Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid

EELNÕU

09.07.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta

määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks

avatud piiripunktid“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks

avatud piiripunktid“ lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist.

Kaja Kallas

peaminister

Mart Võrklaev

rahandusminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Lisa 1. Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid maanteelõikudel

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrus nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

RAHVUSVAHELISEKS LIIKLUSEKS AVATUD PIIRIPUNKTID

MAANTEELÕIKUDEL

Piiripunkti nimi Piirikontrolli

toimumise koht

Piiriületuse võimalused

ja piirangud

Erisused kauba vormistamisel

Koidula piiripunkt Karisilla–Petseri maantee 05.00–22.00 7.00-19.00

Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maantee

7.00-19.00

Piiripunkt avatud ainut transpordivahendite liikluseks;

jalakäijate piiriületust ei toimu.

Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maantee 07.00–23.00

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktid

Austatud härra riigisekretär

Lähtudes valitsuskabineti 4. juuli 2024. a otsusest on Rahandusministeerium koostöös

Siseministeeriumiga valmistanud ette Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr

205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmise eelnõu ning esitab selle

Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad: eelnõu, eelnõu lisa, seletuskiri, seletuskirja lisa

Eve-Ly Kübard 58851341

[email protected]

Meie 18.07.2024 nr 1.1-10.1/2627-8

2

Lisaadressaadid:

Siseministeerium

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskirja

lisa

Määruse eelnõu ja seletuskirja kohta esitatud arvamused

1. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

Eesti rahvusvahelisi autovedajaid ühendava esindusorganisatsioonina pöördume teie poole

seoses meedias kajastatud informatsiooniga Koidula piiripunkti võimaliku öise sulgemise

kohta. Seda plaani kinnitab ka järjekorrakohtade broneerimissüsteemis (www.eestipiir.ee)

alates 1.juulist 2024 ajavahemikus kl 21.00 – 06.00 märge „Pole saadaval“.

Koidula piiripunkti öise sulgemise põhjendusena on nimetatud liikluskoormuse vähenemist,

kuid kaubaveokite puhul see kindlasti nii ei ole, pärast Narva piiripunkti sulgemist 1.veebruaril

2024 on veoautode järjekorrad nii Koidulas kui Luhamaal kasvanud kuu aja pikkuseks.

Piiriületuse järjekorda haldava ettevõtte GoSwift kodulehe informatsiooni järgi ootab tänase

seisuga Koidulas C kategooria kaubaveokeid piiri ületamiseks kokku 472 sõidukit sh. elavas

järjekorras 265 sõidukit. Esimene vaba eelbroneeritav aeg on 19.juunil 2024 kl. 00.00.

https://www.eestipiir.ee/yphis/borderQueueInfo.action?request_locale=et

Koidula piiripunkti öise sulgemise korral pikeneks veokite järjekorrad veel hinnanguliselt

vähemalt 1-2 nädala võrra ning kasvaks ka kohapeal parkimiskohta vajavate veokite arv kuna

suurem osa piiriületavatest kaubaveokitest moodustavad välisriikide sõidukid.

Me ei pea mõistlikuks ega otstarbekaks Koidula piiriületuspunkti osalist sulgemist, see

suurendaks veelgi kaubaveokite koormust nii Koidulas kui Luhamaal. Kui Euroopa Liit on

pidanud vajalikuks teatud kaupade veo jätkumist Venemaale, siis tuleks Euroopa Liidu

välispiiridel tagada maksimaalne läbilaskevõime.

Teeme ettepaneku Koidula piiriületuspunktis töö jätkamiseks endises mahus ning hoida

piiripunkt avatuna ööpäevaringselt.

2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eelnõu §-ga 1 soovitakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ määruse lisa 1 kehtestada uues sõnastuses.

Määruse lisas 1 on loetelu maanteepiiripunktidest ning teave piiriületuse võimaluste ja

piirangute kohta. Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Karisilla-Petseri

maanteel asuvas Koidula piiripunktis võimalik piiripunkti läbida ööpäevaringselt. Eelnõu lisa

1 kohaselt seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline piirang ning edaspidi on Koidula

piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30.

Kaubanduskoda ei toeta eelnõuga kavandatud muudatust, mille kohaselt on edaspidi Koidula

piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30. Eelnõu seletuskirja lk 4 kohaselt ei too

muudatus, millega piiratakse isikute, transpordivahendite ja kaupade liikumist Koidula

maanteepiiripunkti kaudu öisel ajal, kaasa olulist ja suurt negatiivset mõju, vaid eeldab

piirkonna elanikelt ja ettevõtjatelt mõõdukat kohanemist. Meie hinnangul ei saa nõustuda

väitega, et plaanitavad muudatused ei omaks olulist ja suurt negatiivset mõju, kuna muudatuste

tulemusel muutuvad piiripunkti ootejärjekorrad pikemaks.

Eelnõu seletuskirjas (lk 5) on kirjas, et kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju

ulatus keskmine ning kui öisel ajal tollivormistust ei teostata, pikenevad kaubaveoautode

ootejärjekorrad. Lisaks on seletuskirjas välja toodud, et öösel ületab piiri 10-15 veoautot, kuid

arvestamata on jäetud, et juhul kui piiripunkti lahtiolekuaega lühendada, siis suureneb kümne

päevaga veoautode järjekord eeldatavalt umbes 100 auto võrra. Praegu on Koidulas elavas

järjekorras umbes 280 veokit, kogu järjekorras umbes 460 veokit ning ooteaeg ligi 145 tundi.1

Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kui juba praegu on ooteajad piiri läbimiseks ning

piiripunktil olevad ootejärjekorrad väga pikad, siis plaanitavad muudatused muudavad antud

olukorda veelgi kehvemaks. Muuhulgas on oluline märkida, et ooteaegade pikenemise korral

suurenevad märgtavalt veel ka autojuhtide palgakulud ehk tekib lisakulu ettevõtetele.

Plaanitava muudatuse tulemusel on meie hinnangul riigi kulude kokkuhoid väga väike

võrreldes negatiivsete mõjudega, mida piiripunkti ööseks kinnipanemine endaga kaasa toob.

Sellest tulenevalt ei ole Kaubanduskoja hinnangul tegemist loogilise ning õigustatud

muudatusega. Juhul kui ootejärjekord piiri ületamiseks oleks kadunud, siis oleks asjakohane

teha piiripunkti lahtioleku aegades muudatusi, kuid kui juba praegu on piiripunktis olevad

ooteajad ja järjekorrad väga pikad, siis ei ole kuidagi loogiline piiripunkti lahtiolekuaegasid

lühendada. Kuna juba praegu on piiripunkt ülekoormatud Soome ning Narva piiriületuste

sulgemise tõttu, siis ei ole Kaubanduskoja hinnangul õigustatud Koidula piiripunkti

lahtiolekuaega lühendada.

Lisaks eelkirjeldatule leiab Kaubanduskoda, et piiripunkti lahtiolekuaja lühendamine olukorras,

kus ootejärjekord on niigi pikk, tekitab olukorra, kus ööbimisvõimaluse puudumisel ootealal,

peavad sõidukid peatuma maantee ääres, mis suurendab liiklusõnnetuste riski ja rikub

ümbruskonna ökoloogilist tasakaalu. Muuhulgas kannatavad plaanitavate muudatuste tõttu ka

Eesti kodanikud, kes igapäevaselt piiri ületavad.

3. SA Võrumaa Arenduskeskus

SA Võrumaa Arenduskeskus ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“

muutmine“ eelnõud, kuna Koidula piiripunkti sulgemine öisel ajal mõjutab piiriäärsete

ettevõtjate tööjõu vaba liikumist ning seeläbi mõjub negatiivselt maakonna ettevõtlus- ja

majanduskeskkonnale.

4. Setomaa Vallavalitsus

1. Seletuskirja majandusliku mõju analüüsis ei ole analüüsitud ooteala operaatori

töökorralduslikke muudatusi. Eesti riigi ja operaatorfirma vahel on sõlmitud

kontsessioonileping, mis reguleerib sõidukite piiriületuse korraldust. Lisaks sellele on Setomaa

vald andnud ooteala aluse maa hoonestusõiguse lepinguga operaatorile ja saab selle eest

hoonestusõiguse tasu, mille suurus on aastas 30 000 eurot.

Öise liikluse piiramisel on selge majanduslik mõju ja see võib osutuda nii osaliseks kui ka

operaatori mitte toimetulemisel laialdaseks (pankrot, töötajate koondamine, KOV-le

hoonestusõiguse tasu mittemaksmine jne). Lisaks on antud alal ka töötav kohvik.

Millised on antud otsuse tagajärjel tekkivate majanduslike kahjude kompensatsiooni

mehhanismid?

1 GoSwift | Ootejärjekorrad (eestipiir.ee)

2. Seletuskirja sotsiaalse mõju analüüsis on valesti analüüsitud piiriületajate võimalust jõuda

hommikusele Elroni rongile, mis väljub 6.04 Koidula raudteejaamast. Kui piiripunkt avatakse

kell 5.30, siis on ebatõenäoline, et enamus inimesi rongile jõuab. Lisaks, paljud piiriületajad

liiguvad kohvritega ja ka lastega, kelle kõndimiskiirus ei ole suur. (Antud kaardil näidatud

marsruuti saavad jalgsi kõndijad otsemaks teha, kuid siiski kulub kahe punkti vaheliseks

liikumiseks jalgsi vähemalt 20 minutit).

3. Veoautode järjekord on nii Koidulas kui Luhamaal jätkuvalt pikk:

https://www.estonianborder.eu/yphis/borderQueueInfo.action?request_locale=et ja sellisel ajal

piirata piiripunktide lahtioleku aega ei ole loogiline ja selgelt arusaadav.

4. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja PPA ja MTA kokkuhoid: “PPA ega MTA ei ole

kavandanud töötajate arvu vähendada, vaid muudatusi on võimalik teha asutuste

struktuuriüksuste koosseisudes ning kokkuleppel suunata ametnikud Luhamaa piiripunkti.

MTA kulude kokkuhoid aastas on 75 000 eurot, mis suunatakse rahvusvaheliste sanktsioonide

järelevalve tõhustamiseks”.

Antud väide kokkuhoiu osas on selge viide sellele, et töötasudeks makstakse vähem ja see

kandub üle kindlasti piirkonna maksulaekumisele ning töökohtadele. KOV-l on äärmiselt

kahju, et kärpimist tehakse ääremaadel, kus keskmine palk on 600 euro võrra madalam kui Eesti

keskmine.

On kindel, et antud otsus toob piirkonnale, inimestele ja KOV-le majanduslikku kahju, mida

kuidagi ei plaanita kompenseerida. Antud otsus kasvatab piiriületuse järjekordi, mis Tallinnast

vaadatuna ehk ei ole suure mõjuga, aga elanikele ja igapäevastele liiklejatele ning KOV-le

avaldavad autode järjekorrad nii majanduse, turvalisuse kui heakorra valdkonnas suurt mõju!

Jätkuvalt kinnitame, et kohalik omavalitsus ei poolda Koidula piiriületuse piiramist öisel ajal.

5. OÜ Railservis

Railservis OÜ väljendab sügavat muret saadud määruse eelnõu üle. Ei saa nõustuda määruse

eelnõus sisalduvate selgitustega, et piiripunkti töö piirangud ja inimeste, sõidukite ning kaupade

liikumise piirangud Koidula maantee piiripunktis öisel ajal ei too kaasa olulist ja suurt

negatiivset mõju.

Tahame rõhutada, et sellest määrusest kannatavad mitte ainult kaubaveoettevõtted, kuna

ootejärjekorrad pikenevad, vaid ka Eesti kodanikud, kes igapäevaselt piiri ületavad. Lisaks

sellele saab keskkond kahjustada ning Koidula ooteala operaatori tegevus on lõpetamise ohus.

Tuletame meelde, et Railservis OÜ osutab teenuseid Koidula ootealal 09.06.2021 sõlmitud

kontsessioonilepingu alusel, milles on osapoolteks ka riik. Lepingu tingimuste kohaselt

planeeris Railservis OÜ oma majandustegevust, sealhulgas tulu ja kulusid. Lepingu lisa 1

punktide 6.2 ja 7.2 kohaselt on Railservis OÜ kohustatud pakkuma teenuseid Koidula ootealal

ööpäevaringselt. Piiripunkti öine sulgemine kaheksaks tunniks päevas vähendab autode

läbilaskvust kolmandiku võrra, mis vähendab oluliselt Railservis OÜ tulu.

Seetõttu on Railservis OÜ sunnitud töötajate töölepinguid ümber vaatama. Lisaks tuleb teha

muudatusi kontsessioonilepingus, mis puudutavad ooteala tööaega, nimelt muuta punktid 6.2

ja 7.2, mis sätestavad ööpäevaringse tööaja, tööajaks 5.30-21.30. Selliste muudatuste tõttu on

Railservis OÜ sunnitud ööseks ooteala sissesõidu ehk parkimisala sulgema.

Ööbimisvõimaluse puudumisel ootealal peavad sõidukid peatuma maantee ääres, mis

suurendab liiklusõnnetuste riski ja rikub ümbruskonna ökoloogilist tasakaalu.

Lisaks ei saa tähelepanuta jätta ka rahalist külge. Riigipiiri seaduses sätestatud

broneerimistasud ei ole muutunud alates 2011. aastast, samas on tootmiskulud ja miinimumpalk

oluliselt tõusnud (tootmiskulud - rohkem kui 10 korda, miinimumpalk - rohkem kui 4 korda).

Seoses piiri töötamise aja muutmisega ooteala läbilaskevõime vähenemisest tulenev osalise tulu

kaotus võib viia selleni, et operaatoritele ei ole majanduslikult võimalik objektil tegutseda.

Kõiki neid asjaolusid kaaludes tuleb kontsessioonilepingu tingimused ümber vaadata ning leida

kompensatsioonide võimalust seoses operaatori tulude märkimisväärse vähenemisega

võrreldes planeeritud eelarvega. See võimaldaks kompenseerida rahalisi kaotusi ja säilitada

Koidula ooteala stabiilse töö.

Palume arvestada eespool toodud asjaoludega määruse eelnõu kaalumisel ja korraldada

täiendavaid konsultatsioone huvitatud osapooltega, et minimeerida võimalikke negatiivseid

tagajärgi.

6. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kooskõlastame eelnõu alltoodud märkustega arvestamisel. Üldiselt leiame, et seletuskiri vajab

täiendamist mõjuhinnangutega mitmest olulisest aspektist lähtuvalt.

Koidula piiripunkt omab olulist tähtsust seto kogukonnale, mille liikmetest oluline osa on

isiklikult ja perekondlikult seotud Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga. Seetõttu palume eelnõu

täiendamisel arvestada igakülgselt Setomaa valla ja Võrumaa Arenduskeskuse poolt antava

tagasisidega ning tagada nendega avatud ja õigeaegne infovahetus eelnõu edasise menetluse

jooksul ning kõigis edasistes Kagu-Eesti piiripunktide töökorraldust puudutavates küsimustes.

Koostöös Setomaa vallaga on eelnõu ettevalmistamisel juba arvestatud töötajate tööle ja koju

jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega, leevendades sellega ebasoovitaid

mõjusid kogukonnale.

Koidula piiripunkti kasutavad paljud Pihkva oblastis elavad Eesti Vabariigi kodanikud, kes

töötavad Eestis ning aitavad seeläbi leevendada Kagu-Eesti ettevõtjate tööjõupuudust. Seetõttu

palume ka arvestada piiripunkti osalise sulgemise mõju piirkonna ettevõtlusele, seda nii tööjõu

kättesaadavuse, käibe vähenemise kui tegevuspiirangute vaates. Setomaa vald on oma

14.05.2024 kirjas juhtinud tähelepanu sellele, et piiripunkti öine sulgemine mõjutab otseselt

piiripunkti ooteala operaatorfirma tegevust. Eelnõu seletuskirja majanduslike mõjude analüüsi

lõik neid otseseid mõjusid ei kajasta ega paku seega välja ka leevendusmeetmeid. Samuti ei ole

selgitatud, milliseid tagajärgi piiripunkti öine sulgemine toob kaasa ooteala operaatoriga

sõlmitud kontsessioonilepingu osapooltele. Palume seletuskirja nende mõjude kirjelduse ning

leevendusmeetmete ettepanekutega täiendada.

Seletuskirjas on mainitud, et muudatusega kaasneb keskmine risk, et kaubaveoautode

piirijärjekorrad pikenevad, ent selle mõjud on kirjeldatud väga üldiselt vaid vedajate vaatest.

Setomaa valla esindajatega kohtumisel on omavalitsusjuhid toonud välja, et selle riski

realiseerumisel võivad lisanduda kohalikule omavalitsusele lisakulutused kui piirijärjekorrad

väljuvad ooteala territooriumilt (teeääred ja muud parklad lähevad pungile täis). Samuti on

omavalitsuse esindajad väitnud, et mõjud võivad puudutada ka kohaliku omavalitsuse tulusid

kui töökohad piirkonnas peaksid vähenema. Seletuskirja mõjude analüüs peaks ka seda teemat

adresseerima.

09.07.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigipiiri seaduse järgi on Vabariigi Valitsusele antud pädevus määrata piiripunktid, mille

kaudu toimub isikute, transpordivahendite ja kaupade rahvusvaheline liiklus. Valitsus määrab

ka piiripunktide lahtioleku ajad lähtudes Eesti huvidest ning arvestades kaubavahetuse ja isikute

piiriülese liikumise vajadustega.

Maanteepiiripunkte on Eestis kolm. Narva piiripunkt Ida-Virumaal ning Koidula ja Luhamaa

piiripunktid Kagu-Eestis. Alates 2024. aasta veebruarist on Narva maanteepiiripunkt avatud

ainult jalakäijatele, selle kaudu transpordivahendid ei liigu ning kaubavedu ei toimu. Piiripunkti

sulgemise põhjus on rekonstrueerimistööd Ivangorodi piiripunktis. Pärast Narva piiripunkti

sulgemist kaubavahetusele on Luhamaa ja Koidula kaks piiripunkti, mille kaudu toimub

maanteel kogu rahvusvaheline kaubavedu. Kuna Soome on sulgenud kõik Venemaaga

piirnevad maanteepiiripunktid, samuti on piiripunkte sulgenud Leedu, Läti ja Poola, on Eesti

riik, mille kaudu toimub nii Eesti kui teiste Euroopa riikide vedajate ida-suunaline

kaubavahetus.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2022. aasta aprillis Venemaa Föderatsiooniga suhtlemise

lähtealustes põhimõtte, et kahepoolsed majandussuhted Venemaaga tuleb viia miinimumini.

2023. aasta juunis heaks kiidetud Eesti sanktsioonipoliitika põhimõtted Ukraina toetamisel

annavad samuti aluse piiripunktide töökorralduse ülevaatamiseks ning muudatuste tegemiseks.

Eelnõuga muudetakse Koidula maanteepiiripunkti ja Luhamaa maanteepiiripunkti lahtioleku

aegasid. Määruse jõustumisel ei saa Kagu-Eesti maanteepiiripunktide kaudu riigipiiri ületada

ning kaubavedusid teostada enam ööpäevaringselt. Koidula piiripunkt on avatud ajavahemikul

5:00-22:00 ning kauba tollivormistus viiakse piiripunktis läbi ajavahemikus 7:00-19:00.

Luhamaa maanteepiiripunkt jääb avatuks ajavahemikus 7:00-19:00. Embargokauba järelevalve

tõhustamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks piiratakse Luhamaa piiripunkti kaudu isikute

jalgsi piiriületust.

Kavandatav määrusemuudatus ei puuduta Koidula raudteepiiripunkti töökorraldust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Eve-Ly Kübard (tel: 5885 1341, e-post: [email protected]). Juriidilist

kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (tel: 5885 1301, e-post:

@fin.ee), keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 5885 1468, e-

post: [email protected]).

1.3. Märkused

Rahandusministeerium esitas Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele

heaks kiitmiseks 17.06.2024. Valitsus arutas eelnõuga seotud küsimusi 04.07.2024 kabinetis

ning tegi Rahandusministeeriumile ülesandeks koostöös Siseministeeriumiga eelnõud

täiendada ning valmistada ette muudetud eelnõu nii Koidula maanteepiiripunkti kui Luhamaa

maanteepiiripunkti öiseks sulgemiseks.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ 01.05.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I,

23.04.2024, 8).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Riigipiiri seaduse (RipS) § 10 lg 1 järgi on piiripunkt rahvusvaheliseks liikluseks avatud

maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja

territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. Piirikontroll hõlmab isikute ja

transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrolli, kaupade tollikontrolli ning vajadusel kaupade

sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrolli (RipS § 11 lg 1). Seadusandja on volitanud

Vabariigi Valitsust otsustama, millised on need piiripunktid, mille kaudu võib toimuda

rahvusvaheline liiklus (RipS § 10 lg 4). Seaduse järgi korraldab maanteedel asuvate

piiripunktide haldamist Rahandusministeerium (RipS § 10 lg 2).

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ ning määruse lisa 1 kehtestatakse uues

sõnastuses. Kehtiva määruse lisas 1 esitatakse loetelu rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktidest maanteelõikudel ning teave piiriületuse võimaluste ja piirangute kohta, samuti

erisused kauba tollivormistusel. Määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Koidula

külas Karisilla-Petseri maanteel asuva Koidula piiripunkti kaudu võimalik piiri ületada

ööpäevaringselt. Kavandatava muudatusega seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline

piirang. Edaspidi on Koidula maanteepiiripunkt avatud päevasel ajal ajavahemikus 5:00-22:00.

Kauba tollivormistust on võimalik teha 12 tunni jooksul ajavahemikus 7:00-19:00.

Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Lüta külas Riia-Pihkva maanteel

asuva Luhamaa piiripunkti kaudu võimalik piiri ületada ööpäevaringselt. Kavandatava

muudatusega lühendatakse piiripunkti lahtioleku aega, piiripunkt jääb avatuks 12 tunniks

ajavahemikus 7:00-19:00. Piiripunkti töös tehakse teine oluline muudatus, see suletakse

jalakäijate liikluseks, piiripunkti saab jätkuvalt läbida transpordivahendiga. Muudatus on

vajalik keelatud embargokauba sisse- ja väljaveo tõkestamiseks ning jalakäijate turvalisuse ja

liiklusohutuse tagamiseks.

Vajaduse Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktide töökorralduse muutmiseks on tinginud

julgeolekuolukord ning jätkuv Vene sõjaline agressioon Ukrainas. Kuna julgeolekuolukord

Euroopas ei ole paranenud, on sanktsioonipoliitika tõhustamine ja rakendamine Euroopa Liidus

(EL) pidev protsess, st et Venemaa suhtes kehtestatakse perioodiliselt uusi piiravaid meetmeid.

Hiljaaegu võeti vastu ELi 14. sanktsioonipakett (24.06.2024), millega kehtestati Venemaa

suhtes uued täiendavad majandussanktsioonid. Pea iga eelneva sanktsioonipaketiga on

rakendatud kaubanduspiiranguid, mis tähendab seda, et üha vähem on kaubanomenklatuuris

selliseid kaupu, mida on lubatud Venemaale eksportida või sealt ELi importida.

Kaubandussanktsioonide eesmärk on nõrgestada Venemaa majandust ning sõjatööstust.

Embargokaupade nimekirjas on sadu kaubagruppe, mille sisse- ja väljavedu on keelatud ning

mille ebaseadusliku piiriületuse tõkestamisega Maksu- ja Tolliamet (MTA) igapäevaselt

tegeleb. Eelmisel 2023. aastal tuvastas ning tõkestas MTA üle 1500 embargokauba rikkumise.

Kaitsepolitseiameti menetluses on ligikaudu 50 rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuritegu.

Ehkki sanktsioonide tõttu on kauba impordimahud alates täiemahulise sõja puhkemisest

vähenenud, ei näita kaubandusstatistika samasugust langust ekspordimahtude kohta. Vastupidi,

Eestis vormistatud eksport Venemaale ja teistesse kolmandatesse riikidesse nagu Kasahstan,

Kõrgõzstan ja Valgevene on võrreldes sõjaeelse ajaga kasvanud ligikaudu 7%. Samuti on

kasvanud idapiiri maismaapiiripunktide kaudu liikuvate Venemaa Föderatsiooni kodanike arv

(11% võrra).

Vene agressiooni tõttu ning kogu tänast julgeolekuolukorda arvestades ei ole Eesti huvides ida-

suunalise kaubavahetuse ja piiriliikluse soodustamine. Eesti on ELis olnud Venemaa suunalise

sanktsioonipoliitika eestkõneleja, kes nõuab jõulisi ja strateegilise mõjuga

majandussanktsioone. Arvestades meie geopoliitilist olukorda, saab Eesti eestkõneleja rolli

täita juhul, kui on ise majanduspiirangute rakendamisel eeskujuks.

Hetkel on Eesti olukorras, kus Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktid on kui „aken

Euroopasse“, mille kaudu toimub Venemaa ja ELi vaheline kaubavahetus. Soome on sulgenud

kõik maismaapiiripunktid. Läti on sulgenud kaks Venemaaga piirnevat maismaapiiripunkti

riigi kirdeosas. Leedul on kuuest piiriületuspunktist Valgevenega avatud kaks piiripunkti,

sealjuures ühes on keelatud jalakäijate ja jalgratturite liikumine. Poolal on Valgevenega

kümnest piiripunktist avatud kaks piiripunkti, üks piiripunkt kaubavahetuseks (ainult EL-is

registreeritud veokid) ning üks piiripunkt reisijatele. Naaberriikide sammud piiripunktide

sulgemisel ning ida-suunalise kaubavahetuse piiramisel mõjutavad otseselt Eesti piiripunktide

liikluskoormust. Eesti piiripunktides on oluliselt kasvanud nii välismaalaste kui teistes riikides

registreeritud sõiduautode ja veoautode piiriületuste osakaal.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel näitab isikute ja transpordivahendite piiriületuse

statistika, et välisriigi kodanike ja välisriigis registreeritud sõidukite piiriületuste osakaal on

Kagu-Eesti maanteepiiripunktides kasvanud. Osaliselt on see seotud Narva piiripunkti

sulgemisega alates käesoleva aasta veebruarist, kuid märkimisväärset mõju on avaldanud ka

naaberriikide piiripunktide sulgemine. Kui 2024. a jaanuaris moodustasid Eesti numbrimärgiga

sõidukid Koidula piiriületusest ligikaudu 50%, siis järgnevatel kuudel langes see 34%-le.

Järgnevad Läti sõidukid 31%-ga, Leedu 13%-ga ning Soome 7%-ga. Luhamaa piiripunktis on

võrreldes 2024. a jaanuariga kasvanud sõidukite keskmine piiriületuste arv ööpäevas 45%.

Kõige rohkem on Läti numbrimärgiga sõidukeid, moodustades 37% piiriületustest, järgnevad

Eesti 20%-ga, Leedu 14%-ga ning Soome 6%-ga. Sealjuures on nii Koidulas kui Luhamaal

hüppeliselt kasvanud Serbia, Moldova ja Saksamaa numbrimärgiga sõiduautode ja veoautode

piiriületused.

Nii Koidula kui Luhamaa piiripunktis on veoautode piiriületuse läbilaskevõime 400 veoautot

ööpäevas, see on 200 mõlemas suunas. Piiriületuse statistika ei kinnita läbilaskevõime

ammendumist. Juulikuu andmed näitavad, et Koidula piiripunktis on keskmine veoautode

piiriületuste arv ööpäevas 230 ning Luhamaal 360. Koidula maanteepiiripunktis on elavas

ootejärjekorras igapäevaselt ligikaudu 300 veoautot, Luhamaal 500 veoautot. Samas

suurusjärgus ootavad veoautod piiriületust ka eelbroneeringu järjekorras. Eesti tolli tegevus

kauba tollivormistuse kiirendamisel ei tooks kaasa piiri läbilaskevõime suurenemist, kuna

piiriületuse kiirus ei sõltu ainult ühe riigi piiriasutuse taristu võimalustest, vaid ka naaberriigi

läbilaskevõimest ja piiriasutuse töökorraldusest. Hetkel on Venemaa Föderatsiooni

piiriasutuste tegevus ja piirikontrolli efektiivsus oluliselt väiksem kui Eesti poolel.

Naaberriikide piiripunktide sulgemisest tingituna on isikute piiriületuste arv võrreldes 2024. a

algusega kasvanud 40%. Sealjuures on oluline märkida, et 84% isikute piiriületusi tehakse

päevasel ajal vahemikus 5:00-22:00 ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodanikke

vaid viiendik. Viidatud andmetest saab järeldada, et isikute piiriületuse kontekstis mõjutab

Koidula piiripunkti sulgemine öösel kuueks tunniks eelkõige välisriigi kodanikke ning seda

arvestades ei ole tänases julgeolekuolukorras piiripunkti ööpäevaringne lahti hoidmine

põhjendatud ega möödapääsmatult vajalik.

Luhamaa piiripunkti täielik sulgemine jalakäijate liikluseks on põhjendatud nii sanktsioonide

rakendamise, julgeoleku kui liiklusohutuse eesmärgil. Juulikuu statistika põhjal ületab

ööpäevas Luhamaa piiripunkti kaudu piiri keskmiselt 1050 isikut, nendest 290 liiguvad üle

riigipiiri jalgsi, teised 760 liiklusvahendiga. Ligikaudu 25% piiriületajatest on Venemaa

Föderatsiooni kodanikud, 19% Läti kodanikud, 12% Eesti kodanikud ning 8% Valgevene

kodanikud. Luhamaa kaudu piiri ületavate jalakäijate arv on viimasel ajal kasvanud, sest

sõiduautode piiriületus on piiratud nii ELi sanktsioonide (piirangud Venemaa ja Valgevene

numbrimärgiga autodele) kui ka Venemaa Föderatsiooni vastumeetmete tõttu (piirangud ELi

numbrimärgiga autodele). Kuna transpordivahendite piiriületus on piiratud, tuuakse jalgsi piiri

ületada soovivad isikud kas bussiga või autoga piiripunkti lähedusse või tuleb isik oma autoga

ja pargib auto sõidutee äärde. Luhamaa piiripunkti ees ei ole avalikku parklat, kuhu oleks

võimalik transpordivahendeid parkida. Seepärast on piiripunkti läheduses sõidutee äärtesse

pargitud nii piiriületajate endi autod, kui ka neid transportivad ja jalakäijate naasmist ootavad

transpordivahendid. Selline olukord ei vasta liiklusohutuse nõuetele. Lisaks autode sõidutee

äärtesse parkimisele tekivad liiklusohtlikud olukorrad jalakäijate liikumisest, kes kannavad

kaasas suuremahulist pagasit ning kasutavad liikumiseks sõiduteed, et transportida kaupade

vedamiseks ratastega kohvreid.

Luhamaa puhul tuleb märkida, et erinevalt Koidula piiripunktist ei asu Eesti Vabariigi ega

Venemaa Föderatsiooni territooriumil piiripunkti läheduses ühtegi suurt asulat. Seda teades

ning arvestades Luhamaal Eesti kodanike piiriületuste osakaalu (12%) puuduvad jalakäijate

piiriületuse soodustamiseks mõjuvad põhjused (nagu n perekondlik ja kultuuriline suhtlus või

tööalane liikumine). Piiriametnike hinnangul on Luhamaal jalakäijate piiriületuse eesmärgiks

eelkõige erinevate kaupade soetamine ühel ja teisel pool piiri ja seda nii enda, kui perekonna,

sugulaste ja tuttavate tarbeks. Jalgsi ning suure pagasiga liikuvate reisijate piirikontroll seab nii

PPAle kui MTAle koormuse, mille minimeerimist sanktsioonide tõhustamise ja järelevalve

parandamise eesmärgil saab pidada legitiimseks eesmärgiks.

Jalgsi piiri ületamine on võimalik Koidula piiripunkti kaudu, mis asub Luhamaa piiripunktist

37 km kaugusel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Isikute piiriülest liikumist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad1, mille artikli 5 lõike 2 kohaselt

võib lubada piiriületust piiripunkti kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal, kui tegu

on erivajadusega või ettenägematu hädaolukorraga Schengeni piirieeskirjade tähenduses.

Eelnõu ei mõjuta erivajadusega juhtumite puhul piiriületuse lubamist öisel ajal, sest Koidula ja

Luhamaa piiripunktis tagatakse PPA kohalolek. Piirikontrolli teostav asutus saab igakordselt

objektiivsetele asjaoludele tuginedes otsustada, kas tegemist on Schengeni piirieeskirjade

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52.

mõttes erivajaduse või ettenägematu hädaolukorraga. Liikmesriikide piirivalveasutustel on

Schengeni piirieeskirjade rakendamisel lai kaalutlusruum.

Schengeni piirieeskirjade artikli 39 lõike 1 punkti b kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni

piiripunkti töökorralduses tehtud muudatustest teavitada.

Tollivaldkonnas reguleerib tolliasutuste asukohtade ja tollikontrolli teostamisega seonduvat

liidu tolliseadustik2. Tolliseadustiku artikli 159 lõike 1 kohaselt antakse liikmesriigile pädevus

otsustada, kus erinevad tolliasutused paiknevad ning milliseid tolliformaalsusi vastavates

tolliasutustes teha saab. Sama artikli lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid sealjuures tagama,

et tolliasutustele määratakse põhjendatud ja asjakohased ametlikud lahtiolekuajad. Arvesse

tuleb võtta transpordi ja kauba liiki ning rahvusvahelisi vedusid ei tohi sealjuures takistada ega

kahjustada.

Võib tekkida küsimus, et kui kaubavahetusele seatakse osaline ajaline piirang, mida Koidula ja

Luhamaa maanteepiiripunktide öine sulgemine endast kujutab, siis kas tegemist on

rahvusvahelise veo takistamisega liidu tolliseadustiku artikli 159 tähenduses. Siinkohal tuleb

asuda eitavale seisukohale, kuna tolliasutuse lahtioleku aja määramisel on täidetud

põhjendatuse ja asjakohasuse tingimused, mida on pikemalt selgitatud seletuskirja osas 2 ja 4.

Liikmesriigil on pädevus põhjendatud juhtudel piiranguid kehtestada.

4. Määruse mõjud

Koidula piiripunkti sulgemise kohta on Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE

koostöös Tartu Ülikooliga koostanud 2023. a sügisel Siseministeeriumi tellimusel

sotsiaalmajanduslike mõjude eelhinnangu3 (edaspidi RAKE uuring). RAKE uuringust selgus,

et piiripunkti täieliku sulgemisega kaasneksid kohalikule kogukonnale ja ettevõtlusele olulised

negatiivsed mõjud. Uuringu ülesandepüstitus ei hõlmanud sulgemise kõrval alternatiivide

võrdlust, nagu näiteks piiripunkti öine sulgemine. Seda teades on oluline märkida, et RAKE

uuringu järeldusi ei saa täielikult üle kanda kõnesoleva valitsuse määruse eelnõu mõjudele.

Kavandatav määrusemuudatus näeb ette, et Koidula piiripunkt on piiritoiminguteks avatud 17

h ajavahemikus 5:00-22:00 ning suletud 7 h. Kauba tollivormistust on võimalik teha päevasel

ajal ajavahemikus 7:00-19:00.

Käesoleva määrusemuudatusega, millega piiratakse sanktsioonide tõhustamise ja julgeoleku

tagamise eesmärgil isikute, transpordivahendite ja kaupade liikumist Koidula ja Luhamaa

maanteepiiripunktides kaasneb positiivne mõju avaliku korra (KorS § 4 mõistes) ja julgeoleku

tagamisel. Võimalik negatiivne mõju võib avalduda piirkonna elanikele ja ettevõtjatele,

rahvusvahelise kaubavahetusega tegelevatele äriühingutele ning Võru maakonna kohaliku

omavalitsusüksuste eelarvele.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Koidula maanteepiiripunkti lähim suurim asula Eesti poolel on Värska asula, mis asub

piiripunktist 18 km kaugusel ning Vene Föderatsiooni poolel Petseri linn, mis on piiripunktist

5 km kaugusel. Lähimad piiripunktid on Koidula raudteepiiripunkt (ca 1 km), Luhamaa

piiripunkt (vahemaa 37 km) ja Saatse piiripunkt (25 km). Kui Luhamaa ja Koidula piiripunktid

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik (uuesti sõnastatud). – ELT L 269 10.10.2013, lk 1-162. 3 Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude eelhinnang 2023.

https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid

on avatud kõikidele transpordiliikidele, siis Saatse piiripunkt on avatud jalakäijatele ning seda

saavad kasutada ainult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni elanikud. Läbi Koidula

raudteepiiripunkti reisirongiliiklust ei toimu, piiripunkti läbib kaks kuni kolm kaubarongi

ööpäevas (sisenev ja väljuv suund kokku).

Koidula maanteepiiripunkt on oluline transpordisõlm Setomaa, Kagu-Eesti piirkonna ja Petseri

linna elanikele, kuna selle kaudu toimub liiklus ning ühendus kahe riigi vahel. Piirkonna

elanikud kasutavad piiripunkti igapäevaselt tööle käimiseks, pereliikmete külastamiseks ning

kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks. Kagu-Eesti tööandjad (n Värska

Sanatoorium, Värska Südamekodu) sõltuvad topeltkodakondsetest, kelle elukoht on Venemaa

Föderatsioonis ning kes käivad Eesti poolel tööl. Setomaa valla hinnangul on selliseid töötajaid

20.

RAKE uuringus toodi välja, et Koidula maanteepiiripunktis on jalgsi piiripunkti läbimine

valdavaks piiriületusviisiks. Piiripunktini jõudmiseks kasutatakse aktiivselt ühistransporti või

jäetakse auto piiripunkti ees olevasse parklasse või tee äärde ning piir ületatakse

ootejärjekordade vältimiseks jalgsi. Teisel pool piiri jätkatakse teekonda teise autoga,

ühistranspordiga või Petseris ka taksoga.

Määrusemuudatusega kavandatava Koidula piiripunkti lahtioleku aja määramisel (5:00-22:00)

on arvestatud isikute piiriülese liikumise vajadusega töölt koju ja tööle ning ühistranspordi

sõidugraafiku kellaaegadega (n Elroni rongiliikluse sõidugraafik).

Luhamaa piiripunktis jalakäijate liikluse lõpetamine ei too kaasa olulist negatiivset sotsiaalset

mõju, kuna Luhamaa piiripunkt on eelkõige transiidikoridor rahvusvahelistele kaubavedudele

ning teiste riikide transiitreisijatele. RAKE uuringus toodi välja, et Luhamaa piiripunkti

tunnetatakse piirkonna elanike poolt kui teisejärgulist, pigem Riia-Pihkva suunalisi liikumisi

teenindava piiripunktina. Luhamaa piiripunkti tajutakse kui Läti-Vene piiripunkti, tulenevalt

sellest, et peamised kasutajad on Läti ja Vene kodanikud.

Sihtrühm on isikud, kes ületavad riigipiiri pereliikmete külastamiseks, töötamiseks, sisseostude

tegemiseks, teenuste tarbimiseks, kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks.

Mõju ulatust võib pidada pigem väikeseks. Võib eeldada, et piiriületuseks teise kellaaja

valimine ei nõua piirkonna elanikelt ülemäära suuri pingutusi, kuna piiriametnike hinnangul ei

ole öisel ajal piiriületus piirkonna elanike seas tavapärane, vaid pigem harv. Vajalikud

piiritoimingud tööle ja koju jõudmiseks ning pereliikmete külastamiseks tehakse päevasel ajal.

Võib eeldada, et osa isikutest, kes kasutavad Luhamaa piiripunkti kahe riigi vahel jalgsi

liikumiseks ning eelkõige sisseostude tegemise eesmärgil, loobuvad sellest tegevusest.

Mõju avaldumise sagedust ei saa täpselt määrata, sest PPA ei kogu otseselt isikustatud

statistikat selle kohta, millisel kellaajal konkreetsed isikud riigipiiri ületavad. Siiski saab

piiriametnike ning piirkonna tööandjate hinnangu kohaselt teha järelduse, et kohalike elanike

regulaarne piiriületus toimub päevasel ajal.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Piiriületusstatistika järgi toimub 80% piiriületusi

päevasel ajal ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodakondseid viiendik. Sellest saab

järeldada, et mõjutatud isikute ring ei ole suur võrdluses kogu sihtrühmaga, kelleks on kõik

piiriületajad.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Piiripunktide töökorralduse muutuse

sisseviimisel võib muutustega harjumise perioodil ette tulla piiriületajate pahameele väljendusi

ning vaidlusi piiriametnikega.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: MTA, PPA, KOVid

Mõju ulatus on MTA ja PPA jaoks väike. Muudatus võimaldab PPAl ja MTAl oma ressursse

ümber planeerida. Piiripunkte öösel täielikult ei suleta, PPA tagab piiripunkti valve ning

valmisoleku lahendada erandlikke olukordi.

Koidula ja Luhamaa piiripunktide sulgemine öiseks ajaks mõjutab piirkonna kohalikke

omavalitsusüksusi Võru maakonnas (Setomaa vald, Võru linn, Võru vald, Rõuge vald). Kuna

piiride läbilaskevõime vähendamine avaldab mõju veondus- ja logistikaettevõtete käibele, võib

see kaasa tuua ka KOVide eelarvetulu vähenemise. Täpseid prognoose ei ole võimalik teha.

Sõidukite piiriületuse ootejärjekordade pikenemise tõttu võivad piiriületuse ootealad täituda

ning ootejärjekorrad venivad sõiduteede äärde. See toob koormuse kohalikule elukeskkonnale.

Liiklusohutust ja järelevalvet korraldab ning prügiveo ja välikäimlatega seotud halduse eest

vastutab PPA.

Mõju avaldumise sagedus MTA ja PPA jaoks on väike. Piirijärjekordade pikenemine ja sellega

kaasnevad haldustoimingud on eelduslikult ajutise iseloomuga. Järjekordadest tingitud

ettevõtjate kulude kasv peaks viimased suunama muutuste tegemisele veoteekondades.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes MTA ja PPA ametnike koguarvuga.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski MTA ja PPA jaoks ei tuvastatud, sest töökorralduse

muudatusega ei kaasne piiripunktis töötavate ametnike töökoha kaotamist. Muudatused tehakse

asutuse struktuuris, vajadusel muutub töö tegemise asukoht. KOVide jaoks võib ebasoovitav

risk realiseeruda piirkonna konkurentsivõime halvenemises.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Sihtrühm: veondus- ja laondussektor, piirkonnas tegutsevad äriühingud, piiriületuse

ootejärjekorra korraldusega seotud äriühingud.

Mõju ulatus. Kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju ulatus keskmine. Kui öisel

ajal tollivormistust ei teostata ning piiriületust ei toimu, pikenevad kaubaveoautode

ootejärjekorrad. PPA statistika kohaselt ületab öisel ajal piiri 10-15 veoautot.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on hinnanud, et piiride läbilaskevõime

vähenemine ja pikenevad piirijärjekorrad viivad kaubavood teistesse riikidesse, eelkõige Lätti

ning laevadele. Eksportijate ja tootjate jaoks kulud kasvavad.

Kaubaveoautode Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunkti suunamisel kasutatakse elektroonilist

eelbroneeringu süsteemi ning sõidukid läbivad piiriületuse ooteala, mille haldamiseks on PPA

sõlminud halduslepingud. Broneeringusüsteemi haldab GoSwift ning ooteala tegevust

korraldab Koidulas AS Railservis ning Luhamaal OÜ Collade. Ehkki Koidula ja Luhamaa

maanteepiiripunktid öiseks ajaks suletakse, siis ei pea see automaatselt kaasa tooma ootealade

sulgemist, kuna ooteala ei asu piiripunktis. Piiripunkti töökorralduse muutmisest tingitud

halduslepingu muutmise vajadust hindab PPA ning teavitab lepingu osapooli õiguskorra

muudatustest. Piiriületuse ooteala operaatori jaoks võib ööpäevas ooteala kasutavate veokite

arvu vähenemine kaasa tuua tulude vähenemise.

Kagu-Eesti äriühingute jaoks, kes sõltuvad Vene Föderatsioonis elavast tööjõust, on mõju

ulatus pigem väike. RAKE uuringu kohaselt elab arvestatav hulk Setomaal ja selle

lähipiirkonnas töötavatest inimestest teisel pool piiri. Kümnest piirkonna suurimast ettevõttest

kaheksal on palgal märkimisväärsel hulgal Eesti Vabariigi kodanikke, kelle elukoht asub teisel

pool piirijoont Ida-Petserimaal. Ettevõtjad ja kohalike omavalitsuste juhid hindasid, et Eestis

töötavaid, ent teisel pool piiri elavaid Eesti kodanikke on vahemikus 100-150.

Mõju avaldumise sagedus on kaubaveoga tegelevate ettevõtjate jaoks keskmine. Tuleb

arvestada, et kuna Soome on sulgenud kõik maismaapiiripunktid ning Leedu, Läti ja Poola on

piiranud osalise piiripunktide sulgemisega oluliselt ida-suunalist kaubavahetust, siis ongi Eesti

piiripunktide liikluskoormus kordades suurem võrreldes 2023. a sügisega, kui kõik

naaberriikide piiripunktid olid avatud. Koidula ja Luhamaa piiripunktide öine teenindamine

kaubavedude läbilaskevõime probleemi ei lahendaks ega vähendaks märkimisväärselt. Eesti

piiripunktid ei suuda teenindada suurenenud kaubavooge, mis on teiste Euroopa riikide

piiripunktide sulgemise tagajärg. Läti kaguosa piiripunktides on kaubaveoautode

ootejärjekorrad pikemad kui Eestis. Seda kõike arvestades ei saa üle kahe aasta kestnud sõja

taustal olla ettevõtjatel ootust, et kaubavahetus Venemaa Föderatsiooniga, mille suhtes on

kehtestatud ELi majandussanktsioonid, kulgeb kiiresti, ootuspäraselt ja riskivabalt.

Nende Võru maakonna äriühingute jaoks, kes sõltuvad Venemaal elavast tööjõust, on mõju

avaldumise sagedus väike. Piiripunkti lahtiolekuaegade määramisel (5:00-22:00) on arvestatud

töötajate tööle ja koju jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Piirijärjekorrad pikenevad. Kaasneda võib

töökohtade kadu ja maksutulu vähenemine, selle täpne prognoosimine ei ole võimalik.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulusid. PPA ega MTA ei ole kavandanud

töötajate arvu vähendada, muudatusi on võimalik teha asutuste struktuuriüksuste koosseisudes.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma kümnendal päeval pärast avaldamist. See on optimaalne aeg

piiripunkti töö ümberkorraldamiseks ning piirkonna elanike, kohalike omavalitsusüksuste ja

äriühingute teavitamiseks. ELi otsustusprotsessis ei ole Eesti toetanud pikki

üleminekuperioode, mis jäävad Venemaa suunal vastu võetud meetmete heaks kiitmise ja

jõustamise vahele. Vastupidiselt, Eesti on seisnud selle eest, et vastu võetud otsuseid

rakendataks viivituseta. Samast põhimõttest lähtudes on kavandatud jõustuma kõnesolev

määrusemuudatus.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Esialgne eelnõu, millega kavandati Koidula piiripunkti lahtiolekuaja lühendamist esitati

kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Välisministeeriumile. Eelnõu esitati

arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Setomaa

Vallavalitsusele, Räpina Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Võru Linnavalitsusele, Eesti

Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale.

Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. MTAl ja PPAl eelnõu kohta märkuseid ei

olnud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas eelnõu kohta märkuse ning juhtis

tähelepanu, et määruse jõustumisega kaasnevad negatiivsed mõjud. Osaliselt on märkusega

arvestatud, Koidula piiripunkti lahtiolekuaega on tunni võrra pikendatud.

Arvamuse eelnõu kohta esitasid Setomaa Vallavalitsus, AS Railservis, SA Võrumaa

Arenduskeskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon. Arvamuse esitajad ei toetanud Koidula piiripunkti öist sulgemist, kuna sellega

kaasnevad negatiivsed mõjud. Arvamused on lisatud seletuskirjale. Arvamused on teadmiseks

võetud, kuid nendega ei saa arvestada, sest valitsuse eesmärk on suurendada Venemaa

agressiooni hinda ja mitte soodustada ida-suunalist kaubavahetust. Eesmärk on tõhustada

Venemaa suhtes majandusliku mõjuga vastumeetmeid.

Valitsuskabineti 4.07.2024 otsusest lähtuvalt on eelnõud täiendatud, muudetakse Luhamaa

piiripunkti lahtiolekuaegu. Muudetud eelnõud ei saadeta uuesti kooskõlastamisele.