näeb ette: „Kavandada liinibussidele peatumise- ning

ümberpööramise koht”. Detailplaneeringu koostamise ja menetlemise ajal on Reaalprojekt OÜ

poolt koostatud ehitusprojekt „Tallinna ringtee Väo–Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”

(töö nr 675/P76-10), milles on projekteeritud uus bussipeatus Varivere tee äärde vahetult

planeeringuala põhjapiirile (ehitisregistri kood 220869824, ehitusluba nr 1812271/22224).

Seoses sellega, et bussipeatus on juba projekteeritud, puudub vajadus täiendava bussipeatuse

planeerimiseks planeeringualale. Jalgsikäigu pikkus planeeringualalt projekteeritud

bussipeatusse vastab Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele. Reaalprojekt OÜ

projektis on arvestatud liinibusside liikumisega, seega puudub vajadus ka spetsiaalse

liinibusside ümber ümberpööramiskoha planeerimiseks käesolevas detailplaneeringus.

Koostöös Osaühing Stratumiga on Varivere tee ja Linnaaru tee ristmikule näidatud võimalik

perspektiivne ringristmik, mis võimaldab vajadusel bussidel ümber pöörata.

Projekteeritud bussipeatus on kantud planeeringu põhijoonisele.

Planeeringuala on lahendatud ühtse tootmis- ja ärialana. Detailplaneeringuga moodustatakse

piirkonna teenindamiseks kvartalisisene „b”-kujuline juurdepääsutee (krundid pos 7 ja 8).

Planeeringus moodustatakse transpordimaa krunt pos 10 Varivere tee teemaa laiendamiseks

ning krunt pos 11 perspektiivsele ringristmikule maa-ala reserveerimiseks. Detailplaneeringus

on arvestatud ka perspektiivse Rail Baltic raudteetrassiga ning on ette nähtud krunt pos 12, mis

reserveeritakse Rail Baltic raudteetrassi ja selle kaitsevööndi jaoks.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 21 -

Planeeringuala sisetee äärde on ette nähtud jalgratta- ja jalgtee, mis on planeeritud ühendada

Reaalprojekt OÜ poolt projekteeritud jalgratta- ja jalgteega 6530347 Varivere tee äärde.

Planeeringuala sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee vahele on ette nähtud haljasriba koos puude

alleega.

Detailplaneeringu joonistel on esitatud transpordimaa sihtotstarbega kruntide põhimõtteline

lahendus ühel võimalikul moel, mis näitab, et vajalikud objektid (teed, tehnovõrgud ja

haljastus) mahuvad moodustatavatele transpordimaa kruntidele ära. Projekteerimisetapis on

mõistlik kaaluda jalgratta- ja jalgtee paigutamist pigem sõiduteest tootmis- ja ärimaa kruntide

pos 1, 2, 3, 5, 6, 13 ja 14 poole, mis on jalgsi ja jalgrattaga liikuja seisukohast ohutum, kuna

tekitab vähem konfliktikohti teede ületamisel.

Detailplaneeringuga moodustatavatele transpordimaa sihtotstarbega kruntidele pos 7, 8, 9, 10

ja 11 planeeritud taristu on ette nähtud avalikku kasutusse ning eelnimetatud kruntide baasil

moodustatavad kinnistud antakse Rae vallale tasuta üle vastavalt Rae Vallavalitsuse

25.10.2022 määrusele nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud

kulude kandmise kokkuleppimise kord”.

Tulenevalt perspektiivsete tootmis- ja ärihoonete spetsiifikast võib kruntide sisene

liikluslahendus projekteerimisetapis oluliselt muutuda võrreldes planeeringulahenduses

esitatuga. Hoonestatavate kruntide liikluskorraldus, kinnistutele sissesõitude asukoht ja arv

ning parkimislahendus täpsustuvad edasisel projekteerimisel, kui on teada täpne hoonete

asukoht ning hoonete täpsed kasutusotstarbed.

4.7.1 Parkimiskorraldus

Parkimine tuleb lahendada oma krundil. Planeeringuala sisesel juurdepääsuteel (pos 7 ja 8) on

keelatud tänavaäärne parkimine, kõik vajalikud parklakohad (töötajate ja klientide tarbeks)

peavad asuma tootmis- ja ärimaa kruntidel.

Projekteerimisel tuleb vältida suurte lagedate avaparklate rajamist. Suured avaparklad tuleb

soojussaarte tekkimise vältimiseks liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks,

kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva

keskkonna loomiseks. Soojussaarte tekkimist ja intensiivsete vihmavalingute mõju aitab

vähendada ka murukivi kasutamine parkimiskohtadel. Parkimisalade liigendamisel

haljastusega arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

Autode parkimisarvutus

Kruntide parkimisnormi aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”

(parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud väikeelamute ala norm).

Detailplaneeringus on vastavalt parkimisnormatiivile näidatud ala peale kokku 2 012

parkimiskohta.

PARKIMISKOHTADE ARVUTUS (EVS 843 Linnatänavad, väikeelamute ala)

pos hoone nimetus EAP

m²

suletud

bruto m²

parkimise

koefitsent

parkimis-

kohtade

vajadus

planeeritud

parkimis-

kohad

1 Äri- ja tootmishooned 9 000 16 500 218 218

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 22 -

Tööstusettevõte ja ladu 85% 14 025 1/90 156

Asutus 15% 2 475 1/40 62

2 Äri- ja tootmishooned 11 000 18 000 238

238 Tööstusettevõte ja ladu 85% 15 300 1/90 170

Asutus 15% 2 700 1/40 68

3 Äri- ja tootmishooned 9 650 15 000 198

198 Tööstusettevõte ja ladu 85% 12 750 1/90 142

Asutus 15% 2 250 1/40 56

4 Äri- ja tootmishooned 9 000 16 700 220

220 Tööstusettevõte ja ladu 85% 14 195 1/90 158

Asutus 15% 2 505 1/40 63

5 Äri- ja tootmishooned 9 900 16 600 219

219 Tööstusettevõte ja ladu 85% 14 110 1/90 157

Asutus 15% 2 490 1/40 62

6 Äri- ja tootmishooned 15 000 26 100 344

344 Tööstusettevõte ja ladu 85% 22 185 1/90 247

Asutus 15% 3 915 1/40 98

13

Äri- ja tootmishooned 11 300 19 200 253

253 Tööstusettevõte ja ladu 85% 16 320 1/90 181

Asutus 15% 2 880 1/40 72

14 Äri- ja tootmishooned 12 250 24 400 322

322 Tööstusettevõte ja ladu 85% 20 740 1/90 230

Asutus 15% 3 660 1/40 92

KOKKU: 2012

Kuna planeeritud kruntidele on detailplaneeringus määratud paindlik sihtotstarve, siis

täpsustatakse äri- ja tootmismaa osakaal ehitusprojektidega. Selle tulemusel võib muutuda ka

normatiivne parkimisvajadus.

Osaühing Stratumi koostatud liiklusuuringu „Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute

detailplaneeringu liiklusuuring” (töö nr 2023-T064) punktis 3.1 on juhitud tähelepanu

asjaolule, et Eesti kogemusest ning Soome uuringutest on selgunud, et üldjuhul on

tööstusettevõtete parkimisnormatiiv oluliselt suurem kui reaalne vajadus. Suuremate

tööstusettevõtete ja logistikakeskuste parklate täituvus on loendustes olnud kuni 30%. Sellest

saab järeldada, et normatiivne parkimiskohtade arv on ca 70% ulatuses üledimensioneeritud.

Liiklusuuringu punktis 3.5.1 on välja toodud hinnang ja ettepanek käesolevale

planeeringualale: „DP alal on parkimiskohtade arv liiga suur. Vastavalt EVS 843:2016

tootmisettevõtete brutopinna alusel parklakohtade arvutamisel ja ehitamisel tekivad reaalsuses

tühjad asfaltplatsid. Ettepanek on DP seletuskirja viia sisse mööndus, et igal planeeritaval

kinnistul võib parkimiskohti ehitada vähem, vastavalt reaalsele vajadusele. Vabanenud maa-ala

jääb reservi ning haljastatakse. Juurdepääsuteel tänava-äärne parkimine peab olema keelatud,

kõik vajalikud parklakohad (töötajad, kliendid) peavad asuma omal kinnistul.”

Tulenevalt Osaühing Stratumi koostatud liiklusuuringu punkti 3.5.1 ettepanekust lubatakse

ehitusprojektis rajada igale detailplaneeringus moodustatavale tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega

krundile parkimiskohti vastavalt tulevase valdaja tegevusala tootmistehnoloogia iseärasustest

tingitud reaalsetele parkimisvajadustele. Normist väiksemat parkimiskohtade arvu tuleb

ehitusprojektis põhjendada. Parkimiskohtade asemel vabanev maa-ala tuleb haljastada.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 23 -

4.7.2 Jalgrataste parkimine

Igale tootmis- ja ärimaa krundile tuleb ehitusprojektis näha ette parkimisvõimalused nii

töötajate kui vajaduse korral klientide jalgratastele (kliendisissepääsude lähedal).

Jalgrataste parkimine tuleb lahendada katuse all, võimalusel eraldi rattamajas või rattaruumis,

kus tuleb tagada ka jalgratta laadimise võimalus.

Jalgrataste parkimisarvutus

Kruntide jalgrataste parkimisarvutuse aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016

„Linnatänavad” (parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud „mujal” norm).

JALGRATASTE PARKIMISKOHTADE ARVUTUS (EVS 843 Linnatänavad, mujal)

pos hoone nimetus EAP

m²

suletud

bruto m²

parkimise

koefitsent

parkimis-

kohtade

vajadus

planeeritud

parkimis-

kohad

1 Äri- ja tootmishooned 9 000 16 500 95

95 Tööstusettevõte ja ladu 85% 14 025 1/200 70

Asutus 15% 2 475 1/100 25

2 Äri- ja tootmishooned 11 000 18 000 104

104 Tööstusettevõte ja ladu 85% 15 300 1/200 77

Asutus 15% 2 700 1/100 27

3 Äri- ja tootmishooned 9 650 15 000 86

86 Tööstusettevõte ja ladu 85% 12 750 1/200 64

Asutus 15% 2 250 1/100 23

4 Äri- ja tootmishooned 9 000 16 700 96

96 Tööstusettevõte ja ladu 85% 14 195 1/200 71

Asutus 15% 2 505 1/100 25

5 Äri- ja tootmishooned 9 900 16 600 95

95 Tööstusettevõte ja ladu 85% 14 110 1/200 71

Asutus 15% 2 490 1/100 25

6 Äri- ja tootmishooned 15 000 26 100 150

150 Tööstusettevõte ja ladu 85% 22 185 1/200 111

Asutus 15% 3 915 1/100 39

13 Äri- ja tootmishooned 11 300 19 200 110

110 Tööstusettevõte ja ladu 85% 16 320 1/200 82

Asutus 15% 2 880 1/100 29

14 Äri- ja tootmishooned 12 250 24 400 140

140 Tööstusettevõte ja ladu 85% 20 740 1/200 104

Asutus 15% 3 660 1/100 37

KOKKU: 877

Lisaks suletud bruto järgi arvutatavale jalgrataste parkimiskohtade arvule lubab Eesti Standard

EVS 843:2016 võtta arvutuse aluseks ka töötajate arvu. Selle kohaselt on vaja 1 jalgratta

parkimiskoht 10 asutuse/kontori töötaja kohta (vähim arv 6 kohta) ning 1 koht 12

tööstusettevõtte/lao töötaja kohta (vähim arv 6 kohta). Vajadusel täiendavalt parkimiskohad ka

klientidele.

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole teada tulevase tootmistegevuse spetsiifika ega

vajalik töötajate arv, siis tegelik jalgrataste parkimiskohtade vajadus tuleb määrata

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 24 -

ehitusprojektis. Normist väiksemat projekteeritavat jalgrataste parkimiskohtade arvu tuleb

ehitusprojektis põhjendada.

4.7.3 Rail Baltic

Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse Rail Baltic raudtee trassiga.

 detailplaneeringus on ette nähtud krunt pos 12 moodustamine, mis reserveeritakse Rail

Baltic raudteetrassi jaoks ja mis võimaldab tagada raudtee trassile vajaliku maa;

 raudtee kaitsevööndisse ei ole planeeritud tegevusi, mis võivad ohustada liiklust või

takistada nähtavust raudteel;

 raudtee lähedusse ei ole kavandatud müra- ja vibratsioonitundlikke hooneid;

 planeering on ette nähtud ellu viia kahes etapis, teine etapp realiseeritakse pärast seda, kui

on selgunud perspektiivse Rail Baltic raudteetrassi täpne asukoht ja sellest tulenevad

piirangud, mida saab arvesse võtta kruntide pos 13 ja 14 projekteerimisetappides.

4.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

4.8.1 Haljastus

Planeeringuala on tasase reljeefiga ning tegemist on söötis rohumaaga, millel asub üksikute

puudegruppidena vähene isetekkeline ja väheväärtuslik kõrghaljastus, valdavalt planeeringuala

lõunapoolses osas ning kraavide kallastel. Dendroloogilise inventeerimise tulemusena on

selgunud, et planeeringualal ei esine väärtuslikku kõrghaljastust, mida säilitada.

Ehitusprojektide koosseisus tuleb koostada haljastusprojekt.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule näeb detailplaneering ette minimaalselt 10% krundi

pindalast haljastuse alla. Detailplaneeringu põhijoonisel esitatud ühel võimalikul põhimõttelisel

lahendusel on hoonestatavate kruntide keskmine haljastusprotsent 23,6.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule tuleb tootmis- ja ärimaa krundi iga 1 000 m2 kohta

istutada puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule tuleb läbivate teede äärde rajada puude allee, see

tähendab nii planeeringuala sisesese juurdepääsutänava, 6530347 Varivere tee ja 11 Tallinna

ringtee äärde allee rajamist. Haljastusprojektis tuleb määrata teeäärsete puuderivide dominant-

puuliigid. Kui planeeritud krunte hakatakse arendama erineval ajal, siis tuleb teeäärse allee

projekteerimisel lähtuda varem koostatud projekti nõuetest allee rajamisele, et tagada ühtse

allee loomine.

Põhijoonisel on esitatud üldplaneeringu nõuetele vastavas mahus planeeritava uue

kõrghaljastuse põhimõtteline võimalik asukoht. Kruntidele on soovitatav istutada liigniiskele ja

niiskele alale sobivaid puu- ja põõsaliike nagu sookased, hõbepajud, rabe-remmelgas

„Bullata“, kollane kask, pähklipuu, amuuri toomingas, sahhalini kirsipuu, erinevad pihlaka

sordid, alpi seedermänd, serbia kuusk, harilik sirel, ginnala vaher, toompihlakas jms. Täpne

uue haljastuse asukoht, istutatavate puude liigid ning alleede puhul puudele sobilik vahekaugus

lahendatakse ehitusprojekti staadiumis haljastusprojektiga.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 25 -

Soojussaarte tekkimise vältimiseks tuleb parklad liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks

üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju

andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega arvestada, et hilisem

hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

Haljastusprojektis on soovitatav kavandada loodavatele kruntidele haljastusega varjestatud

puhkealasid töötajatele.

Haljastust puudutavad nõuded projekteerimisel, istutamisel ja hooldamisel:

Haljastusprojekt tuleb koostada vastavalt Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 18

„Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas” nõuetele. Haljastusprojektis tuleb

kirjeldada kasvupinna taastamist, määrata piirkonda sobivad istutatava haljastuse liigid,

seemnete ja istikute kvaliteedinõuded, istikute suurused, vahekaugused, kasvumulla nõuded ja

muud olulised haljastustingimused. Samuti tuleb ette näha haljastusnõuded ehitamise ajaks.

Teemaale haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ning

vastavate istutuspiirangutega (sh juurekaitsevööndiga vastavalt Rae valla heakorraeeskirja § 2

p 9).

Avalikule alale haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”. Avaliku

ala haljastamisel tuleb vältida monokultuuride teket ning luua puudele sobivad

kasvutingimused vähemalt 20 aastaks.

Hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ning uushaljastuse rajamisel ja hooldamisel

tuleb puittaimedele tagada tingimused ka vastavalt Eesti standardite EVS 843:2016

„Linnatänavad”, EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded”, osa 3 „Ehitusaegne puude kaitse” ning osa 4 „Puuhooldustööd” nõuetele,

juhistele ja soovitustele.

Istutustöid saab teostada vaid taimedele ette valmistatud aladele, mis on vajalikus sügavuses

täidetud sobiliku mullaga ning puhastatud umbrohujuurtest, suurematest kividest ja muudest

võimalikest kahjustajatest.

Istutusjärgne hooldus

Puude ja põõsaste hooldamisel tuleb arvestada liigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et

kasvaks elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne isend.

Kõige tähtsam on kuival ajal puude kastmine. Puid ja põõsaid kastetakse korrapäraselt,

kasvuperioodi jooksul vähemalt üks kord nädalas, kaasa arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta

peab arvestama (sõltuvalt puu suurusest) 50...100 liitrit vett. Pealtpoolt kastmise korral tuleb

kasta õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma

pinnasesse 10–15 minuti jooksul.

Tuleb kontrollida puude tugesid – kas teibad on korralikult maas ning sidumismaterjal ei tohi

kahjustada puu tüve. Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat

pärast istutamist.

Puu väetamisel tuleb lähtuda puu üldseisundist.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 26 -

Võra hooldust võib teha eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Eemaldada võib ainult

vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu juurdumist.

4.8.2 Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusele nr 73 ”Rae valla

jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb jäätmeid koguda liigiti keskkonnaministri

03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning

sorditud jäätmete liigitamise alused1” järgi, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult

suures ulatuses. Olmejäätmeid ei või panna tootmisjäätmete hulka ja vastupidi.

Tekkivate jäätmete kogused ei ole planeeringu koostamise ajal teada. Ehitusprojektides tuleb

kajastada hoonetes toimuma hakkavaid tegevusi ja anda nende tehnoloogiline kirjeldus.

Ehitusprojektis tuleb käsitleda eraldi olmejäätmete ning planeeringualale kavandatavast

majandustegevusest tekkivate äri- ja tootmisjäätmete käitlemist ning näha ette nõuetele

vastavad jäätmete kogumiskohad.

Keskkonna säästmiseks peab tootja toodete valmistamisel võimalikult suures ulatuses:

1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda ning vajadust

kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena;

2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes;

3) hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete korduvkasutust, demonteerimist ja ringlussevõttu.

Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise

nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel.

Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemisega andma

jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu

ja nende asukoha kohta tootes.

Sorteeritud jäätmete kogumiseks tuleb ette näha eeskirjakohased mahutid, mis tuleb paigutada

kõva kattega alusele kergesti ligipääsetavas kohas. Juurdesõidutee peab olema piisava

kandevõimega ja tasane. Planeeringulahenduses on esitatud võimalikud jäätmemahutite

paigutamise kohad igal hoonestataval krundil, mida täpsustatakse ehitusprojektidega.

Mahutite paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi

haldaja. Iga jäätmevaldaja (kinnistu omanik) peab olema liidetud korraldatud jäätmeveoga.

Jäätmete äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega

kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu. Jäätmekonteinereid tuleb tühjendada sagedusega, mis

väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

4.8.3 Ehitusjäätmed

Ehitusprojektis tuleb käsitleda ehitusjäätmete käitlemist vastavalt jäätmeseadusele ning Rae

valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojektis esitada ülevaade tekkivatest ehitusjäätmetest

ning anda vastavate jäätmete käitlemise lahendus.

Ehitusprojektis peavad olema näidatud:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 27 -

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

Ehitusjäätmete valdaja st ehitise omanik või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba või

kelle valduses on ehitusjäätmed, on kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks

tekkekohas;

2) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

3) korraldama jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat

keskkonnakaitseluba omavale isikule;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või

paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

6) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid olmejäätmete ja ohtlike

jäätmete kogumiseks;

7) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

Ehitamisel tuleb tekkekohas eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed,

metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (nt kivid, krohv, betoon, kips jms),

plastijäätmed, sh kile, raudbetoon ja betoondetailid ning muud jäätmed. Jäätmemahutid peavad

olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks

kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.

Mahukad ehitusjäätmed (nt vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall-

ja puittalad jms), mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta

kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu piires selleks eraldatud alale nende hilisemaks

transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda

käitlemiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga isikule. Eelistada tuleb isikut, kes tagab

jäätmete täielikuma taaskasutamise.

Planeeringualal tuleb ehitustööde käigus rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise

võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele,

varale ega keskkonnale.

Ehitaja on kohustatud järgima ka Rae valla heakorraeeskirja (Rae Vallavolikogu 17.11.2020

määrus nr 50) ptk 4 nõudeid „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel”.

4.9 Radooni mõjude leevendamise meetmed planeeringualal

Planeeringuala paikneb vastavalt Harjumaa radoonikaardile kõrge pinnase radoonisisaldusega

(50-150 kBq/m³) piirkonnas.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 28 -

Vastavalt standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab radoonitase olema alla

300 Bq/m³. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ toodud normidele.

Radoonisisalduse vähendamiseks hoonetes tuleb ehitusprojektides näha ette

radooniennetusmeetmed. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.”.

Radooni hoonesse sattumise vältimiseks tuleb lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile tagada

tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon).

Tuleb kasutada radoonitõkestus-süsteeme nagu vundamendi tuulutus/radoonikaevud,

radoonikile, hoone vundamendi rajamine killustikupadjale, mida mööda saab juhtida radooni

hoonest eemale, kommunikatsioonide vundamendist läbiviikude hoolikas hermetiseerimine jm

radoonikaitse meetmeid.

4.10 Müra ja vibratsioon ning nende mõjude leevendamise meetmed

Planeeringuala paikneb 11 Tallinna ringtee vahetus naabruses, põhimaanteedelt ulatuva

liiklusmüra levialas. Lisaks piirneb planeeringuala edelast Tallinn–Tapa raudteega ning

perspektiivselt hakkab planeeringuala läänepiiril kulgema Rail Balticu raudteetrass.

Eelnimetatu tõttu on peamiseks müraallikaks liiklus.

Detailplaneeringus on kavandatud tootmis- ja ärihoonete rajamine, mille kasutamist

11 Tallinna ringtee ja raudtee liiklusest tulev müra tõenäoliselt oluliselt ei sega. Tulenevalt

planeeritud hoonete kasutusotstarbest ei ole mitmed leevendusmeetmed sh müratõkke rajamine

vajalikud.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 29 -

LEMMA OÜ koostas novembris 2023 Rae valla Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu mürahinnangu.

Ilma alal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloomu ja täpset võimalike müraallikate

(ventilatsioonid, erinevad seadmed, laadimistegevused jms) paiknemist teadmata ei ole

võimalik tööstusmüra teket ja levikut täpselt hinnata. Tööstusmüraallika mürataseme

ligikaudsel määramisel juhinduti Euroopa Komisjoni juhenddokumendist „Good Practice

Guide for Strategic Noise Propagation and the Production of Associated Data on Noise

Exposure”. Juhendmaterjali alusel võib eeldada, et halvimal juhul tekib kavandataval

tootmisalal müratase Lw=65 dB/m2.

Olemasolevad elamumaad paiknevad planeeringualast võrdlemisi kaugel (lähim ca 100 m, kuid

antud elamu jääb Rail Balticu trassile ja kuulub seega tõenäoliselt likvideerimisele, järgmine

jääb ca 240 m kaugusele teisele poole 11 Tallinna ringteed). Perspektiivsete tootmistegevuste

tõenäoliselt väike mõju piirkonna müratundlikele hoonetele (elamualadele) on väike, sest need

paiknevad piisavalt kaugel ning tootmistegevuse müra jääb lisaks varjestatuks 11 Tallinna

ringtee liiklusmüra poolt.

2023+ müra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringualale kavandatavate tootmis- ja

ärihoonete fassaadideni (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuva liiklusmüra tase

on päeval kuni 61,1 dB ja öösel kuni 53,9 dB. Piirkonnas olevate elamute fassaadide

teepoolsetel külgedel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatub müratase päeval

kuni 60,5 dB ja öösel kuni 58,8 dB. Planeeritud äri- ja tootmishoonete teepoolsetel (nii raudtee

kui ka sõidutee) külgedel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71

II kategooria aladele kehtestatud piirväärtused.

2043+ müra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringualale kavandatavate tootmis- ja

ärihoonete fassaadideni ulatub müratase päeval kuni 61,2 dB ja öösel kuni 54,7 dB. Piirkonnas

olevate elamute fassaadide teepoolsetel külgedel ulatub müratase päeval kuni 60,5 dB ja öösel

kuni 59,1 dB. Hoonete teepoolsetel (nii raudtee kui ka sõidutee) külgedel tekivad

müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud

piirväärtused.

2043+ alternatiiv-ringristmikuga müra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringualale

jäävate tootmis- ja ärihoonete fassaadideni ulatub müratase päeval kuni 61,0 dB ja öösel kuni

53,8 dB. Piirkonnas oleva elamute fassaadide teepoolsetel külgedel ulatub müratase päeval

kuni 59,2 dB ja öösel kuni 56,9 dB. Hoonete teepoolsetel (nii raudtee kui ka sõidutee) külgedel

tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud

piirväärtused.

Mürahinnangus tuvastati, et Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute detailplaneeringu elluviimisega

ei kaasne piirkonnas liikluse piirväärtuseid ületavaid müratasemeid elamute fassaadidel.

Planeeringuga ei kavandata uusi müratundlikke hooneid, mille puhul oleks asjakohane

piirkonna kõrgendatud müratasemetega ehituslikult arvestada. Teostatud liiklusprognoosist

lähtuvalt ei ole oodata planeeringu elluviimisega kaasnevana liikluskoormuste tõusu ulatuses,

mis tooks kaasa olulist liiklusmüra tasemete tõusu ning arvestades piirkonna teede ja raudteede

liiklusmüra, siis tööstusmüra kujuneb antud piirkonnas väheoluliseks.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 30 -

Ümbritsevatel aladel mürahäiringu vältimiseks ja kavandatavates hoonetes nõuetekohase

mürataseme tagamiseks on siiski asjakohane arvestada järgnevaga:

 Planeeringu elluviimise ajal võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel.

Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning

selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja

sotsiaalministri 04.03.2002. määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra

normtasemeid.

 Mürahinnangu aluseks oleva DP koostamise etapis ei ole veel teada planeeringualale

kavandatavad tootmistegevused, nendeks vajalikud tootmisseadmed ega müraallikate

paiknemine. Seetõttu tuleb projekteerimisetapis analüüsida kavandatavaid tegevusi ka müra

tekitamise aspektist ning projekteerimisega tuleb tagada, et ehitustegevuse ja hilisema

hoonete kasutamisega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” norme müra osas.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Peab tagama, et tehniliste seadmete müra ei

ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

lisa 1 normtasemeid.

 Soovitatavalt paigutada müraallikad (nt ventilaatorid, tootmisseadmed jms mürarikkad

seadmed, laadimisalad) piirkonna elamualadest eemale. Soovitatav on eelistada hoonete

arhitektuurseid lahendusi, mille korral hoone ise paikneb krundi perimeetril ning

laadimisalad ning müra tekitavad tehnoseadmed paiknevad hoone poolt varjestatud alal.

Sellisel juhul toimib tootmishoone ise müratõkkena. Arvestades, et üldplaneering näeb ette

planeeringualast teisele poole 11 Tallinna ringteed keskusemaad, kus on lubatud ka

elamuarendus, siis tööstusmüra varjestamisel pigem varjestada seda Tallinna ringtee

poolses küljes (suunata müraallikad pigem Rail Balticu trassi suunas).

 DP elluviimisel tuleb tööstusmüra puhul järgida Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 (müra normtasemed) tööstusmürale nõutavaid väärtusi II

(elamumaa-alad) ja III (keskuse maa-alad) kategooria aladel. Määruse nr 71 lisa 1 kohaselt

rakendatakse tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena

tööstusmüra sihtväärtust. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria alal on 60 dB päeval ja 45

dB öösel, tööstusmüra sihtväärtus II kategooria alal on 50 dB päeval ja 40 dB öösel.

Tööstusmüra piirväärtus III kategooria alal on 65 dB päeval ja 50 dB öösel, tööstusmüra

sihtväärtus III kategooria alal on 55 dB päeval ja 45 dB öösel.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 31 -

 Kavandatavatesse hoonetesse bürooruumide rajamisel teepoolsetesse (sh raudtee)

hooneosadesse järgida standardit EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest" (tabel 6.3), mille järgi 61–65 dB müratsoonis asuvate bürooruumide puhul on

välispiirde heliisolatsiooni nõue 30 dB. Vajadusel kasutada heli tõkestavaid ja

summutavaid konstruktiivseid lahendusi nt kahekordseid fassaade. Akende valikul tuleb

tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Välispiirde nõutava

heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid

(tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värske õhu klapid välisseinas) ei vähendaks

välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Nõudeid

välispiirdele ei kehtestata ruumides, kus välismüra tase ei ole märkimisväärselt suurem kui

tööst põhjustatud müratase ruumis.

Raudtee liiklusest tuleneva vibratsiooni kaitseks kaaluda raudteele lähimatele hoonetele

tugevamate välispiirete rajamist.

Transpordiamet ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid maantee liiklusest

põhjustatud häiringutele (müra, õhusaaste, vibratsioon) planeeritud alal. Leevendusmeetmete

kulud kannab arendaja.

Raudtee valdajal ei ole kohustust hüvitada olemasoleva raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja

planeeringu koostamise ja planeeringu realiseerimisega seotud kulutusi, samuti ei hüvita

raudtee valdaja kulutusi raudteeliiklusest tulenevate kahjulike mõjutuste hüvitamiseks.

4.11 Vertikaalplaneerimine

Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga ja ühtlase kaldega lõuna suunas. Kõrguste vahe

põhjast lõunasse (ca 640 m jooksul) on ca 4,3 meetrit.

Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline vertikaalplaneerimise lahendus, mida tuleb

täpsustada ehitusprojektide koosseisus, kui on selgunud täpne hoonestuse ja teede-platside

paigutus. Kruntide pinna tõstmisel järgida naaberalade kõrgusi. Olemasolevat maapinda ei või

tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistute maapinnast. Tuleb välistada sademevee

valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee

ärajuhtimisega.

Ehitusprojektis arvestada Lepikupõllu kinnistult valguva sademeveega. Soodevahe peakraav

planeeringuala lõunanurgas säilitatakse. Hoonestatavale alale jäävad maaparanduskraavid tuleb

asendada sademevee kanalisatsiooniga. Planeeringuala sademevee kanaliseerimine lahendada

nii, et detailplaneeringu realiseerimisel tekiks terviklikult toimiv lahendus.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted projekteerimisel – vertikaalplaneerimine lahendada selliselt,

et hoonestus asuks kõrgemal ja tänavad, platsid, haljasalad jms madalamal – kinnistu siseselt

saab vesi valguda hoonest ja teedest eemale, mis tagab ehitiste ohutuse ja inimeste liikumise

võimaluse. Tänavate äärsed haljasalad saavad olla sademevee ajutised kogumisalad. Tagamaks

vee äravoolu sademeveesüsteemi ülekoormuse või rikke korral, peab teede üldine pikikalle

olema madalama haljasala vms poole ka siis, kui tänaval on restkaevud.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 32 -

4.12 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Ehitusseadustikus ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 "Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded" esitatud nõudeid energiatõhususele.

Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks

vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks,

ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat.

Energiatõhususe miinimumnõuded on ehitatava hoonestuse summaarse energiatarbimise

piirmäärad, mis lähtuvad hoone kasutamise otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid, olulise

energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia

kasutuselevõtuks.

Hoone välispiirded ja olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad tagama tarbitava

energiahulga vastavuse asukoha klimaatilistele tingimustele ning hoone kasutamise otstarbele.

Hoone energiatõhususe suurendamiseks tuleb rakendada meetmeid, arvestades, et

energiatõhusust ei tohi saavutada viisil, mis halvendaks hoone sisekliimat ja kasutustingimusi

ning tuleb kaaluda erinevaid võimalusi ja eelistada kuluefektiivseid lahendusi.

Ehitatavad hooned peavad ehitamise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.

Hoonete välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud

ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe

miinimumnõuete täitmine.

Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega.

4.13 Tuleohutusnõuded

Planeeringualale on kavandatud tootmis- ja ärihoonete kompleks. Planeeritud hooned on

V (kontorid), VI (tööstus- ja laohooned) ja VII (garaažid) kasutusviisiga. Planeeritud

tootmishoonete minimaalne võimalik tulepüsivusklass on TP3 (täpsustatakse ehitusprojektiga).

Vastavalt normidele on hoonetevahelised tuleohutuskujad ette nähtud vähemalt 8 m.

Konkreetsed tuleohutuskujad määratakse ehitusprojektiga.

Planeeritud hooned ja tuleohutusmeetmed peavad vastama majandus- ja taristusministri

30.03.2017 määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, Eesti standardile EVS

812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja EVS 812-

6:2012 "Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus".

Hoonete ümber peab olema tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs. Hoonete ümber peab olema

tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs. Kruntide hoonestamata maa-alale ei tohi ladustada hoonete

ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat.

Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded” § 3 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukite parkimisega ehitise

läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde

teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist, tuleb tagada

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 33 -

parkimisala tuleohutus ning evakuatsiooni läbiviimiseks ja päästetööde teostamiseks

takistamatu juurdepääs.

Tuleleviku tõkestamiseks ja parkimisala tuleohutuse tagamiseks tuleb ehitusprojektis arvestada

EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” nõudega –

kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 m, tuleb välisseinas kasutada materjale,

mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 m

ulatuses külgsuunas ja 5 m ulatuses vertikaalsuunas.

Tuletõrjetehnika ümberpööramine (ümberpööramise raadius) planeeringualal peab olema

tagatud igal aastaajal ja iga ilmaga. Kruntide juurdepääsuteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud

ehitistele ning tuletõrjeveevõtu kohtadele peavad olema vabad ja aastaringselt kasutuskõlblikus

seisukorras.

4.13.1 Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrje veevarustuse lahendamisel ehitusprojektis tuleb aluseks võtta siseministri 18.02.2021

määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste

Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Tuletõrjeveevarustus on valdavalt lahendatud ühisveevärgi veetorustikule rajatavate

hüdrantidega. Veevärgi jaotustorustik, millele paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, peab olema

siseläbimõõduga minimaalselt 100 mm. Tuletõrjevee vajadus 10 l/s kahe tunni jooksul

tagatakse plaanitud hüdrantidest. Suurema kui 800 m² tuletõkkesektsiooni rajamisel peab

olema tagatud 15 l/s kolme tunni jooksul või 20 l/s vastavalt äripinna tuletõkkesektsioonide

suurusele. Puuduolev vooluhulk tuleb kompenseerida vastava suurusega mahutite rajamisega.

Täiendavad tuletõrjevee mahutid ja kuivhüdrandid tuleb ette näha ka olukorras, kus

ühisveevärgi hüdrantide kasutusulatus ei ole piisav. Naaberkrunte teenindavad mahutid ja

hüdrandid peavad olema ligipääsetavad mõlemalt krundilt.

Konkreetsed tuletõrjevee lahendused täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus, kui on

teada hoonete täpsed suurused ja asukohad.

Hoonete projekteerimisel konsulteerida Põhja päästekeskusega.

4.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringualal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks vastavalt Eesti

standardile EVS 09-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine“.

 Planeeringuala krundid valgustada ning tagada hea nähtavus. Kruntide ja hoonete

fassaadide valgustamiseks kasutada sissepääsude valgustamist, spetsiaalset

fassaadivalgustust ja õuealal pargivalgusteid. Valgustuse projekteerimisel jälgida, et see ei

hakkaks põhjustama valgusreostust.

 Hoonetele näha ette valvesüsteemid (videovalve, signalisatsioon, leping turvafirmaga).

 Hoonetele näha ette vastupidavad aknad, uksed ja lukud, see vähendab sissemurdmise riski.

 Piirata krundid sobiva piirdega.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 34 -

Konkreetsed meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis.

5 TEHNOVARUSTUS

Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus.

Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusprojekti koostamisel täpsustunud hoonete

asukohad, suurused ja tarbimismahud, siis tehnovõrkude ehitusprojektide koostamisel

täpsustuvad ka tehnovõrkude ja liitumispunktide asukohad ning parameetrid.

Tehnoseadmetele ja -võrkudele paigaldamiseks ja hooldamiseks ette nähtud

servituudivajadusega alad võrguvaldaja kasuks kaitsevööndi ulatuses täpsustuvad

ehitusprojektide ja servituudilepingute koostamisel.

Planeeringule väljastatud võrguvaldajate tehnilised tingimused ei ole aluseks ehitusprojektide

koostamiseks. Hoonete projekteerimisel ja hoonetele vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks

tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

5.1 Veevarustus

Planeeringuala üks võimalik põhimõtteline veevarustuse lahendus on koostatud vastavalt AS

ELVESO 20.10.2022 tehnilistele tingimustele nr VK-TT 126, kehtivusaeg pikendatud kuni

26.10.2024. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Detailplaneeringu alale lubatud veevarustuse mahud on võimalik tagada pärast Rae valla ÜVK

arengukavaga planeeritud rajatiste valmimist.

AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett kuni 12,0 m³/d,

(360 m³/kuus) järgmistel tingimustel:

1) detailplaneeringu ala kinnistute ühendamine on võimalik alates piirkondadest ÜPVK ja

ÜPV (vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1);

2) detailplaneeringu ala ühendamine ühisveevärgiga on võimalik pärast veetorustiku

ringistamist piirkondade ÜPVK ja ÜPV vahel (vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1).

Torustik on planeeritud kinnistutele – Linnaaru tee L8 (65301:001:3789), Linnaaru tee L9

(65301:001:3763), Linnaaru tee L6 (65301:011:0326). Ringistustorustiku ühenduspunktideks

on olemasolev veetorustiku kaev MK-29 Linnaaru teel (Tallinna vangla juures) ning

olemasolev torustik Varivere teel. Ühendustorustiku pikkus on ca 1145 m.

Ühendumine ühisveevärgi magistraaltorustikuga on ette nähtud Varivere teel asuvale

olemasolevale ühisveetorustikule de200. Planeeringuala sisene veevarustus on ette nähtud

rajada planeeritud teemaale.

Planeeringuala veevarustuse liitumispunktid (kummikiilsiiber) on planeeritud iga kinnistu

piiridest kuni 1 m väljapoole teemaa haljasribale. Peaveemõõdusõlmede rajamine on

planeeritud hoonetesse.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 35 -

Konkreetsed lahendused ja kogused täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus, kui on

teada hoonete täpsed suurused ning saab teha täpsemad veetarbimise arvutused.

Projekteerimiseks taotleda uued tehnilised tingimused AS ELVESO-lt ning ehitusprojektid

kooskõlastada AS ELVESO-ga.

Ühisveevärk projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele

ning kehtivatele normidele. Ristumistel tee maa-aladega projekteerida ÜVK torustikud

hülsstorudes. AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks on esitatud

kodulehel: http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/.

5.1.1 Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveevarustus on valdavalt lahendatud ühisveevärgi veetorustikule rajatavate

hüdrantidega. Veevärgi jaotustorustik, millele paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, peab olema

siseläbimõõduga minimaalselt 100 mm. Tuletõrjevee vajadus 10 l/s kahe tunni jooksul

tagatakse plaanitud hüdrantidest. Suurema tuletõrjevee vajaduse korral tuleb puuduolev

vooluhulk kompenseerida vastava suurusega mahutite rajamisega. Täiendavad tuletõrjevee

mahutid ja kuivhüdrandid tuleb ette näha ka olukorras, kus ühisveevärgi hüdrantide

kasutusulatus ei ole piisav.

Konkreetsed tuletõrjevee lahendused täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus, kui on

teada hoonete täpsed suurused ja asukohad.

Tuletõrje veevarustuse lahendamisel ehitusprojektis tuleb aluseks võtta siseministri 18.02.2021

määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste

Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

5.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala üks võimalik põhimõtteline reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud

vastavalt AS ELVESO 20.10.2022 tehnilistele tingimustele nr VK-TT 126, kehtivusaeg

pikendatud kuni 26.10.2024. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

AS ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett koguses kuni 12 m3/d

(360 m3/kuus) järgmistel tingimustel:

1) detailplaneeringu ala kinnistute ühendus reovee ühiskanalisatsiooniga on võimalik alates

piirkonnast ÜPVK (vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1);

2) detailplaneeringu ala ühendamine ühiskanalisatsiooniga on võimalik pärast olemasoleva

reoveepumpla „Varivere tee RVP“ rekonstrueerimist ning pumpade välja vahetamist

suuremate vastu (vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1).

Planeeringuala reovesi on planeeritud juhtida Varivere teel paiknevasse ühiskanalisatsiooni

torustikku. Ühenduspunkt torustikuga on kavandatud planeeringuala Varivere tee L2 kinnistul

asuvasse olemasolevasse kanalisatsioonitorustiku kaevu. Planeeringuala kanalisatsioon

suunatakse isevoolselt planeeringuala transpordimaa krundile pos 7 kavandatud pumplasse

ning seejärel suunatakse Varivere teel paiknevasse survekanalisatsioonitorusse.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 36 -

Kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud on isevoolsed. Survekanalisatsiooni toru läbimõõdu

valikul arvestada planeeringu etapilist realiseerimist.

Liitumispunktid (vaatluskaev) on planeeritud iga kinnistu piirist kuni 1 m väljapoole teemaa

haljasribale. Enne liitumist näha ette voolurahustuskaev.

Konkreetsed lahendused ja kogused täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus, kui on

teada hoonete täpsed suurused ning reovee mahud. Projekteerimiseks taotleda uued tehnilised

tingimused AS ELVESO-lt ning ehitusprojektid kooskõlastada AS ELVESO-ga.

Reoveekanalisatsioon projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

seadusele ning kehtivatele normidele. Ristumistel tee maa-aladega projekteerida ÜVK

torustikud hülsstorudes. AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks

on esitatud kodulehel: http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/.

Olemasolev reoveepumpla „Varivere tee RVP“ tuleb ümber ehitada ning pumbad vahetada

suuremate vastu.

5.3 Sademevesi

Planeeringuala üks võimalik põhimõtteline sademeveekanalisatsiooni lahendus on koostatud

vastavalt AS ELVESO 20.10.2022 tehnilistele tingimustele nr VK-TT 126, mille kehtivusaega

on pikendatud kuni 26.10.2024. Täpne sademevee lahendus antakse edasise projekteerimise

käigus.

Detailplaneeringus on kavandatud planeeringualale ühtse sademeveekanalisatsiooni rajamine

nii, et tagada naaberkinnistute olemasoleva niiskusrežiimi säilimine. Detailplaneeringuala

maapind on ühtlase languga lõuna suunas. Lahenduse koostamisel projekteerimisetapis

arvestada Lepikupõllu kinnistult valguva sademeveega. Planeeringuala sademevett ei tohi

juhtida naaberkinnistutele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Sademevee juhtimine piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi on keelatud.

Sademevee eesvooluks on vastavalt tehnilistele tingimustele Soodevahe peakraav.

Igale krundile on ette nähtud sademevee ühtlustusmahuti, mida vajadusel kasutada komplektis

pumplaga. Kruntidelt ärajuhitava sademevee vooluhulk tuleb piirata De110 isevoolse torustiku

läbilaskevõimega. Minimaalse äravoolu tagamine on oluline nii põhjavee kvaliteedi, kui

üleujutuste tekke vältimise seisukohast. Projekteerimise käigus tuleb iga kinnistu

sademeveesüsteem dimensioneerida õigete parameetritega, et ei toimuks sademevee valgumist

naaberkinnistutele. Suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi lahendusi,

mis vähendavad valingvihma löökkoormusi eesvooludele ning mis tagavad sademevete

nõuetekohase kvaliteedi. Asfaltkattega pindadelt on ette nähtud sademevesi kokku koguda

projekteeritava sademevee-kanalisatsiooni torustiku abil. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

järgida reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise

ja kasutamise nõudeid. Sademeveekanalisatsiooni rajamisel kasutada teleskoopkaeve, millel on

liiva püüdmiseks all settepotid. Kõigist planeeritud kruntidele rajatavatest kaevudest

suunatakse sademevesi läbi õli-bensiini eraldajaga kombineeritud liiva-muda püüduri

planeeritud teemaale kavandatud sademevee kanalisatsiooni. Suublasse juhitav sademevesi

peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 37 -

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Sademeveekanalisatsioonist liigub sademevesi edasi Soodevahe peakraavi, kust suunatakse

vesi Pirita jõkke. Sademevee eelpuhastamine on vajalik, kuna Pirita jõgi on Peterburi teest kuni

suudmeni Natura ala: Pirita loodusala, kus I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp

(Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Sademevee puhastamine vähendab eesvoolule ning ka

põhjaveele mõjuvat reostuskoormust.

Sademevete ärajuhtimiseks tuleb vajadusel puhastada eesvoolukraavid vajalikus ulatuses.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest

vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kaaluda projekteerimisetapis, kui on selgunud

hoonete ja platside ning haljasalade täpsed asukohad, erinevate looduslähedaste lahenduste

(nt rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid, haljaskatused, vett läbilaskvad katendid jms)

kasutamist, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu.

Nende lahendusvariantide eesmärk on sademevesi kokku koguda ja aeglustada selle

voolukiirust, võimaldades ühtlasi sademeveel pinnasesse imenduda ja aurustuda, samal ajal

vett puhastades. Sademevee juhtimisel pinnasesse peab see vastama reostusnäitajate

piirväärtusele. Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitatav kasutada haljastuse hooldamisel.

Sademevee lahendamine tekkekohas võimalikult suures mahus aitab vähendada koormust

Soodevahe peakraavile, mille vastuvõtuvõime olevat ammendunud vastavalt Kobras AS 2018

tööle „Soodevahe kraavide (Suur-Sõjamäe tn – Pirita jõgi) läbilaskevõime hinnang”.

Ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud

põhimõtetega ning Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017–

2028 peatükis 10.4 toodud põhimõtetega. Samuti „Kliimamuutustega kohanemise arengukava

aastani 2030” materjalidega, mis liidetakse Kliimaministeeriumi andmetel

„Keskkonnavaldkonna arengukavaga aastani 2030”, ning analüüsida sademevee teket

arvestades kliimamuutustega. Projekteerimisel on soovitatav võtta arvesse kliimamuutustega

kaasnevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada

sademeveesüsteemi toimivus ja vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste

korral. Ehitusprojektide koosseisus tuleb tagada, et projekteeritav haljastus võimaldaks vastu

võtta valingvihma. Ehitusprojekti koostamisel arvestada Rae valla poolt soovitatud

juhendmaterjalidega: Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud „Kombineeritud sademevee

strateegia projektile” (Osa 1, 2018) ja Viimsi valla poolt tellitud „Looduslähedased

sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused” (2021), ning kaaluda

neis esitatud lahendusvariantide kasutamist. Parklate rajamise ja sademevete ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest EVS 843 „Linnatänavad“, EVS 848

„Väliskanalisatsioonivõrk“ ja muudest asjakohastest juhenditest.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 38 -

5.3.1 Arvutuslikud vooluhulgad

Pos 1: 305.0 l/sek

Pos 2: 310.0 l/sek

Pos 3: 324.0 l/sek

Pos 4: 340.0 l/sek

Pos 5: 183.0 l/sek

Pos 6: 400.0 l/sek

Pos 13: 351.0 l/sek

Pos:14: 430.0 l/sek

Vooluhulgad on arvutatud vastavalt EVS-le 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.

Valitud paduvihma parameetrid: P=2 aastat, q=274.0 l/sekxHa, t=5 min. Koefitsient k katuse

puhul k=1, asfaltkatte puhul k=0.8.

5.4 Elektrivarustus

Elektrivarustuse põhimõtteline lahendus on koostatud vastavalt Elektrilevi OÜ 25.11.2022

tehnilistele tingimustele nr 432582.

Detailplaneeringuala elektrivarustus lahendatakse rekonstrueeritava Varivere alajaama baasil.

Keskpinge mõõtesüsteem paigaldatakse rekonstrueeritavasse alajaama keskpinge jaotlasse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana, alajaamale eraldi

katastriüksust ei moodustata.

Planeeringuala elektrivarustus 0,4 kV maakaablitega ning liitumiskilbid iga hoonestatava

krundi ja transpordimaale planeeritud reoveepumpla tarbeks on ette nähtud rajada planeeritud

teemaale. Alajaamale ja liitumiskilpidele tuleb tagada teenindamiseks ööpäevaringne vaba

juurdepääs. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Kõigi planeeritud

tänavate äärde on kavandatud ka perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

Planeeringus on arvestatud Elektrilevi OÜ nõuetega, et elektrikaablite planeerimine piki

sõiduteed ei ole lubatud ning ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse.

Elektrivarustuse lahendus täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Tööjoonised kooskõlastada

täiendavalt.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute

aadressid.

Vajalike võimsuste suurused selguvad projekteerimisel ja liitumislepingute sõlmimisel ning

vastavalt sõlmitud liitumislepingutele ehitatakse välja liitumiskilbid. Elektrivõrgu

väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus

olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada

Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 39 -

Planeeringu etapilisel realiseerimisel paigaldada I etapis kõrid ka II etapi elektrivarustuse

jaoks.

Pärast planeeringu kehtestamist, liitumislepingute sõlmimist ja liitumistasu tasumist

projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

5.5 Tänavavalgustus

Planeeringus on ette nähtud rajada metallmastidel ja maakaablil põhinev allapoole suunatud

LED valgustitega tänavavalgustus planeeringuala sisese tee äärde valgustamaks nii sõidu- kui

jalgratta- ja jalgteed.

Tänavavalgustus projekteeritakse ehitusprojektide koostamise etapis. Tänavavalgustid

varustada Zhaga pistikupesadega. Planeeritud tänavavalgustus ühendatakse Varivere teel

olemasoleva tänavavalgustusega.

5.6 Sidevarustus

Planeeringuala sidevarustuse põhimõttelise lahenduse aluseks on Telia Eesti AS (edaspidi

Telia) 19.09.2022 tehnilised tingimused nr 36843655.

Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised:

sidekanalisatsioon sidekaevudega, sidekapp LAG150 sidekaevu LAG-023 kõrval, pinnases

paiknevad sidekaablid. Kinnistule Varivere tee 1 on välja ehitatud 100 mm sidekanalisatsioon

sidekaevust LAG-022.

Planeeritud põhitrassi liitumine on ette nähtud väljaehitatud sidekaevust LAG-022 Varivere

teel. Planeeritavale hoonestusele on ette nähtud 100 mm sidekanalisatsiooni põhitrass ja

individuaalsed 100 mm sidekanalisatsiooni torud põhitrassist igale hoonestatavale krundile.

Vajadusel kasutada sidekaevusid.

Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatete all 1 m. Sõidutee alla näha

ette A-kategooria torud seinapaksusega 4,8 mm. Tagada normatiivsed sügavused ja

vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega ühele tasapinnale.

Telia liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku

kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija

kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseaduse” § 15.

Planeeringus esitatud lahendus planeeritud äri- ja tootmishoonete sidekanalisatsiooni

rajamiseks on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektides.

Hoonete püstitamiseks koostatavale ehitusprojektile tuleb taotleda Telia-lt uued tehnilised

tingimused sidekanalisatsiooni projekteerimiseks.

Telia ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise

kohustust.

Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Tööde

teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega

(tel 652 4000). Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 40 -

projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.

Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM

määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise

omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

maaomanikule/juhendid.

Ehitusprojekt esitada Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali

(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu enne projekti esitamist

Ehitisregistrisse ehitusloa/-teatise menetlemiseks.

5.7 Soojusvarustus ja gaasivarustus

Soojusvarustus lahendada projekteerimisetapis gaasivarustusel baseeruvalt ja/või lokaalsete

energiatõhusate keskkonnasõbralike kütteviisidega nagu näiteks elektriküte, maasoojuspump,

õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, puiduküte vms nii iseseisvalt kui kombineeritult. Kuna

Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, siis on

projekteerimisel soovitatav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

Maaküttesüsteemi saab rajada kas vertikaalselt või horisontaalselt, mis vajab väga laia vaba

haljasmaa pinda. Maasoojussüsteem peab paiknema kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel, ei

tohi asuda lähemal kui 2 m puu vertikaalprojektsioonist ning seda ei tohi paigaldada

kõvakattega ala, tee, parkla või hoone alla. Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab

vältima uute ehitiste rajamist ja ehitamisega kaasnevaid kaevetöid. Maasoojussüsteemi

projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus

sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Maakütte kontuurile ei tohi kõrghaljastust istutada.

Horisontaalse maasoojuskontuuriga alale tohib istutada üksnes madala juurestikuga taimi, et

need ei kahjustaks soojussüsteemi. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamist üksteisele või

seda mõjutavatele objektidele liiga lähedale, samuti kinnistute piirile, et ära hoida

maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi

torustiku rajamine võib kahjustada puude juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna

soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Ehitusprojektis tuleb kaaluda, kas

kruntidel on üldse võimalik maaküttesüsteemi rajada.

Õhksoojuspumpade välisagregaate ei tohi paigaldada hoonete teepoolsetele esifassaadidele ja

nende äärde (või tuleb tagada pumpade varjestamine), lähemale kui 2 m kõrvalkinnistust ja 8 m

kõrvalkrundi istumisaladest. Agregaadist leviv müra ei tohi ületada lubatud mürataset.

Päikesepaneelide paigaldamine hoonete katustele toetab elektrikütte kasutamise võimalust.

Paneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende peegeldused ei avaldaks häirivat mõju

naaberkinnistutele ega liiklejatele 11 Tallinna ringteel. Vajadusel rajada krundi piiridele

vastavatele lõikudele täiendavat kõrghaljastust peegeldushäiringu vältimiseks.

Soovituslik on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab

soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 41 -

ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab

positiivset mõju inimeste tervisele.

Vähendamaks küttevajadust, tuleb hoonestuse projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata

konstruktsioonide soojapidavusele ja energiatarbimisele.

Soojusvarustuse lahendused täpsustatakse ehitusprojektis.

Planeeringuala gaasivarustuse põhimõttelise lahenduse aluseks on Energate OÜ 22.09.2022

tehnilised tingimused nr T-605.

Liitumispunkt kesksurve gaasivõrguga on planeeritud Varivere teel planeeringuala piiri lähedal

asuvale olemasolevale DN200 kesksurve (MOP ≤ 5 bar) gaasitrassile.

Planeeringuala gaasivarustus on ette nähtud rajada planeeritud teemaale. Liitumispunktid

(maakraanid) on planeeritud kruntide piiridele.

Gaasipaigaldised tuleb projekteerida maa-alusena ning vastavalt „Seadmeohutuse seaduse” ja

teiste Eesti Vabariigis kehtivate normdokumentide nõuetele.

Gaasipaigaldistele on ette nähtud isiklik kasutusõigus Energate OÜ kasuks.

Gaasivõrguga liitumiseks tuleb vähemalt 9 (üheksa) kuud enne tarbimise algust sõlmida

Energate OÜ-ga liitumisleping.

6 KITSENDUSED

Servituudivajadustega alad täpsustatakse ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel.

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

pos kitsendus

1 Servituudivajadusega ala ol.ol. alajaama kaitsevööndi ulatuses 2 m elektripaigaldisest

võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatuses 10 m liinist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Ol.ol. elektriõhuliini mastitõmmitsa kaitsevöönd.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

2 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m

äärmise sõidurea servast.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge maakaabelliini kaitsevööndi ulatuses 1 m

kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

3 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m

äärmise sõidurea servast.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge maakaabelliini kaitsevööndi ulatuses 1 m

kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

4 Plan. kanalisatsioonipumpla kaitsevöönd 20 m seadmest.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 42 -

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

5 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m

äärmise sõidurea servast.

Soodevahe peakraavi kaitsevöönd 1 m kraavist mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

6 Ol.ol. raudtee kaitsevöönd 30 m äärmise rööpa teljest.

Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m

äärmise sõidurea servast.

Soodevahe peakraavi kaitsevöönd 1 m kraavist mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonipumpla kaitsevöönd 20 m seadmest.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Projekteeritava Rail Baltika raudtee perspektiivne kaitsevöönd 30 m äärmise rööpa

teljest.

7 Plan. tee on ette nähtud avalikku kasutusse.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonipumpla kaitsevöönd 20 m seadmest.

Plan. survekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega alad plan. elektri liitumiskilpide paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Maa-ala reserveerimine persp. 10kV ja 0,4 kV maakaablite paigaldamiseks.

Plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Plan. gaasitoru kaitsevöönd 1 m torust mõlemale poole.

8 Plan. tee on ette nähtud avalikku kasutusse.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. survekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega alad plan. elektri liitumiskilpide paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Maa-ala reserveerimine persp. 10kV ja 0,4 kV maakaablite paigaldamiseks.

Plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Plan. gaasitoru kaitsevöönd 1 m torust mõlemale poole.

Juurdepääsuservituut projekteeritavale Rail Balica juurdepääsuteele.

9 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m

äärmise sõidurea servast.

Soodevahe peakraavi kaitsevöönd 10 m kraavist mõlemale poole.

Plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

10 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 43 -

äärmise sõidurea servast.

Servituudivajadusega ala ol.ol. alajaama kaitsevööndi ulatuses 2 m elektripaigaldisest

võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge maakaabelliini kaitsevööndi ulatuses 1 m

kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatuses 10 m liinist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

11 Maakonnaplaneeringu kohane Rail Balticu raudteetrassi nihutamise ala.

Juurdepääsuservituut projekteeritavale Rail Balica juurdepääsuteele.

12 Projekteeritava Rail Balticu raudteetrassi võimalik asukoht.

Projekteeritava Rail Baltika raudtee perspektiivne kaitsevöönd 30 m äärmise rööpa

teljest.

Maakonnaplaneeringu kohane Rail Balticu raudteetrassi nihutamise ala.

Juurdepääsuservituut projekteeritavale Rail Balica juurdepääsuteele.

13 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Maakonnaplaneeringu kohane Rail Balticu raudteetrassi nihutamise ala.

Juurdepääsuservituut projekteeritavale Rail Balica juurdepääsuteele.

Projekteeritava Rail Baltika raudtee perspektiivne kaitsevöönd 30 m äärmise rööpa

teljest.

14 Ol.ol. raudtee kaitsevöönd 30 m äärmise rööpa teljest.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Maakonnaplaneeringu kohane Rail Balticu raudteetrassi nihutamise ala.

Projekteeritava Rail Baltika raudtee perspektiivne kaitsevöönd 30 m äärmise rööpa

teljest.

DP lahendusega seotud kitsendused Varivere tee katastriüksusel

Plan. gaasikaevu ja gaasitoru kaitsevöönd 1 m seadmest.

DP lahendusega seotud kitsendused Varivere tee L2 katastriüksusel

Ol.ol. sidekaevu ja sidekaabli kaitsevöönd 1 m seadmest.

Ol.ol. kanalisatsioonikaevu ja plan. survekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torust.

Plan. veekaevu ja veetorustiku kaitsevöönd 2 m torust.

7 KESKKONNATINGIMUSED

Planeeringualale ei ole lubatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 mõistes ning kavandatav tootmistegevus ei tohi

põhjustada antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Kavandatud tegevusega ei tohi

kaasneda olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Tootmistehnoloogia korraldada

selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra.

Kavandatav tegevus ei tohi kahjustada inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit.

Kuna detailplaneeringu staadiumis ei ole võimalik hinnata planeeritud hoonetesse kavandatava

tootmistegevuse täpset mõju keskkonnale, sest ei ole teada tegevuse konkreetne iseloom, siis

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 44 -

tuleb äri- ja tootmishoonete eskiisprojektis esitada kohalikule omavalitsusele hoonetesse

kavandatava tootmise ja tegevuse tehnoloogiline kirjeldus määral, mille alusel saab otsustada

keskkonnamõju hindamise vajalikkust kavandatud tegevusele.

Tootmistegevusi reguleeritakse vajadusel keskkonnalubadega.

7.1 Tootmistegevuse alustamiseks vajalike lubade taotlemine

Planeeringualal tootmistegevuse alustamise eelduseks on olenevalt tegevuse iseloomust kõigi

vajalike keskkonnalubade omamine.

Lisaks kavandatava tootmistegevusega seotud lubadele võib planeeringu lahenduse

realiseerimisel olla vajalik lubade taotlemine järgmistel juhtudel:

 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”

sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on

õhusaasteluba nõutav. Saasteluba on vajalik ka siis, kui planeeringualale rajatakse

kütteseadmed, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse

põletamisel on võrdne või suurem kui 1 MWth.

Põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus jääb vahemikku 0,3-1 MWth tuleb

seadmed registreerida keskkonnaametis vastavalt keskkonnaministri 19.12.2017 määrusele

nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja

tegevuse registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis1”.

 Veeseaduse1 § 187 punkti 6 kohaselt, kui juhitakse sademevett suublasse tööstuse

territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile, on

vajalik veeloa olemasolu.

Sademevee suublasse juhtimine peab vastama ka keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine

sisalduse piirväärtused1” nõuetele.

 Maapõueseaduse § 96 sätestab ehitamisel, maaparandushoiutöödel, maaparandussüsteemi

ehitamisel ja põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise, § 97 võõrandamise ning

väljaspool kinnisasja kasutamise ning selleks Keskkonnaametilt nõusoleku saamise korra.

Juhul kui tulevikus kavandatakse alale tegevusi, mille puhul võib lisanduda täiendavalt

keskkonnalubade vajadus, tuleb seda analüüsida ja vajadusel taotleda nende tegevuste

kavandamisel.

8 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE

MÕJUDE VÄLTIMISE MEETMED

Detailplaneeringuga elluviidav mõju jaguneb kaheks: ehitusaegseks ja kasutusaegseks.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 45 -

Detailplaneeringu alal ei ole väärtuslikke maastikke, pärandkooslusi ega miljööväärtusi, seega

ehitus- ja kasutusaegne tegevus ülaltoodud väärtusi ei mõjuta.

Planeeringualal ei ole täheldatud olemasolevat reostust või muud keskkonnaohtu. Ala lõunaosa

läbib Soodevahe peakraav, millele kehtib 1 m laiune veekaitsevöönd.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju piirdub enamike tegurite osas

planeeringualaga. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju,

mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust ja/või seada ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit või vara.

Kõige suurema ruumilise ulatusega on ajutised ehitusaegsed mõjud müra ja võimaliku

õhusaaste osas. Müra ja õhusaaste võivad hinnanguliselt kanduda soodsate tingimuste puhul

300...500 m kaugusele. Kuna planeeringuala asub suhteliselt mürarikkate maanteede ja raudtee

vahel, millele perspektiivselt lisandub ka Rail Baltic, ning vahetult planeeringuala läheduses ei

esine elamuid, siis ei ole võimalikud mõjud olulise mastaabiga.

Arvestades planeeringuala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine

(sh planeeritavate ehitiste ja rajatiste ehitamine ning nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi

mõjusid.

8.1 Võimalikud majanduslikud mõjud

Planeeringulahendus, mis näeb vastavalt Rae valla üldplaneeringule ette äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega maaüksuste loomise ning neile valdavalt tootmishoonete püstitamise kiiresti

arenevas piirkonnas, aitab kaasa Rae valla majanduslikule arengule nii töökohtade loomise kui

täiendavate klientide toomisega valla territooriumile.

Kavandatud tegevuse tulemusena suureneb valla ja konkreetse piirkonna tootmis- ja

äriettevõtete poolt pakutavate teenuste arv.

Planeeringuala väljaarendamine korrastab olulise ristmiku ja raudtee äärse ala ning tõstab

planeeringuala ning naaberkinnistute kinnisvara väärtust. Ühtlasi kasvatab lähipiirkonna

atraktiivsust nii investoritele/arendajatele kui ka klientidele.

8.2 Võimalikud sotsiaalsed mõjud

Planeeringu realiseerimine loob valla elanikele täiendavaid töökohti ning mitmekesistab

piirkonna ettevõtete poolt kohalikule elanikkonnale pakutavaid teenuseid.

8.3 Võimalikud kultuurilised mõjud

Planeeringualal ei asu ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega kaitsealuseid alasid või

objekte. Planeeringulahenduse realiseerimine ei oma muud kultuurilist mõju kui see, et

maitsekas arhitektuur ning ala korrastamine tervikuna muudab planeeringuala silmale

meeldivaks nii auto kui rongiga möödasõitjale.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 46 -

8.4 Võimalik mõju looduskeskkonnale

Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringus

kavandatud tegevus võiks vahetult mõjutada.

Planeeringualal ei ole täheldatud olemasolevat reostust või muud keskkonnaohtu.

Ala lõunaosa läbib Soodevahe peakraav, mille AS ELVESO on määranud planeeringuala

sademevee eesvooluks ning millele kehtib 1 m laiune veekaitsevöönd. Soodevahe peakraav

suubub Pirita jõkke, mis on Peterburi teest kuni suudmeni Natura ala: Pirita loodusala, kus I

lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis

dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Et

säilitada ja kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku on planeeringus ette nähtud meetmed

planeeringualalt lähtuva sademevee puhastamiseks (vt seletuskirja punkti 5.3 „Sademevesi”).

Eeldatavalt ei kuulu planeeringus kavandatud tegevus „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lõike 1 tegevuste nimistusse, mille puhul peaks

algatama igal juhul keskkonnamõjude hindamist. Detailplaneeringus ei ole lubatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist sh vee-,

pinnase-, õhusaastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist.

Planeeritud tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga. Vähest täiendavat valgusreostust võrreldes piirkonnas

olemasolevaga võib tekkida valgustusest. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus.

Looduskeskkonda mõjutavate avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ning

õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Detailplaneeringus nõutud kõrghaljastuse lisamine planeeringualale omab positiivset mõju.

Kui järgitakse nii projekteerimise, ehitamise kui hilisemas kasutamise etapis kõiki

seadusandlikest aktidest tulenevaid nõudeid, standardites esitatud soovitusi ning

detailplaneeringus seatud tingimusi, siis ei too planeeritud tegevused kaasa olulisi negatiivseid

mõjusid looduskeskkonnale.

8.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ja meetmed negatiivsete

mõjude vältimiseks või leevendamiseks

8.5.1 Ehitustegevus

Ehitustegevusega võivad kaasneda ajutised negatiivsed mõjud keskkonna erinevatele

aspektidele.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 47 -

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimeerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades

tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise

abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete

perioodilise puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva

tuulega. Ka ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende

kohapeal taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke

vältimiseks.

Ehituse ajal tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei

ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ning

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja

vibratsiooni piirväärtusi.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida pinnase saastumist territooriumil kasutatavate

kemikaalidega (kütused jms), mille käitlemisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada

ainult töökorras seadmeid ja masinaid. Juhul kui ehitustegevuse käigus tekib kahtlus pinnase

reostunud olemise üle, tuleb teostada pinnaseanalüüs ning kindlaks teha reostuse maht. Kui

esineb piirnormide ületamist, tuleb eemaldada reostunud pinnas ning anda see utiliseerimiseks

üle vastavat ohtlike jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise jäätmeluba omavale ettevõttele.

Enne ehitustööde algust tuleb olemasolev viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning

võimalusel taaskasutada seda planeeringuala haljastustöödel.

8.5.2 Haljastus, taimestik, loomastik

Taimestikule avaldab mõju ehitustegevuse käigus olemasoleva taimkatte eemaldamine

hoonete, teede ja platside rajamisel.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule näeb detailplaneering ette minimaalselt 10% krundi

pindalast haljastuse alla. Käesolevas planeeringu põhimõttelises lahenduses on haljasmaa

osakaal kogu planeeringualast 28,7% (sh tootmis- ja ärimaa kruntidel on keskmiselt 24,2% ja

transpordimaa kruntidel 56,2% haljasmaad), seega likvideerimisele läheb ca 71,3%

planeeringuala olemasolevast haljaspinnast. Kui parkimiskohti ei rajata parkimisnormatiivi

järgi, vaid vastavalt reaalsele vajadusele, mis on tõenäoliselt normist oluliselt väiksem, siis

saab haljasmaa osakaalu veelgi suurendada.

Kuna planeeringuala on söötis rohumaa, millel asub üksikute puudegruppidena vähene

isetekkeline ja väheväärtuslik kõrghaljastus, siis mõjub ala haljastusele ja taimestikule hästi

kõrghaljastuse rajamine vastavalt Rae valla üldplaneeringu nõuetele – tootmis- ja ärimaa

krundi iga 1 000 m2 kohta tuleb istutada puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m, ning läbivate

teede äärde tuleb rajada puude allee (see tähendab nii planeeringuala sisesese

juurdepääsutänava, 6530347 Varivere tee ja 11 Tallinna ringtee äärde allee rajamist).

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 48 -

Negatiivse mõju vähendamiseks taimestikule ja haljastuse hea seisundi tagamiseks on olulised

järgmised meetmed:

 ehitustööde käigus eemaldatava kasvupinnase ladustamine ja hilisem kasutamine

haljastustöödel;

 hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel ning haljastuse säilitamisel ja

rajamisel tuleb arvestada Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas” nõuetega;

 avalikule alale haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”;

 uushaljastuse rajamisel ning puude hooldusel tuleb järgida Eesti standardite EVS 939-2020

„Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded” ja osa 4

„Puuhooldustööd” ning EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõudeid, juhiseid ja soovitusi.

Planeeringualal võib asuda väikeloomade elupaiku ja toitumisalasid ning isetekkelistes puudes

ka lindude pesitsuskohti. Planeeringu realiseerimine mõjutab nende elu negatiivselt, muutes

selle ehitamise ajal võimatuks. Planeeringualale rajatav kõrg- ja madalhaljastus võimaldab

edaspidi lindudel taas pesitsuskohti leida ning väikeloomadel ja putukatel elupaiku ja

toitumisalasid leida.

Negatiivse mõju vähendamiseks elustikule aitab kaasa järgmiste meetmete rakendamine:

 raietegevuse teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahuga;

 soovitatav on kasutada uue haljastuse rajamisel kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke

taimeliike, nagu näiteks pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu, sirel, aroonia, kibuvits

jms, mille seemnetest, viljadest või õitest saavad toituda erinevad linnu ja loomaliigid.

Meetme sihtliigid on kõik linnud, kes mingil perioodil aastast toituvad marjadest või

muudest puuseemnetest (nt siidisaba, leevike, rästad, pasknäär jne) ning putukad

(nt kimalased). Tegu on soovitusliku meetmega, mis aitab tõsta piirkonna bioloogilist

mitmekesisust.

 hoonete arhitektuurses lahenduses on soovitatav vältida suuri peegeldavaid või

läbipaistvaid vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning võivad hukkuda

või vigastada ennast vastu klaasi lendamisel. Selle vältimiseks kasutada klaasidel mustreid,

frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0–10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Mustrite

puhul tuleks arvestada, et elementide vahed ei tohiks olla suuremad kui 10 cm. Kui

arhitektuurselt on mustrite kasutamine sobimatu võib mustrid tekitada kasutades UV värve

(inimsilmale nähtamatud, kuid lindude poolt nähtavad värvid). Tegu on soovitusliku

meetmega, et vältida lindude hukkumist hoonega kokkupõrgete tagajärjel.

 et säilitada ja kaitsta sademevee eesvooluks oleva Pirita jõe kaitsealuseid liike ja nende

elupaiku on planeeringus ette nähtud meetmed planeeringualalt lähtuva sademevee

puhastamiseks (vt seletuskirja punkti 5.3 „Sademevesi”).

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 49 -

8.5.3 Pinna- ja põhjavesi, sademe- ja reovee kogumine ja ärajuhtimine

Planeeringualal tuleb tagada liig- ja sademevee vaba liikumine.

Enne hoonete projekteerimist teostada ehitusgeoloogilised uurimistööd, et määrata kindlaks

pinnavee tase, kihtide asetus ja paksus. Kõrge pinnavee taseme korral tuleb projekteerimise ja

ehitamise käigus pöörata tähelepanu ehitise aluse pinna ja vundamentide tugevuse ja stabiilsuse

tagamisele ja hüdroisolatsioonile, ning rakendada tehnilisi abinõusid pinnasevee ärajuhtimiseks

nagu maapinna planeerimine ja drenaaž.

Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada näiteks vee- või pinnasereostuse ohuga

tootmise kavandamisega. Kaitsmata põhjaveega alale ei tohi kavandada objekte, mis eeldavad

hoidmisehitiste rajamist. Vältida tuleb tegevusi, mille käigus kasutatakse või ladustatakse

suuremas koguses muid keskkonnaohtlikke vedelikke või reostumisohtlikke materjale.

Ehitustööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast koguneda ehitusaladele sademe- ja pinnavett. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

tuleb reostamise vältimiseks järgida seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete

hoidmise ja kasutamise nõudeid.

Ehkki vähetõenäoliselt, võivad planeeritud ehitustegevustega kaasneda avariiolukorrad, mille

käigus võivad esineda erinevate ainete lekked tekitades põhjavee reostuse. Selle vältimiseks

tuleb tagada asjakohane juhendamine ja hoolsus ehitustöödel.

Enne kanalisatsioonitrasside valmimist tuleb ehitustööliste olmega kaasnev reovesi kokku

koguda ning anda üle nõuetele vastavasse purgimiskohta.

Ala kasutusele võtmisel ei tohiks kaasneda põhjaveevõttu ega põhjaveereostust, kui

veevarustuseks ja reoveekanalisatsiooniks kasutatakse ühistorustikke ning olme- ja tootmise

reovett ei juhita pinnasesse ega veekogudesse. Planeeringuala põhjavee kaitseks tuleb kinni

pidada nõudest mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele ehitamise ja

hoonete kasutamise ajal.

Sademevett minimeerida vastavalt veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud ning Rae valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017–2028 peatükis 10.4 toodud

põhimõtetele.

Kui parklate rajamisel ja sademevee ärajuhtimisel lähtutakse kehtivast standardist EVS 843

„Linnatänavad“, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ja muudest asjakohastest

juhenditest ning suublasse juhitav sademevesi vastab Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused1“ nõuetele, siis sademevee kogumise ja ärajuhtimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

Teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi tuleb eelnevalt puhastada I klassi õli- ja liivapüüduris,

et ei toimuks saasteainete kannet kraavi.

Vt ka seletuskirja punkt 5.3. „Sademevesi”.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 50 -

8.5.4 Jäätmeteke

Planeeringus kavandatava tegevusega pole oodata jäätmetekkest tulenevaid keskkonnataluvust

ületavaid mõjusid. Suuremas koguses jäätmeid võib tekkida seoses ehitustöödega ning kuna

planeeringus kavandatud tootmishoonetes võivad hakata toimuma erinevad tootmistegevused,

mis selguvad alles ehitusprojekti koostamise käigus, siis võivad erinevad tootmised tekitada ka

erinevas koguses erinevaid tootmisjäätmeid.

Ehitusprojektides tuleb kajastada hoonetes toimuma hakkavaid tegevusi ja anda nende

tehnoloogiline kirjeldus. Ehitusprojektis tuleb käsitleda eraldi olmejäätmete ning

planeeringualale kavandatavast majandustegevusest tekkivate äri- ja tootmisjäätmete käitlemist

ning näha ette nõuetele vastavad jäätmete kogumise kohad ning jäätmete likvideerimise ja

utiliseerimise meetodid. Jäätmete mahtu on võimalik piirata tootmisprotsessis parimaid

tehnoloogiaid kasutades.

Kui jäätmekäitlus nii projekteerimise, ehitamise kui hoonete kasutamise ajal lahendatakse

vastavalt kehtivatele õigusaktidele, järgides jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehooldus-

eeskirjas esitatud nõudeid jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise

korraldamiseks, siis on selle mõju ümbritsevale keskkonnale vähene ning jäätmetest tekkinud

mõju ei ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

8.5.5 Olemasoleva liikluse mõju planeeringualale ning planeeringulahenduse mõju

liikluskoormusele ja -korraldusele

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigimaantee nr 11 Tallinna ringtee ning

olemasoleva raudtee ja projekteeritava Rail Baltic raudteega, tuleb hoonete (ja eriti teeäärsete

kontoriplokkide) projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest

põhjustatud häiringutega – müra, vibratsioon, õhusaaste. Projekteeritava Rail-Baltic raudtee

trassi lõpliku asukoha valik võib mõjutada detailplaneeringu 2.-s etapis realiseeritava osa

elluviimise aega.

Vastavalt Osaühing Stratum koostatud liiklusuuringu prognoosile suureneb arvutuslikult

detailplaneeringu realiseerimisel planeeringualaga seotud liiklus hommikuse tipptunni ajal

ca 570 auto võrra ning õhtuse tipptunni ajal 587 auto võrra. Samas tõdetakse liiklusuuringus, et

suuremate tööstusettevõtete ja logistikakeskuste parklate täituvus on loendustes olnud kuni

30% normatiivsest ning eeldatavasti peaks reaalsed liiklussagedused olema prognoositust

teatud määral väiksemad.

Kuna perspektiivse läbivliikluse osa Varivere teel on üsna suur, siis see piirab kohalikku

liiklust. Liikluse muudaks sujuvamaks perspektiivse ringristmiku väljaehitamine Varivere tee

ja Linnaaru tee ning planeeritud juurdepääsutee ristmiku asukohas. Sellise lahenduse korral on

liiklusuuring hinnanud ringristmiku läbilaskevõimaluse piisavaks ning teenindustaseme heaks

arvestades ka detailplaneeringu alalt lisanduva liiklusega.

Planeeritud liiklus suurendab tõenäoliselt mingil määral piirkonnas müra, vibratsiooni ja

õhusaastet, kuid kuna kogu lähiala on pidanud juba pikka aega arvestama mitme varasema

olemasoleva häiringuallikaga, siis ei ole võimalik lisanduv häiring liiga suur ega ehmatav

muutus piirkonna jaoks.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 51 -

Tuleb tagada, et teedelt ei hakkaks toimuma saasteainete (õlid, sool) kannet kraavi.

8.5.6 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse käigus võib piirkonnas põhjustada ajutist mürahäiringut ehitusaegne transport,

mehhanismide töö ja mürarikkad töövahendid. Ehitustöödel tuleb lähtuda ehitamisele

kehtestatud müra piirväärtustest ning vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd,

mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Hoonete kasutusaegset müra tekitavad seadmed (gaasikatlad, ventilatsiooniseadmed,

soojuspumbad, konditsioneerid, tootmisseadmed jms), tuleb paigutada selliselt, et need ei

ületaks kehtestatud müra piirväärtusi ega häiriks planeeringualal või naabruses töötavaid

inimesi. Hoonetele tehnoseadmete projekteerimisel tuleb arvestada nende müratasemeid ning

soovitatav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid, et minimeerida

mürataset.

Planeeringu realiseerimisel suureneb piirkonnas liikluskoormus ja seeläbi tõuseb mingil määral

liiklusmüra.

Hoonete projekteerimisel peab arvestama Eesti standardis EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud nõudeid ning nägema ette asjakohased

meetmed, et vältida olemasolevate maanteede ja planeeritud tänavate ning raudtee ja

perspektiivse Rail Baltic raudtee liiklusest tulenevaid võimalikke mürahäiringuid.

Hoonetel, eelkõige kontoriplokkidel, on soovitatav kasutada mürahäiringute vastu tõhusa

heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. Hoonete välispiiretele nõutava heliisolatsiooni tagamisel

tuleb jälgida, et ventileerimiseks ette nähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei

vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületataks lubatud müratasemeid.

Planeerimisetapis ei ole teada, milliseid tootmistegevusi hakatakse planeeringualal tegema.

Seetõttu tuleb projekteerimisetapis analüüsida kavandatavaid tegevusi ka müra tekitamise

aspektist ning projekteerimisega tuleb tagada, et ehitustegevuse ja hilisema hoonete

kasutamisega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri

04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” norme müra osas.

Ehitusega võib kaasneda vibratsioon, kuid selle mõju ei ulatu eeldatavasti lähipiirkonna

hooneteni. Vibratsiooni võib tekitada eelkõige aluspinnase tihendamine ja ehitusaegne

autotransport, kuid selle mõju on ajutine.

Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed ei ületaks

ümbruskonnas sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud

vibratsiooni piirväärtusi.

Vibratsiooni võivad tekitada ka tootmistegevusega seotud veokid, kuid seda mitte pidevalt.

Kuna planeeringuala läheduses puuduvad elamupiirkonnad, siis planeeringualalt lähtuv müra ja

vibratsioon ei ole olulise mõjuga.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 52 -

Vt ka seletuskirja punkt 4.10 „Müra ja vibratsioon ning nende mõjude leevendamise meetmed”

8.5.7 Välisõhk sh õhukvaliteet

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole konkreetselt teada, milliste tegevustega

hakatakse planeeringualal tegelema, siis tuleb tegevuste tehnoloogilist iseloomu ja võimalikku

mõju õhukvaliteedile kirjeldada ehitusprojektides. Kui kavandatava tegevusega võivad

kaasneda negatiivsed mõjud, siis tuleb projektis näha ette meetmed hea õhukvaliteedi

tagamiseks.

Ehitusprojektis tuleb kaaluda ka erinevate küttelahenduste mõju õhu kvaliteedile ning

põhjendada küttelahenduse valikut.

Ehitustegevuse käigus võib õhku lenduda saasteaineid ja tolmu ning erinevatel kütustel

töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada häirivat lõhna.

Ehkki ehitusaegne õhusaaste on ajutine, tuleb seda minimeerida. Puistematerjalide ladustamisel

ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise

abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete

perioodilise puhastamisega ning ehitusmaterjalide laadimise vältimisega tugeva tuule ajal. Ka

ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal

taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.

Kavandatud hoonetes on soovituslik kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea

ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus

kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis

omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele.

Kasutusaegne mõju välisõhule tuleneb peamiselt transpordist ja võib vähesel määral tulla

paiksetest saasteallikatest (kütteseadmed, tootmistehnoloogia vms). Tootmistegevusest

tulenevat õhusaastet ei ole võimalik planeerimisetapis prognoosida, kuid võimalikku saastet ja

selle minimeerimise meetmeid tuleb käsitleda ehitusprojektis.

Liiklusest pärinevate saasteainete levik välisõhus on üldjuhul kontsentreeritud tee vahetusse

lähedusse. Ka suure liikluskoormusega tänavate ääres küünib normväärtuse ületamise ala harva

kümmekonnast meetrist kaugemale.

Planeeritud rohealadel ja kõrghaljastusel on välisõhu kvaliteedile positiivne mõju.

Projekteerimisel, ehitustegevusel ning edaspidisel ala kasutamisel tuleb tagada õhukvaliteedi

tasemete piirväärtused, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“.

8.5.8 Valgustus

Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjekti valgustamine, mis võib olla ümbritsevatele

häiriv.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 53 -

Kasutusaegse planeeringuala valgustamisega võib kaasneda nii positiivne sotsiaalne mõju

turvatunde kasvu näol kui vähene negatiivne keskkonnamõju valgusreostuse näol.

Valgustuse võimalikku negatiivset mõju planeeringualalt väljapoole tuleb vähendada

valgustuse projekteerimisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid ümbritsevatel teedel. Samuti

tuleb valgustuse projekteerimisel vältida võimalikke valgushäiringuid planeeringualal.

Kõnniteede valgustamiseks näha ette madalatel postidel allapoole suunatud valgusega Zhaga

pistikupesadega varustatud LED-lambid.

8.5.9 Soojussaared

Arvestades planeeritavat tegevust, kus olemasolev maatulundusmaa, mis on kaetud

taimestikuga, kaetakse suures osas hoonestuse ning teede ja parklate kõvakattega pindadega,

on võimalik soojussaarte teke, mis võib soojal ajal tekitada ebamugavustunnet kuumuse tõttu.

Soojussaarte tekke vältimiseks töötada projekteerimisetapis välja meetmed nagu näiteks

kõvakattega platside liigendamine haljastusega, parkimisalade katmine murukiviga ja/või

varikatustega jms. Muuhulgas ka soojussaarte tekke vähendamiseks on detailplaneeringus ette

nähtud haljasribade rajamine sõidu- ja kõnniteede vahele. Soojussaarte tekke vastu aitavad ka

kraavid ja sademeveetiigid.

Soojussaarte tekke minimeerimisel on abiks heledate ja peegeldavate fassaadikattematerjalide

kasutamine hoonetel, haljaskatused ja taimeseinad. Projekteerimisel rakendada parimaid

võimalusi soojussaarte tekke vältimiseks, et mitte aidata kaasa negatiivsete kliimamuutuste

tekkimisele.

8.5.10 Õnnetused ja avariid ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale

Iga ehitustegevuse käigus võib ette tulla avariiolukordasid nagu ehitusmasinate või muude

ainete lekked inimliku hooletuse või teadmatuse tõttu, õnnetusjuhtumid ebaõigete töövõtete

kasutamisel. Vältimaks ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale tuleb ehitustegevuse

planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused ning

ehitustegevuse käigus järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut. Õnnetuste vältimiseks

tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol, samuti tuleb tagada

asjakohane juhendamine ja hoolsus ehitustöödel. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja

teadmistega ning instrueeritud tööohutuse osas.

Kasutusaegselt võivad õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude, inimlike traumade kujul.

Kindlasti on võimalikud ka alale planeeritavast tootmistegevusest tingitud ohud, mis võivad

olla väga spetsiifilised. Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole konkreetselt teada,

milliste tegevustega hakatakse planeeringualal tegelema, siis tuleb ehitusprojektides kirjeldada

tegevuste tehnoloogilist iseloomu, õnnetuste ja avariide tekkimise võimalusi, võimalikku ohtu

inimeste tervisele ja keskkonnale ning näha ette meetmed õnnetuste ja avariide vältimiseks

ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks. Õnnetusi ja avariisid aitab vältida töötajate

teadlikkus nende juhtumise võimalikkusest ja tegevusjuhistest õnnetustesse sattumisel. Info

vajalikest telefoninumbritest, kuhu erinevate avariide või õnnetuste puhul pöörduda, peab

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 54 -

olema kergesti leitav ja paigutatud tootmishoonetes ohtlike olukordade tekkekohtade lähedale

nähtavasse kohta.

9 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

- Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele

nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".

- Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu

põhimõtetega ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 "Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded".

- Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tuleneva müra leevendamise

meetmetega (põhikonstruktsiooni- ja akende helipidavus). Hoonete projekteerimisel arvestada

standardiga EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

- Planeeringuala paikneb vastavalt Harjumaa radoonikaardile kõrge pinnase

radoonisisaldusega (50-150 kBq/m³) piirkonnas. Enne ehitusprojekti koostamist teostada

radooniuuring, et selgitada välja konkreetne radoonisisaldus antud asukohas ning vastavalt

radooniuuringus esitatud soovitustele näha ette lahendused ja meetmed radooniohu

vältimiseks.

- Arvestada varemtehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja

sademeveesüsteemi toimimine.

- Vastavalt vajadusele näha ehitusprojektis ette kraavide puhastamine, tagada kraavide ühtne

toimimine.

- Projekteerimise staadiumis vältida vertikaalplaneerimisega sademevee valgumine

naaberkinnistutele.

- Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel järgida reostamise vältimiseks seadmete ja masinate

ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid.

- Kuna planeeringuala piirneb 11 Tallinna ringtee, olemasoleva raudtee ning perspektiivse

Rail Baltic raudteega, tuleb projekteerimise käigus arvestada olemasolevast ja perspektiivsest

liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning vajadusel võtta

tarvitusele meetmed sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” esitatud

müra normtasemete tagamiseks.

- Valgusreostuse vältimiseks 11 Tallinna ringteel suunata valgustus selliselt, et see

põhjustaks võimalikult vähe häiringut liiklusele teedel.

- Hoonete projekteerimisel peab haljastuse osakaal olema vähemalt 10% krundi pinnast.

- Tootmis- ja ärimaa krundi iga 1000 m² kohta on ette nähtud vähemalt üks puu, mille

täiskasvamiskõrgus on minimaalselt 10 m.

- Soojussaarte tekkimise vältimiseks tuleb parklad liigendada väiksemateks, kuni 30-

kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 55 -

miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega

arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

- Vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised

tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

- Isikliku kasutusõiguse lepingud võrguvaldajate kasuks sõlmida pärast detailplaneeringu

kehtestamist vastavalt vajadusele.

- Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavatsetakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõudoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2).

- Varivere tee kinnistule (65301:001:4811) mahasõidu rajamiseks tuleb Transpordiametist

taotleda tehnilised tingimused ning koostada tee-ehitusprojekt. Mahasõit riigimaanteelt tuleb

rajada enne arendusalale ehitusloa väljastamist.

- Transpordiamet on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest. Transpordiamet ei

võta kohustusi maantee liiklusest põhjustatud häiringute osas ning võimalike

leevendusmeetmete rakendamine on arendaja kohustus.

- Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja

jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus

(Planeerimisseadus § 131 lg 1).

- Arvestada Harju maakonnaplaneeringus esitatud Rail Baltic trassikoridoriga.

- Sademeveekanalisatsiooni projekti koostamisel arvestada Soodevahe peakraavi truupide

veeläbilaskevõimega.

- Projekteerimisel arvestada AS Eesti Raudtee tingimustega.

- Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel, sh

seadmete ja materjalide ladustamine ja paigutamine, kui see seab ohtu nähtavuse

kaitsevööndis.

- Raudteekaitsevööndisse või sellega piirnevale alale kavandatud hoonete projekteerimise

käigus tuleb lahendada raudteeliiklusest tuleneva müra ja vibratsiooni probleemid. Nii

müra kui vibratsiooni normatiivide ületamisel ehitises peab ehitise omanik rakendama

meetmeid, et vähendada ohtu inimese tervisele (nt müratõkked, mitmekordsed aknad jms).

Müra või vibratsiooni osas tuleb vajadusel tellida ekspertiis või teostada keskkonnamõju

hindamine.

- Nii raudtee kaitsevööndis asuva olemasoleva ehitise kui ka ehitustegevuse ajal ohutuse

tagamise kohustus on ehitise omanikul. Raudtee valdajal ei ole kohustust hüvitada

olemasoleva raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja planeeringu koostamise ja

planeeringu realiseerimisega seotud kulutusi, samuti ei hüvita raudtee valdaja kulutusi

raudteeliiklusest tulenevate kahjulike mõjutuste hüvitamiseks.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 56 -

10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Kehtestatud planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele.

Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Detailplaneering on võimalik realiseerida kahes etapis:

Esimeses etapis rajatakse kvartali teenindamiseks vajalik taristu – kvartalisisene sõidutee,

tehnovõrgud koos liitumistega. Hoonestus püstitatakse kruntidele pos 1–6.

Teist etappi saab realiseerida pärast seda, kui on selgunud projekteeritava Rail Balticu

raudteetrassi täpne asukoht ja sellest tulenevad piirangud, mida saab arvesse võtta kruntide pos

13 ja 14 projekteerimisetappides.

Elluviimise tegevuskava etapid:

1. detailplaneeringus ette nähtud katastriüksuste moodustamine;

2. tehnovõrkude, rajatiste ja teede rajamiseks tehniliste tingimuste küsimine;

3. projektide koostamine;

4. ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;

5. vajalike servituutide seadmine;

6. planeeritud tehnovõrkude, teede ja rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade

väljastamine;

7. hoonetele ehituslubade taotlemine saab toimuda alles pärast tehnovõrkude, rajatiste ja

teede kasutuslubade väljastamist;

8. hoonete kasutusloa väljastamise eelduseks on kruntide piires olevate tehnovõrkude,

teede ja haljastuse väljaehitamine.

Ehitusõigus realiseeritakse kruntide igakordsete omanike poolt.

Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks

tuleb tagada, et rajatav hoonestus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa

arvatud haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Planeeringu rakendamisest tulenevad

võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju

põhjustav tegevus lähtub.

Koostanud: Ivo Rebane

Reet Salu

Lepikupõllu

350.0

RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

11 T

AL LI

N N

A R

IN G

TE E

K AI

TS EV

Ö Ö

N D

5 0

m

P 81

P 80

P 78

2.7

P 58

P 62

P 50

P 45

P 65

8

30.0

3. 9

P 80

P 60

7. 0

5. 0

P 30

P 38

P 94

P 54

P 49 P 68

JKJK JK JK

P 53

P 11

P 45

P 17

P 108

P 38

JK JK JK JK

P 47

P 34 P 32

P 56

JKJK JK JK

P 75

P 61

P 59

P 58

P 84

JK JK JK JK

P 58

P 129

P 30

PERSP. RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

51 0. 2

5. 0

4. 0

4. 0

4.0

21.8

4. 0

5. 0

62.7

21 .1

120.0

4.0

21.9

20 .2

4.0

4.0

4.0

SO O

DE VA

HE P

EA KR

AA V

Nähtavus peateele projektkiirus 60 km/h

160.0

160.0 Nähtavus peateele projektkiirus 60 km/h

1 1

Ø35

JK JK JK

JK

JKJK JK JK7

JK JK JK JK

P 22

P 21

16 .4

4.0

4.0

JK JK

JK JK

100

100

100

100

100

4. 0

27.3

21 .0

4. 0

5. 0

4.0

4.0

4.0

183.5

19 4. 9

4.0

4.0

4.04.0 4.0

20 .4

4.0 7.0 5.03.03.0

22.0

4.0

0.00=40.20

0.00=40.30 0.00=41.00

0.00=39.50

0.00=38.70

0.00=39.20

0.00=38.70

0.00=38.30

0.00=39.30

PROJ. BUSSIPEATUS

PROJ. BUSSIPEATUS

9

11

10

7. 0

7.0

P 47

4. 0

4.0 28.6

28.6

19 .3

4.0

33.2

KANALISATSIOONITORU

KP. ÕHULIIN

MP. KAABEL

SIDEKAABEL

VEETORU

KP. KAABEL

SIDEKANALISATSIOON

OL.OLEVAD TEHNOVÕRGUD

SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORU

SURVEKANALISATSIOONI TORU

GAASITORU

ALAJAAM

RAUDTEETRASS 2

SOODEVAHE TUNNEL

TEED

VIADUKT

RAUDTEETRASS 1

RAIL BALTI TRASSI NIHUTAMISALA (maakonnaplaneering)

RAIL BALTICA PROJEKTEERITAV LAHENDUS

PERSP. RAUDTEE KAITSEVÖÖND

Mõõtkava:

Objekt:

Joonise nimetus: 1:500

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla

TVG GRUPP OÜ

TVG GRUPP

Leht:Staadium:Töö nr: Kuupäev: 05.11.2018.a.1118-30-G GEODEESIA

Koostas:

Geodeet:

Sven Viileberg

Sven Viileberg 1

2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 01.11.2018.a.

Märkused: 1.

Varivere tee 1 ja Nigula

DETAILPLANEERINGU ETAPILINE REALISEERIMINE

1 2

ETAPP

ETAPP

2

3

5

6

1

4 14

12

13

7

9

10

11

8

LEPPEMÄRGID:

OL.OL. KINNISTU PIIR

PLANEERINGUALA PIIRI ESITUSKUJU

OL.OL. TEEKAITSEVÖÖND

OL.OL. RAUDTEE KAITSEVÖÖND

OL.OL. VEEKAITSEVÖÖND 1 m VEEPIIRIST

OL.OL. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

OL.OL. JA SÄILITATAV KRAAV

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

EHITUSÕIGUSE TABEL

PLAN. HOONESTUSE VÕIMALIK ASUKOHT (krundile max. lubatud ehitisealuse pinna ulatuses)

PLAN. TEED JA PLATSID, PARKIMISKOHAD

PLAN. JALGRATTA- JA JALGTEED

PLAN. HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. KÕRGHALJASTUS

PLAN. JUURDEPÄÄS KRUNDILE

JKJK JK JK PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID

LIKVIDEERITAV OBJEKT

KEHTIVA VOLDI TEE PIIRKONNA DP HOONESTUSALA PIIR

PERSP. JUURDEPÄÄSUSERVITUUT

VARIKATUSE VÕIMALIK ASUKOHT

REAALPROJEKT OÜ töö nr 675/P76-10:

PROJ. SÕIDUTEED

PROJ. JALGRATTA- JA JALGTEED

PROJ. RAUDTEE

PROJ. JUURDEPÄÄSUTEE ASUKOHT, MIDA DP-s MUUDETAKSE

PLAN. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLAN. NÄHTAVUSKOLMNURK

LIKVIDEERITAV V KLASSI PUITTAIM

LIKVIDEERITAV IV KLASSI PUITTAIM

PERSP. RINGRISTMIK

PROJ. BUSSIPEATUS

PLAN. ÜHENDUS OL.OL. JALGRATTA- JA JALGTEEGA

OL.OL. JALGRATTA- JA JALGTEE

PERSP. JALGRATTA- JA JALGTEE ÜHENDUS VIADUKTI VÄLJAEHITAMISE KORRAL

MÄRKUSED: 1. Samale omanikule kuuluvad ühesuguse sihtotstarbega krundid võib perspektiivselt omavahel liita. Sealjuures liidetakse nende kruntide hoonestusalad ja ehitusõigus v.a suurim lubatud hoonete arv, mis jääb ka liidetud krundile maksimaalselt 5 hoonet. Liitmisvõimalusega kruntide hoonestusalad on planeeritud ühiste krundipiirideni, et liitmise korral oleks võimalik ehitada hooneid käesolevas detailplaneeringus moodustatavate kruntide üleselt. Kui krunte ei liideta, siis tuleb nendele kruntidele hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tagada naaberhoonete tuleohutusnõuete (tuleohutuskuja, tulemüüri nõuetele vastav sein vms) täitmine. 2. Rajatavate parkimiskohtade arv peab ehitusloa taotlemise ajal kas vastama taotlemise ajal kehtivale parkimisnormile või olema arvuliselt põhjendatud. Tulenevalt tootmistehnoloogia iseärasustest ja reaalsest vajadusest on ehitusprojektide koostamise etapis võimalik kaaluda väiksema arvu parkimiskohtade rajamist. 3. Avatud parklate alad liigendada soojussaarte tekke vältimiseks madal- ja kõrghaljastusega väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks, kasutades hajasribasid, põõsasrinnet ja kõrghaljastust, mida on hiljem lihtne hooldada. 4. Detailplaneeringu teede ja haljastuse lahendused on põhimõttelised ja täpsustuvad ehitusprojektis. 5. Joonisel esitatud perspektiivne jalgratta- ja jalgtee ühendus olemasoleva jalgratta- ja jalgteega ehitatakse välja koos viaduktiga.

Rae Vallavalitsus, reg 75026106 Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald 75301 [email protected], 6056750

KEK Kinnisvara OÜ, reg 12875100 Paldiski mnt 21, Keila [email protected]

DP 272-2022

1:1000

DP

DP-5

NIGULA JA VARIVERE TEE 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

NIGULA JA VARIVERE TEE 1 KINNISTUD, SOODEVAHE KÜLA, RAE VALD, HARJU MK

PÕHIJOONIS

Guru Projekt OÜ Lai tn 2-14 Tallinn 10133 tel 644 4414 [email protected]

Töö nr: Joonise nr:

PROJEKT

Koostamise korraldaja:

Huvitatud isik:

Arh. Arh.

I. Rebane R. Salu

17.04.2024

Töö nimetus: Staadium:

Mõõtkava:Joonise nimetus:

Objekti asukoht:

RAUDTEETRASS 2

SOODEVAHE TUNNEL

TEED

VIADUKT

RAUDTEETRASS 1

RAIL BALTI TRASSI NIHUTAMISALA (maakonnaplaneering)

RAIL BALTICA PROJEKTEERITAV LAHENDUS

PERSP. RAUDTEE KAITSEVÖÖND

Mõõtkava:

Objekt:

Joonise nimetus: 1:500

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla

TVG GRUPP OÜ

TVG GRUPP

Leht:Staadium:Töö nr: Kuupäev: 05.11.2018.a.1118-30-G GEODEESIA

Koostas:

Geodeet:

Sven Viileberg

Sven Viileberg 1

2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 01.11.2018.a.

Märkused: 1.

Varivere tee 1 ja Nigula

DETAILPLANEERINGU ETAPILINE REALISEERIMINE

1 2

ETAPP

ETAPP

2

3

5

6

1

4 14

12

13

7

9

10

11

8

V2 V2

V2 V2

V2

V2 V2

ÜP vesi ÜP

kanal

MK-29

2

3

5

6

1

4 14

12

13

9

10

11

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

K1 K1

K1 K1

K1

K1 K1

K17 8

Lepikupõllu

350.0

RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

11 T

AL LI

N N

A R

IN G

TE E

K AI

TS EV

Ö Ö

N D

5 0

m

2.7

8

30.0

3. 9

7. 0

5. 0

JKJK JK JK

JK JK JK JK

JK JK JK JK

JK JK JK JK

PERSP. RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

51 0. 2

5. 0

4. 0

4. 0

4.0

21.8

4. 0

5. 0

62.7

21 .1

120.0

4.0

21.9

20 .2

4.0

4.0

4.0

ÜP side

ÜP vesi ÜP kanal

HOOLDUSAUTO

K1

ÜP gaas

SO O

DE VA

HE P

EA KR

AA V

Kraavi põhi: 36.30 Toru põhi: 36.55

Nähtavus peateele projektkiirus 60 km/h

160.0

160.0 Nähtavus peateele projektkiirus 60 km/h

20.0

1 1

Ø35

JK JK JK

JK

JK JK JK JK7

JK JK JK JK

16 .4

4.0

4.0

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1V1V1V1V1V1V1V1V1V1

K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

V1

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2

K2 K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

V1

JK JK

JK JK

100

100

100

100

100

4. 0

27.3

21 .0

4. 0

5. 0

4.0

4.0

4.0

183.5

19 4. 9

4.0

4.0

4.04.0 4.0

20 .4

4.0 7.0 5.03.03.0

22.0

4.0

0.00=40.20

0.00=40.30 0.00=41.00

0.00=39.50

0.00=38.70

0.00=39.20

0.00=38.70

0.00=38.30

0.00=39.30

PROJ. BUSSIPEATUS

PROJ. BUSSIPEATUS

V2 V2

V2 V2

V2

40.50

40.50

40.50

41.00

40. 00

40.00

40.00

40.00

41.00

41.00

41.50

42.00

42.50

43.00

41.50

42.00

43.00

42.50

42.00

41.50

39.5039.50

39.00

38.00

40.00

39.50

39.00

38.50

39.00

39 .0 0

39.50

39.50

40.00

40.50

41.00

41.50

41.00

41.50

38.50

38.50

38 .5 0

38 .0 0

39.50

40.40 38.00

39.00 37.40

39.60 37.80

38.60 35.91

38.60 37.15

38.60 35.83

38.65 36.80

38.65 35.50

38.65 35.30

38.50 36.70

38.70 36.85

38.00 36.20

39.60 37.00

39.60 37.40

K1 D e160>0.007

K1 D e160>0.007

K1 D e160>0.007

K1 D e160>0.007

K1 D e200>0.005

K1 De200>0.005

K1 De200>0.005

K1 De200<0.005

K1 D

e1 60

<0 .0

07

K1 D

e1 60

<0 .0

07

K1 D

e1 60

<0 .0

07

K1 D

e1 60

<0 .0

07

K1 D

e2 00

<0 .0

05

K2 De500>0.002

K2 De500>0.002

K2 D e500>0.002

K2 De400>0.003

K2 De400>0.003

ÕP K2 K2 K2

K2

K2 K2 K2

K2

K2

K2

RK RK

RK RK

39.80 37.85

Sademevee ühtlustusmahuti vajadusel kompl. pumplaga. Tänavatrassi ärajuhitav max vooluhulk 9.0 l/sek

Sademevee ühtlustusmahuti vajadusel kompl. pumplaga. Tänavatrassi ärajuhitav max vooluhulk 9.0 l/sek

ÕP

RK

RK

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2

K2

K2

K2

ÕP

Sademevee ühtlustusmahuti vajadusel kompl. pumplaga. Tänavatrassi ärajuhitav max vooluhulk 9.0 l/sek

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2

Sademevee ühtlustusmahuti vajadusel kompl. pumplaga. Tänavatrassi ärajuhitav max vooluhulk 9.0 l/sek

Õ P

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2K2

K2 D

e4 00

<0 .0

03

K2 D

e4 00

<0 .0

03

K2 D

e4 00

<0 .0

03

ÕP

RK

RK

RK

K2 K2

K2 K2

Sademevee ühtlustusmahuti vajadusel kompl. pumplaga. Tänavatrassi ärajuhitav max vooluhulk 9.0 l/sek

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2K2

K2

ÕP

RK

Sademevee ühtlustusmahuti vajadusel kompl. pumplaga. Tänavatrassi ärajuhitav max vooluhulk 9.0 l/sek

K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2

K2

RK

RK

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2K2K2K2K2K2

K2

ÕP

Sademevee ühtlustusmahuti vajadusel kompl. pumplaga. Tänavatrassi ärajuhitav max vooluhulk 9.0 l/sek

RK

K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

9

11

10

7. 0

7.0

4. 0

4.0 28.6

28.6

19 .3

4.0

33.2

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD:

RINGISTAV VEETORU

KANALISATSIOONITORUSTIK JA LIITUMISPUNKT

SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK JA LIITUMISPUNKT

MP. KAABEL JA LIITUMIS-/JAOTUSKILP

SIDEKANALISATSIOON JA LIITUMISPUNKT

TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL

V2 V2 V2

K1 K1

K2 K2

PUMPLA JA SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK

GAASITORUSTIK JA LIITUMISPUNKT

PERSP. 10 JA 0,4 kV MAAKAABLITE KORIDOR

VEETORUSTIK, HÜDRANT JA LIITUMISPUNKTV1 V1

TULETÕRJEVEEMAHUTI, KUIVHÜDRANT

kr un

di p

iir

LÕIGE 1-1 1:200

kr un

di p

iir

2.0 0.5 0.5

22.0

0.5

K2K1V1

RENAULT

15.6 1.0

4.0 3.05.07.0 3.0

0.3 0.3

0.5 0.3

0.5

sõidutee jalgratta- ja jalgtee

KANALISATSIOONITORU

KP. ÕHULIIN

MP. KAABEL

SIDEKAABEL

VEETORU

KP. KAABEL

SIDEKANALISATSIOON

OL.OLEVAD TEHNOVÕRGUD

SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORU

SURVEKANALISATSIOONI TORU

GAASITORU

ALAJAAM

PLAN. TEED JA PLATSID, PARKIMISKOHAD

LEPPEMÄRGID:

OL.OL. KINNISTU PIIR

PLANEERINGUALA PIIRI ESITUSKUJU

OL.OL. TEEKAITSEVÖÖND

OL.OL. RAUDTEE KAITSEVÖÖND

OL.OL. VEEKAITSEVÖÖND 1 m VEEPIIRIST

OL.OL. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

OL.OL. JA SÄILITATAV KRAAV

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

EHITUSÕIGUSE TABEL

PLAN. HOONESTUSE VÕIMALIK ASUKOHT (krundile max. lubatud ehitisealuse pinna ulatuses)

PLAN. KÕRGHALJASTUS

PLAN. JUURDEPÄÄS KRUNDILE

JKJK JK JK PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID

LIKVIDEERITAV OBJEKT

KEHTIVA VOLDI TEE PIIRKONNA DP HOONESTUSALA PIIR

VARIKATUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLAN. NÄHTAVUSKOLMNURK

LIKVIDEERITAV V KLASSI PUITTAIM

LIKVIDEERITAV IV KLASSI PUITTAIM

VERTIKAALPLANEERIMINE38.50

PLAN. JALGRATTA- JA JALGTEED

PERSP. JUURDEPÄÄSUSERVITUUT

REAALPROJEKT OÜ töö nr 675/P76-10:

PROJ. SÕIDUTEED

PROJ. JALGRATTA- JA JALGTEED

PROJ. JUURDEPÄÄSUTEE ASUKOHT, MIDA DP-s MUUDETAKSE

PERSP. RINGRISTMIK

PROJ. BUSSIPEATUS

PLAN. ÜHENDUS OL.OL. JALGRATTA- JA JALGTEEGA PERSP. JALGRATTA- JA JALGTEE ÜHENDUS VIADUKTI VÄLJAEHITAMISE KORRAL

MÄRKUSED: 1. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, tehnovõrkude ja liitumispunktide asukohad ja parameetrid täpsustatakse ehitusprojektiga. 2. Tehnovõrkude paigaldamiseks ja hooldamiseks ette nähtud servituudi vajadusega alad tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses täpsustuvad ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel. 3. Joonisel esitatud perspektiivne jalgratta- ja jalgtee ühendus olemasoleva jalgratta- ja jalgteega ehitatakse välja koos viaduktiga.

VK LAHENDUSE SKEEM

Rae Vallavalitsus, reg 75026106 Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald 75301 [email protected], 6056750

KEK Kinnisvara OÜ, reg 12875100 Paldiski mnt 21, Keila [email protected]

DP 272-2022

1:1000

DP

DP-6

NIGULA JA VARIVERE TEE 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

NIGULA JA VARIVERE TEE 1 KINNISTUD, SOODEVAHE KÜLA, RAE VALD, HARJU MK

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN VERTIKAALIGA

Guru Projekt OÜ Lai tn 2-14 Tallinn 10133 tel 644 4414 [email protected]

Töö nr: Joonise nr:

PROJEKT

Koostamise korraldaja:

Huvitatud isik:

Arh. Arh.

I. Rebane R. Salu

17.04.2024

Töö nimetus: Staadium:

Mõõtkava:Joonise nimetus:

Objekti asukoht:

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 02.05.2024 nr 6-1/2885

Meie 10.06.2024 nr 7.2-2/24/7535-2

Nigula ja Vaivere tee 1 detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas Nigula kinnistute (katastritunnused

65301:001:4858; 65301:001:4859) ja Varivere tee 1 kinnistu (katastritunnus 65301:011:0272) ning

lähiala detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeering on algatatud 16.06.2015 Rae

Vallavalitsuse korraldusega nr 921.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute jagamine äri- ja

tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistuteks, määrata äri- ja tootmismaa

kinnistutele ehitusõigus ning hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega

varustamine ning haljastus.

02.09.2019 kirjaga nr 15-2/19/35921-2 oleme väljastanud uuendatud seisukohad planeeringu

koostamiseks (edaspidi seisukohad) ning teinud kooskõlastamise eelset koostööd planeeringu

lahenduse osas aastatel 2019-2021.

29.01.2021 saadetud e-kirjaga oleme andnud põhimõttelise kooskõlastuse korrigeeritud

planeeringu lahendusele ning seejärel palunud esitada meile materjalid ametliku kooskõlastuse

saamiseks. Kahjuks ei ole meile teada põhjus, miks jäi 2021. aastal planeering meile saatmata.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 8, § 24 lg 2 p 2, § 72 lg 2, § 92 lg 1, § 99 lg 3 ja

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1 p 4 ja p 7, § 131 lg 1 jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Tulenevalt PlanS § 131 lg 1 on avalikuks kasutamiseks ette nähtud riigitee ja sellega

seonduvate rajatiste ehitamise kohustus planeeringu koostamise korraldajal või huvitatud

isikul. Planeeringu seletuskirja elluviimise kava p 10 on selgitatud, et: Esimeses etapis

rajatakse kvartali teenindamiseks vajalik taristu–kvartalisisene sõidutee, tehnovõrgud

koos liitumistega. Hoonestus püstitatakse kruntidele pos 1–6. Kavas ei ole käsitletud

riigitee ristmiku ehitamise kohustust, millele on viidatud seletuskirja p 4.7. Tänavate maa-

alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.

Arvestades asjaolu, et planeeringualale puudub juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu,

on vajalik ehitada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised

enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik

tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab

ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu

inimestele, varale ega keskkonnale.

2 (3)

Käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise

otsuses. Planeeringu elluviimise kava korrigeerida ning lisada seisukohtade p 14 ja 16

toodud nõuded (EhS § 24 lg 2 p 2, § 72 lg 2, § 99 lg 3).

2. PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku

asukoha määramine. Planeeringuga on kavandatud riigitee alusele maale mitmed

tehnovõrgud. EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või

loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud

liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Arvestades, et

planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ei ole eelpool nimetatud rajatised, mis on vajalikud

tee toimimiseks ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei

näe Transpordiamet võimalust tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele

maale. Palume tehnovõrkudele leida uus asukoht.

Lisaks on oluline märkida, et tehnovõrkude kavandamisel tuleb projektlahendused siduda

projektiga „DPS1 Ülemiste Kangru RW0400. Raudtee alates prioriteetlõigu algusest kuni

Rae/Soodevahe jaamani (0+000-6+600); (konsultant: IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U., alltöövõtjad: Skepast & Puhkim OÜ, Reaalprojekt OÜ, HeatConsult

OÜ, töö nr RW0400; edaspidi RB projekt). Planeeringuga tuleb tagada, et RB projekti

elluviimisel ei pea asuma ümber ehitama arendusalade jaoks mõeldud tehnovõrke.

Planeeringus näha ette tehnovõrkude lahendused, mida on hilisemalt võimalik integreerida

RB projektlahendusega.

3. Sademevete ärajuhtimise lahendus ei ole meie hinnangul terviklik, kuna meile teadaolevalt

antud piirkonna truupide ja Soodevahe peakraavi läbilaskevõime kriitilises seisundis eriti

suurvete ajal. Lisaks soovitakse ka RB projektiga nimetatud peakraavi lisavett juhtida.

Planeerigu seletuskirja p 5.3. Sademevesi on selgitatud, et: Sademevee lahendamine

tekkekohas võimalikult suures mahus aitab vähendada koormust Soodevahe peakraavile,

mille vastuvõtuvõime olevat ammendunud vastavalt Kobras AS 2018 tööle „Soodevahe

kraavide (Suur-Sõjamäe tn – Pirita jõgi) läbilaskevõime hinnang.“

Eeltoodust tulenevalt tuleb planeeringus esitada terviklik sademeveelahendus kuni Pirita

jõeni kooskõlas RB projektiga. Vajalik on analüüsida, kas olemasolevad kraavid suudavad

sademevett vastu võtta, arvestades ka RB projektist lisanduvaid sademevee hulki.

Lahenduses tuleb hinnata, milliseid tegevusi on vajalik teha, et sademeveesüsteemi,

truupide ja Soodevahe peakraavi läbilaskevõime toimiks. Esitatud planeeringu koosseisus

puuduvad vastavad arvutused, mis käsitleksid sademevee arvutusi terviklikult.

Planeeringu materjalides koosseisus tuleb esitada pädeva spetsialisti hinnang, kus on

näidatud arvutuskäik hindamaks sademeveesüsteemi, truupide, kraavide ning valgala kohta

ning lisatud arvutuskäik hindamaks läbilaskevõimet ärajuhitavale vooluhulgale.

Sademeveesüsteemi lahendus peab tagama sadevee läbilaskevõime kuni Pirita jõeni.

Lisaks kattub planeeringuala RB projektiga kavandatud perspektiivse laiendatud

vooluveekogu puhver tsooni maa-alaga ning sademevee tunnelist kulgeva kraaviga. Antud

planeering tuleb viia kooskõlla RB projektiga ning vastavate lahendustega.

4. Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond on andnud 12.05.2024 arvamuse:

Planeeringuala asub Tallinna lennuvälja lähiümbruse tõusu- ja lähenemissektoris ning

instrumentaalprotseduuride puhverpinna all, mille kõrgus on planeeringualal 21 meetrit

arvestatuna maapinnast. Hoonete suurimaks kõrguseks kavandatakse 16 meetrit, kuid

tuleb arvestada, et 21-meetrist piirkõrgust ei ületaks kasutatav ehitustehnika (kraanad

jms). Antud arvamusega tuleb arvestada planeeringu koostamisel ja selle elluviimisel.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP0841_seletuskiri

- Lisa 2. DP0841_pohijoonis

- Lisa 3. DP0841_tehnovorgud

Laur Kõiv

55901417, Laur.Kõ[email protected]

Andres Lainoja

57837109, [email protected]

Jana Prost

5792 4753, [email protected]