Küsimus Postimehest

Tere!

Kirjutan Postimehe majandustoimetusest seoses meile laekunud vihjega:

TAI tellis riigihanke korras konverentsiteenust. Seal oli kriteeriumideks pandud, et 30% punktidest annab Tallinnas korraldatav konverents, 70% punktides väljapool Tallinna korraldatav konverents. Nagu oli ka arvata, siis hakkasid pakkujad mängima seda protsendimängu, et kes saab 70% osas vähem pakkuda. Võitjaks sai firma, kes tegi 1 eurosendise pakkumise. (Saadan failid kaasa )

Siit küsimus, kui ausad sellised asjad on ja kas on õige niimoodi teha? Ma ütlen kohe ette ära, et ei ole siin ekspert, aga kõrvaltvaataja pilguga vaadates tundub see skeemitamisena - et kas see ongi riigihangete mõte?

Üks joone alla jäänud ettevõte kaebas teile, et asi pole õige, te leidsite, et on. Kas sellised 1-sendi pakkumised on tõesti legaalsed? Saan aru, et seal tekkis kuskil ristsubsideerimise küsimus, aga kuidas see on: kas ettevõte tohib ristsubsideerida selle 1 pakkumise raames, et pakub ühte asja 4000 euroga, teist 1 sendiga ja siis see ühtlustub ära? Või tohib kuidagi ristsubsideerida terve ettevõtte ulatuses - a la, et mina olen suur kontsern, pakun sisuliselt tasuta riigihankel mingit teenust ja ristsubsidereerin kuskilt läbi oma teiste äride või hakkan allhanke korras asja pakkuma?

 Seal on aga see nüanss, et vastaspoole advokaat nõudis seal kaebajalt 5000 eurot, mille VAKO siis poole peale tõmbas. Meile on ka varem vihjatud, et VAKO puhul on häda see, et riigiasutused, kellel on tegelikult ka omad advokaadid, palkavad vaidluste puhul kallid tippadvokaadid rahva raha eest ja inimesed ei julgegi seal midagi vaidlustada kartuses, et peavad tippadvokaatide kulud ise kinni maksma. Kuivõrd olete sellest nüansist teadlikud ja kuidas te seda kommenteerite?

Saadan teile ka asjassepuutuvad failid.

Tervitades

Liina Laks

Postimees

Majandustoimetus