Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.1.-5/22/2027 |
Registreeritud | 24.08.2022 |
Sünkroonitud | 18.06.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.1 Menetluse korraldamine |
Sari | 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse) |
Toimik | 2.1.-5/2022 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | AS Ida-Tallinna Keskhaigla |
Saabumis/saatmisviis | AS Ida-Tallinna Keskhaigla |
Vastutaja | Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lp Deivid Uibo Teie 18.08.2022
Andmekaitsejuht
Meie 24.08.2022 nr 2.1-5/22/2027
AS Ida -Tallinna Keskhaigla
Ravi tn 18
TALLINN
E-post: [email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite, kas politseil on õigus küsida
kriminaalmenetluse raames haiglalt teavet patsientide vastuvõtul käimise kohta ja kas haiglal
on kohustus ja õigus selliseid andmeid väljastada.
Siin põrkuvad kaks seadust - KrMS, mis annab politseile õiguse andmeid küsida ja VÕS, mis
paneb tervishoiutöötajatele kutsesaladuse hoidmise kohustuse tervishoiuteenuse osutamisel.
Nagu Te ka oma pöördumises olete viidanud, siis on Riigikohus asjas nr 1-20-5071 põhjalikult
selgitanud KrMS § 32 lg 2 ja § 72 lg 1 p 3 tõlgendamist ning nende sätete alusel
kriminaalmenetluse raames terviseandmete küsimist. Nimetatud kohtulahendis on kohus
leidnud, et ei tule tervishoiutöötaja kutsesaladuse hoidmist tagavat KrMS § 72 lg 1 p 3 mõista
mitte õiguse, vaid kohustusena, ning keelatud on ka kutsesaladusega kaetud dokumentide
edastamine. Lisaks on kohus märkinud, et KrMS § 32 lg 2 võimaldab küll uurimisasutusel
nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamist, kuid see ei ole oma
üldsõnalisuse tõttu VÕS § 768 lg 1 tähenduses iseseisev õiguslik alus patsiendisaladuse
hoidmisest kõrvalekaldumiseks.
Kohus on ka sedastanud, et konfidentsiaalsuskohustusega kaetud andmetena patsiendi isiku ja
tema tervise seisundi kohta (VÕS § 768 lg 1) ehk patsiendisaladusena tuleb käsitada mistahes
teavet, mis on tervishoiuteenuse osutajale patsiendi kohta teatavaks saanud, sh ka andmeid
patsiendi isiku kohta. Teisisõnu on viidatud sätte alusel kaitstud kogu tervishoiuteenuse käigus
isiku kohta teatavaks saanud informatsioon. IKÜM preambuli p 35 kohaselt peaksid
tervisealaste isikuandmete hulka kuuluma kõik andmesubjekti terviseseisundit käsitlevad
andmed, mis puudutavad andmesubjekti endist, praegust või tulevast füüsilist või vaimset
tervist; see hõlmab mh ka teavet, mis on kogutud talle tervishoiuteenuste registreerimise või
osutamise käigus. Andmekaitse Inspektsioon nõustub eeltooduga ning seega on inspektsiooni
hinnangul ka konfidentsiaalne teave selle kohta, kes millise murega (ilma täpsemat diagnoosi
avaldamata) on pöördunud tervishoiuasutuse poole. Seda enam, et antud juhul on küsitud
andmeid viitega kindlale esineda võivale terviseprobleemile.
Siiski on kohus täiendavalt selgitanud, et kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib siiski
tuleneda mõnest valdkondlikust õigusaktist, kuid siis peab see olema vastavas õigusaktis ka
selgelt sätestatud. Lisaks on patsiendisaladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumist lubavaks
normiks ka nt VÕS § 768 lg 2, mille kohaselt võib tervishoiuteenust osutav isik omal algatusel
(mis ei ole praegusel juhul kohaldatav) saladuse hoidmise kohustusest mõistlikus ulatuses
kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada
ennast või teisi isikuid. Siinkohal tuleb aga tähele panna, et seaduse selline sõnastus on n-ö
ettepoole suunatud, ehk teisisõnu peetakse siin silmas vajadust hoida ära enda või teiste isikute
võimalik kahjustamine tulevikus.
Kuna antud juhul ei ole politsei viidanud ühelegi eriseaduse sättele peale KrMS-i, mis annaks
õiguse nõuda EMO-sse pöördunud patsientide andmeid, siis ainult kirjas toodud KrMS § 32 lg
1 alusel (kohus on leidnud, et see ei ole piisav alus patsiendiandmete nõudmiseks) ei ole haiglal
õigust politseile patsientide andmeid väljastada. Kui politsei siiski leiab, et ta on õigus neid
andmeid küsida, siis tuleb täpsustada, millise eriseaduse sätte alusel selliseid andmeid nõutakse.
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus selgitustaotlusele | 20.06.2024 | 1 | 2.2-9/24/1622-2 | Väljaminev kiri | aki | Ida-Tallinna Keskhaigla |
Selgitustaotlus | 13.06.2024 | 5 | 2.2-9/24/1622-1 🔒 | Sissetulev kiri | aki | Ida-Tallinna Keskhaigla |
Selgitustaotlus | 13.06.2024 | 5 | 2.2-9/24/1622-1 🔒 | Sissetulev kiri | aki | Ida-Tallinna Keskhaigla |
Vastus pöördumine | 24.08.2022 | 664 | 2.1.-5/22/2027 🔒 | Sissetulev kiri | aki | AS Ida-Tallinna Keskhaigla |
Vastus pöördumine | 24.08.2022 | 664 | 2.1.-5/22/2027 🔒 | Sissetulev kiri | aki | AS Ida-Tallinna Keskhaigla |
Vastus selgitustaotlusele | 24.08.2022 | 664 | 2.1.-5/22/2027 | Väljaminev kiri | aki | AS Ida-Tallinna Keskhaigla |
Selgitustaotlus | 19.08.2022 | 669 | 2.1.-5/22/2027 🔒 | Sissetulev kiri | aki | AS Ida-Tallinna Keskhaigla |
Selgitustaotlus | 19.08.2022 | 669 | 2.1.-5/22/2027 🔒 | Sissetulev kiri | aki | AS Ida-Tallinna Keskhaigla |