Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	1.1-10.1/1073-11
Registreeritud	13.06.2024
Sünkroonitud	18.06.2024
Liik	Õigusakti eelnõu
Funktsioon	1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK)
Sari	1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik	1.1-10.1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Aet Külasalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (144654 tm).

Failid

1.1-10.11073-11 13.06.2024 Õigusakti eelnõu.asice

Eelnõu esitamine VabariigiValitsuse istungile.pdf

KMS_eelnõu_valitsus.pdf

KMS_seletuskiri_valitsus.pdf

KMS_eelnõu_valitsus.pdf

EELNÕU

28.05.2024

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seadus

§ 1. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 31 punktis 5 asendatakse sõnad „ühendusesisese käibe aruandes“ sõnaga

„käibedeklaratsioonil“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Maksukohustuslane ja piiratud maksukohustuslane ei pea käesoleva paragrahvi lõigete 4

ja 5 alusel maksma käibemaksu teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult soetatud

kaupadelt või saadud teenustelt, kui selle teise liikmesriigi isik rakendab maksuvabastust

käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel ja tema registreerimisnumber sisaldab

järelliidet „EX“.“;

3) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 2 esimest lauset ja lõike 4 punkti 2 esimest lauset täiendatakse

pärast sõnu „riigi isik“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui teenust osutatakse voogedastuse

teel või muul viisil virtuaalselt“;

4) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 21 ja lõike 4 punkti 21 täiendatakse pärast sõna „isikule“

tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui nimetatud üritustel osalemine on virtuaalne“;

5) paragrahvi 15 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „ühendusesisese käibe aruandes vastavalt

käesoleva seaduse §-le 28“ tekstiosaga „käibedeklaratsioonil vastavalt käesoleva seaduse § 27

lõikele 15“;

6) paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „kasutuselevõttu,“

tekstiosaga „kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast

kasutuselevõttu,“ ja sõna „taaskasutuselevõttu“ tekstiosaga „taaskasutuselevõttu või

esmakordselt ühe aasta jooksul pärast taaskasutuselevõttu“;

7) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise

koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses

käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida

(edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta

käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive,

välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Internetipõhist kauplemiskohta omaval isikul tekib

käesoleva seaduse § 4 lõikes 13 sätestatud juhul registreerimiskohustus alates maksustatava

käibe tekkimise päevast.“;

8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teise liikmesriigi ettevõtlusega tegeleval isikul ei teki Eestis registreerimiskohustust, kui

on täidetud järgmised tingimused:

1) isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas

oma asukohaliikmesriigis, ei ületa kalendriaasta algusest alates ega ületanud ka eelmisel

kalendriaastal 100 000 eurot;

2) Eestis tekkinud käibe korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

registreerimiskohustuse tekkimise tingimused täidetud;

3) isik on oma asukohariigi maksuhaldurile esitanud eelteate või varem esitatud eelteate

muudatuse Eestis maksuvabastuse rakendamiseks ja saanud oma asukohariigi maksuhaldurilt

selleks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral

registreerimisnumbri kinnituse.“;

9) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui maksukohustuslase andmed on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse

alusel registrist kustutatud ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast alates isiku

käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 nimetatud käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab veel

samal kalendriaastal 40 000 eurot, tekib tal alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast

uuesti registreerimiskohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erisuste

puhul.“;

10) paragrahvi 19 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „tekkimise päevast“

tekstiosaga „alates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul“;

11) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „alates“ tekstiosaga „,välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul“;

12) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

„§ 191. Väikeettevõtete erikord

(1) Ettevõtlusega tegeleval Eestis asukohta omaval isikul ei teki teises liikmesriigis käibe

tekkimise korral kohustust ennast selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerida,

kui ta rakendab käesolevas paragrahvis sätestatud väikeettevõtete erikorda (edaspidi käesolevas

paragrahvis erikord). Erikorra rakendamiseks esitab isik maksuhalduri veebilehel elektroonilise

portaali kaudu eelteate.

(2) Erikorda rakendatakse juhul, kui isiku:

1) kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas Eestis, ei ületa jooksval ega ületanud eelmisel

kalendriaastal 100 000 eurot;

2) kalendriaasta käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa

jooksval ega ületanud eelmisel kalendriaastal või kahel eelmisel kalendriaastal, kui see on

asjaomases liikmesriigis ette nähtud, selles liikmesriigis kehtestatud piirmäära, mis on ette

nähtud seal asuvatele ettevõtlusega tegelevatele isikutele maksuvabastuse saamiseks.

(3) Kalendriaasta käive ühenduses või liikmesriigis, sealhulgas Eestis, vastavalt käibe

tekkimise kohale moodustub järgmistest käivetest:

1) kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatav käive,

välja arvatud põhivara võõrandamine;

2) kinnisasjatehingute (§ 16 lõike 2 punktid 2, 3 ja 6) käive, välja arvatud põhivara

võõrandamine ja juhuslikud tehingud;

3) kindlustusteenuste (§ 16 lõike 2 punkt 1) ja finantsteenuste (§ 16 lõige 21) käive, välja arvatud

juhuslikud teenused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelteade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) isiku nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress;

2) liikmesriik või liikmesriigid, kus isik kavatseb maksuvabastust rakendada;

3) eelmise kalendriaasta jooksul igas liikmesriigis, sealhulgas Eestis, tekkinud käibe

kogusumma eurodes;

4) jooksva kalendriaasta jooksul kuni eelteate esitamiseni igas liikmesriigis, sealhulgas Eestis,

tekkinud käibe kogusumma eurodes;

5) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse jooksva kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel sellele

järgneval kahel kalendriaastal erikorra rakendamise keeldu, üle-eelmisel kalendriaastal

tekkinud käibe kogusumma eurodes;

6) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse mitut registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära,

käesoleva lõike punktides 3–5 nimetatud käibe kogusumma eurodes eraldi kaupade ja teenuste

kaupa.

(5) Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu

maksuhaldurile esitatud eelteate teabes tehtavatest muudatustest, sealhulgas kavatsusest

rakendada maksuvabastust muus kui eelteates märgitud liikmesriigis ning otsusest lõpetada

maksuvabastuse rakendamine teises liikmesriigis. Erikorda rakendav isik ei pea esitama teavet,

mis sisaldub käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatud teabes.

(6) Maksuvabastust rakendatakse teises liikmesriigis kooskõlas:

1) esitatud eelteatega alates kuupäevast, millal maksuhaldur teatas isikule väikeettevõtete

erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri või

2) eelteate muudatustega alates kuupäevast, millal maksuhaldur kinnitas isikule pärast temalt

eelteate muudatustest teate saamist väikeettevõtete erikorra rakendamiseks antud numbri

kehtivuse.

(7) Kui erikorra rakendamiseks sätestatud tingimused on täidetud, teatab maksuhaldur

registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või registreerimisnumbri kehtivuse kinnituse isikule

elektrooniliselt 35 tööpäeva jooksul eelteate või eelteate muudatuste esitamisest arvates, välja

arvatud juhul, kui maksuhaldur on isikut teavitanud tähtaja pikendamisest maksudest

kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmise eesmärgil vajalike kontrollide

tegemiseks.

(8) Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga

kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks järgmise teabe:

1) kvartali jooksul Eestis tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud käibe

kogusumma eurodes või märge „0“, kui käivet ei tekkinud;

2) kvartali jooksul teises liikmesriigis tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3

nimetatud käibe kogusumma eurodes või märge „0“, kui käivet ei tekkinud;

3) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse mitut registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära,

käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käibe kogusumma eurodes eraldi kaupade ja teenuste

kaupa;

4) eelmise kvartali jooksul pärast eelteate esitamist käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud

käibe kogusumma või märge „0“, kui käivet ei tekkinud, kui eelteade on esitatud enne kvartalit,

millal algas erikorra rakendamine.

(9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud jooksva kalendriaasta käibe piirmäär

ühenduses ületatakse, teatab erikorda rakendav isik sellest maksuhalduri veebilehel

elektroonilise portaali kaudu 15 tööpäeva jooksul alates käibe ületamise päevast ning esitab

teabe alates jooksva kvartali algusest kuni kalendriaasta käibe ületamiseni tekkinud käibe

kohta.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 8 nimetatud käibe, mis on tehtud muus valuutas kui

euro, ümberarvestamisel eurodesse kasutatakse kalendriaasta esimesel päeval Euroopa

Keskpanga avaldatud vahetuskurssi või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis

järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.

(11) Maksuhaldur lõpetab isiku õiguse rakendada erikorda või muudab isiku erikorra

rakendamise ulatust, kui isik jätkab erikorra rakendamist teises liikmesriigis, järgmistel

juhtudel:

1) isiku käive ületab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära;

2) teine liikmesriik, kus isik erikorda rakendab või on esitanud eelteate kavatsusest rakendada,

on teatanud, et isik selles liikmesriigis maksuvabastust rakendada ei saa või selle rakendamine

on lõpetatud;

3) erikorda rakendav isik on teatanud maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu

erikorra rakendamise lõpetamisest;

4) erikorda rakendav isik on teatanud maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu

oma tegevuse lõpetamisest või maksuhaldur võib seda muul viisil eeldada.

(12) Maksuhaldur võib lõpetada isiku õiguse rakendada erikorda, kui isik ei ole esitanud

käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud teavet või on korduvalt hilinenud selle teabe

esitamisega.

(13) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise

lõpetamise või muutmise otsuse elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise tingimused on

täidetud, kuid isik on maksuhaldurit teavitanud erikorra rakendamise lõpetamisest, jõustub

erikorra rakendamise lõpetamine maksuhalduri teavitamisele järgneva kvartali esimesel päeval,

või juhul, kui maksuhaldurit on teavitatud kvartali viimasel kuul, siis järgmise kvartali teise kuu

esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud käesoleva paragrahvi lõike 2

punktis 1 nimetatud piirmäära ületamisega, jõustub otsus piirmäära ületamise kuupäeval.

Muudel juhtudel jõustub erikorra rakendamise lõpetamine otsuses nimetatud kuupäeval.

(14) Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära, ei saa ta piirmäära ületamisele järgneva kalendriaasta

jooksul erikorda rakendada.

(15) Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ületab teises liikmesriigis käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud piirmäära, ei saa ta selles liikmesriigis erikorda

rakendada piirmäära ületamisele järgneva kalendriaasta jooksul või kahe järgneva kalendriaasta

jooksul, kui see on asjaomases liikmesriigis ette nähtud.“;

13) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „alates, välja arvatud

juhul, kui teenust saadakse teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult, kes rakendab

maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel ja tema

registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX““;

14) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud piirmäära arvestusse ei arvata kauba soetamist teise liikmesriigi isikult, kes

rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel ja tema

registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX“.“;

15) paragrahvi 21 lõike 21 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tegevuskoht“ tekstiosaga

„, välja arvatud teise liikmesriigi isik, kes rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19

lõikes 11 sätestatud korra alusel“;

16) paragrahvi 22 lõikes 1, lõike 2 punktis 4 ja lõikes 21 asendatakse tekstiosa „§ 1 lõike 1

punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei“ tekstiosaga „§ 191 lõikes 3

nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel

kalendriaastal ega“;

17) paragrahvi 26 lõike 11 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 27 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja selle lisa (edaspidi koos

käibedeklaratsioon)“ ja viiendas lauses asendatakse sõna „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“;

19) paragrahvi 27 lõigetes 11–14 asendatakse läbivalt sõnad „käibedeklaratsiooni lisal“ sõnaga

„käibedeklaratsioonil“;

20) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesisese käibe andmed, kui:

1) maksukohustuslasel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive,

ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus või ta

on toimetanud Eestist teise liikmesriiki nõudmiseni varu, sealhulgas ka juhul, kui nõudmiseni

varu soetaja muutub või nõudmiseni varu on toimetatud Eestisse tagasi;

2) maksukohustuslane on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi

maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4

punktis 9 nimetatud teenust, mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendilise

maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis.“;

21) paragrahvi 27 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, ilma käibedeklaratsiooni lisata“;

22) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 29 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „tehingud (§ 16)“

tekstiosaga „ja teises liikmesriigis §-s 191 sätestatud tingimustel käibemaksust vabastatud

tehingud“;

24) paragrahvi 29 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „käibemaks“ tekstiosaga „, arvestades § 3

lõikes 7 sätestatud erisust“;

25) paragrahvi 30 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 32 lõiget 4 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Põhivara esmasel kasutusele võtmisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu täies ulatuses

vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara

kasutusele võtmise maksustamisperioodil.“;

27) paragrahvi 32 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse sõnad „Sisendkäibemaksu

korrigeeritakse vastavalt“ sõnadega „Edaspidi korrigeeritakse sisendkäibemaksu vastavalt“;

28) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „Eesti või teise liikmesriigi“;

29) paragrahvi 41 lõike 5 punktis 2 ja lõike 9 punktis 2 asendatakse sõnad „või autoriõiguse

valdaja“ tekstiosaga „, autoriõiguse valdaja või maksukohustuslane, kes ei järgi seda teost edasi

müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda“ vastavas

käändes;

30) paragrahvi 44 lõike 1 esimeses lauses ja lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõnad

„maksustatav käive“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 nimetatud tehingute käive,

mille tekkimise koht on Eesti,“;

31) paragrahvi 44 lõike 1 neljandas lauses ja lõike 9 kolmandas lauses asendatakse sõnad

„Maksustatava käibe piirmäära“ sõnaga „Piirmäära“;

32) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „(EL) 2021/1159 (ELT L 250, 15.07.2021,

lk 1–3)“ asendatakse tekstiosaga „(EL) 2020/285 (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13–23), (EL)

2021/1159 (ELT L 250, 15.07.2021, lk 1–3), (EL) 2022/542 (ELT L 107, 6.4.2022, lk 1–12)“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) teostada riiklikku järelevalvet käibemaksuseaduses sätestatud väikeettevõtete erikorra

rakendaja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle.“;

2) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja

käibemaksuseaduse § 191 tähenduses.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 5, 17–22 ja 25 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

KMS_seletuskiri_valitsus.pdf

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt

kavandatakse lihtsustada väikeettevõtjate tegutsemist teistes liikmesriikides, võrdsustades

liikmesriigis asukohta mitteomavate ettevõtjate ja asukohta omavate ettevõtjate

käibemaksukohustuse tekkimisega seotud õigused ja kohustused.

Muudatuste eesmärk on vähendada Euroopa Liidus asuvate väikeettevõtjate halduskoormust,

mis puudutab eri liikmesriikides tegutsemisel käibemaksukohustuse tekkimist ja täitmist.

Kehtiva korra kohaselt on liikmesriikides kehtestatud käibe piirmäär, mille ületamiseni ei ole

isikul kohustust ennast registreerida käibemaksukohustuslasena (edaspidi maksukohustuslane).

See piirmäär kehtib üksnes liikmesriigis asukohta omavatele isikutele. Eestis on selleks

piirmääraks 40 000 eurot. Ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul tuleb registreerida ennast

maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast, st võrreldes asukohta omava

ettevõtlusega tegeleva isikuga puudub tal õigus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata

kuni asjaomases riigis kehtiva käibe piirmäära ületamiseni. Selleks, et võrdselt kohelda nii

liikmesriigis asukohta omavaid isikuid kui ka mitteresidente, kes omavad asukohta teistes

liikmesriikides, kehtestatakse kord, mille kohaselt ettevõtja ei pea teises liikmesriigis

tegutsedes ennast registreerima seal maksukohustuslasena samadel tingimustel, mis kehtivad

selles teises liikmesriigis asukohta või püsivat tegevuskohta omavatele ettevõtjatele

maksukohustuslasena registreerimiseks.

Muudatus vähendab üle piiride tegutsevate väikeettevõtjate halduskoormust.

Käibemaksulaekumisele on muudatuse mõju vähene.

Lisaks näeb eelnõu ette kahe eraldiseisva maksudeklaratsiooni, käibedeklaratsiooni ja

ühendusesisese käibe aruande liitmist üheks deklaratsiooniks, mille esitamise aluseks on senise

vormi asemel andmekoosseisud. Muudatuse tulemusel väheneb maksukohustuslaste

halduskoormus ja ka Maksu- ja Tolliameti (edaspidi maksuhaldur) töökoormus.

Muudetakse ka käibemaksuga maksustamise põhimõtet, mis puudutab uusi kasutusele võetud

ehitisi. Muudatuse järgi tuleb maksustada ehitise esmast võõrandamist pärast kasutuselevõttu,

kui see on kasutusel olnud kuni aasta. Muudetakse ka põhivara sisendkäibemaksu

korrigeerimise korda. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) kohaselt lähtutakse põhivara

soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise

prognoositavast osatähtsusest. Muudatuse kohaselt, kui põhivara kasutusele võtmisel tegelik

kasutamine erineb prognoosist, tehakse kogu sisendkäibemaksu ümberarvestus, lähtudes selle

esmasest kasutamisest.

Muudatustega tõhustatakse maksuhalduri tööd, väheneb maksukohustuslaste motivatsioon teha

näilikke toiminguid ja kasvab käibemaksu laekumine.

Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatusega laiendatakse maksuhalduri pädevust

teha järelevalvet väikeettevõtete erikorra rakendajate arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse

täitmise üle ning täiendatakse maksukohustuslaste registrit väikeettevõtete erikorda

rakendavate isikute andmetega.

Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Aet Külasalu ([email protected], tel 5885 1300) ja

Sirje Pulk ([email protected], tel 5885 1496). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected], tel 5885 1493). Eelnõu mõju riigieelarve laekumisele hindas

fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste ([email protected], tel 5885 1459).

Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja

Sirje Lilover ([email protected], tel 5885 1468).

Märkused

KMSi muudatustega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse

nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete

erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille

eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT

L 62, 02.03.2020, lk 13–23)1, ning nõukogu direktiiv (EL) 2022/542, millega muudetakse

direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas (ELT L 107, 6.4.2022, lk

1–12)2, mille norme liikmesriigid on kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2025. a.

Väikeettevõtete erikorda puudutav direktiiv on seotud komisjoni rakendusmäärusega (EL)

2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud

rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021, lk 27–36)3.

Nimetatud määrusega kehtestatakse liikmesriikide vahel automaatse teabevahetuse kord, mis

puudutab ettevõtjaid, kes kohaldavad teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva seaduse

eelnõuga.

Eelnõuga kavandatakse KMSi 2025. a 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 21.11.2023, 11)

ja MKSi 2025. a 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 20.02.2024, 7) muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Väikeettevõtete erikord

KMSi muudatustega kavandatakse vähendada Euroopa Liidus asukohta omavate

väikeettevõtjate halduskoormust. Selleks sätestatakse ettevõtlusega tegelevatele isikutele

võimalus teises liikmesriigis tekkiva käibe korral rakendada väikeettevõtete erikorda, mis

annab õiguse võrdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis

maksukohustuslasena registreerimata. Ettevõtjal on õigus väikeettevõtete erikorda rakendada

teises liikmesriigis tekkiva käibe korral, kui tema kalendriaasta käive ühenduses ei ületa

100 000 eurot ja ka teises liikmesriigis tekkiv käive ei ületa selles liikmesriigis

maksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

2.2. Käibedeklaratsioon ja selle lisad

Maksuhaldur kavandab aastatel 2023–2025 arendusprojekti „Uus käibedeklaratsioon ja andmete

edastamine XBRL GL formaadis“ elluviimisel maksukohustuslaste maksukohustuste täitmise

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020L0285&qid=1697804221418. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L0542&qid=1698844050298. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R2007&qid=1698843656557.

lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks muuta käibedeklaratsiooni ja ühendusesisese käibe

aruande rakendusi. Eelnõuga kavandatakse asendada senine vormipõhine

käibemaksukohustuse deklareerimine andmepõhiseks, mis tähendab käibemaksukohustuse

väljaarvutamiseks vajalike algandmete edastamise võimaluse loomist otse maksukohustuslase

raamatupidamisest ja maksuhalduri poolt maksukohustuse välja arvutamist. Kui seni toimub

deklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse tulemusena liigub

maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile. Maksukohustuslasel säilib võimalus esitada

andmed käsitsi või failist, laadides selle e-MTA kliendirakenduses.

Eelnõuga kavandatakse liita KMSis kaks eraldiseisvat deklaratsiooni/aruannet

käibedeklaratsioon (KMD) koos lisadega KMD INF A ja B osa (KMS § 27) ning

ühendusesisese käibe aruanne (VD/VDP) (KMS § 28) – üheks deklaratsiooniks.

Käibedeklaratsiooni andmekoosseisu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et

maksukohustuslane esitaks andmeid ühe korra. Näiteks kehtiva korra kohaselt tuleb kauba

ühendusesisene käive deklareerida nii käibedeklaratsioonil kui ka ühendusesisese käibe

aruandel. Muudatuse tulemusena deklareeritakse ühendusesisese käibe andmed üksnes

käibedeklaratsioonil. Selliseid andmeid, mis on maksuhaldurile muude vorminõuete täitmise

kaudu esitatud või on kättesaadavad teistest andmekogudest, andmekoosseisu ei lisata. Näiteks

jääb ära autode arvu käibedeklaratsioonil deklareerimine, kuna vajaduse korral saab

maksuhaldur andmed Transpordiameti registrist. Samuti jääb ära ühendusesisese käibe

aruandele arvete koopiate lisamine. Ettevõtjale jääb lisaks x-tee kanali (masin-masin-liides)

kaudu andmete edastamisele võimalus esitada andmeid ka käsitsi või failist laadides e-MTA

kliendirakenduse kaudu.

2.3. Ehitiste maksuarvestus

Käibemaksuga maksustatakse uute ehitiste võõrandamist. Kasutusel olnud ehitisi ei maksustata,

välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane on valinud ehitise maksustamise. Nimetatud

valikuõigus puudub eluruumide käibe maksustamisel. Uue ehitistena käsitatakse ehitist, mis ei

ole veel kasutusele võetud. Muudatuse eesmärk on vähendada olukordi, kus uus ehitis võetakse

lühiajaliselt või näiliselt kasutusse eesmärgiga võõrandada see ehitis käibemaksu tasumata.

Muudatuse järgi loetakse uueks ehitiseks ka ehitist, mis võõrandatakse esmakordselt ühe aasta

jooksul pärast esmast kasutuselevõttu. Eesmärk on vähendada ettevõtete motivatsiooni esitada

näilikke tõendeid ehitise kasutamise kohta enne selle võõrandamist, et vältida ehitise

võõrandamisel käibemaksu tasumist. Ehitise maksustamisel on maksukohustuslasel selle

soetamisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, seega muudatus käibemaksu ei

kumuleeri.

2.4. Põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu ümberarvestus

Kehtiva korra järgi lähtutakse põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel

prognoosist, millises ulatuses hakatakse põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks. Seejärel

korrigeeritakse põhivara soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu iga kalendriaasta lõpus,

lähtudes sellest, kuidas seda põhivara tollel aastal on kasutatud. Selline kord annab

põhjendamatu eelise nendele maksukohustuslastele, kes esialgu väidavad, et hakkavad põhivara

kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe

jaoks. Maksuhalduri töökogemuse kohaselt esitatakse valeandmeid eelkõige eluruumide

prognoositava kasutamise kohta. Eelis tekib seetõttu, et maksustatava käibe tarbeks kinnisasja

soetamisel saab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata prognoosi kohaselt, kuid

hiljem maksuvaba käibe jaoks kasutamisel korrigeerib maha arvatud sisendkäibemaksu

tegeliku kasutamise põhjal iga aasta lõpus 1/10 osas ehk maksab tagastatud sisendkäibemaksu

riigile tagasi kümne aasta jooksul. Maksuhalduril on maksukohustuslase ehitise kasutamise

prognoosi väga raske kontrollida ning enamasti eluruumi soetamisel makstav käibemaks

tagastatakse maksukohustuslasele. Samas on ka juhuseid, kui maksukohustuslane plaanibki

ehitada eluruumid müügiks, kuid plaan muutub ja ta annab need hoopis maksuvabalt üürile.

Muudatuse kohaselt tuleb isikul põhivara kasutusele võtmisel teha kogu sisendkäibemaksu

ümberarvestus selle põhjal, milleks see esmalt kasutusele võetakse. Eesmärk on

sisendkäibemaksu mahaarvamine seada sõltuvusse sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama

hakatakse, mitte sellest, kuidas prognoositakse põhivara kasutamist. Eesmärk on ka vähendada

maksuhaldurile valeinfo andmist soetatud põhivara kasutamise kavatsuse kohta ning vähendada

maksuhalduri töökoormust ja suurendada käibemaksu laekumist.

2.5. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

Seaduseelnõu koostati eelneva väljatöötamiskavatsuseta. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt

ei nõuta seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu (edaspidi liit)

õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt

lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu direktiivide (EL) 2020/285 ja 2022/542

põhimõtete rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu asjakohased normid ja avaldada

need hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks. Nimetatud direktiivide ülevõtmine direktiivis

sätestatud tähtaega järgides on liikmesriigile kohustuslik ning selleks ei ole liikmesriigile jäetud

diskretsiooni.

Väikeettevõtete erikorda puudutavat mõju on hinnatud Euroopa Komisjoni dokumendis

SWD(2018) 94, mille kommenteeritud kokkuvõte on esitatud komisjoni töödokumendis

SWD(2018) 115.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas väikeettevõtete käibemaksu erikorda käsitleva

nõukogu direktiivi eelnõu6 (COM(2018) 21) 2018. aasta 23. märtsi istungil7. Komisjon otsustas

toetada kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega8 Vabariigi Valitsuse 2018. aasta 1. märtsil

vastuvõetud seisukohti väikeettevõtete käibemaksu erikorda käsitleva nõukogu direktiivi

eelnõu kohta9. Valitsus toetas nimetatud eelnõu eesmärke ja eelnõuga planeeritavaid

väikeettevõtetele maksuvabastuse kohaldamise põhimõtteid. Valitsus ei toetanud nõuet, mis

kohustaks maksukohustuslasest väikeettevõtja käibemaksuga maksustamise perioodiks

kehtestama ühte kalendriaastat ning väikeettevõtjale lihtsustatud korras maksukohustuslasena

registreerimise numbri saamist. Eelnõu menetluse käigus Euroopa Liidu Nõukogus jäeti

nimetatud nõuded direktiivi tekstist välja.

Käibedeklaratsiooni vormi asendamine andmekoosseisudega lihtsustab nendel ettevõtjatel

andmete esitamist, kes soovivad oma aruandlust automatiseerida ja esitada andmed masin-

masin-liidest kasutades andmete, mitte vormi põhjal. Seega muudatus laiendab ettevõtjate

võimalusi käibeandmete esitamiseks. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist

õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

Ehitiste ja põhivara maksuarvestuse muudatuse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0009&qid=1698844890358. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0011&qid=1698845024238. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018PC0021&qid=1707909627044. 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/771db735-361e-4d0d-845e-f80e986c8733. 8 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/864e1192-23fc-4d0e-96df-76b44783f386. 9 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b70555fe-015e-47df-a29e-7d5d7e8b93ca.

muudatust ega muud olulist mõju (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkt

5).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1 punktid 1 ja 5 – KMSi § 2 lõike 31 punkt 5, § 15 lõige 31

Planeeritavast KMSi §-de 27 ja 28 muudatustest, mille kohaselt lisatakse ühendusesisese käibe

aruanne edaspidi käibedeklaratsiooni koosseisu, asendatakse KMSis kasutatav nimetus

„ühendusesisene käibe aruanne“ nimetusega „käibedeklaratsioon“.

3.2. Eelnõu § 1 punktid 2, 13–15 ja 24 – KMSi § 3 lõige 7, § 21 ja § 29 lõige 12

KMSi § 3 lõikes 4 on sätestatud maksukohustuslase maksukohustus ehk on loetletud tehingud,

millelt peab maksukohustuslane arvestama ja maksma käibemaksu. Eestis tekkiva käibe korral

maksustatakse lisaks maksukohustuslase enda käibele ka teenuste ja kaupade saamist

ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Seega maksukohustuslane peab arvestama

käibemaksu ka juhul, kui käive tekib välisriigi isikul, kuid maksukohustus on kauba või teenuse

ostjal. Lõikes 5 on nimetatud tehingud ja toimingud, millelt tekib maksukohustus piiratud

maksukohustuslasel. Ka piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule sarnaselt

maksukohustuslasena registreeritud isikuga rakendub maksukohustus teenuste ja kaupade

saamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Piiratud maksukohustuslase puhul tähendab

maksukohustus reaalset käibemaksu maksmise kohustust, mitte üksnes arvestust, kuna tal

puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Muudatusega nähakse ette, et maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreeritud isikul ei teki siiski maksukohustust, kui teenus või kaup, sealhulgas kokkupandav

kaup, saadakse ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi

maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ja ta on kauba või

teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX“.

Seetõttu muudetakse ka KMSi §-s 21 sätestatud piiratud maksukohustuslasena registreerimise

korda. Muudatustega lõigetes 1–21 sätestatakse, et piiratud maksukohustuslasena

registreerimise kohustust ei teki, kui teenus saadakse teise liikmesriigi isikult, kes on oma

asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks

õiguse ja ta on arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX“.

Sellisel juhul ei arvata ka soetatud kauba maksustatavat väärtust ühendusesiseselt soetatud

kaupade piirmäära arvestusse.

Koosmõjus KMSi § 3 lõikega 7 muudetakse ka KMSi § 29 lõiget 1. Muudatusega jääb piiratud

maksukohustuslase tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvestusest välja kaupade ja

teenuste maksustav väärtus, kui müüja on teise liikmesriigi isik, kes on oma asukoha

liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ja ta

on kauba või teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega

„EX“.

Näiteks: Eestis registreeritud maksukohustuslane tellib Läti ettevõtjalt reklaamiteenust.

Üldreegli kohaselt tuleb Eestis registreeritud maksukohustuslasel sellise teenuse saamisel

rakendada pöördmaksustamist ehk arvestada sellelt teenuselt käibemaks. Kui seda teenust

kasutatakse maksustatava käibe tarbeks, on maksukohustuslasel õigus ka sisendkäibemaksu

maha arvata. Kui teenuse osutaja on Lätis registreeritud väikeettevõtete erikorra rakendajana ja

talle on antud õigus erikorda Eestis rakendada, siis teenuse saajal Eestis selle teenuse saamisel

maksukohustust ei teki. Sellisel juhul märgib Läti ettevõtja arvele registreerimisnumbri

järelliitega „EX“, mis näitab, et tal ei teki Eestis maksukohustust ja seda ei teki ka

pöördmaksustamisena temalt teenuse saajal.

3.2. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 – KMSi § 10

KMSi § 10 lõike 2 punktides 2 ja 21 ning lõike 4 punktides 2 ja 21 on sätestatud käibe tekkimise

koht, kui osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusteenust

või messi või näitusega seotud teenust või nimetatud üritustele sissepääsu teenust või

sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust. Selliste teenuste käibe tekkimise koht on erinevalt

üldreeglist ürituse toimumise koht.

KMSi muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast lähtudes ei määrata käibe

tekkimise kohta, kui teenus osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt.

Virtuaalselt osutatavad teenused on elektroonilised teenused ja maksustatakse selliste teenuste

maksustamise reeglite järgi.

Samuti muudetakse KMSi § 10 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 punkti 2, mis käsitlevad üritustega

seotud teenuste käibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse isikule, kes ei ole

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik või ettevõtlusega

tegelev ühendusevälise riigi isik. Muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast

lähtudes ei määrata käibe tekkimise kohta, kui üritus edastatakse voogedastuse teel või muul

viisil virtuaalselt. Kui kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või

meelelahutusüritusteenust või messi või näitusega seotud teenust osutatakse isikule, kes ei ole

maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega

tegelev ühendusevälise riigi isik, siis sellise ürituse edastamisel voogedastuse teel või muul

viisil virtuaalselt on teenuse osutamise kohaks isiku elu- või asukoht.

Näiteks: kui näituse füüsilise toimumise koht asub Eestis, kuid seda näitust on võimalik lisaks

füüsiliselt näitusesaali külastamisele külastada ka virtuaalselt, siis sellise virtuaalse näituse

külastusõiguse müümisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv

tegevuskoht. Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, siis teenus

maksustatakse Eestis 0% määraga ja maksukohustuslasest teenuse saajal tekib teises

liikmesriigis sellelt teenuselt maksukohustus. Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi

füüsiline isik, siis Eestis asuval teenuse osutajal tekib teenuse saaja riigis maksukohustus juhul,

kui isiku piiriülene KMSi §-s 101 sätestatud käive ületab 10 000 eurot kalendriaastal.

Seega kokkuvõtteks: olenemata üritustega seotud teenuste saaja isikust on selliste teenuste

virtuaalsel osutamisel teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv

tegevuskoht.

KMSi asjaomaste sätete muutmise tingib käibemaksudirektiivi artiklite 53 ja 54 täpsustamine,

et ühtlustada liikmesriikide maksustamise praktikat. Eestis muudatus kehtivat korda ei muuda,

kuna voogedastuse teel või virtuaalselt osutatavate teenuste osutamise koht määratakse kehtiva

korra kohaselt teenuse saaja asukohast lähtudes KMSi §-s 101 sätestatud elektroonilise side

teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koha reeglite järgi.

3.3. Eelnõu § 1 punkt 6 – KMSi § 16 lõike 2 punkt 3

KMSi § 16 lõike 2 punkti 3 järgi on ehitise müük üldjuhul maksuvaba, kuid tuleb maksustada

ehitist, mis ei ole veel kasutusele võetud ehk uut ehitist. Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2

kohaselt võib liikmesriik uue ehitise määratlemisel kohaldada muid kriteeriume kui ehitise

esmane kasutuselevõtt, näiteks ajavahemik esmasest kasutuselevõtust kuni järgmise

võõrandamiseni, kusjuures see vahemik ei või ületada kaht aastat. Seda võimalust kasutab mitu

liikmesriiki, näiteks Leedu, Poola, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Madalmaad. Muudatuse

järgi tuleb maksustada ka ehitise esmast võõrandamist pärast kasutuselevõttu, kui

kasutuselevõtust ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Näiteks kui ehitis soetatakse 2.

jaanuaril 2025. a, kasutusele võetakse 5. aprillil 2025. aastal ning võõrandatakse 5. aprillil

2026.a, siis sellise ehitise võõrandamist tuleb maksustada. Kui võõrandamine selle näite puhul

toimub 6. aprillil 2026. a, siis sel juhul ehitise võõrandamist ei pea maksustama. Uue ehitise

käsitluse muutmise eesmärk on vähendada olukordi, kus uus ehitis võetakse näilikult kasutusele

ning mõne aja pärast müüakse käibemaksu tasumata. Sama põhimõtet rakendatakse ka ehitisele,

mis on oluliselt parandatud. Sel juhul tuleb ehitist maksustada, kui see võõrandatakse aasta

jooksul pärast parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu.

3.4. Eelnõu § 1 punktid 7, 9, 30 ja 31 – KMSi § 19 lõiked 1 ja 2 ning § 44

KMSi § 19 lõikes 1 on sätestatud maksustatava käibe piirmäär, mille ületamisel on isikul

kohustus ennast registreerida maksukohustuslasena. Muudetakse maksukohustuse tekkimise

piirmäära arvestamise aluseid. Eestis maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse arvatakse

üksnes käive, mille tekkimise koht on Eestis. Loetelu tehingutest, mis arvatakse

maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse, sätestatakse KMSi § 191 lõikes 3. Võrreldes

kehtiva korraga lisatakse piirmäära arvestusse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja

kasutusse andmise ja kinnisasja käive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga. Juhuslikud

tehingud on sellised tehingud, mis ei kuulu isiku tavapärase kutsetegevuse hulka ning millel on

ettevõtja kogukäibe suhtes vaid teisejärguline või juhuslik tähtsus (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

716/18). Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet. Kuna piirmäära arvestusse

arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht on Eestis, jääb võrreldes kehtiva korraga

käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMSi § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive,

kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus või transpordivahendi lühiajaline

renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud

maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule. Isikul ei teki siiski

maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu tema käibe moodustab maksuvaba

käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba

ühendusesisene käive.

Maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestuspõhimõtte muudatuse põhjal muudetakse ka

KMSi § 19 lõike 2 ning § 44 sõnastust ning viidatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära

arvestusel KMSi § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käibe arvestuse aluseks olevale käibele.

Käibe piirmäära arvestuse põhimõtete muutmise tingib kavandatud väikeettevõtete erikord

(§ 191), mille kohaselt isikud arvestavad kogu liidus ühesugustel alustel aastakäivet nii oma

asukoha liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides ning selle alusel saavad lisaks oma

asukohariigile ka teistes liikmesriikides maksustatava käibe tekkimisel kohaldada

väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust.

Internetipõhist kauplemiskohta omaval isikul, kes võimaldab ühendusevälise riigi ettevõtlusega

tegeleval isikul võõrandada ühenduses maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreerimata isikule kaupu, tekib registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise

päevast. Internetipõhist kauplemiskohta omav isik täidab sel juhul maksukohustuse

ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku eest, kellele ei kohaldu maksukohustuse

tekkimise piirmäär 40 000 eurot.

Isikud, kes rakendavad KMSi §-s 40, 41 või 42 sätestatud erikorda, mille kohaselt käibemaks

arvestatakse kasumimarginaali alusel, siis käibe piirmäära arvestamisel tuleb lähtuda § 12

lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mitte marginaali suurusest. Nimetatud erikordade alusel

sätestatakse üksnes käibe maksustatava väärtuse määramise kord. Seega käibe piirmäära

arvestusse arvatakse kõik tasud, mis kauba või teenuse eest saadakse või on saadud10.

3.5. Eelnõu § 1 punktid 8, 10 ja 11 – KMSi § 19 lõiked 11, 3 ja 4

10 Euroopa Kohtu lahend C-388/18.

KMSi § 19 täiendatakse uue lõikega 11, mille kohaselt on teise liikmesriigi ettevõtlusega

tegeleval isikul maksustatava käibe tekkimisel Eestis õigus sarnaselt Eesti ettevõtjaga

kohaldada väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust kuni kalendriaasta käibe piirmäära

40 000 euro ületamiseni, kui sellise isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot.

Selleks, et nimetatud tingimustele vastav teise liikmesriigi isik saaks käibemaksukohustuseta

Eesti tegutseda, tuleb tal esitada oma asukohariigi maksuhaldurile eelteade väikeettevõtete

erikorra rakendamiseks. Kui selline isik rakendab juba mõnes teises liikmesriigis

väikeettevõtjatele ettenähtud käibemaksuvabastust, siis Eestis käibemaksuvabastuse

rakendamiseks peab ta esitama oma asukohariigi maksuhaldurile esitatud eelteate asjakohase

muudatuse. Sellised eelteated ja nende muudatused edastatakse automaatse infovahetuse teel

elektroonilise süsteemi kaudu eelteates märgitud asjaomastele liikmesriikidele. Eelteates

esitatud andmete alusel saab maksuhaldur hinnata isiku vastavust maksuvabastuse

rakendamiseks kehtestatud tingimustele. Kui maksuhaldur kinnitab isiku käibemaksuvabastuse

tingimustele vastavuse, siis isiku asukohariigi maksuhaldur annab isikule erikorra

rakendamiseks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral kinnitab

juba isikule antud registreerimisnumbri eelteate muudatuse kohaselt Eestis

käibemaksuvabastuse kohaldamiseks.

KMSi § 19 lõikeid 3 ja 4 muudetakse lõike 11 muudatuse järgi. Selle kohaselt ei ole teise

liikmesriigi isik kohustatud ennast Eestis registreerima maksukohustuslasena Eestis

maksustatava käibe tekkimise päevast, kui ta on oma asukohariigis registreeritud

väikeettevõtete erikorra rakendajana ja talle on antud õigus rakendada Eestis

käibemaksuvabastust. Kehtiva korra kohaselt tuleb välisriigi isikul ennast registreerida Eestis

maksukohustuslasena, kui tal tekib maksustatav käive Eestis, kuid mida kauba või teenuse saaja

poolt ei maksustata. Muudatus puudutab teise liikmesriigi isikut, kes rakendab Eestis

väikeettevõtete erikorda. Sellisel isikul ei teki Eestis maksukohustuslasena registreerimise

kohustust, kui tema Eestis tekkivat käivet kauba või teenuse saaja poolt ei maksustata.

Näiteks: kui Lätis asukohta omav ettevõtlusega tegelev isik võõrandab Eestis asuvale füüsilisele

isikule seadme koos paigaldamise teenusega, mille kogumaksumus ei ületa 40 000 eurot, tekib

Läti ettevõtjal maksukohustus Eestis. Kavandatud väikeettevõtete erikorra kohaselt ei teki Läti

ettevõtjal maksukohustust Eestis, kui ta on esitanud Läti maksuhaldurile eelteate Eestis

väikeettevõtete erikorra rakendamiseks ja saanud selleks registreerimisnumbri.

3.6. Eelnõu punkt 12 – KMSi § 191

KMSi täiendatakse uue §-ga 191, millega sätestatakse väikeettevõtete erikord. See erikord on

mõeldud Eestis asukohta omavatele isikutele, kes soovivad kasutada teises liikmesriigis

väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust. Kuigi Eestis püsivat tegevuskohta omavatele

välisriigi isikutele rakendub KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustus Eestis, ei saa

nad taotleda teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorra rakendamist. Väikeettevõtete erikorra

rakendamist saavad taotleda üksnes Eestis asukohta omavad isikud.

Lõike 1 järgi tuleb teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada soovival Eestis asukohta

omaval ettevõtjal esitada maksuhalduri veebilehel oleva portaali kaudu eelteade riikide kohta,

kus ta soovib asjaomase riigi tingimuste kohaselt väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust

rakendada. Maksuhaldur edastab eelteated asjaomaste liikmesriikide maksuhalduritele. Kui

eelteates märgitud liikmesriikide maksuhaldurid on kinnitanud isiku õigust nende riigis

väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust kasutada, väljastatakse isikule

registreerimisnumber järelliitega „EX“.

Lõikes 2 sätestatakse tingimused, mille täitmisel on Eestis asukohta omaval isikul õigus teises

liikmesriigis rakendada maksuvabastust. Teises liikmesriigis maksuvabastuse rakendamiseks

on kaks tingimust: kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas Eestis, kokku ei ületa 100 000

eurot ja käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa selles

liikmesriigis kehtivat maksukohustuslasena registreerimise piirmäära. Nimetatud käibed ei tohi

olla ületatud ka eelmisel kalendriaastal.

Ühenduse kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel ei ole isikul õigust üheski teises

liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada isegi juhul, kui käive igas konkreetses

liikmesriigis ei ületa selles liikmesriigis kehtestatud maksukohustuse tekkimise kalendriaasta

käibe piirmäära. See puudutab üksnes KMSi § 191 alusel teistes liikmesriikides maksuvabastuse

rakendamist, mitte KMSi § 19 lõike 1 alusel Eestis maksuvabastuse rakendamist. Kui Eestis

asukohta omava isiku käive KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud tingimustel ei ületa 40 000 eurost

piirmäära, ei ole isikul endiselt kohustust ennast maksukohustuslasena Eestis registreerida,

sealhulgas juhul, kui ühenduse kalendriaasta piirmäär 100 000 eurot on ületatud. Kui isik seda

ei ületa, kuid ületab mõnes liikmesriigis kehtestatud kalendriaasta käibe piirmäära, ei ole tal

õigust rakendada väikeettevõtete erikorda vaid selles liikmesriigis, kus ta piirmäära ületas.

Näide 1.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 41 000 eurot. Eestis tekib isikul

maksukohustus § 19 lõike 1 alusel, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ületab 40 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 8000 eurot. Seega kalendriaasta käive

ühenduses ei ületa 100 000 eurot (41 000 + 8000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes

liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 8000 eurot, mis ei ületa selles liikmesriigis

maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega on õigus isikul selles

liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada ehk tal ei teki seal registreerimise ega

aruandmise kohustust.

Näide 2.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5000 eurot. Eestis tal maksukohustust

§ 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot. Seega kalendriaasta käive

ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5000 + 10 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes

liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot, mis ei ületa selles liikmesriigis

maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega on õigus isikul selles

liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada ehk et tal ei teki seal registreerimise ega

aruandluse kohustust.

Näide 3.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5000 eurot. Eestis tal maksukohustust

§ 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 35 000 eurot. Seega kalendriaasta käive

ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5 000 + 35 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes

liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 35 000 eurot, mis ületab selles liikmesriigis

maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega ei saa isik selles konkreetses

liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada.

Näide 4.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5000 eurot. Eestis tal maksukohustust

§ 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 98 000 eurot. Seega kalendriaasta käive

ühenduses ületab 100 000 eurot (5 000 + 98 000 eurot) ja seega isik ei saa teistes liikmesriikides

rakendada väikeettevõtete erikorda.

KMSi § 101 järgi tekib Eestis asukohta omaval isikul käive Eestis, kui ühendusesisese

kaugmüügi käive ja isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena

ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt

osutatava teenuse piiriülene käive ei ületa 10 000 eurot kalendriaastas ja isik ei ole valinud

käibe tekkimise kohaks nimetatud kaupade või teenuste sihtriiki. Kui selline piiriülene käive ei

ületa 10 000 euro piirmäära kalendriaastal, võib maksukohustuslasena registreerimata isik

eelistada käibe tekkimise kohaks valida kaupade ja teenuste sihtriiki, kui sellise piiriülese käibe

tulemusena Eestis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäär 40 000 eurot

ületatakse. Sellisel juhul, rakendades teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, on võimalik

isikul tegutseda maksukohustuseta mõlemas liikmesriigis.

Isikud, kes rakendavad või soovivad rakendada teistes liikmesriikides maksukohustuse täitmise

lihtsustamiseks KMSi § 43 alusel teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (nn OSSi

erikord), peavad olema registreeritud või ennast registreerima maksukohustuslasena. Samas ei

välista see teistes liidu liikmesriikides väikeettevõtete erikorra rakendamist, kui on täidetud

KMSi §-s 191 sätestatud tingimused. Kui isik on registreeritud OSSi erikorra rakendajana ja

samas rakendab mujal liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, siis OSSi erikorra järgi

deklareerib ta käibe, mis tekib üksnes nendes liikmesriikides, kus ta väikeettevõtete erikorda ei

rakenda.

Näide 5.

Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele ehk

ühendusesisese kaugmüügi käive on 5000 eurot. Seega ühendusesisese kaugmüügi

kalendriaasta käibe piirmäära 10 000 eurot käive ei ületa, käibe tekkimise koht on Eesti ja

maksukohustust teises liikmesriigis ei teki.

Isiku muu käive Eestis kalendriaasta kohta on 15 000 eurot.

Isikul Eestis KMSi § 19 lõike 1 alusel maksukohustust ei teki, kuna isiku käive Eestis,

sealhulgas ühendusesisese kaugmüügi käive (15 000 + 5000 eurot), ei ületa maksukohustuse

piirmäära 40 000 eurot.

Näide 6.

Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele ehk

ühendusesisese kaugmüügi käive on 9000 eurot. Seega ühendusesisese kaugmüügi

kalendriaasta käibe piirmäära 10 000 eurot käive ei ületa, käibe tekkimise koht on Eesti ja

maksukohustust teises liikmesriigis ei teki.

Isiku muu käive Eestis kalendriaasta kohta on 35 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (35 000 + 9000 eurot) ja seega on

isikul õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Sellises olukorras on isikul valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Eestis, kuna

kogukäive ületab 40 000 euro piirmäära (35 000 + 9 000 eurot), või määrata KMSi § 101 lõike 3

alusel ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise kohaks klientide asukoha järgi teine

liikmesriik ning rakendada selles teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda eeldusel, et

kaugmüügi käive ei ületa selle teise liikmesriigi maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe

piirmäära. Sellisel juhul ei teki maksukohustust Eestis ega teises liikmesriigis.

Näide 7.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 25 000 eurot. Isikul Eestis

maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000

eurot.

Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele ehk

ühendusesisese kaugmüügi käive on 20 000 eurot, seega käibe toimumise koht on kauba saaja

liikmesriigis. Samas ei ületa käive selle teise liikmesriigi maksukohustuse tekkimise aastakäibe

piirmäära.

Isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (25 000 + 20 000 eurot) ja seega on

isikul õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Lõikes 3 sätestatakse ühenduse ja liikmesriigi, sealhulgas Eesti kalendriaasta käibe arvutamise

põhimõtted. Kalendriaasta käive arvestatakse iga liikmesriigi kohta eraldi käibe tekkimise koha

järgi. Ühenduse kalendriaasta käive on liikmesriikides tekkinud kalendriaasta käibed kokku.

Kalendriaasta käibesse on arvatud enamik ettevõtja käibest. See sisaldab maksukohustuslase

maksustatavat käivet või maksukohustuslasena registreerimata isiku kogu käivet, mis

maksukohustuslase puhul oleks maksustatav käive, sealhulgas nullprotsendise määraga

maksustatavat käivet, sealhulgas eksporti. Lisaks arvatakse kalendriaasta käibe arvestusse ka

maksuvabad tehingud, nagu finants- ja kindlustusteenused, kinnisasjadega seotud tehingud,

välja arvatud juhul, kui need on juhusliku iseloomuga. Piirmäära arvestusse ei arvata põhivara

võõrandamist.

Kauba ja teenuse käibe tekkimise koht on sätestatud KMSi §-des 9–101. Näiteks kauba ekspordi

ja kauba ühendusesisese käibe tekkimise koht on liikmesriigis, kust kaup kas eksporditakse või

lähetatakse teise liikmesriiki. Selline käive arvatakse kauba lähetamise liikmesriigi

kalendriaasta käibe arvestusse. Teenuse puhul on üldreegel, et käive tekib liikmeriigis, kus asub

maksukohustuslasena registreeritud teenuse saaja või ettevõtlusega tegelev ühendusväline isik.

Kui teenust osutatakse maksukohustuslasena registreerimata ja ühendusvälise riigi

ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis üldreegli kohaselt on teenuse osutamise kohaks

teenuse osutaja asukoht. Samas kauba, eriti aga teenuse puhul on käibe toimumise koha

määramisel mitu erandit.

Arvestades, et liikmesriigi käibe piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mis tekib

selles konkreetses liikmesriigis, siis näiteks üle piiride teise liikmesriigi maksukohustuslasena

registreeritud isikule osutatavad teenused, mille käibe tekkimise koht üldreegli järgi on teenuse

saaja liikmesriigis, teenuse osutaja käibe piirmäära hulka ei arvata. Sellised teenused on näiteks

konsultatsiooni-, raamatupidamise- ja õigusteenus (KMS § 10 lõike 4 punkt 9). Samas näiteks

kinnisasjaga seotud teenuste (ehitamine, hindamine, hooldamine), mis osutatakse teise

liikmesriigi maksukohustuslasena registreeritud isikule, käibe tekkimise koht on kinnisasja

asukohariigis ja arvatakse kinnisasja asukoha riigi käibe piirmäära.

Lõikes 4 sätestatakse teabe loetelu, mis tuleb maksuhaldurile esitatavas eelteates märkida.

Eelteates märgitakse teate esitaja andmed – isiku nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress

ning liikmesriik või -riigid, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, arvestades, et lõikes 2

sätestatud tingimused on täidetud.

Lisaks märgitakse eelteates isiku eelneva ja jooksva kalendriaasta käive iga liikmesriigi,

sealhulgas Eesti kohta. Kalendriaasta käive märgitakse kõikide liikmesriikide kohta, ka nende

liikmesriikide kohta, kus isik ei ole eelteates avaldanud soovi maksuvabastust rakendada. See

teave on vajalik ühenduse kalendriaasta käibe arvutamiseks. Isiku eelmise kalendriaasta käive

on oluline, kuna see on seotud lõigetes 14 ja 15 sätestatud tingimusega. Liikmesriigil on õigus

pikendada perioodi, millal isik ei tohi maksuvabastust rakendada piirmäära ületamise

kalendriaastale järgevalt ühelt kalendriaastalt kahele. Seetõttu tuleb nende liikmesriikide puhul,

kus seda valikut rakendatakse, märkida ka lisaks eelmisele ka üle-eelmise kalendriaasta käive.

Kui isik esitab eelteate näiteks 1. jaanuaril 2025. a, märgib ta eelteatesse üksnes 2024. aasta

jooksul tehtud käibe iga liikmesriigi kohta. Kui isik esitab eelteate näiteks 1. septembril 2025.

aastal, märgib ta eelteatesse 2025. aastal kuni eelteate esitamiseni tekkinud käibe ja kogu 2024.

aasta käibe. Kui tegemist on alustava ettevõttega, siis eelnevate perioodide kohta, millal

ettevõttel käive puudus, märgitakse „0“. Summad esitatakse eurodes.

Kui mõnes liikmesriigis on kehtestatud mitu maksukohustuslasena registreerimise kohustuse

tekkimise piirmäära, siis teave sellise liikmesriigi käibe kohta tuleb esitada seal kehtivate

erinevate piirmäärade järgi. Näiteks kui riigis (nt Prantsusmaa) kehtivad kaupadele ja teenustele

erinevad piirmäärad, tuleb käibe andmed esitada kaupade ja teenuste kaupa eraldi. Valdavalt

kehtib riikides üksnes üks maksukohustuslasena registreerimise piirmäär ja sellisel juhul tuleb

teave esitada kogu kindla liikmesriigi käibe kohta kokku.

Lõikes 5 sätestatakse kohustus teatada maksuhalduri elektroonilise portaali kaudu eelteates

esitatud andmete muudatusest. See puudutab ka olukorda, kui isik soovib lisaks eelteates

esitatud liikmesriigile või liikmesriikidele veel lisaks muus liikmesriigis rakendada

maksuvabastust. Sellisel juhul ei esitata uut eelteadet, vaid info esitatakse esialgse eelteate

muudatusena. Eelteate muudatuse esitamisel kasutab isik temale väikeettevõtete erikorra

rakendamiseks antud registreerimisnumbrit järelliitega „EX“, mis võimaldab esitatud info

siduda tema eelteatega. Eelteate andmete muudatustest teavitamisel, näiteks uue liikmesriigi

lisamisest väikeettevõtete erikorra rakendusalasse, ei esitata käibe kvartaliandmeid, mis

sisalduvad lõike 8 alusel esitatavates aruannetes.

Lõike 6 kohaselt on isikul õigus teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada kuupäevast,

millal ta on saanud pärast esitatud eelteadet maksuhaldurilt erikorra rakendamiseks

registreerimisnumbri. Kui isik on eelteate muudatusega teavitanud soovist veel muus

liikmesriigis maksuvabastust rakendada, saab ta seda teha alates kuupäevast, millal

maksuhaldur kinnitab temale antud registreerimisnumbri kehtivuse.

Lõike 7 kohaselt tuleb pärast maksuhalduril eelteate saamist anda väikeettevõtete erikorra

rakendamiseks isikule kas registreerimisnumber järelliitega „EX“ või kui see on isikul juba

olemas, siis selle numbri kehtivuse kinnitus eelteate muudatusega esitatud info põhjal, hiljemalt

35. tööpäeval pärast isiku eelteate või selle muudatuse esitamist. Maksuhaldur annab isikule

registreerimisnumbri või kinnitab selle numbri kehtivuse, kui erikorra rakendamise tingimused

on täidetud ja seda on kinnitanud ka selle teise liikmesriigi maksuhaldur, kus isik soovib

erikorda rakendada. Seega sõltub maksuhaldur ka teise liikmesriigi maksuhaldurist, kuna alles

pärast teise liikmesriigi maksuhaldurilt saadud tagasisidet, et konkreetne isik vastab selles riigis

väikeettevõtete erikorra rakendamise tingimustele, saab ta isikule anda registreerimisnumbri

või kinnitada isikule juba antud numbri kehtivust erikorra rakendamiseks. Kui teise liikmeriigi

maksuhalduri hinnang viibib isiku suhtes vajalike kontrollide tõttu maksudest

kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmise eesmärgil, teavitab maksuhaldur

isikut tähtaja pikendamisest.

Kui maksuhaldur ei anna isikule eelteate alusel registreerimisnumbrit või eelteate muudatuse

korral ei kinnita registreerimisnumbri kehtivust või lõpetab isiku õiguse rakendada erikorda

ühenduse piirmäära ületamise tõttu, on isikul võimalik sellise otsuse vaidlustamiseks pöörduda

maksuhalduri poole. Kui isikule ei anta eelteate alusel registreerimisnumbrit või eelteate

muudatuse korral ei kinnitata registreerimisnumbri kehtivust või lõpetatakse isiku õigus

rakendada erikorda teise liikmesriigi piirmäära ületamise tõttu, tuleb isikul sellise otsuse

vaidlustamiseks pöörduda selle teise liikmeriigi maksuhalduri poole, kuna iga konkreetse riigi

maksuhaldur annab kinnituse selle kohta, kas isik täidab selle riigi maksuvabastuse

rakendamise tingimusi.

Lõike 8 kohaselt tuleb igal isikul, kellele on antud õigus rakendada erikorda, esitada kvartali

kohta kvartalile järgneva kuu jooksul teave kogu käibest kõikide liikmesriikide, sealhulgas

Eesti kohta eraldi. Nende riikide kohta, kus käivet ei tekkinud, märgitakse „0“. Seega esimese

kvartali kohta, mis hõlmab kalendrikuid jaanuar, veebruar ja märts, tuleb maksuhaldurile

esitada teave aprillikuu jooksul. Teave esitatakse maksuhalduri veebilehel elektroonilise

portaali kaudu, kasutades selleks isikule erikorra rakendamiseks antud registreerimisnumbrit.

Teabes esitatakse üksnes lõikes 3 nimetatud käive. Summad esitatakse eurodes.

Kui mõnes liikmesriigis on kehtestatud mitu maksukohustuslasena registreerimise kohustuse

tekkimise piirmäära, siis teave sellise liikmesriigi käibe kohta tuleb esitada kaupade ja teenuste

kaupa eraldi.

Eelteate esitamisele järgneva kvartali kohta esitatavas teabes tuleb esitada ka käibe andmed

perioodi kohta, mis jääb eelteate esitamise ja sellele järgneva kvartali vahele, et vältida lünka,

mis esitamisele kuuluvatest andmetest vastasel korral tekiks.

Kui pärast kalendriaasta käibe kohta teabe esitamist tekib vajadus esitatud teavet muuta, tuleb

see esitada konkreetse kvartali kohta uuesti. Eelnevate perioodide kohta esitatud teavet ei saa

korrigeerida järgmises/jooksvas perioodis.

Lõige 9 näeb ette, et kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab

piirmäära 100 000 eurot, on isikul kohustus sellest maksuhaldurit teavitada 15 tööpäeva jooksul

alates nimetatud käibe ületamisest ja esitada teave jooksva kvartali algusest kuni ühenduses

kalendriaasta käibe piirmäära ületamiseni. Näiteks, kui isiku kalendriaasta käive ühenduses

ületab 5. mail piirmäära 100 000 euro, tuleb tal sellest maksuhaldurit teavitada 15 tööpäeva

jooksul ja esitada teave jooksva kvartali käibe kohta liikmesriikide kaupa, milles on hõlmatud

periood 1. aprillist kuni 5. maini.

Lõike 10 kohaselt, arvestades, et eelteates ja kvartaliaruandes esitatakse summad eurodes, tuleb

käibed, mis on tehtud muus valuutas kui euro, eurodeks ümber arvestada. Selleks kasutatakse

kalendriaasta esimesel päeval Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi või kui selle päeva

kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.

Lõikes 11 sätestatakse olukorrad, millal maksuhaldur lõpetab osaliselt või täielikult

väikeettevõtete erikorra rakendamise õiguse ehk isiku õiguse teises liikmesriigis

maksuvabastust rakendada. Arvestades, et erikorra rakendamine on isikute jaoks vabatahtlik,

võib erikorda rakendav isik igal ajal sellest maksuhaldurit teavitades loobuda. Erikorda ei ole

õigus rakendada juhul, kui asjaomase liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimise

piirmäär on ületatud, arvestades ka ülemineku meetmeid (vt lõike 13 selgitus), kui vastav

liikmesriik on otsustanud need kehtestada. Kui ühenduse kalendriaasta käibe piirmäär 100 000

eurot on ületatud, ei ole õigus erikorda rakendada üheski teises liikmesriigis, välja arvatud

Eestis, seda eeldusel, et KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud maksukohutuse tekkimise piirmäär

40 000 eurot ei ole ületatud. Erikorra rakendamine lõpetatakse ka juhul, kui erikorda rakendav

isik on teatanud oma tegevuse lõpetamisest või kui maksuhaldur võib seda muul viisil eeldada.

Maksuhaldur saab eeldada isiku tegevuse lõpetamist näiteks, kui mitme järjestikuse kvartali

jooksul isik käivet teistes liikmesriikides ei deklareeri.

Lõike 12 kohaselt on maksuhalduril õigus lõpetada isiku õigus rakendada erikorda, kui isik ei

esita iga kvartali kohta lõikes 8 nimetatud teavet või korduvalt hilineb selle teabe esitamisega.

Lõige 13 sätestab erikorra lõpetamise tähtajad. Maksuhaldur teavitab erikorda rakendavat isikut

erikorra rakendamise lõpetamisest kõikides teistes liikmesriikides või üksnes konkreetses teises

liikmesriigis otsusega elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud

kalendriaasta piirmäära ületamisega, jõustub otsus asjaomase piirmäära ületamise kuupäevast.

Seega, kui on tegemist ühenduse aastakäibe piirmäära ületamisega, lõpetatakse erikorra

rakendamine kõigis teistes liikmesriikides ka juhul, kui igas konkreetses liikmesriigis nende

riikide aastakäibe piirmäärad ei ole ületatud. Kui on ületatud ühe või mõne liikmesriigi, kus isik

erikord rakendab, aastakäibe piirmäär, kuid mitte ühenduse piirmäär, lõpetatakse erikorra

rakendamine üksnes selles liikmesriigis, kus selle riigi aastakäibe piirmäär on ületatud,

piirmäära ületamise kuupäevast. Kui liikmesriik on kehtestanud üleminekumeetmed,

lõpetatakse sellises liikmesriigis erikorra rakendamine üleminekumeetmeid arvestavatel

tingimustel teisest liikmesriigist saadud teavituse põhjal. Üleminekumeetmena on

liikmesriikidel õigus lubada isikutel rakendada maksuvabastust kuni kalendriaasta lõpuni, kui

kalendriaasta käibe piirmäär ületatakse kalendriaastal olenevalt riigi valikust kas kuni 10% või

25%. See on liikmesriigi valik otsustada, kas seda meedet kasutada. Eesti sellist

maksukohustuslasena registreerimisele eelnevat üleminekumeedet ei rakenda.

Muudel juhtudel jõustub erikorra rakendamise lõpetamine otsuses nimetatud kuupäeval. See

sõltub maksuhaldurile erikorda rakendava isiku või teise liikmesriigi esitatud või kättesaadavast

teabest. Näiteks isik on ise teatanud tegevuse lõpetamisest või teine liikmesriik on teatanud

isiku tingimustele mittevastamist.

Lõike 14 kohaselt ei ole isikul õigus rakendada erikorda ühenduse kalendriaasta piirmäära

ületamisel alates piirmäära ületamisest ka sellele järgneval kalendriaastal siis, kui erikorra

rakendamise tingimused on täidetud. Siiski ei teki isikul seetõttu kohustust registreerida ennast

Eestis käibemaksukohustuslasena, kui tema kalendriaasta KMSi § 19 lõike 1 kohane käibe

piirmäär 40 000 eurot ei ole ületatud.

Lõike 15 kohaselt ei ole isikul õigust rakendada erikorda teises liikmesriigis selle liikmesriigi

kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel piirmäära ületamise järgneval kalendriaastal ka siis,

kui erikorra rakendamise tingimused on täidetud. Liikmesriikidel on õigus seda perioodi

pikendada kahele kalendriaastale.

3.7. Eelnõu § 1 punkt 16 – KMSi § 22

KMSi § 22 lõike 1 kohaselt võib maksukohustuslasena registreeritud isik esitada avalduse enda

registrist kustutamiseks, kui tema prognoositav maksustatav käive ei ületa järgneva 12 kuu

jooksul KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära. Muudatusega täiendatakse isiku

maksukohustuslasena registrist kustutamise tingimusi, et need oleks vastavuses kehtestatava

uue korraga, mis annab isikutele võimaluse liidus väikeettevõtete erikorra alusel

maksuvabastust rakendada. Seetõttu lisatakse tingimus, et kui isiku käive on ületanud jooksval

ja eelneval kalendriaastal KMSi § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära 40 000 eurot, ei kustutata

isikut maksukohustuslasena registrist ja tal tuleb kuni tingimuste täitmiseni jätkata tegevust

maksukohustuslasena. Sellest põhimõttest lähtudes on täiendatud ka lõike 2 punkti 4 ja lõiget

21, mis puudutavad ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku registrist kustutamist.

3.8. Eelnõu § 1 punktid 17–22 ja 25 – KMSi §-d 26–28 ning § 30 lõige 6

KMSi § 27 muudatusega lisatakse käibedeklaratsiooni koosseisu ühendusesisese käibe aruanne

(VD), mis on KMSi kohaselt kehtestatud eraldi vormina seaduse § 28 alusel. Kehtiva KMSi

kohaselt moodustab käibedeklaratsiooni käibedeklaratsioon KMD koos lisaga KMD INF.

Ühendusesisese käibe aruanne on käibedeklaratsioonist eraldi, sellele kehtib eraldi vorm ja selle

esitamist reguleerib KMSi § 28. KMSi § 28 tunnistatakse kehtetuks ja ühendusesisese käibe

andmete käibedeklaratsioonil kajastamise põhimõtted sätestatakse § 27 lõikes 15. Muudatuse

tulemusena saab ühise deklaratsiooni nimetuseks käibedeklaratsioon, st praegusest

käibedeklaratsiooni nimetusest jäetakse välja sõna „lisa“.

Kehtiva korra kohaselt esitatakse ühendusesiseste tehingute kohta aruanne

käibedeklaratsioonist eraldi, millel tehingute väärtused esitatakse euro täpsusega, samas

käibedeklaratsioonil esitatakse andmed eurodes sendi täpsusega. Muudatuse tulemusena

esitatakse kõik andmed käibedeklaratsioonil ja need deklareeritakse eurodes sendi täpsusega.

Muudatuse tulemusena jääb seadusest välja KMSi § 28 lõikes 5 sätestatud kohustus lisada teise

liikmesriigi isikule võõrandatud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki,

puhul ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve

koopia.

Lisaks kavandatakse asendada deklaratsioonide vormid andmekoosseisudega, mille kehtestab

rahandusminister määrusega.

KMSi § 30 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte alusel on maksukohustuslasel

kohustus maksuhaldurit käibedeklaratsioonil teavitada, mitu sõiduautot kasutab ta vaid

ettevõtluse jaoks ja mitut nii ettevõtluse kui ka isiklikul otstarbel. Maksuhaldur saab vajaduse

korral sellised andmed Transpordiametilt ja sellisel käibedeklaratsioonil teavitamisel vajadus

puudub.

3.9. Eelnõu § 1 punkt 23 – KMSi § 29 lõige 1

KMSi § 29 lõike 1 kohaselt on isikul õigus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust

maha arvata välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatud

tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Paragrahvis 191

sätestatud võimaluse tõttu rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, st

maksuvabastust, piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust nende kaupade ja teenuste

puhul, mida kasutatakse erikorra alusel kaupade võõrandamiseks või teenuste osutamiseks.

Näiteks, Eesti maksukohustuslane osutab Lätis füüsilisele isikule kinnisasja remonditeenust.

Sellisel juhul on Eesti ettevõtjal valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Lätis või

rakendada Lätis KMSi § 191 alusel väikeettevõtete erikorda. Eesti maksukohustuslasel on

selline valik eeldusel, et erikorra rakendamiseks on tingimused täidetud. Kui ettevõtja

registreerib end maksukohustuslasena Lätis, on tal õigus ka sisendkäibemaksu tagastusele. Kui

ettevõtja valib väikeettevõtete erikorra rakendamise, siis tal Lätis maksukohustust ei teki ning

tal puudub õigus Lätis teenuse osutamiseks kasutatavate kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu

maha arvata.

3.10. Eelnõu § 1 punktid 26 ja 27 – KMSi § 32 lõige 4

KMSi § 32 lõike 4 järgi lähtutakse põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel

prognoosist, milleks põhivara hakatakse kasutama. Seejärel korrigeeritakse põhivara soetamisel

maha arvatud sisendkäibemaksu iga kalendriaasta lõpus, lähtudes sellest, kuidas seda põhivara

tollel aastal kasutati. Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja puhul kümme

kalendriaastat ja muu põhivara korral viis kalendriaastat. Prognoosi järgi sisendkäibemaksu

mahaarvamine on eriti probleemne kinnisasja puhul. Selline kord annab põhjendamatu eelise

nendele maksukohustuslastele, kes esialgu deklareerivad, et hakkavad kinnisasja kasutama

maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe jaoks,

näiteks eluruumi üürimiseks. Eelis tekib seetõttu, et kinnisasja soetamisel saab

maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata prognoosi järgi, kuid hiljem maksuvaba

käibe jaoks kasutamisel korrigeerib maha arvatud sisendkäibemaksu 1/10 osas kalendriaastas

kümne aasta jooksul.

Kui põhivara esmasel kasutusele võtmisel selle kasutamine maksustatava käibe jaoks erineb

prognoositud osatähtsusest, korrigeeritakse muudatuse kohaselt maha arvatud sisendkäibemaks

täies ulatuses selle järgi, kuidas seda põhivara esmalt kasutatakse. Selline käsitlus on rohkem

kooskõlas käibemaksuarvestuse põhimõttega, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamisel

lähtutakse prognoosi asemel sellest, milleks tegelikult põhivara hakatakse kasutama.

Muudatuse tulemusena kaob ka maksukohustuslastel motivatsioon esitada prognoos

tegelikkusest erinevalt. Euroopa Kohus kohtuasjas C-791/18 otsustas, et selline ümberarvestuse

kord, mis tehakse põhivara esmasel kasutamisel, on kooskõlas käibemaksudirektiivi artiklitega

184–187. Edaspidist iga-aastast sisendkäibemaksu korrigeerimise korda, mis on sätestatud

KMSi § 32 lõigetes 41 ja 42, ei muudeta.

Näiteks, 2025. aastal hakatakse ehitama hoonet, mis kavandatakse võõrandada. Ehituskuludelt

tasutakse käibemaksu 100 000 eurot ning see arvatakse sisendkäibemaksuna oma

maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha. Ehitis valmib mais 2026, kuid esialgsed

plaanid on muutunud ja see võetakse juunis 2026 kasutusele eluruumi üüriteenuse osutamiseks.

Kuna kasutusotstarve muutus, tuleb maha arvatud sisendkäibemaksu korral teha ümberarvestus.

Seega 2026. aasta juunikuu käibedeklaratsioonil vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat

sisendkäibemaksu 100 000 euro võrra.

3.11. Eelnõu § 1 punktid 28 ja 29 – KMSi § 41 lõiked 1, 5 ja 9

KMSi §-s 41 on sätestatud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja

antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord. Eelnõu kohaselt täpsustatakse

lõike 1 sõnastust käibemaksudirektiivi artiklis 314 sätestatu kohaselt. Lõigete 5 ja 9 sõnastust

muudetakse 2025. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkava direktiivi artikli 316 muudatuse järgi.

Selle kohaselt on õigus erikorda rakendada originaalkunstiteose edasimüügil lisaks sellele, kui

teos on ostetud autorilt või autoriõiguse valdajalt, ka juhul, kui teose müüb edasimüüjale teine

maksukohustuslane, kes erikorda ei rakenda. Enne käibemaksudirektiivi muudatust oli selline

õigus üksnes juhul, kui liikmesriik oli kehtestanud originaalkunstiteostele vähendatud

käibemaksumäära. Eestis sellist vähendatud määra ei ole kohaldanud ja seetõttu pole sellist

olukorda seni ka kõnealuses erikorras sätestatud.

3.12. Eelnõu § 1 punkt 32 – KMSi normitehnilise märkuse täiendamine Normitehnilist märkust muudetakse, lisades viited ülevõetavatele direktiividele.

3.13. Eelnõu § 2 – MKSi § 10 lõige 2 ja § 17 lõige 2

MKS sätestab maksuhalduri tegevusele reeglid ning isikute õigused ja kohustused eelkõige

maksumenetluse raamistikus. Maksuhalduri ülesanded on sätestatud MKSi §-s 10. Eelnõu

kohaselt laiendatakse maksuhalduri pädevust ja lisatakse MKSi § 10 lõikesse 2 punkt 10, et

amet saaks teha järelevalvet KMSi lisatava väikeettevõtete erikorra rakendajate arvestuse

pidamise ja aruandmise kohustuse täitmise üle.

MKSi § 17 lõike 2 punkti 18 kohaselt kantakse maksukohustuslaste registrisse andmed teise

liikmesriigi ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, kes soovib Eestis rakendada maksuvabastust ja

on oma asukohariigi maksuhaldurile esitanud eelteate väikeettevõtete erikorra rakendamiseks

Eestis (KMS § 19 lõige 11), ning Eestis asukohta omava ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, kes

soovib rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda (KMS § 191).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei näe ette uute mõistete kasutusele võtmist.

5. Eelnõu vastavus liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Nõukogu direktiivide (EL) 2020/285 ja (EL)

2022/542 normide ja KMSi sätete võrdlustabel on seletuskirja lisas 1.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatud muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele.

Üldist majanduskeskkonda muudatused ei mõjuta. Väikeettevõtete erikord lihtsustab

väikeettevõtete piiriülest tegevust, kuid see üldist majanduskeskkonda, sealhulgas ettevõtete

konkurentsi, ei mõjuta.

Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei

tuvastatud.

6.1. Kavandatud muudatus: väikeettevõtete erikord ja maksukohustuslasena

registreerimise tingimused (KMS §-d 3, 19, 191, 21, 22, 29 ja 44)

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm 1: Eestis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud.

Mõju kirjeldus. Muudatus puudutab Eestis asukohta omavate selliste ettevõtjate tegevust, kellel

tekib käive ka teistes liikmesriikides. Olenemata sellest, kas see ettevõtja on Eestis

registreeritud maksukohustuslasena või mitte, on tal õigus rakendada teises liikmesriigis

maksukohustuse tekkimisel väikeettevõtete erikorda (KMS § 191) ehk maksuvabastust, kui

isiku aastakäive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja aastakäive teises liikmesriigis ei ületa selles

liikmesriigis registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära. Erikorra rakendamisel ei pea

ettevõtja end registreerima teises liikmesriigis maksukohustuslasena, st tal on võrdselt teises

liikmesriigis asukohta omavate isikutega õigus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata

kuni selles teises liikmesriigis kehtiva maksukohustuslasena registreerimise piirmäära

ületamiseni. Tegemist on isiku valikuõigusega nimetatud erikorda rakendada. Kui isik seda ei

soovi, tekib teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustus seal kohe

maksustatava käibe tekkimise päevast konkreetses liikmesriigis kehtiva korra kohaselt.

Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused ei too eeldatavalt kaasa kohanemisraskusi. Üle

piiride tegutsevatele väikeettevõtjatele tekib juurde võimalus lihtsustada oma tegutsemist

teistes liikmesriikides.

Mõju avaldumise sagedus on väike või keskmine, kuna tegemist on ettevõtja valikuga

väikeettevõtete erikorda teises liikmesriigis rakendada ning sellise soovi korral tekib ettevõtjal

kohustus esitada elektrooniliselt käibe kvartaliaruandeid. Erikorra rakendamine lihtsustab

ettevõtja igapäevast tegevust, kuna erikorra rakendamata jätmisel tuleks ettevõtjal teises

liikmesriigis tegutsemisel registreerida ennast selles liikmesriigis maksukohustuslasena ja täita

kõiki selles liikmesriigis maksukohustuslastele kehtestatud nõudeid.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Tegemist on ettevõtja valikuõigusega, mis puudutab

kõiki Eestis asukohta omavaid ettevõtlusega üle piiride tegelevaid isikuid, kelle kalendriaasta

käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot. Hinnanguliselt mõjutab see ligi 9000 ettevõtet, püsides

äriregistri andmetele tuginedes 2022. aasta tasemel.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga üle piiride tegutsevatele

ettevõtjatele, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot. Tegemist on

lihtsustusega, mis vähendab isiku halduskoormust teises liikmesriigis maksukohustuse

täitmisel, kui teises liikmesriigis toimuv käive on väike, jäädes alla teises liikmesriigis

kehtestatud maksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Mõju sihtrühm 2: teises liikmesriigis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud,

sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad.

Mõju kirjeldus. Teises liikmesriigis asukohta omavad isikud ei pea ennast registreerima Eestis

maksukohustuslasena, kui nende kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ega ületa

ka Eestis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära 40 000 eurot. Nendel isikutel, kellel

on nimetatud tingimused täidetud, kuid on ennast registreerinud Eestis maksukohustuslasena,

on õigus taotleda enda registrist kustutamist. Tegemist on väikeettevõtjate halduskoormust

vähendava muudatusega.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna sarnaselt sihtrühmale 1 ei too muudatused

eeldatavalt kaasa kohanemisraskusi ega mõjuta ettevõtja igapäevast tegevust.

Mõjutatud sihtrühm on väike. Eestis on registreeritud 400 teise liikmesriigi isikust

mitteresidenti, kelle kalendriaasta maksustatav käive Eestis ei ületa 40 000 eurot. Nendel

isikutel on õigus taotleda enda maksukohustuslaste registrist kustutamist, kui KMSi § 19

lõike 11 tingimused on täidetud. Hinnanguliselt jääb sihtrühma suurus alla 1% kogu

maksukohustuslaste arvust (ca 119 000).

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga, kuna teises liikmesriigis

asukohta omavad väikeettevõtjad, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot

ega ületa ka Eestis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära, ei ole kohustatud ennast

maksustatava käibe tekkimisel Eestis maksukohustuslasena registreerima.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Mõju sihtrühm 3: kindlustus- ja finantsteenuseid osutavad ettevõtjad ning kinnisvaraettevõtjad.

Mõju kirjeldus: võrreldes kehtiva korraga lisatakse maksukohustuslasena registreerimise

piirmäära 40 000 eurot arvestusse mõned maksuvabad tehingud, nagu kindlustus- ja

finantsteenused, kui need ei ole juhusliku iseloomuga, ja ka maksuvabad kinnisvaratehingud,

välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud. Piirmäära arvestusest jäävad välja

üle piiride osutatavad teenused, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kuid need ei ole

tavapäraselt väikeettevõtja tegevused. Seega muudatus puudutab eelkõige kindlustus- ja

finantssektoris tegutsevaid ettevõtjaid ehk maksuvaba käibega isikuid, kelle maksustatav käive

on alla 40 000 euro ja kes kehtiva korra kohaselt ei pea ennast Eestis maksukohustuslasena

registreerima.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei too eeldatavasti kaasa

kohanemisraskusi. Maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimine ei mõjuta

oluliselt kindlustus- ja finantssektoris tegutsevate selliste ettevõtjate igapäevast tegevust, kelle

maksustatav käive jääb alla 40 000 euro piirmäära. Maksukohustuse tekkimine puudutab

üksnes nimetatud sektoris tegutsevate isikute muude teenuste ja kaupade käivet. Kuid

arvestades, et tegemist ei ole väikeettevõtjatega, siis käibemaksukohustusest tekkivate nõuete

täitmine ei muuda nende tegevust majanduslikult ebasoodsaks. Muude teenuste ja kaupadega

seotud maksukohustuse tekkimine annab samas õiguse ka maksustatavatelt tehingutelt

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ehk maksustamine toimub samadel alusel nagu teistes

sektorites tegutsevatel ettevõtjate puhul.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine: 2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt on

finantsteenuste osutamise, kindlustuse ja kinnisvara tegevusalal kokku 940 ettevõtet, kelle

kasumiaruande põhjal ületab müügitulu (käive) 40 000 eurot, kuid kes ei ole registreeritud

maksukohustuslasena. Ühtlasi moodustab nende ettevõtete osakaal kõigi tegevusala ettevõtetest

11%.

Järeldus mõju olulisuse kohta: maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimisega

suureneb isiku halduskoormus KMSi alusel maksukohustuslasele kehtestatud nõuete täitmise

tõttu. Eelkõige peab selline isik esitama käibedeklaratsiooni ja maksustatavatelt tehingutelt

arvestama ja tasuma käibemaksu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna sihtrühma ei

kuulu väikeettevõtjad, kelle käive on alla 40 000 euro kalendriaastas, ning maksukohustuse

tekkimine puudutab üksnes selliste ettevõtjate kõrvaltegevust.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm: maksuhaldur.

Mõju kirjeldus. Muudatuse kohaselt kohustub maksuhaldur automaatse infovahetuse teel

väikeettevõtete erikorda soovivate Eestis asukohta omavate isikute esitatud eelteated edastama

komisjoni loodava veebiportaali kaudu eelteadetes märgitud teistele liikmesriikidele ja samas

hindama teiste liikmesriikide edastatud Eestis maksuvabastust soovivate isikute eelteateid.

Andmed edastatakse elektroonilise tüüpvormi abil. Seega töökoormuse suurenemine on seotud

vajaliku IT-lahenduse väljatöötamisega ja maksumaksjate asjakohase teavituse- ja

selgitustööga.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab maksuhalduri töökoormust, kuna väikeettevõtete

erikorra rakendumisel lisandub eelteadete menetlemise kohustus ja see võib kaasa tuua

vajaduse suurendada maksuhalduri personali.

Mõju on väheoluline ja sagedus keskmine, kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus

on maksuhalduri igapäevane töö, kuid kehtima hakkavatest muudatustest tingituna on vahetult

muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. IT-lahenduste

väljatöötamisega seotud töökoormuse kasv on ühekordne. Pikemas perspektiivis IT-arenduste

hooldus- ja jätkuarendus mõningal määral maksuhalduri töökoormust suurendavad. Nimetatud

kulud on välja toodud punktis 7.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.2. Kavandatud muudatus: uue ehitise käsitluse laiendamine (KMS § 16 lõike 2 punkt 3)

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm 1: maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus. Kehtiva korra järgi tuleb maksustada ehitise võõrandamist enne esmast

kasutuselevõttu. Kasutuses olnud ehitisi ei pea maksustama. Selline kord võimaldab

maksustamisest kõrvale hoiduda, võttes ehitise enne võõrandamist lühiajaliselt või näilikult

kasutusele, et see võõrandada maksuvabalt lõpptarbijale. Maksuhalduri kontrollide käigus on

täheldatud sellise suundumuse suurenemist. Üldjuhul võetakse eluruum näiliselt kasutusele,

näiteks majutusteenuse osutamiseks, kuni kuueks kuuks. Selline uue ehitise mittemaksustamine

ei ole kooskõlas käibemaksu arvestuse põhimõttega. Käibemaksuarvestuse põhimõtte järgi

peab kaupa, sealhulgas ehitist, käibemaksuga maksustama. Kasutusel olnud ehitise vabatahtliku

maksustamise põhimõtte aluseks on käibemaksu kumulatsiooni vältimine, kuna ehitist

kasutatakse aastaid ja igakordsel edasimüümisel käibemaksuga maksustamine võib kaasa tuua

käibemaksu kumulatsiooni juhul, kui ei ole olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust.

Uut ehitist tuleb maksustada kui tavalist kaupa.

Uue ehitise mõistet laiendatakse selliselt, et maksustada tuleb ka ehitise esmakordset

võõrandamist pärast kasutuselevõttu ühe aasta jooksul. Selline kord vähendab

maksukohustuslase motivatsiooni näidata uue ehitise kasutamist tegelikkusest erinevalt või teha

toiminguid käibemaksu tasumise vältimiseks. Samas ei too see kord kaasa käibemaksu

kumulatsiooni, kuna ehitise maksustamisel on ka selle soetamisel tasutud sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigus. Muudatus aitab parandada konkurentsitingimusi ka nende ettevõtete

vahel, kes müüvad uusi ehitisi.

Mõju ulatus on keskmine ja avaldumise sagedus on väike. See puudutab maksukohustuslasi,

kes võõrandavad ehitise aasta jooksul pärast kasutuselevõttu või formaalset kasutuselevõttu.

Maksuhalduri andmetel puudutab see eelkõige neid isikuid, kes esitavad valeandmeid

maksuhaldurile, et uusi ehitisi võõrandada maksuvabalt. Kui isik on kavandanud maksuvabalt

müüa uue ehitise, mis on kasutusel olnud kuni aasta, siis peab ta kohanema uue olukorraga ja

arvestama asjaoluga, et tehingult tuleb tasuda käibemaks.

Mõjutatud sihtrühm on väike. Muudatus puudutab ca 100 maksukohustuslast, kes kogu

maksukohustuslaste arvust (119 000) on ca 0,1%. Maksuhalduri riskianalüüsi järgi jätavad

riigile uusehitiste müügilt käibemaksu tasumata ca 130 isikut aastas. Ettevõtjate kontrollimisel

väidab neist ca 75%, et tegemist on enne võõrandamist kasutusele võetud ehitisega. Üldjuhul

on nende ehitiste võõrandamine toimunud kuue kuu jooksul arvates ehitise kasutusele

võtmisest.

Mõju on ebaoluline. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maksuhalduri andmetel puudutab

see muudatus ca 100 isikut, kes müüvad uusi ehitisi, kuid esitavad valeandmeid nende

kasutamise kohta. Maksukohustuslased, kes võõrandavad ehitise aasta jooksul pärast selle

esmast kasutuselevõttu, peavad ehitise võõrandamist maksustama. Samas ehitise maksustamise

korral on õigus selle soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Maksustamisele kuulub

lisandväärtus, mille moodustavad tööjõukulu ja kasum. Käibemaksu kumulatsiooni ei teki.

Muudatus, mille tulemusena maksustatakse kõiki uusi ehitisi, parandab samas

konkurentsitingimusi uusi ehitisi müüvate ettevõtete vahel.

Mõju sihtrühm 2: lõpptarbijad.

Mõju kirjeldus. Isikud, kellele võõrandatakse n-ö kasutuses olnud uus ehitis, saavad selle osta

käibemaksuvabalt ehk hinnaga, mille korral kauba võõrandaja tööjõukulu ja kasum on

käibemaksuga maksustamata. Samas ei taga see hinnalangetust, kuna soodsate turuolude korral

saab müüja jätta käibemaksu osa oma kasumiks.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike või puudub. Lõpptarbijad, eelkõige füüsilised

isikud, ostavad elu jooksul harva uue elamu või eluruumi. Suur osa neist ei osta seda elu jooksul

kordagi. Eeldatavalt ei ole muudatusel sellist mõju uute ehitiste müügihindadele, et uute

ehitistega tehtavate tehingute arv ja füüsiliste isikute soov soetada uut ehitist väheneb.

Mõjutatud sihtrühm on väike – ca 360 isikut aastas. Kogu elanikkonnast ja isikutest, kes ei ole

maksukohustuslased, moodustab see tühise osa. Maksuhalduri andmetel tehti 2023. aastal uute

ehitistega 480 tehingut, kus müüja on jätnud käibe deklareerimata, viidates selle kasutusele

enne võõrandamist. Sealjuures olid ostjatest 75% lõpptarbijad, kes ehitise maksustamisel ei

oleks sisendkäibemaksu maha arvata saanud. Maa-ameti andmetel müüdi 2023. aastal 3657 uut

korterit. Arvestades, et lisaks korteritele müüakse ka muid ehitisi, mida kasutatakse elamiseks

või muul viisil mitteettevõtluseks, ja nende ostjad on 75% lõpptarbijaist, saab eeldada, et

muudatus võib puudutada 12% uue ehitise ostjatest.

Mõju on ebaoluline.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm: maksuhaldur.

Mõju kirjeldus. Maksuhaldurile on töömahukas üles leida maksukohustuslane, kes on esitanud

valeandmeid ehitise maksuvaba võõrandamise kohta, ning tõendada, et esitatud andmed ei ole

õiged. Muudatuse tulemusena selles valdkonnas valeandmete esitamine väheneb ja seetõttu

väheneb ka maksuhalduri töökoormus uute ehitiste kontrollimisel. Maksuhaldur saab suunata

vabanevat ressurssi muude kontrollitoimingute tegemisele.

Mõju olulisus, ulatus ja sagedus on väike. Muudatus kergendab maksuhalduri tööd.

Muudatusest mõjutatud maksupettusi on aastas ca 100 ning see ei too maksuhalduri töös kaasa

olulisi muudatusi.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.3. Kavandatud muudatus: sisendkäibemaksu ümberarvestus põhivara kasutusele

võtmisel (KMS § 32 lõige 4)

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus: kehtiva korra järgi saab maksukohustuslane põhivara soetamisel

sisendkäibemaksu maha arvata selle põhjal, kuidas ta prognoosi kohaselt hakkab põhivara

kasutama. Selline prognoosi järgi sisendkäibemaksu mahaarvamine motiveerib

maksukohustuslasi esitama prognoosi tegelikkusest erinevalt. Valeandmeid esitatakse eelkõige

uute eluruumide soetamisel. Maksuhaldurile väidetakse, et eluruumi hakatakse kasutama

maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võetakse kasutusele maksuvaba käibe jaoks. Eelkõige

väidetakse, et eluruum ostetakse müügiks, kuid tegelikult hakatakse seda üürima. Esineb ka

juhuseid, kus ettevõtja plaanibki uusehitise osta müügiks, kuid plaan ei teostu ja antakse üürile.

Kinnisasja kasutama hakkamisel maksuvaba käibe jaoks tuleb korrigeerida maha arvatud

sisendkäibemaksu kümme aastat iga kalendriaasta lõpus 1/10 osas. Seega kehtiva korra

kohaselt makstakse sel juhul maha arvatud sisendkäibemaks riigile tagasi kümne aasta jooksul.

See annab maksueelise isikutele, kes prognoosivad põhivara kasutamist maksustatava käibe

jaoks, kuid tegelikult võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe jaoks. Seega parandab

muudatus ka konkurentsitingimusi. Samuti vastab see muudatus paremini käibemaksuarvestuse

põhimõttele, kuna sisendkäibemaks, mida hakatakse hiljem korrigeerima, arvatakse maha

lähtudes sellest, milleks põhivara hakatakse kasutama, mitte prognoosist. Muudatus puudutab

ka neid maksukohustuslasi, kes esialgu prognoosisid, et kasutavad põhivara maksuvaba käibe

jaoks, aga tegelikult hakkavad kasutama maksustatava käibe jaoks. Nemad saavad põhivara

kasutusele võtmisel maha arvata sisendkäibemaksu, mida nad soetamisel maha ei arvanud.

Kui prognoos põhivara kasutamise kohta erineb selle esmasest kasutamisest, tuleb muudatuse

kohaselt teha sisendkäibemaksu ümberarvestus maksustamisperioodil, millal põhivara esmaselt

kasutusele võetakse, lähtudes põhivara kasutusotstarbest. Sel juhul ei ole maksukohustuslasel

motivatsiooni esitada prognoosi, mis erineks esmasest kasutamisest. Maksukohustuslased

esitavad vähem valeandmeid ja väheneb neile põhjendamatu eelise andmine.

Mõju ulatus on keskmine ja avaldumise sagedus on väike. See puudutab maksukohustuslasi,

kes prognoosivad põhivara kasutamist erinevalt sellest, kuidas põhivara tegelikult esmalt

kasutama hakatakse. Muudatus puudutab ettevõtte käibevahendite kasutamist.

Maksukohustuslased, kes prognoosivad, et soetavad eluruumi maksustatava käibe jaoks, kuid

tegelikult hakkavad kasutama seda üüriteenuse osutamiseks, ei saa muudatuse kohaselt

tagastatud sisendkäibemaksu kasutada enam kümne aasta jooksul, vaid peavad põhivara

kasutusele võtmisel tegema maha arvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestuse. Seega,

sellistel ettevõtetel kaob turul eelis. Samas on positiivne mõju nendele maksukohustuslastele,

kes kavandavad soetada põhivara maksuvaba käibe jaoks, kuid enne kasutusele võttu

võõrandavad selle, kuna muudatuse kohaselt saavad nad maha arvata kogu sisendkäibemaksu

põhivara võõrandamise kuul, mitte enam ehitiste puhul kümne aasta jooksul.

Mõjutatud sihtrühm on väike, ca 600 isikut aastas ehk 0,5% maksukohustuslastest (119 000).

Muudatus puudutab eelkõige maksukohustuslaste soetatud eluruume. Teiste põhivarade korral

üldjuhul prognoos ei erine sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama hakatakse. Eluruume

soetavaid äriühinguid, kes on soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud, on maksuhalduri

analüüsi kohaselt aastatel 2020–2022 olnud keskmiselt 684 aastas, seejuures riskiga (s.o

kahtlusega, et prognoos ei vasta tegelikule kasutusele) on neist 52% ehk 356 ettevõtet aastas.

Selliste ettevõtete kontrollide käigus on maksuhalduri tuvastatud rikkumistest ca 80% puhul

tegemist juhtumitega, kus soetatud kinnisasja esmane kasutus ei vastanud sisendkäibemaksu

mahaarvamisel esitatud prognoosile. Muudatus puudutab nii neid maksukohustuslasi, kes

eluruumi kasutusele võtmise aastal teevad sisendkäibemaksu ümberarvestuse ise 1/10 osas, kui

ka neid, kes on põhjendamatult selle arvestuse tegemata jätnud. Seega muudatus puudutab ca

600 isikut aastas.

Mõju olulisus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maksukohustuslased, kes

prognoosivad, et hakkavad põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult

võtavad kasutusele maksuvaba käibe jaoks, saavad kehtiva korra järgi sisendkäibemaksu maha

arvata prognoosi kohaselt, mille maksavad riigi tuludesse tagasi kinnisasjade puhul kümne

aasta ja muu põhivara puhul viie aasta jooksul. Kui ettevõte prognoosib, et hakkab põhivara

kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtab esmalt kasutusele maksuvaba käibe

jaoks, peab muudatuse kohaselt põhivara kasutusele võtmisel maha arvatud sisendkäibemaksu

riigi tuludesse tagasi maksma. Samas maksukohustuslane, kes vastupidi prognoosib põhivara

kasutamist maksuvaba käibe jaoks, kuid tegelikult võtab esmalt kasutusse maksustatava käibe

jaoks, saab sisendkäibemaksu maha arvata kogu ulatuses selle kasutusele võtmisel. Seega

muudatus puudutab ettevõtte käibevahendite kasutamist. Selline käibemaksuarvestus, mis

lähtub sellest, milleks tegelikult hakatakse põhivara kasutama, vastab rohkem

käibemaksuarvestuse põhimõttele. Edaspidist põhivara soetamisel sisendkäibemaksu iga-

aastast korrigeerimiskorda ei muudeta.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm: maksuhaldur

Mõju kirjeldus. Maksuhalduril üldjuhul ei ole võimalik enne põhivara kasutuselevõttu

kontrollida maksumaksja esitatud informatsiooni õigsust selle plaanitava kasutamise kohta. Kui

maksumaksja väidab, et soetab eluruumi müügiks või majutusteenuse osutamiseks, kuid

tegelikult annab selle maksuvabalt üürile, on maksuhalduril raske tõendada, et ta seda ei tee,

kui eluruumi ei ole veel kasutusele võetud. Maksuhaldur on vaidlustanud maksumaksja väidet

juhul, kui maksuhaldurile esitatakse informatsioon, et eluruum soetatakse maksustatava käibe

jaoks, kuid samas pannakse kinnisvara portaali üürikuulutus. Kuid kuulutuste jälgimine ja

vaidlustamine on töömahukas ega anna ka igakordset tulemust. Muudatuse tulemusena kaob

maksukohustuslasel motivatsioon esitada prognoos põhivara kasutamise kohta erinevalt selle

esmasest kasutuselevõtust. See kergendab maksuhalduri tööd ja võimaldab ressurssi paremini

kasutada.

Mõju olulisus ja ulatus on väike. Muudatus kergendab maksuhalduri tööd, kuid see ei too

maksuhalduri töös kaasa olulisi muudatusi.

Muudatuse avaldumise sagedus on keskmine. Kõnealuse probleemiga puututakse kokku

regulaarselt, kuid mitte iga päev. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.4. Kavandatud muudatus: käibedeklaratsiooni andmete esitamine (KMS § 2 lõike 31

punkt 5, § 15 lõige 31, §-d 26–28 ning § 30 lõige 6).

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus: maksuhaldur ajakohastab käibedeklaratsioonide IT-rakendusi eesmärgiga

muuta maksukohustuslastele maksukohustuse täitmine lihtsamaks ja mugavamaks.

Rahandusministri määrusega kehtestatud deklaratsioonivormid asendatakse

andmekoosseisudega. IT-lahendusega luuakse võimalus maksukohustuslasel esitada masin-

masin-liidese kaudu maksuhaldurile oma raamatupidamisest algandmed, mille alusel

arvutatakse välja isiku maksukohustus. Andmekoosseisude kehtestamisel lähtutakse

põhimõttest, et selliseid andmeid, mis on maksuhaldurile muude vorminõuete täitmise kaudu

esitatud või on kättesaadavad teistest andmekogudest, andmekoosseisu ei arvata.

Mõju ulatus on keskmine, kuna maksukohustuslasele toovad maksuhalduri IT-rakenduste

muudatused andmete esitamisel kaasa vajaduse muuta ka oma kasutatavat IT-rakendust.

Näiteks andmete esitamisel masin-masin-liidese kaudu, sealhulgas failist laadimisel e-MTA

kliendirakenduses, on vaja teha muudatusi faili struktuurides. Tegemist on suhteliselt mahukate

muudatustega. Samas säilib maksukohustuslasele võimalus esitada andmed manuaalselt või

failist laadides e-MTA kliendirakenduses masin-masin-liidest kasutamata.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna maksukohustuslase jaoks on tegemist ühekordse

tegevusega. Ta peab end deklaratsiooni algandmete esitamist puudutavate muudatustega kurssi

viima ja vajalikud IT-arendused tegema. Kui maksukohustuslane eelistab senist andmete

esitamise viisi mitte muuta, ei kaasne ka lisakulusid. Majandustarkvara arendajad peavad

tegema muudatusi oma IT-süsteemides ja süsteemi genereeritavate failides. Aruandlust

lihtsustavate andmepõhise aruandluse arendamise tarkvara arendusi toetab riik reaalmajanduse

toetusmeetmetest11. Väikeettevõtjale on tasuta kasutamiseks riigi arendatud veebipõhine

raamatupidamistarkvara „e-arveldaja“12.

Mõjutatud sihtrühma suurus: käibedeklaratsiooni esitajaid, sealhulgas piiratud

maksukohustuslasi, on igal kuul umbes 120 000.

11 https://realtimeeconomy.ee/reaalajamajanduse-toetusmeetmed. 12 https://e-arveldaja.rik.ee/.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei ole olulise mõjuga, kuna nendega ei kaasne

isikutele kohustust muuta käibedeklaratsiooni andmete esitamise viisi. Maksukohustuslasel on

võimalus tehnilise lahenduse loomisega muuta käibedeklaratsiooni andmete esitamine koos

arve andmetega lihtsamaks ja mugavamaks ning sel viisil vähendada halduskoormust.

Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: maksuhaldur

Mõju kirjeldus. Andmekoosseisul põhinev aruandlus parandab esitatavate andmete kvaliteeti.

Maksukohustuslaste masin-masin-liidese kaudu esitatavate algandmete automaatse töötlemise

tulemusena väheneb maksuhalduri töökoormus olenevalt sellest, kui paljud

maksukohustuslased sellist automaatset andmete esitamise võimalust kasutama hakkavad.

Mõju olulisus, ulatus ja sagedus on keskmine, kuna ei tekita maksuhaldurile pikemas

perspektiivis lisakoormust. IT-lahendusete väljatöötamisega seotud töökoormuse kasv on

ühekordne. Mõningal määral suurendavad töökoormust IT-arenduste hooldus- ja

jätkuarendused. Nimetatud kulud on välja toodud punktis 7.

Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

6.5. Kavandatud muudatused, mis puudutavad virtuaalselt üritustel osalemise

võimaldamist ning kasutatud kaupade, originaalkunstiteoste ning kollektsiooni- ja

antiikesemete edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (KMS §-d 10 ja 41) on

tehnilist laadi õigusselguse tagamiseks. Muudatus ei too kaasa ettevõtjatele kohustusi.

6.6. Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes saab eeldada, et ettevõtjatele, sealhulgas

füüsilisest isikutest ettevõtjatele, kavandatud muudatused halduskoormuse kasvu kaasa ei too

ja halduskoormus üldjoontes ei muutu. Riigiasutuste töökoormus kokkuvõttes väheneb,

arvestades IT-lahendustega tegevuste automatiseerimist, ning ehitiste ja põhivara

käibemaksuarvestuse muudatusi, mis vähendavad maksuhalduri kontrollitegevuse vajadust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. Maksuhalduri hinnangul on IT-arenduse, mis puudutab väikeettevõtete erikorda (KMS

§ 191), kogukulu 2024. aastal 1,7 mln eurot ning alates 2025. aastast jätkuarenduste ja

hoolduskulu 350 000 eurot aastas. Kulud kaetakse maksuhalduri eelarvest. Muudatuse mõju

käibemaksu laekumisele on väheoluline.

Väikeettevõtete erikorra ja maksukohustuslasena registreerimise tingimuste muutmise mõju

tuleneb teise liikmesriigi ettevõtja õigusest tegutseda Eestis maksukohustuslasena

registreerimata kuni 40 000 euro (maksukohustuslasena registreerimise piirmäära) ületamiseni.

2023. aasta statistika põhjal tegutses Eestis ligi 400 mitteresidendist ettevõtet, kelle aastane

(maksustatav) käive jäi alla 40 000 euro. Nende tasutud käibemaks küündis 2023. aastal kokku

161 000 euroni. Seega muudatuse hinnanguline mõju küündib 0,16 mln euroni aastas,

vähendades mitteresidentidest teiste liikmesriikide ettevõtete tasutavat käibemaksu Eesti riigile.

7.2. Käibedeklaratsiooni andmete esitamist puudutav IT-arendus tehakse maksuhalduri aastate

2024–2025 arendusplaanis oleva arendusprojekti „Uus käibedeklaratsioon ja andmete

edastamine XBRL GL formaadis“ käigus. Projekti kulu on 1,5 mln eurot ja see rahastatakse 1,3

mln euro ulatuses riigieelarve teadus- ja arendustegevuse eelarvest ja 200 000 euro

ulatuses maksuhalduri eelarvest. Käibemaksu deklareerimist puudutava muudatusega ei kaasne

mõju käibemaksu laekumisele.

7.3. Uue ehitise käsitluse muutmise ja põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu

ümberarvestuse mõju.

Uue ehitise käsitluse laiendamise, mille kohaselt tuleb maksustada lisaks ehitisele enne esmast

kasutuselevõttu ka ehitise võõrandamist, mis on kasutusel olnud kuni aasta, mõju ei ole täpselt

võimalik hinnata. Maksuhalduri riskianalüüsi andmetel jääb riigil saamata uusehitiste

maksustamata jätmisest 2,7 mln eurot aastas. MTA kontrollide käigus on tuvastatud, et 75%

juhtudest põhjendatakse maksustamata jätmist sellega, et ehitis on kasutusel olnud.

Hinnanguliselt võib uue ehitise käsitluse muudatus vähendada uusehitise käibemaksukahju

poole võrra (56%), küündides 1,5 mln euroni aastas.

Põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu ümberarvestuse mõju on hinnanguliselt 4,1

mln eurot aastas. Maksuhalduri hinnangul korrigeerib muudatuse tulemusena tõenäoliselt

enamik maksukohustuslasi oma algselt maha arvatud sisendkäibemaksu vabatahtlikult täies

ulatuses, kui selgub kasutusprognoosi muutmine. Osa maksumaksjatest, kes senini

prognoosisid põhivara kasutamist erinevalt tegelikust kasutusest, esitavad edaspidi prognoosi

selle järgi, milleks nad tegelikult põhivara kasutama hakkavad, kuna kaob motivatsioon saada

maksueelis kümneks aastaks. Vähem seadusekuulekate isikute kontrollimisel suurenevad

kontrollimenetluste tulemusena määratavad maksusummad, kuna muudatuse kohaselt tehakse

ümberarvestus kohe kogu sisendkäibemaksu puhul (mitte enam 1/10 kaupa). Selle tulemusena

on riigi ressursside kasutus kulutõhusam ning kontrollitegevusega jõutakse rohkemate

maksudest kõrvalehoidjateni. Käibemaksutulu suurenemise mahtu ei ole aga eelnimetatud

rühmade suuruse info puudumise tõttu võimalik täpselt hinnata, mistõttu on eeldatav mõju

tuletatud eksperthinnangu alusel.

Maksuhalduri andmetel aitab muudatus vähendada hinnangulist ehitiste soetamisel

sisendkäibemaksu mahaarvamisega seotud maksupettuste 11,2 mln suurust käibemaksukahju

aastas hinnanguliselt 37% ehk 4,1 mln euro võrra aastas. Muudatus ei puuduta kõiki ehitiste

soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisega seotud maksupettusi ning muudatusega võib

kaasneda pettusemustrite muutmine. Näiteks ehitiste esmase kasutamise kohta võidakse hakata

esitama valeandmeid. Samas aitab meede maksuhalduri ressurssi paremini kasutada ja

tõhusamalt teha maksukontrolle. Maksuhalduril on laialdased kogemused ja tõhusad

riskimudelid uute pettusemustrite tuvastamiseks. MKSi § 83 lõige 4 võimaldab näilikke

tehinguid maksustamisel mitte arvestada.

7.4. Koondmõju riigieelarvele.

2025. aastast kehtima hakkavad seadusemuudatused vähendavad meie hinnangul maksukahju

hinnanguliselt 5,6 mln eurot aastas (ehk 0,1% 2025. aastaks prognoositud käibemaksutulust),

mille võrra käibemaksutulu suureneb. Väikeettevõtete erikorra ja maksukohustuslasena

registreerimise tingimuste muutmisel on aga vähene negatiivne mõju (161 000 eurot)

käibemaksu tasumisele. Seega on muudatuste koondmõju riigieelarvele käibemaksutulu kasvu

arvelt 5,4 mln eurot.

8. Rakendusaktid

Muudatused toovad kaasa vajaduse muuta Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 2.

Rahandusministri 28. detsembri 2009. a määrus nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande vorm ja

ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord“13 ja rahandusministri

10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ tunnistatakse kehtetuks14.

Kehtestatakse uus rahandusministri määrus „Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“.

Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 3.

Muudetakse rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrust nr 39 „Osaliselt mahaarvatud

sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara

ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord“.

Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 4.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Sellest kuupäevast peavad

liikmesriigid kohaldama nõukogu direktiividega (EL) 2020/285 ja (EL) 2022/542 sätestatud

põhimõtteid.

Punktid 1, 5, 17–22 ja 25 on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril, mil maksuhaldur on

planeerinud kasutusele võtta maksukohustuslastelt andmekoosseisude vastuvõtmiseks loodava

IT-rakenduse.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud ministeeriumidega ning esitatud arvamuse avaldamiseks Maksu- ja

Tolliametile, Eesti Kaubandus–Tööstuskojale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti

Pangaliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvarafirmade

Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule ning Ametiühingute Keskliidule. Märkuste ja

ettepanekutega arvestamise tabel on seletuskirja lisas 5.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/107012021006. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062022019.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Liidu õigusallikate ja käibemaksuseaduse muudatuste võrdlustabelid

Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid:

Nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb

ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010

halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete

erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13–23).

Nõukogu direktiivi (EL)

2020/285 norm

Nõukogu

direktiivi (EL)

2020/285 normi

ülevõtmise

kohustus

KMS säte Kommentaarid

Artikkel 1 (1) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 2

(1) (b) (i) muutmine)

Ei - Viite muudatus direktiivi normis.

Artikkel 1 (2) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 139

muutmine)

Ei - Viite muudatus direktiivi normis.

Artikkel 1 (3) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli

167a muutmine)

Ei - Direktiivi normi ajakohastamine.

Artikkel 1 (4) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli

169a muutmine)

Jah § 29 (1)

Artikkel 1 (5) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli

220a (1) muutmine)

Jah § 37 KMSi muudatuse ei ole vajalik,

kuna ka kehtiva korra kohaselt ei

ole maksukohustuslasena

registreerimata isikul arve

väljastamise kohustust.

Artikkel 1 (6) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 270

(a) muutmine)

Valikuline - Eesti ei rakenda asjaomast erisust

ühendusesisese käibe aruande

esitamisel.

Artikkel 1 (7) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 272

(1) muutmine)

Ei Direktiivi normi ajakohastamine.

Artikkel 1 (8) (direktiivi

2006/112/EÜ XII

jaotise 1. peatükki

lisatakse -1. jagu)

Jah § 191 (3)

Artikkel 1 (9) (direktiivi

2006/112/EÜ XII

jaotise 1. peatüki 2. jao

pealkirja muutmine)

Ei - Direktiivi muudatus seotud

astmelise maksuvabastuse

kaotamisega, mida Eesti ei

rakenda.

Artikli 1 (10) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 282

muutmine)

Ei - Direktiivi muudatus seotud

astmelise maksuvabastuse

kaotamisega, mida Eesti ei

rakenda.

Artikli 1 (11) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 283

(1) muutmine)

Jah § 19 lõige

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (1))

Jah § 19 (1) ja

(2)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (2))

Jah § 19 (11), §

19 (3) ja

(4)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (3))

Jah § 191 (1) ja

(2)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (4))

Jah § 191 (5),

(13)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (5))

Jah § 191 (6) ja

(7)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (6))

Jah § 191 (10)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284a)

Jah § 191 (4),

(5)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284b)

Jah § 191 (8),

(9)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284c)

Jah § 191 (4),

(8) ja (10)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284d)

Jah § 19 (3),

(4) ja § 191

(12)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284e)

Jah § 191 (11)

Artikli 1 (14) (direktiivi

2006/112/EÜ artiklid

285, 286 ja 287 jäetakse

välja)

Ei - Direktiivi normide tehnilised

kohandused.

Artikli 1 (15) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 288

muutmine)

Jah § 191 (3)

Artikli 1 (16) (direktiivi

2006/112/EÜ lisatakse

artikkel 288a)

Jah § 191 (14),

(15) ja §

22 (1)

Artikli 1 (17) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 290

muutmine)

Valikuline -

Artikli 1 (18) (direktiivi

2006/112/EÜ artiklid

Ei - Direktiivi normide tehnilised

kohandused.

291 ja 292 jäetakse

välja)

Artikli 1 (19) (direktiivi

2006/112/EÜ XII

jaotise 1. peatükki

lisatakse jagu 2a)

Valikuline - Eestis ei ole maksukohustuslasena

registreerimata isikul direktiivi XII

jaotise 1. peatüki jaos 2a sätestatud

kohustusi.

Artikli 1 (20) (direktiivi

2006/112/EÜ XII

jaotise 1. peatüki 3. jagu

jäetakse välja)

Ei - Direktiivi normide tehnilised

kohandused.

Artikli 1 (21) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 314

muutmine)

Ei - Viite muudatus direktiivi normis.

Artikli 1 (22) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 334

muutmine)

Ei - Viite muudatus direktiivi normis.

Artikkel 3 jah KMSi muudatused jõustuvad

2025. a 1. jaanuaril.

Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid:

Nõukogu direktiiv (EL) 2022/542, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL)

2020/285 käibemaksumäärade osas (ELT L 107, 06.04.2022, lk. 1–12 ).

Nõukogu direktiivi (EL) 2022/542

norm

Nõukogu direktiivi

(EL) 2020/285

normi ülevõtmise

kohustus

KMSi säte Kommentaarid

Artikli 1 (1) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 53 muutmine)

Jah § 10 (2) 21) ja

(4) 21)

Artikli 1 (2) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 54 muutmine)

Jah § 10 (2) 2) ja

(4) 2)

Artikli 1 (5) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 94 muutmine)

Jah - KMSi muutmine

pole vajalik,

kuna Eesti ei

kohalda sättes

viidatud

kaupadele

vähendatud

maksumäära.

Artikli 1 (7) (direktiivi

2006/112/EÜ lisatakse artikkel 98a)

Jah - KMSi muutmine

pole vajalik,

kuna Eesti ei

kohalda sättes

viidatud

kaupadele

vähendatud

maksumäära.

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artiklid 102 ja 103

jäetakse välja)

Ei -

Artikli 1 (20) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 316 (1)

muutmine)

Jah § 41 (1) 1) ja

(5) 3)

Artikkel 2 (direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 288 muutmine)

Jah § 191 (3)

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 2

RAKENDUSAKTI KAVAND

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja

käibemaksuseaduse § 191 tähenduses, kelle andmeid säilitatakse ja töödeldakse nõukogu

määruse (EL) nr 904/2010, halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta

käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18), artikli 17 lõike 1 punkti g, artikli

21 lõike 2b ja peatüki Xa alusel.“;

2) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „kehtestatud käibedeklaratsiooni vormidel

esitatud andmed“ sõnadega „käibedeklaratsioonil ette nähtud andmed“;

3) paragrahvi 341 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käibedeklaratsiooni lisa vormil

„KMD INF““ sõnaga „käibedeklaratsioonil“;

4) määrust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

„§ 541. Väikeettevõtete erikorra rakendus

(1) Väikeettevõtete erikorra rakenduse ametlik lühend on VKE.

(2) Väikeettevõtete erikorra rakendusse kantakse andmed, mis on ette nähtud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010

üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021,

lk 27–36), II ja III lisas.“;

5) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „48–531,“ tekstiosaga „541,“;

7) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „, 55 ja 56“ tekstiosaga „ja 55“;

8) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 11 asendatakse tekstiosa „§-s 323 nimetatud alamregistri“

tekstiosaga „§-des 323 ja 541 nimetatud alamregistrite“;

9) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „, 43 ja 56“ tekstiosaga „ja 43“;

10) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „§-des 17 ja 56 nimetatud

alamregistrite“ tekstiosaga „§-s 17 nimetatud alamregistri“;

11) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „48–531“ tekstiosaga „, 541“;

12) määrust täiendatakse §-ga 814 järgmises sõnastuses:

„§ 814. Ühendusesisese käibe aruande rakenduse andmete säilitamine ja hävitamine

Kuni 1. jaanuarini 2026. a peetava ühendusesisese käibe aruande rakenduse andmeid

säilitatakse kuni 31. detsembrini 2030. a. Pärast seda kuupäeva andmed hävitatakse

viivitamata.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 1, 4, 6, 8 ja 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal.

(2) Määruse § 1 punktid 2, 3, 5, 7, 9, 10 ja 12 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 3

RAKENDUSAKTI KAVAND

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Käibedeklaratsiooni andmekoosseis

Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 27 lõike 1 alusel.

§ 1. Käibedeklaratsiooni andmekoosseis

(1) Määrusega kehtestatakse käibedeklaratsiooni tehingute ja toimingute koosseis (lisa).

(2) Andmete edastamisel esitatakse:

1) maksukohustuslase registri- või isikukood;

2) maksustamisperiood.

(3) Maksuhaldur eeltäidab käibedeklaratsioonil kauba impordilt arvestatud käibemaksu

maksukohustuslasel, kes on kirjalikult teavitanud maksuhaldurit ja saanud maksuhaldurilt

õiguse tasuda kauba impordilt arvestatavat käibemaksu käibedeklaratsioonil

käibemaksuseaduse § 38 lõigetes 21–23 sätestatud tingimustel.

§ 2. Erisused väljastatud ja saadud arvete andmete kajastamisel

(1) Maksuhaldurile edastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-,

valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba

võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud käibemaksu standard- või soodusmääraga

maksustatava käibe, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel

edastatud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on

maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.

(2) Andmete edastamisel tehingupartneri registri- või isikukoodi märkimata jätmine ei ole

aluseks käibedeklaratsiooni esitamata jäetuks lugemiseks maksukorralduse seaduse § 90 lõike 2

mõttes, kui maksuhalduril on võimalik isik tuvastada esitatud andmete põhjal.

(3) Käibedeklaratsioonil kajastatakse väljastatud arvete kohta järgmised andmed:

1) tehingupartneri registri- või isikukood;

2) arve number;

3) arve kuupäev (pp.kk.aaaa);

4) arve kogusumma ilma käibemaksuta;

5) maksumäär;

6) maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastamisele kuuluv maksustatav käive;

7) kreeditarve aluseks oleva arve kuupäev.

(4) Väljastatud arvete andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6

nimetatud maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastamisele kuuluv maksustatav

käive, ei kajastata käibedeklaratsioonil, kui:

1) arve on väljastatud füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) või

mitteresidendile, kellele ei ole omistatud maksukohustuslaste registri registrikoodi;

2) arve ei sisalda käibemaksu standard- või soodusmääraga maksustatavat käivet (näiteks

üksnes maksuvaba käibe, 0% käibemaksumääraga maksustatava käibe ja käibena

mittekäsitatava tehingu või toimingu kohta edastatud arve);

3) arve on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra alusel

(käibemaksuseadus § 40);

4) arve on väljastatud selliste tehingute või toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel kutse-

või ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja võib kajastada arvete andmeid, millele

laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus.

(5) Saadud arvete andmeid ei kajastata käibedeklaratsioonil, kui arvele märgitud käibemaks ei

kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele.

(6) Käibedeklaratsioonil kajastatakse Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutelt

saadud arvete kohta järgmised andmed:

1) tehingupartneri registri- või isikukood;

2) arve number;

3) arve kuupäev (pp.kk.aaaa);

4) arve kogusumma ilma käibemaksuta;

5) maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastatud sisendkäibemaksu summa.

(7) Käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesiseste tehingute kohta järgmised andmed:

1) ostja riigi tunnus, välja arvatud punktides 7 ja 8 nimetatud juhtudel;

2) ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, välja arvatud punktides 7 ja 8

nimetatud juhtudel;

3) kauba ühendusesisese käibe väärtus;

4) 0% määraga maksustatav teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutatud teenuste käibe,

sealhulgas ettemaksu väärtus;

5) kauba ühendusesisese käibe, võõrandaja kolmnurktehingus, väärtus;

6) kauba ühendusesisese käibe, edasimüüja kolmnurktehingus, väärtus;

7) kauba ühendusesisese käibe, uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi

käibemaksukohustuslasena registreerimata isikule, väärtus;

8) kauba ühendusesisene käive, aktsiisikauba võõrandamine teise liikmesriigi

käibemaksukohustuslasena registreerimata isikule, väärtus;

9) kauba ühendusesisene käive, mis on tolliagentuuri poolt kauba importija eest

(tolliprotseduuri kood 42) deklareeritav käive.

§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine

Rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1.jaanuaril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

Lisa. Käibedeklaratsiooni andmekoosseis

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 4

Rakendusakti kavand

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 39

„Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu

ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord

ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba

või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord“

muutmine.

Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 32 lõike 6 alusel.

§ 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruses nr 39 „Osaliselt mahaarvatud

sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud

põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu

korrigeerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu

korrigeeritakse põhivara esmasel kasutusele võtmisel, kui see erineb põhivara soetamisel

prognoositud maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusest. Sisendkäibemaks

korrigeeritakse täies ulatuses selles maksustamisperioodis, millal põhivara kasutusele võetakse.

Edaspidi korrigeeritakse sisendkäibemaks iga kalendriaasta lõpul, lähtudes põhivara

maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Kui põhivara võetakse kasutusele hiljem, kui see võetakse kasutuses oleva põhivarana arvele,

loetakse kasutusele võtmisele eelnevaid aastaid selliselt, nagu põhivara esmalt kasutama

hakatakse.“;

3) paragrahvi 3 lõige1 sõnastatakse järgmiselt:

„Kinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu

korrigeeritakse kinnisasja esmasel kasutusele võtmisel, kui see erineb kinnisasja ning selle

tarbeks kauba soetamisel või teenuse saamisel prognoositud maksustatava käibe tarbeks

kasutamise osatähtsusest. Sisendkäibemaks korrigeeritakse täies ulatuses selles

maksustamisperioodis, millal kinnisasi kasutusele võetakse. Edaspidi korrigeeritakse

sisendkäibemaks iga kalendriaasta lõpul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks

kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal.“;

4) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Kui kinnisasi võetakse kasutusele hiljem, kui see võetakse kasutuses oleva põhivarana arvele,

loetakse kasutusele võtmisele eelnevaid aastaid selliselt, nagu kinnisasja esmalt kasutama

hakatakse.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 5

Märkustega arvestamise tabel

Arvamuse esitaja kommentaar Rahandusministeeriumi seisukoht

Justiitsministeerium

Märkused on normitehnilised ja mõju kohta. Märkustega on arvestatud, välja arvatud

soovitusega teha eraldi paragrahv (§ 19.2)

erikorra rakendamise erisuste/lõpetamise

kohta. Meie hinnangul selline ühe erikorra

tükeldamine mitmesse paragrahvi ei tee

seaduse teksti selgemaks, arvestades, et

KMS sisaldab mitmeid erikordasid, mis kõik

on vastavalt reguleeritud ühes paragrahvis.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Erikorra kasutamine peaks väikeettevõtjatele

tähendama tõepoolest halduskoormuse

vähenemist, mitte suurenemist. Me ei saa

lõpuni nõustuda seletuskirjas (lk 18) toodud

väitega, et erikorra kasutamine ei mõjuta

ettevõtja igapäevast tegevust, kuivõrd

erikorra kasutamisega kaasnevad ettevõtjale

erinevad kohustused, nt kvartaalsete

aruannete esitamise kohustus, teatud

teavitamiskohustused jm. Seletuskirja tuleks

täiendada, tuues täpsemini välja, milline on

ettevõtja halduskoormus väikeettevõtjate

erikorra kasutamisel.

Osaliselt arvestatud.

Võrreldes kehtiva korraga tuleb Eesti

ettevõtjal teises liikmesriigis tegutsemisel

ennast selles teises liikmesriigis registreerida

käibemaksukohustuslasena, mis toob kaasa

halduskoormuse teises liikmesriigis

käibemaksukohustuslase kohustuste

täitmisel. Sellisel isikul tekib uue erikorra

rakendumisel valik, kas jätkata teises

liikmesriigis käibemaksukohustuslasena

tegutsemist või mitte, eeldusel, et on täidetud

väikeettevõtete erikorra rakendamise

tingimused. Väikeettevõtete erikorra

rakendamine toob kaasa üksnes

kvartaliaruannete esitamise kohustuse ja see

halduskoormus ei ole võrreldav teises

liikmesriigis tavamaksukohustuslaste

kohustustega. Seletuskirja on täpsustatud.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

I. Ehitise kohustusliku maksustamise

laiendamine

Eelnõu kohaselt laiendatakse uue ehitise või

oluliselt parendatud ehitise kohustuslikku

maksustamist üheaastasele perioodile, mis

järgneb ehitise (taas)kasutuselevõtule.

Seletuskirjas selgitatakse seda mh sellega, et

vastava võimaluse nägevat ette Direktiivi

artikli 12 lõige 2.

1. Direktiiv sellist seadusemuudatust ei

võimalda. Direktiivi kohaselt on mõeldav

olukord, kus ehitise kohustuslik

maksustamine rakendub üksnes

(taas)kasutuselevõtust järgnevale esimesele

võõrandamistehingule. Eeltoodu nähtub

direktiivi järgnevast sõnastusest: „[…]

Osaliselt arvestatud.

I. 1. Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2

kohaselt võib liikmesriik kehtestada muid

meetodeid peale ehitise esmase

kasutuselevõtu. Eelnõu on täiendatud

tingimusega, et maksustatakse vaid esimest

võõrandamist pärast esmast kasutuselevõttu

ühe aasta jooksul. See vastab

käibemaksudirektiivis esitatud näitele.

Võrreldes 04.03.2024 kooskõlastamisele

saadetud eelnõu versiooniga jääb muudatuse

eesmärk sisuliselt samaks.

2. Käibemaksu (lisandunud väärtuse maksu)

põhimõte seisneb selles, et maksustatakse

kaupade ja teenuste maksumust ning nende

tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel

ajavahemik esmasest kasutuselevõtust

järgmise võõrandamiseni […].“ Eelnõu

kohaselt rakenduks kohustuslik

maksustamine aga kõikidele

võõrandamistehingutele, mis tehtaks ühe

aasta jooksul peale (taas)kasutuselevõttu.

2. Kavandatav muudatus tekitab

põhjendamatult kõrgema maksukohustuse

seadusekuulekatele maksumaksjatele.

Maksumaksjad, kes võtavad ehitise

kasutusele ning müüvad selle esimese aasta

jooksul peavad tasuma käibemaksu

müügihinnalt. Senise seaduse kohaselt ja

olukorras, kus ehitist ei maksustatud

vabatahtlikult optsiooni korras, pidi

maksumaksja korrigeerima

sisendkäibemaksu. Eeldusel, et kinnisvara

projekt on olnud kasumlik suurendab

sisendkäibemaksu korrigeerimine

käibemaksukohustust vähem võrreldes

müügihinnale käibemaksu lisamisega.

3. Seadusemuudatuse vajadust põhjendatakse

paljasõnaliselt maksupettuste

toimepanemisega. Esiteks, on seletuskirjas

tunnistatud, et vastavate pettuste gruppide

suuruse info puudub. Teiseks

maksupettustega võitlemine ei või olla

paljasõnaline ega tuua kaasa märgatavaid

negatiivseid tagajärgi ausatele

maksumaksjatele.

4. Kavandatav muudatus ei ole

proportsionaalne. Eelnõu tagajärg on see, et

kõikidele asjassepuutuvatele

maksumaksjatele kaasneb kõrgem

maksukohustus (vt ülal p 2) sõltumata sellest,

kas esmane kasutuselevõtt on näilik või

mitte. Minimaalsel juhul peab

seadusekuulekatel maksumaksjatel säilima

võimalus tõendada, et esmane kasutuselevõtt

pole olnud näilik. Seega saab eelnõuga

soovitud eesmärgi saavutada ka

vähemproportsionaalse meetmega nähes

selleks ette pööratud tõendamiskoormise.

II. Põhivara sisendkäibemaksu

korrigeerimine Seaduse muudatust

põhjendatakse sellega, et senine kord annab

põhjendamatu eelise nendele

maksukohustuslastele, kes esialgselt

väidavad, et hakkavad põhivara kasutama

maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult

võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe

makstud käibemaksu saab oma

maksustatavalt käibelt arvestatud

käibemaksust maha arvata ehk

põhimõtteliselt maksustatakse ettevõtte enda

lisatud väärtust (kasum ja tööjõukulu). Ehitis

on kaup, mida tuleb maksustada nagu igat

teist kaupa. Seega ehitise võõrandamise

maksustamine aasta jooksul pärast selle

(taas)kasutuselevõttu lähtub

käibemaksuarvestuse põhimõttest ega ole

põhjendamatu.

3. Eelnõu pigem toetab maksukuulekaid

maksukohustuslasi, kuna parandab ettevõtete

konkurentsi. Üldjuhul uued ehitised

võõrandatakse enne kasutuselevõttu ja

maksustatakse käibemaksuga. Maksuhalduri

hinnangul 100 ettevõtet jätab uusehitise

käibemaksuga maksustamata, põhjendades

seda sellega, et ehitis on kasutusele võetud.

Need ettevõtted saavad kehtiva korra

kohaselt konkurentsieelise võrreldes

nendega, kes uusehitist maksustavad.

4. vt punktid 2 ja 3

II. Punktid 1 ja 2. Muudatus ei ole seotud

üksnes maksupettuste vähendamisega.

Eesmärk on seada sisendkäibemaksu

mahaarvamine sõltuvusse prognoosi asemel

sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama

hakatakse. Selline käibemaksuarvestuse

kord, mis arvestab põhivara tegelikku

kasutamist, vastab rohkem

käibemaksuarvestuse põhimõttele. Muudatus

ei puuduta neid isikud, kes hakkavad

põhivara kasutama nii, nagu nad

prognoosisid. Samas muudatuse tulemusena

kaob motivatsioon prognoosida põhivara

soetamist maksustatava käibe jaoks, kuid

tegelikult on plaanis see võtta kasutusse

maksuvaba käibe jaoks. Seda, et prognoos ei

vasta tegelikkusele, on maksuhalduril väga

raske tõendada. Samuti ka

maksukohustuslasel võib olla teatud juhtudel

raske maksuhaldurile tõendada, milleks

hakatakse põhivara kasutama. Need

probleemid oluliselt vähenevad, kui eelnõu

kohaselt tehakse ümberarvestus põhivara

kasutusele võtmisel. Põhivara esmane

kasutuselevõtt on esmane pidev eesmärgiline

tegevus, mitte üks majutustehing.

Seadusemuudatus ei välista maksuhalduri

kontrolli, küll aga vähendab isikute ringi,

jaoks. Eelnõu eesmärgina tuuakse välja ka

maksuhaldurile valeinfo andmise

vähendamise.

1. Kavandatav muudatus on soovitud

eesmärkide saavutamiseks sobimatu või väga

ebaefektiivne – eelnõu kavandatava eesmärgi

väärab see, kui esmane kasutuselevõtu tehing

teha maksustatavana. Nt piisab sellest, et

enne pikka eluruumi üüri osutada üks kord

lühiajalist teenust nt AirBnB või

booking.com kaudu. Eeltoodut möönab ka

seletuskiri märkides, et muudatusega võib

kaasneda pettusemustrite muutmine. Veelgi

enam, muudatuse eesmärk võib olla

vastupidine soovitule, sest loob neile

petturlikele maksumaksjatele täiendava

võimaluse küsida kogu käibemaks riigilt

tagasi, kes prognoosi tegemisel ei taibanud

seda riigilt tagasi küsida. Kogu käibemaksu

tagasiküsimine esmase kasutuselevõtu

pinnalt muutub petturitel ka lihtsamaks –

enam ei pea koostama prognoose, mida

maksuhaldur nagunii ei kippunud uskuma.

2. Sisendkäibemaksu mahaarvamise

korrigeerimise sidumine esmase

kasutuselevõtuga on minimaalselt küsitav,

sest ehitise kohustusliku maksustamise

laiendamise (vt ülal ptk I.) osas liigutakse

vastupidises suunas. Seejuures selgitab

seletuskiri, et esineb näilikke esmaseid

kasutuselevõtte. Seda enam jääb

mõistmatuks, miks peaks sisendkäibemaksu

korrigeerimisel lähtuma esmasest

kasutuselevõtust.

3. Eelnõu jätab lahendamata erikohtlemised

sõltuvalt sellest, kas tegu on

raamatupidamislikus mõttes ’põhivaraga’ või

’kinnisvarainvesteeringuga’ (RTJ 5 vs 6).

Muudetav kord puudutab vaid põhivara.

Ühtlasi juhib EKFL tähelepanu, et mistahes

muudatuste vastuvõtmisel tuleks anda

mõistlik jõustumistähtaeg.

Kinnisvaratehingud planeeritakse ja

teostatakse teatavasti pika aja (aastate)

jooksul. Täna planeeritud ja teostuses olevad

projektid/tehingud ei tohiks majanduslikult

negatiivselt mõjutatud saada.

kelle puhul tekib vajadus kontrolliks.

Tõenäoliselt suur osa maksukohustuslasi, kes

prognoosi esitasid endale sobivalt, ei hakka

esitama maksuhaldurile valeandmeid

põhivara tegeliku kasutamise kohta. Kuna

kontrolliobjekte väheneb, saab maksuhaldur

vähesematele objektidele suuremat

tähelepanu pöörata, sealhulgas kontrollida

lühiajalisi esmaseid maksustatavaid

tehinguid.

3. Kinnisvarainvesteering on samuti

raamatupidamise seaduse kohaselt põhivara.

RTJ 5 käsitab materiaalset ja immateriaalset

põhivara ja RTJ 6 kinnisvara investeeringut.

Mõlemad juhendid käsitavad põhivarasid.

Muudatused ei ole seotud tehingutega, mida

üldjuhul ette planeeritakse, seega need

muudatused ei vaja pikka jõustumisaega.

Fast Track Education OÜ

a) Ettepanek: Palun kaaluda võimalust lisada

KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3

regionaalsed erisused või lisada summale

miinimum. Hetkel on sõnastus: „Ehitis või

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on

täpsustatud.

a) Ettepanek on vastuolus Euroopa Liidu

Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ. KMS

selle osa on oluliselt parendatud, kui

parendustega seotud kulutused ületavad

vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa

soetusmaksumust enne parendamist;”

Kinnisvara väikeinvestoritel (nn flippijatel)

on palve muuta 10 protsendi reeglit regiooniti

suuremaks või lisada summaline miinimum.

b) Kommentaar: Käibemaksuseadus,

käesolev eelnõu ning seletuskiri räägivad

kõik põhivarast. Kinnisvarainvestorid

kajastavad enda projekte raamatupidamises

Kinnisvarainvesteeringuna. Sellest on

tekkinud arusaamatused, kas

Kinnisvarainvesteering on eraldiseisva

regulatsiooniga või on mõeldud, et

Kinnisvarainvesteering on Põhivara

alamliik? Raamatupidamise Toimkonna

juhendid eristavad neid kahte ning RTJ 5

punkt 4 välistab selgelt Põhivara käsitluse

kasutamise Kinnisvarainvesteeringu korral

(Kinnisvarainvesteeringute kohta on

eraldiseisev RTJ 6).

c) Kommentaar, sisaldab ettepanekut:

Käibedeklaratsiooni asendamine andme-

koosseisudega

Käesoleva muudatuse selgitus on tüüpiline

näide, kus eesmärgina sõnastatakse ettevõtja

elu lihtsustamine, kuid sisu on väga suure

hulga ettevõtjate elu oluliselt keerukamaks

muutmine ning oluliste püsivate lisakulude

tekitamine. Ja ühegi ettevõtja elu ei lähe

tegelikult lihtsamaks.

1) Suur osa väikeettevõtjaid ei kasuta

majandustarkvara või ei kasuta seda

jooksvalt. Tean seda kuna käesoleval ajal

õpetan internetikoolituse raames enam kui

250-le väikeettevõtjale kuidas esmakordselt

majandustarkvara kasutusele võtta ning see

on väike hulk neist, kes sellist õpetust

vajaksid. Need ettevõtjad sisestavad praegu

2024 märtsis esmakordselt kogu 2023

dokumente ehk jooksvalt tegid nad

käibedeklaratsioone teisiti. 1.1) Kui nad

kasutavad majandustarkvara, siis paljudel

juhtudel selleks, et korra aastas kokku panna

raamatupidamine majandusaasta aruande

koostamiseks. 1.2) Jooksvalt peetakse

käibemaksu üle arvestust tabelarvestuses

ning kuu summa sisestatakse KMD

peab vastama nimetatud direktiivile.

Käibemaks peab olema neutraalne ja tagama

sarnase majandusliku sisuga tehingute

ühetaolise maksustamise sõltumata sellest,

kus regioonis tehing tehakse.

Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2

kohaselt võib liikmesriik kehtestada

kriteeriumid, millist ehitist käsitatakse

oluliselt parendatud ehitisena, mille

võõrandamist tuleb maksustada. Nende

kriteeriumite kehtestamisel tuleb arvesse

võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti

eesmärki ning järgida neutraalse

maksustamise põhimõtteid.

Käibemaksudirektiivi kui ka

käibemaksuseaduse eesmärgi kohaselt tuleb

maksustada kaupade lisandunud väärtust.

Käibemaksuseaduse kohaselt on ehitis

parendatud, kui parendusega seotud

kulutused ületavad vähemalt 10% ehitise või

selle osa soetusmaksumust enne

parendamist. Ei ole võimalik teha summalist

erandit, mille puhul lisandunud väärtus

ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%.

b) Kinnisvarainvesteering on samuti

raamatupidamise seaduse kohaselt põhivara.

RTJ 5 käsitab materiaalset ja immateriaalset

põhivara ja RTJ 6 kinnisvara investeeringut.

Mõlemad juhendid käsitavad põhivarasid.

c) Käibedeklaratsiooni asendamine

andmekoosseisudega on lisavõimalus esitada

käibedeklaratsiooni masin-masin-liidese abil

lihtsustatul kujul. Maksukohustuslasel on

võimalus muuta käibedeklaratsiooni andmete

esitamine koos arve andmetega lihtsamaks ja

mugavamaks ning seeläbi vähendada oma

halduskoormust. Maksukohustuslasele säilib

võimalus esitada andmeid manuaalselt või

failist, laadides e-MTA kliendirakenduses

(eelnõu seletuskirja p 6.4 lk 22 ja 23).

Muudatusega ei kaasne isikutele kohustust

muuta oma käibedeklaratsiooni andmete

esitamise viisi ega deklareerida rohkem

andmeid kui käesoleval ajal, mida

deklareeritakse käibedeklaratsiooni lisal

KMD INF ja ühendusesisese käibe aruandel

(KMS § 27 lg 12). Kui müügiarveid on

deklareerimisperioodil kokku alla 1000 euro,

deklaratsiooni ühe numbrina. Lisa 1 üle 1000

müükide kohta täidetakse käsitsi.

Planeeritud muudatus sisuliselt tekitab

lisakohustuse igale väikeettevõtjale hakata

kasutama ja tasuma majandustarkvara eest.

Minimaalselt tähendab see 228 eurot +

käibemaks lisakulu aastas (enamlevinud

tarkvara Merit Aktiva Standard paketi

aastatasu). Või tuleb käsitsi sisestada kõik

arved e-MTA kliendirakenduses, mis

tähendab tunde lisatööd võrreldes tänase

olukorraga.

2) Väga paljudel ettevõtjatel pole eriti üle

1000 euroseid müüke ja seetõttu ei koguta

klientide registrikoode. Arvele läheb kliendi

ettevõtte nimi (ja aadress) või klient lisab

need ise enda arvele/kviitungile. Ainult üle

1000 euroste müükide korral otsitakse käsitsi

üles ka registrikood.

2.1) Edaspidi peaks iga kliendi seostama

konkreetse registrikoodiga, mis tähendab

olulist käsitsi lisatööd nii väikeettevõtetele

kui suurettevõtetele. Lisaks olulist ajakulu

lisandumist igale ostule, mida väikeettevõtja

teeb tavakauplusest (pool tundi iga ostu kohta

mis kulub infoletis järjekorras seismisele).

3) Väikeettevõtjad kasutavad väga erinevaid

e-poodide valmislahendusi – enamik neist ei

toeta vaikimisi kliendi registrikoodi

kogumist. Muudatus tekitab juurde olulisi

arenduskulusid või välismaiste keskkondade

puhul, millele ei saa lisaarendust teha, sunnib

hiljem käsitsi lisama registrikoode.

Registrikoodide käsitsi lisamine jääb

igakuiseks jooksvaks kohustuseks, mis

suurendab vajadust klienditoe järele.

Lisaandmete küsimine müügil vähendab

müüki. Iga e-poe pidaja teab, et iga lisalahter,

mida klient peab täitma ostu vormistamiseks

vähendab müüki. Kui klient ei tea enda

ettevõtte registrikoodi, siis võib ta ostu edasi

lükata või sootuks loobuda ostust.

Kokkuvõtvalt: mõju maksukohustuslastele

on pigem suur ja püsiv.

d) Küsimus: Kas saan õigesti aru, et edaspidi

ei edastata andmeid maksuvaba käibega

väljastatud arvete kohta? Ei summaarselt ega

üksikarvetena? Kuidas Maksuhaldur saab

veenduda, et sisendkäibemaks on korrektselt

korrigeeritud lähtuvalt müügist kui

saab ka edaspidi andmekoosseisus sisestada

andmeid summerituna.

Nõuded käibedeklaratsiooni ja arvetele

esitatavate andmete kohta ei muutu, kuid

täpsustame selgituskirjas rahandusministri

määruse „Käibedeklaratsiooni

andmekoosseis“ kavandit (KMSi eelnõu

seletuskirja lisa 3) selgitava punktiga, mille

kohaselt sarnaselt kehtiva korraga andmete

edastamisel tehingupartneri registri- või

isikukoodi märkimata jätmine ei ole aluseks

käibedeklaratsiooni esitamata jäetuks

lugemiseks maksukorralduse seaduse § 90

lõike 2 mõttes, kui maksuhalduril on

võimalik isik tuvastada esitatud andmete

põhjal.

d) Maksuvaba käibe andmed jäävad

jätkuvalt andmekoosseisu.

e) Andmekoosseisu jäävad ka

sisendkäibemaksu korrigeerimise tulemusel

sisendkäibemaksu vähenemine/suurenemine.

Maksuhalduril puudub info maksuvaba käibe

olemasolu ja suuruse kohta?

e) Küsimus: Kuidas edaspidi kasutada

praeguse KMD lahtreid 10 ja 11 ehk

Täpsustused lahtrid? Mitmed ettevõtted

peavad korrigeerima sisendkäibemaksu

arvestust lähtuvalt müügikäibe osakaalust

detsembri deklaratsioonil või jooksvalt.

Näiteks olukorras kus ettevõte osutab nii

käibemaksuvabu teenuseid kui ka

käibemaksuga teenuseid. Sellised ettevõtted

on näiteks kinnisvara väljaüürijad, kes

pakuvad nii lühiajalist majutust kui

pikaajalist üüri või ettevõtted, kes on

otsustanud osa mitteeluruumidest välja

üürida käibemaksuga ning osale üüridest

lisada käibemaksu.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile	13.06.2024	5	1.1-10.1/1073-11	Õigusakti eelnõu	ram
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine	29.04.2024	50	1.1-10.1/1073-10	Õigusakti eelnõu	ram
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine	29.04.2024	50	1.1-10.1/1073-10	Õigusakti eelnõu	ram

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Failid

Digiallkirjad

Seosed