Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

1

EELNÕU

10.04.2024

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seadus

§ 1. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 31 punktis 5 asendatakse sõnad „ühendusesisese käibe aruandes“ sõnaga

„käibedeklaratsioonil“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Maksukohustuslane ja piiratud maksukohustuslane ei pea käesoleva paragrahvi lõigete 4

ja 5 alusel maksma käibemaksu teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult soetatud

kaupadelt või saadud teenustelt, kui selle teise liikmesriigi isik rakendab maksuvabastust

käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel ja tema registreerimise number sisaldab

järelliidet „EX“.“;

3) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 2 esimest lauset ja lõike 4 punkti 2 esimest lauset täiendatakse

pärast sõnu „riigi isik“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui teenust osutatakse voogedastuse

teel või muul viisil virtuaalselt“;

4) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 21 ja lõike 4 punkti 21 täiendatakse pärast sõna „isikule“

tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui nimetatud üritustel osalemine on virtuaalne“;

5) paragrahvi 15 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „ühendusesisese käibe aruandes vastavalt

käesoleva seaduse §-le 28“ tekstiosaga „käibedeklaratsioonil vastavalt käesoleva seaduse § 27

lõikele 15“;

6) paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „kasutuselevõttu,“

tekstiosaga „kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast

kasutuselevõttu,“ ja sõna „taaskasutuselevõttu“ tekstiosaga „taaskasutuselevõttu või

esmakordselt ühe aasta jooksul pärast taaskasutuselevõttu“;

7) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise

koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses

käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida

(edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta

käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive,

välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Internetipõhist kauplemiskohta omaval isikul tekib

käesoleva seaduse § 4 lõikes 13 sätestatud juhul registreerimiskohustus alates maksustatava

käibe tekkimise päevast.“;

8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teise liikmesriigi ettevõtlusega tegeleval isikul ei teki Eestis registreerimiskohustust, kui

on täidetud järgmised tingimused:

2

1) isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas

oma asukohaliikmesriigis, ei ületa kalendriaasta algusest alates ega ületanud ka eelmisel

kalendriaastal 100 000 eurot;

2) Eestis tekkinud käibe osas ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

registreerimiskohustuse tekkimise tingimused täidetud;

3) isik on oma asukohariigi maksuhaldurile esitanud eelteate või eelnevalt esitatud eelteate

muudatuse Eestis maksuvabastuse rakendamiseks ja saanud oma asukohariigi maksuhaldurilt

selleks registreerimise numbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral registreerimise

numbri kinnituse.“;

9) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui maksukohustuslase andmed on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse

alusel registrist kustutatud ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast alates isiku

käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 nimetatud käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab veel

samal kalendriaastal 40 000 eurot, tekib tal alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast

uuesti registreerimiskohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erisuste

puhul.“;

10) paragrahvi 19 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „tekkimise päevast“

tekstiosaga „alates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul“;

11) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „alates“ tekstiosaga „,välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul“;

12) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

„§ 191. Väikeettevõtete erikord

(1) Ettevõtlusega tegeleval Eestis asukohta omaval isikul ei teki teises liikmesriigis käibe

tekkimise korral kohustust ennast selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerida,

kui ta rakendab käesolevas paragrahvis sätestatud väikeettevõtete erikorda (edaspidi käesolevas

paragrahvis erikord). Erikorra rakendamiseks esitab isik maksuhalduri veebilehel elektroonilise

portaali kaudu eelteate.

(2) Erikorda rakendatakse juhul, kui isiku:

1) kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas Eestis, ei ületa jooksval ega ületanud eelmisel

kalendriaastal 100 000 eurot;

2) kalendriaasta käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa

jooksval ega ületanud eelmisel kalendriaastal või kahel eelmisel kalendriaastal, kui see on

asjaomases liikmesriigis ette nähtud, selles liikmesriigis kehtestatud piirmäära, mis on ette

nähtud seal asuvatele ettevõtlusega tegelevatele isikutele maksuvabastuse saamiseks.

(3) Kalendriaasta käive ühenduses või liikmesriigis, sealhulgas Eestis, vastavalt käibe

tekkimise kohale moodustub järgmistest käivetest:

1) kaupade ja teenuste maksustatav, sealhulgas nullprotsendise määraga maksustatav käive,

välja arvatud põhivara võõrandamine;

2) kinnisasjatehingute (§ 16 lõike 2 punktid 2, 3 ja 6) käive, välja arvatud põhivara

võõrandamine ja juhuslikud tehingud;

3) kindlustusteenuste (§ 16 lõike 2 punkt 1) ja finantsteenuste (§ 16 lõige 21) käive, välja arvatud

juhuslikud teenused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelteade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) isiku nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress;

2) liikmesriik või liikmesriigid, kus isik kavatseb maksuvabastust rakendada;

3

3) eelmise kalendriaasta jooksul igas liikmesriigis, sealhulgas Eestis, tekkinud käibe

kogusumma eurodes;

4) jooksva kalendriaasta jooksul kuni eelteate esitamiseni igas liikmesriigis, sealhulgas Eestis,

tekkinud käibe kogusumma eurodes;

5) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse jooksva kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel sellele

järgneval kahel kalendriaastal erikorra rakendamise keeldu, üle-eelmisel kalendriaastal

tekkinud käibe kogusumma eurodes;

6) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse mitut registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära,

käesoleva lõike punktides 3–5 nimetatud käibe kogusumma eurodes eraldi kaupade ja teenuste

lõikes.

(5) Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu

maksuhaldurile esitatud eelteate teabes tehtavatest muudatustest, sealhulgas kavatsusest

rakendada maksuvabastust muus kui eelteates märgitud liikmesriigis ning otsusest lõpetada

maksuvabastuse rakendamine teises liikmesriigis. Erikorda rakendav isik ei pea esitama teavet,

mis sisaldub käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatud teabes.

(6) Maksuvabastust rakendatakse teises liikmesriigis kooskõlas:

1) esitatud eelteatega alates maksuhalduri poolt isikule väikeettevõtete erikorra rakendamiseks

registreerimise numbri teatamise kuupäevast või

2) eelteate muudatustega alates maksuhalduri poolt isikule pärast temapoolset eelteate

muudatustest teavitamist väikeettevõtete erikorra rakendamiseks antud numbri kehtivuse

kinnitamise kuupäevast.

(7) Kui erikorra rakendamiseks sätestatud tingimused on täidetud, teatab maksuhaldur

registreerimise numbri järelliitega „EX“ või registreerimise numbri kehtivuse kinnituse isikule

elektrooniliselt 35 tööpäeva jooksul eelteate või eelteate muudatuste esitamisest arvates, välja

arvatud juhul, kui maksuhaldur on isikut teavitanud tähtaja pikendamisest maksudest

kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmise eesmärgil vajalike kontrollide

tegemiseks.

(8) Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga

kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks järgmise teabe:

1) kvartali jooksul Eestis tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud käibe

kogusumma eurodes või märge „0“, kui käivet ei tekkinud;

2) kvartali jooksul teises liikmesriigis tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3

nimetatud käibe kogusumma eurodes või märge „0“, kui käivet ei tekkinud;

3) liikmesriigi puhul, kus rakendatakse mitut registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära,

käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käibe kogusumma eurodes eraldi kaupade ja teenuste

lõikes;

4) eelmise kvartali jooksul pärast eelteate esitamist käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud

käibe kogusumma või märge „0“, kui käivet ei tekkinud, kui eelteade on esitatud enne kvartalit,

millal algas erikorra rakendamine.

(9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud jooksva kalendriaasta käibe piirmäär

ühenduses ületatakse, teatab erikorda rakendav isik sellest maksuhalduri veebilehel

elektroonilise portaali kaudu 15 tööpäeva jooksul alates käibe ületamise päevast ning esitab

teabe alates jooksva kvartali algusest kuni kalendriaasta käibe ületamiseni tekkinud käibe

kohta.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 8 nimetatud käibe, mis on tehtud muus valuutas kui

euro, ümberarvestamisel eurodesse kasutatakse kalendriaasta esimesel päeval Euroopa

4

Keskpanga avaldatud vahetuskurssi või, kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis

järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.

(11) Maksuhaldur lõpetab isiku õiguse rakendada erikorda või muudab isiku erikorra

rakendamise ulatust, kui isik jätkab erikorra rakendamist teises liikmesriigis, järgmistel

juhtudel:

1) isiku käive ületab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära;

2) teine liikmesriik, kus isik erikorda rakendab või on esitanud eelteate kavatsusest rakendada,

on teatanud, et isik selles liikmesriigis maksuvabastust rakendada ei saa või selle rakendamine

on lõpetatud;

3) erikorda rakendav isik on teatanud maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu

erikorra rakendamise lõpetamisest;

4) erikorda rakendav isik on teatanud maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu

oma tegevuse lõpetamisest või võib seda muul viisil eeldada.

(12) Maksuhaldur võib lõpetada isiku õiguse rakendada erikorda, kui isik ei ole esitanud

käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud teavet või on korduvalt hilinenud selle teabe

esitamisega.

(13) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise

lõpetamise või muutmise otsuse elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise tingimused on

täidetud, kuid isik on maksuhaldurit teavitanud erikorra rakendamise lõpetamisest, jõustub

erikorra rakendamise lõpetamine maksuhalduri teavitamisele järgneva kvartali esimesel päeval

või juhul, kui maksuhaldurit on teavitatud kvartali viimasel kuul, siis järgmise kvartali teise kuu

esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud käesoleva paragrahvi lõike 2

punktis 1 nimetatud piirmäära ületamisega, jõustub otsus vastava piirmäära ületamise

kuupäeval. Muudel juhtudel jõustub erikorra rakendamise lõpetamine otsuses nimetatud

kuupäeval.

(14) Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära, ei saa ta piirmäära ületamisele järgneva kalendriaasta

jooksul erikorda rakendada.

(15) Kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ületab teises liikmesriigis käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud piirmäära, ei saa ta selles liikmesriigis erikorda

rakendada piirmäära ületamisele järgneva kalendriaasta jooksul või kahe järgneva kalendriaasta

jooksul, kui see on asjaomases liikmesriigis ette nähtud.“;

13) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „alates, välja arvatud

juhul, kui teenust saadakse teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult ning see teise

liikmesriigi isik rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra

alusel ja tema registreerimise number sisaldab järelliidet „EX““;

14) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud piirmäära arvestusse ei arvata kauba soetamist teise liikmesriigi isikult, kes

rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud korra alusel ja tema

registreerimise number sisaldab järelliidet „EX“.“;

15) paragrahvi 21 lõike 21 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tegevuskoht“ tekstiosaga „,

välja arvatud teise liikmesriigi isik, kes rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes

11 sätestatud korra alusel“;

5

16) paragrahvi 22 lõikes 1, lõike 2 punktis 4 ja lõikes 21 asendatakse tekstiosa „§ 1 lõike 1

punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei“ tekstiosaga „§ 191 lõikes 3

nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel

kalendriaastal ega“;

17) paragrahvi 26 lõikest 11 jäetakse välja teine lause;

18) paragrahvi 27 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja selle lisa (edaspidi koos

käibedeklaratsioon)“ ja viiendas lauses asendatakse sõna „vorm“ sõnaga „andmekoosseis“;

19) paragrahvi 27 lõigetes 11–14 asendatakse läbivalt sõnad „käibedeklaratsiooni lisal“ sõnaga

„käibedeklaratsioonil“;

20) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesisese käibe andmed, kui:

1) maksukohustuslasel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive,

ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus või ta

on toimetanud Eestist teise liikmesriiki nõudmiseni varu, sealhulgas ka juhul, kui nõudmiseni

varu soetaja muutub või nõudmiseni varu on toimetatud Eestisse tagasi;

2) maksukohustuslane on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi

maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4

punktis 9 nimetatud teenust, mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendilise

maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis.“;

21) paragrahvi 27 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, ilma käibedeklaratsiooni lisata“;

22) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 29 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „tehingud (§ 16)“

tekstiosaga „ja teises liikmesriigis §-s 191 sätestatud tingimustel käibemaksust vabastatud

tehingud“;

24) paragrahvi 29 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „käibemaks“ tekstiosaga „, arvestades § 3

lõikes 7 sätestatud erisust“;

25) paragrahvi 30 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 32 lõiget 4 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Põhivara esmasel kasutusele võtmisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu täies ulatuses

vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara

kasutusele võtmise maksustamisperioodil.“;

27) paragrahvi 32 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse sõnad „Sisendkäibemaksu

korrigeeritakse vastavalt“ sõnadega „Edaspidi korrigeeritakse sisendkäibemaksu vastavalt“;

28) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „Eesti või teise liikmesriigi“;

29) paragrahvi 41 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõnad „või autoriõiguse valdaja“ tekstiosaga „,

autoriõiguse valdaja või maksukohustuslane, kes ei järgi seda teost edasi müües käesolevas

paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda“;

6

30) paragrahvi 44 lõigetes 1 ja 9 asendatakse sõnad „maksustatav käive“ tekstiosaga „käesoleva

seaduse § 191 lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti,“;

31) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „(EL) 2021/1159 (ELT L 250, 15.07.2021, lk 1–

3)“ asendatakse tekstiosaga „ (EL) 2020/285 (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13–23), (EL)

2021/1159 (ELT L 250, 15.07.2021, lk 1–3), (EL) 2022/542 (ELT L 107, 6.4.2022, lk 1–12)“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) teostada riiklikku järelevalvet käibemaksuseaduses sätestatud väikeettevõtete erikorra

rakendaja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle.”;

2) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja

käibemaksuseaduse § 191 tähenduses.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 5, 17–22 ja 25 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt

kavandatakse lihtsustada väikeettevõtjate tegutsemist teistes liikmesriikides võrdsustades

liikmesriigis asukohta mitteomavate ettevõtjate ja asukohta omavate ettevõtjate käibemaksu

kohustuse tekkimisega seotud õigused ja kohustused.

Muudatuste eesmärk on vähendada Euroopa Liidus asuvate väikeettevõtjate halduskoormust,

mis puudutab erinevates liikmesriikides tegutsemisel käibemaksukohustuse tekkimist ja

täitmist. Kehtiva korra kohaselt on liikmesriikides kehtestatud käibe piirmäär, mille ületamiseni

ei ole isikul kohustust ennast registreerida käibemaksukohustuslasena (edaspidi

maksukohustuslane). See piirmäär kehtib üksnes liikmesriigis asukohta omavatele isikutele.

Eestis on selleks piirmääraks 40 000 eurot. Ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul tuleb

registreerida ennast maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast, ehk et

võrreldes asukohta omava ettevõtlusega tegeleva isikuga puudub tal õigus tegutseda

maksukohustuslasena registreerimata kuni asjaomases riigis kehtiva käibe piirmäära

ületamiseni. Selleks, et võrdselt kohelda nii liikmesriigis asukohta omavaid isikuid kui ka

mitteresidente, kes omavad asukohta teistes liikmesriikides, kehtestatakse kord, mille kohaselt

ettevõtja ei pea teises liikmesriigis tegutsedes ennast registreerima seal maksukohustuslasena

samadel tingimustel, mis kehtivad selles teises liikmesriigis asukohta või püsivat tegevuskohta

omavatele ettevõtjatele maksukohustuslasena registreerimiseks.

Muudatus vähendab piiriüleselt tegutsevate väikeettevõtjate halduskoormust.

Käibemaksulaekumisele on muudatuse mõju vähene.

Lisaks näeb eelnõu ette kahe eraldiseisva maksudeklaratsiooni, käibedeklaratsiooni ja

ühendusesisese käibe aruande, liitmist üheks deklaratsiooniks, mille esitamise aluseks on senise

vormi asemel andmekoosseisud. Muudatuse tulemusel väheneb maksukohustuslaste

halduskoormus ja ka Maksu- ja Tolliameti (edaspidi maksuhaldur) töökoormus.

Muudetakse ka käibemaksuga maksustamise põhimõtet, mis puudutab uusi kasutusele võetud

ehitisi. Kavandatava muudatuse järgi tuleb maksustada ehitise esmast võõrandamist pärast

kasutuselevõttu, kui see on kasutusel olnud kuni aasta. Muudetakse ka põhivara

sisendkäibemaksu korrigeerimise korda. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) kohaselt

põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse põhivara maksustatava käibe

tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest. Kavandatava muudatuse kohaselt, kui

põhivara kasutusele võtmisel tegelik kasutamine erineb prognoosist, tehakse kogu

sisendkäibemaksu osas ümberarvestus, lähtudes selle esmasest kasutamisest.

Muudatustega tõhustatakse maksuhalduri tööd, väheneb maksukohustuslaste motivatsioon teha

näilikke toiminguid ja kasvab käibemaksu laekumine.

Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatusega laiendatakse maksuhalduri pädevust

teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra rakendajate arvestuse pidamise ja

2

aruandluskohustuse täitmise üle, ning täiendatakse maksukohustuslaste registrit väikeettevõtete

erikorda rakendavate isikute andmetega.

Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Aet Külasalu ([email protected], tel 5885 1300) ja

Sirje Pulk ([email protected]; tel 5885 1496). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected], tel 5885 1493). Eelnõu mõju riigieelarve laekumisele hindas

fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste ([email protected], tel 5885 1459).

Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja

Sirje Lilover ([email protected], tel 5885 1468).

Märkused

KMS muudatustega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse

nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete

erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille

eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT

L 62, 02.03.2020, lk 13–23)1 ning nõukogu direktiiv (EL) 2022/542, millega muudetakse

direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas (ELT L 107, 6.4.2022, p.

1–12 )2, mille norme liikmesriigid on kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2025. a.

Väikeettevõtete erikorda puudutav direktiiv on seotud komisjoni rakendusmäärusega (EL)

2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud

rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021, lk 27–36)3.

Nimetatud määrusega kehtestatakse liikmesriikide vaheline automaatse teabevahetuse kord,

mis puudutab ettevõtjaid, kes kohaldavad teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva seaduse

eelnõuga.

Eelnõuga kavandatakse KMS 2025. a 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 21.11.2023, 11)

ja MKS 2025. a 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 20.02.2024, 7) muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Väikeettevõtete erikord KMS muudatustega kavandatakse vähendada Euroopa Liidus asukohta omavate

väikeettevõtjate halduskoormust. Selleks sätestatakse ettevõtlusega tegelevatele isikutele

võimalus teises liikmesriigis tekkiva käibe korral rakendada väikeettevõtete erikorda, mis

annab õiguse võrdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis

maksukohustuslasena registreerimata. Ettevõtjal on õigus väikeettevõtete erikorda rakendada

teises liikmesriigis tekkiva käibe osas, kui tema kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000

eurot ja ka teises liikmesriigis tekkiv käive ei ületa selles teises liikmesriigis

maksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020L0285&qid=1697804221418 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L0542&qid=1698844050298 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R2007&qid=1698843656557

3

2.2. Käibedeklaratsioon ja selle lisad

Maksuhaldur kavandab 2023–2025 aastal arendusprojekti "Kaasaegse käibedeklaratsiooni

(KMD) loomine ja andmete automaatne edastamine XBRL GL formaadis“ raames

maksukohustuslaste maksukohustuste täitmise lihtsustamise ja kaasajastamise eesmärgil muuta

käibedeklaratsiooni ja ühendusesisese käibe aruande rakendusi. Eelnõuga kavandatakse

asendada senine vormipõhine käibemaksukohustuse deklareerimine andmepõhiseks, mis

tähendab käibemaksukohustuse välja arvutamiseks vajalike algandmete edastamise võimaluse

loomist otse maksukohustuslase raamatupidamisest ja maksuhalduri poolt maksukohustuse

välja arvutamist. Kui seni toimub deklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis

muudatuse tulemusena liigub maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile.

Maksukohustuslasel säilib võimalus esitada andmed manuaalselt või failist laadides e-MTA

kliendirakenduses.

Eelnõuga kavandatakse liita KMS-s kaks eraldiseisvat deklaratsiooni/aruannet –

käibedeklaratsioon (KMD) koos lisadega KMD INF A ja B osa (KMS § 27) ning

ühendusesisese käibe aruanne (VD/VDP) (KMS § 28), üheks deklaratsiooniks.

Käibedeklaratsiooni andmekoosseisu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et

maksukohustuslane esitaks andmeid ühe korra. Näiteks kehtiva korra kohaselt tuleb kauba

ühendusesisene käive deklareerida nii käibedeklaratsioonil kui ka ühendusesisese käibe

aruandel. Muudatuse tulemusena deklareeritakse ühendusesisese käibe andmed üksnes

käibedeklaratsioonil. Selliseid andmeid, mis on maksuhaldurile muude vorminõuete täitmise

kaudu esitatud või on kättesaadavad teistest andmekogudest, andmekoosseisu ei lisata. Näiteks

jääb ära autode arvu käibedeklaratsioonil deklareerimine, kuna vajadusel saab maksuhaldur

andmed Transpordiameti registrist. Samuti jääb ära ühendusesisese käibe aruandele arvete

koopiate lisamine. Ettevõtjale jääb lisaks x-tee kanali (masin-masin liides) kaudu andmete

edastamisele võimalus esitada andmeid ka manuaalselt (sh failist laadimine) läbi e-MTA

kliendirakenduse.

2.3. Ehitiste maksuarvestus

Käibemaksuga maksustatakse uute ehitiste võõrandamist. Kasutusel olnud ehitisi ei maksustata,

välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane on valinud ehitise maksustamise. Nimetatud

valikuõigus puudub eluruumide käibe maksustamisel. Uue ehitistena käsitatakse ehitist, mis ei

ole veel kasutusele võetud. Muudatuse eesmärgiks on vähendada olukordi, kus uus ehitis

võetakse lühiajaliselt või näiliselt kasutusse eesmärgiga võõrandada see ehitis käibemaksu

tasumata. Kavandatava muudatuse järgi loetakse uueks ehitiseks ka ehitist, mis võõrandatakse

esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu. Eesmärk on vähendada ettevõtete

motivatsiooni esitada näilikke tõendeid ehitise kasutamise kohta enne selle võõrandamist,

eesmärgiga vältida ehitise võõrandamisel käibemaksu tasumist. Ehitise maksustamisel on

maksukohustuslasel selle soetamisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, seega

muudatus käibemaksu kumulatsiooni ei tekita.

2.4. Põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu ümberarvestus

Kehtiva korra järgi lähtutakse põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel

prognoosist, millises ulatuses hakatakse põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks. Seejärel

korrigeeritakse põhivara soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu iga kalendriaasta lõpus,

lähtudes sellest, kuidas seda põhivara antud aastal on kasutatud. Selline kord annab

põhjendamatu eelise nendele maksukohustuslastele, kes esialgselt väidavad, et hakkavad

põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtavad selle kasutusele

maksuvaba käibe jaoks. Maksuhalduri praktika kohaselt esitatakse valeandmeid eelkõige

4

eluruumide prognoositava kasutamise kohta. Eelis tekib seetõttu, et maksustatava käibe tarbeks

kinnisasja soetamisel saab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata prognoosi

kohaselt, kuid hiljem maksuvaba käibe jaoks kasutamisel korrigeerib maha arvatud

sisendkäibemaksu vastavalt tegelikule kasutamisele iga aasta lõpus 1/10 osas ehk maksab

tagastatud sisendkäibemaksu riigile tagasi 10 aasta jooksul. Maksuhalduril on

maksukohustuslase ehitise kasutamise prognoosi väga raske kontrollida ning enamasti eluruumi

soetamisel makstav käibemaks tagastatakse maksukohustuslasele. Samas on ka juhuseid, kui

maksukohustuslane plaanibki ehitada eluruumid müügiks, kuid plaan muutub ja ta annab need

hoopis maksuvabalt üürile. Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb isikul põhivara kasutusele

võtmisel teha kogu sisendkäibemaksu osas ümberarvestus lähtuvalt sellest, mille jaoks see

esmalt kasutusele võetakse. Eesmärgiks on sisendkäibemaksu mahaarvamine seada sõltuvusse

sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama hakatakse, mitte sellest kuidas prognoositakse

põhivara kasutamist. Eesmärgiks on ka vähendada maksuhaldurile valeinfo andmist soetatud

põhivara kasutamise kavatsuse kohta ning vähendada maksuhalduri töökoormust ja suurendada

käibemaksu laekumist.

2.5. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

Seaduse eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1

lõike 2 punktile 2 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb

Euroopa Liidu (edaspidi liit) õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva liidu õigusakti

eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu direktiivide

(EL) 2020/285 ja 2022/542 põhimõtete rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu

vajalikud normid ja avaldada need hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks. Nimetatud direktiivide

üle võtmine järgides direktiivis sätestatud tähtaega on liikmesriigile kohustuslik ning selles osas

ei ole liikmesriigile jäetud diskretsiooni.

Väikeettevõtete erikorda puudutavat mõju on hinnatud Euroopa Komisjoni dokumendis

SWD(2018) 94, mille kommenteeritud kokkuvõte on esitatud komisjoni töödokumendis

SWD(2018) 115.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas väikeettevõtete käibemaksu erikorda käsitleva

nõukogu direktiivi eelnõud6 (COM(2018) 21) 2018. a 23. märtsi istungil7. Komisjon otsustas

toetada kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega8 Vabariigi Valitsuse 2018. a 1. märtsil

vastuvõetud seisukohti väikeettevõtete käibemaksu erikorda käsitleva nõukogu direktiivi

eelnõu kohta9. Valitsus toetas nimetatud eelnõu eesmärke ja eelnõuga planeeritavaid

väikeettevõtetele maksuvabastuse kohaldamise põhimõtteid. Valitsus ei toetanud nõuet, mis

kohustaks maksukohustuslasest väikeettevõtja käibemaksuga maksustamise perioodiks

kehtestama ühte kalendriaastat ning väikeettevõtjale lihtsustatud korras maksukohustuslasena

registreerimise numbri saamist. Eelnõu menetluse käigus Euroopa Liidu Nõukogus jäeti

nimetatud nõuded direktiivi tekstist välja.

Käibedeklaratsiooni vormi asendamine andmekoosseisudega lihtsustab ettevõtjate andmete

esitamist, kes soovivad oma aruandlust automatiseerida ja esitada andmed masin-masin liidest

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0009&qid=1698844890358 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0011&qid=1698845024238 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018PC0021&qid=1707909627044 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/771db735-361e-4d0d-845e-f80e986c8733 8 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/864e1192-23fc-4d0e-96df-76b44783f386 9https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b70555fe-015e-47df-a29e-7d5d7e8b93ca

5

kasutades andmete põhiselt, mitte vormi põhiselt. Seega muudatus laiendab ettevõtjate

võimalusi käibeandmete esitamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 5 ei ole

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

Ehitiste ja põhivara maksuarvestuse muudatuse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku

muudatust või muud olulist mõju (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõige 2 punkt

5).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1 punktid 1 ja 5 – KMS § 2 lõike 31 punkt 5, § 15 lõige 31

Tulenevalt planeeritavast KMS §-de 27 ja 28 muudatustest, mille kohaselt lisatakse

ühendusesisese käibe aruanne edaspidi käibedeklaratsiooni koosseisu, asendatakse vastavalt

KMS-s kasutatav nimetus „ühendusesisene käibe aruanne“ nimetusega „käibedeklaratsioon“.

3.2. Eelnõu § 1 punktid 2, 13–15 ja 24 – KMS § 3 lõige 7, § 21 ja 29 lõige 12

KMS § 3 lõikes 4 on sätestatud maksukohustuslase maksukohustus, ehk on loetletud tehingud,

millelt peab maksukohustuslane arvestama ja maksma käibemaksu. Eestis tekkiva käibe osas

maksustatakse lisaks maksukohustuslase enda käibele ka teenuste ja kaupade saamist

ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Seega maksukohustuslane peab arvestama

käibemaksu ka juhul, kui käive tekib välisriigi isikul, kuid maksukohustus on kauba või teenuse

ostjal. Lõikes 5 on nimetatud tehingud ja toimingud, millelt tekib maksukohustus piiratud

maksukohustuslasel. Ka piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule sarnaselt

maksukohustuslasena registreeritud isikuga rakendub maksukohustus teenuste ja kaupade

saamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Piiratud maksukohustuslase puhul tähendab

maksukohustus reaalset käibemaksu maksmise kohustust, mitte üksnes arvestust, kuna tal

puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Muudatusega nähakse ette, et maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreeritud isikul ei teki siiski maksukohustust, kui teenus või kaup, sealhulgas kokkupandav

kaup saadakse ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi

maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ja ta on kauba või

teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX“.

Sellest tulenevalt muudetakse ka KMS §-s 21 sätestatud piiratud maksukohustuslasena

registreerimise korda. Muudatustega lõigetes 1–21 sätestatakse, et piiratud

maksukohustuslasena registreerimise kohustust ei teki, kui teenus saadakse teise liikmesriigi

isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra

rakendamiseks õiguse ja ta on arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri

järelliitega „EX“. Sellisel juhul ei arvata soetatud kauba maksustatavat väärtust

ühendusesiseselt soetatud kaupade piirmäära arvestusse.

Koosmõjus KMS § 3 lõikega 7 muudetakse ka KMS § 29 lõiget 1. Muudatusega jääb piiratud

maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvestusest välja kaupade ja

teenuste maksustav väärtus, kui müüja on teise liikmesriigi isik, kes on oma asukoha

liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ja ta

on kauba või teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX“

6

Näiteks: Eestis registreeritud maksukohustuslane tellib Läti ettevõtjalt reklaamiteenust.

Üldreegli kohaselt tuleb Eestis registreeritud maksukohustuslasel sellise teenuse saamisel

rakendada pöördmaksustamist, ehk arvestada sellelt teenuselt käibemaks, ja kui seda teenust

kasutatakse maksustatava käibe tarbeks, siis on maksukohustuslasel õigus ka sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks. Kui teenuse osutaja on Lätis registreeritud väikeettevõtete erikorra

rakendajana ja talle on antud õigus erikorda Eestis rakendada, siis teenuse saajal Eestis selle

teenuse saamiselt maksukohustust ei teki. Sellisel juhul märgib Läti ettevõtja arvele

registreerimisnumbri järelliitega „EX“, mis näitab, et tal ei teki Eestis maksukohustust ja seda

ei teki ka pöördmaksustamise näol temalt teenuse saajal.

3.2. Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 – KMS § 10

KMS § 10 lõike 2 punktides 2 ja 21 ning lõike 4 punktis 2 ja 21 on sätestatud käibe tekkimise

koht, kui osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusteenust

või messi või näitusega seotud teenust või nimetatud üritustele sissepääsu teenust või

sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust. Selliste teenuste käibe tekkimise koht on erinevalt

üldreeglist ürituse toimumise koht.

KMS muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast lähtuvalt ei määrata käibe

tekkimise kohta, kui teenus osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt.

Virtuaalselt osutatavad teenused on oma olemuselt elektroonilised teenused ja maksustatakse

vastavalt selliste teenuste maksustamise reeglitele.

Samuti muudetakse KMS § 10 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 punkti 2, mis puudutavad üritustega

seotud teenuste käibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse isikule, kes ei ole

maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik või ettevõtlusega

tegelev ühendusevälise riigi isik. Muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast

lähtuvalt ei määrata käibe tekkimise kohta, kui üritus edastatakse voogedastuse teel või muul

viisil virtuaalselt. Kui kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või

meelelahutusüritusteenust või messi või näitusega seotud teenust osutatakse isikule, kes ei ole

maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega

tegelev ühendusevälise riigi isik, siis sellise ürituse edastamisel voogedastuse teel või muul

viisil virtuaalselt, on teenuse osutamise kohaks isiku elu- või asukoht.

Näiteks, kui näituse füüsiline toimumise koht asub Eestis, kuid seda näitust on võimalik lisaks

füüsiliselt näitusesaali külastamisele külastada ka virtuaalselt, siis sellise virtuaalse näituse

külastusõiguse müümisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv

tegevuskoht. Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, siis teenus

maksustatakse Eestis 0% määraga ja maksukohustuslasest teenuse saajal tekib teises

liikmesriigis sellelt teenuselt maksukohustus. Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi

füüsiline isik, siis Eestis asuval teenuse osutajal tekib teenuse saaja riigis maksukohustus juhul,

kui isiku piiriülene KMS §-s 101 sätestatud käive ületab 10 000 eurot kalendriaastal.

Seega kokkuvõtteks, olenemata üritustega seotud teenuste saaja isikust, selliste teenuste

virtuaalsel osutamisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv

tegevuskoht.

KMS asjaomaste sätete muutmise tingib käibemaksudirektiivi artiklite 53 ja 54 täpsustamine

eesmärgiga ühtlustada liikmesriikide maksustamise praktikat. Eestis antud muudatus kehtivat

praktikat ei muuda, kuna voogedastuse teel või virtuaalselt osutatavate teenuste osutamise koht

määratakse kehtiva regulatsiooni tõlgenduse kohaselt teenuse saaja asukohast lähtuvalt

7

vastavalt KMS § 101 sätestatud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse

käibe tekkimise koha reeglitele.

3.3. Eelnõu § 1 punkt 6 – KMS § 16 lõige 2 punkt 3

KMS § 16 lg 2 punkti 3 järgi on ehitise müük üldjuhul maksuvaba, kuid tuleb maksustada

ehitist, mis ei ole veel kasutusele võetud ehk uut ehitist. Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike

2 kohaselt võib liikmesriik uue ehitise määratlemisel kohaldada muid kriteeriume kui ehitise

esmane kasutuselevõtt, näiteks ajavahemik esmasest kasutuselevõtust kuni järgmise

võõrandamiseni, kusjuures see vahemik ei või ületada kaht aastat. Seda võimalust kasutavad

mitmed liikmesriigid, näiteks Leedu, Poola, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Madalmaad.

Kavandatava muudatuse järgi tuleb maksustada ka ehitise esmast võõrandamist pärast

kasutuselevõttu kui kasutuselevõtust ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Näiteks kui ehitis

soetatakse 2. jaanuaril 2025. a, kasutusele võetakse 5. aprillil 2025. a ning võõrandatakse 5.

aprillil 2026. a, siis sellise ehitise võõrandamist tuleb maksustada. Kui võõrandamine antud

näite puhul toimub 6. aprillil 2026. a, siis sel juhul ehitise võõrandamist ei pea maksustama.

Uue ehitise käsitluse muutmise eesmärgiks on vähendada olukordi, kus uus ehitis võetakse

näilikult kasutusele ning mõne aja pärast see müüakse käibemaksu tasumata. Sama põhimõtet

rakendatakse ka ehitisele, mis on oluliselt parendatud. Sel juhul tuleb ehitist maksustada, kui

see võõrandatakse aasta jooksul pärast parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu.

3.4. Eelnõu § 1 punktid 7, 9 ja 30 – KMS § 19 lõiked 1 ja 2 ning § 44

KMS § 19 lõikes 1 on sätestatud maksustatava käibe piirmäär, mille ületamisel on isikul

kohustus ennast registreerida maksukohustuslasena. Kavandatava muudatusega muudetakse

maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestamise aluseid. Eestis tekkiva maksukohustuse

tekkimise piirmäära arvestusse arvatakse üksnes käive, mille tekkimise koht on Eestis. Loetelu

tehingutest, mis arvatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse, sätestatakse KMS

§ 191 lõikes 3. Võrreldes kehtiva korraga lisatakse piirmäära arvestusse kindlustus- ja

finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja käive, kui need ei ole juhusliku

iseloomuga. Juhuslikud tehingud on sellised tehingud, mis ei kuulu isiku tavapärase

kutsetegevuse hulka ning millel on ettevõtja kogukäibe suhtes vaid teisejärguline või juhuslik

tähtsus (Euroopa Kohtu kohtuasi C-716/18). Endiselt piirmäära hulka ei arvata põhivara käivet.

Kuna piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht on Eestis, jääb

võrreldes kehtiva korraga käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMS § 10 lõike 4 punktis 9

nimetatud teenuse käive, kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus, või

transpordivahendi lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele

või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule. Isikul ei teki

siiski maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu tema käibe moodustab

maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud

kauba ühendusesisene käive.

Maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestuspõhimõtte muudatusest tulenevalt muudetakse ka

KMS § 19 lõike 2 ning § 44 sõnastust, ning viidatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära

arvestusel KMS § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käibe arvestuse aluseks olevale käibele.

Käibe piirmäära arvestuse põhimõtete muutmise tingib kavandatav väikeettevõtete erikord (§

191), mille kohaselt isikud arvestavad liidu üleselt ühesugustel alustel aastakäivet nii oma

asukoha liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides ning selle alusel saavad lisaks oma

asukohariigile ka teistes liikmesriikides maksustatava käibe tekkimisel kohaldada

väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust.

8

Internetipõhist kauplemiskohta omaval isikul, kes võimaldab ühendusevälise riigi ettevõtlusega

tegeleval isikul võõrandada ühenduses maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena

registreerimata isikule kaupu, tekib registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise

päevast. Internetipõhist kauplemiskohta omav isik antud juhul täidab maksukohustuse

ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku eest, kellele ei kohaldu maksukohustuse

tekkimise piirmäär 40 000 eurot.

Isikud, kes rakendavad KMS §-des 40, 41 või 42 sätestatud erikorda, mille kohaselt käibemaks

arvestatakse kasumimarginaali alusel, siis käibe piirmäära arvestamisel tuleb lähtuda § 12

lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mitte marginaali suurusest. Nimetatud erikordade alusel

sätestatakse üksnes käibe maksustatava väärtuse määramise kord. Seega käibe piirmäära

arvestusse hõlmatakse kõik tasud, mis kauba või teenuse eest saadakse või on saadud10.

3.5. Eelnõu § 1 punktid 8, 10 ja 11 – KMS § 19 lõiked 11, 3 ja 4

KMS § 19 täiendatakse uue lõikega 11, mille kohaselt on teise liikmesriigi ettevõtlusega

tegeleval isikul maksustatava käibe tekkimisel Eestis õigus sarnaselt Eesti ettevõtjaga

kohaldada väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust kuni kalendriaasta käibe piirmäära

40 000 euro ületamiseni tingimusel, et sellise isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa

100 000 eurot. Selleks, et nimetatud tingimustele vastav teise liikmesriigi isik saaks

käibemaksukohustuseta Eesti tegutseda, tuleb tal esitada oma asukohariigi maksuhaldurile

eelteade väikeettevõtete erikorra rakendamiseks. Kui selline isik rakendab juba mõnes teises

liikmesriigis väikeettevõtjatele ettenähtud käibemaksuvabastust, siis Eestis

käibemaksuvabastuse rakendamiseks peab ta esitama oma asukohariigi maksuhaldurile esitatud

eelteate asjakohase muudatuse. Sellised eelteated ja nende muudatused edastatakse automaatse

infovahetuse teel elektroonilise süsteemi kaudu eelteates märgitud asjaomastele

liikmesriikidele. Eelteates esitatud andmete alusel saab maksuhaldur hinnata isiku vastavust

maksuvabastuse rakendamiseks kehtestatud tingimustele. Kui maksuhaldur kinnitab isiku

käibemaksuvabastuse tingimustele vastavuse, siis isiku asukohariigi maksuhaldur annab isikule

erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral

kinnitab juba isikule antud registreerimisnumbri vastavalt eelteate muudatusele Eestis

käibemaksuvabastuse kohaldamiseks.

KMS § 19 lõikeid 3 ja 4 muudetakse tulenevalt lõikest 11, mille kohaselt teise liikmesriigi isik

ei ole kohustatud ennast Eestis registreerima maksukohustuslasena Eestis maksustatava käibe

tekkimise päevast, kui ta on oma asukohariigis registreeritud väikeettevõtete erikorra

rakendajana ja talle on antud õigus rakendada Eestis käibemaksuvabastust. Kehtiva korra

kohaselt tuleb välisriigi isikul ennast registreerida Eestis maksukohustuslasena, kui tal tekib

maksustatav käive Eestis, kuid mida kauba või teenuse saaja poolt ei maksustata. Muudatus

puudutab teise liikmesriigi isikut, kes rakendab Eestis väikeettevõtete erikorda. Sellisel isikul

ei teki Eestis maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui tema Eestis tekkivat käivet

kauba või teenuse saaja poolt ei maksustata.

Näiteks, kui Lätis asukohta omav ettevõtlusega tegelev isik võõrandab Eestis asuvale füüsilisele

isikule seadme koos paigaldamise teenusega, mille kogumaksumus ei ületa 40 000 eurot, tekib

Läti ettevõtjal maksukohustus Eestis. Tulenevalt kavandatavast väikeettevõtete erikorrast, kui

Läti ettevõtja on esitanud Läti maksuhaldurile eelteate Eestis väikeettevõtete erikorra

rakendamiseks ja saanud selleks registreerimisnumbri, siis tal antud juhul Eestis

maksukohustust ei teki.

10 Euroopa Kohtu lahend C-388/18.

9

3.6. Eelnõu punkt 12 – KMS § 191

KMS-i täiendatakse uue §-ga 191, millega sätestatakse väikeettevõtete erikord. See erikord on

mõeldud Eestis asukohta omavatele isikutele, kes soovivad kasutada teises liikmesriigis

väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust. Kuigi Eestis püsivat tegevuskohta omavatele

välisriigi isikutele rakendub KMS § 19 lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustus Eestis, ei saa

nad taotleda teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorra rakendamist. Väikeettevõtete erikorra

rakendamist saavad taotleda üksnes Eestis asukohta omavad isikud.

Lõike 1 kohaselt tuleb teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada soovival Eestis asukohta

omaval ettevõtjal esitada maksuhalduri veebilehel oleva portaali kaudu eelteade riikide kohta,

kus ta soovib asjaomase riigi tingimustele vastavalt väikeettevõtetele ettenähtud

maksuvabastust rakendada. Maksuhaldur edastab esitatud eelteated asjaomaste liikmesriikide

maksuhalduritele. Kui eelteates märgitud liikmesriikide maksuhaldurid on kinnitanud isiku

õigust nende riigis väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust kasutada, siis isikule

väljastatakse registreerimisnumber järelliitega „EX“.

Lõikes 2 sätestatakse tingimused, mille täitmisel on Eestis asukohta omaval isikul, õigus teises

liikmesriigis rakendada maksuvabastust. Teises liikmesriigis maksuvabastuse rakendamiseks

on kaks tingimust: kalendriaasta käive ühenduses, sh Eestis kokku ei ületa 100 000 eurot ja

käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa selles teises

liikmesriigis kehtivat maksukohustuslasena registreerimise piirmäära. Nimetatud käibed ei tohi

olla ületatud ka eelmisel kalendriaastal.

Ühenduse kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel ei ole isikul õigust üheski teises

liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada isegi juhul, kui käive igas konkreetses

liikmesriigis ei ületa selles liikmesriigis kehtestatud maksukohustuse tekkimise kalendriaasta

käibe piirmäära. See puudutab üksnes KMS § 191 alusel teistes liikmesriikides maksuvabastuse

rakendamist, mitte KMS § 19 lõike 1 alusel Eestis maksuvabastuse rakendamist. Kui Eestis

asukohta omava isiku käive vastavalt KMS § 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele ei ületa 40 000

eurost piirmäära, siis ei ole isikul endiselt kohustust ennast maksukohustuslasena Eestis

registreerida, sealhulgas juhul kui ühenduse kalendriaasta piirmäär 100 000 eurot on ületatud.

Kui isik ühenduse kalendriaasta käibe piirmäära 100 000 eurot ei ületa, kuid ületab mõnes

liikmesriigis kehtestatud kalendriaasta käibe piirmäära, siis väikeettevõtete erikorda ei ole

õigust tal rakendada vaid selles liikmesriigis, kus ta piirmäära ületas.

Näide 1.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 41 000 eurot. Eestis tekib isikul

maksukohustus § 19 lõike 1 alusel, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ületab 40 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 8 000 eurot. Seega kalendriaasta käive

ühenduses ei ületa 100 000 eurot (41 000 + 8 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes

liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 8 000 eurot, mis ei ületa selles teises

liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega on õigus isikul

selles liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada, ehk et tal ei teki seal registreerimise ega

aruandluse kohustust.

Näide 2.

10

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5 000 eurot. Isikul Eestis

maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000

eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot. Seega kalendriaasta käive

ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5 000 + 10 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes

liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot, mis ei ületa selles teises

liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega on õigus isikul

selles liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada, ehk et tal ei teki seal registreerimise ega

aruandluse kohustust.

Näide 3.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5 000 eurot. Isikul Eestis

maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000

eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 35 000 eurot. Seega kalendriaasta käive

ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5 000 + 35 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes

liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 35 000 eurot, mis ületab selles teises

liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega ei saa isik selles

konkreetses liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada,

Näide 4.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5 000 eurot. Isikul Eestis

maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000

eurot.

Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 98 000 eurot. Seega kalendriaasta käive

ühenduses ületab 100 000 eurot (5 000 + 98 000 eurot) ja seega isik ei saa teistes liikmesriikides

rakendada väikeettevõtete erikorda.

Vastavalt KMS § 101 tekib Eestis asukohta omaval isikul käive Eestis, kui ühendusesisese

kaugmüügi käive ja isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena

ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt

osutatava teenuse piiriülene käive ei ületa 10 000 eurot kalendriaastas ja isik ei ole valinud

käibe tekkimise kohaks nimetatud kaupade või teenuste sihtriiki. Kui selline piiriülene käive ei

ületa 10 000 euro piirmäära kalendriaastal võib maksukohustuslasena registreerimata isik

eelistada käibe tekkimise kohaks valida kaupade ja teenuste sihtriiki, kui sellise piiriülese käibe

tulemusena Eestis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäär 40 000 eurot

ületatakse. Sellisel juhul, rakendades teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, on võimalik

isikul tegutseda maksukohustuseta mõlemas liikmesriigis.

Isikud, kes rakendavad või soovivad rakendada teistes liikmesriikides maksukohustuse täitmise

lihtsustamiseks KMS § 43 alusel teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise

kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (nn OSS

erikord) peavad olema registreeritud või ennast registreerima maksukohustuslasena. Samas ei

välista see teistes liidu liikmesriikides väikeettevõtete erikorra rakendamist, kui on täidetud

KMS § 191 sätestatud tingimused. Kui isik on registreeritud OSS erikorra rakendajana ja samas

rakendab mujal liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, siis OSS erikorra raames deklareerib ta

käibe, mis toimub üksnes nendes liikmesriikides, kus ta väikeettevõtete erikorda ei rakenda.

11

Näide 5.

Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele, ehk

ühendusesisese kaugmüügi käive on 5 000 eurot. Seega ühendusesisese kaugmüügi

kalendriaasta käibe piirmäära 10 000 eurot käive ei ületa, käibe tekkimise koht on Eesti ja

maksukohustust teises liikmesriigis ei teki.

Isiku muu käive Eestis kalendriaasta kohta on 15 000 eurot.

Isikul Eestis KMS § 19 lõike 1 alusel maksukohustust ei teki, kuna isiku käive Eestis, sealhulgas

ühendusesisese kaugmüügi käive (15 000 + 5 000 eurot), ei ületa maksukohustuse piirmäära

40 000 eurot.

Näide 6.

Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele, ehk

ühendusesisese kaugmüügi käive on 9 000 eurot. Seega ühendusesisese kaugmüügi

kalendriaasta käibe piirmäära 10 000 eurot käive ei ületa, käibe tekkimise koht on Eesti ja

maksukohustust teises liikmesriigis ei teki.

Isiku muu käive Eestis kalendriaasta kohta on 35 000 eurot.

Isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (35 000 + 9 000 eurot) ja seega isikul

on õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Antud olukorras on isikul valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Eestis, kuna

kogukäive ületab 40 000 euro piirmäära (35 000 + 9 000 eurot) või KMS § 101 lõike 3 alusel

määratleda ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise kohaks klientide asukohapõhiselt teine

liikmesriik ning rakendada selles teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda eeldusel, et

kaugmüügi käive ei ületa selle teise liikmesriigi maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe

piirmäära. Sellisel juhul ei teki maksukohustust Eestis ega teises liikmesriigis.

Näide 7.

Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 25 000 eurot. Isikul Eestis

maksukohustust § 19 lõike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000

eurot.

Isiku kalendriaasta e-poe müük teise liikmesriiki seal asuvatele füüsilistele isikutele, ehk

ühendusesisese kaugmüügi käive on 20 000 eurot, seega käibe toimumise koht on kauba saaja

liikmesriigis. Samas käive ei ületa selle teise liikmesriigi maksukohustuse tekkimise aastakäibe

piirmäära.

Isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (25 000 + 20 000 eurot) ja seega on

isikul õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

Lõikes 3 sätestatakse ühenduse ja liikmesriigi, sh Eesti kalendriaasta käibe arvutamise

põhimõtted. Kalendriaasta käive arvestatakse iga liikmesriigi kohta eraldi vastavalt käibe

tekkimise kohale. Ühenduse kalendriaasta käive on liikmesriikides tekkinud kalendriaasta

käibed kokku. Kalendriaasta käibesse on hõlmatud enamik ettevõtja käibest. See sisaldab

maksukohustuslase maksustatavat käivet või maksukohustuslasena registreerimata isiku kogu

käivet, mis maksukohustuslase puhul oleks maksustatav käive, sh nullprotsendise määraga

maksustatavat käivet, sh eksporti. Lisaks arvatakse kalendriaasta käibe arvestusse ka

maksuvabad tehingud nagu finants- ja kindlustusteenused, kinnisasjadega seotud tehingud,

välja arvatud juhul, kui need on juhusliku iseloomuga. Piirmäära arvestusse ei arvata põhivara

võõrandamist.

Kauba ja teenuse käibe tekkimise koht on sätestatud KMS §-des 9–101. Näiteks kauba ekspordi

ja kauba ühendusesisese käibe tekkimise koht on liikmesriigis, kust kaup kas eksporditakse või

12

lähetatakse teise liikmesriiki. Selline käive arvatakse kauba lähetamise liikmesriigi

kalendriaasta käibe arvestusse. Teenuse puhul on üldreegliks, et käive tekib liikmeriigis, kus

asub maksukohustuslasena registreeritud teenuse saaja või ettevõtlusega tegelev ühendusväline

isik. Kui teenust osutatakse maksukohustuslasena registreerimata ja ühendusvälise riigi

ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis üldreegli kohaselt on teenuse osutamise kohaks

teenuse osutaja asukoht. Samas kauba, eriti aga teenuse osas on käibe toimumise koha

määratlemisel mitmeid erandeid.

Arvestades, et liikmesriigi käibe piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille

käive tekib selles konkreetses liikmesriigis, siis näiteks piiriüleselt teise liikmesriigi

maksukohustuslasena registreeritud isikule osutatavad teenused, mille käibe tekkimise koht

vastavalt üldreeglile on teenuse saaja liikmesriigis, teenuse osutaja käibe piirmäära hulka ei

arvata. Sellisteks teenusteks on näiteks konsultatsiooni-, raamatupidamise- ja õigusteenus

(KMS § 10 lõige 4 punkt 9). Samas näiteks kinnisasjaga seotud teenuste (ehitamine, hindamine,

hooldamine), mis osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreeritud isikule,

käibe tekkimise koht on kinnisasja asukohariigis ja arvatakse kinnisasja asukoha riigi käibe

piirmäära.

Lõikes 4 sätestatakse teabe loetelu, mis tuleb maksuhaldurile esitatavas eelteates märkida.

Eelteates märgitakse teate esitaja andmed - isiku nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress ning

liikmesriik või -riigid, kus isik soovib maksuvabastust rakendada arvestades, et lõikes 2

sätestatud tingimused on täidetud.

Lisaks märgitakse eelteates isiku eelneva ja jooksva kalendriaasta käive iga liikmesriigi kohta,

sh Eesti. Kalendriaasta käive märgitakse kõikide liikmesriikide kohta, ka nende liikmesriikide

kohta, kus isik ei ole eelteates avaldanud soovi maksuvabastust rakendada. See teave on vajalik

ühenduse kalendriaasta käibe arvutamiseks. Isiku eelmise kalendriaasta käive on oluline, kuna

see on seotud lõigetes 14 ja 15 sätestatud tingimusega. Liikmesriigil on õigus pikendada

perioodi, millal isik ei tohi maksuvabastust rakendada piirmäära ületamise kalendriaastale

järgevalt ühelt kalendriaastalt kahele. Sellest tulenevalt tuleb nende liikmesriikide puhul, kus

seda valikut rakendatakse, märkida ka lisaks eelmisele ka üle-eelmise kalendriaasta käive.

Kui isik esitab eelteate näiteks 1. jaanuaril 2025. a, märgib ta eelteatesse üksnes 2024. a jooksul

tehtud käibe iga liikmesriigi kohta. Kui isik esitab eelteate näiteks 1. septembril 2025. a, märgib

ta eelteatesse 2025. aastal kuni eelteate esitamiseni toimunud käibe ja kogu 2024. aasta käibe.

Kui tegemist on alustava ettevõttega, siis eelnevate perioodide kohta, millal ettevõttel käive

puudus, märgitakse „0“. Summad esitatakse eurodes.

Kui mõnes liikmesriigis on kehtestatud mitu maksukohustuslasena registreerimise kohustuse

tekkimise piirmäära, siis teave sellise liikmesriigi käibe kohta tuleb esitada vastavalt seal

kehtivatele erinevatele piirmääradele. Näiteks kui riigis (nt Prantsusmaa) kehtivad kaupadele ja

teenustele erinevad piirmäärad, siis tuleb käibe andmed esitada vastavalt kaupade ja teenuste

lõikes eraldi. Valdavalt kehtib riikides üksnes üks maksukohustuslasena registreerimise

piirmäär ja sellisel juhul tuleb teave esitada kogu vastava liikmesriigi käibe kohta kokku.

Lõikes 5 sätestatakse kohustus teatada maksuhalduri elektroonilise portaali kaudu eelteates

esitatud andmete muudatusest. See puudutab ka olukorda, kui isik soovib lisaks eelteates

esitatud liikmesriigile või liikmesriikidele veel lisaks muus liikmesriigis rakendada

maksuvabastust. Sellisel juhul ei esitata uut eelteadet, vaid info esitatakse esialgse eelteate

muudatusena. Eelteate muudatuse esitamisel kasutab isik temale väikeettevõtete erikorra

13

rakendamiseks antud registreerimisnumbrit järelliitega „EX“, mis võimaldab esitatud info

siduda tema eelteatega. Eelteate andmete muudatustest teavitamisel, näiteks uue liikmesriigi

lisamisest väikeettevõtete erikorra rakendusalasse, ei esitata kvartaalseid käibe andmeid, mis

sisalduvad lõike 8 alusel esitatavates aruannetes.

Lõike 6 kohaselt on isikul õigus teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada kuupäevast,

millal ta on saanud esitatud eelteatest lähtuvalt maksuhaldurilt erikorra rakendamiseks

registreerimisnumbri. Kui isik on eelteate muudatusega teavitanud soovist veel muus

liikmesriigis maksuvabastust rakendada, saab ta seda teha alates kuupäevast, millal

maksuhaldur kinnitab temale antud registreerimisnumbri kehtivuse.

Lõike 7 kohaselt tuleb maksuhalduril eelteatest tulenevalt anda väikeettevõtete erikorra

rakendamiseks isikule kas registreerimisnumber järelliitega „EX“ või kui see on isikul juba

olemas, siis selle numbri kehtivuse kinnitus vastavalt eelteate muudatusega esitatud infole,

hiljemalt 35. tööpäeval eelteate või selle muudatuse isiku poolt esitamist. Maksuhaldur annab

isikule registreerimisnumbri või kinnitab selle numbri kehtivuse, kui erikorra rakendamise

tingimused on täidetud ja seda on kinnitanud ka selle teise liikmesriigi maksuhaldur, kus isik

soovib erikorda rakendada. Seega sõltub maksuhaldur antud juhul ka teise liikmesriigi

maksuhaldurist, kuna alles pärast teise liikmesriigi maksuhaldurilt saadud tagasisidet, et

konkreetne isik on vastav selles riigis väikeettevõtete erikorra rakendamise tingimustele, saab

ta isikule anda registreerimisnumbri või kinnitada juba isikule antud numbri kehtivust erikorra

rakendamiseks. Kui teise liikmeriigi maksuhalduri hinnang viibib seoses isiku suhtes vajalike

kontrollidega maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmise eesmärgil,

siis maksuhaldur teavitab isikut tähtaja pikendamisest.

Kui maksuhaldur ei anna isikule eelteate alusel registreerimisnumbrit või eelteate muudatuse

korral ei kinnita registreerimisnumbri kehtivust või lõpetab isiku õiguse rakendada erikorda

ühenduse piirmäära ületamise tõttu, on isikul võimalik sellise otsuse vaidlustamiseks pöörduda

maksuhalduri poole. Kui isikule ei anta eelteate alusel registreerimisnumbrit või eelteate

muudatuse korral ei kinnita registreerimisnumbri kehtivust või lõpetatakse isiku õigus

rakendada erikorda teise liikmesriigi piirmäära ületamise tõttu, siis sellise otsuse

vaidlustamiseks tuleb isiku pöörduda vastava teise liikmeriigi maksuhalduri poole, kuna iga

konkreetse riigi maksuhaldur annab kinnituse selle kohta, kas isik täidab selle riigi tingimusi

maksuvabastuse rakendamiseks.

Lõike 8 kohaselt tuleb igal isikul, kellele on antud õigus rakendada erikorda, esitada kvartali

kohta kvartalile järgneva kuu jooksul teave kogu käibe kohta kõikide liikmesriikide kohta

eraldi, sh Eesti. Nende riikide kohta, kus käivet ei tekkinud, märgitakse „0“. Seega esimese

kvartali kohta, mis hõlmab kalendrikuid jaanuar, veebruar ja märts, tuleb maksuhaldurile

esitada teave aprillikuu jooksul. Teave esitatakse maksuhalduri veebilehel elektroonilise

portaali kaudu kasutades selleks isikule erikorra rakendamiseks antud registreerimisnumbrit.

Teabes esitatakse üksnes lõikes 3 nimetatud käive. Summad esitatakse eurodes.

Kui mõnes liikmesriigis on kehtestatud mitu maksukohustuslasena registreerimise kohustuse

tekkimise piirmäära, siis teave sellise liikmesriigi käibe kohta tuleb esitada kaupade ja teenuste

lõikes eraldi.

Eelteate esitamisele järgneva kvartali kohta esitatavas teabes tuleb esitada ka käibe andmed

perioodi kohta, mis jääb eelteate esitamise ja sellele järgneva kvartali vahele, et vältida lünka,

mis esitamisele kuuluvate andmete osas vastasel korral tekiks.

14

Kui pärast kalendriaasta käibe kohta teabe esitamist tekib vajadus esitatud teavet muuta, tuleb

see esitada konkreetse kvartali kohta uuesti. Eelnevate perioodide kohta esitatud teavet ei saa

korrigeerida järgmises/jooksvas perioodis.

Lõige 9 näeb ette, et kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab

piirmäära 100 000 eurot, siis on isikul kohustus sellest maksuhaldurit teavitada 15 tööpäeva

jooksul alates nimetatud käibe ületamisest ja esitada teave jooksva kvartali algusest kuni

ühenduses kalendriaasta käibe piirmäära ületamiseni. Näiteks, kui isiku kalendriaasta käive

ühenduses ületab 5. mail piirmäära 100 000 euro, tuleb tal sellest maksuhaldurit teavitada 15

tööpäeva jooksul ja esitada teave jooksva kvartali käibe kohta liikmesriikide lõikes, milles on

hõlmatud periood 1. aprillist kuni 5. maini.

Lõike 10 kohaselt arvestades, et eelteates ja kvartaliaruandes esitatakse summad eurodes, siis

käibed, mis on tehtud muus valuutas kui euro tuleb eurodeks ümber arvestada. Selleks

kasutatakse kalendriaasta esimesel päeval Euroopa Keskpanga poolt avaldatud vahetuskurssi,

või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.

Lõikes 11 sätestatakse olukorrad, millal maksuhaldur lõpetab osaliselt või täielikult

väikeettevõtete erikorra rakendamise õiguse, ehk isiku õiguse teises liikmesriigis

maksuvabastust rakendada. Arvestades, et erikorra rakendamine on isikute jaoks vabatahtlik,

võib erikorda rakendav isik igal ajal sellest maksuhaldurit teavitades loobuda. Erikorda ei ole

õigus rakendada juhul, kui asjaomase liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimise

piirmäär on ületatud, arvestades ka ülemineku meetmeid (vt lõike 13 selgitus), kui vastav

liikmesriik on otsustanud need kehtestada. Kui ühenduse kalendriaasta käibe piirmäär 100 000

eurot on ületatud, ei ole õigus erikorda rakendada üheski teises liikmesriigis, välja arvatud

Eestis eeldusel, et KMS § 19 lõikes 1 sätestatud maksukohutuse tekkimise piirmäär 40 000

eurot ei ole ületatud. Erikorra rakendamine lõpetatakse ka juhul, kui erikorda rakendav isik on

teatanud oma tegevuse lõpetamisest või kui maksuhaldur võib seda muul viisil eeldada.

Maksuhaldur saab eeldada isiku tegevuse lõpetamist näiteks, kui mitme järjestikuse kvartali

jooksul isik käivet teistes liikmesriikides ei deklareeri.

Lõike 12 kohaselt on maksuhalduril õigus lõpetada isiku õigus rakendada erikorda, kui isik ei

esita iga kvartali kohta lõikes 8 nimetatud teavet või korduvalt hilineb selle teabe esitamisega.

Lõige 13 sätestab erikorra lõpetamise tähtajad. Maksuhaldur teavitab erikorda rakendavat isikut

erikorra rakendamise lõpetamisest kõikides teistes liikmesriikides või üksnes konkreetses teises

liikmesriigis otsusega elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud

kalendriaasta piirmäära ületamisega, jõustub otsus asjaomase piirmäära ületamise kuupäevast.

Seega, kui on tegemist ühenduse aastakäibe piirmäära ületamisega, lõpetatakse erikorra

rakendamine kõigis teistes liikmesriikides ka juhul, kui igas konkreetses liikmesriigis nende

riikide aastakäibe piirmäärad ei ole ületatud. Kui on ületatud ühe või mõne liikmesriigi, kus isik

erikord rakendab, aastakäibe piirmäär, kuid mitte ühenduse piirmäär, lõpetatakse erikorra

rakendamine üksnes selles liikmesriigis, kus selle riigi aastakäibe piirmäär on ületatud

piirmäära ületamise kuupäevast. Juhul, kui liikmesriik on kehtestanud ülemineku meetmed,

lõpetatakse sellises liikmesriigis erikorra rakendamine ülemineku meetmeid arvestavatel

tingimustel vastavalt teisest liikmesriigist saadud teavitusele. Ülemineku meetmena on

liikmesriikidel õigus lubada isikutel rakendada maksuvabastust kuni kalendriaasta lõpuni juhul,

kui kalendriaasta käibe piirmäär ületatakse kalendriaastal olenevalt riigi valikust kas kuni 10%

15

või 25%. See on liikmesriigi valik otsustamaks, kas seda meedet kasutada. Eesti sellist

maksukohustuslasena registreerimisele eelnevat ülemineku meedet ei rakenda.

Muudel juhtudel jõustub erikorra rakendamise lõpetamine otsuses nimetatud kuupäeval. See

sõltub maksuhaldurile erikorda rakendava isiku või teise liikmesriigi esitatud või kättesaadavast

teabest. Näiteks isik on ise teatanud tegevuse lõpetamisest või teine liikmesriik on teatanud

isiku tingimustele mittevastamist.

Lõike 14 kohaselt ei ole isikul õigus rakendada erikorda ühenduse kalendriaasta piirmäära

ületamisel alates piirmäära ületamisest ka sellele järgneval kalendriaastal ka juhul, kui erikorra

rakendamise tingimused on täidetud. Siiski ei teki isikul seetõttu kohustust registreerida ennast

Eestis käibemaksukohustuslasena tingimusel, et tema kalendriaasta käibe piirmäär 40 000 eurot

vastavalt KMS § 19 lõikele 1 ei ole ületatud.

Lõike 15 kohaselt ei ole isikul õigust rakendada erikorda teises liikmesriigis selle liikmesriigi

kalendriaasta käibe piirmäära ületamisel piirmäära ületamise järgneval kalendriaastal ka juhul,

kui erikorra rakendamise tingimused on täidetud. Liikmesriikidel on õigus seda perioodi

pikendada kahele kalendriaastale.

3.7. Eelnõu § 1 punkt 16 – KMS § 22

KMS § 22 lõike 1 kohaselt võib maksukohustuslasena registreeritud isik esitada avalduse enda

registrist kustutamiseks, kui tema prognoositav maksustatav käive ei ületa järgneva 12 kuu

jooksul KMS § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära. Muudatusega täiendatakse isiku

maksukohustuslasena registrist kustutamise tingimusi, et need oleks vastavuses kehtestatava

uue regulatsiooniga, mis annab isikutele võimaluse liidus väikeettevõtete erikorra alusel

maksuvabastust rakendada. Sellest tulenevalt lisatakse tingimus, et kui isiku käive on ületanud

jooksval ja eelneval kalendriaastal KMS § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära 40 000 eurot, ei

kustutata isikut maksukohustuslasena registrist ja tal tuleb kuni tingimuste täitmiseni jätkata

tegevust maksukohustuslasena. Sellest põhimõttest lähtuvalt on täiendatud ka lõike 2 punkti 4

ja lõiget 21, mis puudutavad ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku registrist kustutamist.

3.8. Eelnõu § 1 punktid 17–22 ja 25 – KMS §-d 26–28 ning § 30 lõige 6

KMS § 27 muudatusega lisatakse käibedeklaratsiooni koosseisu ühendusesisese käibe aruanne

(VD), mis on KMS kohaselt kehtestatud eraldi vormina seaduse § 28 alusel. Kehtiva KMS

kohaselt moodustab käibedeklaratsiooni käibedeklaratsioon KMD koos lisaga KMD INF.

Ühendusesisese käibe aruanne on käibedeklaratsioonist eraldi, sellele kehtib eraldi vorm ja selle

esitamist reguleerib KMS § 28. KMS § 28 tunnistatakse kehtetuks ja ühendusesisese käibe

andmete käibedeklaratsioonil kajastamise põhimõtted sätestatakse § 27 lõikes 15. Muudatuse

tulemusena saab ühiseks deklaratsiooni nimetuseks käibedeklaratsioon, st tänasest

käibedeklaratsiooni nimetusest jäetakse välja sõna „lisa“.

Kehtiva korra kohaselt esitatakse ühendusesiseste tehingute kohta aruanne

käibedeklaratsioonist eraldi, millel tehingute väärtused esitatakse euro täpsusega, samas

käibedeklaratsioonil esitatakse andmed eurodes sendi täpsusega. Muudatuse tulemusena

esitatakse kõik andmed käibedeklaratsioonil ja need deklareeritakse eurodes sendi täpsusega.

Muudatuse tulemusena jääb seadusest välja KMS § 28 lõikes 5 sätestatud kohustus lisada teise

liikmesriigi isikule võõrandatud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki,

puhul ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve

koopia.

16

Lisaks kavandatakse asendada deklaratsioonide vormid andmekoosseisudega, mille kehtestab

rahandusminister määrusega.

KMS § 30 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte alusel on maksukohustuslasel

kohustus maksuhaldurit käibedeklaratsioonil teavitada, mitu sõiduautot kasutab ta vaid

ettevõtluse jaoks ja mitut nii ettevõtluse kui ka isiklikuks otstarbeks. Maksuhaldur saab

vajadusel sellised andmed Transpordiametilt ja sellisel käibedeklaratsioonil teavitamisel

vajadus puudub.

3.9. Eelnõu § 1 punkt 23 – KMS § 29 lõige 1

KMS § 29 lõike 1 kohaselt on isikul õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust

maha arvata välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatud

tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Seoses § KMS 191

sätestatud võimalusega rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, ehk

maksuvabastust, piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust nende kaupade ja teenuste

osas, mida kasutatakse erikorra alusel kaupade võõrandamiseks või teenuste osutamiseks.

Näiteks, Eesti maksukohustuslane osutab Lätis füüsilisele isikule kinnisasja remonditeenust.

Sellisel juhul on Eesti ettevõtjal valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Lätis või

rakendada Lätis KMS § 19’ alusel väikeettevõtete erikorda. Eesti maksukohustuslasel on selline

valik eeldusel, et erikorra rakendamiseks on tingimused täidetud. Kui ettevõtja registreerib

ennast maksukohustuslasena Lätis, on tal õigus ka sisendkäibemaksu tagastusele. Juhul, kui

ettevõtja valib väikeettevõtete erikorra rakendamise, siis tal Lätis maksukohustust ei teki ning

tal puudub õigus Lätis teenuse osutamiseks kasutatavate kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks.

3.10. Eelnõu § 1 punktid 26 ja 27 – KMS § 32 lõige 4

KMS § 32 lõike 4 järgi lähtutakse põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel

prognoosist, mille jaoks põhivara hakatakse kasutama. Seejärel tehakse põhivara soetamisel

maha arvatud sisendkäibemaksu osas korrigeerimine iga kalendriaasta lõpus lähtudes sellest,

kuidas seda põhivara antud aastal kasutati. Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on

kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu põhivara osas 5 kalendriaastat. Prognoosi järgi

sisendkäibemaksu mahaarvamine on eriti probleemne kinnisasja puhul. Selline kord annab

põhjendamatu eelise nendele maksukohustuslastele, kes esialgselt deklareerivad, et hakkavad

kinnisasja kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtavad selle kasutusele

maksuvaba käibe jaoks, näiteks eluruumi üürimiseks. Eelis tekib seetõttu, et kinnisasja

soetamisel saab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata prognoosi järgi, kuid

hiljem maksuvaba käibe jaoks kasutamisel korrigeerib maha arvatud sisendkäibemaksu 1/10

osas kalendriaastas 10 aasta jooksul.

Kavandatava muudatuse kohaselt, kui põhivara esmasel kasutusele võtmisel selle kasutamine

maksustatava käibe jaoks erineb prognoositud osatähtsusest, korrigeeritakse maha arvatud

sisendkäibemaks täies ulatuses vastavalt sellele, kuidas seda põhivara esmalt kasutatakse.

Selline käsitlus on rohkem kooskõlas käibemaksuarvestuse põhimõttega, kuna

sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse prognoosi asemel sellest, milleks tegelikult

põhivara hakatakse kasutama. Muudatuse tulemusena kaob ka maksukohustuslastel

motivatsioon esitada prognoos tegelikkusest erinevalt. Euroopa Kohus kohtuasjas C-791/18

otsustas, et selline ümberarvestuse kord, mis tehakse põhivara esmasel kasutamisel, on

kooskõlas käibemaksudirektiivi artiklitega 184–187. Edaspidist iga-aastast sisendkäibemaksu

korrigeerimiskorda, mis on sätestatud KMS § 32 lõigetes 41 ja 42, ei muudeta.

17

Näiteks, 2025. a hakatakse ehitama hoonet, mis kavandatakse võõrandada. Ehituskuludelt

tasutakse käibemaksu 100 000 eurot ning see arvatakse sisendkäibemaksuna oma

maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha. Ehitis valmib 2026. a maikuus, kuid

esialgsed plaanid on muutunud ja see võetakse 2026. a juunikuus kasutusele eluruumi

üüriteenuse osutamiseks. Kuna kasutusotstarve muutus, tuleb teha mahaarvatud

sisendkäibemaksu osas ümberarvestus. Seega 2026. a juunikuu käibedeklaratsioonil

vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu 100 000 euro võrra.

3.11. Eelnõu § 1 punktid 28 ja 29 – KMS § 41 lõiked 1 ja 5

KMS §-s 41 on sätestatud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja

antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord. Eelnõu kohaselt täpsustatakse

lõike 1 sõnastust vastavalt käibemaksudirektiivi artiklis 314 sätestatule. Lõike 5 sõnastust

muudetakse tulenevalt alates 2025. a 1. jaanuarist kehtiva nimetatud direktiivi artikli 316

muudatusest, mille kohaselt on õigus erikorda rakendada originaalkunstiteose edasimüügil

lisaks sellele, kui teos on ostetud autorilt või autoriõiguse valdajalt, ka juhul kui teose müüb

edasimüüjale teine maksukohustuslane, kes erikorda ei rakenda. Enne käibemaksudirektiivi

muudatust oli selline õigus üksnes juhul, kui liikmesriik oli kehtestanud originaalkunstiteostele

vähendatud käibemaksumäära. Eestis sellist vähendatud määra ei ole kohaldanud ja seetõttu

pole sellist olukorda seni ka kõnealuses erikorras sätestatud.

3.12. Eelnõu § 1 punkt 31 – KMS normitehnilise märkuse täiendamine Normitehnilist märkust muudetakse, lisades viited üle võetavatele direktiividele.

3.13. Eelnõu § 2 – MKS § 10 lõige 2 ja § 17 lõige 2

MKS sätestab maksuhalduri tegevusele reeglid ning isikute õigused ja kohustused eelkõige

maksumenetluse raamistikus. Maksuhalduri ülesanded on sätestatud MKS §-s 10. Eelnõu

kohaselt laiendatakse maksuhalduri pädevust ja lisatakse MKS § 10 lõikesse 2 punkt 10, et amet

saaks teostada järelevalvet KMS-i lisatava väikeettevõtete erikorra rakendajate arvestuse

pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle.

MKS § 17 lõike 2 punkti 18 kohaselt kantakse maksukohustuslaste registrisse andmed teise

liikmesriigi ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, kes soovib Eestis rakendada maksuvabastust ja

on oma asukohariigi maksuhaldurile esitanud eelteate väikeettevõtete erikorra rakendamiseks

Eestis (KMS § 19 lõige 11), ning Eestis asukohta omava ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, kes

soovib rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda (KMS § 191).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei näe ette uute mõistete kasutusele võtmist.

5. Eelnõu vastavus liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Nõukogu direktiivide (EL) 2020/285 ja (EL)

2022/542 normide ja KMS sätete võrdlustabel on toodud seletuskirja lisas 1.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele.

Üldist majanduskeskkonda muudatused ei mõjuta. Väikeetevõtete erikord lihtsustab

väikeettevõtete piiriülest tegevust, kuid see üldist majanduskeskkonda, sh ettevõtete vahelist

konkurentsi, ei mõjuta.

18

Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei

tuvastatud.

6.1. Kavandatav muudatus: väikeettevõtete erikord ja maksukohustuslasena

registreerimise tingimused (KMS §-d 3, 19, 191, 21, 22, 29 ja 44)

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm 1: Eestis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud.

Mõju kirjeldus. Muudatus puudutab Eestis asukohta omavate ettevõtjate tegevust, kellel tekib

käive ka teistes liikmesriikides. Olenemata sellest, kas see ettevõtja on Eestis registreeritud

maksukohustuslasena või mitte, on tal õigus rakendada teises liikmesriigis maksukohustuse

tekkimisel väikeettevõtete erikorda (KMS § 191), ehk maksuvabastust, kui isiku aastakäive

ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja aastakäive teises liikmesriigis ei ületa selle teise

liikmesriigis registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära. Erikorra rakendamisel ei pea

ettevõtja ennast registreerima teises liikmesriigis maksukohustuslasena, ehk et tal on võrdselt

teises liikmesriigis asukohta omavate isikutega õigus tegutseda maksukohustuslasena

registreerimata kuni selles teises liikmesriigis kehtiva maksukohustuslasena registreerimise

piirmäära ületamiseni. Tegemist on isiku valikuõigusega nimetatud erikorda rakendada. Kui

isik seda ei soovi, siis teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib

seal kohe maksustatava käibe tekkimise päevast sõltuvalt konkreetses liikmesriigis kehtivast

korrast.

Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused ei too eeldatavalt kaasa kohanemisraskusi.

Piiriüleselt tegutsevatele väikeettevõtjatele tekib juurde võimalus lihtsustada oma tegutsemist

teistes liikmesriikides.

Mõju avaldumise sagedus on väike või keskmine, kuna tegemist on ettevõtja valikuga

väikeettevõtete erikorda teises liikmesriigis rakendada ning sellise soovi korral ettevõtjal tekib

kohustus esitada elektrooniliselt kvartaalseid käibe aruandeid. Erikorra rakendamine lihtsustab

ettevõtja igapäevast tegevust, kuna erikorra mitterakendamisel tuleks ettevõtjal teises

liikmesriigis tegutsemisel registreerida ennast selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena

ja täita sellest tulenevalt kõiki selles teises liikmesriigis maksukohustuslastele kehtestatud

nõudeid.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Tegemist on ettevõtja valikuõigusega, mis puudutab

kõiki Eestis asukohta omavaid piiriüleselt ettevõtlusega tegelevaid isikuid, kelle kalendriaasta

käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot. Hinnanguliselt mõjutab see ligi 9000 ettevõtet, püsides

Äriregistri andmetele tuginedes 2022. aasta tasemel.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga piiriüleselt tegutsevatele

ettevõtjatele, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot. Muudatuse näol on

tegemist lihtsustusega, mis vähendab isiku halduskoormust seoses teises liikmesriigis

maksukohustuse täitmisega, kui teises liikmesriigis toimuv käive on väike, jäädes alla selle

teises liikmesriigis kehtestatud maksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Mõju sihtrühm 2: teises liikmesriigis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud, sh

füüsilisest isikust ettevõtjad.

19

Mõju kirjeldus. Teises liikmesriigis asukohta omavad isikud ei pea ennast registreerima Eestis

maksukohustuslasena, kui nende kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja ei ületa

ka Eestis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära 40 000 eurot. Need isikud, kellel on

nimetatud tingimused täidetud, kuid on ennast registreerinud Eestis maksukohustuslasena, siis

neil on õigus taotleda enda registrist kustutamist. Tegemist on väikeettevõtjate halduskoormust

vähendava regulatsiooniga.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna sarnaselt sihtrühmale 1, ei too muudatused

eeldatavalt kaasa kohanemisraskuseid ega mõjuta ettevõtja igapäevast tegevust.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Hetkel on Eestis registreeritud 400 teise liikmesriigi

isikust mitteresidenti, kelle kalendriaasta maksustatav käive Eestis ei ületa 40 000 eurot. Nendel

isikutel on õigus taotleda enda maksukohustuslaste registrist kustutamist eeldusel, et KMS § 19

lõike 11 tingimused on täidetud. Hinnanguliselt jääb sihtrühma suurus alla 1% kogu

maksukohustuslaste arvust (ca 119 000).

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga, kuna teises liikmesriigis

asukohta omavad väikeettevõtjaid, kelle kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot

ja ei ületa ka Eestis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära ei ole kohustatud ennast

maksustatava käibe tekkimisel Eestis maksukohustuslasena registreerima.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Mõju sihtrühm 3: kindlustus- ja finantsteenuseid osutavad ettevõtjad ning kinnisvaraettevõtjad.

Mõju kirjeldus: Võrreldes kehtiva korraga lisatakse maksukohustuslasena registreerimise

piirmäära 40 000 eurot arvestusse teatud maksuvabad tehingud, nagu kindlustus- ja

finantsteenused, kui need ei ole juhusliku iseloomuga, ja ka maksuvabad kinnisvara tehingud,

välja arvatud põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud. Piirmäära arvestusest jäävad välja

piiriüleselt osutatavad teenused, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kuid need ei ole

tavapäraselt väikeettevõtja tegevuseks. Seega muudatus puudutab eelkõige kindlustus- ja

finantssektoris tegutsevaid ettevõtjaid, ehk maksuvaba käibega isikuid, kelle maksustatav käive

on alla 40 000 euro ja kes kehtiva korra kohaselt ei pea ennast Eestis maksukohustuslasena

registreerima.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei too eeldatavalt kaasa

kohanemisraskusi. Maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimine oluliselt ei

mõjuta kindlustus- ja finantssektoris tegutsevate selliste ettevõtjate, kelle maksustatav käive

jääb alla 40 000 euro piirmäära, igapäevast tegevust. Maksukohustuse tekkimine puudutab

üksnes nimetatud sektoris tegutsevate isikute muude teenuste ja kaupade käivet. Kuid

arvestades, et tegemist ei ole väikeettevõtjatega, siis käibemaksukohustusest tekkivate nõuete

täitmine, ei muuda nende tegevust majanduslikult ebasoodsaks. Muude teenuste ja kaupadega

seotud maksukohustuse tekkimine annab samas õiguse ka maksustatavatelt tehingutelt

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, ehk maksustamine toimub samadel alusel nagu teistes

sektorites tegutsevatel ettevõtjatel.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine: 2022.a majandusaasta aruande kohaselt on

finantsteenuste osutamise, kindlustuse ja kinnisvara tegevusalal kokku 940 ettevõtet, kelle

kasumiaruande põhjal ületab müügitulu (käive) 40 tuhat eurot, kuid kes maksukohustuslasena

registreeritud ei ole. Ühtlasi moodustab nende ettevõtete osakaal kõigi tegevusala ettevõtetest

20

11%.

Järeldus mõju olulisuse kohta: maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimisega

suureneb isiku halduskoormus tulenevalt KMS alusel maksukohustuslasele kehtestatud nõuete

täitmisest. Eelkõige peab selline isik esitama käibedeklaratsiooni ja maksustatavatelt

tehingutelt arvestama ja tasuma käibemaksu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna

sihtrühma ei kuulu väikeettevõtjad, kelle käive on alla 40 000 euro kalendriaastas ning

maksukohustuse tekkimine puudutab üksnes selliste ettevõtjate kõrvaltegevust.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm: maksuhaldur.

Mõju kirjeldus. Eelnõu kohaselt kohustub maksuhaldur automaatse infovahetuse teel

väikeettevõtete erikorda soovivate Eestis asukohta omavate isikute esitatud eelteated edastama

komisjoni loodava veebiportaali kaudu eelteadetes märgitud teistele liikmesriikidele ja samas

hindama teiste liikmesriikide poolt edastatud Eestis maksuvabastust soovivate isikute

eelteateid. Andmed edastatakse elektroonilise tüüpvormi abil. Seega töökoormuse suurenemine

on seotud vajaliku IT-lahenduse välja töötamisega ja maksumaksjate asjakohase teavituse- ja

selgitustööga.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab maksuhalduri töökoormust, kuna väikeettevõtete

erikorra rakendumisel lisandub eelteadete menetlemise kohustus ja see võib kaasa tuua

vajaduse suurendada maksuhalduri personali.

Mõju avaldumise olulisus on väheoluline ja sagedus on keskmine, kuna maksumaksjate

teavitustöö ja kontrollitegevus on maksuhalduri igapäevane töö, kuid seoses kehtima hakkavate

muudatustega on vahetult muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse

vajadus suurem. IT-lahenduste väljatöötamisega seotud töökoormuse tõus on ühekordne.

Pikemas perspektiivis IT-arenduste hooldus- ja jätkuarendus mõningal määral maksuhalduri

töökoormust suurendavad. Nimetatud kulud on välja toodud punktis 7.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.2. Kavandatav muudatus: uue ehitise käsitluse laiendamine (KMS § 16 lõige 2 punkt 3)

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm 1: maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus. Kehtiva korra järgi tuleb maksustada ehitise võõrandamist enne esmast

kasutuselevõttu. Kasutuses olnud ehitisi ei pea maksustama. Selline kord võimaldab

maksustamisest kõrvale hoiduda, võttes ehitise enne võõrandamist lühiajaliselt või näilikult

kasutusele, eesmärgiga see võõrandada maksuvabalt lõpptarbijale. Maksuhalduri kontrollide

käigus on täheldatud sellise trendi suurenemist. Üldjuhul võetakse eluruum näiliselt kasutusele,

näiteks majutusteenuse osutamiseks, kuni kuueks kuuks. Selline uue ehitise mittemaksustamine

ei ole kooskõlas käibemaksu arvestuse põhimõttega. Käibemaksuarvestuse põhimõtte järgi

peab kaupa, sh ehitist, käibemaksuga maksustama. Kasutusel olnud ehitise vabatahtliku

maksustamise põhimõtte aluseks on käibemaksu kumulatsiooni vältimine, kuna ehitist

kasutatakse aastaid ja igakordsel edasimüümisel käibemaksuga maksustamine võib kaasa tuua

käibemaksu kumulatsiooni juhul, kui ei ole olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust.

21

Uut ehitist tuleb maksustada kui tavalist kaupa.

Uue ehitise mõistet laiendatakse selliselt, et maksustada tuleb ka ehitise esmakordset

võõrandamist pärast kasutuselevõttu ühe aasta jooksul. Selline kord vähendab

maksukohustuslase motivatsiooni näidata uue ehitise kasutamist tegelikkusest erinevalt või teha

toiminguid käibemaksu tasumise vältimiseks. Samas see kord ei too kaasa käibemaksu

kumulatsiooni, kuna ehitise maksustamisel on ka selle soetamisel tasutud sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigus. Muudatus aitab parandada ka nende ettevõtete vahelisi

konkurentsitingimusi, kes müüvad uusi ehitisi.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. See puudutab maksukohustuslasi, kes

võõrandavad ehitise aasta jooksul pärast kasutuselevõttu või formaalset kasutuselevõttu.

Maksuhalduri andmetel puudutab see eelkõige neid isikuid, kes esitavad valeandmeid

maksuhaldurile, et uusi ehitisi võõrandada maksuvabalt. Isikul puudub tarvidus muutustega

kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.

Mõjutatud sihtrühm on väike. Muudatus puudutab ca 100 maksukohustuslast, kes kogu

maksukohustuslaste arvust (119 000) on ca 0,1%. Maksuhalduri riskianalüüsist tulenevalt

jätavad riigile uusehitiste müügilt käibemaksu tasumata ca 130 isikut aastas. Ettevõtjate

kontrollimisel ca 75% neist väidab, et tegemist on enne võõrandamist kasutusele võetud

ehitisega. Üldjuhul on nende ehitiste võõrandamine toimunud kuue kuu jooksul arvates ehitise

kasutusele võtmisest.

Mõju olulisus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maksuhalduri andmetel puudutab

see muudatus otseselt ca 100 isikut, kes sisuliselt müüvad uusi ehitisi, kuid esitavad valeandmed

nende kasutamise kohta. Maksukohustuslased, kes võõrandavad ehitise aasta jooksul pärast

selle esmast kasutuselevõttu, peavad ehitise võõrandamist maksustama. Samas ehitise

maksustamise korral on õigus selle soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Sisuliselt

kuulub maksustamisele lisandväärtus, mille moodustavad tööjõukulu ja kasum. Käibemaksu

kumulatsiooni ei teki. Muudatus, mille tulemusena maksustatakse kõiki uusi ehitisi, parandab

samas konkurentsitingimusi uusi ehitisi müüvate ettevõtete vahel.

Mõju sihtrühm 2: lõpptarbijad.

Mõju kirjeldus. Isikud, kellele võõrandatakse nö kasutuses olnud uus ehitis, saavad selle osta

käibemaksuvabalt, ehk sisuliselt hinnaga, kus kauba võõrandaja tööjõukulu ja kasum on

käibemaksuga maksustamata. Samas ei taga see hinnalangetust, kuna soodsate turuolude korral

saab müüja jätta käibemaksu osa oma kasumiks.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike või puudub.

Mõjutatud sihtrühm on väike – ca 360 isikut aastas. Kogu elanikkonnast ja isikutest, kes ei ole

maksukohustuslased, moodustab see tühise osa. Maksuhalduri andmetel tehti 2023 a. uute

ehitistega 480 tehingut, kus müüja on jätnud käibe deklareerimata viidates selle kasutusele enne

võõrandamist. Sealjuures olid ostjatest 75% lõpptarbijad, kes ehitise maksustamisel ei oleks

sisendkäibemaksu maha arvata saanud. Maa-ameti andmetel müüdi uusi kortereid 2023. aastal

3657. Arvestades, et peale korterite müüakse ka muid ehitisi, mida kasutatakse elamiseks või

muul viisil mitteettevõtluseks ja nende ostjateks on 75% lõpptarbijad, saab eeldada, et muudatus

võib puudutada 12% uue ehitise ostjatest.

22

Mõju olulisus on väike.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm: maksuhaldur.

Mõju kirjeldus. Maksuhaldurile on töömahukas üles leida maksukohustuslane, kes on esitanud

valeandmed ehitise maksuvaba võõrandamise kohta ning tõendada, et esitatud andmed ei ole

õiged. Muudatuse tulemusena selles valdkonnas valeandmete esitamine väheneb ja sellest

tulenevalt väheneb ka maksuhalduri töökoormus uute ehitiste kontrollimisel. Maksuhaldur saab

suunata vabanevat ressurssi muudele kontrollitoimingute tegemisele.

Mõju olulisus, ulatus ja sagedus on väike. Muudatus kergendab maksuhalduri tööd.

Muudatusest mõjutatud maksupettusi on ca 100 juhtumit aastas ning see ei too maksuhalduri

töös kaasa olulisi muudatusi.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.3. Kavandatav muudatus: Sisendkäibemaksu ümberarvestus põhivara kasutusele

võtmisel (KMS § 32 lõige 4)

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus: Kehtiva korra järgi saab maksukohustuslane põhivara soetamisel

sisendkäibemaksu maha arvata lähtuvalt sellest, kuidas ta prognoosi kohaselt hakkab põhivara

kasutama. Selline prognoosi järgi sisendkäibemaksu mahaarvamine motiveerib

maksukohustuslasi esitama prognoosi tegelikkusest erinevalt. Valeandmeid esitatakse eelkõige

uute eluruumide soetamisel. Maksuhaldurile väidetakse, et eluruumi hakatakse kasutama

maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võetakse kasutusele maksuvaba käibe jaoks. Eelkõige

väidetakse, et eluruum ostetakse müügiks, kuid tegelikult hakatakse seda üürima. Esineb ka

juhuseid, kus ettevõtja plaanibki uusehitise osta müügiks, kuid plaan ei teostu ja antakse üürile.

Kinnisasja kasutama hakkamisel maksuvaba käibe jaoks tuleb korrigeerida maha arvatud

sisendkäibemaksu 10 aastat iga kalendriaasta lõpus 1/10 osas. Seega kehtiva korra kohaselt

makstakse sel juhul maha arvatud sisendkäibemaks riigile tagasi 10 aasta jooksul. See annab

isikutele, kes prognoosivad põhivara kasutamist maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult

võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe jaoks, maksueelise. Seega muudatus parandab ka

konkurentsitingimusi. Samuti vastab see muudatus paremini käibemaksuarvestuse põhimõttele,

kuna sisendkäibemaks, mida hakatakse hiljem korrigeerima, arvatakse maha lähtuvalt sellest,

milleks põhivara hakatakse kasutama, mitte ei lähtuta prognoosist. Muudatus puudutab ka neid

maksukohustuslasi, kes esialgselt prognoosisid, et kasutavad põhivara maksuvaba käibe jaoks,

aga tegelikult hakkavad kasutama maksustatava käibe jaoks. Nemad saavad põhivara

kasutusele võtmisel maha arvata sisendkäibemaksu, mida nad soetamisel maha ei arvanud.

Muudatuse kohaselt, kui prognoos põhivara kasutamise kohta erineb selle esmasest

kasutamisest, tuleb teha sisendkäibemaksu osas ümberarvestus maksustamisperioodil, millal

põhivara esmaselt kasutusele võetakse, lähtuvalt põhivara kasutusotstarbest. Sel juhul ei ole

maksukohustuslasel motivatsiooni esitada prognoosi, mis erineks esmasest kasutamisest.

Väheneb maksukohustuslaste poolt valeandmete esitamine ja neile põhjendamatu eelise

andmine.

23

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. See puudutab maksukohustuslasi, kes

prognoosivad põhivara kasutamist erinevalt sellest, kuidas põhivara tegelikult esmalt kasutama

hakatakse. Puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.

Mõjutatud sihtrühm on väike, ca 600 isikut aastas ehk 0,5% maksukohustuslastest (119 000).

Muudatus puudutab eelkõige maksukohustuslaste poolt soetatud eluruume. Teiste põhivarade

osas üldjuhul prognoos ei erine sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama hakatakse.

Eluruume soetavaid äriühinguid, kes on soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud, on

maksuhalduri analüüsi kohaselt aastatel 2020-2022 keskmiselt 684 isikut aastas, seejuures

riskiga (so kahtlusega, et prognoos ei vasta tegelikule kasutusele) on neist 52% ehk 356

ettevõtet aastas. Selliste ettevõtete kontrollide käigus on maksuhalduri poolt tuvastatud

rikkumistest ca 80% puhul tegemist juhtumitega, kus soetatud kinnisasja esmane kasutus ei

vastanud sisendkäibemaksu mahaarvamisel esitatud prognoosile. Muudatus puudutan nii neid

maksukohustuslasi, kes eluruumi kasutusele võtmise aastal teevad sisendkäibemaksu osas

ümberarvestuse ise 1/10 osas, kui neid kes on põhjendamatult selle arvestuse tegemata jätnud.

Seega muudatus puudutab ca 600 isikut aastas.

Mõju olulisus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maksukohustuslased, kes

prognoosivad, et hakkavad põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult

võtavad kasutusele maksuvaba käibe jaoks, saavad kehtiva korra järgi sisendkäibemaksu maha

arvata prognoosi kohaselt, mille maksavad riigi tuludesse tagasi kinnisasjade puhul 10 aasta ja

muu põhivara puhul 5 aasta jooksul. Muudatuse kohaselt kui ettevõte prognoosib, et hakkab

põhivara kasutama maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult võtab esmalt kasutusele

maksuvaba käibe jaoks, peab põhivara kasutusele võtmisel maha arvatud sisendkäibemaksu

riigi tuludesse tagasi maksma. Samas maksukohustuslane, kes vastupidi prognoosib põhivara

kasutamist maksuvaba käibe jaoks, kuid tegelikult võtab esmalt kasutusse maksustatava käibe

jaoks, saab sisendkäibemaksu maha arvata kogu ulatuses selle kasutusele võtmisel. Seega

muudatus puudutab ettevõtte käibevahendite kasutamist. Selline käibemaksuarvestus, mis

lähtub sellest, milleks tegelikult hakatakse põhivara kasutama, vastab rohkem

käibemaksuarvestuse põhimõttele. Edaspidist põhivara soetamisel sisendkäibemaksu iga-

aastast korrigeerimiskorda ei muudeta.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm: maksuhaldur

Mõju kirjeldus. Maksuhalduril üldjuhul ei ole võimalik enne põhivara kasutuselevõttu

kontrollida maksumaksja poolt esitatud informatsiooni õigsust selle plaanitava kasutamise

kohta. Kui maksumaksja väidab, et soetab eluruumi müügiks või majutusteenuse osutamiseks,

kuid tegelikult annab selle maksuvabalt üürile, on maksuhalduril raske tõendada, et ta seda ei

tee, kui eluruumi ei ole veel kasutusele võetud. Maksuhaldur on vaidlustanud maksumaksja

väidet juhul, kui maksuhaldurile esitatakse informatsioon, et eluruum soetatakse maksustatava

käibe jaoks, kuid samas pannakse kinnisvara portaali üürikuulutus. Kuid kuulutuste jälgimine

ja vaidlustamine on töömahukas ja ei anna ka igakordset tulemust. Muudatuse tulemusena kaob

maksukohustuslasel ära motivatsioon esitada prognoos põhivara kasutamise kohta erinevalt

selle esmasest kasutuselevõtust. See kergendab maksuhalduri tööd ja võimaldab ressurssi

paremini kasutada.

Mõju olulisus ja ulatus on väike. Muudatus kergendab maksuhalduri tööd, kuid see ei too

24

maksuhalduri töös kaasa olulisi muudatusi.

Muudatuse avaldumise sagedus on keskmine. Toodud probleemiga puututakse kokku

regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.4. Kavandatav muudatus: käibedeklaratsiooni andmete esitamine (KMS § 2 lõike 31

punkt 5, § 15 lõige 31, §-d 26–28 ning § 30 lõige 6).

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus: maksuhaldur kaasajastab käibedeklaratsioonide IT-rakendusi eesmärgiga

muuta maksukohustuslastele maksukohustuse täitmine lihtsamaks ja mugavamaks.

Rahandusministri määrusega kehtestatud deklaratsioonivormid asendatakse

andmekoosseisudega. IT lahendusega luuakse võimalus maksukohustuslasel esitada masin-

masin liidese kaudu maksuhaldurile oma raamatupidamisest algandmed, mille alusel

arvutatakse välja isiku maksukohustus. Andmekoosseisude kehtestamisel lähtutakse

põhimõttest, et selliseid andmeid, mis on maksuhaldurile muude vorminõuete täitmise kaudu

esitatud või on kättesaadavad teistest andmekogudest, andmekoosseisu ei arvata.

Mõju ulatus on keskmine, kuna maksukohustuslasele toovad maksuhalduri IT-rakenduste

muudatused andmete esitamisel kaasa vajaduse muuta ka oma kasutatavat IT-rakendust.

Näiteks andmete esitamisel masin-masin liidese kaudu, sealhulgas failist laadimisel e-MTA

kliendirakenduses, on vajalik teha muudatusi faili struktuurides. Tegemist on suhteliselt

mahukate muudatustega. Samas säilib maksukohustuslasele võimalus esitada andmed

manuaalselt või failist laadides e-MTA kliendirakenduses ilma masin-masin liidest kasutamata.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna maksukohustuslase jaoks on tegemist ühekordse

tegevusega. Ta peab end deklaratsiooni algandmete esitamist puudutavate muudatustega kurssi

viima ja vajalikud IT-arendused tegema. Kui maksukohustuslane eelistab oma senist

käbedeklaratsiooni andmete esitamise viisi mitte muuta, ei kaasne ka täiendavaid kulutusi.

Majandustarkvara arendajad peavad tegema muudatusi oma IT süsteemides ja süsteemi poolt

genereeritavate failides. Aruandlust lihtsustavate andmepõhise aruandluse arendamise tarkvara

arendusi toetab riik reaalmajanduse toetusmeetmetest, vt

https://reaalajamajandus.ee/reaalajamajanduse-toetusmeetmed. Väikeettevõtjale on tasuta

kasutamiseks riigi poolt arendatud veebipõhine raamatupidamistarkvara „e-arveldaja“.

Mõjutatud sihtrühma suurus: käibedeklaratsiooni esitajaid, sh piiratud maksukohustuslasi on

igal kuul umbes 120 000 maksukohustuslast.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei ole olulise mõjuga, kuna muudatusega ei kaasne

isikutele kohustust muuta oma käibedeklaratsiooni andmete esitamise viisi.

Maksukohustuslasel on võimalus vastava tehnilise lahenduse loomisega muuta

käibedeklaratsiooni andmete esitamine koos arve andmetega lihtsamaks ja mugavamaks ning

seeläbi vähendada oma halduskoormust.

Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: maksuhaldur

25

Mõju kirjeldus. Andmekoosseisul põhinev aruandlus parandab esitatavate andmete kvaliteeti.

Maksukohustuslaste poolt masin-masin liidese kaudu esitatavate algandmete automaatse

töötlemise tulemusena väheneb maksuhalduri töökoormus olenevalt sellest, kui paljud

maksukohustuslased sellist automaatset andmete esitamise võimalust kasutama hakkavad.

Mõju olulisus, ulatus ja sagedus on keskmine, kuna ei tekita maksuhaldurile pikemas

perspektiivis lisakoormust. IT-lahendusete väljatöötamisega seotud töökoormuse tõus on

ühekordne. Mõningal määral suurendavad töökoormust IT-arenduste hooldus- ja

jätkuarendused. Nimetatud kulud on välja toodud punktis 7.

Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

6.5. Kavandatavad muudatused, mis puudutavad virtuaalselt üritustel osalemise

võimaldamist ning kasutatud kaupade, originaalkunstiteoste ning kollektsiooni- ja

antiikesemete edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (KMS §-d 10 ja 41) on

tehnilist laadi õigusselguse tagamiseks. Muudatus ei too kaasa ettevõtjatele kohustusi.

6.6. Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes saab eeldada, et ettevõtjatele, sealhulgas

füüsilisest isikutest ettevõtjatele eelnõuga kavandatavad muudatused halduskoormuse kasvu

kaasa ei too ja halduskoormus üldjoontes ei muutu. Riigiasutuste töökoormus kokkuvõttes

väheneb arvestades IT-lahendustest tulenevat tegevuste automatiseerimist ning ehitiste ja

põhivara käibemaksuarvestuse muudatusi, mis vähendavad maksuhalduri kontrollitegevuse

vajadust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. Maksuhalduri hinnangul on IT-arenduse, mis puudutab väikeettevõtete erikorda (KMS §

191) kogukulu 2024. aastal 1,7 mln eurot ning 2025. aastal jätkuarenduste ja hoolduskulu 350

tuh eurot. Kulud kaetakse maksuhalduri eelarvest. Muudatuse mõju käibemaksulaekumisele on

väheoluline.

Väikeettevõtete erikorra ja maksukohustuslasena registreerimise tingimuste muutmise mõju

tuleneb teise liikmesriigi ettevõtja õigusest tegutseda Eestis maksukohustuslasena

registreerimata kuni 40 000 tuhande euro (maksukohustuslasena registreerimise piirmäära)

ületamiseni. 2023.a aasta statistika kohaselt tegutses Eestis ligi 400 mitteresidendist ettevõtet,

kelle aastane (maksustatav) käive jääb alla 40 tuhande euro. Nende ettevõtete tasutud

käibemaks küündis 2023. aastal kokku 161 tuhande euroni. Seega muudatuse hinnanguline

mõju küündib 0,16 mln euroni aastas, vähendades mitteresidentidest teiste liikmesriikide

ettevõtete tasutavat käibemaksu Eesti riigile.

7.2 Käibedeklaratsiooni andmete esitamist puudutav IT-arendus teostatakse maksuhalduri

2024–2025. aasta arendusplaanis oleva arendusprojekti "Uus käibedeklaratsioon ja andmete

edastamine xbrl gl formaadis“ raames. Projekti kulu on 1,5 miljonit eurot ja see rahastatakse

1,3 miljoni euro ulatuses riigieelarve teadus- ja arendustegevuse eelarvest ja 200 000 euro

ulatuses maksuhalduri eelarvest. Käibemaksu deklareerimist puudutava muudatusega ei kaasne mõju käibemaksu laekumisele.

7.3. Uue ehitise käsitluse muutmise ja põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu

ümberarvestuse mõju.

26

Uue ehitise käsitluse laiendamise mõju, millega tuleb maksustada lisaks ehitisele enne esmast

kasutuselevõttu ka ehitise võõrandamist, mis on kasutusel olnud kuni aasta, ei ole täpselt

võimalik hinnata. Maksuhalduri riskianalüüsi andmetel jääb riigil saamata uusehitiste

maksustamata jätmisest 2,7 mln eurot aastas. MTA kontrollide käigus on tuvastatud, et 75%

juhtudest põhjendatakse maksustamata jätmist sellega, et ehitis on kasutusel olnud.

Hinnanguliselt võib uue ehitise käsitluse muudatus vähendada uusehitise käibemaksukahju

poole võrra (56%), küündides 1,5 mln euroni aastas.

Põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu ümberarvestuse mõju on hinnanguliselt 4,1

mln eurot aastas. Maksuhalduri hinnangul korrigeerib muudatuse tulemusena tõenäoliselt

enamik maksukohustuslasi oma algselt maha arvatud sisendkäibemaksu vabatahtlikult täies

ulatuses, kui selgub kasutusprognoosi muutmine. Osa maksumaksjatest, kes senini

prognoosisid põhivara kasutamist erinevalt tegelikust kasutusest, esitavad edaspidi prognoosi

lähtuvalt sellest, milleks nad tegelikult põhivara kasutama hakkavad, kuna kaob motivatsioon

saada maksueelis 10 aastaks. Vähem seadusekuulekate isikute kontrollimisel suurenevad

kontrollimenetluste tulemusena määratavad maksusummad, kuna muudatusest tulenevalt

tehakse ümberarvestus kohe kogu sisendkäibemaksu osas (mitte enam 1/10 kaupa). Selle

tulemusena on riigi ressursside kasutus kulutõhusam ning kontrollitegevusega jõutakse

rohkemate maksudest kõrvalehoidjateni. Käibemaksutulu suurenemise mahtu ei ole aga

eeltoodud gruppide suuruse info puudumise tõttu võimalik täpselt hinnata, mistõttu on eeldatav

mõju tuletatud eksperthinnangu alusel.

Maksuhalduri andmetel aitab antud muudatus vähendada hinnangulist ehitiste soetamisel

sisendkäibemaksu mahaarvamisega seonduvate maksupettuste 11,2 mln suurust

käibemaksukahju aastas hinnanguliselt (37%) ehk 4,1 mln euro võrra aastas. Antud muudatus

ei puuduta kõiki ehitiste soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisega seonduvaid

maksupettuseid ning muudatusega võib kaasneda pettusemustrite muutmine. Näiteks ehitiste

esmase kasutamise kohta võidakse hakata esitama valeandmeid. Samas aitab meede

maksuhalduri ressurssi paremini kasutada ja tõhusamalt läbi viia maksukontrolle.

Maksuhalduril on laialdased kogemused ja tõhusad riskimudelid uute pettusemustrite

tuvastamiseks. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 võimaldab näilikke tehinguid maksustamisel

mitte arvestada.

7.4 Koondmõju riigieelarvele.

2025. aastast kehtima hakkavad seadusemuudatused vähendavad meie hinnangul maksukahju

hinnanguliselt 5,6 mln eurot aastas (ehk 0,1% 2025. aastaks prognoositud käibemaksutulust),

mille võrra käibemaksutulu suureneb. Väikeettevõtete erikorra ja maksukohustuslasena

registreerimise tingimuste muutmisel on aga vähene negatiivne mõju (161 tuh eurot)

käibemaksu tasumisele. Seega on muudatuste koondmõju riigieelarvele läbi käibemaksutulu

tõusu 5,4 mln eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa vajaduse muuta Vabariigi Valitsuse 7. märtsi

2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Rakendusakti kavand on

seletuskirja lisas 2.

27

Rahandusministri 28. detsembri 2009. a määrus nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande vorm ja

ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord“11 ja rahandusministri

10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ tunnistatakse kehtetuks12.

Kehtestatakse uus rahandusministri määrus „Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“.

Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 3.

Muudetakse rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrust nr 39 „Osaliselt mahaarvatud

sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara

ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord“.

Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 4.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril arvestades, et nõukogu

direktiividega (EL) 2020/285 ja (EL) 2022/542 sätestatud põhimõtteid peavad liikmesriigid

alates sellest kuupäevast kohaldama.

Eelnõu punktid 1, 5, 17–22 ja 25 on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril, kuna sellest

kuupäevast on maksuhalduril planeeritud maksukohustuslastelt andmekoosseisude

vastuvõtmiseks väljatöötatava IT rakenduse kasutuselevõtmine.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud ministeeriumidega ning esitatud arvamuse avaldamiseks Maksu- ja

Tolliametile, Eesti Kaubandus–Tööstuskojale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti

Pangaliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvarafirmade

Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule ning Ametiühingute Keskliidule. Märkuste ja

ettepanekutega arvestamise tabel on seletuskirja lisas 5.

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/107012021006 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062022019

28

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja

lisa 1

Euroopa Liidu õigusallikate ja käibemaksuseaduse muudatuste võrdlustabelid

Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid:

Nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb

ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010

halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete

erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13–23).

Nõukogu direktiivi (EL)

2020/285 norm

Nõukogu

direktiivi (EL)

2020/285 normi

ülevõtmise

kohustus

KMS säte Kommentaarid

Artikkel 1 (1) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 2

(1) (b) (i) muutmine)

Ei - Viite muudatus direktiivi normis.

Artikkel 1 (2) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 139

muutmine)

Ei - Viite muudatus direktiivi normis.

Artikkel 1 (3) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli

167a muutmine)

Ei - Direktiivi normi ajakohastamine.

Artikkel 1 (4) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli

169a muutmine)

Jah § 29 (1)

Artikkel 1 (5) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli

220a (1) muutmine)

Jah § 37 KMS muudatuse ei ole vajalik,

kuna ka kehtiva korra kohaselt ei

ole maksukohustuslasena

registreerimata isikul arve

väljastamise kohustust.

Artikkel 1 (6) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 270

(a) muutmine)

Valikuline - Eesti ei rakenda asjaomast erisust

ühendusesisese käibe aruande

esitamisel.

Artikkel 1 (7) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 272

(1) muutmine)

Ei Direktiivi normi ajakohastamine.

Artikkel 1 (8) (direktiivi

2006/112/EÜ XII

jaotise 1. peatükki

lisatakse -1. jagu)

Jah § 191 (3)

Artikkel 1 (9) (direktiivi

2006/112/EÜ XII

jaotise 1. peatüki 2. jao

pealkirja muutmine)

Ei - Direktiivi muudatus seotud

astmelise maksuvabastuse

kaotamisega, mida Eesti ei

rakenda.

Artikli 1 (10) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 282

muutmine)

Ei - Direktiivi muudatus seotud

astmelise maksuvabastuse

kaotamisega, mida Eesti ei

29

rakenda.

Artikli 1 (11) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 283

(1) muutmine)

Jah § 19 lõige

11

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (1))

Jah § 19 (1) ja

(2)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (2))

Jah § 19 (11), §

19 (3) ja

(4)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (3))

Jah § 191 (1) ja

(2)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (4))

Jah § 191 (5),

(13)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (5))

Jah § 191 (6) ja

(7)

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284 (6))

Jah § 191 (10)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284a)

Jah § 191 (4),

(5)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284b)

Jah § 191 (8),

(9)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284c)

Jah § 191 (4),

(8) ja (10)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284d)

Jah § 19 (3),

(4) ja § 191

(12)

Artikli 1 (13) (direktiivi

2006/112/EÜ artikkel

284e)

Jah § 191 (11)

Artikli 1 (14) (direktiivi

2006/112/EÜ artiklid

285, 286 ja 287 jäetakse

välja)

Ei - Direktiivi normide tehnilised

kohandused.

Artikli 1 (15) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 288

muutmine)

Jah § 191 (3)

Artikli 1 (16) (direktiivi

2006/112/EÜ lisatakse

artikkel 288a)

Jah § 191 (14),

(15) ja §

22 (1)

Artikli 1 (17) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 290

muutmine)

Valikuline -

30

Artikli 1 (18) (direktiivi

2006/112/EÜ artiklid

291 ja 292 jäetakse

välja)

Ei - Direktiivi normide tehnilised

kohandused.

Artikli 1 (19) (direktiivi

2006/112/EÜ XII

jaotise 1. peatükki

lisatakse jagu 2a)

Valikuline - Eestis ei ole maksukohustuslasena

registreerimata isikul direktiivi XII

jaotise 1. peatüki jaos 2a sätestatud

kohustusi.

Artikli 1 (20) (direktiivi

2006/112/EÜ XII

jaotise 1. peatüki 3. jagu

jäetakse välja)

Ei - Direktiivi normide tehnilised

kohandused.

Artikli 1 (21) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 314

muutmine)

Ei - Viite muudatus direktiivi normis.

Artikli 1 (22) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 334

muutmine)

Ei - Viite muudatus direktiivi normis.

Artikkel 3 jah KMS muudatused jõustuvad 2025.

a 1. jaanuaril.

Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid:

Nõukogu direktiiv (EL) 2022/542, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL)

2020/285 käibemaksumäärade osas (ELT L 107, 06.04.2022, p. 1–12 ).

Nõukogu direktiivi (EL) 2022/542

norm

Nõukogu direktiivi

(EL) 2020/285

normi ülevõtmise

kohustus

KMS säte Kommentaarid

Artikli 1 (1) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 53 muutmine)

Jah § 10 (2) 21) ja

(4) 21)

Artikli 1 (2) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 54 muutmine)

Jah § 10 (2) 2) ja

(4) 2)

Artikli 1 (5) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 94 muutmine)

Jah - KMS muutmine

pole vajalik,

kuna Eesti ei

kohalda sättes

viidatud

kaupadele

vähendatud

maksumäära.

Artikli 1 (7) (direktiivi

2006/112/EÜ lisatakse artikkel 98a)

Jah - KMS muutmine

pole vajalik,

kuna Eesti ei

kohalda sättes

viidatud

kaupadele

vähendatud

31

maksumäära.

Artikli 1 (12) (direktiivi

2006/112/EÜ artiklid 102 ja 103

jäetakse välja)

Ei -

Artikli 1 (20) (direktiivi

2006/112/EÜ artikli 316 (1)

muutmine)

Jah § 41 (1) 1) ja

(5) 3)

Artikkel 2 (direktiivi 2006/112/EÜ

artikli 288 muutmine)

Jah § 191 (3)

32

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

Rakendusakti kavand

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja

käibemaksuseaduse § 191 tähenduses, kelle andmeid säilitatakse ja töödeldakse nõukogu

määruse (EL) nr 904/2010, halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta

käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18) artikli 17 lõike 1 punkti g, artikli 21

lõike 2b ja peatükk Xa alusel.“;

2) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „kehtestatud käibedeklaratsiooni vormidel

esitatud andmed“ sõnadega „käibedeklaratsioonil ette nähtud andmed“;

3) paragrahvi 341 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käibedeklaratsiooni lisa vormil

„KMD INF”“ sõnaga „käibedeklaratsioonil“;

4) määrust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

„§ 541. Väikeettevõtete erikorra rakendus

(1) Väikeettevõtete erikorra rakenduse ametlik lühend on VKE.

(2) Väikeettevõtete erikorra rakendusse kantakse andmed, mis on ette nähtud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010

üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021,

lk 27–36), II ja III lisas.“;

5) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „48 – 531,“ tekstiosaga „541,“;

7) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „, 55 ja 56“ tekstiosaga „ja 55“;

8) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 11 asendatakse tekstiosa „§-s 323 nimetatud alamregistri“

tekstiosaga „§-des 323 ja 541 nimetatud alamregistrite“;

9) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „, 43 ja 56“ tekstiosaga „ja 43“;

33

10) paragrahvis 74 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „§-des 17 ja 56 nimetatud

alamregistrite“ tekstiosaga „§-s 17 nimetatud alamregistri“;

11) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „48 – 531“ tekstiosaga „ ,541“;

12) määrust täiendatakse §-ga 814 järgmises sõnastuses:

„§ 814. Ühendusesisese käibe aruande rakenduse andmete säilitamine ja hävitamine

Kuni 1. jaanuarini 2026. a peetava ühendusesisese käibe aruande rakenduse andmeid

säilitatakse kuni 31. detsembrini 2030. a. Pärast seda kuupäeva andmed hävitatakse

viivitamata.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 1, 4, 6, 8 ja 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Määruse § 1 punktid 2, 3, 5, 7, 9, 10 ja 12 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

34

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 3

Rakendusakti kavand

Rahandusministri määrus

Käibedeklaratsiooni andmekoosseis

Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 27 lõike 1 alusel.

§ 1. Käibedeklaratsiooni andmekoosseis

(1) Määrusega kehtestatakse käibedeklaratsiooni tehingute ja toimingute koosseis (lisa).

(2) Andmete edastamisel esitatakse:

1) maksukohustuslase registri- või isikukood;

2) maksustamisperiood.

(3) Maksuhaldur eeltäidab käibedeklaratsioonil kauba impordilt arvestatud käibemaksu

maksukohustuslasel, kes on kirjalikult teavitanud maksuhaldurit ja saanud maksuhaldurilt

õiguse tasuda kauba impordilt arvestatavat käibemaksu käibedeklaratsioonil

käibemaksuseaduse § 38 lõigetes 21–23 sätestatud tingimustel.

§ 2. Erisused väljastatud ja saadud arvete andmete kajastamisel

(1) Maksuhaldurile edastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-,

valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba

võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud käibemaksu standard- või soodusmääraga

maksustatava käibe, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel

edastatud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on

maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.

(2) Andmete edastamisel tehingupartneri registri- või isikukoodi märkimata jätmine ei ole

aluseks käibedeklaratsiooni esitamata jäetuks lugemiseks maksukorralduse seaduse § 90 lõike

2 mõttes, kui maksuhalduril on võimalik isik tuvastada esitatud andmete põhjal.

(3) Käibedeklaratsioonil kajastatakse väljastatud arvete kohta järgmised andmed:

1) tehingupartneri registri- või isikukood;

2) arve number;

3) arve kuupäev (pp.kk.aaaa);

4) arve kogusumma ilma käibemaksuta;

5) maksumäär;

6) maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastamisele kuuluv maksustatav käive;

7) kreeditarve aluseks oleva arve kuupäev.

(4) Väljastatud arvete andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6

nimetatud maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastamisele kuuluv maksustatav

käive, ei kajastata käibedeklaratsioonil, kui:

1) arve on väljastatud füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) või

mitteresidendile, kellele ei ole omistatud maksukohustuslaste registri registrikoodi;

35

2) arve ei sisalda käibemaksu standard- või soodusmääraga maksustatavat käivet (näiteks

üksnes maksuvaba käibe, 0% käibemaksumääraga maksustatava käibe ja käibena

mittekäsitatava tehingu või toimingu kohta edastatud arve);

3) arve on väljastatud üksnes reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra alusel

(käibemaksuseadus § 40);

4) arve on väljastatud selliste tehingute või toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel kutse-

või ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja võib kajastada arvete andmeid, millele

laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus.

(5) Saadud arvete andmeid ei kajastata käibedeklaratsioonil, kui arvele märgitud käibemaks ei

kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele.

(6) Käibedeklaratsioonil kajastatakse Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutelt

saadud arvete kohta järgmised andmed:

1) tehingupartneri registri- või isikukood;

2) arve number;

3) arve kuupäev (pp.kk.aaaa);

4) arve kogusumma ilma käibemaksuta;

5) maksustamisperioodil käibedeklaratsioonil kajastatud sisendkäibemaksu summa.

(7) Käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesiseste tehingute kohta järgmised andmed:

1) ostja riigi tunnus, välja arvatud punktides 7 ja 8 nimetatud juhtudel;

2) ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, välja arvatud punktides 7 ja 8

nimetatud juhtudel;

3) kauba ühendusesisese käibe väärtus;

4) 0% määraga maksustatav teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutatud teenuste käibe,

sh ettemaksu väärtus;

5) kauba ühendusesisese käibe, võõrandaja kolmnurktehingus, väärtus;

6) kauba ühendusesisese käibe, edasimüüja kolmnurktehingus, väärtus;

7) kauba ühendusesisese käibe, uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi

käibemaksukohustuslasena registreerimata isikule, väärtus;

8) kauba ühendusesisene käive, aktsiisikauba võõrandamine teise liikmesriigi

käibemaksukohustuslasena registreerimata isikule, väärtus;

9) kauba ühendusesisene käive, mis on tolliagentuuri poolt kauba importija eest

(tolliprotseduuri kood 42) deklareeritav käive.

§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine

Rahandusministri 10.juuni 2014.a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1.jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

36

Lisa. Käibedeklaratsiooni andmekoosseis

37

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 4

Rakendusakti kavand

Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 39 „Osaliselt mahaarvatud

sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud

põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu

korrigeerimise kord“ muutmine.

Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 32 lõike 6 alusel.

§ 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruses nr 39 „Osaliselt mahaarvatud

sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara

ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord”

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu

korrigeeritakse põhivara esmasel kasutusele võtmisel kui see erineb põhivara soetamisel

prognoositud maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusest. Sisendkäibemaks

korrigeeritakse täies ulatuses selles maksustamisperioodis, millal põhivara kasutusele võetakse.

Edaspidi korrigeeritakse sisendkäibemaks iga kalendriaasta lõpul, lähtudes põhivara

maksustatava käibe tarbeks kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Kui põhivara võetakse kasutusele hiljem kui see võetakse kasutuses oleva põhivarana arvele,

loetakse kasutusele võtmisele eelnevaid aastaid selliselt nagu põhivara esmalt kasutama

hakatakse.“;

3) paragrahvi 3 lõige1 sõnastatakse järgmiselt:

„Kinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu

korrigeeritakse kinnisasja esmasel kasutusele võtmisel kui see erineb kinnisasja ning selle

tarbeks kauba soetamisel või teenuse saamisel prognoositud maksustatava käibe tarbeks

kasutamise osatähtsusest. Sisendkäibemaks korrigeeritakse täies ulatuses selles

maksustamisperioodis, millal kinnisasi kasutusele võetakse. Edaspidi korrigeeritakse

sisendkäibemaks iga kalendriaasta lõpul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks

kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal.“;

4) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Kui kinnisasi võetakse kasutusele hiljem kui see võetakse kasutuses oleva põhivarana arvele,

loetakse kasutusele võtmisele eelnevaid aastaid selliselt nagu kinnisasja esmalt kasutama

hakatakse.“.

§ 2. Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

38

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

39

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 5

Arvamuse esitaja kommentaar Rahandusministeeriumi seisukoht

Justiitsministeerium

Märkused on normitehnilised ja mõju kohta. Märkustega on arvestatud, välja arvatud

soovitusega teha eraldi paragrahv (§ 19.2)

erikorra rakendamise erisuste/lõpetamise

kohta. Meie hinnangul selline ühe erikorra

tükeldamine mitmesse paragrahvi ei tee

seaduse teksti selgemaks arvestades, et

KMS sisaldab mitmeid erikordasid, mis kõik

on vastavalt reguleeritud ühes paragrahvis.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Erikorra kasutamine peaks väikeettevõtjatele

tähendama tõepoolest halduskoormuse

vähenemist, mitte suurenemist. Me ei saa

lõpuni nõustuda seletuskirjas (lk 18) toodud

väitega, et erikorra kasutamine ei mõjuta

ettevõtja igapäevast tegevust, kuivõrd

erikorra kasutamisega kaasnevad ettevõtjale

erinevad kohustused, nt kvartaalsete

aruannete esitamise kohustus, teatud

teavitamiskohustused jm. Seletuskirja tuleks

täiendada, tuues täpsemini välja, milline on

ettevõtja halduskoormus väikeettevõtjate

erikorra kasutamisel.

Osaliselt arvestatud.

Võrreldes kehtiva korraga tuleb Eesti

ettevõtjal teises liikmesriigis tegutsemisel

ennast selles teises liikmesriigis registreerida

käibemaksukohustuslasena, mis toob kaasa

halduskoormuse teises liikmesriigis

käibemaksukohustuslase kohustuste

täitmisel. Sellisel isikul tekib uue erikorra

rakendumisel valik, kas jätkata teises

liikmesriigis käibemaksukohustuslasena

tegutsemist või mitte eeldusel, et on täidetud

väikeettevõtete erikorra rakendamise

tingimused. Väikeettevõtete erikorra

rakendamine toob kaasa üksnes kvartaalsete

aruannete esitamise kohustuse ja see

halduskoormus ei ole võrreldav teises

liikmesriigis tavamaksukohustuslaste

kohustustega. Seletuskirja on täpsustatud.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

I. Ehitise kohustusliku maksustamise

laiendamine

Eelnõu kohaselt laiendatakse uue ehitise või

oluliselt parendatud ehitise kohustuslikku

maksustamist üheaastasele perioodile, mis

järgneb ehitise (taas)kasutuselevõtule.

Seletuskirjas selgitatakse seda mh sellega, et

vastava võimaluse nägevat ette Direktiivi

artikli 12 lõige 2.

1. Direktiiv sellist seadusemuudatust ei

võimalda. Direktiivi kohaselt on mõeldav

olukord, kus ehitise kohustuslik

maksustamine rakendub üksnes

(taas)kasutuselevõtust järgnevale esimesele

võõrandamistehingule. Eeltoodu nähtub

direktiivi järgnevast sõnastusest: „[…]

Osaliselt arvestatud.

I. 1. Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2

kohaselt võib liikmesriik kehtestada muid

meetodeid peale ehitise esmase

kasutuselevõtu. Eelnõud on täiendatud

tingimusega, et maksustatakse vaid esimest

võõrandamist pärast esmast kasutuselevõttu

ühe aasta jooksul. See vastab

käibemaksudirektiivis toodud näitele.

Võrreldes 04.03.2024 kooskõlastamisele

saadetud eelnõu versiooniga jääb muudatuse

eesmärk sisuliselt samaks.

2. Käibemaksu (lisandunud väärtuse maksu)

põhimõte seisneb selles, et maksustatakse

kaupade ja teenuste maksumust ning nende

tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel

40

ajavahemik esmasest kasutuselevõtust

järgmise võõrandamiseni […].“ Eelnõu

kohaselt rakenduks kohustuslik

maksustamine aga kõikidele

võõrandamistehingutele, mis tehtaks ühe

aasta jooksul peale (taas)kasutuselevõttu.

2. Kavandatav muudatus tekitab

põhjendamatult kõrgema maksukohustuse

seadusekuulekatele maksumaksjatele.

Maksumaksjad, kes võtavad ehitise

kasutusele ning müüvad selle esimese aasta

jooksul peavad tasuma käibemaksu

müügihinnalt. Senise seaduse kohaselt ja

olukorras, kus ehitist ei maksustatud

vabatahtlikult optsiooni korras, pidi

maksumaksja korrigeerima

sisendkäibemaksu. Eeldusel, et kinnisvara

projekt on olnud kasumlik suurendab

sisendkäibemaksu korrigeerimine

käibemaksukohustust vähem võrreldes

müügihinnale käibemaksu lisamisega.

3. Seadusemuudatuse vajadust põhjendatakse

paljasõnaliselt maksupettuste

toimepanemisega. Esiteks, on seletuskirjas

tunnistatud, et vastavate pettuste gruppide

suuruse info puudub. Teiseks

maksupettustega võitlemine ei või olla

paljasõnaline ega tuua kaasa märgatavaid

negatiivseid tagajärgi ausatele

maksumaksjatele.

4. Kavandatav muudatus ei ole

proportsionaalne. Eelnõu tagajärg on see, et

kõikidele asjassepuutuvatele

maksumaksjatele kaasneb kõrgem

maksukohustus (vt ülal p 2) sõltumata sellest,

kas esmane kasutuselevõtt on näilik või

mitte. Minimaalsel juhul peab

seadusekuulekatel maksumaksjatel säilima

võimalus tõendada, et esmane kasutuselevõtt

pole olnud näilik. Seega saab eelnõuga

soovitud eesmärgi saavutada ka

vähemproportsionaalse meetmega nähes

selleks ette pööratud tõendamiskoormise.

II. Põhivara sisendkäibemaksu

korrigeerimine Seaduse muudatust

põhjendatakse sellega, et senine kord annab

põhjendamatu eelise nendele

maksukohustuslastele, kes esialgselt

väidavad, et hakkavad põhivara kasutama

makstud käibemaksu saab oma

maksustatavalt käibelt arvestatud

käibemaksust maha arvata ehk

põhimõtteliselt maksustatakse ettevõtte enda

poolt lisatud väärtust (kasum ja tööjõukulu).

Ehitis on kaup, mida tuleb, nagu igat teist

kaupa, maksustada. Seega ehitise

võõrandamise maksustamine aasta jooksul

pärast selle (taas)kasutuselevõttu lähtub

käibemaksuarvestuse põhimõttest ega ole

põhjendamatu.

3. Eelnõu pigem toetab maksukuulekaid

maksukohustuslasi, kuna parandab ettevõtete

vahelist konkurentsi. Üldjuhul uued ehitised

võõrandatakse enne kasutuselevõttu ja

maksustatakse käibemaksuga. Maksuhalduri

hinnangul 100 ettevõtet jätab uusehitise

käibemaksuga maksustamata põhjendades

seda sellega, et ehitis on kasutusele võetud.

Need ettevõtted saavad käesoleva korra

kohaselt konkurentsieelise võrreldes

nendega, kes uusehitist maksustavad.

4. vt punktid 2 ja 3

II. Punktid 1 ja 2. Muudatus ei ole seotud

üksnes maksupettuste vähendamisega.

Eesmärgiks on seada sisendkäibemaksu

mahaarvamine sõltuvusse prognoosi asemel

sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama

hakatakse. Selline käibemaksuarvestuse

kord, mis arvestab põhivara tegelikku

kasutamist, vastab rohkem

käibemaksuarvestuse põhimõttele. Muudatus

ei puuduta neid isikud, kes hakkavad

põhivara kasutama nii nagu nad

prognoosisid. Samas muudatuse tulemusena

kaob ära motivatsioon prognoosida põhivara

soetamist maksustatava käibe jaoks, kuid

tegelikult on plaanis see võtta kasutusse

maksuvaba käibe jaoks. Seda, et prognoos ei

vasta tegelikkusele, on maksuhalduril väga

raske tõendada. Samuti ka

maksukohustuslasel võib olla teatud juhtudel

raske maksuhaldurile tõendada, milleks

hakatakse põhivara kasutama. Need

probleemid oluliselt vähenevad, kui eelnõu

kohaselt tehakse ümberarvestus põhivara

kasutusele võtmisel. Põhivara esmane

kasutuselevõtt on esmane pidev eesmärgiline

tegevus, mitte üks majutustehing. Seaduse

41

maksustatava käibe jaoks, kuid tegelikult

võtavad selle kasutusele maksuvaba käibe

jaoks. Eelnõu eesmärgina tuuakse välja ka

maksuhaldurile valeinfo andmise

vähendamise.

1. Kavandatav muudatus on soovitud

eesmärkide saavutamiseks sobimatu või väga

ebaefektiivne – eelnõu kavandatava eesmärgi

väärab see, kui esmane kasutuselevõtu tehing

teha maksustatavana. Nt piisab sellest, et

enne pikka eluruumi üüri osutada üks kord

lühiajalist teenust nt AirBnB või

booking.com kaudu. Eeltoodut möönab ka

seletuskiri märkides, et muudatusega võib

kaasneda pettusemustrite muutmine. Veelgi

enam, muudatuse eesmärk võib olla

vastupidine soovitule, sest loob neile

petturlikele maksumaksjatele täiendava

võimaluse küsida kogu käibemaks riigilt

tagasi, kes prognoosi tegemisel ei taibanud

seda riigilt tagasi küsida. Kogu käibemaksu

tagasiküsimine esmase kasutuselevõtu

pinnalt muutub petturitel ka lihtsamaks –

enam ei pea koostama prognoose, mida

maksuhaldur nagunii ei kippunud uskuma.

2. Sisendkäibemaksu mahaarvamise

korrigeerimise sidumine esmase

kasutuselevõtuga on minimaalselt küsitav,

sest ehitise kohustusliku maksustamise

laiendamise (vt ülal ptk I.) osas liigutakse

vastupidises suunas. Seejuures selgitab

seletuskiri, et esineb näilikke esmaseid

kasutuselevõtte. Seda enam jääb

mõistmatuks, miks peaks sisendkäibemaksu

korrigeerimisel lähtuma esmasest

kasutuselevõtust.

3. Eelnõu jätab lahendamata erikohtlemised

sõltuvalt sellest, kas tegu on

raamatupidamislikus mõttes ’põhivaraga’ või

’kinnisvarainvesteeringuga’ (RTJ 5 vs 6).

Muudetav kord puudutab vaid põhivara.

Ühtlasi juhib EKFL tähelepanu, et mistahes

muudatuste vastuvõtmisel tuleks anda

mõistlik jõustumistähtaeg.

Kinnisvaratehingud planeeritakse ja

teostatakse teatavasti pika aja (aastate)

jooksul. Täna planeeritud ja teostuses olevad

projektid/tehingud ei tohiks majanduslikult

negatiivselt mõjutatud saada.

muudatus ei välista maksuhalduri kontrolli,

küll aga vähendab isikute ringi, kelle puhul

tekib vajadus kontrolliks. Tõenäoliselt suur

osa maksukohustuslasi, kes prognoosi

esitasid endale sobivalt, ei hakka esitama

maksuhaldurile valeandmeid põhivara

tegeliku kasutamise kohta. Kuna

kontrolliobjekte väheneb, siis maksuhaldur

saab vähesematele objektidele suuremat

tähelepanu pöörata, sealhulgas kontrollida

lühiajalisi esmaseid maksustatavaid

tehinguid.

3. Kinnisvarainvesteering on samuti

raamatupidamise seaduse kohaselt põhivara.

RTJ 5 käsitab materiaalset ja immateriaalset

põhivara ja RTJ 6 kinnisvara investeeringut.

Mõlemad juhendid käsitavad põhivarasid.

Antud muudatused ei ole seotud tehingutega,

mida üldjuhul ette planeeritakse ning seega

need muudatused ei vaja pikka

jõustumisaega.

42

Fast Track Education OÜ

a) Ettepanek: Palun kaaluda võimalust lisada

KMS paragrahvi 16 lõike 2 punkti 3

regionaalsed erisused või lisada summale

miinimum. Hetkel on sõnastus: „Ehitis või

selle osa on oluliselt parendatud, kui

parendustega seotud kulutused ületavad

vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa

soetusmaksumust enne parendamist;”

Kinnisvara väikeinvestoritel (nn flippijatel)

on palve muuta 10 protsendi reeglit regiooniti

suuremaks või lisada summaline miinimum.

b) Kommentaar: Käibemaksuseadus,

käesolev eelnõu ning seletuskiri räägivad

kõik põhivarast. Kinnisvarainvestorid

kajastavad enda projekte raamatupidamises

Kinnisvarainvesteeringuna. Sellest on

tekkinud arusaamatused, kas

Kinnisvarainvesteering on eraldiseisva

regulatsiooniga või on mõeldud, et

Kinnisvarainvesteering on Põhivara

alamliik? Raamatupidamise Toimkonna

juhendid eristavad neid kahte ning RTJ 5

punkt 4 välistab selgelt Põhivara käsitluse

kasutamise Kinnisvarainvesteeringu korral

(Kinnisvarainvesteeringute kohta on

eraldiseisev RTJ 6).

c) Kommentaar, sisaldab ettepanekut:

Käibedeklaratsiooni asendamine andme-

koosseisudega

Käesoleva muudatuse selgitus on tüüpiline

näide, kus eesmärgina sõnastatakse ettevõtja

elu lihtsustamine, kuid sisu on väga suure

hulga ettevõtjate elu oluliselt keerukamaks

muutmine ning oluliste püsivate lisakulude

tekitamine. Ja ühegi ettevõtja elu ei lähe

tegelikult lihtsamaks.

1) Suur osa väikeettevõtjaid ei kasuta

majandustarkvara või ei kasuta seda

jooksvalt. Tean seda kuna käesoleval ajal

õpetan internetikoolituse raames enam kui

250-le väikeettevõtjale kuidas esmakordselt

majandustarkvara kasutusele võtta ning see

on väike hulk neist, kes sellist õpetust

vajaksid. Need ettevõtjad sisestavad praegu

2024 märtsis esmakordselt kogu 2023

dokumente ehk jooksvalt tegid nad

käibedeklaratsioone teisiti. 1.1) Kui nad

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on

täpsustatud.

a) Ettepanek on vastuolus Euroopa Nõukogu

direktiiviga 2006/112/EÜ. KMS peab

vastama nimetatud direktiivile. Käibemaks

peab olema neutraalne ja tagama sarnase

majandusliku sisuga tehingute ühetaolise

maksustamise sõltumata sellest, kus

regioonis tehing tehakse.

Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2

kohaselt liikmesriik võib kehtestada

kriteeriumid, millist ehitist käsitatakse

oluliselt parendatud ehitisena, mille

võõrandamist tuleb maksustada. Nende

kriteeriumite kehtestamisel tuleb arvesse

võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti

eesmärki ning järgida neutraalse

maksustamise põhimõtteid.

Käibemaksudirektiivi kui ka

käibemaksuseaduse eesmärgi kohaselt tuleb

maksustada kaupade lisandunud väärtust.

Käibemaksuseaduse kohaselt ehitis on

parendatud, kui parendusega seotud

kulutused ületavad vähemalt 10% ehitise või

selle osa soetusmaksumust enne

parendamist. Ei ole võimalik teha summalist

erandit, mille puhul lisandunud väärtus

ületab soetusmaksumust rohkem kui 10%.

b) Kinnisvarainvesteering on samuti

raamatupidamise seaduse kohaselt põhivara.

RTJ 5 käsitab materiaalset ja immateriaalset

põhivara ja RTJ 6 kinnisvara investeeringut.

Mõlemad juhendid käsitavad põhivarasid.

c) Käibedeklaratsiooni asendamine

andmekoosseisudega on täiendav võimalus

esitada käibedeklaratsiooni masin-masin

liidese abil lihtsustatul kujul.

Maksukohustuslasel on võimalus vastava

tehnilise lahenduse loomisega muuta

käibedeklaratsiooni andmete esitamine koos

arve andmetega lihtsamaks ja mugavamaks

ning seeläbi vähendada oma halduskoormust.

Maksukohustuslasele säilib võimalus esitada

andmeid manuaalselt või failist laadides e-

MTA kliendirakenduses (KMS muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri p 6.4 lk 22 ja 23).

43

kasutavad majandustarkvara, siis paljudel

juhtudel selleks, et korra aastas kokku panna

raamatupidamine majandusaasta aruande

koostamiseks. 1.2) Jooksvalt peetakse

käibemaksu üle arvestust tabelarvestuses

ning kuu summa sisestatakse KMD

deklaratsiooni ühe numbrina. Lisa 1 üle 1000

müükide kohta täidetakse käsitsi.

Planeeritud muudatus sisuliselt tekitab

lisakohustuse igale väikeettevõtjale hakata

kasutama ja tasuma majandustarkvara eest.

Minimaalselt tähendab see 228 eurot +

käibemaks lisakulu aastas (enamlevinud

tarkvara Merit Aktiva Standard paketi

aastatasu). Või tuleb käsitsi sisestada kõik

arved e-MTA kliendirakenduses, mis

tähendab tunde lisatööd võrreldes tänase

olukorraga.

2) Väga paljudel ettevõtjatel pole eriti üle

1000 euroseid müüke ja seetõttu ei koguta

klientide registrikoode. Arvele läheb kliendi

ettevõtte nimi (ja aadress) või klient lisab

need ise enda arvele/kviitungile. Ainult üle

1000 euroste müükide korral otsitakse käsitsi

üles ka registrikood.

2.1) Edaspidi peaks iga kliendi seostama

konkreetse registrikoodiga, mis tähendab

olulist käsitsi lisatööd nii väikeettevõtetele

kui suurettevõtetele. Lisaks olulist ajakulu

lisandumist igale ostule, mida väikeettevõtja

teeb tavakauplusest (pool tundi iga ostu kohta

mis kulub infoletis järjekorras seismisele).

3) Väikeettevõtjad kasutavad väga erinevaid

e-poodide valmislahendusi – enamik neist ei

toeta vaikimisi kliendi registrikoodi

kogumist. Käesolev muudatus tekitab juurde

olulisi arenduskulusid või välismaiste

keskkondade puhul, millele ei saa

lisaarendust teha, sunnib hiljem käsitsi

lisama registrikoode. Registrikoodide käsitsi

lisamine jääb igakuiseks jooksvaks

kohustuseks, mis suurendab vajadust

klienditoe järele.

Täiendavate andmete küsimine müügil

vähendab müüki. Iga e-poe pidaja teab, et iga

lisalahter, mida klient peab täitma ostu

vormistamiseks vähendab müüki. Kui klient

ei tea enda ettevõtte registrikoodi, siis võib ta

ostu edasi lükata või sootuks loobuda ostust.

Muudatusega ei kaasne isikutele kohustust

muuta oma käibedeklaratsiooni andmete

esitamise viisi ega deklareerida rohkem

andmeid kui käesoleval ajal, mida

deklareeritakse käibedeklaratsiooni lisal

KMD INF ja ühendusesisese käibe aruandel

(KMS § 27 lg 12). Kui müügiarve(d)

tehingupartneri lõikes on

deklareerimisperioodil kokku alla 1000 euro,

siis saab ka edaspidi andmekoosseisus

sisestada andmeid summerituna.

Nõuded käibedeklaratsiooni ja arvetele

esitatavate andmete osas ei muutu, kuid

täpsustame eelnõu selgituskirjas

rahandusministri määruse

„Käibedeklaratsiooni andmekoosseis“

kavandit (KMS eelnõu seletuskiri lisa 3)

täiendava selgitava punktiga, mille kohaselt

sarnaselt kehtiva korraga andmete

edastamisel tehingupartneri registri- või

isikukoodi märkimata jätmine ei ole aluseks

käibedeklaratsiooni esitamata jäetuks

lugemiseks maksukorralduse seaduse § 90

lõike 2 mõttes, kui maksuhalduril on

võimalik isik tuvastada esitatud andmete

põhjal.

d) Maksuvaba käibe andmed jäävad

jätkuvalt andmekoosseisu.

e) Andmekoosseisu jäävad ka

sisendkäibemaksu korrigeerimise tulemusel

sisendkäibemaksu vähenemine/suurenemine.

44

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et mõju

maksukohustuslastele on pigem suur ja

püsiv.

d) Küsimus: Kas saan õigesti aru, et edaspidi

ei edastata andmeid maksuvaba käibega

väljastatud arvete kohta? Ei summaarselt ega

üksikarvetena? Kuidas Maksuhaldur saab

veenduda, et sisendkäibemaks on korrektselt

korrigeeritud lähtuvalt müügist kui

Maksuhalduril puudub info maksuvaba käibe

olemasolu ja suuruse kohta?

e) Küsimus: Kuidas edaspidi kasutada

praeguse KMD lahtreid 10 ja 11 ehk

Täpsustused lahtrid? Mitmed ettevõtted

peavad korrigeerima sisendkäibemaksu

arvestust lähtuvalt müügikäibe osakaalust

detsembri deklaratsioonil või jooksvalt.

Näiteks olukorras kus ettevõte osutab nii

käibemaksuvabu teenuseid kui ka

käibemaksuga teenuseid. Sellised ettevõtted

on näiteks kinnisvara väljaüürijad, kes

pakuvad nii lühiajalist majutust kui

pikaajalist üüri või ettevõtted, kes on

otsustanud osa mitteeluruumidest välja

üürida käibemaksuga ning osale üüridest

lisada käibemaksu.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad: 1) eelnõu

2) seletuskiri

Aet Külasalu 5885 1300

[email protected]

Meie 06.05.2024 nr 1.1-10.1/1073-10