Selgitustaotlus

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise

eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

Voldi Vara OÜ

Industrial

Solutions OÜ

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla XX.04.2023. a nr ...

Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Voldi Vara OÜ (reg. kood 16215530) ja Industrial Solutions OÜ (reg. kood 12004144)

esindajad on edastanud Tartu Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks

Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 1, Tuuleveski tn 5, Pargi tn 2 maaüksustele (taotlus

registreeritud Tartu valla dokumendiregistris nr-ga 7-1/22-1). Planeeringualasse jäävad

järgmised maaüksused: Tuuleveski tn 5 (kü: 77301:001:0396, 100% elamumaa), Tuuleveski

tänav L2 (kü: 77301:001:0407, 100% transpordimaa), Pargi tn 2 (kü: 77301:002:2022,

100% maatulundusmaa). Osaliselt jäävad planeeringualale ka Tuuleveski tn 1 (kü

77301:001:0395), Tuuliku tn 1a (kü 77301:002:3180), Tuuliku tn 1 (kü: 77301:002:2480),

Tuuliku tn 3 (kü: 77301:002:2490). Planeeringuala pindala on ca 4 ha. Planeeringuala asub

Tabivere alevikus, tiheasustusega alal ning on valdavalt hoonestamata. Pargi tn 2 kinnistul

asub üks ehitisregistrisse kandmata abihoone pindalaga u 70 m 2 . Detailplaneeringu ala

vahetus läheduses on kortermajad ja üksikelamud.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Tuuleveski tn 5 maaüksuse jagamist elamumaa

kruntideks ning Pargi tn 2 maaüksuse jagamist äri- ja elamumaa kruntideks. Planeeringuga

määratakse ehitusõigus äri- ja teenindushoone(te), korterelamute ja abihoonete

projekteerimiseks ning ehitamiseks. Planeeritud on Tuuleveski tn 1 maaüksuse/puistu

korrastamine/kasutatava pargiala loomine planeeringuala ulatuses ning üldkasutatava

mänguväljaku rajamine. Lisaks lahendatakse kogu planeeringuala haljastus, heakord,

juurdepääsuteed, parkimiskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuga

korrigeeritakse ka Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a, Tuuleveski tänav L2 ja Pargi tn

2 krundipiire vastavalt Tuuleveski tänavale nõuetekohase ruumi tagamisega.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava

arenguala juhtotstarbega maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja

funktsionaalsus. Planeeringualasse jääv Tuuleveski tn 1 maaüksus asub osaliselt

üldplaneeringu järgi haljasala juhtotstarbega maa-alal, mis on looduslikud ja/või inimese

poolt kujundatud haljas- ja metsaalad. Haljasalad täidavad kas puhkefunktsiooni

(olemasolevad ja/või perspektiivsed puhkealad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja

lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena ja vabaõhuürituste korraldamist), toimivad

puhveraladena (kaitsehaljastus) või on nende määramise eesmärgiks säilitada maa-alad

looduslikuna.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 § 33 lg 1 alusel automaatselt keskkonnamõju

strateegilise hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4 alusel

tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning anda selle

kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 lõike 2 alla.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt vaid planeeringualaga.

Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on

valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei

ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid

ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste

ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist

piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei

ole vajalik algatada.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu

Vallavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks

Terviseametile ning Keskkonnaametile.

Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 1, Tuuleveski tn 5, Pargi tn 2 maaüksuste ning

lähiala detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla

üldplaneeringust. Planeeringu menetluse käigus läbiviidavate uuringute vajadus on

kirjeldatud planeeringu lähteülesandes.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond).

Detailplaneeringu koostaja selgub hiljem.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125

lg 1 ja lg 2, § 128 lg-te 1 ja 5, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2 ning Tartu valla

üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Algatada Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning

lähiala detailplaneering.

2. Kinnitada Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning

lähiala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee ning

tööpäevadel Tartu Vallavalitsuses, asukoht Haava tn 6, Kõrveküla alevik.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Voldi Vara OÜ

Industrial Solutions OÜ

Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning

lähiala detailplaneering

LÄHTEÜLESANNE

DP-XX-2023

Tartu vald 2023

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023

korralduse nr xx juurde

Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning

lähiala detailplaneering

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijad on Voldi Vara OÜ esindaja Imre Freiberg

ja Industrial Solutions OÜ esindaja Arthur Vaher.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Tuuleveski tn 5 maaüksuse jagamist elamumaa kruntideks, ning

Pargi tn 2 maaüksuse jagamist ärimaa ja elamumaa kruntideks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus

äri- ja teenindushoone(te), korterelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks.

Planeeritud on Tuuleveski tn 1 maaüksuse puistu/haljasala korrastamine planeeringuala ulatuses

kasutatavaks pargialaks ning üldkasutatava mänguväljaku rajamine. Lisaks lahendatakse kogu

planeeringuala haljastus, heakord, juurdepääsuteed, parkimiskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine.

Planeeringuga korrigeeritakse Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a, Tuuleveski tänav L2 ja Pargi

tn 2 krundipiire vastavalt Tuuleveski tänavale nõuetekohase ruumi tagamisega. Planeeringuala suurus

on ca 4 ha.

Planeeringuala asub Tabivere alevikus, tiheasustusega alal ning on valdavalt hoonestamata. Pargi tn 2

kinnistul asub üks ehitisregistrisse kandmata abihoone pindalaga u 70 m 2 . Detailplaneeringuala

vahetus läheduses on kortermajad ja üksikelamud. Planeeritavast alast kirdesse jääb tugimaantee nr 39

Tartu-Jõgeva-Aravete. Planeeringualast teisele poole tugimaanteed nr 39 jääb Vooremaa

maastikukaitseala ja Saadjärv. Planeeringualale jääb seisuga 12.01.2023 ehitismälestis „Tabivere

mõisa park“ (reg. nr 24069), mille piire on kavas lähitulevikus korrigeerida, kui võetakse vastu vastav

Kultuuriministri käskkiri. Käskkirja vastuvõtmise järgselt muutuvad Pargi tn 2 kinnistu maanteeäärsel

alal kitsendused leebemaks, kuna mälestise ala asendub kaitsevööndi alaga (allikas:

Muinsuskaitseameti 16.12.2022 kiri nr 1.1-7/1896-1). Tabivere mõisa park on ka looduskaitsealune

park (reg. nr KLO1200484). Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELISe andmetel jääb planeeringuala II

kaitsekategooria nahkhiireliikide registreeritud elupaigale.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava arenguala juhtotstarbega

maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus. Täpsem krundi kasutuse

otstarve lahendatakse detailplaneeringuga. Planeeringualasse jääv Tuuleveski tn 1 maaüksus asub

osaliselt üldplaneeringu järgi haljasala juhtotstarbega maa-alal, mis on looduslikud ja/või inimese

poolt kujundatud haljas- ja metsaalad. Haljasalad täidavad kas puhkefunktsiooni (olemasolevad ja/või

perspektiivsed puhkealad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist

väljasõidukohtadena ja vabaõhuürituste korraldamist), toimivad puhveraladena (kaitsehaljastus) või on

nende määramise eesmärgiks säilitada maa-alad looduslikuna.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Tuuleveski tn 5 maaüksus (kü tunnus 77301:001:0396);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;

 pindala- 7496 m²;

3

 nimi- Tuuleveski tänav L2 maaüksus (kü tunnus 77301:001:0407);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa;

 pindala- 671 m²;

 nimi- Pargi tn 2 maaüksus (kü tunnus 77301:002:2022);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 24 410 m².

Osaliselt jäävad planeeringualale ka järgmised maaüksused: Tuuliku tn 1a (kü tunnus: 77301:002:3180), Tuuliku tn 1 (kü tunnus: 77301:002:2480), Tuuliku tn 3 (kü tunnus:

77301:002:2490), Tuuleveski tn 1 (kü: 77301:001:0395), Jaama tee (kü tunnus: 77301:002:3260) ning

Korgitseri (kü tunnus: 77301:001:0343).

Joonis 1. Planeeritava ala asukohaskeem (aluskaart: Maa-ameti ortofoto).

Planeeringuala naaberkinnistul on kehtiv detailplaneering Tabivere alevikus kinnistu nr 2436, Voldi

Tuuleveski II (kehtestatud Laeva Vallavolikogu 17.06.1998 otsusega nr 111, planeering on

kättesaadav Tartu valla planeeringute registris:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_1998_01/).

Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019- 2031;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla energia- ja kliimakava

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

4

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Planeeringu koostajal järgida kõiki kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud, sõiduteed ja

jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust

kontaktvööndi alaga.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

Planeeringu koostamise raames teostada vastavalt Muinsuskaitseameti 16.12.2022 kirjale nr 1.1-

7/1896-1 tsoneerimine, millega maa-ala jaotada väiksemateks osadeks arvestades funktsionaalseid ja

kujunduslikke aspekte (tsoonid erinevate tegevusvaldkondade jaoks, vajalike suuremate rajatiste

asukohad, vaatekoridorid, vaatepunktide ning kompositsioonitsentrite paiknemine, kõrghaljastuse

ruumiline struktuur ning haljastuse iseloom. Ruumilis-kunstilise tsoneeringuga näha ette kogu

projektala ruumiline liigendatus, vaatekohtade, vaadete ning foonide süsteem, kompositsiooniosade

paiknemine sõltuvalt projekteerimiseelsest olukorrast ning projekteeritava ala ideest. Analüüsi

kajastada vastaval tugiplaanil.

Hinnata planeeringuala ja sellel esinevaid esteetilisi väärtusi, kasutamise spetsiifikat ja maa-alale

omaseid looduslikke tingimusi.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada ärimaa, elamumaa, transpordimaa ja

üldkasutatava maa krundid.

 Väikseim korterelamumaa krundi suurus on 2000 m². Korterelamu koormusindeks on

minimaalselt 150. Üldkasutatav puhkeala peab sisaldama mänguväljakut ja tegevuste

võimalust erivanuses lastele ja täiskasvanutele.

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.4. Krundi ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed – korterelamumaa (EK), kaubandus- toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK), kontori- ja büroohoone maa (ÄB), väikeettevõtluse ja -tootmise

hoone maa (ÄV), vajadusel puhke- ja spordirajatiste maa (PS), tee ja tänava maa (LT).

5

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi

soovituslikele leppemärkidele.

 hoonete suurim lubatud arv krundil – lahendada planeeringuga

 hoonete kasutamise otstarbed – korterelamu (11220), abihoone (12744), toitlustushoone

(12130), büroohoone (12201), ilu- ja isikuteenuste hoone (12331), kaubandushoone (12311)

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – korterelamu kruntidel kuni 25% krundi

pindalast (sh ühe korterelamu ehitisealune pind ei või olla suurem kui 550 m²); kaubandus-,

teenindus- ja büroohoone püstitamisel kuni 40% krundi pindalast;

 hoonete lubatud maksimaalne kõrgus – korterelamu maksimaalne kõrgus määrata

planeeringuga, abihoonetel kuni 5 m;

Korterelamu (parapeti/katuseharja) lubatud maksimaalne abs kõrgus ei tohi olla suurem kui

olemasolevate Tuuliku tn 1 ja 3 korterelamute kõrgus.

 hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringus lahendada ka mitteehitusloa kohustuslike hoonete-rajatiste (näit prügimaja,

jalgrataste varjualune) püstitamise tingimused.

5.5. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 lubatud korruselisus – korterelamul kaaluda kuni 4 maapealset korrust (sh hoone abs kõrgus ei

või ületada Tuuliku tn 1 ja 3 hoonete kõrguseid), abihoone lubatud 1-korruselisena.

Ärifunktsiooniga hoonel lubatud kuni 2 maapealset korrust.

Hoonete ruumiline ja kõrguslik lahendus täpsustatakse planeerimise käigus. Korterelamud peavad

olema planeeringuala lõikes lahendatud erineva korruselisusega (mitte kavandada kõiki korterelamuid

4-korruselistena).

Maksimaalne korterite arv ühes majas 25.

 katusekalded – 0-10 o ;

 katuseharja kulgemise suund – lahendada planeeringuga;

 katuse tüüp – lamekatus, kaldkatus;

 katusekatte materjal - määrata planeeringuga;

 katusekatte värvid - määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- krohv, kivi, puit või muu kvaliteetne ja nõuetele vastav

välisviimistluse materjal;

 kohustuslik ehitusjoon – lahendada vajadusel planeeringuga;

 +/- 0.00 sidumine - määrata planeeringuga.

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused (nende detailsus) peavad tagama kaasaegse ja

kvaliteetse tervikliku piirkonna kujunemise.

5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine Määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi

ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada tingimus, et

väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära

mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

 tähistada jalakäijate/jalgratturite liikumisalad;

Jalakäijatele tagada ühendus Tuuleveski tänavalt Tartu-Jõgeva-Aravete tee äärsele kergliiklusteele.

Kavandada terviklik, sh arendusalade sisene, kergliiklusteede/jalgteede võrgustik, mis ühendab

omavahel olemasolevad ja kavandatavad tõmberuumid: kavandatava teeninduskeskuse, muuseumi,

pargi, ranna, kooli.

Kergliiklusteede võrgustiku kavandamisel arvestada ka Tartu valla kergliiklusteede projekteerimise

osa I ja osa III põhiprojektiga (koostaja K-Projekt AS töö nr 22017A). Projekt lahendab ära Jaama tee

äärse jalgtee osa.

6

 tähistada juurdepääsude asukohad krundile, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad,

kust väljasõitude rajamine on keelatud;

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatud laiused;

Planeeringuga korrigeerida Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a Tuuleveski tänav L2 ja Pargi tn 2

krundipiire viisilt, et moodustada Tuuleveski tänava tarvis üks vajalikku liikluskoosseisu

(kahesuunalise liiklusega sõidutee, jalgtee min laiusega 2,5 m ja üldkasutatav haljastus) mahutav

transpordimaa positsioon, mis antakse avalikku kasutusse. Lisaks tuleb planeerida Jaama tee äärde

jalgtee, vajadusel näha ette teekoridori laiendus.

Pargi tn 2 ja Korgitseri kinnistule kavandada transpordimaa krunt või avaliku kasutusega maa-ala,

tagamaks kergliikluse ligipääs Tuuliku tn 11 kinnistul (kü tunnus: 77301:002:0092) asuva Tabivere

lasteaia hoonele.

 liikluskorralduse põhimõtted;

 parkimiskorraldus, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav

parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega.

Vajalik on näha ette maksimaalselt 1,5 parkimiskoha rajamine ühe korteri kohta (autode parkimist

võib lahendada ka korterelamu mahus). Parkimine lahendada omal krundil. Korterelamu maa-alal

tuleb 5 korteri kohta ette näha 1 külaliskoht.

Näha ette ka jalgrataste parkimiskohad (normatiivne jalgrataste parkimine võib olla jagatud

hoonesiseselt ja -väliselt). Jalgrattaparklad peavad olema lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada,

raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud. Avatud parklaalad tuleb

liigendada haljastusega (vallide, hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades sobivaid soolatamisele

vastupidavaid puu ja põõsa liike) väiksemateks gruppideks. Minimaalselt istutada üks puu iga 5

parkimiskoha kohta, suuremate parklaalade liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised

parkimisalad. Eraldussaared näha ette põõsaste ja puudega haljastatavateks, vältida nn murusaari.

Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on

kõik pinnad katta asfaldiga).

5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata säilitatav ja likvideeritav haljastus;

Säilitada maksimaalselt krundil olev väärtuslik kõrghaljastus.

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

Haljastusega kaetud ala osakaal hoonestatud krundil min 35% krundi pindalast (kõrghaljastuse osakaal

min 10%). Määrata lisaks kohustuslikule kõrghaljastusele ka põõsasistutusalade vajadus.

Üldkasutatava haljasala ja tänavamaa haljastuse planeerimise tingimused esitada vastavalt standardi

nõuetele EVS 939-2:2020 (Puittaimed haljastuses).

 määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad;

 kruntide piirded- mitte ette näha piirdeaedu;

 määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine).

Üldkasutatav mänguväljaku-puhkeala peab sisaldama nii kõrg- kui madalhaljastust, jalgteede

võrgustikku, pinke, pargivalgustust ja erivanuses kasutajatele mängu- ja sportimisvahendeid. Mitte

kavandada iga korterelamu juurde eraldiseisvat mänguväljakut.

Üldkasutatav mänguväljak-puhkeala planeerida avalikku kasutusse. Planeeringus kirjeldada meetmed

avaliku kasutuse tagamiseks.

5.9. Ehitistevahelised kujad Hoonestusala ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

7

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

 lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;

 veevarustuse ja kanalisatsiooni osas ei ole lubatud lokaalsed lahendused. Teha koostööd

piirkonna vee-ettevõtjaga. Taotleda tehnilised tingimused piirkonna vee-ettevõtjalt AS Emajõe

Veevärk ning lahendada veevarustus ja -kanalisatsioon vastavalt väljastatud tehnilistele

tingimustele;

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb kinnistutelt tänavatorustikku

juhitava sademevee vooluhulka kinnistutorustikus toru läbimõõduga piirata. Kanaliseeritava

sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee reguleerimiseks

näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada

väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav vertikaali.

 maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega. Teha koostööd piirkonna kaugkütte teenust pakkuva ettevõttega. Eelistatud

on kaugküttevõrguga liitumine;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 korterelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised lahendused;

 päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone/rajatise fassaadile või katusele;

 näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise võimalusi;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine ning vajadusel muud keskkonnatingimused.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Eelistatud on mitme

maja peale ühise prügimaja rajamine või ühiste maasiseste süvamahutite ala kavandamine.

Jäätmekäitluse lahendusel arvestada, et kortermajade juurde kavandada mahutid vähemalt

järgmiste jäätmeliikide kogumiseks: biolagunevad köögi- ja söögijäätmed, segaolmejäätmed,

paber/papp pakendi jäätmed, klaaspakendi jäätmed, soovituslikult ka segapakendijäätmed.

Kaubandus- toitlustus- ja teenindushoone maal arvestada, et liigiti tuleb koguda vähemalt

segaolmejäätmeid, biolagunevaid köögi- ja söögijäätmeid ning paber/papp pakendeid.

Planeeringus näidata ära või kirjeldada vastav ruumivajadus.

 Kajastada liiklusmüraga seotud teemasid.

 Kirjeldada radooniriskiga seotud teemad ja uuringuvajadus.

5.12. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kehtivate servituutidega ning määrata vajadusel

täiendav servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadust.

5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809-1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus Kitsendused täpsustada planeeringu koostamisel.

5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

8

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isiku(te)ga enne planeeringu kehtestamist realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub

vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

5.17. Lähtetingimuste muutmine Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised

1. Situatsiooniskeem, M 1:10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 või 1:5000;

3. Olemasolev olukord M 1:500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude joonis M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised. 3D joonistel peavad kajastuma

naaberhoonete reaalsed kõrgused ja olema nähtav ka planeeringuala reljeef.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

8. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse

läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering tuleb kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Keskkonnaametiga;

 Muinsuskaitseamet.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte.

9. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

10. Detailplaneeringu avalikustamine

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn ja/või dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf

failina) ja paberkandjal.

11. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel kujul vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja

poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades

planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab

9

veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute

andmekokku esitamise nõuetega.

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

1

Tartu vallas Tabivere alevikus Tuuleveski tn 5, Tuuleveski tn 1, Tuuleveski tänav L2, Pargi tn 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Eelhinnang on koostatud Tartu vallas Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 1, Tuuleveski tn 5, Tuuleveski tänav L2 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on maaüksuse omanike ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.

Esialgu oli detailplaneering algatatud Tuuleveski 5 ja Pargi tn 2 maaüksustel, kuid see lõpetatakse ja algatatakse uus detailplaneering, mis hõlmab suuremat ala. Kuna lisanduvad uued maaüksused, siis alustatakse planeerimise protsessi uuesti.

Õiguslikud alused

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punktist 3 ei kuulu kavandatav tegevus sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõige 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma elurajooni arendamisel. Sama seaduse § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Planeerimisseaduse § 124 lg 6 kohaselt detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijad on Voldi Vara OÜ esindaja Imre Freiberg ja Industrial Solutions OÜ esindaja Arthur Vaher.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Tuuleveski tn 5 maaüksuse jagamist elamumaa kruntideks ning Pargi tn 2 maaüksuse jagamist ärimaa ja elamumaa kruntideks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus äri- ja teenindushoonete, korterelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Planeeritud on Tuuleveski tn 1 maaüksuse korrastamine planeeringuala ulatuses ning üldkasutatava mänguväljaku rajamine. Lisaks lahendatakse planeeringuala haljastus, heakord, juurdepääsuteed, parkimiskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuga korrigeeritakse Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a, Tuuleveski tänav L2 ja Pargi tn 2 krundipiire, tagamaks Tuuleveski tänavale nõuetekohast ruumi.

Planeeringuala suurus on ca 4 ha.

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

2

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305. Vastavalt Jõgeva maakonnaplaneeringule on Tabivere alevik linnalise asustuse ala. Maakonnaplaneeringu kohaselt on linnalise asustuse ala ühtset taristu väljaarendamist eeldava, linnalise asustuse arenguks kavandatud ala. Linnalise asustuse ala hõlmab elamualasid, äri- ja tootmispiirkondi ning neid täiendavaid puhkealasid. Linnalise asustuse alade määratlemise eesmärk on suunata asustust (sh töökohtade ja teenuste koondumist) läbi ala asustustiheduse säilitamise ja kompaktsuse tõstmise. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga.

Tartu valla üldplaneering on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43. Üldplaneering on koostatud kogu valla territooriumile kuni 20 aasta perspektiivis. Üldplaneeringus on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja maastike kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiirist tulenevad kitsendused, asustuse arengualad. Üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestataval arengualal. See tähendab, et maa-ala tuleb arendada mitmekesiselt, hõlmates erinevaid funktsioone. Täpsemal planeerimisel tuleb kavandada alale nii elamuid, kaubandus-, teenindus- ja/või büroohooneid ning üldkasutatavaid alasid, mis peavad sisaldama nii haljasalasid ja/või parke ja/või taskuparke ja/või mänguväljakuid või muid tegevusplatse. Erineva kasutusotstarbega hoonete mahud peavad harmoneeruma ümbrusega ning arhitektuursed lahendused olema esteetilised. Lisaks tuleb arvestada avaliku ruumi ja haljastuse kujundamise põhimõtetega. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kuid tuleb jälgida Tartu valla üldplaneeringu hoonestuse ja piirete kavandamise piiranguid.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringuala asub Tartu vallas Tabivere alevikus, hõlmates maaüksused Tuuleveski tn 5 (KÜ tunnus 77301:001:0396, pindala 7496 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa), osaliselt Tuuleveski tn 1 (KÜ tunnus 77301:001:0395, pindala 11617 m² , maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Pargi tn 2 (KÜ tunnus 77301:002:2022, pindala 24 410 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Tuuleveski tänav L2 (KÜ tunnus 77301:001:0407, pindala 671 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa).

Planeeringuga korrigeeritakse Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a, Tuuleveski tänav L2 ja Pargi tn 2 krundipiire.

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

3

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alus: Maa-ameti kaardirakendus)

Planeeringuala paikneb Saadjärve voorestikus, loode-kagu suunalise moreenkünka nõlval. Planeeringuala on hoonestamata ning asub tiheasutusalal. Detailplaneeringualast loodes ja edelas asuvad olemasolevad kortermajad, edelasse jäävad ka üksikelamud. Planeeringualaga piirnev Tuuliku tn 1a maaüksusel asub tuulik, mis kuulus kunagise Tabivere mõisa kompleksi.

Planeeritavast alast kirdesse jääb tugimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete (liiklussagedus 2020. aastal Lähte püsiloenduspunktis 5361 autot/ööpäevas). Planeeringualast teisele poole tugimaanteed nr 39 jääb Vooremaa maastikukaitseala ja Saadjärv. Osaliselt jääb planeeringualale Tuuleveski tänav, planeeringuala lääneosa piirneb Tuuleveski tänavaga.

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel kattub planeeringuala osaliselt ehitismälestisega Tabivere mõisa park (kultuurimälestise reg nr 24069). Ühtlasi on Tabivere mõisa park kaitsealune park (reg nr KLO1200484).

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

4

Joonis 2. Kaitseala Tabivere mõisa park, mis kattub ehitismälestisega Tabivere mõisa park (alus: Maa-ameti kaardirakendus)

Muinsuskaitseamet on algatanud ehitismälestise Tabivere mõisa park piiride korrigeerimise.

Joonis 3. Mälestise ja selle kaitsevööndi korrigeeritud piir juhul kui käskkiri vastu võetakse

(alus: Muinsuskaitseameti 16.12.2022 kiri nr 1.1-7/1896-1).

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

5

Planeeringualale jääva Pargi tn 2 ja väikeses osas Tuuleveski tn 5 maaüksusel on 1981. aastal läbi viidud geoloogiline uurimistöö „Jõgeva rajooni Saadjärve kolhoosi kontor“. Uuringuala ulatub osaliselt ka planeeringualale (enamus uuringualast hõlmab Pargi tn 2 maaüksust). Aruandes on välja toodud, et moreen on leondusohtlik ja süvendites sadevete pikemaajalisel seismisel võib moreen kaotada suure osa oma kandevõimest. Samuti on pinnas külmakerkeohtlik. Maksimaalne külmumissügavus 1981. aasta märtsis fikseeriti 1,0 m.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on planeeringualal ning lähialal põhjavesi keskmiselt kaitstud. Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel asub lähim puurkaev planeeringualast ca 75 m kaugusel edelas (PRK0011686).

Maa-ameti mullastiku kaardi kohaselt levivad Tabivere alevikus, sh planeeringualal, suures osas leostunud mullad (Ko). Leostunud ja leetjad saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on vabariigi parimateks põllumuldadeks (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214).

Maa-ameti kaardirakenduste andmetel maardlaid ega maaparandussüsteeme planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää.

Maa-ameti looduskaitse (suunatud) kaardirakenduse andmetel (info seisuga 24.01.2023) jääb planeeringualale kaitsealuste II kaitsekategooria nahkhiireliikide elupaik. Rohkem kaitsealuseid liike ega elupaiku planeeringualale ei jää.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel planeeringualal esinevad kitsendused on esitatud joonisel 4.

Joonis 4. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Maa-amet, 30.01.2023).

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

6

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Piirkonda uute kortermajade rajamisega suureneb ala kasutusintensiivsus, mõningal määral suureneb müra ja õhusaaste, sest lisandub rohkem autosid.

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.

Piirkond on keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse alal ühiskanalisatsiooniga, lokaalsed veevarustuse- ja reoveekanalisatsiooni lahendused igal krundil eraldi on keelatud. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

Lähim puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0011686) asub planeeringualast ca 75 m kaugusel edelas (PRK0011686). Puurkaevu sanitaarkaitseala on 10 m, mis ei ulatu planeeringualale.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.

Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmisel on eelistatud kaugküttevõrguga liitumine.

Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette näha ei ole.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.

Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh käsitleda liiklusohutust.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (koostaja Eesti Geoloogiateenistus) asub planeeringuala piirkonnas, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus (Petersell jt., 2017).

Keskkonnaamet on oma 13.10.2021 kirjas nr 6-5/20/14834-2 radooni kohta välja toonud järgmist: Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteering radooni mõõtmiseks pinnaseõhus.

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

7

Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole kehtestanud kontrollitavaid ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist (nn võltsohutus). Keskkonnaameti hinnangul on võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks.

Seega, kuna planeeringuala asub piirkonnas, kus esineb kõrge radoonisisaldusega pinnaseid, on vajalik ehitusprojektides kavandada radoonivastaste meetmete kasutamist.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil ning tegemist on lühiajaliste, mööduvate ning väheoluliste mõjudega.

Planeeringualast kirdes (ca 30 m) kaugusele jääb 39 Tartu-Jõgeva-Aravete maantee. Planeeringuala ja tee vahele jääb haljasala koos kuusehekiga, kortermajad on kavandatud maanteest võimalikult kaugele, lisaks kavandatakse Tuuleveski tn 1 maaüksusele mänguväljaku rajamist. Võimalikult suures osas tuleb säilitada olemasolev haljastus, selleks tuleb kaevetööd planeerida väljapoole puuvõrade ulatust. Uue haljastuse kavandamisel tuleb lisaks kõrghaljastusele kavandada alad ka madalhaljastusele. Võimalusel tuleb mänguväljak planeerida avatud pargiosale. Kui mänguväljak valgustatakse, siis tuleb kaevetööd planeerida väljaspool puuvõrade ulatust. Kuna lisanduvad uued elamud, siis lisandub juurde ka autosid ja seeläbi võib müra osakaal veidi suureneda. Uute elamute rajamine ei põhjusta siiski olulist mõju õhukvaliteedile (sh müra). Tegemist on olemasoleva tiheasustusala laienemisega.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel kattub planeeringuala osaliselt ehitismälestisega Tabivere mõisa park (kultuurimälestise reg nr 24069). Ühtlasi on Tabivere mõisa park kaitsealune park (KLO1200484).

Volitatud maastikuarhitekt Valdeko Lukken on 17.03.2021 koostanud eksperthinnangu, et teha kindlaks, kas Tuuleveski tn 1 maaüksusel kasvav kõrghaljastus on osa ajaloolise Tabivere (Voldi) mõisa pargist ning, kas sellel maaüksusel oleval haljasalal esinevad väärtusliku pargiala tunnused. Samuti käsitletakse Tuuleveski tn 1 maaüksusele kavandatava elamuarenduse sobivust. Planeeringuala hõlmab osaliselt ka Tuuleveski tn 1 maaüksust.

Eksperthinnangus on välja toodud järgmist:

Tabivere alevikku Nõukogude perioodil ehitatud kortermajad koonduvad aleviku keskmesse tänavate Pargi, Tiigi, Tuuliku ja Tuuleveski vahele. Kortermajad on valdavalt 3 korruselised. Tuuliku tänava, Tuuleveski tänava, Pargi tänava ja Tartu–Jõgeva–Aravete maanteega piirnevale alale sobiva mahuga hoonestuse (üksikelamud, kaksikelamud, kortermajad) kavandamisega jätkatakse seni välja

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

8

kujunenud arhitektuuri rütmi ja iseloomu. Uute hoonestusalade planeerimisel tuleb arvestada, (ajaloolistes piirides) Tabivere mõisa park vajab enda ümber ruumi ja on soovitav jätta Pargi tänava äärde roheline puhverala näiteks puudereaga.

Käesoleva eksperthinnangu raames käsitletakse ka Tuuleveski tn 1 maaüksusele kavandatavat elamuarendust. Ala on selleks sobilik, sest sellega jätkatakse piirkonnas seni välja kujunenud arhitektuuri rütmi ja iseloomu. Planeeringuga ehitusõiguse seadmisel ja ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada kavandatavate hoonete paigutust ning sobivust maastikku kaitsealuste Tabivere mõisa pargi ja säilinud hoonete vahetusse naabrusse. Arvestada tuleb olemasolevate liikumissihtide ja jalgradadega.

Tuuleveski tn 1 kõrghaljastus rikastab maastikku ja on oluline rohevõrgustiku osa. Kõrghaljastus omab kohalikku tähtsust ja on väärtuslik, ning luues looduslikku miljööd, rohelist fooni, mistõttu tuleb seda suuremas osas säilitada. Samas võib öelda, et Tuuleveski 1 maaüksusel puuduvad väärtusliku pargiala tunnused.

Planeeritavate elamute ning nende abihoonete- ja rajatiste optimaalse paigutuse huvides teostatav puude raie peaks toimuma lähtuvalt üksikpuu tasemel dendroloogilisest inventuurist hinnates nende väärtust ja tervislikku seisukorda.

Eksperthinnangu koostaja on andnud soovituse kaaluda Tabivere mõisa pargi osa, Tuuliku tänava, Tuuleveski tänava, Pargi tänava ja Tartu–Jõgeva–Aravete maanteega piirneva ala väljaarvamist Tabivere mõisa pargi hulgast, seda eelkõige põhjusel, et Tuuleveski tn 1 maaüksusel asuv kõrghaljastus ei ole ajaloolise Tabivere (Voldi) mõisa pargi osa. Kõrghaljastus on rajatud 1980-ndate aastate teises pooles kavandatud Tabivere Kolhoosi administratiivhoone ehituse planeerimise raames.

Tabivere valla üldplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta kaitsealuse Tabivere mõisa pargi piire või muuta kaitseala nimetus. Praegu kaitse all olev ala on osaliselt ajalooline mõisapark ning osaliselt hilisemal 20. saj teisel poolel istutatud kooslus.

Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas on 28.10.2022 koostanud eksperthinnangu Pargi tn 2 kinnistule, et hinnata, kas Pargi tn 2 kinnistu on osa ajaloolise Tabivere (Voldi) mõisa pargist ning kas sellel maaüksusel oleval haljasalal esinevad väärtuslikud avatud ala tunnused. Samuti käsitletakse Pargi tn 2 maaüksusele kavandatava elamuarenduse sobivust.

Eksperthinnangus on muuhulgas välja toodud järgmist:

Pargi tn 2 maaüksus paikneb osaliselt looduskaitse ja muinsuskaitse all oleva Tabivere mõisa pargi alal. Tabivere mõisa pargi ajalooline osa jääb Pargi tn 2 maaüksusest kagusse. Tabivere mõisa park on muinsuskaitse ja looduskaitse all. Tabivere mõisa park, on muinsuskaitsealune ehitismälestis. Mälestise registri number on 24069. Tabivere mõisa parki ümbritsevad alad on olnud mõisaajal majanduslikel eesmärkidel kasutusel ja suuresti avatud. Kuid tugevat seotust ümbritsevate objektide (va peasissesõidutee e Tartu-Jõgeva-Arvete mnt) ja aladega (va järvele suunatud siht ja sellele jäävad mõisa hooned ja alad) pole võimalik välja tuua. Pargi tn 2 kinnistu on hetkel suuremas osas lage ja kasutuseta. Maaüksuse lääneosas kasvavad üksikud vanad puud, keskosa läbib Tuuleveski tn ja põhja-kirde osas kasvavad 20. sajandil istutatud taimekooslused, mis ääristavad Tartu-Jõgeva-Kärevete maanteed ja

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

9

kuuluvad veel Tabivere mõisa pargi hulka, kuid mis Kultuuriministri eelnõu (29.09.2022) alusel kavatsetakse Tabivere mõisa pargi hulgast välja arvata, sest käsitletav puistu ei ole erinevate hinnangute alusel osa ajaloolisest mõisapargist ning ei oma maastikukaitselist väärtust. Tabivere mõisa ajaloolise pargi piirid on hästi tajutavad, selgelt loetavad ja ümbritsevast maastikust esile tulevad. Kuna Tabivere mõisa park on algselt kujundatud väikesemahulise regulaarstiilis pargina, mille kujunduselemendid toetavad siiani nimetatud ajastule kohaseid kujundusvõtteid, nagu näiteks peatelje olemasolu ja sellele toetuv pargistruktuur, pargi ruumi suletus väljapoole (va peatelge, mis peab olema suunatud kaugustesse), tugevate- maastikus esile tulevate piiride olemasolu, väikesemahulisus, kompaktsus, pargisiseste ja pargist välja vaadete olemasolu, siis parki ümbritsevad maastikulised muutused ei muuda pargi kui tervikliku kultuurimälestise sisulist olemust ja selle väärtust. Kokkuvõtteks võib välivaatlusele, kaardimaterjalile ja fotodele tuginedes kinnitada, et Pargi tn 2 maaüksusel asuv ala ei ole kuulunud ajaloolise pargi koosseisu, ala ei sõltu vaateliselt pargi struktuurist, on otseselt seotud Tabivere asula hoonestatud aladega ning loob haljastatud osaga loodusliku puhvervööndi Tartu-Jõgeva-Aravete maantee äärde. Pargi tn 2 maaüksus on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud elamumaana, mis peaks andma maaomanikule võimaluse rajada maa-alale elamuid. Pargi tn maaüksus on hoonestamiseks sobilik. Eksperthinnangu kohaselt ei ole mõisaaegne avatus maastikus säilinud ja park ei ole enam eraldi võetav iseseisev üksus, vaid osa asulast. Üksikud avatud alad ei mõjuta üldise tiheasustuse olemust. Tabivere maastikus ei domineeri enam ainuüksi ajalooline park, vaid esile tuleb linnalik asum, mis on erinevas mahus hoonestatud. Eksperthinnangu koostajad on seisukohal et Pargi tänava, Tuuleveski tänava, Tuuliku tänava ja Tartu-Jõgeva-Aravete maanteega piirnevale alale (sh Pargi tn 2 maaüksusele) sobiva mahuga hoonestuse (üksikelamud, kaksikelamud, kortermajad) kavandamisega jätkatakse seni välja kujunenud arhitektuuri rütmi ja iseloomu. Ekspertide arvamuse kohaselt puuduvad Pargi tn 2 maaüksusel väärtusliku pargiala tunnused ja maaüksus ei ole otseselt seotud visuaalsete elementide kaudu ajaloolise pargiga.

Arthur Vaher on muinsuskaitseala piiride muutmise ettepaneku esitanud Muinsuskaitseametile ning kaitsealuse pargi piiride muutmise ettepaneku Keskkonnaametile.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel kattub planeeringuala osaliselt ehitismälestisega Tabivere mõisa park (kultuurimälestise reg nr 24069). Ühtlasi on Tabivere mõisa park kaitsealune park (KLO1200484).

Planeeringualast põhja- ja idasuunas asub Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294), Natura 2000 võrgustiku Vooremaa linnuala (RAH0000069) ja Natura 2000 võrgustiku Vooremaa järvede loodusala (RAH0000137).

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

10

Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala jääb planeeringualast ca 50 m kaugusele teisele poole Tartu-Jõgeva-Aravete maanteed (tugimaantee nr 39).

Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgid ning kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.11.2006 määrusega nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Vooremaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ja tuttpütt (Podiceps cristatus).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Vooremaa järvede loodusalal kaitstavateks elupaigatüüpideks vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Maa-ameti looduskaitse (suunatud) kaardirakenduse andmetel (info seisuga 24.01.2023) ei jää planeeringualale ega lähipiirkonda Vooremaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike.

Maa-ameti looduskaitse (suunatud) kaardirakenduse andmetel (info seisuga 24.01.2023) on planeeringualal Vooremaa järvede loodusala kaitse-eesmärgiks oleva nahkhiireliigi ja Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks oleva nahkhiireliigi elupaik.

Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas on nahkhiirte ohuteguritena välja toodud järgmised aspektid:

 Andmete vähesus kolooniates, sh talvekolooniate paiknemise ja isendite arvukus neis.

 Kolooniaid pole kantud keskkonnaregistrisse.

 Parkmetsade ümberkujundamine.

 Õõnsustega puude hävimine ja hävitamine.

Kaitsekorralduskava kohaselt on meetmed ohutegurite vähendamiseks järgmised:

 Käsitiivaliste inventuur ja elupaikade kaardistamine, talvituspaikade täpsustamine.

 Ettepanekute koostamine kaitsealaga piirnevate parkide hoolduskavadele käsitiivalitse elutingimuste parandamiseks.

 Parkide, alleede ja metsade hooldustöödel avade või õõnsustega elustikupuude hoidmine.

 Leiuandmete koondamine ja kandmine keskkonnaregistrisse

Planeeringuala asub suures osas lagedal alal, seega planeeringuga kavandatud tegevused ei avalda kaitsealustele nahkhiireliikidele märkimisväärset mõju. Planeeringuala piirneb Tabivere mõisa pargi vana osaga, mis tõenäoliselt on nahkhiirte oluline elupaik ning mille seisundit kavandatud tegevused ei mõjuta. Vastavalt „Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuse kavale“ asuvad kaitse- eesmärgiks olevate nahkhiireliikide toitumispaigad lagendikel, kalda ääres ning vee kohal, seega pigem jäävad toitumisalad Saadjärve kalda aladele ja veekogu kohale. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju alal leiduvatele nahkhiireliikidele. Planeeringuga kavandatavad tegevused ei

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

11

oma mõju Natura 2000 Vooremaa linnuala ja Vooremaa järvede loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

Planeeringuga kavandatud tegevused ei avalda olulist negatiivset mõju muinsuskaitsealusele Tabivere mõisa pargile. Korterelamud kavandatakse väljapoole muinsuskaitseala. Tuuleveski tn 1 kinnistule V. Lukkeni poolt koostatud eksperthinnangus on antud soovitus kaaluda Tabivere mõisa pargi osa, Tuuliku tänava, Tuuleveski tänava, Pargi tänava ja Tartu–Jõgeva–Aravete maanteega piirneva ala väljaarvamist Tabivere mõisa pargi hulgast, seda eelkõige põhjusel, et Tuuleveski tn 1 maaüksusel asuv kõrghaljastus ei ole ajaloolise Tabivere (Voldi) mõisa pargi osa. Kõrghaljastus on rajatud 1980-ndate aastate teises pooles kavandatud Tabivere Kolhoosi administratiivhoone ehituse planeerimise raames.

Vastavalt Muinsuskaitseameti 16.12.2022 kirjale nr 1.1-7/1896-1 korrigeerib Muinsuskaitseamet käskkirja eelnõu kaitsevööndi osas ja edastab mälestise andmete muutmise ettepaneku koos õigusakti eelnõuga kultuuriministrile otsuse tegemiseks. Käskkirja vastuvõtmise järgselt muutuvad Pargi tn 2 kinnistu maanteeäärsel alal kitsendused leebemaks, kuna mälestise ala asendub kaitsevööndi alaga. Pargi tänava kinnistu edelapoolses osas kehtivad kitsendused käskkirja vastuvõtmise järgselt ei muutu. Muinsuskaitseamet loobus detailplaneeringu eritingimuste koostamise nõudest, kuna planeeringuala kattub planeeritava kaitsevööndiga vähesel määral. Muinsuskaitseamet soovitab, et antaks esteetilised hinnangud olemasoleva olukorra järgmistele põhilistele tahkudele:

1. vaated ja taustad; 2. maastikuelementide esteetilised hinnangud;

3. maastikuelementide omavaheliste seoste esteetilised hinnangud;

4. naaberalade arhitektuuri ja maastikukujunduse hinnangud.

Lisaks eeltoodule soovitab Muinsuskaitseamet käsitleda alljärgnevaid aspekte:

1. ruumiline orientatsioon tervikuna (paiknemine mälestise kaitsevööndis ajaloolise pargi, valitsejamaja, Pargi tn ja naaberalade (mõisa hoonete asukoht valitsejamaja vastas) suhtes, objektide omavahelise paiknemise iseärasused);

2. reljeef;

3. teedevõrk ja liikumissuunad;

4. naaberalade kasutamine ning ruumiline paiknemine;

5. kõikvõimalikke muid tegureid, mis võivad mõjutada mälestise toetavat keskkonda.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Piiriülest mõju detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ette näha ei ole. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimise kaasnev mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on suurem ehitustegevuse ajal. Uute elanike lisandumisel suureneb ka autode osakaal ja liiklus läheb antud piirkonnas tihedamaks.

4.7 Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale 1. Natura eelhindamine

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse kirjeldus on välja toodud punktis 1.

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

12

Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Planeeringualast põhja- ja idasuunas asub Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294), Natura 2000 võrgustiku Vooremaa linnuala (RAH0000069) ja Natura 2000 võrgustiku Vooremaa järvede loodusala (RAH0000137). Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala jääb planeeringualast ca 50 m kaugusele teisele poole Tartu-Jõgeva-Aravete maanteed (tee nr 39).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Vooremaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ja tuttpütt (Podiceps cristatus).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Vooremaa järvede loodusalal kaitstavateks elupaigatüüpideks vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid kaitstavaid elupaiku. Lähim loodusala kaitse-eesmärgiks olev elupaik on Saadjärv 3130 (vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega, mõju prognoosimine Natura 2000 alal kaitse- eesmärkidele

Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega. Linnuala kaitse eesmärgiks on järgmised liigid:

 Rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) – elupaigaks roostikud järve ääres. Putuktoiduline rändlind. Ohuteguriks roostike hävimine.  Sinikael-part (Anas platyrhynchos) – elupaigaks veekogud. Enamasti rändlind, ohuteguriks veekogude reostumine.  Suur-laukhani (Anser albifrons) – läbirändaja, Eestis ei pesitse. Veelind, kes hoiab veekogude lähedusse, kus ka toitub ja kaitset otsib.  Rabahani (Anser fabalis) – läbirändaja, kes elupaigana eelistab soid, luhtasid ja järvi.  Punapea-vart (Aythya farina) – esineb nii rändel kui ka haudelinnuna. Asustavad toitainerikkaid madalaid veekogusid. Ohuteguriks märgade elupaikade kinnikasvamine.  Tuttvart (Aythya fuligula) – esineb nii rändel kui ka haudelinnuna. Pesitseb taimevaestel selgeveelistel järvedel, vesistes soodes, aeglase vooluga jõgedes.  Hüüp (Botaurus stellaris) – haudelind, kes pesitseb roostikes.  Mustviires (Chlidonias niger) – elupaikadeks on madalaveelised mudapõhjalised püsi- ja ajutised veekogud ning märgalad.  Roo-loorkull (Circus aeruginosus) – põhiliseks pesitsuspaikadeks on järvede ja merelahtede kaldaroostikud.  Lauk (Fulica atra) – eelistab madalaid järvi.  Naerukajakas (Larus ridibundus) – pesitseb tavaliselt laia roostikuga järvedel.  Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) – pesitseb suurematel veekogudel.  Tuttpütt (Podiceps cristatus) – pesitseb suurematel veekogudel, pilliroo- või kaislatihnikutes.

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

13

Linnuala kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid on tihedalt seotud veekogu ja selle äärse alaga. Planeeringuala jääb Saadjärvest ca 200 m kaugusele, planeeringuga kavandatavad tegevused ei mõjuta järve ega sellega seotud linnuliike. Planeeringuga kavandatavad tegevused ei oma mõju Natura 2000 Vooremaa linnuala ja Vooremaa järvede loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

Loodusalal kaitstakse järgmiste isendite elupaiku:  tiigilendlane (Myotis dasycneme);  saarmas (Lutra lutra);  harilik hink (Cobitis taenia);  harilik vingerjas (Misgurnus fossilis);  laiujur (Dytiscus latissimus);  tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Loodusalal kaitstakse järgmisis elupaiku:  vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130),  vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),  looduslikult rohketoitelised järved (3150),  niiskuslembesed kõrgrohustud (6430)  soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Planeeringualale ei jää kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku. Planeeringuala asub suures osas lagedal alal, seega planeeringuga kavandatud tegevused ei avalda kaitsealustele nahkhiireliikidele märkimisväärset mõju. Planeeringuala piirneb Tabivere mõisa pargi vana osaga, mis tõenäoliselt on nahkhiirte oluline elupaik ning mille seisundit kavandatud tegevused ei mõjuta. Vastavalt „Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuse kavale“ asuvad kaitse- eesmärgiks olevate nahkhiireliikide toitumispaigad lagendikel, kalda ääres ning vee kohal, seega pigem jäävad toitumisalad Saadjärve kalda aladele ja veekogu kohale. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju alal leiduvatele nahkhiireliikidele.

Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas on nahkhiirte ohuteguritena välja toodud järgmised aspektid:

 Andmete vähesus kolooniates, sh talvekolooniate paiknemise ja isendite arvukus neis.

 Kolooniaid pole kantud keskkonnaregistrisse.

 Parkmetsade ümberkujundamine.

 Õõnsustega puude hävimine ja hävitamine.

Kaitsekorralduskava kohaselt on meetmed ohutegurite vähendamiseks järgmised:

 Käsitiivaliste inventuur ja elupaikade kaardistamine, talvituspaikade täpsustamine.

 Ettepanekute koostamine kaitsealaga piirnevate parkide hoolduskavadele käsitiivalitse elutingimuste parandamiseks.

 Parkide, alleede ja metsade hooldustöödel avade või õõnsustega elustikupuude hoidmine.

 Leiuandmete koondamine ja kandmine keskkonnaregistrisse.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldused Planeeringuga kavandatavad tegevused ei oma mõju Natura 2000 Vooremaa linnuala ja Vooremaa järvede loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

14

5 Asjaomaste asutuste seisukohad

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.

Otsuse eelnõu koos eelhinnanguga esitatakse seisukoha võtmiseks Keskkonnametile ja Muinsuskaitseametile.

6 Kokkuvõte

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärasel kasutamise olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik, kuna:

1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+ ega Tartu valla üldplaneeringuga.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, nt tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust või jäätmeteket olulisel määral.

3. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringuga kavandatud tegevused ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Avariiolukordade (nt ehitusaegsed lekked masinatest vms) esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

4. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastusvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale.

5. Planeeringuga kavandatavad tegevused ei oma mõju Natura 2000 Vooremaa linnuala ja Vooremaa järvede loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele või elupaikadele.

6. Planeeringuga kavandatud tegevused ei oma olulist mõju kultuurimälestisele Tabivere mõisa park.

7. Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine vähesel määral nii ehitustegevuse ajal kui hilisemal ala kasutamisel.

8. Detailplaneeringualal ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mis seaks piiranguid kavandatavale tegevusele.

9. Planeeringu koostamise käigus tuleb teha dendroloogiline inventuur. Planeeritavate elamute ning nende abihoonete- ja rajatiste optimaalse paigutuse huvides teostatav puude raie peab toimuma lähtuvalt üksikpuu tasemel dendroloogilisest inventuurist hinnates nende väärtust ja tervislikku seisukorda. Kaevetööd tuleb planeerida väljapoole säilitatavate puuvõrade ulatust.

10. Kuna planeeringuala asub piirkonnas, kus esineb kõrge radoonisisaldusega pinnaseid, on vajalik ehitusprojektides kavandada radoonivastaste meetmete kasutamist.

11. Piiriülest mõju detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ette näha ei ole.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

Lisa 2

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a korralduse nr xxx juurde

15

Koostaja:

Marjaliis Kivisaar

Keskkonnaspetsialist

01.02.2023

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Keskkonnaamet

[email protected]

Muinsuskaitseamet Meie: 20.02.2023 nr 7-1/23-1

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Seisukoha küsimine Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule

Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Lisaks saadame

tutvumiseks koostatud eelhinnangu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

Lisad: 1.16.02.2023. Tartu VV korralduse EELNÕU Tuuleveski-Pargi DP algatamine

2. Lisa 1. Tuuleveski-Pargi DP lähteülesanne EELNÕU

3. Lisa 2. Tuuleveski-Pargi DP KSH Eelhinnang

53099192

[email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 20.02.2023 12:21

Adressaat: Keskkonnaamet <[email protected]>; Muinsuskaitseamet

<[email protected]>; TA Info <[email protected]>

Teema: Seisukoha küsimine Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja KSH algatamata jätmise korralduse

eelnõule

Manused: 7-123-1 20.02.2023 Väljaminev kiri.asice

Tere! Teile on saadetud Tartu Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.

Dokumendi avamiseks peab olema arvutisse installeeritud ID-tarkvara. Juhul, kui Sinu arvutis antud tarkvara puudub, siis saad selle alla laadida interneti aadressilt Avaleht > ID.ee

Kontaktinfo Tartu Vallavalitsus

Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartumaa Tel 733 7750

e-post: [email protected]

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.