Kiri

Töö nr: DP 272-2022

Koostamise korraldaja: Rae Vallavalitsus

reg kood 75026106

Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald 75301, Harju mk

[email protected]

tel 605 6750

Huvitatud isik: OÜ KEK Kinnisvara

reg kood 12875100

Järve tn 2-113, Tallinn 11314, Harju mk

[email protected]

tel 674 7500

Koostaja: Guru Projekt OÜ

reg kood 11308422

Lai tn 2–14, Tallinn 10133, Harju mk

tel 644 4414

[email protected]

HARJUMAA, RAE VALD, SOODEVAHE KÜLA

NIGULA JA VARIVERE TEE 1 KINNISTUTE NING

LÄHIALA DETAILPLANEERING

DP ID 0841

arhitekt: Ivo Rebane

[email protected]

tel 528 7901

2025

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 2 -

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI

II JOONISED

DP-1 Asukohaskeem

DP-2 Kontaktvööndi analüüs

DP-3 Tugiplaan

DP-4 Maaüksuste moodustamise skeem

DP-5 Põhijoonis

DP-6 Tehnovõrkude koondplaan vertikaaliga

III MENETLUSDOKUMENDID

IV LISAD

Võrguvaldajate tehnilised tingimused

Liiklusuuring

Dendroloogiline inventeerimine

Mürauuring

V KOOSKÕLASTUSED

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 3 -

SELETUSKIRJA SISUKORD

I SELETUSKIRI

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ...................................................... 5

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid: ...................................... 5 1.2 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: .................................................... 7

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................ 7

2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................... 7 2.2 Planeeringuala maakasutus, hoonestus ja ehitusload ............................................... 9 2.3 Planeeritava alaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ............................... 9 2.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud .......................................................................... 9 2.5 Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................... 10 2.6 Olemasolev haljastus ja keskkond............................................................................ 10 2.7 Kehtivad piirangud .................................................................................................. 10 2.8 Varivere tee 1 kinnistul kehtiv detailplaneering ...................................................... 11

3 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE

SEOSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ................................................... 11

3.1 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ............ 11 3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule ....................................................................... 12 3.3 Planeeringuala ja lähiümbruse detailplaneeringud: ............................................... 13 3.4 Planeeringu eesmärk ............................................................................................... 13

4 PLANEERINGU ETTEPANEK ...................................................................................... 13

4.1 Detailplaneeringu asendiplaaniline lahendus ......................................................... 13 4.2 Maaüksuste moodustamine ...................................................................................... 14 4.3 Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 15 4.4 Arhitektuurinõuded .................................................................................................. 17 4.5 Piirded ...................................................................................................................... 18 4.6 Detailplaneeringu hoonestustingimuste võrdlus Rae valla üldplaneeringu

hoonestustingimustega (Soodevahe küla ja Veneküla lääneosa) ........................................ 18 4.7 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................... 19

4.7.1 Parkimiskorraldus ................................................................................................ 21 4.7.2 Jalgrataste parkimine ........................................................................................... 23

4.8 Rail Baltic ................................................................................................................ 24 4.8.1 Rail Baltic ja Eesti Raudtee ................................................................................. 24 4.8.2 Koostöö ja kokkulepped Rail Baltic Estonia OÜ-ga ............................................ 24

4.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .......................................................................... 25 4.9.1 Haljastus ............................................................................................................... 25 4.9.2 Jäätmekäitlus ........................................................................................................ 27 4.9.3 Ehitusjäätmed ....................................................................................................... 28

4.10 Radooni mõjude leevendamise meetmed planeeringualal ....................................... 29 4.11 Müra ja vibratsioon ning nende mõjude leevendamise meetmed ............................ 29 4.12 Vertikaalplaneerimine .............................................................................................. 32 4.13 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded ...................................................................... 33 4.14 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 33

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 4 -

4.14.1 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................ 34 4.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 35

5 TEHNOVARUSTUS ....................................................................................................... 35

5.1 Veevarustus .............................................................................................................. 36 5.1.1 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................ 37

5.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 37 5.3 Sademevesi ............................................................................................................... 38

5.3.1 Arvutuslikud vooluhulgad .................................................................................... 41 5.4 Elektrivarustus ......................................................................................................... 41 5.5 Tänavavalgustus ...................................................................................................... 42 5.6 Sidevarustus ............................................................................................................. 42 5.7 Soojusvarustus ja gaasivarustus .............................................................................. 43

6 KITSENDUSED .............................................................................................................. 44

7 KESKKONNATINGIMUSED ........................................................................................ 47

7.1 Tootmistegevuse alustamiseks vajalike lubade taotlemine ...................................... 47

8 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE MÕJUDE

VÄLTIMISE MEETMED....................................................................................................... 48

8.1 Võimalikud majanduslikud mõjud ............................................................................ 49 8.2 Võimalikud sotsiaalsed mõjud ................................................................................. 49 8.3 Võimalikud kultuurilised mõjud ............................................................................... 49 8.4 Võimalik mõju looduskeskkonnale ........................................................................... 49 8.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ja meetmed negatiivsete

mõjude vältimiseks või leevendamiseks ............................................................................... 50 8.5.1 Ehitustegevus ........................................................................................................ 50 8.5.2 Haljastus, taimestik, loomastik ............................................................................. 51 8.5.3 Pinna- ja põhjavesi, sademe- ja reovee kogumine ja ärajuhtimine ..................... 52 8.5.4 Jäätmeteke ............................................................................................................ 53 8.5.5 Olemasoleva liikluse mõju planeeringualale ning planeeringulahenduse mõju

liikluskoormusele ja -korraldusele ................................................................................... 54 8.5.6 Müra ja vibratsioon .............................................................................................. 54 8.5.7 Välisõhk sh õhukvaliteet ....................................................................................... 55 8.5.8 Valgustus .............................................................................................................. 56 8.5.9 Soojussaared ........................................................................................................ 56 8.5.10 Õnnetused ja avariid ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale ........................ 57

9 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS ................................................... 57

9.1 Transpordiameti nõuded ja tingimused ................................................................... 59 9.2 AS Eesti Raudtee nõuded ja tingimused ................................................................... 60

10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ..................................................... 60

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 5 -

I SELETUSKIRI

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning

vormistamise juhend”

 detailplaneeringu algatamise taotlus 24.11.2014

 Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldus nr 920 „Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ning lähiala keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

 Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldus nr 921 „Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“

 leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks, avaliku ruumi ja taristu

väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks ja Rae valla

sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks 26.04.2019

 Rae Vallavalitsuse korraldus 28.05.2019 nr 669 „Soodevahe küla, Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteülesande

kinnitamine“

 Rae Vallavalitsuse 13.08.2024 korraldus nr 1252 „Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu planeeringuala muutmine“

 katastriüksuste geodeetiline alusplaan

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on aluseks järgmised seadused, õigusaktid ja

standardid:

 planeerimisseadus

 ehitusseadustik

 liiklusseadus

 maaparandusseadus

 jäätmeseadus

 ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus

 siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded”

 keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1”

 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

 keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 6 -

 riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded”

 keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase”

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 "Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded"

 riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”

 keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

 majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

 sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

 sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

 Rae Vallavolikogu 20.05.2024 määrusega nr 46 kinnitatud „Rae valla ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava 2024–2035“

 Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord”

 Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 18 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja

ehitamisel Rae vallas”

 Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning

avaliku ala haljastuse nõuded”

 Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri”

 Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 50 „Rae valla heakorraeeskiri”

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste

alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”

 Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“

 Eesti standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

 Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”

 Eesti standard EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste

istikute kvaliteedinõuded”, osa 3 „Ehitusaegne puude kaitse” ning osa 4 „Puuhooldustööd”

 Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 7 -

 Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

1.2 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

 geodeetiline mõõdistus, maa-ala plaan tehnovõrkudega, teostatud TVG GRUPP OÜ poolt

05.11.2018, töö nr 1118-30-G

 Rae vald, Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute detailplaneeringu liiklusuuring, Osaühing

Stratum, töö nr 2023-T064

 Varivere tee 1 ja Nigula maa-ala dendroloogiline inventeerimine, Mariana Simson,

töö nr 180523/20

 Rae valla Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

mürahinnang, LEMMA OÜ, 16.11.2023

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Detailplaneering algatati 2015 Rae vallas Soodevahe külas ca 18,3 ha suurusel Tallinn–Tapa

raudtee ja 11 Tallinna ringtee vahelisse loodenurka jääval maa-alal (Nigula ning Varivere tee 1

kinnistutel ja lähialal).

Osa algatatud detailplaneeringu alast kattub 13.02.2018 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ esitatud

trassikoridori alaga. Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 31.01.2020 kirjas

nr 24.5-6/20-0068/654 „Tegevused Rail Balticu maakonnaplaneeringuga kehtestatud

trassikoridoris“ on esitatud seisukoht, et „seni, kuni pole selgunud lõplikku Rail Baltic raudtee

lahendust ja maavajadust, ei tohiks Harju maakonnaplaneeringuga kehtestatud raudtee

trassikoridori ulatuses teha varem kehtestatud planeeringute elluviimise toiminguid, algatada või

kehtestada uusi detailplaneeringuid“, siis muudeti Rae Vallavalitsuse 13.08.2024 korraldusega

nr 1252 detailplaneeringu ala. Uus planeeringuala asub väljaspool Rail Baltic raudtee trassi

nihutamiskoridori ala.

Detailplaneeringu ala alates augustist 2024:

Planeeritav ala koos lähialaga, mis on vajalik juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendamiseks, on

kokku ca 13,8 ha. Detailplaneeringu alasse on kaasatud maaüksused järgmiselt:

 Ümberplaneeritavatena kokku 129 432 m²

aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Varivere tee 1

katastritunnus: 65301:011:0272

katastriüksuse olev suurus: 58 398 m²

katastriüksuse sihtotstarve: 50% tootmis- ja 50% ärimaa

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 8 -

DP-sse kaasatud tervikuna: 58 398 m²

aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Nigula

katastritunnus: 65301:001:4858

katastriüksuse olev suurus: 6,10 ha

katastriüksuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

DP-sse kaasatud osaliselt: 28 269 m²

aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Nigula

katastritunnus: 65301:001:4859

katastriüksuse suurus: 5,34 ha

katastriüksuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

DP-sse kaasatud osaliselt: 42 765 m²

 Lähiala katastriüksused kokku ca 8 480 m²

aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Varivere tee

katastritunnus: 65301:001:4811

katastriüksuse suurus: 5 405 m²

katastriüksuse sihtotstarve: 100% transpordimaa

DP-sse kaasatud osaliselt: 4 717 m²

aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Varivere tee 1a

katastritunnus: 65301:011:0273

katastriüksuse suurus: 9 230 m²

katastriüksuse sihtotstarve: 50% tootmis- ja 50% ärimaa

DP-sse kaasatud osaliselt: 1 212 m²

aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Varivere tee L2

katastritunnus: 65301:001:3731

katastriüksuse suurus: 3 634 m²

katastriüksuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa

DP-sse kaasatud osaliselt: 1 537 m²

aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee L7

katastritunnus: 65301:001:3761

katastriüksuse suurus: 3 765 m²

katastriüksuse sihtotstarve: 100% transpordimaa

DP-sse kaasatud osaliselt: 914 m²

aadress: Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee L9

katastritunnus: 65301:001:3763

katastriüksuse suurus: 2 380 m²

katastriüksuse sihtotstarve: 100% transpordimaa

DP-sse kaasatud osaliselt: 100 m²

Juurdepääs planeeringualale on kohalikult 6530347 Varivere teelt.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 9 -

2.2 Planeeringuala maakasutus, hoonestus ja ehitusload

Varivere tee 1 katastriüksuse olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 50% tootmis- ja 50%

ärimaa. Mõlema Nigula katastriüksuse olemasolev maakasutuse sihtotstarve on

100% maatulundusmaa.

Maaüksused on hoonestamata. Varivere tee 1 kinnistul paikneb alajaam (EHR kood 220606498).

Ehitisregistri andmetel on Varivere tee 1 kinnistule väljastatud ehitusload järgmistele rajatistele:

- välisvalgustus (EHR kood 220643463)

- elektrimaakaabelliin (EHR kood 220643464)

- külmaveetorustik (EHR kood 20643439)

- kanalisatsioonitorustik (EHR kood 220643457)

- sadevetekanalisatsioonitorustik (EHR kood 220643436)

- tuletõrjeveevarustuse torustik (EHR kood 220643441)

- sidekaabelliin (EHR kood 220643461)

- teed ja platsid (EHR kood 220643465)

Ehitisregistri andmetel on Nigula (65301:001:4858) kinnistule ja Varivere tee L2 kinnistule

väljastatud ehitusluba nr 1812271/22224 järgmisele rajatisele:

- Varivere tee bussipeatus (EHR kood 220869824)

2.3 Planeeritava alaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

Planeeritav ala piirneb valdavalt teede ja raudtee aluste kinnistutega, mis on osaliselt planeeringu

lähialana ka planeeringusse kaasatud.

Naabermaaüksused:

ilmakaar aadress katastritunnus pindala sihtotstarve

põhjas Varivere tee L2 65301:001:3731 3634 m²

M – maatulundusmaa

100%

Varivere tee 65301:001:4811 5405 m² L – transpordimaa 100 %

põhjas ja

idas Varivere tee 1a 5301:011:0273 9230 m²

T– tootmismaa 50%

Ä – ärimaa 50%

idas 11 Tallinna ringtee T23 65301:001:3732 6218 m² L – transpordimaa 100 %

edelas

Betooni põik 20 //

Varivere tee 10//

Tallinn-Tapa 115,0-

118,2 km

65301:011:0054 326 740 m² L – transpordimaa 100 %

läänes

Nigula 65301:001:4858 61 051 m² M – maatulundusmaa

100%

Nigula 65301:001:4859 53450 m² M – maatulundusmaa

100%

2.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeringuala piirneb põhjaküljes 6530347 Varivere teega, idaküljes 11 Tallinna ringteega ning

edelaküljes Tallinn–Tapa raudteega.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 10 -

Juurdepääs planeeringualale on 6530347 Varivere teelt. Käesoleval hetkel väljaehitatud

juurdepääsud planeeringuala maaüksustele puuduvad.

2.5 Olemasolev tehnovarustus

Planeeringuala põhjaosas 6530347 Varivere tee tänavamaal on olemas vee- ja kanalisatsiooni

torustik, sidekaabel, gaasitorustik.

Varivere tee 1 maaüksusel paikneb alajaam ja maaüksust läbivad keskpingekaablid, maaüksuse

loodenurgas on keskpinge õhuliini mast.

2.6 Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga ja ühtlase kaldega lõuna suunas. Kõrguste vahe

põhjast lõunasse (ca 640 m ulatuses) on ca 4,3 meetrit.

Planeeritud ala lõunaosa läbib Soodevahe peakraav ning alal paiknevad kuivenduskraavid.

2023 läbi viidud dendroloogilise inventeerimise tulemusena selgus, et planeeringualal ei esine

väärtuslikku kõrghaljastust, mida säilitada. Tegemist on söötis rohumaaga, millel asub üksikute

puude- ja põõsagruppidena vähene isetekkeline ja väheväärtuslik kõrghaljastus, valdavalt

planeeringuala lõunapoolses osas ning kraavide kallastel.

2.7 Kehtivad piirangud

Varivere tee 1 kinnistu 65301:011:0272

Kinnistusregistrisse on kantud järgmised kehtivad kitsendused:

 Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks osaühing Jaotusvõrk (registrikood

11050857, Tallinna linn) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks

elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 30.11.2005 lepingu punktidele 2.2 ja 2.4 ning

lepingu lisaks olevale plaanile.

 Isiklik kasutusõigus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik

kasutusõigus on tähtajatu ja seatud elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal

elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 17.09.2009 lepingu punktile 3.1. ja 17.09.2009

lepingu lisaks olevale plaanile.

 Isiklik kasutusõigus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu

isiklik kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal elektrivõrgu

kaitsevööndi ulatuses tehnorajatise talumiseks vastavalt 28.09.2010 lepingu punktidele kaks

(2), kolm üks (3.1) kuni kolm viis (3.5) ja neli (4) ning lepingu lisaks 2 ja 3 olevatele

plaanidele.

Lisaks ulatuvad maaüksusele järgmised kitsendused:

 11 Tallinna ringtee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 50 m äärmise sõidurea servast

 kinnistu kagunurgas riivamisi Soodevahe peakraavi veekaitsevöönd 1 m veepiirist

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 11 -

Nigula kinnistu 65301:001:4858

Kinnistusregistris puuduvad sissekanded koormatiste ja kitsenduste kohta.

Maaüksusele ulatuvad järgmised kitsendused:

 Elektrilevi OÜ elektriõhuliini mastitõmmitsa kaitsevöönd

 Elektrilevi OÜ Lagedi-Loo keskpinge õhuliini kaitsevöönd koridori laiusega 10 m liinist

kummalegi poole

Nigula kinnistu 65301:001:4859

Kinnistusregistris puuduvad sissekanded koormatiste ja kitsenduste kohta.

Maaüksusele ulatuvad järgmised kitsendused:

 raudtee kaitsevöönd äärmise rööpa teljest 30 m

 11 Tallinna ringtee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 50 m äärmise sõidurea servast

 Soodevahe peakraavi veekaitsevöönd 1 m veepiirist kummalegi poole

Planeeringuala asub Tallinna lennuvälja lähiümbruse tõusu- ja lähenemissektoris ning

instrumentaalprotseduuride puhverpinna all, mille kõrgus on planeeringualal 21 meetrit

arvestatuna maapinnast.

2.8 Varivere tee 1 kinnistul kehtiv detailplaneering

Voldi tee piirkonna detailplaneeringu DP0645 (kehtestatud 12.01.2010) eesmärk oli muuta

Varivere tee 1 kinnistul varasemalt kehtinud detailplaneeringut, et liita moodustatud väikesed

äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundid üheks 5,8 ha suuruseks äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega krundiks ning üheks 0,9 ha suuruseks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks

võimalusega liita see põhikrundiga või vajadusel võõrandada Tallinna ringtee laiendamiseks.

Põhikrundile oli planeeritud ehitusõigus ühe 35 m kõrguse robotiseeritud moodullao, 6 m

kõrguse valvurimaja ja 15 m kõrguse teenindushoone ehitamiseks.

3 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS NING

PLANEERINGU EESMÄRK

3.1 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeringuala asub Rae vallas, Soodevahe külas Tallinn–Tapa raudtee ja riigi põhimaantee

11 Tallinna ringtee ristumise vahetus läheduses. Asukoht on logistiliselt soodsas kohas, omades

väga head ühendust Tallinna ja ülejäänud Harjumaaga. Piki planeeringuala edelakülge kulgeb

Tallinn–Tapa raudtee ja selle kõrval 11290 Tallinn–Lagedi tee (Suur-Sõjamäe tn).

Planeeringualast idas asuvad 11 Tallinna ringtee ja Lagedi–Maardu raudtee ühendavad ala

Muuga sadamaga, mis asub 9 km kaugusel põhjasuunas. Põhjas piirneb planeeringuala 6530347

Varivere teega.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 12 -

Planeeringualast ca 1,3 km kaugusele kagusse jääb Lagedi rongipeatus, mida läbivad mitmed

rongiliinid.

Lähim olemasolev bussipeatus „Ülejõe“ asub detailplaneeringu alast teisel pool 11 Tallinna

ringteed ca 180 m kaugusel planeeringuala kirdenurgast idasuunas 11300 Lagedi–Aruküla–

Peningi teel. Peatust läbib bussiliin R2 „Jüri Gümnaasium–Seli–Lagedi kool” ning bussiliin

nr 103 „Tallinn–Ülemiste–Lagedi–Loo–Muuga–Maardu”. Juurdepääs peatusesse käesoleval

ajal puudub, kuid on ette nähtud Reaalprojekt OÜ töös nr 675/P76-10 „Tallinna ringtee Väo–

Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”.

Tallinna linna (põhja) suunas on 6530532 Linnaaru teel lõpp-peatus „Vangla“, mida teenindab

liin 160. Peatus jääb DP alast 1,2 km kaugusele, jalgratta- ja jalgtee on sellel lõigul olemas.

Planeeringualast linnulennult ca 400 m kaugusel läänesuunas teisel pool Tallinn–Tapa raudteed

11290 Tallinn–Lagedi tee ääres asub „Lennuradari” bussipeatus. Seda läbib bussiliin nr 103

„Tallinn–Ülemiste–Lagedi–Loo–Muuga–Maardu”.

Reaalprojekt OÜ töös nr 675/P76-10 „Tallinna ringtee Väo–Jüri teelõigu tehniline

projekteerimine” on projekteeritud uus bussipeatus 6530347 Varivere tee äärde vahetult

planeeringuala põhjapiirile.

Tallinna lennuvälja territoorium jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele lääne suunas.

Lennuvälja kaitsevöönd ulatub aga kõigest 270 m kaugusele planeeringuala loodenurgast.

Planeeringuala asub Tallinna lennuvälja lähiümbruse tõusu- ja lähenemissektoris ning

instrumentaalprotseduuride puhverpinna all, mille kõrgus on planeeringualal 21 meetrit

arvestatuna maapinnast.

Ala lähiümbrusse jäävad enamasti maatulundusmaad, kus esineb vähesel määral eluhooneid, aga

ka tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega maaüksused, eelkõige planeeringualast põhjasuunas teisel

pool 6530347 Varivere teed ning läänesuunas teisel pool raudteed.

Eelnimetatud äri- ja tootmismaa kinnistud on valdavalt hoonestatud tänapäevaste tüüpiliste äri-

ja tootmishoonetega. Eelkirjeldatut arvestades sobivad piirkonda täiendavad tootmis- ja

ärihooned.

3.2 Vastavus Rae valla üldplaneeringule

Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu järgi on

planeeringuala maaüksustele määratud perspektiivne tootmis- ja ärimaa juhtotstarve.

Käesolevas detailplaneeringus planeeritakse tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntide

moodustamist, seega vastab detailplaneeringu lahendus Rae valla üldplaneeringule.

Üldplaneeringu muutmist detailplaneeringuga ette ei nähta.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 13 -

3.3 Planeeringuala ja lähiümbruse detailplaneeringud:

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD (seisuga 06.01.2023)

DP nr nimetus korraldus/otsus eesmärk

DP0161 Varivere tee 2

kinnistu DP

12.04.2005

korraldus nr 392,

osaliselt kehtetu

4 äri- ja tootmismaa, 2 ärimaa ja 1

transpordimaa krundi moodustamine

DP0199 Vana-Uuetoa

kinnistu DP

09.05.2006 otsus

nr 113, osaliselt

kehtetu

valdavalt äri- ja tootmismaa kruntide

moodustamine

DP0645 Voldi tee piirkonna

DP

12.01.2010 otsus

nr 38

DP muutmine ja 2 ärimaa krundi

moodustamine

DP0690 Tallinna vangla

piirkonna ja lähiala

DP

19.06.2012 otsus

nr 359

1 riigikaitsemaa, 11 tootmismaa, 1

tootmis- ja ärimaa ja 3 transpordimaa

krundi moodustamine

DP0477 Veldisauna kinnistu

ja lähiala DP

26.04.2016

korraldus nr 657

maatulundusmaa, elamumaa, tootmis-

ja ärimaa ning transpordimaa

sihtotstarbega kruntide moodustamine

DP0924 Tallinna ringtee

Lagedi ning Karla

liiklussõlmede DP

21.11.2017

korraldus nr 1581

7 transpordimaa krundi

moodustamine, Veldi tee 2 ja 4

maaüksustel säilitati varasema DP-ga

kehtestatud ehitusõigus

DP0510 Suksu kinnistu DP 12.06.2018

korraldus nr 738

tootmismaa krundi moodustamine

3.4 Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada planeeringualale tootmis- ja ärimaa

ning transpordimaa sihtotstarbega maaüksused, määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega

kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused, anda juurdepääsude, parkimise, tehnovõrkudega

varustamise ning haljastuse põhimõtteline lahendus.

4 PLANEERINGU ETTEPANEK

4.1 Detailplaneeringu asendiplaaniline lahendus

Käesoleva detailplaneeringuga tühistatakse Varivere tee 1 kinnistul kehtiv Voldi tee piirkonna

detailplaneering (DP0645).

Rae valla üldplaneeringu järgi on tegemist perspektiivse tootmis- ja äri piirkonna alaga, mida

planeeritakse kasutusse võtta üldplaneeringule vastavalt.

Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud 6530347 Varivere teelt.

6530347 Varivere teele on koostatud Reaalprojekt OÜ poolt töö nr 675/P76-10 „Tallinna ringtee

Väo–Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”, milles on projekteeritud mahasõit Varivere tee 1

maaüksusele riigiomandis Varivere tee kinnistult (katastritunnus 65301:001:4811).

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 14 -

Liiklusuuringu koostanud Osaühing Stratumi ettepaneku kohaselt nähakse detailplaneeringus

ette mahasõidu nihutamine projekteeritust ca 105 m loode suunas, riigiomandis Varivere tee L2

kinnistule (katastritunnus 65301:001:3731), ning perspektiivse ringristmiku rajamise võimalus.

Reaalprojekt OÜ töös on projekteeritud ka bussipeatus 6530347 Varivere tee äärde

planeeringuala põhjapiirile.

Planeeringuala on lahendatud ühtse tootmis- ja ärialana. Detailplaneeringuga nähakse ette

piirkonna teenindamiseks kvartalisisese „b”-kujulise tänava rajamine (maaüksused pos 7 ja 8).

Maaüksus pos 9 on ette nähtud sademeveekanalisatsiooni lahendamiseks. Planeeringus

moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega maaüksus pos 10 6530347 Varivere tee teemaa

laiendamiseks.

Planeeringuala sisetee äärde on ette nähtud jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee ja jalgratta- ja

jalgtee vahele haljasriba koos puude alleega. Parkimine on ette nähtud lahendada

moodustatavatel tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidel. Suured avaparklad tuleb

soojussaarte tekkimise vältimiseks liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks,

kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva

keskkonna loomiseks. Parkimisalade haljastusega liigendamisel arvestada, et hilisem haljastuse

hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

Linnaruumiliselt luuakse planeeringualale uus hoonestus kuni kolmekorruseliste tootmis-

laondus-logistika-ärikomplekside näol koos vajalike büroopindadega.

Hoonestusalade määramisel on arvestatud 11 Tallinna ringtee kaitsevööndi ning Rail Baltic

Estonia OÜ poolt projekteeritud sademeveekraavi hooldusalaga.

4.2 Maaüksuste moodustamine

Planeeringus on kavandatud jagada planeeringuala 10 maaüksuseks, moodustades 6 paindliku

sihtotstarbe osakaaluga tootmis- ja ärimaa krunti, 4 transpordimaa sihtotstarbega maaüksust,

millest pos 9 on ette nähtud sademeveekanalisatsiooni lahendamiseks ning pos 10 on ette nähtud

6530347 Varivere tee teemaa laiendamiseks.

MAAÜKSUSTE MOODUSTAMINE

pos

planeeritud

sihtotstarbed ja

osakaalu %

planeeritud

pindala m²

moodustatakse

kinnistutest

katastriüksuse

tunnus

liidetav /

lahutatav

osa m²

senine

sihtotstarve

1 T 85...100 /

Ä 0...15 15 569

Nigula 65301:001:4858 11 343 M 100

Varivere tee 1 65301:011:0272 4 226 T 50 / Ä 50

2 T 85...100 /

Ä 0...15 18 406 Varivere tee 1 65301:011:0272 18 406 T 50 / Ä 50

3 T 85...100 /

Ä 0...15 16 153 Varivere tee 1 65301:011:0272 16 153 T 50 / Ä 50

4 T 85...100 /

Ä 0...15 15 461

Nigula 65301:001:4858 7 848 M 100

Nigula 65301:001:4859 7 609 M 100

Varivere tee 1 65301:011:0272 4 T 50 / Ä 50

5 T 85...100 /

Ä 0...15 16 536

Varivere tee 1 65301:011:0272 15 443 T 50 / Ä 50

Nigula 65301:001:4859 1 093 M 100

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 15 -

6 T 85...100 /

Ä 0...15 27 564

Varivere tee 1 65301:011:0272 93 M 100

Nigula 65301:001:4859 27 471 T 50 / Ä 50

7 L 100 6 829

Varivere tee 1 65301:011:0272 2 810 T 50 / Ä 50

Nigula 65301:001:4858 309 M 100

Nigula 65301:001:4859 3 710 M 100

8 L 100 11 157

Varivere tee 1 65301:011:0272 47 T 50 / Ä 50

Nigula 65301:001:4858 8 769 M 100

Nigula 65301:001:4859 2 341 M 100

9 L 100 660 Nigula 65301:001:4859 541 M 100

Varivere tee 1 65301:011:0272 119 T 50 / Ä 50

10 L 100 1 097 Varivere tee 1 65301:011:0272 1 097 T 50 / Ä 50

kokku: 129 432 129 432

L – transpordimaa

M – maatulundusmaa

T – tootmismaa

Ä – ärimaa

4.3 Kruntide ehitusõigus

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundi maksimaalne

ehitisealune pindala lubatud kuni 60% krundi pindalast. Ühele krundile on lubatud rajada kuni 5

hoonet maksimaalse kõrgusega kuni 16 m Tallinna ringtee ääres. Planeeritud kruntidele on

detailplaneeringus määratud paindlik sihtotstarvete osakaal, mida täpsustatakse

ehitusprojektidega vastavalt tulevasele tegelikule vajadusele.

Samale omanikule kuuluvad ühesuguse sihtotstarbega krundid võib perspektiivselt omavahel

liita. Sealjuures liidetakse nende kruntide hoonestusalad ja ehitusõigus v.a suurim lubatud

hoonete arv, mis jääb ka liitmise teel moodustatud krundile maksimaalselt 5 hoonet.

Liitmisvõimalusega kruntide hoonestusalad on planeeritud ühiste krundipiirideni, et liitmise

korral oleks võimalik vajaduse korral ehitada hooneid käesolevas detailplaneeringus

moodustatavate kruntide üleselt. Kui krunte ei liideta, siis tuleb nendele kruntidele hoonete

projekteerimisel ja ehitamisel tagada naaberkruntide hoonete tuleohutusnõuete (tuleohutuskuja,

tulemüüri nõuetele vastav sein vms) täitmine.

Krunt pos 1:

Krundile on määratud ehitusõigus kuni viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 15 569 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 9 300 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 17 000 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,1

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 16 -

 normatiivne parkimiskohtade arv: 224

Krunt pos 2:

Krundile on määratud ehitusõigus kuni viie kuni 3-korruselise äri- ja tootmishoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 18 406 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 11 000 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 18 000 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,0

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 238

Krunt pos 3:

Krundile on määratud ehitusõigus kuni viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 16 153 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 9 690 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 17 200 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,1

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 227

Krunt pos 4:

Krundile on määratud ehitusõigus kuni viie kuni 3-korruselise äri- ja tootmishoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 15 461 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 9 270 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 17 000 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,1

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 224

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 17 -

Krunt pos 5:

Krundile on määratud ehitusõigus kuni viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 16 536 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 9 900 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 18 000 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 60%

 hoonestustihedus: 1,1

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 238

Krunt pos 6:

Krundile on määratud ehitusõigus kuni viie kuni 3-korruselise tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 27 564 m²

 krundi sihtotstarve: T 85…100% / Ä 0…15%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 14 240 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 27 200 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 täisehitusprotsent: 52%

 hoonestustihedus: 1,0

 minimaalne haljastusprotsent: 10%

 normatiivne parkimiskohtade arv: 359

Krunt pos 10:

Krundil asub olemasolev 1 korruseline alajaam ehitisealuse pinnaga 22 m².

Transpordimaa sihtotstarbega maaüksustele pos 7, 8 ja 9 ei ole ehitusõigust ette nähtud.

4.4 Arhitektuurinõuded

Tootmis- ja ärimaa kruntide hoonete arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel arvestada

kontaktvööndis üldiselt väljakujunenud hoonestuslaadiga. 6530347 Varivere tee ja 11 Tallinna

ringtee poole tuleb ette näha esinduslikumad fassaadid. Ka raudteede poolsed fassaadid peavad

esteetilised välja nägema.

Hoonete visuaal peab olema kaasaegse arhitektuurikeelega. Fassaadid on soovitatav liigendada

nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Fassaadidel on soovitatav kasutada vähemalt kahte erinevat

materjali. Eelistatud on heledad, peegeldavad fassaadikatte materjalid, mis aitavad toime tulla

kliimamuutusega ning vähendavad soojussaarte teket. Ehitusprojektis võiks kaaluda ka

katusehaljastuse ning taimeseinte rajamise võimalusi. Vältida tuleb naturaalseid materjale

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 18 -

imiteerivaid viimistlusmaterjale ning liiga intensiivseid fassaaditoone. Kavandatavad hooned

peavad moodustama tervikliku ansambli ning sobituma ümbritsevasse keskkonda. Vajaduse

korral on lubatud ka kaarhallid, kuid mitte põhiteede ääres.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada 11 Tallinna ringtee liikluse ja raudteega kaasneva nii

olemasoleva kui perspektiivse müraga ning vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid

(põhikonstruktsiooni- ja akende helipidavus).

Katusekatte toon valida tume (must, tumehall, tumepruun). Katusekalde vahemik 0...20°.

Hoonestuse projekteerimisel arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu põhimõtetega,

järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ning arvestada

liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Hooned tuleb projekteerida vastavalt Eesti

standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” ja Eesti

standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”.

Tootmis- ja ärihoonete kõrgus on piiratud – maksimaalselt 3 korrust ja 16 m. Kuna

planeeringuala asub Tallinna lennuvälja lähiümbruse tõusu- ja lähenemissektoris ning

instrumentaalprotseduuride puhverpinna all, mille kõrgus on planeeringualal 21 m arvestatuna

maapinnast, siis tuleb arvestada, et ehkki planeeritud hoonestus seda kõrgust ei ületa, ei tohi 21-

meetrist piirkõrgust ületada ka ehitamisel kasutatav ehitustehnika (kraanad jms).

Hoonete ± 0.00 täpsustatakse ehitusprojektides.

Hoonete eskiisprojektid tuleb enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

4.5 Piirded

Piirete rajamine ei ole kohustuslik, kuid kuni 2,0 m kõrgune võrkpiire krundi piiril on lubatud

vastava vajaduse korral. Väravad ei tohi avaneda juurdepääsutee poole, vaid peavad avanema

krundi sissepoole.

Piirdeaia laad lahendatakse koos hoonete projektidega ning piirete projekteerimisel tuleb tagada

piirkonda sobilik ja planeeringuala siseselt ühtne lahendus.

4.6 Detailplaneeringu hoonestustingimuste võrdlus Rae valla üldplaneeringu

hoonestustingimustega (Soodevahe küla ja Veneküla lääneosa)

tingimus üldplaneering detailplaneering

krundi suurus Väo karjääri ja Suur-Sõjamäe tee

vahel min 1,5 ha

hoonestatavate kruntide suurused

vahemikus 15 461...27 564 m2

krundi

sihtotstarve

äri- ja tootmismaa tootmis- ja ärimaa

T 85…100% / Ä 0…15%

krundi täisehitus max 60% max kuni 60%

kõrgus ja

korruselisus

Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe

tee ääres kuni 16 m

kuni 3 korrust kõrgusega kuni

16 m

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 19 -

haljastus - 10% krundi pinnast haljasala

- maantee kaitsevöönd on

kohustuslik haljasala

- krundi iga 1 000 m² kohta 1 puu,

mille täiskasvamiskõrgus on 10 m

- läbivate teede ääres puude allee

lahendatud vastavalt ÜP

tingimustele; joonisel esitatud

põhimõttelisel lahendusvariandil

moodustab haljasmaa keskmiselt

28% hoonestatavate kruntide

pindalast ning 32% kogu

planeeringualast; joonisel on

näidatud ka 11 puud

miinimumnõudest rohkem.

hoonete arv

krundil

kuni 5 hoonet krundil, olenevalt

krundi suurusest

lubatud kuni 5 hoonet krundil

ehitusjoon – kohustuslikku ehitusjoont ei ole

määratud; Tallinna ringtee

poolses osas on hoonestusala

piiriks teekaitsevööndi piir ning

Rail Balticu poolt rajatava

sademeveekraavi hooldusala piir;

Varivere tee ääres on

hoonestusala piir määratud

krunte läbivale sirgjoonele.

katuse kalle 0-20° 0-20°

piirded - ei ole kohustuslik

- piirde rajamisel võrkaed kõrgusega

kuni 2 m

lubatud lahendada vastavalt ÜP

tingimustele

materjalikäsitlus - arvestada olemasoleva ja

planeeritud hoonestusega

- kaarhallid lubatud, kuid mitte

põhitee ääres

- maantee pool esinduslikum

fassaad

lähtutud ÜP tingimustest

Detailplaneeringu lahendus vastab Rae valla kehtiva üldplaneeringu hoonestustingimustele.

4.7 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline liikluslahenduse ja parkimise ettepanek, mis

täpsustub projekteerimisetapis.

Liikluskorralduse ettepanek on koostatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad” nõuetele ning Osaühing Stratumi koostatud liiklusuuringus esitatud

ettepanekule.

Planeeringuala on hea ligipääsetavusega 11 Tallinna ringtee ja 6530347 Varivere tee kaudu.

6530347 Varivere tee on kohaliku 6530532 Linnaaru tee kaudu ühendatud 7841162 Betooni

tänavaga. 6530347 Varivere teele on koostatud Reaalprojekt OÜ poolt töö nr 675/P76-10

„Tallinna ringtee Väo–Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”, milles on ette nähtud

6530347 Varivere tee ühendamine 11290 Tallinn–Lagedi tee ehk Suur-Sõjamäe tänavaga teisel

pool raudteed ning 6530347 Varivere tee ja 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee vahelise viadukti

rajamine üle 11 Tallinna ringtee.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 20 -

Reaalprojekt OÜ töös on projekteeritud mahasõit Varivere tee 1 maaüksusele riigiomandis

Varivere tee kinnistult (katastritunnus 65301:001:4811). Detailplaneeringus ei nähta ette

projekteeritud mahasõidu väljaehitamist tulenevalt Osaühing Stratumi ettepanekust.

Planeeringualale kavandatud üks juurdepääs on võrreldes projekteeritud mahasõiduga nihutatud

ca 105 m loode suunas riigiomandis Varivere tee L2 kinnistule (katastritunnus 65301:001:3731)

planeeringuala põhjaküljes paikneva 6530347 Varivere tee ja 6530532 Linnaaru tee

ristumiskoha vastu. Perspektiivselt on Osaühing Stratumi ettepanekul soovitatav ristmikule

rajada ringristmik, mille läbilaskvus on liiklusuuringus hinnatud piisavaks ning teenindustase

heaks. Planeeringu joonistele on koostöös Osaühing Stratumiga kantud perspektiivse

ringristmiku võimalik asukoht.

Täiendavaid ristumiskohti ja mahasõite planeeringualale 11 Tallinna ringteelt ja

6530347 Varivere teelt rajada ei ole lubatud. 11 Tallinna ringtee kaitsevööndisse ei ole lubatud

ka hoonete ehitamist.

Reaalprojekt OÜ tööga on 6530347 Varivere tee äärde planeeringuala põhjapiirile projekteeritud

bussipeatus. Projekteeritud bussipeatus on kantud planeeringu joonistele.

Planeeringualast ca 1,3 km kaugusele kagusse jääb Lagedi rongipeatus, mida läbivad mitmed

rongiliinid. Lähim olemasolev bussipeatus „Ülejõe“ asub DP alast teisel pool 11 Tallinna

ringteed ca 180 m kaugusel planeeringuala kirdenurgast ida suunas 11300 Lagedi–Aruküla–

Peningi teel. Juurdepääs sellesse peatusesse käesoleval ajal puudub, kuid on ette nähtud

Reaalprojekt OÜ töös nr 675/P76-10 „Tallinna ringtee Väo–Jüri teelõigu tehniline

projekteerimine”. Tallinna linna (põhja) suunas on 6530532 Linnaaru teel lõpp-peatus „Vangla“,

mis jääb planeeringualast ca 1,2 km kaugusele, jalgratta- ja jalgtee on sellel lõigul olemas.

Planeeringualast linnulennult ca 400 m kaugusel läänesuunas teisel pool Tallinn–Tapa raudteed

11290 Tallinn–Lagedi tee ääres asub „Lennuradari” bussipeatus.

Rae Vallavalitsuse 28.05.2019 korralduse nr 669 „Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine” Lisa 1

LÄHTESEISUKOHAD punkt 4.4.5. näeb ette: „Kavandada liinibussidele peatumise- ning

ümberpööramise koht”. Seoses sellega, et detailplaneeringu koostamise ja menetlemise ajal on

Reaalprojekt OÜ ehitusprojektis „Tallinna ringtee Väo–Jüri teelõigu tehniline projekteerimine”

(töö nr 675/P76-10) juba projekteeritud uus bussipeatus 6530347 Varivere tee äärde vahetult

planeeringuala põhjapiirile (ehitisregistri kood 220869824, ehitusluba nr 1812271/22224),

puudub vajadus täiendava bussipeatuse planeerimiseks planeeringualale. Jalgsikäigu pikkus

planeeringualalt projekteeritud bussipeatusse vastab Eesti standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad” nõuetele. Reaalprojekt OÜ projektis on arvestatud liinibusside liikumisega,

seega puudub vajadus ka spetsiaalse liinibusside ümberpööramiskoha planeerimiseks käesoleva

detailplaneeringu alale. Koostöös Osaühing Stratumiga on 6530347 Varivere tee ja 6530532

Linnaaru tee ristmikule näidatud võimalik perspektiivse ringristmiku asukoht, mis võimaldab

samuti vajaduse korral bussidel ümber pöörata.

Detailplaneeringuga nähakse ette kavandatud tootmis- ja äripiirkonna teenindamiseks

kvartalisisese „b”-kujulise tänava rajamine (maaüksused pos 7 ja 8). Planeeringus

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 21 -

moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega maaüksus pos 10 6530347 Varivere tee teemaa

laiendamiseks.

Planeeringuala sisetee äärde on ette nähtud 3 m laiune jalgratta- ja jalgtee, mis on planeeritud

ühendada Reaalprojekt OÜ poolt 6530347 Varivere tee äärde projekteeritud jalgratta- ja

jalgteega. Planeeringuala sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahele on ette nähtud haljasriba koos

puude alleega.

Detailplaneeringuga moodustatavatele transpordimaa sihtotstarbega maaüksustele pos 7, 8 ja 10

planeeritud taristu on ette nähtud avalikku kasutusse ning eelnimetatud moodustatavad kinnistud

antakse Rae vallale tasuta üle vastavalt Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrusele nr 23 „Rae

valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord”.

Kuna planeeringualale kavandatud kruntidele puudub juurdepääs olemasoleva teedevõrgu

kaudu, on vajalik ehitada riigiomandis Varivere tee L2 kinnistule (katastritunnus

65301:001:3731) avalikuks kasutamiseks ette nähtud planeeringualale juurdepääsu ristmik

6530347 Varivere teega, planeeringuala sisene tee ja nendega seonduvad rajatised enne

mistahes planeeringuala hoonele ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole

võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt ehitusseadustiku

§ 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu

inimestele, varale ega keskkonnale.

Arvestades, et planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ei ole rajatised, mis on vajalikud tee

toimimiseks ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei näe

Transpordiamet võimalust tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele maale.

Vt ka Transpordiameti nõudeid ja tingimusi punktis 9.1 „Transpordiameti nõuded ja tingimused

“ ning peatükis 10 „Planeeringu elluviimise tegevuskava“.

Tulenevalt perspektiivsete tootmis- ja ärihoonete spetsiifikast võib planeeritud kruntide sisene

liikluslahendus projekteerimisetapis oluliselt muutuda võrreldes planeeringulahenduses

esitatuga. Hoonestatavate kruntide liikluskorraldus, kinnistutele sissesõitude asukoht ja arv ning

parkimislahendus täpsustuvad edasisel projekteerimisel, kui on teada täpne hoonete asukoht ning

hoonete täpsed kasutusotstarbed.

4.7.1 Parkimiskorraldus

Parkimine tuleb lahendada oma krundil. Kõik vajalikud parklakohad nii töötajate kui klientide

tarbeks peavad asuma tootmis- ja ärimaa kruntidel. Planeeringuala sisesel juurdepääsuteel (pos 7

ja 8) on tänavaäärne parkimine keelatud.

Projekteerimisel tuleb vältida suurte lagedate avaparklate rajamist. Suured avaparklad tuleb

soojussaarte tekkimise vältimiseks liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks,

kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva

keskkonna loomiseks. Soojussaarte tekkimist ja intensiivsete vihmavalingute mõju aitab

vähendada ka murukivi kasutamine parkimiskohtadel. Parkimisalade liigendamisel haljastusega

arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 22 -

Autode parkimisarvutus

Kruntide parkimisnormi aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”

(parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud väikeelamute ala norm).

Detailplaneeringus on vastavalt parkimisnormatiivile näidatud ala peale kokku 1 510

parkimiskohta.

PARKIMISKOHTADE ARVUTUS (EVS 843 Linnatänavad)

pos EAP m² suletud bruto

m²

arvutuse

koefitsient

parkimis-

kohtade

vajadus

plan.

parkimis-

kohad

1 9 300 17 000 224

224 tööstusettevõte ja ladu 85% 14 450 1/90 161

asutus 15% 2 550 1/40 64

2 11 000 18 000 238

238 tööstusettevõte ja ladu 85% 15 300 1/90 170

asutus 15% 2 700 1/40 68

3 9 690 17 200 227

227 tööstusettevõte ja ladu 85% 14 620 1/90 162

asutus 15% 2 580 1/40 65

4 9 270 17 000 224

224 tööstusettevõte ja ladu 85% 14 450 1/90 161

asutus 15% 2 550 1/40 64

5 9 900 18 000 238

238 tööstusettevõte ja ladu 85% 15 300 1/90 170

asutus 15% 2 700 1/40 68

6 14 240 27 200 359

359 tööstusettevõte ja ladu 85% 23 120 1/90 257

asutus 15% 4 080 1/40 102

KOKKU: 1510

Kuna planeeritud kruntidele on detailplaneeringus määratud paindlik sihtotstarve, siis

täpsustatakse äri- ja tootmismaa osakaal ehitusprojektidega. Selle tulemusel võib muutuda ka

normatiivne parkimisvajadus.

Osaühing Stratumi koostatud liiklusuuringu „Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute

detailplaneeringu liiklusuuring” (töö nr 2023-T064) punktis 3.1 on juhitud tähelepanu asjaolule,

et Eesti kogemusest ning Soome uuringutest on selgunud, et üldjuhul on tööstusettevõtete

parkimisnormatiiv oluliselt suurem kui reaalne vajadus. Suuremate tööstusettevõtete ja

logistikakeskuste parklate täituvus on loendustes olnud kuni 30%. Sellest saab järeldada, et

normatiivne parkimiskohtade arv on ca 70% ulatuses üledimensioneeritud.

Liiklusuuringu punktis 3.5.1 on välja toodud hinnang ja ettepanek käesolevale planeeringualale:

„DP alal on parkimiskohtade arv liiga suur. Vastavalt EVS 843:2016 tootmisettevõtete

brutopinna alusel parklakohtade arvutamisel ja ehitamisel tekivad reaalsuses tühjad

asfaltplatsid. Ettepanek on DP seletuskirja viia sisse mööndus, et igal planeeritaval kinnistul

võib parkimiskohti ehitada vähem, vastavalt reaalsele vajadusele. Vabanenud maa-ala jääb

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 23 -

reservi ning haljastatakse. Juurdepääsuteel tänava-äärne parkimine peab olema keelatud, kõik

vajalikud parklakohad (töötajad, kliendid) peavad asuma omal kinnistul.”

Tulenevalt Osaühing Stratumi koostatud liiklusuuringu punkti 3.5.1 ettepanekust lubatakse

ehitusprojektis rajada igale detailplaneeringus moodustatavale tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega

krundile parkimiskohti vastavalt tulevase valdaja tegevusala tootmistehnoloogia iseärasustest

tingitud reaalsele parkimisvajadusele. Normist väiksemat parkimiskohtade arvu tuleb

ehitusprojektis põhjendada. Parkimiskohtade asemel vabanev maa-ala tuleb haljastada.

4.7.2 Jalgrataste parkimine

Igale tootmis- ja ärimaa krundile tuleb ehitusprojektis näha ette turvalised parkimisvõimalused

nii töötajate kui vajaduse korral klientide jalgratastele (kliendisissepääsude lähedal).

Jalgrataste parkimine tuleb lahendada kas hoonete sees spetsiaalsetes ruumides ja/või eraldi

rattamajades või varikatuste all, kus tuleb tagada ka elektri-jalgrataste laadimise võimalus.

Jalgrataste parkimisarvutus

Kruntide jalgrataste parkimisarvutuse aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”

(parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud „mujal” norm).

JALGRATASTE PARKIMISKOHTADE ARVUTUS

pos EAP m² suletud bruto

m²

arvutuse

koefitsient

(EVS 843)

parkimis-

kohtade

norm

KOV

soovituse

järgi*

1 9 300 17 000

98 56 tööstusettevõte ja ladu 85% 14 450 1/200 72

asutus 15% 2 550 1/100 26

2 11 000 18 000

104 60 tööstusettevõte ja ladu 85% 15 300 1/200 77

asutus 15% 2 700 1/100 27

3 9 690 17 200

99 57 tööstusettevõte ja ladu 85% 14 620 1/200 73

asutus 15% 2 580 1/100 26

4 9 270 17 000

98 56 tööstusettevõte ja ladu 85% 14 450 1/200 72

asutus 15% 2 550 1/100 26

5 9 900 18 000

104 60 tööstusettevõte ja ladu 85% 15 300 1/200 77

asutus 15% 2 700 1/100 27

6

14 240 27 200

156 90 tööstusettevõte ja ladu 85% 23 120 1/200 116

asutus 15% 4 080 1/100 41

KOKKU: 658 379

* vastavalt Rae valla soovitusele vähemalt 25% autode parkimiskohtade arvust

Lisaks suletud bruto järgi arvutatavale jalgrataste parkimiskohtade arvule lubab Eesti Standard

EVS 843:2016 võtta arvutuse aluseks ka töötajate arvu. Selle kohaselt on vaja 1 jalgratta

parkimiskoht 10 asutuse/kontori töötaja kohta (vähim arv 6 kohta) ning 1 koht 12

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 24 -

tööstusettevõtte/lao töötaja kohta (vähim arv 6 kohta). Vajadusel täiendavalt parkimiskohad ka

klientidele.

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole teada tulevase tootmistegevuse spetsiifika ega

vajalik töötajate ja külastajate arv, siis tegelik jalgrataste parkimiskohtade vajadus tuleb määrata

ehitusprojektis. Normist väiksema jalgrataste parkimiskohtade arvu projekteerimist tuleb

ehitusprojektis põhjendada.

4.8 Rail Baltic

4.8.1 Rail Baltic ja Eesti Raudtee

Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse Rail Baltic raudtee trassi nihutamiskoridoriga

ning detailplaneeringu ala on muudetud Rae Vallavalitsuse 13.08.2024 korraldusega nr 1252

nii, et planeeringuala asub Rail Baltic raudtee trassi koridorist väljaspool.

Olemasoleva ja projekteeritud raudtee kaitsevööndisse ei ole planeeritud tegevusi, mis võivad

ohustada liiklust või takistada nähtavust raudteel.

Olemasoleva ja projekteeritud raudtee lähedusse ei ole kavandatud müra- ja

vibratsioonitundlikke hooneid.

4.8.2 Koostöö ja kokkulepped Rail Baltic Estonia OÜ-ga

Lisaks detailplaneeringu maa-ala vähendamisele Rail Baltic raudtee trassi koridorist väljapoole

on koostöös Rail Baltic Estonia OÜ-ga lepitud kokku järgmistes planeeringualasse puutuvates

asjaoludes:

1. Varivere tee 1 ja Nigula maaüksuste omanik on nõus lubama Rail Baltic Estonia OÜ-l

enda maaüksustele (nii DP alal kui väljaspool) rajada Rail Balticu ja käesoleva

detailplaneeringu ala sademevete lahenduste tarbeks Soodevahe peakraavi suubuva

sademevee kraavi (koos 4 m laiuse hooldusalaga mõlemal kraavi küljel) järgmiselt:

a. Varivere tee 1 maaüksusel (pos 5) – ca 176 m² ulatuses;

b. Nigula (65301:001:4859) maaüksusel (pos 6, 8, 9) – ca 7 194 m² ulatuses;

c. Nigula (65301:001:4859) maaüksusel väljaspool planeeringuala – ca 4 230 m²

ulatuses;

d. Nigula maaüksusel (65301:001:4858) väljaspool planeeringuala – ca 25 m²

ulatuses.

Seega planeeringualal eraldatakse sademevee kraavile kokku ca 7 370 m² maad ning

väljaspool planeeringuala ca 4 255 m² maad, kõik kokku ca 11 625 m².

2. Nigula (65301:001:4858) maaüksuse omanik on nõus lubama Rail Baltic Estonia OÜ-l

rajada maaüksusele Rail Balticu teenindamiseks teelõik ca 875 m², millest

planeeringualasse (pos 8) jääb ca 35 m². Rail Balticu hooldustee täpne asukoht

määratakse Rail Balticu projektiga.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 25 -

3. Rail Baltic Estonia OÜ projekteerib ja ehitab välja Rail Balticu maa-ala ja käesoleva

detailplaneeringu ala ning võimaliku perspektiivse detailplaneeringuala (13.08.2024 Rae

Vallavalitsuse korraldusega nr 1252 planeeringualast välja jäänud maa-ala) sademevete

lahenduste tarbeks Soodevahe peakraavi suubuva sademevee kraavi Nigula ja Varivere

tee 1 maaüksustele, sh detailplaneeringuala lõunaosa (pos 5, 6, 8 ja 9) läbivas lõigus,

koos truupide jm taristuga (sh Tallinna ringtee aluste truupidega), arvestades nii

käesoleva kui perspektiivse detailplaneeringu alalt lisanduda võiva sademevee

vooluhulkadega kokku ca 360 l/s.

4. Rajatava kraavi hoolduskohustus jääb maaomanikele, kelle maad kraav läbib.

5. Kui Rail Baltic Estonia OÜ ei ehita sademevee kraavi valmis detailplaneeringu

kehtestamise ja elluviimise ajaks, siis on planeeringuala arendajal õigus ehitusprojektide

koostamise etapis lahendada planeeringuala sademevee juhtimine vastavalt

detailplaneeringu tehnilistele tingimustele olemasoleva Soodevahe kraavi baasil. Kui

Rail Baltic Estonia OÜ rajab kraavi pärast detailplaneeringu elluviimist, siis korraldab

Rail Baltic Estonia OÜ omal kulul detailplaneeringu ala sademevee ümbersuunamise

uude kraavi.

4.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

4.9.1 Haljastus

Planeeringuala on tasase reljeefiga ning tegemist on söötis rohumaaga, millel asub üksikute

puudegruppidena vähene isetekkeline ja väheväärtuslik kõrghaljastus, valdavalt planeeringuala

lõunapoolses osas ning kraavide kallastel. Dendroloogilise inventeerimise tulemusena on

selgunud, et planeeringualal ei kasva väärtuslikku kõrghaljastust, mida säilitada. Olemasolevad

väheväärtuslikud IV ja V väärtusklassi puittaimed likvideeritakse.

Ehitusprojektide koosseisus tuleb koostada haljastusprojekt.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule näeb detailplaneering ette minimaalselt 10% krundi

pindalast haljastuse alla. Detailplaneeringu põhijoonisel esitatud ühel võimalikul põhimõttelisel

lahendusel on hoonestatavate kruntide keskmine haljastusprotsent 28%.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule tuleb läbivate teede äärde rajada puude allee, see tähendab

nii planeeringuala sisese juurdepääsutänava, 6530347 Varivere tee ja 11 Tallinna ringtee äärde

alleede rajamist. Haljastusprojektis tuleb määrata teeäärsete puuderivide dominant-puuliigid.

Kui planeeritud krunte hakatakse arendama erineval ajal, siis tuleb teeäärse allee

projekteerimisel lähtuda varem koostatud projekti nõuetest allee rajamisele, et tagada ühtse allee

loomine.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule tuleb tootmis- ja ärimaa krundi iga 1 000 m2 kohta istutada

puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Planeeringu joonisel esitatud ühel võimalikul

illustratiivsel nõuetele vastaval planeeringulahendusel on hoonestatavatel kruntidel kokku

näidatud 11 puud rohkem, kui on minimaalne üldplaneeringu nõue.

Kruntidele on soovitatav istutada liigniiskele ja niiskele alale sobivaid puu- ja põõsaliike nagu

sookask, hõbepaju, rabe-remmelgas „Bullata“, kollane kask, pähklipuu, amuuri toomingas,

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 26 -

sahhalini kirsipuu, erinevad pihlaka sordid, alpi seedermänd, serbia kuusk, harilik sirel, ginnala

vaher, toompihlakas jms. Täpne uue haljastuse asukoht, istutatavate puude liigid ning alleede

puhul puudele sobilik vahekaugus lahendatakse ehitusprojekti staadiumis haljastusprojektiga.

Soojussaarte tekkimise vältimiseks tuleb parklad liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks

üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju

andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega arvestada, et hilisem

hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

Haljastusprojektis on soovitatav kavandada loodavatele kruntidele haljastusega varjestatud

puhkealasid töötajatele.

Haljastust puudutavad nõuded projekteerimisel, istutamisel ja hooldamisel:

Haljastusprojekt tuleb koostada vastavalt Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 18

„Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas” nõuetele. Haljastusprojektis tuleb

kirjeldada kasvupinna taastamist, määrata piirkonda sobivad istutatava haljastuse liigid,

seemnete ja istikute kvaliteedinõuded, istikute suurused, vahekaugused, kasvumulla nõuded ja

muud olulised haljastustingimused. Samuti tuleb ette näha haljastusnõuded ehitamise ajaks.

Teemaale haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ning

vastavate istutuspiirangutega (sh juurekaitsevööndiga vastavalt Rae valla heakorraeeskirja § 2 p

9).

Avalikule alale haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”. Avaliku

ala haljastamisel tuleb vältida monokultuuride teket ning luua puudele sobivad kasvutingimused

vähemalt 20 aastaks.

Hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ning uushaljastuse rajamisel ja hooldamisel

tuleb puittaimedele tagada tingimused ka vastavalt Eesti standardite EVS 843:2016

„Linnatänavad”, EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded”, osa 3 „Ehitusaegne puude kaitse” ning osa 4 „Puuhooldustööd” nõuetele,

juhistele ja soovitustele.

Istutustöid saab teostada vaid taimedele ette valmistatud aladele, mis on vajalikus sügavuses

täidetud sobiliku mullaga ning puhastatud umbrohujuurtest, suurematest kividest ja muudest

võimalikest kahjustajatest.

Istutusjärgne hooldus

Puude ja põõsaste hooldamisel tuleb arvestada liigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et

kasvaks elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne isend.

Kõige tähtsam on kuival ajal puude kastmine. Puid ja põõsaid kastetakse korrapäraselt,

kasvuperioodi jooksul vähemalt üks kord nädalas, kaasa arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta peab

arvestama (sõltuvalt puu suurusest) 50...100 liitrit vett. Pealtpoolt kastmise korral tuleb kasta

õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma pinnasesse

10–15 minuti jooksul.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 27 -

Tuleb kontrollida puude tugesid – kas teibad on korralikult maas ning sidumismaterjal ei tohi

kahjustada puu tüve. Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat

pärast istutamist.

Puu väetamisel tuleb lähtuda puu üldseisundist.

Võra hooldust võib teha eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Eemaldada võib ainult

vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu juurdumist.

4.9.2 Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusele nr 73 ”Rae valla

jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb jäätmeid koguda liigiti keskkonnaministri 03.06.2022

määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete

liigitamise alused1” järgi, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Olmejäätmeid ei või panna tootmisjäätmete hulka ja vastupidi.

Tekkivate jäätmete kogused ei ole planeeringu koostamise ajal teada. Ehitusprojektides tuleb

kajastada hoonetes toimuma hakkavaid tegevusi ja anda nende tehnoloogiline kirjeldus.

Ehitusprojektis tuleb käsitleda eraldi olmejäätmete ning planeeringualale kavandatavast

majandustegevusest tekkivate tootmisjäätmete käitlemist ning näha ette nõuetele vastavad

jäätmete kogumiskohad.

Keskkonna säästmiseks peab tootja toodete valmistamisel võimalikult suures ulatuses:

1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda ning vajadust

kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena;

2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes;

3) hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete korduvkasutust, demonteerimist ja ringlussevõttu.

Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise

nõudeid, tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel.

Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemisega andma

jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu

ja nende asukoha kohta tootes.

Sorteeritud jäätmete kogumiseks tuleb ette näha eeskirjakohased mahutid, mis tuleb paigutada

kõva kattega alusele kergesti ligipääsetavas kohas. Juurdesõidutee peab olema piisava

kandevõimega ja tasane. Planeeringulahenduses on esitatud igal hoonestataval krundil

illustratiivsed võimalikud jäätmemahutite paigutamise kohad ühes võimalikus asukohas, mida

tuleb täpsustada ehitusprojektis.

Mahutite paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi

haldaja. Iga jäätmevaldaja (kinnistu omanik) peab olema liidetud korraldatud jäätmeveoga.

Jäätmete äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu

omanik sõlmib vastava lepingu. Jäätmekonteinereid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib

mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 28 -

4.9.3 Ehitusjäätmed

Ehitusprojektis tuleb käsitleda ehitusjäätmete käitlemist vastavalt jäätmeseadusele ning Rae

valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojektis esitada ülevaade tekkivatest ehitusjäätmetest ning

anda vastavate jäätmete käitlemise lahendus.

Ehitusprojektis peavad olema näidatud:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

Ehitusjäätmete valdaja st ehitise omanik või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba või kelle

valduses on ehitusjäätmed, on kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks

tekkekohas;

2) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

3) korraldama jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat

keskkonnakaitseluba omavale isikule;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või

paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

6) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid olmejäätmete ja ohtlike

jäätmete kogumiseks;

7) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

Ehitamisel tuleb tekkekohas eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed,

metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (nt kivid, krohv, betoon, kips jms),

plastijäätmed, sh kile, raudbetoon ja betoondetailid ning muud jäätmed. Jäätmemahutid peavad

olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks

kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.

Mahukad ehitusjäätmed (nt vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall-

ja puittalad jms), mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta

kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu piires selleks eraldatud alale nende hilisemaks

transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda

käitlemiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga isikule. Eelistada tuleb isikut, kes tagab jäätmete

täielikuma taaskasutamise.

Planeeringualal tuleb ehitustööde käigus rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise

võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele,

varale ega keskkonnale.

Ehitaja on kohustatud järgima ka Rae valla heakorraeeskirja (Rae Vallavolikogu 17.11.2020

määrus nr 50) ptk 4 nõudeid „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel”.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 29 -

4.10 Radooni mõjude leevendamise meetmed planeeringualal

Planeeringuala paikneb vastavalt Harjumaa radoonikaardile kõrge pinnase radoonisisaldusega

(50-150 kBq/m³) piirkonnas.

Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab radoonitase olema alla

300 Bq/m³. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ toodud normidele.

Enne ehitusprojekti koostamist teostada kruntidel radooniuuring, et selgitada välja konkreetne

radoonisisaldus antud asukohas ning näha ette lahendused ja meetmed radooniohu vältimiseks.

Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.”.

Radooni hoonesse sattumise vältimiseks tuleb lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile tagada

tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav

betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põranda aluse sundventilatsioon). Tuleb kasutada

radoonitõkestus-süsteeme nagu vundamendi tuulutus / radoonikaevud, radoonikile, hoone

vundamendi rajamine killustikupadjale, mida mööda saab juhtida radooni hoonest eemale,

kommunikatsioonide vundamendist läbiviikude hoolikas hermetiseerimine jm radoonikaitse

meetmeid.

4.11 Müra ja vibratsioon ning nende mõjude leevendamise meetmed

Planeeringuala paikneb 11 Tallinna ringtee vahetus naabruses, põhimaanteedelt ulatuva

liiklusmüra levialas. Lisaks piirneb planeeringuala edelast Tallinn–Tapa raudteega ning

perspektiivselt hakkab planeeringuala lääneküljes kulgema Rail Balticu raudteetrass.

Eelnimetatu tõttu on peamiseks müraallikaks liiklus.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 30 -

Detailplaneeringus on kavandatud tootmis- ja ärihoonete rajamine, mille kasutamist 11 Tallinna

ringtee ja raudtee liiklusest tulev müra tõenäoliselt oluliselt ei sega. Tulenevalt planeeritud

hoonete kasutusotstarbest ei ole mitmed leevendusmeetmed sh müratõkke rajamine vajalikud.

LEMMA OÜ koostas novembris 2023 Rae valla Soodevahe küla Nigula ja Varivere tee 1

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu mürahinnangu.

Ilma planeeringualal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloomu ja täpset võimalike müraallikate

(ventilatsioonid, erinevad seadmed, laadimistegevused jms) paiknemist teadmata ei ole võimalik

tööstusmüra teket ja levikut täpselt hinnata. Tööstusmüraallika mürataseme ligikaudsel

määramisel juhinduti Euroopa Komisjoni juhenddokumendist „Good Practice Guide for

Strategic Noise Propagation and the Production of Associated Data on Noise Exposure”.

Juhendmaterjali alusel võib eeldada, et halvimal juhul tekib kavandataval tootmisalal müratase

Lw=65 dB/m2.

Olemasolevad elamumaad paiknevad planeeringualast võrdlemisi kaugel. Perspektiivsete

tootmistegevuste tõenäoliselt väike mõju piirkonna müratundlikele hoonetele (elamualadele) on

väike, sest need paiknevad piisavalt kaugel ning tootmistegevuse müra jääb lisaks varjestatuks

11 Tallinna ringtee liiklusmüra poolt.

2023+ müra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringualale kavandatavate tootmis- ja

ärihoonete fassaadideni (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuva liiklusmüra tase

on päeval kuni 61,1 dB ja öösel kuni 53,9 dB. Piirkonnas olevate elamute fassaadide teepoolsetel

külgedel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatub müratase päeval kuni 60,5 dB ja

öösel kuni 58,8 dB. Planeeritud äri- ja tootmishoonete teepoolsetel (nii raudtee kui ka sõidutee)

külgedel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele

kehtestatud piirväärtused.

2043+ müra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringualale kavandatavate tootmis- ja

ärihoonete fassaadideni ulatub müratase päeval kuni 61,2 dB ja öösel kuni 54,7 dB. Piirkonnas

olevate elamute fassaadide teepoolsetel külgedel ulatub müratase päeval kuni 60,5 dB ja öösel

kuni 59,1 dB. Hoonete teepoolsetel (nii raudtee kui ka sõidutee) külgedel tekivad müratasemed,

mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud piirväärtused.

2043+ alternatiiv-ringristmikuga müra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringualale

jäävate tootmis- ja ärihoonete fassaadideni ulatub müratase päeval kuni 61,0 dB ja öösel kuni

53,8 dB. Piirkonnas olevate elamute fassaadide teepoolsetel külgedel ulatub müratase päeval

kuni 59,2 dB ja öösel kuni 56,9 dB. Hoonete teepoolsetel (nii raudtee kui ka sõidutee) külgedel

tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud

piirväärtused.

Mürahinnangus tuvastati, et Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute detailplaneeringu elluviimisega

ei kaasne piirkonnas liikluse piirväärtuseid ületavaid müratasemeid elamute fassaadidel.

Planeeringuga ei kavandata uusi müratundlikke hooneid, mille puhul oleks asjakohane piirkonna

kõrgendatud müratasemetega ehituslikult arvestada. Teostatud liiklusprognoosist lähtuvalt ei ole

oodata planeeringu elluviimisega kaasnevana liikluskoormuste tõusu ulatuses, mis tooks kaasa

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 31 -

olulist liiklusmüra tasemete tõusu ning arvestades piirkonna teede ja raudteede liiklusmüra, siis

tööstusmüra kujuneb antud piirkonnas väheoluliseks.

Ümbritsevatel aladel mürahäiringu vältimiseks ja kavandatavates hoonetes nõuetekohase

mürataseme tagamiseks on siiski asjakohane arvestada järgnevaga:

 Planeeringu elluviimise ajal võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel.

Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning

selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja

sotsiaalministri 04.03.2002. määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra

normtasemeid.

 Mürahinnangu aluseks oleva DP koostamise etapis ei ole veel teada planeeringualale

kavandatavad tootmistegevused, nendeks vajalikud tootmisseadmed ega müraallikate

paiknemine. Seetõttu tuleb projekteerimisetapis analüüsida kavandatavaid tegevusi ka müra

tekitamise aspektist ning projekteerimisega tuleb tagada, et ehitustegevuse ja hilisema

hoonete kasutamisega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” norme müra osas.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Peab tagama, et tehniliste seadmete müra ei ületaks

ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

normtasemeid.

 Soovitatavalt paigutada müraallikad (nt ventilaatorid, tootmisseadmed jms mürarikkad

seadmed, laadimisalad) piirkonna elamualadest eemale. Soovitatav on eelistada hoonete

arhitektuurseid lahendusi, mille korral hoone ise paikneb krundi perimeetril ning

laadimisalad ning müra tekitavad tehnoseadmed paiknevad hoone poolt varjestatud alal.

Sellisel juhul toimib tootmishoone ise müratõkkena. Arvestades, et üldplaneering näeb ette

planeeringualast teisele poole 11 Tallinna ringteed keskusemaad, kus on lubatud ka

elamuarendus, siis tööstusmüra varjestamisel pigem varjestada seda Tallinna ringtee poolses

küljes (suunata müraallikad pigem Rail Balticu trassi suunas).

 DP elluviimisel tuleb tööstusmüra puhul järgida Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 (müra normtasemed) tööstusmürale nõutavaid väärtusi II (elamumaa-alad)

ja III (keskuse maa-alad) kategooria aladel. Määruse nr 71 lisa 1 kohaselt rakendatakse

tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra

sihtväärtust. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria alal on 60 dB päeval ja 45 dB öösel,

tööstusmüra sihtväärtus II kategooria alal on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Tööstusmüra

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 32 -

piirväärtus III kategooria alal on 65 dB päeval ja 50 dB öösel, tööstusmüra sihtväärtus III

kategooria alal on 55 dB päeval ja 45 dB öösel.

 Kavandatavatesse hoonetesse bürooruumide rajamisel teepoolsetesse (sh raudtee)

hooneosadesse järgida standardit EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest" (tabel 6.3), mille järgi 61–65 dB müratsoonis asuvate bürooruumide puhul on

välispiirde heliisolatsiooni nõue 30 dB. Vajadusel kasutada heli tõkestavaid ja summutavaid

konstruktiivseid lahendusi nt kahekordseid fassaade. Akende valikul tuleb tähelepanu

pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni

tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad

aknakonstruktsioonis või värske õhu klapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde

heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Nõudeid välispiirdele

ei kehtestata ruumides, kus välismüra tase ei ole märkimisväärselt suurem kui tööst

põhjustatud müratase ruumis.

Raudtee liiklusest tuleneva vibratsiooni kaitseks kaaluda raudteele lähimatele hoonetele

tugevamate välispiirete rajamist.

Raudtee valdajal ei ole kohustust hüvitada olemasoleva raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja

planeeringu koostamise ja planeeringu realiseerimisega seotud kulutusi, samuti ei hüvita raudtee

valdaja kulutusi raudteeliiklusest tulenevate kahjulike mõjutuste hüvitamiseks.

Transpordiamet ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid maantee liiklusest

põhjustatud häiringutele (müra, õhusaaste, vibratsioon) planeeritud alal. Leevendusmeetmete

kulud kannab arendaja.

4.12 Vertikaalplaneerimine

Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga ja ühtlase kaldega lõuna suunas. Kõrguste vahe

põhjast lõunasse (ca 640 m jooksul) on ca 4,3 meetrit.

Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline vertikaalplaneerimise lahendus, mida tuleb

täpsustada ehitusprojektide koosseisus, kui on selgunud täpne hoonestuse ja teede-platside

paigutus. Kruntide pinna tõstmisel järgida naaberalade kõrgusi. Olemasolevat maapinda ei või

tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistute maapinnast. Tuleb välistada sademevee

valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee

ärajuhtimisega.

Soodevahe peakraav planeeringuala lõunanurgas säilitatakse. Hoonestatavale alale jäävad

maaparanduskraavid tuleb asendada sademevee kanalisatsiooniga. Planeeringuala sademevee

kanaliseerimine lahendada nii, et detailplaneeringu realiseerimisel tekiks terviklikult toimiv

lahendus.

Vastavalt kokkuleppele rajab Rail Baltic Estonia OÜ detailplaneeringu ala ja Rail Baltic raudtee

maa-ala sademevete lahenduste tarbeks Soodevahe peakraavi suubuva sademevee kraavi Nigula

ja Varivere tee 1 maaüksustele, sh detailplaneeringuala lõunaosa (pos 5, 6, 8 ja 9) läbivas lõigus,

koos truupide jm taristuga (sh Tallinna ringtee aluste truupidega) (vt ka punkt 4.8 „Rail Baltic“

ja punkt 5.3 „Sademevesi“).

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 33 -

Vertikaalplaneerimise põhimõtted projekteerimisel – vertikaalplaneerimine lahendada selliselt,

et hoonestus asuks kõrgemal ja tänavad, platsid, haljasalad jms madalamal – kinnistu siseselt

saab vesi valguda hoonest ja teedest eemale, mis tagab ehitiste ohutuse ja inimeste liikumise

võimaluse. Tänavate äärsed haljasalad saavad olla sademevee ajutised kogumisalad. Tagamaks

vee äravoolu sademeveesüsteemi ülekoormuse või rikke korral, peab teede üldine pikikalle

olema madalama haljasala vms poole ka siis, kui tänaval on restkaevud.

Ehitusprojektis tuleb arvestada varemtehtud maaparandustöödega ja tagada piirkonna

olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine.

Vastavalt vajadusele näha ehitusprojektis ette olemasolevate kraavide puhastamine ning tagada

kraavide ühtne toimimine.

4.13 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Ehitusseadustikus ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded"

esitatud nõudeid energiatõhususele ja/või muude planeeringu elluviimisel kehtivate vastavate

alusdokumentide nõudeid.

Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks

vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks,

ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat.

Energiatõhususe miinimumnõuded on ehitatava hoonestuse summaarse energiatarbimise

piirmäärad, mis lähtuvad hoone kasutamise otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid, olulise

energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia

kasutuselevõtuks.

Hoone välispiirded ja olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad tagama tarbitava

energiahulga vastavuse asukoha klimaatilistele tingimustele ning hoone kasutamise otstarbele.

Hoone energiatõhususe suurendamiseks tuleb rakendada meetmeid, arvestades, et

energiatõhusust ei tohi saavutada viisil, mis halvendaks hoone sisekliimat ja kasutustingimusi

ning tuleb kaaluda erinevaid võimalusi ja eelistada kuluefektiivseid lahendusi.

Ehitatavad hooned peavad ehitamise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Hoonete

välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud

selliselt, et nende terviklikul käsitsemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe

miinimumnõuete täitmine.

Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega.

4.14 Tuleohutusnõuded

Planeeringualale on kavandatud tootmis- ja ärihoonete kompleks. Planeeritud hooned võivad

olla V (kontorid), VI (tööstus- ja laohooned) ja VII (garaažid) kasutusviisiga. Planeeritud

tootmishoonete minimaalne võimalik tulepüsivusklass on TP3 (täpsustatakse ehitusprojektiga).

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 34 -

Vastavalt normidele on hoonete vahelised tuleohutuskujad ette nähtud vähemalt 8 m.

Konkreetsed tuleohutuskujad määratakse ehitusprojektiga.

Planeeritud hooned ja tuleohutusmeetmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

30.03.2017 määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, Eesti standardile EVS 812-

7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, EVS 812-4:2018

„Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-

6:2012 "Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus".

Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ning tulekustutuseks ja päästetöödeks peavad

hooned olema üksteisest eraldatud 8 m tuleohutuskujadega või tuletõkkeseinaga. Konkreetsed

tuleohutuskujad määratakse ehitusprojektidega.

Hoonete ümber peab olema tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs vastavalt Eesti standardile EVS

812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.

Tuletõrjetehnika ümberpööramine (ümberpööramise raadius) planeeringualal peab olema

tagatud igal aastaajal ja iga ilmaga. Kruntide juurdepääsuteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud

ehitistele ning tuletõrjeveevõtu kohtadele peavad olema vabad ja aastaringselt kasutuskõlblikus

seisukorras.

Kruntide hoonestamata maa-alale ei tohi ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse

tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat. Vastavalt siseministri

27.05.2024 määruse nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” § 6

ja § 7 ei tohi põlevmaterjali ega põlevmaterjalist jäätmeid ja olmejäätmeid ladustada ehitise

välisseina läheduses selliselt, et see tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd. Põlevmaterjali

ladustamise koht peab olema hoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul

usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes

tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast.

Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada

evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas

päästemeeskondade ligipääsemist, tuleb tagada parkimisala tuleohutus ning evakuatsiooni

läbiviimiseks ja päästetööde teostamiseks takistamatu juurdepääs.

Tuleleviku tõkestamiseks ja parkimisala tuleohutuse tagamiseks tuleb ehitusprojektis arvestada

EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” nõudega –

kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 m, tuleb välisseinas kasutada materjale,

mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 m

ulatuses külgsuunas ja 5 m ulatuses vertikaalsuunas.

4.14.1 Tuletõrjeveevarustus

Kuna planeeringu koostamise ajal ei ole teada planeeritud tootmis- ja ärihoonete tulevase

tootmise spetsiifika ja vajadused, siis ei ole teada ka konkreetne hoonete arv, suurus ja

paiknemise koht. Seetõttu on planeeringu joonistel esitatud planeeringus määratud tingimustele

vastav põhimõtteline illustratiivne lahendus. Sama kehtib ka tuletõrje veevarustuse graafilise

lahenduse kohta.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 35 -

Tuletõrjeveevarustus on valdavalt kavandatud lahendada olemasolevate Varivere tee ääres

asuvate hüdrantide ja planeeritud ühisveevärgi veetorustikule rajatavate hüdrantidega. Veevärgi

jaotustorustik, millele paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, peab olema siseläbimõõduga

minimaalselt 100 mm. Tuletõrjevee vajadus 10 l/s kahe tunni jooksul tagatakse plaanitud

hüdrantidest. Suurema kui 800 m² tuletõkkesektsiooni rajamisel peab olema tagatud 15 l/s kolme

tunni jooksul või 20 l/s vastavalt äripinna tuletõkkesektsioonide suurusele. Puuduolev vooluhulk

tuleb kompenseerida vastava suurusega mahutite rajamisega. Täiendavad tuletõrjevee mahutid

ja kuivhüdrandid tuleb ette näha ka olukorras, kus ühisveevärgi hüdrantide kasutusulatus ei ole

piisav. Naaberkrunte teenindavad mahutid ja hüdrandid peavad olema ligipääsetavad mõlemalt

krundilt. Tuletõrjevee mahutitele tuleb tagada päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs

ja vee ohutu kättesaamine.

Tuletõrje veevarustus tuleb konkreetselt ning kõikide asjassepuutuvate ja kehtivate õigusaktide

ning standardite kohaselt lahendada ehitusprojektide koostamise etapis, kui on teada hoonete

täpsed suurused, asukohad ja tegevusalad ning selgunud välise tuletõrjevee koguse vajadus.

Tuletõrje veevarustuse lahendamisel ehitusprojektis tuleb aluseks võtta siseministri 18.02.2021

määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kehtivad nõuded (sh veevõtukoha ja

kuivhüdrantide rajamise tingimused, nõuded asukohale ja kaugusele ehitistest ning

sissepääsudest, nõuded veevooluhulgale jne) ning Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste

Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Hoonete projekteerimisel konsulteerida Põhja päästekeskusega.

4.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringualal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks vastavalt Eesti

standardile EVS 09-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“.

 Planeeringuala krundid valgustada ning tagada hea nähtavus. Kruntide ja hoonete fassaadide

valgustamiseks kasutada sissepääsude valgustamist, spetsiaalset fassaadivalgustust ja

õuealal pargivalgusteid. Valgustuse projekteerimisel jälgida, et see ei hakkaks põhjustama

valgusreostust.

 Hoonetele näha ette valvesüsteemid (videovalve, signalisatsioon, leping turvafirmaga).

 Hoonetele näha ette vastupidavad aknad, uksed ja lukud, see vähendab sissemurdmise riski.

 Piirata krundid sobiva piirdega.

Konkreetsed meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis.

5 TEHNOVARUSTUS

Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasise

projekteerimise käigus. Planeeringule väljastatud võrguvaldajate tehnilised tingimused ei

ole aluseks ehitusprojektide koostamiseks. Hoonete projekteerimisel ja hoonetele vajalike

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 36 -

tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused

ehitusprojekti koostamiseks.

Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tehnovõrkude lahendused siduda projektiga „DPS1

Ülemiste Kangru RW0400. Raudtee alates prioriteetlõigu algusest kuni Rae/Soodevahe jaamani

(0+000-6+600)“ (konsultant: IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.,

alltöövõtjad: Skepast & Puhkim OÜ, Reaalprojekt OÜ, HeatConsult OÜ, töö nr RW0400;

edaspidi RB projekt).

Planeeringus kavandatu teostamisel tuleb tagada, et projekteeritavad tehnovõrgud oleks

integreeritavad Rail Balticu projektlahendustega ning Rail Balticu projekti elluviimisel ei pea

asuma ümber ehitama arendusalade jaoks mõeldud tehnovõrke. Juhul, kui kavandatakse Rail

Balticu raudtee trassi koridoriga ristuvate ehitiste või tehnovõrkude rajamist, tuleb iga kord

küsida OÜ Rail Baltic Estonialt tehnilised tingimused.

Arvestades, et planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ei ole rajatised, mis on vajalikud tee

toimimiseks ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei näe

Transpordiamet võimalust tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele maale.

Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusprojekti koostamisel täpsustunud hoonete asukohad,

suurused ja tarbimismahud, siis tehnovõrkude ehitusprojektide koostamisel täpsustuvad ka

tehnovõrkude ja liitumispunktide asukohad ning parameetrid.

Tehnoseadmetele ja -võrkudele paigaldamiseks ja hooldamiseks ette nähtud

servituudivajadusega alad võrguvaldaja kasuks kaitsevööndi ulatuses täpsustuvad

ehitusprojektide ja servituudilepingute koostamisel.

5.1 Veevarustus

Planeeringuala põhimõtteline veevarustuse lahendus on koostatud vastavalt AS ELVESO

11.04.2025 tehnilistele tingimustele nr VK-TT 028. Täpne lahendus töötatakse välja edasise

projekteerimise käigus, mille jaoks tuleb tellida uued tehnilised tingimused projekteerimiseks.

Detailplaneeringu alale lubatud veevarustuse mahud on võimalik tagada pärast Rae valla ÜVK

arengukavaga planeeritud rajatiste valmimist.

AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett kuni 33 m³/d,

(990 m³/kuus) järgmistel tingimustel:

1) detailplaneeringu ala kinnistute ühendamine on võimalik alates piirkondadest ÜPVK ja ÜPV

vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1;

2) detailplaneeringu ala ühendamine ühisveevärgiga on võimalik pärast veetorustiku

ringistamist piirkondade ÜPVK ja ÜPV vahel.

Ringistav torustik on planeeritud alates Linnaaru tee L6-st (65301:011:0326) piki Linnaaru

tee L8 (65301:001:3789) ja Linnaaru tee L9 (65301:001:3763) kinnistuid. Ringistustorustiku

ühenduskohtadeks on olemasolev ühisveetorustiku kaev MK-29 Linnaaru tee L6 kinnistul

(Tallinna vangla juures) ning olemasolevale ühisveetorustikule de200 6530347 Varivere teel

planeeritud kaev. Ühendustorustiku pikkus on ca 1145 m.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 37 -

Ringistustorustiku ühenduskoht olemasoleval 6530347 Varivere tee ühisveetorustikul on

kavandatud planeeringuala sisese veetorustiku ühenduspunktiks.

Planeeringuala sisene veetorustik tuleb rajada planeeritud avalikult kasutatava transpordimaa

minimaalselt 4 m laiusele haljasalale nii, et äärmine torustik paikneks kinnistu piirist või tee

servast minimaalselt 1,5 m kaugusel.

Iga moodustatava krundi liitumiseks ühisveevärgiga on planeeritud 1 liitumispunkt krundi piirist

1 m väljapoole avalikult kasutatava teemaa haljasribale. Peaveemõõdusõlmede rajamine on

planeeritud hoonetesse.

Konkreetsed lahendused ja kogused täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus, kui on

teada hoonete täpsed suurused ning saab teha täpsemad veetarbimise arvutused.

Projekteerimiseks tuleb taotleda uued tehnilised tingimused AS ELVESO-lt ning ehitusprojektid

kooskõlastada AS ELVESO-ga.

Ühisveevärk projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele

ning kehtivatele normidele. Ristumistel tee maa-aladega projekteerida ÜVK torustikud

hülsstorudes. AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks on esitatud

kodulehel: http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/.

5.1.1 Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveevarustus on valdavalt lahendatud olemasolevate hüdrantidega Varivere teel ja

planeeritud ühisveevärgi veetorustikule rajatavate hüdrantidega. Veevärgi jaotustorustik, millele

paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, peab olema siseläbimõõduga minimaalselt 100 mm.

Tuletõrjevee vajadus 10 l/s kahe tunni jooksul tagatakse plaanitud hüdrantidest. Suurema kui

800 m² tuletõkkesektsiooni rajamisel peab olema tagatud 15 l/s kolme tunni jooksul või 20 l/s

vastavalt äripinna tuletõkkesektsioonide suurusele. Puuduolev vooluhulk tuleb kompenseerida

vastava suurusega mahutite rajamisega. Täiendavad tuletõrjevee mahutid ja kuivhüdrandid tuleb

ette näha ka olukorras, kus ühisveevärgi hüdrantide kasutusulatus ei ole piisav. Naaberkrunte

teenindavad mahutid ja hüdrandid peavad olema ligipääsetavad mõlemalt krundilt.

Konkreetsed tuletõrjevee lahendused täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus, kui on

teada hoonete täpsed suurused ja asukohad (vt ka punkt 4.14.1 Tuletõrjeveevarustus).

5.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala põhimõtteline reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud vastavalt

AS ELVESO 11.04.2025 tehnilistele tingimustele nr VK-TT 028. Täpne lahendus töötatakse

välja edasise projekteerimise käigus, mille jaoks tuleb tellida uued tehnilised tingimused

projekteerimiseks.

AS ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett koguses kuni 33 m3/d

(990 m3/kuus) järgmistel tingimustel:

1) detailplaneeringu ala kinnistute ühendus reovee ühiskanalisatsiooniga on võimalik alates

piirkonnast ÜPVK vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1;

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 38 -

2) detailplaneeringu ala ühendamine ühiskanalisatsiooniga on võimalik pärast olemasoleva

reoveepumpla „Varivere tee RVP“ rekonstrueerimist ning pumpade välja vahetamist

suuremate vastu.

Planeeringuala sisene reoveekanalisatsiooni torustik tuleb rajada planeeritud avalikult

kasutatava transpordimaa minimaalselt 4 m laiusele haljasalale nii, et äärmine torustik paikneks

kinnistu piirist või tee servast minimaalselt 1,5 m kaugusel. Liitumispunktid (vaatluskaevud) on

planeeritud iga krundi piirist 1 m väljapoole avalikult kasutatava teemaa haljasribale. Enne

liitumist tuleb ette näha voolurahustuskaev.

Planeeringuala reovee kanalisatsioon suunatakse isevoolselt planeeringuala transpordimaa

maaüksusele pos 7 kavandatud pumplasse ning seejärel survekanalisatsioonitoruga Varivere tee

reovee ühiskanalisatsiooni läbi Linnaaru tee 21 tootmismaa kinnistul asuva olemasoleva

reoveepumpla „Varivere tee RVP“. Olemasolev Varivere tee pumpla tuleb eelnevalt

rekonstrueerida ja olemasolevad pumbad vahetada suuremate vastu. Ühenduspunkt on

kavandatud Varivere tee reoveepumplasse siseneva kanalisatsioonitoru kaevu.

Planeeringualale pos 7 planeeritud pumplale projekteerida betoonkivist pumplaplats

minimaalselt 1,5 m pumpla teenindusavast. Sõidutee ääres asuvale pumplale projekteerida

pumpla kaitseks põrkepiire. Pumpla teenindamiseks on ette nähtud kõvakattega hooldusplats

(min 5 x 12 m), mis kannab ja mahutab hooldusautot kuni 16 tonni.

Kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud on isevoolsed.

Konkreetsed lahendused ja kogused täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus, kui on

teada hoonete täpsed suurused ning reovee mahud.

Projekteerimiseks taotleda uued tehnilised tingimused AS ELVESO-lt ning ehitusprojektid

kooskõlastada AS ELVESO-ga.

Reoveekanalisatsioon projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

seadusele ning kehtivatele normidele. Ristumistel tee maa-aladega projekteerida ÜVK

torustikud hülsstorudes. AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks on

esitatud kodulehel: http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/.

5.3 Sademevesi

Planeeringuala sademeveekanalisatsiooni põhimõtteline lahendus on koostatud vastavalt

AS ELVESO 11.04.2025 tehnilistele tingimustele nr VK-TT 028.

Ühe võimaliku põhimõttelise illustratiivse planeeringulahenduse kruntidepõhised sademevee

arvutuslikud vooluhulgad on esitatud alapunktis 5.3.1. Täpne sademevee lahendus tuleb välja

töötada projekteerimisetapis, kui tuleb täpsustada sademevee kogused, sademevee käitlemise

moodused krundil, vertikaalplaneerimine, ühtlustusmahutite suurused, sademeveetorustiku ja

kaevude sügavused.

Sademevee juhtimine piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi on keelatud. Planeeringuala

sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 39 -

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Sademevee eesvooluks on vastavalt tehnilistele

tingimustele Soodevahe peakraav, mis ca 1,6 km kaugusel suubub Pirita jõkke.

Planeeringuala lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada varemtehtud maaparandustöödega

ning tagada naaberkinnistute olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine ning

niiskusrežiimi säilimine.

Detailplaneeringu ala maapind on ühtlase languga lõuna suunas. Detailplaneeringus on

kavandatud planeeringualale ühtse sademeveekanalisatsiooni rajamine. Sademevee-

süsteemidega ärajuhitav vooluhulk (ka tippvooluhulk) peab olema vastavalt kehtiva

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale minimaalne. Kinnistult ärajuhitava sademevee

vooluhulk tuleb piirata De 110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega (max 9 l/s).

Sademeveekogused peavad olema kajastatud ehitusprojektis.

Igale krundile on ette nähtud sademevee ühtlustusmahuti, mida vajadusel kasutada komplektis

pumplaga. Minimaalse äravoolu tagamine on oluline nii põhjavee kvaliteedi, kui üleujutuste

tekke vältimise seisukohast. Projekteerimise käigus tuleb iga kinnistu sademeveesüsteem

dimensioneerida õigete parameetritega, et ei toimuks sademevee valgumist naaberkinnistutele.

Suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad

valingvihma löökkoormusi eesvooludele ning mis tagavad sademevee nõuetekohase kvaliteedi.

Asfaltkattega pindadelt tuleb sademevesi kokku koguda projekteeritava sademevee-

kanalisatsiooni torustiku abil. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel järgida reostamise vältimiseks

seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid.

Sademeveekanalisatsiooni rajamisel kasutada teleskoopkaeve, millel on liiva püüdmiseks all

settepotid. Kõigist kruntidele rajatavatest kaevudest tuleb sademevesi suunata läbi õli-bensiini

eraldajaga kombineeritud liiva-muda püüduri planeeritud teemaale kavandatud sademevee

kanalisatsiooni. Sademeveekanalisatsioonist liigub sademevesi Soodevahe peakraavi kaudu

Pirita jõkke. Sademevee eelpuhastamine on vajalik, kuna Pirita jõgi on Peterburi teest kuni

suudmeni Natura ala: Pirita loodusala, kus I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp

(Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Sademevee puhastamine vähendab eesvoolule ning ka

põhjaveele mõjuvat reostuskoormust. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele.

Planeeringuala naabrusesse Lepikupõllu maaüksusele projekteeritava Rail Balticu taristuga

seoses on detailplaneeringust huvitatud isik ja Rail Baltic Estonia OÜ teinud koostööd, mille

tulemusel lepiti nii planeeringuala kui Rail Balticu ala sademevete lahendamiseks kokku

järgmises lahenduskavas (vt ka punkti 4.8 „Rail Baltic“ ja selle alapunkti 4.8.2):

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 40 -

1. Rail Baltic Estonia OÜ projekteerib ja ehitab välja Rail Balticu maa-ala ja käesoleva

detailplaneeringu ala ning võimaliku perspektiivse detailplaneeringuala (13.08.2024 Rae

Vallavalitsuse korraldusega nr 1252 planeeringualast välja jäänud maa-ala) sademevete

lahenduste tarbeks Soodevahe peakraavi suubuva sademevee kraavi Nigula ja Varivere

tee 1 maaüksustele, sh detailplaneeringuala lõunaosa (pos 5, 6, 8 ja 9) läbivas lõigus,

koos truupide jm taristuga (sh Tallinna ringtee aluste truupidega), arvestades nii

käesoleva kui perspektiivse detailplaneeringu alalt lisanduda võiva sademevee

vooluhulkadega kokku ca 360 l/s.

2. Rajatava kraavi hoolduskohustus jääb maaomanikele, kelle maad kraav läbib.

3. Kui Rail Baltic Estonia OÜ ei ehita sademevee kraavi valmis detailplaneeringu

kehtestamise ja elluviimise ajaks, siis on planeeringuala arendajal õigus ehitusprojektide

koostamise etapis lahendada planeeringuala sademevee juhtimine vastavalt AS ELVESO

tehnilistele tingimustele olemasoleva Soodevahe kraavi baasil. Kui Rail Baltic Estonia

OÜ rajab kraavi pärast detailplaneeringu elluviimist, siis tagab Rail Baltic Estonia OÜ

omal kulul detailplaneeringu ala sademevee ümbersuunamise uude kraavi.

Ehitusprojektides tuleb näha ette Soodevahe peakraavi puhastamine kuni Pirita jõeni vastavalt

vajadusele ning Kobras AS tööle nr 2018-110, et tagada kraavide ühtne toimimine.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest

vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kaaluda projekteerimisetapis, kui on selgunud

hoonete ja platside ning haljasalade täpsed asukohad, erinevate looduslähedaste lahenduste

(nt rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid, haljaskatused, vett läbilaskvad katendid jms)

kasutamist, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu.

Nende lahendusvariantide eesmärk on sademevesi kokku koguda ja aeglustada selle

voolukiirust, võimaldades ühtlasi sademeveel pinnasesse imenduda ja aurustuda, samal ajal vett

puhastades. Sademevee juhtimisel pinnasesse peab see vastama reostusnäitajate piirväärtusele.

Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitatav kasutada haljastuse hooldamisel.

Sademevee lahendamine tekkekohas võimalikult suures mahus aitab vähendada koormust

Soodevahe peakraavile, mille vastuvõtuvõime olevat ammendunud vastavalt Kobras AS 2018

tööle „Soodevahe kraavide (Suur-Sõjamäe tn – Pirita jõgi) läbilaskevõime hinnang”.

Ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud

põhimõtetega ning Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–

2035 põhimõtetega. Samuti „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030”

materjalidega, mis liidetakse Kliimaministeeriumi andmetel „Keskkonnavaldkonna

arengukavaga aastani 2030”, ning analüüsida sademevee teket arvestades kliimamuutustega.

Projekteerimisel on soovitatav võtta arvesse kliimamuutustega kaasnevat prognoosi

valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimivus ja

vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral. Ehitusprojektide

koosseisus tuleb tagada, et projekteeritav haljastus võimaldaks vastu võtta valingvihma.

Ehitusprojekti koostamisel arvestada Rae valla poolt soovitatud juhendmaterjalidega:

Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud „Kombineeritud sademevee strateegia projektile” (Osa 1,

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 41 -

2018) ja Viimsi valla poolt tellitud „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse

sobivad sademeveelahendused” (2021), ning kaaluda neis esitatud lahendusvariantide

kasutamist. Parklate rajamise ja sademevete ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivatest

standarditest EVS 843 „Linnatänavad“, EVS 848 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ja muudest

asjakohastest juhenditest.

5.3.1 Arvutuslikud vooluhulgad

Vooluhulgad on arvutatud vastavalt EVS-le 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.

Valitud paduvihma parameetrid: P=1 aasta, q=221.0 l/sekxHa, t=5 min. Koefitsient k katuse

puhul k=1, asfaltkatte puhul k=0.8, haljasala puhul k=0.2.

Pos 1: 261 l/sek

Pos 2: 274 l/sek

Pos 3: 250 l/sek

Pos 4: 280 l/sek

Pos 5: 248 l/sek

Pos 6: 370 l/sek

Pos 7: 118 l/sek

Pos 8: 49 l/sek

Pos 9: 3 l/sek

Pos 10: 5 l/sek

Vastavalt AS ELVESO nõuetele on igalt krundilt lubatud ära juhtida sademevett max 9.0 l/sek.

5.4 Elektrivarustus

Elektrivarustuse põhimõtteline lahendus on koostatud vastavalt Elektrilevi OÜ 25.11.2022

tehnilistele tingimustele nr 432582.

Detailplaneeringuala elektrivarustus lahendatakse rekonstrueeritava Varivere alajaama baasil.

Keskpinge mõõtesüsteem paigaldatakse rekonstrueeritavasse alajaama keskpinge jaotlasse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana, alajaamale eraldi

katastriüksust ei moodustata.

Planeeringuala elektrivarustus 0,4 kV maakaablitega ning liitumiskilbid iga hoonestatava krundi

ja transpordimaale planeeritud reoveepumpla tarbeks on ette nähtud rajada planeeritud teemaale.

Alajaamale ja liitumiskilpidele tuleb tagada teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Kõigi planeeritud tänavate

äärde on kavandatud ka perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

Elektrivarustuse lahendus täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb

arvestada Elektrilevi OÜ nõuetega, et elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud

ning ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 42 -

poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute

aadressid.

Vajalike võimsuste suurused selguvad projekteerimisel ja liitumislepingute sõlmimisel ning

vastavalt sõlmitud liitumislepingutele ehitatakse välja liitumiskilbid. Elektrivõrgu

väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus

olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi

OÜ-le kirjalik taotlus.

Pärast planeeringu kehtestamist, liitumislepingute sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib

ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

5.5 Tänavavalgustus

Planeeringus on ette nähtud rajada metallmastidel ja maakaablil põhinev allapoole suunatud

LED valgustitega tänavavalgustus planeeringuala sisese tee äärde.

Tänavavalgustus projekteeritakse teede ja tehnovõrkude ehitusprojektide koostamise etapis.

Tänavavalgustid varustada Zhaga pistikupesadega.

5.6 Sidevarustus

Planeeringuala sidevarustuse põhimõttelise lahenduse aluseks on Telia Eesti AS (edaspidi Telia)

19.09.2022 tehnilised tingimused nr 36843655.

Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon

sidekaevudega, sidekapp LAG150 sidekaevu LAG-023 kõrval, pinnases paiknevad sidekaablid.

Planeeritud põhitrassi liitumine on ette nähtud sidekaevust Varivere teel. Planeeritavale

hoonestusele on ette nähtud 100 mm sidekanalisatsiooni põhitrass ja individuaalsed 100 mm

sidekanalisatsiooni torud põhitrassist igale hoonestatavale krundile. Vajadusel kasutada

sidekaevusid.

Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatete all 1 m. Sõidutee alla näha ette

A-kategooria torud seinapaksusega 4,8 mm. Tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused,

kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega ühele tasapinnale.

Telia liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku

kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul,

vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseaduse” § 15.

Planeeringus esitatud lahendus planeeritud tootmis- ja ärihoonete sidekanalisatsiooni rajamiseks

on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektides.

Hoonete püstitamiseks koostatava ehitusprojekti jaoks tuleb taotleda Telia-lt uued tehnilised

tingimused sidekanalisatsiooni projekteerimiseks.

Telia ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise

kohustust.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 43 -

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste

algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis. Tööde teostamisel tuleb lähtuda

sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib

toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega (tel 652 4000). Telia sideehitiste kaitsevööndis

tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine

vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk

8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest

standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid.

Ehitusprojekt esitada Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali

(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu enne projekti esitamist

Ehitisregistrisse ehitusloa/-teatise menetlemiseks.

5.7 Soojusvarustus ja gaasivarustus

Soojusvarustus lahendada projekteerimisetapis gaasivarustusel baseeruvalt ja/või lokaalsete

energiatõhusate keskkonnasõbralike kütteviisidega nagu näiteks elektriküte, maasoojuspump,

õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, puiduküte vms nii iseseisvalt kui kombineeritult. Kuna

Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, siis on

projekteerimisel soovitatav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

Maaküttesüsteemi saab rajada kas vertikaalselt või horisontaalselt, mis vajab väga laia vaba

haljasmaa pinda. Maasoojussüsteem peab paiknema kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel, ei

tohi asuda lähemal kui 2 m puu vertikaalprojektsioonist ning seda ei tohi paigaldada kõvakattega

ala, tee, parkla või hoone alla. Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab vältima uute ehitiste

rajamist ja ehitamisega kaasnevaid kaevetöid. Maasoojussüsteemi projekteerimisel tuleb tagada

kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise

nõuetele. Maakütte kontuurile ei tohi kõrghaljastust istutada. Horisontaalse

maasoojuskontuuriga alale tohib istutada üksnes madala juurestikuga taimi, et need ei kahjustaks

soojussüsteemi. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamist üksteisele või seda mõjutavatele

objektidele liiga lähedale, samuti kinnistute piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide

omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib

kahjustada puude juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks

ja lühendab kasvuperioodi). Ehitusprojektis tuleb kaaluda, kas kruntidel on üldse võimalik

maaküttesüsteemi rajada.

Õhksoojuspumpade välisagregaate ei tohi paigaldada hoonete teepoolsetele esifassaadidele ja

nende äärde (või tuleb tagada pumpade varjestamine), lähemale kui 2 m kõrvalkinnistust ja 8 m

kõrvalkrundi istumisaladest. Agregaadist leviv müra ei tohi ületada lubatud mürataset.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 44 -

Päikesepaneelide paigaldamine hoonete katustele toetab elektrikütte kasutamise võimalust.

Paneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende peegeldused ei avaldaks häirivat mõju

naaberkinnistutele ega liiklejatele 11 Tallinna ringteel. Vajadusel rajada krundi piiridele

vastavatele lõikudele täiendavat kõrghaljastust peegeldushäiringu vältimiseks.

Soovituslik on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab

soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul

ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab

positiivset mõju inimeste tervisele.

Vähendamaks küttevajadust, tuleb hoonestuse projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata

konstruktsioonide soojapidavusele ja energiatarbimisele.

Soojusvarustuse lahendused täpsustatakse ehitusprojektis.

Planeeringuala gaasivarustuse põhimõttelise lahenduse aluseks on Energate OÜ 22.09.2022

tehnilised tingimused nr T-605.

Liitumispunkt kesksurve gaasivõrguga on planeeritud 6530347 Varivere teel planeeringuala piiri

lähedal asuvale olemasolevale DN200 kesksurve (MOP ≤ 5 bar) gaasitrassile.

Planeeringuala gaasitorustikud on ette nähtud rajada planeeritud teemaale. Liitumispunktid

(maakraanid) on planeeritud kruntide piiridele.

Gaasipaigaldised tuleb projekteerida maa-alusena ning vastavalt „Seadmeohutuse seaduse” ja

teiste Eesti Vabariigis kehtivate normdokumentide nõuetele.

Gaasipaigaldistele on ette nähtud isiklik kasutusõigus Energate OÜ kasuks.

Gaasivõrguga liitumiseks tuleb vähemalt 9 (üheksa) kuud enne tarbimise algust sõlmida

Energate OÜ-ga liitumisleping.

6 KITSENDUSED

Servituudivajadustega alad täpsustatakse ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel.

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

pos kitsendus

1 Servituudivajadusega ala ol.ol. alajaama kaitsevööndi ulatuses 2 m elektripaigaldisest

võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatuses 10 m liinist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Ol.ol. elektriõhuliini mastitõmmitsa kaitsevöönd.

Servituudivajadusega ala plan. survekanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks ja

hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja

kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. tänavavalgustuse kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 45 -

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. sidekaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

2 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m äärmise

sõidurea servast.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge maakaabelliini kaitsevööndi ulatuses 1 m

kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

3 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m äärmise

sõidurea servast.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge maakaabelliini kaitsevööndi ulatuses 1 m

kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. veetorustiku paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

4 Plan. kanalisatsioonipumpla kaitsevöönd 20 m seadmest.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

5 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m äärmise

sõidurea servast.

Ol.ol. Soodevahe peakraavi kaitsevöönd 1 m kraavist mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. veetorustiku paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Maa-ala reserveerimine Soodevahe peakraavi lõigu projekteerimiseks ja ehitamiseks

Rail Baltic Estonia OÜ poolt, koos hooldusalaga ca 875 m².

6 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m äärmise

sõidurea servast.

Ol.ol. raudtee kaitsevöönd 30 m äärmise rööpa teljest.

Ol.ol. Soodevahe peakraavi kaitsevöönd 1 m kraavist mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonipumpla kaitsevöönd 20 m seadmest.

Servituudivajadusega ala plan. veetorustiku paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m torustikust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Maa-ala reserveerimine Soodevahe peakraavi lõigu projekteerimiseks ja ehitamiseks

Rail Baltic Estonia OÜ poolt, koos hooldusalaga ca 6 230 m².

7 Plan. tee on ette nähtud avalikku kasutusse.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonipumpla kaitsevöönd 20 m seadmest.

Plan. survekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 46 -

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega alad plan. elektri liitumiskilpide paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Maa-ala reserveerimine persp. 10kV ja 0,4 kV maakaablite paigaldamiseks.

Plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Plan. gaasitoru kaitsevöönd 1 m torust mõlemale poole.

8 Plan. tee on ette nähtud avalikku kasutusse.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. survekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega alad plan. elektri liitumiskilpide paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Maa-ala reserveerimine persp. 10kV ja 0,4 kV maakaablite paigaldamiseks.

Plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Plan. gaasitoru kaitsevöönd 1 m torust mõlemale poole.

Juurdepääsu servituudi ala Rail Balticu projekteeritavale teenindusteele ca 35 m².

Maa-ala reserveerimine Soodevahe peakraavi lõigu projekteerimiseks ja ehitamiseks

Rail Baltic Estonia OÜ poolt, koos hooldusalaga ca 140 m².

9 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m äärmise

sõidurea servast.

Ol.ol. Soodevahe peakraavi kaitsevöönd 1 m kraavist mõlemale poole.

Plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

Maa-ala reserveerimine Soodevahe peakraavi lõigu projekteerimiseks ja ehitamiseks

Rail Baltic Estonia OÜ poolt, koos hooldusalaga ca 125 m².

10 Avalikult kasutatava riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m äärmise

sõidurea servast.

Servituudivajadusega ala ol.ol. alajaama kaitsevööndi ulatuses 2 m elektripaigaldisest

võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge maakaabelliini kaitsevööndi ulatuses 1 m

kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala ol.ol. keskpinge õhuliini kaitsevööndi ulatuses 10 m liinist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

DP lahendusega seotud kitsendused Varivere tee L2 kinnistul

Riigi omandis maatulundusmaa, persp. avalikus kasutuses transpordimaa.

Plan. juurdepääsutee DP alale.

Plan. survekanalisatsiooni toru kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Ol.ol. sidekaevu ja plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m seadmest.

Plan. gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m torust mõlemale poole.

DP lahendusega seotud kitsendused Linnaaru tee L7 kinnistul

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 47 -

Munitsipaalomandis transpordimaa.

Plan. survekanalisatsiooni toru kaitsevöönd 2 m torust.

Plan. gaasikaevu ja gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m seadmest.

DP lahendusega seotud kitsendused Linnaaru tee 21 kinnistul

Plan. survekanalisatsiooni toru kaitsevöönd 2 m torust.

DP lahendusega seotud kitsendused Linnaaru tee L9 kinnistul

Munitsipaalomandis transpordimaa.

Plan. ringistava veetorustiku, ühenduspunkti kaevu ja planeeringuala tarbeks rajatava

veetorustiku kaitsevöönd 2 m torust.

Plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

DP lahendusega seotud kitsendused Linnaaru tee L8 ja Linnaaru tee L6 kinnistutel

Munitsipaalomandis transpordimaad.

Plan. ringistava veetorustiku kaitsevöönd 2 m torust.

7 KESKKONNATINGIMUSED

Planeeringualale ei ole lubatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 mõistes ning kavandatav tootmistegevus ei tohi

põhjustada antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Kavandatud tegevusega ei tohi

kaasneda olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Tootmistehnoloogia korraldada

selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Kavandatav

tegevus ei tohi kahjustada inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit.

Kuna detailplaneeringu staadiumis ei ole võimalik hinnata planeeritud hoonetesse kavandatava

tootmistegevuse täpset mõju keskkonnale, sest ei ole teada tegevuse konkreetne iseloom, siis

tuleb äri- ja tootmishoonete eskiisprojektis esitada kohalikule omavalitsusele hoonetesse

kavandatava tootmise ja tegevuse tehnoloogiline kirjeldus määral, mille alusel saab otsustada

keskkonnamõju hindamise vajalikkust kavandatud tegevusele.

Tootmistegevusi reguleeritakse vajadusel keskkonnalubadega.

7.1 Tootmistegevuse alustamiseks vajalike lubade taotlemine

Planeeringualal tootmistegevuse alustamise eelduseks on olenevalt tegevuse iseloomust kõigi

vajalike keskkonnalubade omamine.

Lisaks kavandatava tootmistegevusega seotud lubadele võib planeeringu lahenduse

realiseerimisel olla vajalik lubade taotlemine järgmistel juhtudel:

 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”

sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on

õhusaasteluba nõutav. Saasteluba on vajalik ka siis, kui planeeringualale rajatakse

kütteseadmed, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse

põletamisel on võrdne või suurem kui 1 MWth.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 48 -

Põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus jääb vahemikku 0,3-1 MWth tuleb seadmed

registreerida keskkonnaametis vastavalt keskkonnaministri 19.12.2017 määrusele nr 60

„Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse

registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis1”.

 Veeseaduse1 § 187 punkti 6 kohaselt, kui juhitakse sademevett suublasse tööstuse

territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile, on

vajalik veeloa olemasolu.

Sademevee suublasse juhtimine peab vastama ka keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine sisalduse

piirväärtused1” nõuetele.

 Maapõueseaduse § 96 sätestab ehitamisel, maaparandushoiutöödel, maaparandussüsteemi

ehitamisel ja põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise, § 97 võõrandamise ning

väljaspool kinnisasja kasutamise ning selleks Keskkonnaametilt nõusoleku saamise korra.

Juhul kui tulevikus kavandatakse alale tegevusi, mille puhul võib lisanduda täiendavalt

keskkonnalubade vajadus, tuleb seda analüüsida ja vajadusel taotleda nende tegevuste

kavandamisel.

8 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE

MÕJUDE VÄLTIMISE MEETMED

Detailplaneeringuga elluviidav mõju jaguneb kaheks: ehitusaegseks ja kasutusaegseks.

Detailplaneeringu alal ei ole väärtuslikke maastikke, pärandkooslusi ega miljööväärtusi, seega

ehitus- ja kasutusaegne tegevus ülaltoodud väärtusi ei mõjuta.

Planeeringualal ei ole täheldatud olemasolevat reostust või muud keskkonnaohtu. Ala lõunaosa

läbib Soodevahe peakraav, millele kehtib 1 m laiune veekaitsevöönd. Planeeringus nähakse ette

uue Soodevahe peakraavi suubuva sademeveekraavi rajamine planeeringuala lõunaossa Rail

Baltic Estonia OÜ poolt, et lahendada Rail Balticu ja planeeringuala sademevee juhtimine.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju piirdub enamike tegurite osas

planeeringualaga.

Detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kaasneda olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks

ületada tegevuskoha keskkonnataluvust ja/või seada ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit või vara.

Kõige suurema ruumilise ulatusega on ajutised ehitusaegsed mõjud müra ja võimaliku õhusaaste

osas. Müra ja õhusaaste võivad hinnanguliselt kanduda soodsate tingimuste korral 300...500 m

kaugusele. Kuna planeeringuala asub suhteliselt mürarikkate maanteede ja raudtee vahel, millele

perspektiivselt lisandub ka Rail Baltic raudtee, ning vahetult planeeringuala läheduses ei esine

elamuid, siis ei ole võimalikud mõjud olulise mastaabiga.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 49 -

Arvestades planeeringuala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine

(sh planeeritavate ehitiste ja rajatiste ehitamine ning nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi

mõjusid.

8.1 Võimalikud majanduslikud mõjud

Planeeringulahendus, mis näeb vastavalt Rae valla üldplaneeringule ette äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega maaüksuste loomise ning neile valdavalt tootmistegevusega seotud hoonete

püstitamise kiiresti arenevas piirkonnas, aitab kaasa Rae valla majanduslikule arengule nii

töökohtade loomise kui täiendavate klientide toomisega valla territooriumile.

Kavandatud tegevuse tulemusena suureneb valla ja konkreetse piirkonna tootmis- ja äriettevõtete

poolt pakutavate teenuste arv.

Planeeringuala väljaarendamine korrastab olulise ristmiku ja raudtee äärse ala ning tõstab

planeeringuala ning naaberkinnistute kinnisvara väärtust. Ühtlasi kasvatab lähipiirkonna

atraktiivsust nii investoritele/arendajatele kui ka klientidele.

8.2 Võimalikud sotsiaalsed mõjud

Planeeringu realiseerimine loob valla elanikele täiendavaid töökohti ning mitmekesistab

piirkonna ettevõtete poolt kohalikule elanikkonnale pakutavaid teenuseid.

8.3 Võimalikud kultuurilised mõjud

Planeeringualal ei asu ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega kaitsealuseid alasid või

objekte. Planeeringulahenduse realiseerimine ei oma muud kultuurilist mõju kui see, et

maitsekas arhitektuur ning ala korrastamine tervikuna muudab planeeringuala silmale

meeldivaks nii auto kui rongiga möödasõitjale.

8.4 Võimalik mõju looduskeskkonnale

Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringus

kavandatud tegevus võiks vahetult mõjutada.

Planeeringualal ei ole täheldatud olemasolevat reostust või muud keskkonnaohtu.

Ala lõunaosa läbib Soodevahe peakraav, mille AS ELVESO on määranud planeeringuala

sademevee eesvooluks ning millele kehtib 1 m laiune veekaitsevöönd. Planeeringus nähakse ette

uue Soodevahe peakraavi suubuva sademeveekraavi rajamine planeeringuala lõunaossa Rail

Baltic Estonia OÜ poolt, et lahendada Rail Balticu ja planeeringuala sademevee juhtimine.

Soodevahe peakraav suubub Pirita jõkke, mis on Peterburi teest kuni suudmeni Natura ala: Pirita

loodusala, kus I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja

ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud

(*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis

dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 50 -

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Et

säilitada ja kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku on planeeringus ette nähtud meetmed

planeeringualalt lähtuva sademevee puhastamiseks (vt ka seletuskirja punkti 5.3 „Sademevesi”).

Eeldatavalt ei kuulu planeeringus kavandatud tegevus „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lõike 1 tegevuste nimistusse, mille puhul peaks

algatama igal juhul keskkonnamõjude hindamist. Detailplaneeringus ei ole lubatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist sh vee-,

pinnase-, õhusaastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist. Planeeritud

tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Vähest täiendavat valgusreostust võrreldes piirkonnas olemasolevaga võib

tekkida valgustusest. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus.

Looduskeskkonda mõjutavate avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ning

õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Detailplaneeringus nõutud kõrghaljastuse lisamine planeeringualale omab positiivset mõju.

Kui järgitakse nii projekteerimise, ehitamise kui hilisemas kasutamise etapis kõiki

seadusandlikest aktidest tulenevaid nõudeid, standardites esitatud soovitusi ning

detailplaneeringus seatud tingimusi, siis ei too planeeritud tegevused kaasa olulisi negatiivseid

mõjusid looduskeskkonnale.

8.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ja meetmed negatiivsete mõjude

vältimiseks või leevendamiseks

8.5.1 Ehitustegevus

Ehitustegevusega võivad kaasneda ajutised negatiivsed mõjud keskkonna erinevatele

aspektidele.

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimeerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades

tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise

abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete

perioodilise puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva

tuulega. Ka ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal

taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.

Ehituse ajal tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks

ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ning

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 51 -

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja

vibratsiooni piirväärtusi.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida pinnase saastumist territooriumil kasutatavate

kemikaalidega (kütused jms), mille käitlemisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada ainult

töökorras seadmeid ja masinaid. Juhul kui ehitustegevuse käigus tekib kahtlus pinnase reostunud

olemise üle, tuleb teostada pinnaseanalüüs ning kindlaks teha reostuse maht. Kui esineb

piirnormide ületamist, tuleb eemaldada reostunud pinnas ning anda see utiliseerimiseks üle

vastavat ohtlike jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise jäätmeluba omavale ettevõttele.

Enne ehitustööde algust tuleb olemasolev viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning

võimalusel taaskasutada seda planeeringuala haljastustöödel.

8.5.2 Haljastus, taimestik, loomastik

Taimestikule avaldab mõju ehitustegevuse käigus olemasoleva taimkatte eemaldamine hoonete,

teede ja platside rajamisel.

Vastavalt Rae valla üldplaneeringule näeb detailplaneering ette minimaalselt 10% krundi

pindalast haljastuse alla. Käesolevas planeeringu põhimõttelises graafilises lahenduses on

haljasmaa osakaal kogu planeeringualast 31,8% (sh tootmis- ja ärimaa kruntidel on keskmiselt

27,7% ja transpordimaa kruntidel 54,9% haljasmaad), seega likvideerimisele läheks ca 68,2%

planeeringuala olemasolevast haljaspinnast. Kui parkimiskohti ei rajata parkimisnormatiivi

järgi, vaid vastavalt reaalsele vajadusele, mis on vastavalt Osaühing Stratumi liiklusuuringu

läbiviijate kogemusele normist oluliselt väiksem, siis saab haljasmaa osakaalu veelgi suurendada

(vt ka punkti 4.7.1 „Parkimiskorraldus“).

Kuna planeeringuala on söötis rohumaa, millel asub üksikute gruppidena vähene isetekkeline ja

väheväärtuslik kõrghaljastus, siis mõjub ala haljastusele ja taimestikule hästi kõrghaljastuse

rajamine vastavalt Rae valla üldplaneeringu nõuetele – tootmis- ja ärimaa krundi iga 1 000 m2

kohta tuleb istutada puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m, ning läbivate teede äärde tuleb

rajada puude allee (see tähendab nii planeeringuala sisese juurdepääsutänava, 6530347 Varivere

tee kui 11 Tallinna ringtee äärde allee rajamist).

Negatiivse mõju vähendamiseks taimestikule ja haljastuse hea seisundi tagamiseks on olulised

järgmised meetmed:

 ehitustööde käigus eemaldatava kasvupinnase ladustamine ja hilisem kasutamine

haljastustöödel;

 hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel ning haljastuse säilitamisel ja

rajamisel tuleb arvestada Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas” nõuetega;

 avalikule alale haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”;

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 52 -

 uushaljastuse rajamisel ning puude hooldusel tuleb järgida Eesti standardite EVS 939-2020

„Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded” ja osa 4

„Puuhooldustööd” ning EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõudeid, juhiseid ja soovitusi.

Planeeringualal võib asuda väikeloomade elupaiku ja toitumisalasid ning isetekkelistes puudes

ka lindude pesitsuskohti. Planeeringu realiseerimine mõjutab nende elu negatiivselt, muutes selle

ehitamise ajal võimatuks. Planeeringualale rajatav kõrg- ja madalhaljastus võimaldab edaspidi

lindudel taas pesitsuskohti leida ning väikeloomadel ja putukatel elupaiku ja toitumisalasid leida.

Negatiivse mõju vähendamiseks elustikule aitab kaasa järgmiste meetmete rakendamine:

 raietegevuse teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahuga;

 soovitatav on kasutada uue haljastuse rajamisel kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke

taimeliike, nagu näiteks pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu, sirel, aroonia, kibuvits

jms, mille seemnetest, viljadest või õitest saavad toituda erinevad linnu ja loomaliigid.

Meetme sihtliigid on kõik linnud, kes mingil perioodil aastast toituvad marjadest või muudest

puuseemnetest (nt siidisaba, leevike, rästad, pasknäär jne) ning putukad (nt kimalased). Tegu

on soovitusliku meetmega, mis aitab tõsta piirkonna bioloogilist mitmekesisust.

 hoonete arhitektuurses lahenduses on soovitatav vältida suuri peegeldavaid või läbipaistvaid

vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning võivad hukkuda või vigastada

ennast vastu klaasi lendamisel. Selle vältimiseks kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi,

mattklaasi (peegeldus 0–10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Mustrite puhul tuleks

arvestada, et elementide vahed ei tohiks olla suuremad kui 10 cm. Kui arhitektuurselt on

mustrite kasutamine sobimatu võib mustrid tekitada kasutades UV värve (inimsilmale

nähtamatud, kuid lindude poolt nähtavad värvid). Tegu on soovitusliku meetmega, et vältida

lindude hukkumist hoonega kokkupõrgete tagajärjel.

 et säilitada ja kaitsta sademevee eesvooluks oleva Pirita jõe kaitsealuseid liike ja nende

elupaiku on planeeringus ette nähtud meetmed planeeringualalt lähtuva sademevee

puhastamiseks (vt seletuskirja punkti 5.3 „Sademevesi”).

8.5.3 Pinna- ja põhjavesi, sademe- ja reovee kogumine ja ärajuhtimine

Planeeringualal tuleb tagada liig- ja sademevee vaba liikumine.

Enne hoonete projekteerimist tuleb teostada ehitusgeoloogilised uurimistööd, et määrata

kindlaks pinnavee tase, kihtide asetus ja paksus. Kõrge pinnavee taseme korral tuleb

projekteerimise ja ehitamise käigus pöörata tähelepanu ehitise aluse pinna ja vundamentide

tugevuse ja stabiilsuse tagamisele ja hüdroisolatsioonile, ning rakendada tehnilisi abinõusid

pinnasevee ärajuhtimiseks nagu maapinna planeerimine ja drenaaž.

Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada näiteks vee- või pinnasereostuse ohuga tootmise

kavandamisega. Kaitsmata põhjaveega alale ei tohi kavandada objekte, mis eeldavad

hoidmisehitiste rajamist. Vältida tuleb tegevusi, mille käigus kasutatakse või ladustatakse

suuremas koguses muid keskkonnaohtlikke vedelikke või reostumisohtlikke materjale.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 53 -

Ehitustööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast koguneda ehitusaladele sademe- ja pinnavett. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

tuleb reostamise vältimiseks järgida seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete

hoidmise ja kasutamise nõudeid.

Ehkki vähetõenäoliselt, võivad planeeritud ehitustegevustega kaasneda avariiolukorrad, mille

käigus võivad esineda erinevate ainete lekked, tekitades põhjavee reostuse. Selle vältimiseks

tuleb tagada asjakohane juhendamine ja hoolsus ehitustöödel.

Enne kanalisatsioonitrasside valmimist tuleb ehitustööliste olmega kaasnev reovesi kokku

koguda ning anda üle nõuetele vastavasse purgimiskohta.

Ala kasutusele võtmisel ei tohiks kaasneda põhjaveevõttu ega põhjaveereostust, kui

veevarustuseks ja reoveekanalisatsiooniks kasutatakse ühistorustikke ning olme- ja tootmise

reovett ei juhita pinnasesse ega veekogudesse. Planeeringuala põhjavee kaitseks tuleb kinni

pidada nõudest mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele ehitamise ja

hoonete kasutamise ajal.

Sademevett minimeerida vastavalt veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud ning Rae valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–2035 toodud põhimõtetele.

Kui parklate rajamisel ja sademevee ärajuhtimisel lähtutakse kehtivast standardist EVS 843

„Linnatänavad“, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ja muudest asjakohastest juhenditest

ning suublasse juhitav sademevesi vastab Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

nõuetele, siis sademevee kogumise ja ärajuhtimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi tuleb eelnevalt puhastada I klassi õli- ja liivapüüduris,

et ei toimuks saasteainete kannet kraavi (vt ka seletuskirja punkt 5.3. „Sademevesi”).

8.5.4 Jäätmeteke

Planeeringus kavandatava tegevusega pole oodata jäätmetekkest tulenevaid keskkonnataluvust

ületavaid mõjusid. Suuremas koguses jäätmeid võib tekkida seoses ehitustöödega ning kuna

planeeringus kavandatud tootmishoonetes võivad hakata toimuma erinevad tootmistegevused,

mis selguvad alles ehitusprojekti koostamise käigus, siis võivad erinevad tootmised tekitada ka

erinevas koguses erinevaid tootmisjäätmeid.

Ehitusprojektides tuleb kajastada hoonetes toimuma hakkavaid tegevusi ja anda nende

tehnoloogiline kirjeldus. Ehitusprojektis tuleb käsitleda eraldi olmejäätmete ning

planeeringualale kavandatavast majandustegevusest tekkivate äri- ja tootmisjäätmete käitlemist

ning näha ette nõuetele vastavad jäätmete kogumise kohad ning jäätmete likvideerimise ja

utiliseerimise meetodid. Jäätmete mahtu on võimalik piirata tootmisprotsessis parimaid

tehnoloogiaid kasutades.

Kui jäätmekäitlus nii projekteerimise, ehitamise kui hoonete kasutamise ajal lahendatakse

vastavalt kehtivatele õigusaktidele, järgides jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehooldus-eeskirjas

esitatud nõudeid jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 54 -

korraldamiseks, siis on selle mõju ümbritsevale keskkonnale vähene ning jäätmetest tekkinud

mõju ei ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

8.5.5 Olemasoleva liikluse mõju planeeringualale ning planeeringulahenduse mõju

liikluskoormusele ja -korraldusele

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigimaantee nr 11 Tallinna ringtee ning

olemasoleva raudtee ja projekteeritava Rail Baltic raudteega, tuleb hoonete (ja eriti teeäärsete

kontoriplokkide) projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest

põhjustatud häiringutega – müra, vibratsioon, õhusaaste.

Osaühing Stratum koostatud liiklusuuringu prognoos, mis koostati ca 4,5 ha võrra suuremale

planeeringulahendusele enne planeeringuala vähendamist augustis 2024, nägi ette

detailplaneeringu realiseerimisel planeeringualaga seotud liikluse arvutuslikku suurenemist

hommikuse tipptunni ajal ca 570 auto võrra ning õhtuse tipptunni ajal 587 auto võrra. Samas

tõdetakse liiklusuuringus, et suuremate tööstusettevõtete ja logistikakeskuste parklate täituvus

on loendustes olnud kuni 30% normatiivsest ning eeldatavasti peaks reaalsed liiklussagedused

olema prognoositust samuti vastavalt väiksemad. Planeeringuala vähendamine ca 25% võrra

vähendab eeldatavat lisanduvat liiklust veelgi.

Kuna perspektiivse läbivliikluse osa 6530347 Varivere teel on üsna suur, siis see piirab

kohalikku liiklust. Liikluse muudaks sujuvamaks perspektiivse ringristmiku väljaehitamine

6530347 Varivere tee ja 6530532 Linnaaru tee ning planeeritud juurdepääsutee ristmiku

asukohas. Sellise lahenduse korral on liiklusuuring hinnanud ringristmiku läbilaskevõimaluse

piisavaks ning teenindustaseme heaks arvestades ka detailplaneeringu alalt lisanduva liiklusega.

Planeeritud liiklus suurendab tõenäoliselt mingil määral piirkonnas müra, vibratsiooni ja

õhusaastet, kuid kuna kogu lähiala on pidanud juba pikka aega arvestama mitme varasema

olemasoleva häiringuallikaga, siis ei ole võimalik lisanduv häiring liiga suur ega üllatav muutus

piirkonna jaoks.

Tuleb tagada, et teedelt ei hakkaks toimuma saasteainete (õlid, sool) kannet kraavi.

8.5.6 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse käigus võib piirkonnas põhjustada ajutist mürahäiringut ehitusaegne transport,

mehhanismide töö ja mürarikkad töövahendid. Ehitustöödel tuleb lähtuda ehitamisele

kehtestatud müra piirväärtustest ning vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis

ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Hoonete kasutusaegset müra tekitavad seadmed (gaasikatlad, ventilatsiooniseadmed,

soojuspumbad, konditsioneerid, tootmisseadmed jms), tuleb paigutada selliselt, et need ei

ületaks kehtestatud müra piirväärtusi ega häiriks planeeringualal või naabruses töötavaid

inimesi. Hoonetele tehnoseadmete projekteerimisel tuleb arvestada nende müratasemeid ning

soovitatav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid, et minimeerida

mürataset.

Planeeringu realiseerimisel suureneb piirkonnas liikluskoormus ja seeläbi tõuseb mingil määral

liiklusmüra.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 55 -

Hoonete projekteerimisel peab arvestama Eesti standardis EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud nõudeid ning nägema ette asjakohased

meetmed, et vältida olemasolevate maanteede ja planeeritud tänavate ning raudtee ja

perspektiivse Rail Baltic raudtee liiklusest tulenevaid võimalikke mürahäiringuid.

Hoonetel, eelkõige kontoriplokkidel, on soovitatav kasutada mürahäiringute vastu tõhusa

heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. Hoonete välispiiretele nõutava heliisolatsiooni tagamisel

tuleb jälgida, et ventileerimiseks ette nähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei

vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületataks lubatud müratasemeid.

Planeerimisetapis ei ole teada, milliseid tootmistegevusi hakatakse planeeringualal tegema.

Seetõttu tuleb projekteerimisetapis analüüsida kavandatavaid tegevusi ka müra tekitamise

aspektist ning projekteerimisega tuleb tagada, et ehitustegevuse ja hilisema hoonete

kasutamisega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri

04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” norme müra osas.

Ehitusega võib kaasneda vibratsioon, kuid selle mõju ei ulatu eeldatavasti lähipiirkonna

hooneteni. Vibratsiooni võib tekitada eelkõige aluspinnase tihendamine ja ehitusaegne

autotransport, kuid selle mõju on ajutine.

Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed ei ületaks

ümbruskonnas sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud

vibratsiooni piirväärtusi.

Vibratsiooni võivad tekitada ka tootmistegevusega seotud veokid, kuid seda mitte pidevalt.

Kuna planeeringuala läheduses puuduvad elamupiirkonnad, siis planeeringualalt lähtuv müra ja

vibratsioon ei ole olulise mõjuga.

Vt ka seletuskirja punkt 4.11 „Müra ja vibratsioon ning nende mõjude leevendamise meetmed”

8.5.7 Välisõhk sh õhukvaliteet

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole konkreetselt teada, milliste tegevustega

hakatakse planeeringualal tegelema, siis tuleb tegevuste tehnoloogilist iseloomu ja võimalikku

mõju õhukvaliteedile kirjeldada ehitusprojektides. Kui kavandatava tegevusega võivad kaasneda

negatiivsed mõjud, siis tuleb projektis näha ette meetmed hea õhukvaliteedi tagamiseks.

Ehitusprojektis tuleb kaaluda ka erinevate küttelahenduste mõju õhu kvaliteedile ning

põhjendada küttelahenduse valikut.

Ehitustegevuse käigus võib õhku lenduda saasteaineid ja tolmu ning erinevatel kütustel töötavad

ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada häirivat lõhna.

Ehkki ehitusaegne õhusaaste on ajutine, tuleb seda minimeerida. Puistematerjalide ladustamisel

ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 56 -

abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete

perioodilise puhastamisega ning ehitusmaterjalide laadimise vältimisega tugeva tuule ajal. Ka

ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal

taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.

Kavandatud hoonetes on soovituslik kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea

ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus

kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis

omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele.

Kasutusaegne mõju välisõhule tuleneb peamiselt transpordist ja võib vähesel määral tulla

paiksetest saasteallikatest (kütteseadmed, tootmistehnoloogia vms). Tootmistegevusest

tulenevat õhusaastet ei ole võimalik planeerimisetapis prognoosida, kuid võimalikku saastet ja

selle minimeerimise meetmeid tuleb käsitleda ehitusprojektis.

Liiklusest pärinevate saasteainete levik välisõhus on üldjuhul kontsentreeritud tee vahetusse

lähedusse. Ka suure liikluskoormusega tänavate ääres ulatub normväärtuse ületamise ala harva

kümmekonnast meetrist kaugemale.

Planeeritud rohealadel ja kõrghaljastusel on välisõhu kvaliteedile positiivne mõju.

Projekteerimisel, ehitustegevusel ning edaspidisel ala kasutamisel tuleb tagada õhukvaliteedi

tasemete piirväärtused, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“.

8.5.8 Valgustus

Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjekti valgustamine, mis võib olla ümbritsevatele

häiriv.

Kasutusaegse planeeringuala valgustamisega võib kaasneda nii positiivne sotsiaalne mõju

turvatunde kasvu näol kui vähene negatiivne keskkonnamõju valgusreostuse näol.

Valgustuse võimalikku negatiivset mõju planeeringualalt väljapoole tuleb vähendada valgustuse

projekteerimisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid ümbritsevatel teedel. Samuti tuleb

valgustuse projekteerimisel vältida võimalikke valgushäiringuid planeeringualal.

Kõnniteede valgustamiseks näha ette madalatel postidel allapoole suunatud valgusega Zhaga

pistikupesadega varustatud LED-lambid.

8.5.9 Soojussaared

Arvestades planeeritavat tegevust, kus olemasolev maatulundusmaa, mis on kaetud

taimestikuga, kaetakse suures osas hoonestuse ning teede ja parklate kõvakattega pindadega, on

võimalik soojussaarte teke, mis võib soojal ajal tekitada ebamugavustunnet kuumuse tõttu.

Soojussaarte tekke vältimiseks töötada projekteerimisetapis välja meetmed nagu näiteks

kõvakattega platside liigendamine haljastusega, parkimisalade katmine murukiviga ja/või

varikatustega jms. Muuhulgas ka soojussaarte tekke vähendamiseks on detailplaneeringus ette

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 57 -

nähtud haljasribade rajamine sõidu- ja kõnniteede vahele. Soojussaarte tekke vastu aitavad ka

kraavid ja sademeveetiigid.

Soojussaarte tekke minimeerimisel on abiks heledate ja peegeldavate fassaadikattematerjalide

kasutamine hoonetel, haljaskatused ja taimeseinad. Projekteerimisel rakendada parimaid

võimalusi soojussaarte tekke vältimiseks, et mitte aidata kaasa negatiivsete kliimamuutuste

süvenemisele.

8.5.10 Õnnetused ja avariid ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale

Iga ehitustegevuse käigus võib ette tulla avariiolukordasid nagu ehitusmasinate poolt

põhjustatud või muude ainete lekked inimliku hooletuse või teadmatuse tõttu, õnnetusjuhtumid

ebaõigete töövõtete kasutamisel. Vältimaks ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale tuleb

ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused

ning ehitustegevuse käigus järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut. Õnnetuste

vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud

nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid

tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol, samuti tuleb tagada

asjakohane juhendamine ja hoolsus ehitustöödel. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja

teadmistega ning instrueeritud tööohutuse osas.

Kasutusaegselt võivad õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude, inimlike traumade kujul.

Kindlasti on võimalikud ka alale planeeritavast tootmistegevusest tingitud ohud, mis võivad olla

väga spetsiifilised. Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole konkreetselt teada, milliste

tegevustega hakatakse planeeringualal tegelema, siis tuleb ehitusprojektides kirjeldada tegevuste

tehnoloogilist iseloomu, õnnetuste ja avariide tekkimise võimalusi, võimalikku ohtu inimeste

tervisele ja keskkonnale ning näha ette meetmed õnnetuste ja avariide vältimiseks ning inimeste

tervise ja keskkonna kaitsmiseks. Õnnetusi ja avariisid aitab vältida töötajate teadlikkus nende

juhtumise võimalikkusest ja tegevusjuhistest õnnetustesse sattumisel. Info vajalikest

telefoninumbritest, kuhu erinevate avariide või õnnetuste puhul pöörduda, peab olema kergesti

leitav ja paigutatud tootmishoonetes ohtlike olukordade tekkekohtade lähedale nähtavasse kohta.

9 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

 Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele

nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".

 Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu

põhimõtetega ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 "Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded".

 Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tuleneva müra leevendamise meetmetega

(põhikonstruktsiooni- ja akende helipidavus). Hoonete projekteerimisel arvestada standardiga

EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

 Planeeringuala paikneb vastavalt Harjumaa radoonikaardile kõrge pinnase

radoonisisaldusega (50-150 kBq/m³) piirkonnas. Enne ehitusprojekti koostamist teostada

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 58 -

radooniuuring, et selgitada välja konkreetne radoonisisaldus antud asukohas ning vastavalt

radooniuuringus esitatud soovitustele näha ette lahendused ja meetmed radooniohu

vältimiseks.

 Projekteerimise staadiumis tuleb vertikaalplaneerimise lahendusega vältida sademevee

valgumine naaberkinnistutele.

 Arvestada varemtehtud maaparandustöödega ja tagada piirkonna olemasoleva drenaaži- ja

sademeveesüsteemi toimimine.

 Vastavalt vajadusele näha ehitusprojektis ette olemasolevate kraavide puhastamine ning

tagada kraavide ühtne toimimine.

 Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel järgida reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning

keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid.

 Kuna planeeringuala piirneb 11 Tallinna ringtee, olemasoleva raudtee ning perspektiivse Rail

Baltic raudteega, tuleb projekteerimise käigus arvestada olemasolevast ja perspektiivsest

liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning vajadusel võtta

tarvitusele meetmed sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

esitatud müra normtasemete tagamiseks.

 Valgusreostuse vältimiseks 11 Tallinna ringteel suunata planeeringuala valgustus selliselt, et

see ei põhjustaks häiringut liiklusele.

 Hoonete projekteerimisel peab haljastuse osakaal olema vähemalt 10% krundi pinnast.

 Tootmis- ja ärimaa krundi iga 1000 m² kohta on ette nähtud vähemalt üks puu, mille

täiskasvamiskõrgus on minimaalselt 10 m.

 Soojussaarte tekkimise vältimiseks tuleb parklad liigendada väiksemateks, kuni 30-

kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva

miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega

arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

 Vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised

tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

 Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tehnovõrkude lahendused siduda projektiga „DPS1

Ülemiste Kangru RW0400. Raudtee alates prioriteetlõigu algusest kuni Rae/Soodevahe

jaamani (0+000-6+600)“ (konsultant: IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.,

alltöövõtjad: Skepast & Puhkim OÜ, Reaalprojekt OÜ, HeatConsult OÜ, töö nr RW0400;

edaspidi RB projekt). Planeeringus kavandatu teostamisel tuleb tagada, et projekteeritavad

tehnovõrgud oleks integreeritavad RB projektlahendustega ning RB projekti elluviimisel ei

pea asuma ümber ehitama arendusalade jaoks mõeldud tehnovõrke. Juhul, kui kavandatakse

Rail Balticu raudtee trassi koridoriga ristuvate ehitiste või tehnovõrkude rajamist, tuleb iga

kord küsida OÜ Rail Baltic Estonialt tehnilised tingimused.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 59 -

 Isikliku kasutusõiguse lepingud võrguvaldajate kasuks sõlmida pärast detailplaneeringu

kehtestamist vastavalt vajadusele.

 Ehitusprojektide koostamisel arvestada peatükis 8 „Planeeringu võimalikud mõjud ning

negatiivsete mõjude vältimise meetmed“ esitatud ettepanekute ja nõuetega.

9.1 Transpordiameti nõuded ja tingimused

Projekteerimisel ja ehitamisel arvestada Transpordiameti nõuete ja tingimustega:

1. Kuna planeeringualale kavandatud kruntidele puudub juurdepääs olemasoleva teedevõrgu

kaudu, on vajalik ehitada avalikuks kasutamiseks ette nähtud planeeringualale juurdepääsu

ristmik Varivere teega Varivere tee L2 kinnistul, planeeringuala sisene tee ja nendega

seonduvad rajatised enne mistahes planeeringuala hoonele ehitusloa väljastamist. Enne

teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut

juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema

ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

2. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja

jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine planeeringu

koostamise korraldaja või huvitatud isiku kohustus (Planeerimisseadus § 131 lg 1).

3. Varivere tee L2 kinnistule (65301:001:3731) mahasõidu rajamiseks tuleb Transpordiametist

taotleda tehnilised tingimused ning koostada tee-ehitusprojekt.

4. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti võib koostada vaid pädeva isiku kvalifikatsiooniga

isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2, § 23).

5. Olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel tee piirides tuleb ehitusprojekt

kooskõlastada tee omanikuga, kes võib määrata eelkõige nõuded:

1) materjalidele;

2) mõõtudele;

3) konstruktsioonile;

4) tehnoloogiale (Ehitusseadustik § 99 lg 3).

6. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavatsetakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

7. Arvestades, et planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ei ole rajatised, mis on vajalikud tee

toimimiseks ning riigitee alune maa on peaaegu täielikult riigitee rajatistega kaetud, ei näe

Transpordiamet võimalust tehnovõrkude rajamiseks piki riigiteed riigitee alusele maale.

8. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust

piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab

võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada

lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui

nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale (Ehitusseadustik § 72 lg 2).

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 60 -

9. Transpordiamet on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest. Transpordiamet ei

võta kohustusi maantee liiklusest põhjustatud häiringute osas ning võimalike

leevendusmeetmete rakendamine on arendaja kohustus.

10. Kuna planeeringuala asub Tallinna lennuvälja lähiümbruse tõusu- ja lähenemissektoris ning

instrumentaalprotseduuride puhverpinna all, mille kõrgus on planeeringualal 21 m

arvestatuna maapinnast, siis ehkki hoonete suurimaks kõrguseks on kavandatud 16 meetrit,

tuleb arvestada, et 21-meetrist piirkõrgust ei ületaks ka kasutatav ehitustehnika (kraanad

jms). Nõudega tuleb arvestada nii projekteerimisel kui ehitamisel.

11. Arvestada Harju maakonnaplaneeringus esitatud Rail Baltic trassikoridoriga.

12. Sademeveekanalisatsiooni projekti koostamisel arvestada Soodevahe peakraavi truupide

vee läbilaskevõimega.

9.2 aktsiaselts Eesti Raudtee nõuded ja tingimused

Projekteerimisel ja ehitamisel arvestada aktsiaselts Eesti Raudtee tingimustega.

1. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel, sh

seadmete ja materjalide ladustamine ja paigutamine, kui see seab ohtu nähtavuse

kaitsevööndis.

2. Raudtee kaitsevööndisse või sellega piirnevale alale kavandatud hoonete projekteerimise

käigus tuleb lahendada raudteeliiklusest tuleneva müra ja vibratsiooni probleemid. Nii müra

kui vibratsiooni normatiivide ületamisel ehitises peab ehitise omanik rakendama meetmeid,

et vähendada ohtu inimese tervisele (nt müratõkked, mitmekordsed aknad jms). Müra või

vibratsiooni osas tuleb vajadusel tellida ekspertiis või teostada keskkonnamõju hindamine.

3. Nii raudtee kaitsevööndis asuva olemasoleva ehitise kui ka ehitustegevuse ajal ohutuse

tagamise kohustus on ehitise omanikul. Raudtee valdajal ei ole kohustust hüvitada

olemasoleva raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja planeeringu koostamise ja planeeringu

realiseerimisega seotud kulutusi, samuti ei hüvita raudtee valdaja kulutusi raudteeliiklusest

tulenevate kahjulike mõjutuste hüvitamiseks.

10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Kehtestatud planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele.

Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Kuna planeeringualale kavandatud kruntidele puudub juurdepääs olemasoleva teedevõrgu

kaudu, on vajalik ehitada avalikuks kasutamiseks ette nähtud planeeringualale juurdepääsu

ristmik Varivere teega Varivere tee L2 kinnistul, planeeringuala sisene tee ja nendega seonduvad

rajatised enne mistahes planeeringuala hoonele ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu

ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt

EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada

ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

Harjumaa, Rae vald,

Nigula ja Varivere 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering

ID 0841

- 61 -

Detailplaneeringuga moodustatavad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused pos 7, 8 ja 10 on

ette nähtud avalikku kasutusse ning antakse Rae vallale tasuta üle pärast teede, tehnovõrkude ja

haljastuse rajamist vastavalt Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrusele nr 23 „Rae valla rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord”.

Elluviimise tegevuskava etapid:

1. detailplaneeringus ette nähtud katastriüksuste moodustamine;

2. projekteerimis- ja tehniliste tingimuste küsimine riigiteele Varivere tee L2 kinnistul

planeeringualale juurdepääsu ristmiku, planeeringuala maaüksustel pos 7, 8, 9 teede,

tehnovõrkude, liitumispunktide jm rajatiste projekteerimiseks;

3. projektide koostamine riigiteele Varivere tee L2 kinnistul planeeringualale juurdepääsu

ristmiku, planeeringuala maaüksustele pos 7, 8 ja 9 planeeritud teede, tehnovõrkude,

liitumispunktide jm rajatiste ehitamiseks;

4. ehituslubade/-teatiste väljastamine riigiteele Varivere tee L2 kinnistul projekteeritud

juurdepääsuristmiku, maaüksustele pos 7, 8 ja 9 projekteeritud teede, tehnovõrkude jm

rajatiste ehitamiseks;

5. vajalike servituutide seadmine transpordimaa sihtotstarbega maaüksustel;

6. hoonete projekteerimine tootmis- ja ärimaa kruntidele;

7. riigiteele Varivere tee L2 kinnistul planeeringualale juurdepääsu ristmiku, maaüksustele

pos 7, 8 ja 9 teede, tehnovõrkude jm rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade

väljastamine;

8. projekteeritud hoonetele ehituslubade väljastamine, mis saab toimuda alles pärast

rajatud teedele, tehnovõrkudele jm transpordimaa sihtotstarbega maaüksustega

seotud rajatistele kasutuslubade väljastamist;

9. hoonete ehitamine tootmis- ja ärimaa kruntidele;

10. hoonetele kasutuslubade väljastamise eelduseks on kruntide piires olevate

tehnovõrkude, teede ja haljastuse väljaehitamine.

Ehitusõigus realiseeritakse kruntide igakordsete omanike poolt.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb

tagada, et rajatav hoonestus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud

kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju põhjustav tegevus lähtub.

Koostanud: Ivo Rebane

Reet Salu

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 30.04.2025 nr 6-1/2862

Meie 28.05.2025 nr 7.2-2/25/7535-4

Nigula ja Vaivere tee 1 kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud 30.04.2025 kirjaga nr 6-1/2862 Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju

maakonnas Rae vallas Soodevahe külas Nigula ja Vaivere tee 1 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringule (katastritunnused vastavalt 65301:001:4858; 65301:001:4859;

65301:011:0272; edaspidi planeering).

Sama taotlusega olete teavitanud meid kõnealuse planeeringu planeeringuala suuruse muutmisest

(PlanS § 130 lg 3), tulenevalt planeeringuala osalisest kattumisest Harju maakonnaplaneeringus

“Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” esitatud trassikoridori alaga (Rae

Vallavalitsuse 13.08.2024 korraldus nr 921). Planeeringuala suurus algatamisel oli ligikaudu 18,3

ha ja muutmisel ligikaudu 13,8 ha.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused kinnistute jagamiseks tootmis- ja ärimaa ning

transpordimaa sihtotstarbega kruntideks, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramiseks,

juurdepääsude, liikluskorralduse lahendamiseks ja tehnovõrkudega varustamiseks ning haljastuse

rajamiseks.

Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 10.06.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/7535-2. Korduvaks

kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

2 (2)

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu ning nõustume planeeringuala muutmisega (PlanS § 127 lg 1, 2).

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP0841_seletuskiri

- Lisa 2. DP0841_pohijoonis

- Lisa 3. DP0841_tehnovorgud

Jana Prost

5792 4753, [email protected]