Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid

EELNÕU

12.06.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta

määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks

avatud piiripunktid“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks

avatud piiripunktid“ lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.

Kaja Kallas

peaminister

Mart Võrklaev

rahandusminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Lisa 1. Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid maanteelõikudel

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrus nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

RAHVUSVAHELISEKS LIIKLUSEKS AVATUD PIIRIPUNKTID

MAANTEELÕIKUDEL

Piiripunkti nimi Piirikontrolli

toimumise koht

Piiriületuse võimalused

ja piirangud

Erisused kauba

vormistamisel

Koidula piiripunkt Karisilla–Petseri maantee 05.30–21.30

Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maantee 24 h

Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maantee 07.00–23.00

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktid

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks

liikluseks avatud piiripunktid“ muutmise määruse eelnõu arutamiseks Vabariigi Valitsuse

istungil. Palume eelnõud menetleda kiirendatud korras ja lisada eelnõu valitsuse 20.06

päevakorda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1) VV määruse eelnõu;

2) VV määruse eelnõu lisa;

3) VV määruse eelnõu seletuskiri;

4) VV määruse eelnõu seletuskirja lisa.

Eve-Ly Kübard 5885 1341

[email protected]

Meie 17.06.2024 nr 1.1-10.1/2627-7

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskirja

lisa

Määruse eelnõu ja seletuskirja kohta esitatud arvamused

1. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

Eesti rahvusvahelisi autovedajaid ühendava esindusorganisatsioonina pöördume teie poole

seoses meedias kajastatud informatsiooniga Koidula piiripunkti võimaliku öise sulgemise

kohta. Seda plaani kinnitab ka järjekorrakohtade broneerimissüsteemis (www.eestipiir.ee)

alates 1.juulist 2024 ajavahemikus kl 21.00 – 06.00 märge „Pole saadaval“.

Koidula piiripunkti öise sulgemise põhjendusena on nimetatud liikluskoormuse vähenemist,

kuid kaubaveokite puhul see kindlasti nii ei ole, pärast Narva piiripunkti sulgemist 1.veebruaril

2024 on veoautode järjekorrad nii Koidulas kui Luhamaal kasvanud kuu aja pikkuseks.

Piiriületuse järjekorda haldava ettevõtte GoSwift kodulehe informatsiooni järgi ootab tänase

seisuga Koidulas C kategooria kaubaveokeid piiri ületamiseks kokku 472 sõidukit sh. elavas

järjekorras 265 sõidukit. Esimene vaba eelbroneeritav aeg on 19.juunil 2024 kl. 00.00.

https://www.eestipiir.ee/yphis/borderQueueInfo.action?request_locale=et

Koidula piiripunkti öise sulgemise korral pikeneks veokite järjekorrad veel hinnanguliselt

vähemalt 1-2 nädala võrra ning kasvaks ka kohapeal parkimiskohta vajavate veokite arv kuna

suurem osa piiriületavatest kaubaveokitest moodustavad välisriikide sõidukid.

Me ei pea mõistlikuks ega otstarbekaks Koidula piiriületuspunkti osalist sulgemist, see

suurendaks veelgi kaubaveokite koormust nii Koidulas kui Luhamaal. Kui Euroopa Liit on

pidanud vajalikuks teatud kaupade veo jätkumist Venemaale, siis tuleks Euroopa Liidu

välispiiridel tagada maksimaalne läbilaskevõime.

Teeme ettepaneku Koidula piiriületuspunktis töö jätkamiseks endises mahus ning hoida

piiripunkt avatuna ööpäevaringselt.

2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eelnõu §-ga 1 soovitakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ määruse lisa 1 kehtestada uues sõnastuses.

Määruse lisas 1 on loetelu maanteepiiripunktidest ning teave piiriületuse võimaluste ja

piirangute kohta. Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Karisilla-Petseri

maanteel asuvas Koidula piiripunktis võimalik piiripunkti läbida ööpäevaringselt. Eelnõu lisa

1 kohaselt seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline piirang ning edaspidi on Koidula

piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30.

Kaubanduskoda ei toeta eelnõuga kavandatud muudatust, mille kohaselt on edaspidi Koidula

piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30. Eelnõu seletuskirja lk 4 kohaselt ei too

muudatus, millega piiratakse isikute, transpordivahendite ja kaupade liikumist Koidula

maanteepiiripunkti kaudu öisel ajal, kaasa olulist ja suurt negatiivset mõju, vaid eeldab

piirkonna elanikelt ja ettevõtjatelt mõõdukat kohanemist. Meie hinnangul ei saa nõustuda

väitega, et plaanitavad muudatused ei omaks olulist ja suurt negatiivset mõju, kuna muudatuste

tulemusel muutuvad piiripunkti ootejärjekorrad pikemaks.

Eelnõu seletuskirjas (lk 5) on kirjas, et kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju

ulatus keskmine ning kui öisel ajal tollivormistust ei teostata, pikenevad kaubaveoautode

ootejärjekorrad. Lisaks on seletuskirjas välja toodud, et öösel ületab piiri 10-15 veoautot, kuid

arvestamata on jäetud, et juhul kui piiripunkti lahtiolekuaega lühendada, siis suureneb kümne

päevaga veoautode järjekord eeldatavalt umbes 100 auto võrra. Praegu on Koidulas elavas

järjekorras umbes 280 veokit, kogu järjekorras umbes 460 veokit ning ooteaeg ligi 145 tundi.1

Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kui juba praegu on ooteajad piiri läbimiseks ning

piiripunktil olevad ootejärjekorrad väga pikad, siis plaanitavad muudatused muudavad antud

olukorda veelgi kehvemaks. Muuhulgas on oluline märkida, et ooteaegade pikenemise korral

suurenevad märgtavalt veel ka autojuhtide palgakulud ehk tekib lisakulu ettevõtetele.

Plaanitava muudatuse tulemusel on meie hinnangul riigi kulude kokkuhoid väga väike

võrreldes negatiivsete mõjudega, mida piiripunkti ööseks kinnipanemine endaga kaasa toob.

Sellest tulenevalt ei ole Kaubanduskoja hinnangul tegemist loogilise ning õigustatud

muudatusega. Juhul kui ootejärjekord piiri ületamiseks oleks kadunud, siis oleks asjakohane

teha piiripunkti lahtioleku aegades muudatusi, kuid kui juba praegu on piiripunktis olevad

ooteajad ja järjekorrad väga pikad, siis ei ole kuidagi loogiline piiripunkti lahtiolekuaegasid

lühendada. Kuna juba praegu on piiripunkt ülekoormatud Soome ning Narva piiriületuste

sulgemise tõttu, siis ei ole Kaubanduskoja hinnangul õigustatud Koidula piiripunkti

lahtiolekuaega lühendada.

Lisaks eelkirjeldatule leiab Kaubanduskoda, et piiripunkti lahtiolekuaja lühendamine olukorras,

kus ootejärjekord on niigi pikk, tekitab olukorra, kus ööbimisvõimaluse puudumisel ootealal,

peavad sõidukid peatuma maantee ääres, mis suurendab liiklusõnnetuste riski ja rikub

ümbruskonna ökoloogilist tasakaalu. Muuhulgas kannatavad plaanitavate muudatuste tõttu ka

Eesti kodanikud, kes igapäevaselt piiri ületavad.

3. SA Võrumaa Arenduskeskus

SA Võrumaa Arenduskeskus ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“

muutmine“ eelnõud, kuna Koidula piiripunkti sulgemine öisel ajal mõjutab piiriäärsete

ettevõtjate tööjõu vaba liikumist ning seeläbi mõjub negatiivselt maakonna ettevõtlus- ja

majanduskeskkonnale.

4. Setomaa Vallavalitsus

1. Seletuskirja majandusliku mõju analüüsis ei ole analüüsitud ooteala operaatori

töökorralduslikke muudatusi. Eesti riigi ja operaatorfirma vahel on sõlmitud

kontsessioonileping, mis reguleerib sõidukite piiriületuse korraldust. Lisaks sellele on Setomaa

vald andnud ooteala aluse maa hoonestusõiguse lepinguga operaatorile ja saab selle eest

hoonestusõiguse tasu, mille suurus on aastas 30 000 eurot.

Öise liikluse piiramisel on selge majanduslik mõju ja see võib osutuda nii osaliseks kui ka

operaatori mitte toimetulemisel laialdaseks (pankrot, töötajate koondamine, KOV-le

hoonestusõiguse tasu mittemaksmine jne). Lisaks on antud alal ka töötav kohvik.

1 GoSwift | Ootejärjekorrad (eestipiir.ee)

Millised on antud otsuse tagajärjel tekkivate majanduslike kahjude kompensatsiooni

mehhanismid?

2. Seletuskirja sotsiaalse mõju analüüsis on valesti analüüsitud piiriületajate võimalust jõuda

hommikusele Elroni rongile, mis väljub 6.04 Koidula raudteejaamast. Kui piiripunkt avatakse

kell 5.30, siis on ebatõenäoline, et enamus inimesi rongile jõuab. Lisaks, paljud piiriületajad

liiguvad kohvritega ja ka lastega, kelle kõndimiskiirus ei ole suur. (Antud kaardil näidatud

marsruuti saavad jalgsi kõndijad otsemaks teha, kuid siiski kulub kahe punkti vaheliseks

liikumiseks jalgsi vähemalt 20 minutit).

3. Veoautode järjekord on nii Koidulas kui Luhamaal jätkuvalt pikk:

https://www.estonianborder.eu/yphis/borderQueueInfo.action?request_locale=et ja sellisel ajal

piirata piiripunktide lahtioleku aega ei ole loogiline ja selgelt arusaadav.

4. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja PPA ja MTA kokkuhoid: “PPA ega MTA ei ole

kavandanud töötajate arvu vähendada, vaid muudatusi on võimalik teha asutuste

struktuuriüksuste koosseisudes ning kokkuleppel suunata ametnikud Luhamaa piiripunkti.

MTA kulude kokkuhoid aastas on 75 000 eurot, mis suunatakse rahvusvaheliste sanktsioonide

järelevalve tõhustamiseks”.

Antud väide kokkuhoiu osas on selge viide sellele, et töötasudeks makstakse vähem ja see

kandub üle kindlasti piirkonna maksulaekumisele ning töökohtadele. KOV-l on äärmiselt

kahju, et kärpimist tehakse ääremaadel, kus keskmine palk on 600 euro võrra madalam kui Eesti

keskmine.

On kindel, et antud otsus toob piirkonnale, inimestele ja KOV-le majanduslikku kahju, mida

kuidagi ei plaanita kompenseerida. Antud otsus kasvatab piiriületuse järjekordi, mis Tallinnast

vaadatuna ehk ei ole suure mõjuga, aga elanikele ja igapäevastele liiklejatele ning KOV-le

avaldavad autode järjekorrad nii majanduse, turvalisuse kui heakorra valdkonnas suurt mõju!

Jätkuvalt kinnitame, et kohalik omavalitsus ei poolda Koidula piiriületuse piiramist öisel ajal.

5. Railservis OÜ

Railservis OÜ väljendab sügavat muret saadud määruse eelnõu üle. Ei saa nõustuda määruse

eelnõus sisalduvate selgitustega, et piiripunkti töö piirangud ja inimeste, sõidukite ning kaupade

liikumise piirangud Koidula maantee piiripunktis öisel ajal ei too kaasa olulist ja suurt

negatiivset mõju.

Tahame rõhutada, et sellest määrusest kannatavad mitte ainult kaubaveoettevõtted, kuna

ootejärjekorrad pikenevad, vaid ka Eesti kodanikud, kes igapäevaselt piiri ületavad. Lisaks

sellele saab keskkond kahjustada ning Koidula ooteala operaatori tegevus on lõpetamise ohus.

Tuletame meelde, et Railservis OÜ osutab teenuseid Koidula ootealal 09.06.2021 sõlmitud

kontsessioonilepingu alusel, milles on osapoolteks ka riik. Lepingu tingimuste kohaselt

planeeris Railservis OÜ oma majandustegevust, sealhulgas tulu ja kulusid. Lepingu lisa 1

punktide 6.2 ja 7.2 kohaselt on Railservis OÜ kohustatud pakkuma teenuseid Koidula ootealal

ööpäevaringselt. Piiripunkti öine sulgemine kaheksaks tunniks päevas vähendab autode

läbilaskvust kolmandiku võrra, mis vähendab oluliselt Railservis OÜ tulu.

Seetõttu on Railservis OÜ sunnitud töötajate töölepinguid ümber vaatama. Lisaks tuleb teha

muudatusi kontsessioonilepingus, mis puudutavad ooteala tööaega, nimelt muuta punktid 6.2

ja 7.2, mis sätestavad ööpäevaringse tööaja, tööajaks 5.30-21.30. Selliste muudatuste tõttu on

Railservis OÜ sunnitud ööseks ooteala sissesõidu ehk parkimisala sulgema.

Ööbimisvõimaluse puudumisel ootealal peavad sõidukid peatuma maantee ääres, mis

suurendab liiklusõnnetuste riski ja rikub ümbruskonna ökoloogilist tasakaalu.

Lisaks ei saa tähelepanuta jätta ka rahalist külge. Riigipiiri seaduses sätestatud

broneerimistasud ei ole muutunud alates 2011. aastast, samas on tootmiskulud ja miinimumpalk

oluliselt tõusnud (tootmiskulud - rohkem kui 10 korda, miinimumpalk - rohkem kui 4 korda).

Seoses piiri töötamise aja muutmisega ooteala läbilaskevõime vähenemisest tulenev osalise tulu

kaotus võib viia selleni, et operaatoritele ei ole majanduslikult võimalik objektil tegutseda.

Kõiki neid asjaolusid kaaludes tuleb kontsessioonilepingu tingimused ümber vaadata ning leida

kompensatsioonide võimalust seoses operaatori tulude märkimisväärse vähenemisega

võrreldes planeeritud eelarvega. See võimaldaks kompenseerida rahalisi kaotusi ja säilitada

Koidula ooteala stabiilse töö.

Palume arvestada eespool toodud asjaoludega määruse eelnõu kaalumisel ja korraldada

täiendavaid konsultatsioone huvitatud osapooltega, et minimeerida võimalikke negatiivseid

tagajärgi.

6. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kooskõlastame eelnõu alltoodud märkustega arvestamisel. Üldiselt leiame, et seletuskiri vajab

täiendamist mõjuhinnangutega mitmest olulisest aspektist lähtuvalt.

Koidula piiripunkt omab olulist tähtsust seto kogukonnale, mille liikmetest oluline osa on

isiklikult ja perekondlikult seotud Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga. Seetõttu palume eelnõu

täiendamisel arvestada igakülgselt Setomaa valla ja Võrumaa Arenduskeskuse poolt antava

tagasisidega ning tagada nendega avatud ja õigeaegne infovahetus eelnõu edasise menetluse

jooksul ning kõigis edasistes Kagu-Eesti piiripunktide töökorraldust puudutavates küsimustes.

Koostöös Setomaa vallaga on eelnõu ettevalmistamisel juba arvestatud töötajate tööle ja koju

jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega, leevendades sellega ebasoovitaid

mõjusid kogukonnale.

Koidula piiripunkti kasutavad paljud Pihkva oblastis elavad Eesti Vabariigi kodanikud, kes

töötavad Eestis ning aitavad seeläbi leevendada Kagu-Eesti ettevõtjate tööjõupuudust. Seetõttu

palume ka arvestada piiripunkti osalise sulgemise mõju piirkonna ettevõtlusele, seda nii tööjõu

kättesaadavuse, käibe vähenemise kui tegevuspiirangute vaates. Setomaa vald on oma

14.05.2024 kirjas juhtinud tähelepanu sellele, et piiripunkti öine sulgemine mõjutab otseselt

piiripunkti ooteala operaatorfirma tegevust. Eelnõu seletuskirja majanduslike mõjude analüüsi

lõik neid otseseid mõjusid ei kajasta ega paku seega välja ka leevendusmeetmeid. Samuti ei ole

selgitatud, milliseid tagajärgi piiripunkti öine sulgemine toob kaasa ooteala operaatoriga

sõlmitud kontsessioonilepingu osapooltele. Palume seletuskirja nende mõjude kirjelduse ning

leevendusmeetmete ettepanekutega täiendada.

Seletuskirjas on mainitud, et muudatusega kaasneb keskmine risk, et kaubaveoautode

piirijärjekorrad pikenevad, ent selle mõjud on kirjeldatud väga üldiselt vaid vedajate vaatest.

Setomaa valla esindajatega kohtumisel on omavalitsusjuhid toonud välja, et selle riski

realiseerumisel võivad lisanduda kohalikule omavalitsusele lisakulutused kui piirijärjekorrad

väljuvad ooteala territooriumilt (teeääred ja muud parklad lähevad pungile täis). Samuti on

omavalitsuse esindajad väitnud, et mõjud võivad puudutada ka kohaliku omavalitsuse tulusid

kui töökohad piirkonnas peaksid vähenema. Seletuskirja mõjude analüüs peaks ka seda teemat

adresseerima

12.06.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigipiiri seaduse järgi on Vabariigi Valitsusele antud pädevus määrata piiripunktid, mille

kaudu toimub isikute, transpordivahendite ja kaupade rahvusvaheline liiklus. Valitsus määrab

ka piiripunktide lahtioleku ajad lähtudes Eesti huvidest ning arvestades kaubavahetuse ja isikute

piiriülese liikumise vajadustega.

Maanteepiiripunkte on Eestis kolm. Narva piiripunkt Ida-Virumaal ning kaks kõrvuti asetsevat

piiripunkti Kagu-Eestis – Koidula ja Luhamaa. Alates 2024. aasta veebruarist on Narva

maanteepiiripunkt avatud ainult jalakäijatele, selle kaudu transpordivahendid ei liigu ning

kaubavedu ei toimu. Piiripunkti sulgemise põhjus on rekonstrueerimistööd Ivangorodi

piiripunktis. Pärast Narva piiripunkti sulgemist kaubavahetusele on Luhamaa ja Koidula

piiripunktid, mille kaudu toimub maanteel kogu rahvusvaheline kaubavedu. Kuna Soome on

sulgenud kõik Venemaaga piirnevad maanteepiiripunktid, samuti on piiripunkte sulgenud

Leedu, Läti ja Poola, on Eesti riik, mille kaudu toimub nii Eesti kui teiste Euroopa riikide

vedajate ida-suunaline kaubavahetus.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2022. aasta aprillis Venemaaga suhtlemise lähtealustes põhimõtte,

et kahepoolsed majandussuhted tuleb viia miinimumini. 2023. aasta juunis heaks kiidetud Eesti

sanktsioonipoliitika põhimõtted Ukraina toetamisel annavad samuti aluse piiripunktide

töökorralduse ülevaatamiseks ning muudatuste tegemiseks.

Eelnõuga muudetakse Koidula maanteepiiripunkti lahtioleku aegasid. Määruse jõustumisel ei

saa Koidula piiripunkti kaudu riigipiiri ületada enam ööpäevaringselt, vaid piiripunkt jäetakse

piirikontrolli ja tollikontrolli teostamiseks avatuks päevasel ajal vahemikus 5:30-21:30.

Kavandatav määrusemuudatus ei puuduta Koidula raudteepiiripunkti töökorraldust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Eve-Ly Kübard (tel: 5885 1341, e-post: [email protected]). Juriidilist

kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna Agnes Peterson (tel: 5885 1301, e-post:

@fin.ee), keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 5885 1468, e-

post: [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ 01.05.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I,

23.04.2024, 8).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Riigipiiri seaduse (RipS) § 10 lg 1 järgi on piiripunkt rahvusvaheliseks liikluseks avatud

maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja

territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. Piirikontroll hõlmab isikute ja

transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrolli, kaupade tollikontrolli ning vajadusel kaupade

sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrolli (RipS § 11 lg 1). Seadusandja on volitanud

Vabariigi Valitsust otsustama, millised on need piiripunktid, mille kaudu võib toimuda

rahvusvaheline liiklus (RipS § 10 lg 4). Seaduse järgi korraldab maanteedel asuvate

piiripunktide haldamist Rahandusministeerium (RipS § 10 lg 2).

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ ning määruse lisa 1 kehtestatakse uues

sõnastuses. Lisas 1 esitatakse loetelu maanteepiiripunktidest ning teave piiriületuse võimaluste

ja piirangute kohta. Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Karisilla-Petseri

maanteel asuvas Koidula piiripunktis võimalik piiripunkti läbida ööpäevaringselt. Kavandatava

muudatusega seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline piirang ning edaspidi on Koidula

piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30.

Vajaduse piiripunkti töökorralduse muutmiseks on tinginud julgeolekuolukord Euroopas ning

Ukrainas toimuv Vene sõjaline agressioon. Piiripunkti öise sulgemise teiseks põhjuseks on

riigile kuuluva piiritaristu ja kinnisvaraobjektide efektiivne haldus ning piiril töötavate

ametnike tööaja mõistlik planeerimine.

Kuna julgeolekuolukord Euroopas ei ole paranenud, kehtestab Euroopa Liit (EL) Venemaa

suhtes jätkuvalt uusi sanktsioone. Hetkel räägitakse ELis läbi 14. paketti, kuhu kavandatakse

täiendavaid majandussanktsioone. Pea iga eelneva sanktsioonipaketiga on kehtestatud

kaubanduspiiranguid, mis tähendab seda, et üha vähem on kaubanomenklatuuris selliseid

kaupu, mida on lubatud Venemaale eksportida või sealt ELi importida.

Kaubandussanktsioonide eesmärk on nõrgestada Venemaa majandust ning sõjatööstust.

Embargokaupade nimekirjas on sadu kaubagruppe, mille sisse- ja väljavedu on keelatud ning

mille ebaseadusliku piiriületuse tõkestamisega Maksu- ja Tolliamet (MTA) igapäevaselt

tegeleb. Eelmisel 2023. aastal tuvastas ning tõkestas toll üle 1500 embargokauba rikkumise.

Kaitsepolitseiameti menetluses on ligikaudu 50 rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuritegu.

Vene agressiooni tõttu ning kogu tänast julgeolekuolukorda arvestades ei ole Eesti huvides ida-

suunalise kaubavahetuse igakülgne soodustamine. Eesti on ELis olnud Venemaa suunalise

sanktsioonipoliitika eestkõneleja, kes nõuab jõulisi ja strateegilise mõjuga

majandussanktsioone. Arvestades meie geopoliitilist olukorda, saab Eesti eestkõneleja rolli

täita juhul, kui on ise majanduspiirangute rakendamisel eeskujuks.

Hetkel on Eesti olukorras, kus Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktid on kui „aken

Euroopasse“, mille kaudu toimub Venemaa ja ELi vaheline kaubavahetus. Soome on sulgenud

kõik maismaapiiripunktid. Läti on sulgenud kaks Venemaaga piirnevat maismaapiiripunkti

riigi kirdeosas. Leedul on kuuest piiriületuspunktist Valgevenega avatud kaks piiripunkti,

sealjuures ühes on keelatud jalakäijate ja jalgratturite liikumine. Poolal on Valgevenega

kümnest piiripunktist avatud kaks piiripunkti, üks piiripunkt kaubavahetuseks (ainult EL-is

registreeritud veokid) ning üks piiripunkt reisijatele. Naaberriikide sammud piiripunktide

sulgemisel ning ida-suunalise kaubavahetuse piiramisel mõjutavad otseselt Eesti piiripunktide

liikluskoormust, kuna kasvanud on välismaalaste ja teiste riikide veokite piiriületuste osakaal.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel näitab isikute ja transpordivahendite piiriületuse

statistika, et välisriigi kodanike ja välisriigis registreeritud sõidukite piiriületuse osakaal on

Koidula maanteepiiripunktis kasvanud. Osaliselt on see seotud Narva piiripunkti sulgemisega

alates käesoleva aasta veebruarist, kuid mõju on avaldanud ka naaberriikide piiripunktide

sulgemine. Kui 2024. a jaanuaris moodustasid Eesti numbrimärgiga sõidukid Koidula

piiriületusest ligikaudu 50%, siis järgnevatel kuudel langes see 34%-le. Järgnesid Läti sõidukid

31%-ga, Leedu 13%-ga ning Soome 7%-ga. Sealjuures on hüppeliselt kasvanud Serbia,

Moldova ja Saksamaa numbrimärgiga sõiduautode ja veoautode piiriületused Koidula

maanteepiiripunkti kaudu.

Veoautode piiriületuse läbilaskevõime on Koidula piiripunktis 400 veoautot ööpäevas, see on

200 mõlemas suunas. Piiriületuse tegelik statistika jääb sellele oluliselt alla. Keskmine

veoautode piiriületuste arv ööpäevas oli jaanuaris 193, veebruaris 204 ja märtsis 230.

Piiriületuse kiirus ei sõltu ainult ühe riigi piiriasutuse taristu võimalustest, vaid ka naaberriigi

läbilaskevõimest ja piiriasutuse töökorraldusest. Koidula maanteepiiripunktis on elavas

ootejärjekorras igapäevaselt ligikaudu 300 veoautot ning samas suurusjärgus ootavad veoautod

piiriületust ka eelbroneeringu järjekorras.

Isikute piiriületus näitab jätkuvat kasvavat trendi, tõus 40% võrreldes 2024. a jaanuari

andmetega. Jaanuaris ületas Koidulas piiri keskmiselt 403 isikut ööpäevas, veebruaris 465 ning

märtsis 557 isikut. Samas osakaalus on kasvanud ka sõiduautode ööpäevaringne piiriületus.

Sealjuures tuleb märkida, et 80% isikute piiriületusi tehakse päevasel ajal vahemikus 6:00-

22:00 ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodakondseid vaid viiendik.

Viidatud andmetest saab järeldada, et isikute piiriületuse kontekstis mõjutab piiripunkti öine

sulgemine eelkõige välisriigi kodanikke. Seda arvestades ei ole tänases julgeolekuolukorras

piiripunkti öine lahti hoidmine põhjendatud ega möödapääsmatult vajalik.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

3.1. Isikute piiriülest liikumist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad1, mille artikli 5 lõike 2

kohaselt võib lubada piiriületust piiripunkti kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal,

kui tegu on erivajadusega või ettenägematu hädaolukorraga Schengeni piirieeskirjade

tähenduses. Eelnõu ei mõjuta erivajadusega juhtumite puhul piiriületuse lubamist öisel ajal, sest

Koidula piiripunktis tagatakse PPA kohalolek. Piirikontrolli teostav asutus saab igakordselt

objektiivsetele asjaoludele tuginedes otsustada, kas tegemist on Schengeni piirieeskirjade

mõttes erivajaduse või ettenägematu hädaolukorraga. Liikmesriikide piirivalveasutustel on

Schengeni piirieeskirjade rakendamisel lai kaalutlusruum.

Schengeni piirieeskirjade artikli 39 lõike 1 punkti b kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni

piiripunkti töökorralduses tehtud muudatusest teavitada.

3.2. Tollivaldkonnas reguleerib tolliasutuste asukohtade ja tollikontrolli teostamisega

seonduvat liidu tolliseadustik2. Tolliseadustiku artikli 159 lõike 1 kohaselt antakse

liikmesriigile pädevus otsustada, kus erinevad tolliasutused paiknevad ning milliseid

tolliformaalsusi vastavates tolliasutustes teha saab. Sama artikli lõike 2 kohaselt peavad

liikmesriigid sealjuures tagama, et tolliasutustele määratakse põhjendatud ja asjakohased

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik (uuesti sõnastatud). – ELT L 269 10.10.2013, lk 1-162.

ametlikud lahtiolekuajad. Arvesse tuleb võtta transpordi ja kauba liiki ning rahvusvahelisi

vedusid ei tohi sealjuures takistada ega kahjustada.

Võib tekkida küsimus, et kui kaubavahetusele seatakse osaline ajaline piirang, mida Koidula

maanteepiiripunkti öine sulgemine endast kujutab, siis kas tegemist on rahvusvahelise veo

takistamisega liidu tolliseadustiku artikli 159 tähenduses. Siinkohal tuleb asuda eitavale

seisukohale, kuna tolliasutuse lahtioleku aja määramisel on täidetud põhjendatuse ja

asjakohasuse tingimused, mida on pikemalt selgitatud seletuskirja osas 2 ja 4. Liikmesriigil on

pädevus põhjendatud piiranguid kehtestada.

4. Määruse mõjud

Koidula piiripunkti sulgemise kohta on Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE

koostöös Tartu Ülikooliga koostanud 2023. a sügisel Siseministeeriumi tellimusel

sotsiaalmajanduslike mõjude eelhinnangu3 (edaspidi RAKE uuring). Uuringust selgus, et

piiripunkti täieliku sulgemisega kaasneksid kohalikule kogukonnale ja ettevõtlusele olulised

negatiivsed mõjud. Uuringu ülesandepüstitus ei hõlmanud sulgemise kõrval alternatiivide

võrdlust, nagu näiteks piiripunkti öine sulgemine ja kaasnevad mõjud. Seda teades on oluline

märkida, et RAKE uuringu järeldusi ei saa täielikult üle kanda kõnesoleva valitsuse määruse

eelnõu mõjudele. Kavandatav määrusemuudatus näeb ette, et piiripunkt on tavapärasteks

piiritoiminguteks avatud 16h (5:30-21:30) ning suletud öisel ajal 8h.

Käesoleva määrusemuudatusega, millega piiratakse isikute, transpordivahendite ja kaupade

liikumist Koidula maanteepiiripunkti kaudu öisel ajal kaasnevad negatiivsed mõju, mis eeldab

piirkonna elanikelt ja ettevõtjatelt mõõdukat kohanemist.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Koidula maanteepiiripunkti lähim suurim asula Eesti poolel on Värska asula, mis asub

piiripunktist 18 km kaugusel ning Vene Föderatsiooni poolel Petseri linn, mis on piiripunktist

5 km kaugusel. Lähimad piiripunktid on Koidula raudteepiiripunkt (ca 1 km), Luhamaa

piiripunkt (vahemaa 37 km) ja Saatse piiripunkt (25 km). Kui Luhamaa ja Koidula piiripunktid

on avatud kõikidele transpordiliikidele, siis Saatse piiripunkt on avatud jalakäijatele ning seda

saavad kasutada ainult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni elanikud. Läbi Koidula

raudteepiiripunkti reisirongiliiklust ei toimu, piiripunkti läbib kaks kuni kolm kaubarongi

ööpäevas (sisenev ja väljuv suund kokku). Koidula maanteepiiripunkti öiseks ajaks sulgemise

korral on isikutel võimalik piiri ületada Luhamaa piiripunkti kaudu, kui piiriületus on öisel

ajal vältimatult vajalik.

Koidula maanteepiiripunkt on oluline transpordisõlm Setomaa, Kagu-Eesti piirkonna ja Petseri

linna elanikele, kuna selle kaudu toimub liiklus ning ühendus kahe riigi vahel. Piirkonna

elanikud kasutavad piiripunkti igapäevaselt tööle käimiseks, pereliikmete külastamiseks ning

kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks. Kagu-Eesti tööandjad (n Värska

Sanatoorium, Värska Südamekodu) sõltuvad topeltkodakondsetest, kelle elukoht on Vene

Föderatsioonis ning kes käivad Eesti poolel tööl.

RAKE uuringus toodi välja, et Koidula maanteepiiripunktis on jalgsi piiripunkti läbimine

valdavaks piiriületusviisiks. Piiripunktini jõudmiseks kasutatakse aktiivselt ühistransporti või

jäetakse auto piiripunkti ees olevasse parklasse või tee äärde ning piir ületatakse

3 Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude eelhinnang 2023.

https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid

ootejärjekordade vältimiseks jalgsi. Teisel pool piiri jätkatakse teekonda teise autoga,

ühistranspordiga või Petseris ka taksoga.

Määrusemuudatusega kavandatava piiripunkti lahtioleku aja määramisel (5:30-21:30) on

arvestatud isikute piiriülese liikumise vajadusega töölt koju ja tööle ning ühistranspordi

sõidugraafiku kellaaegadega (n Elroni rongiliikluse sõidugraafik).

Sihtrühm on isikud, kes ületavad riigipiiri pereliikmete külastamiseks, töötamiseks, sisseostude

tegemiseks, teenuste tarbimiseks, kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks.

Mõju ulatust võib pidada pigem väikeseks. Võib eeldada, et piiriületuseks teise kellaaja

valimine ei nõua piirkonna elanikelt ülemäära suuri pingutusi, kuna piiriametnike hinnangu

kohaselt ei ole öisel ajal piiriületus piirkonna elanike seas tavapärane, vaid pigem harv.

Vajalikud piiritoimingud tööle ja koju jõudmiseks ning pereliikmete külastamiseks tehakse

päevasel ajal.

Mõju avaldumise sagedust ei saa täpselt määrata, sest PPA ei kogu otseselt isikustatud

statistikat selle kohta, millisel kellaajal konkreetsed isikud riigipiiri ületavad. Siiski saab

piiriametnike ning piirkonna tööandjate hinnangu kohaselt teha järelduse, et kohalike elanike

regulaarne piiriületus toimub päevasel ajal.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Piiriületusstatistika järgi toimub 80% piiriületusi

päevasel ajal ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodakondseid viiendik. Sellest saab

järeldada, et mõjutatud isikute ring ei ole suur võrdluses kogu sihtrühmaga, kelleks on kõik

piiriületajad.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Võimalikku ebasoovitavat mõju ei tuvastatud.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: PPA ja MTA

Mõju ulatus on väike. Muudatus võimaldab PPAl ja MTAl oma ressursse ümber planeerida.

Piiripunkti öösel täielikult ei suleta, tagatakse piiripunkti valve ning valmisolek lahendada

erandlikke olukordi.

Mõju avaldumise sagedus on väike.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes PPA ja MTA ametnike koguarvuga.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei tuvastatud, sest töökorralduse muudatusega ei kaasne

piiripunktis töötavate ametnike töökoha kaotamist, vaid muudatused tehakse asutuse

struktuuris, vajadusel muutub töö tegemise asukoht.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Sihtrühm: rahvusvahelise kaubavahetusega tegelevad ettevõtjad ning piirkonnas tegutsevad

äriühingud.

Mõju ulatus. Kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju ulatus keskmine. Kui öisel

ajal tollivormistust ei teostata, pikenevad kaubaveoautode ootejärjekorrad. Täna ületab öisel

ajal piiri 10-15 veoautot.

Kaubaveoautode Koidula maanteepiiripunkti suunamisel läbitakse piiriületuse ooteala, mille

haldamiseks on PPA sõlminud halduslepingu4. Ooteala tegevust korraldab AS Railservis. Ehkki

Koidula maanteepiiripunkt öiseks ajaks suletakse, siis ei pea see automaatselt kaasa tooma

ooteala sulgemist, kuna ooteala ei asu piiripunktis. Piiripunkti töökorralduse muutmisest

tingitud halduslepingu muutmise vajadust hindab PPA ning teavitab lepingu osapooli

õiguskorra muudatustest.

Kagu-Eesti äriühingute jaoks, kes sõltuvad Vene Föderatsioonis elavast tööjõust, on mõju

ulatus pigem väike. RAKE uuringu kohaselt elab arvestatav hulk Setomaal ja selle

4 Kontsessioonileping nr 20-2.36/1-13–Riigi Teataja

lähipiirkonnas töötavatest inimestest teisel pool piiri. Kümnest piirkonna suurimast ettevõttest

kaheksal on palgal märkimisväärsel hulgal Eesti Vabariigi kodanikke, kelle elukoht asub teisel

pool piirijoont Ida-Petserimaal. Ettevõtjad ja kohalike omavalitsuste juhid hindasid, et Eestis

töötavaid, ent teisel pool piiri elavaid Eesti kodanikke on vahemikus 100-150.

Mõju avaldumise sagedus on kaubaveoga tegelevate ettevõtjate jaoks keskmine. Tuleb

arvestada, et kuna Soome on sulgenud kõik maismaapiiripunktid ning Leedu, Läti ja Poola on

piiranud osalise piiripunktide sulgemisega oluliselt ida-suunalist kaubavahetust, siis ongi Eesti

piiripunktide liikluskoormus kordades suurem võrreldes 2023. a sügisega, kui kõik

naaberriikide piiripunktid olid avatud. Koidula piiripunkti öine teenindamine kaubavedude

läbilaskevõime probleemi ei lahendaks ega vähendaks märkimisväärselt. Eesti piiripunktid ei

suuda teenindada suurenenud kaubavooge, mis on teiste Euroopa riikide piiripunktide

sulgemise tagajärg. Läti kaguosa piiripunktides on kaubaveoautode ootejärjekorrad pikemad

kui Eestis. Seda kõike arvestades ei saa üle kahe aasta kestnud sõja taustal olla ettevõtjatel

ootust, et kaubavahetus Vene Föderatsiooniga, mille suhtes on kehtestatud ELi

majandussanktsioonid, kulgeb kiiresti, ootuspäraselt ja riskivabalt.

Eesti äriühingute jaoks, kes sõltuvad Venemaal elavast tööjõust, on mõju avaldumise sagedus

väike. Piiripunkti lahtiolekuaegade määramisel (5:30-21:30) on arvestatud töötajate tööle ja

koju jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. On tõenäoline, et piirijärjekorrad pikenevad.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulusid. PPA ega MTA ei ole kavandanud

töötajate arvu vähendada, vaid muudatusi on võimalik teha asutuste struktuuriüksuste

koosseisudes ning kokkuleppel suunata ametnikud Luhamaa piiripunkti. MTA kulude

kokkuhoid aastas on 75 000 eurot, mis suunatakse rahvusvaheliste sanktsioonide järelevalve

tõhustamiseks.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma kümnendal päeval pärast avaldamist. See on optimaalne aeg

piiripunkti töö ümberkorraldamiseks ning piirkonna elanike, kohalike omavalitsusüksuste ja

äriühingute teavitamiseks. ELi otsustusprotsessis ei ole Eesti toetanud pikki

üleminekuperioode, mis jäävad Venemaa suunal vastu võetud meetmete heaks kiitmise ja

jõustamise vahele. Vastupidiselt, Eesti on seisnud selle eest, et vastu võetud otsuseid

rakendataks viivituseta. Samast põhimõttest lähtudes on kavandatud jõustuma kõnesolev

määrusemuudatus.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

Välisministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile,

Maksu- ja Tolliametile, Setomaa Vallavalitsusele, Räpina Vallavalitsusele, Võru

Vallavalitsusele, Võru Linnavalitsusele, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile

ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale.

Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. MTAl ja PPAl eelnõu kohta märkuseid ei

olnud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas määruse märkusega ning juhtis

tähelepanu määrusega kaasnevatele negatiivsetele mõjudele. Arvamuse eelnõu kohta esitasid

Setomaa Vallavalitsus, OÜ Railservis, SA Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon. Arvamuse esitajad ei

toeta Koidula piiripunkti sulgemist, kuna sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Arvamused on

lisatud seletuskirjale.

Arvamused on teadmiseks võetud, kuid nendega ei saa arvestada, kuna valitsuse eesmärk on

suurendada Venemaa agressiooni hinda ning mitte soodustada ida-suunalist kaubavahetust,

vaid tõhustada Venemaa suhtes majandusliku mõjuga vastumeetmeid.