Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avaliku taotlusvooru "Eesti keele õppe võimaluste pakkumine rahvusvahelise kaitse saanud inimestele" läbiviimine

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFOND 2014–2020

Juhend toetuse taotlejale

Eesti keele õppe võimaluste pakkumine rahvusvahelise kaitse

saanud inimestele

Tallinn 2019

2

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDID ........................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4

TERMINID ...................................................................................................................................... 5

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED......................................................................................... 7

1.1. Nõuded toetuse taotlejale .................................................................................................. 7

1.2. Projekti sobivus ................................................................................................................. 8

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele ......................................................................... 8

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine ................................................................................. 9

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid ........................................................................................ 9

1.6. Taotluse esitamine .......................................................................................................... 10

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD .................................................................................................................. 11

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja projektide elluviimise aeg ...................................... 11

2.2. Sihtrühmad ...................................................................................................................... 13

3. TAOTLUSTE HINDAMINE .................................................................................................... 14

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll ............................................... 14

3.2. Taotluse sisuline hindamine ............................................................................................ 15

3.3. Teave tehtud otsuse kohta ............................................................................................... 17

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE ........................................... 17

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused .............................................. 17

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine ............................................................................ 18

4.3. Toetuslepingu muutmine ................................................................................................ 18

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS ........................................................ 19

6. AVALIKUSTAMINE ........................................................................................................ 19

3

KASUTATUD LÜHENDID

AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK - Euroopa Komisjon

EL – Euroopa Liit

SiM – Siseministeerium

VV – Vabariigi Valitsus

4

SISSEJUHATUS

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi ka fond või AMIF) asutati perioodiks 2014–

2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrusega nr 516/2014.

Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-,

täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

õigusi ja põhimõtteid.

Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist:

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sh selle välismõõtme tugevdamine ja

arendamine;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete

vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide

sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku

integreerimise edendamine;

c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis

aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise

püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;

d) liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates tähelepanu

eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele,

sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

AMIF-i rakendamine toimub riikliku programmi alusel, mille on heaks kiitnud Vabariigi Valitsus.

Eesti riiklik programm on leitav Siseministeeriumi kodulehelt:

https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/valisvahendid/varjupaiga-rande-ja-

integratsioonifond. Fondi taotlusvoorud viiakse läbi riikliku programmi alusel. AMIF-i vahendeid

saab kasutada kuni 31.12.2022.

AMIF-i riiklikku programmi rakendatakse avalike ja piiratud taotlusvoorude ning otsetoetuste

andmise kaudu.

AMIF-ist perioodiks 2014–2020 toetuse andmise juhend toetuse taotlejale (edaspidi ka juhend) on

koostatud toetuse taotlejale selgitamaks fondist toetuse ja kaasfinantseeringu andmise aluseid,

aruandlust ja väljamaksete tegemise korda. Lisaks juhendile tuleb toetuse taotlejal tutvuda AMIF-i

kulude abikõlblikkuse reeglitega, AMIF-i riikliku programmiga ja teiste Siseministeeriumi

kodulehel asuvate fondi puudutavate dokumentidega.

Edukaid projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti eelarvest) ja riigieelarvelistest (25%

projekti eelarvest) vahenditest.

5

TERMINID

Abikõlblik kulu

AMIF-i abikõlblikkuse reeglites (lisa 19) nimetatud kulu, mis on

kooskõlas riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse

määrusega.

Abikõlblikkuse periood Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud

(so tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud).

Kuludokument peab olema väljastatud abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu, kuid mitte hiljem, kui projekti lõpparuande esitamise

hetkeks.

Auditeerimisasutus

AMIF-i rakendamisel osalev SiM-i siseauditi osakond, kes

tegutseb teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatult, et

kontrollida ja auditeerida toetuse kasutamist.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev

periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, millega

luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse

nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr

575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150,

20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

(ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille ülesanne

on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse

ja selle liikmed määratakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav rahaline toetus, mis on minimaalselt

25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima elektroonilist taasesitamist võimaldaval

viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kuludokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele, ning

palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt

palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud,

mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult

toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud.

6

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate

kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu

tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,

valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad

planeeritud tegevustele.

Toetusleping

Vastutava asutuse ja toetuse saaja vaheline leping projekti

elluviimiseks eraldatud toetuse kasutamiseks.

Valdkonna eest vastutav

minister

Ministrite vastutusvaldkonnad tulenevad peaministri 1. mai 2019.

a korraldusest nr 33. Ministri pädevusse jäävad küsimused

lahendavad ministrid vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-

i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i

rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO.

7

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED

Toetuse taotleja ning tema esitatud taotluses kirjeldatud kavandatavad tegevused ja kulud peavad

olema abikõlblikud, st vastama toetuse saamise tingimustele. Toetuse taotlemisel on oluline, et

taotleja veenduks nii enda kui ka oma projekti nõuetele vastavuses, st eelkõige kavandatavate

tegevuste ja kulude abikõlblikkuses.

Taotleja projekti hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldistest abikõlblikkuse reeglitest:

 taotleja ja partnerite abikõlblikkus;

 projekti ja tegevuste abikõlblikkus;

 kulude abikõlblikkus (kulu toimumise aeg, kulu eesmärk).

Taotleja on taotluse hindamise ajal kohustatud:

 esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja

tähtajal;

 teavitama viivitamata taotluse menetlejat taotluses esitatud andmete muudatustest või

ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

1.1. Nõuded toetuse taotlejale

Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised

isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele. Taotlejal peab

olema piisav administratiivne võimekus projektide elluviimiseks.

1.1.1. Toetuse taotlejale kohalduvad järgmised nõuded:

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud

kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis tuleneb

riigi õigusaktides sätestatud korrast;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summasid tagasi maksmata või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja

summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemisel

valeinformatsiooni;

 taotleja ja/või partner ei ole rikkunud eetikaklauslit, st taotleja ei ole püüdnud otseselt või

kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste

taotlusvooru esitatud projektide kohta) või mõjutada hindamiskomisjoni taotlusvooru

hindamise ajal.

1.1.2. Toetuse taotlejale kohalduvad järgmised nõuded:

 taotleja ja/või partner vastab vähemalt ühele järgmistest kvalifikatsiooninõuetest:

o taotlejal ja/või partneril peab olema keeleõppe koolituste läbiviimiseks kehtiv

HTM-i väljastatud tegevusluba (tasemeõppe koolitusluba või tegevusluba viia läbi

eesti keele täiendkoolitust);

o kui taotlejal ja/või partneril puudub HTM-i tegevusluba ning taotleja ja/või partner

kasutab keeleõppe koolituste läbiviimiseks lepingulisi lektoreid, peab taotleja

keeleõppe läbiviimiseks tagama vähemalt ühe lektori ja asenduslektori olemasolu:

- kellel on kõrgharidus;

8

- kes valdavad eesti keelt tasemel C1 või kõnelevad eesti keelt emakeelena ning lisaks

vähemalt ühte võõrkeelt järgnevatest: inglise, vene, prantsuse ja/või araabia keelt;

- kellel on varasem eesti keele õppe läbiviimise kogemus eesti keelest erineva

emakeelega isikutele vähemalt B2-tasemel viimase kahe aasta jooksul;

o vähemalt ühel taotleja meeskonnaliikmel peab olema sotsiaalpedagoogika,

kultuuridevahelise kommunikatsiooni või sarnase valdkonna haridus;

o vähemalt ühel taotleja meeskonnaliikmel peab olema läbitud täiendkoolitus või

olema õpetamiskogemus keelekümbluse või LAK-õppe metoodika valdkonnas.

Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmetest riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama sellekohase

teabe Siseministeeriumile.

1.2. Projekti sobivus

Fondist rahastatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

 projekt keskendub taotlusvooru meetme ning selle alategevuse elluviimisele;

 toetus on projekti teostamiseks vajalik, st ilma toetuseta ei ole projekti kavandatud kujul

ning ajagraafikus võimalik ellu viia;

 taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused ja taotleja on

organisatsiooniliselt võimeline projekti ellu viima, tal on projekti elluviimiseks vajalikud

teadmised, oskused, kogemused ning ta tagab projekti jätkusuutlikkuse pärast selle

lõppemist;

 projekt on mittetulunduslik.

NB! Trükiste ja muude materjalide avaldamise kulu trükitud või elektroonsel kujul (välja

arvatud koolituste jaotusmaterjalid koolitusel osalejatele) on abikõlblik vaid juhul, kui

materjalide käsikirjad või kavandid on enne avaldamist kirjalikult kooskõlastatud SiM-iga.

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

Olenemata projekti rahalisest mahust, peab fondist rahastatava projekti elluviimiseks olema

projektil:

 projektijuht – tegeleb toetuse saaja juures projekti igapäevase korraldamisega. Projektijuhi

ülesanne on tagada projekti igapäevane fondi reeglitele ja lepingule vastav elluviimine ning

tulemuste saavutamine. Projektijuht on kontaktisik, kes suhtleb vastutava asutusega;

 raamatupidaja – teostab projekti raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas

kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse ning arvestab töötasusid ja makse;

 projekti juhtkomisjon – toetuse saaja kaasab juhtkomisjoni partnerid, esindaja(d), projekti

elluviimist toetavate asutuste esindajad. AMIF-i vastutava asutuse esindaja (SiM

välisvahendite osakonna nõunik) osaleb juhtkomisjonis vaatlejana. Taotluse vormis 1

punktis 12.1 peab kirjeldama juhtkomisjoni ülesandeid ja koosseisu üldiselt. Projekti

juhtkomisjoni täpne koosseis nimetatakse projekti elluviija ja vastutava asutuse koostöös

toetuslepingu sõlmimise järgselt. Juhtkomisjon arutab projekti elluviimisel tekkinud

küsimusi ja võtab vastu olulised projekti eesmärkide täitmist mõjutavad otsused:

kooskõlastab koolitusmaterjalid, koolitusmaterjalide tõlked, tagasisidelehed,

koolitusgruppide moodustamise ja koolituse läbiviimise põhimõtted jne. Soovitav on

juhtkomisjoni koosolekuid korraldada vähemalt üks kord poolaastas.

Projekti meeskonna liikmeteks loetakse ainult need isikud, kellel on projektis otsene roll, nende

isikute tööjõukulud on eelarves kirjeldatud kululiigi „Otsesed kulud“ all. Toetuse taotleja otsustab

ja põhjendab, millistel isikutel on projektis otsene roll, põhjenduse peab nimetama taotlusvormil

projekti juhtimissüsteemi kirjelduses. Projekti elluviimist toetavaid isikuid ei loeta projekti

9

meeskonda kuuluvateks ja nende tööjõukulud kantakse projekti eelarvesse kululiigi „Kaudsed

kulud“ alla.

Taotlusele peab lisama projekti meeskonna liikmete ametijuhendid või töökirjeldused.

Töötaja tavapäraste tööülesannete täitmise rahastamine projekti raames on abikõlbmatu kulu.

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine

Projekti eelarvevormil peab täitma ainult esimese lehe ehk A-osa. B- ja C-osa täidetakse

projekti elluviimise jooksul ja esitatakse SiM-ile koos projekti aruandlusega.

Projekti eelarves peab nimetama kõik projektiga seotud kulud ja tulud. Projekti eelarve peab olema

tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad võrduma kogutuludega ning projekti käigus saadud

sissetulekud peab projekti kuludest maha arvama. Projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti

kogumaksumusest) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25% projekti kogumaksumusest).

Kulud Tulud

+ otsesed kulud + AMIF-i toetus

+ kaudsed kulud (kuni 7 (seitse) protsenti

otsestest kuludest)

+ riiklik kaasfinantseering

= abikõlblikud kulud kokku

+ omafinantseering

+ projekti käigus saadud sissetulekud

= tulud kokku

Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud.

Toetust antakse ainult põhjendatud ja abikõlblikele kuludele (vt kulude abikõlblikkuse reegleid).

Projekti maksumuse arvestamine on hinnanguline, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse

tulemuse, et projekti elluviimise käigus ei osutuks vajalikuks eelarvet sageli muuta (st teatud

tegevusteks jääb raha puudu või teatud kulude puhul tekib ülejääk). Muudatuste tegemisel peab

arvestama olulise ajakuluga. Muudatusi ei tohi enne ellu viia, kui vastutav asutus on selleks loa

andnud.

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid

Taotlusvormid edastatakse Sotsiaalkindlustusametile varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsleri kirjaga SIM-i dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Taotlus koosneb järgnevatest dokumentidest:

 toetuse taotlemise vorm;

 projekti tegevuskava ja tulemused;

 projekti detailne eelarve MS Excel formaadis;

 taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni alusdokumentide

koopiad (põhikiri, põhimäärus vms);

 tõend taotleja ja partneri(te) maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid

saab kontrollida avalikust andmebaasist);

 partnerluse kinnitus(ed) (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt ) (kui kohaldub);

 A1-A2-B1-keeletasemetele vastavate õppekava(-de) projektid, sh koolituste toimumise

planeeritud sagedus;

 koolitusgrupi koostamise põhimõtted, sh kirjeldused, kuidas arvestatakse

individuaalõppevajadustega koolituste läbiviimisel;

10

 HTM-i tegevusloa number (kui kohaldub) või taotleja kinnituskiri, et taotleja ja/või partner

kasutab keeleõppe läbiviimiseks vähemalt ühte lepingulist lektorit ja asenduslektorit, kes

vastavad juhendi punktis 1.1 esitatud nõuetele;

 dokument, mis kinnitab, et vähemalt ühel meeskonnaliikmel on sotsiaalpedagoogika,

kultuuridevahelise kommunikatsiooni või sarnase valdkonna haridus või nähtub vastava

valdkonna kogemus elulookirjeldusest;

 dokument, mis kinnitab, et vähemalt üks meeskonnaliige on läbinud keelekümblus- või

LAK-õppe metoodika täiendõppe või tal on vastava metoodika kasutamise kogemus või

nähtub vastava valdkonna kogemus elulookirjeldusest.

Taotluse peab koostama ametlikel vormidel eesti keeles ning trükitult. Taotluse peab allkirjastama

allkirjaõiguslik isik. Taotlusvoorus esitatud taotlusi esitajale ei tagastata ega kommenteerita. Kõik

taotluse vormistamise ja esitamisega seotud kulud kannab taotluse esitaja.

1.6. Taotluse esitamine

Taotluse esitamise tähtaeg: 17. jaanuar 2020. a

Taotluse peab SiM-le esitama elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Digitaalselt

allkirjastatud elektroonilise taotluse peab saatma aadressil [email protected].

Lisaks peab taotluse elektroonse versiooni esitama ka Wordi ja Exceli failina e-posti teel fondi

kontaktisikule SiM-is: Kristi Lillemägi, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik,

[email protected]

11

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja projektide elluviimise aeg

Taotlusvooru

nimetus:

Eesti keele õppe võimaluste pakkumine rahvusvahelise kaitse saanud

inimestele

AMIF-i mitmeaastase

riikliku programmi

erieesmärk:

Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne

Riiklik eesmärk: Integratsioonimeetmed

Taust

Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele1 on Eestis rahvusvahelise kaitse

saanud inimesel muu hulgas kohustus osaleda eesti keele õppes. Keeleõpe on kohustuslik alates 18.

eluaastast igale töövõimelisele rahvusvahelise kaitse saajale, kes ei omanda eesti keeles põhi-, kesk-

või kõrgharidust, kuni rahvusvahelise kaitse vanaduspensioniealise saajani. Seaduse kohaselt on

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel kohustus omandada kahe aasta jooksul alates kaitse

saamisest eesti keele keeleoskustase A2 ja viie aasta jooksul B1.

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimeste võimalused eesti keelt õppida on aasta aastalt

paranenud ning lisandunud on mitmeid võimalusi omandada piisav eesti keele oskus, et tagada

rahvusvahelise kaitse saaja kohanemine ja lõimumine ning osalus nii tööturul kui haridussüsteemis

ja elukestvas õppes.

Keeleõpe on üks olulisemaid tegevusi, mille abil toetada ja tagada välismaalase kohanemine ning

lõimumine vastuvõtva riigi ja selle elukorraldusega. Riigikeele oskus on ka üks peamiseid eeldusi

saamaks iseseisvalt uues keskkonnas hakkama ning vältimaks ja ennetamaks võimalikke hilisemaid

lõimumis- ja segregatsiooniprobleeme. Ka kaitse saanud inimesed on välja toonud eesti keele

õppimise olulisuse, pidades seda ka austuseks riigi vastu, mis on kaitset andnud2.

Erinevaid riiklikke eesti keele õppe võimalusi on pakutud suuremale osale Eestis rahvusvahelise

kaitse saanud inimestele. Erinenud on õppevõimaluste mitmekesisus ja maht. Praegu on

rahvusvahelise kaitse saajal võimalus eesti keelt omandada Vao ja Vägeva majutuskeskustes, Eesti

Töötukassa kaudu, keeleõppefirmade vahendusel ning ka Integratsiooni Sihtasutuse poolt

korraldatavatel kursustel. Peamiseks keeleõppe võimaluseks on Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi toel rahastatud SA Tartu Rahvaülikooli A1-A2 keelekursused mahus 300h.

Kuigi praegu on rahvusvahelise kaitse saajatel olemas mitmeid võimalusi eesti keele õppeks, siis

senises korralduses esineb ka kitsaskohti. Esiteks on keeleõppevõimalused killustunud ning

tihtipeale ei orienteeruta erinevate võimaluste rägastikus3. Teiseks ei ole mitmete võimaluste

olemasolul siiski piisaval hulgal keeleõppekohti ehk et riiklik pakkumus ei vasta täna keeleõppe

nõudlusele4. Puudub ka piisavas mahus edasiõppevõimalusi kõrgematel tasemetel, nt B1-B2. Nendel

tasemetel keeleoskus on aga äärmiselt oluline, kuna paljusid töökohti ei ole võimalik ilma vastava

keeleoskuseta täita. Kolmandaks, rahvusvahelise kaitse saajate puhul on tegemist spetsiifilise

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS. 2 Balti Uuringute Instituut (2011). „Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti

ühiskonda“, https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/IBS_RKS_raport_avalik.pdf. 3 Riigikontroll (2019). „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“,

https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1073/amid/557/language/et-

EE/Default.aspx. 4 Centar ja Tallinna Ülikool (2019). „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja

tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“, https://www.kul.ee/et/rakendusuuring-eesti-keelest-erineva-emakeelega-

taiskasvanute-eesti-keele-ope-loimumis-ja.

12

sihtrühmaga, kellele kõik olemasolevad keeleõppevõimalused ei sobi ning ei taga keele omandamist,

nt esineb sihtrühma seas ka kirjaoskamatuid, puudub levinumate keelte, sh inglise või vene, oskus,

mistõttu tuleks keelt õpetada ilma vahekeeleta, kuid mille osas paljudel pakkujatel kogemus ja oskus

puudub. Neljandaks, nii rahvusvahelise kaitse saanud inimese kui riigi vaates on oluline, et tööealine

ja –võimeline rahvusvahelise kaitse saanu liiguks tööturule. Hetkel on kahjuks aga olukord, kus töö

leidnud rahvusvahelise kaitse saanul ei ole paljudel juhtudel võimalik enam keeleõpet jätkata.

Seetõttu on oluline tagada keeleõppevõimaluste paindlikkus, mis võimaldaks inimestel ühildada nii

töö kui eesti keele õpe.

Taotlusvooru eesmärk

Vähemalt 100-le rahvusvahelise kaitse saajale (sh nende pereliikmetele) on korraldatud eesti keele

õpet keeletaseme A1-A2-B1 omandamiseks perioodil 01.04.2020–31.12.2022.

 A1-A2-B1 keeleõppe koolituse lõpuks, millest A1-A2 maht on vähemalt 300 akadeemilist tundi

ja B1 maht vähemalt 400 akadeemilist tundi, omandavad osalejad vähemalt taseme B1, mille

puhul on tegemist iseseisva keelekasutajaga, kes:

- mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal nagu töö, kool, vaba aeg vm;

- oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal;

- kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma

seisukohti ja plaane;

 kursustel osalejate keeletase selgitatakse välja testimise käigus, võttes arvesse varasemaid

õpinguid. Taotleja suunab osalejad vastava taseme keelekursusele;

 keeleõppe korraldaja peab taotluses kirjeldama võimalusi keeleõppe ühildamiseks töökohal;

 keeleõppe koolitus lõpeb eesti keele vastava taseme hindamiseks sobiva kirjaliku ja/või suulise

eksamiga ning tagasiside küsimustikuga, mille sisu ja metoodika töötab vajadusel välja toetuse

saaja ja kooskõlastab projekti juhtkomisjon;

 taotleja peab koolitusel osalejate üle igakordset arvestust. Osalejad peavad andma omakäelise

allkirja tundi registreerimise lehele. Registreerimisleht peab sisaldama teavet, mis võimaldab

rahastajale isiku tuvastamise (näiteks Eesti Vabariigi poolt välja antud dokumendi number ja

isikukood). Toetuse saaja peab tagama andmete töötlemise seaduses sätestatud korras;

 keeleõppe läbimisel annab koolitaja keeleõppe koolituse läbimist ja selle mahtu tõendava

tunnistuse digitaalselt või koolitatava soovil paberil;

 keeleõppe õppematerjalid, koolitusmetoodika ja metoodilised materjalid ning koolituse

läbiviimise tase peavad olema piisavad, et võimaldada koolitataval omandada eesti keele

keeleoskustase vastavalt keeleseaduse Lisas 1 sätestatud keeleoskustasemete B1 kirjeldusele.

Toetuse saajale on tagatud eelmiste taotlusvoorude raames koostatud keelekursuse

õppematerjalid mahus 300 h;

- koolituse läbiviimise metoodika ning koolitusmaterjalid peavad võimaldama keeleõpet läbi

viia eesti keele baasil;

- koolituse läbiviimise metoodika ning koolitusmaterjalid peavad võimaldama B1

keeleoskustaset omandada isikul, kellel puudub varasem keeleõppekogemus ning kes ei

valda ühtegi keelt kirjakeeles;

- keeleõpetajatele peab olema tagatud valmisolek keeleõppe läbiviimisel sihtrühma

eripäradega arvestamiseks, nt vastav juhendamine, supervisioon jms;

- koolitusmaterjalid peavad olema rahastajale esitatud kirjalikult hiljemalt üks nädal enne

esimese koolituse algust, kes kinnitab lõplikult koolitusmaterjalid,;

 õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja -vahendid tagatakse koolitatavatele tasuta;

- õppematerjalide ja -vahendite kulud peab ette nägema projekti eelarves. Toetuse taotleja

korraldab õppetööks vajalike õppematerjalide kasutamise, sh printimise ja/või

paljundamise. Paberkandjal õppematerjalid peavad olema koolitatavatele kättesaadavad

paberil ja komplekteeritud hiljemalt koolituspäeva alguseks;

- õppematerjalid peavad jääma pärast koolituse lõppu koolitatavale;

13

- õppe- ja metoodiliste vahendite kõik kulud, sh autori- ja litsentsitasud, peab ette nägema

projekti eelarves;

 keeleõpe viiakse läbi nii gruppides kui ka individuaalõppena. Kursuste läbiviimise

põhimõtted, metoodika ja korralduse kirjeldab ning põhjendab toetuse taotleja oma taotluses.

Kirjeldatud põhimõtetest, metoodikast ja korralduses erinevate koolituste läbiviimine

erinevates Eesti piirkondades lepitakse kokku vajaduspõhiselt eraldiseisvalt rahastajaga;

 keeleõppe toimumise tihedus sõltub koolitusgruppide täituvusest ja otsesest vajadusest, st

sellest, millise aja jooksul registreerub koolitusele grupi moodustamiseks nõutud isikute arv

või tekib individuaalõppe vajadus. Koolitajal on selleks, et moodustada koolitusgrupp, õigus

teha koolitatavale ettepanek osaleda ka koolitatava valitust erinevas läbiviidavas

koolitusgrupis;

 keeleõpe peab toimuma kohas, mis on ametlikust ühistranspordi peatusest kuni 10 minuti

jalutustee kaugusel;

 keeleõppe toimumiskohale peab olema tagatud ligipääs liikumispuudega isikutele;

 keeleõppe koolitusruumid, õppetööks kasutatav tehnika (arvutid, projektorid jmt) ja

õppevahendid peavad vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu

ja –ohutuse nõuetele ja nende kasutamine koolituse raames on koolitatavale tasuta. Vastavad

kulud peab taotleja eelarvesse planeerima;

 keeleõppe toimumiskoht sõltub rahvusvahelise kaitse saanute elukohtadest vastavates

maakonnakeskustes;

- vajadusel korraldab toetuse saaja koolitatavate ja õpetajate tasuta transpordi koolituskohta;

- vajadusel korraldab toetuse saaja lastehoiu keeletundide ajal, mis on samuti koolitatavatele

tasuta.

Õppematerjalide väljatöötamisega tekkinud varalised autoriõigused antakse üle toetuse andjale.

Toetuse saajal on keelatud materjale avaldada, kasutada või edastada kolmandatele pooltele

väljaspool projekti rakendamist ilma toetuse andja kirjaliku loata.

Toetuse taotleja peab eespool nimetatud nõuetele vastavust ning eesmärkide saavutamist kirjeldama

taotluses.

Täpne projekti abikõlblikkuse periood määratakse toetuslepingus. Taotlusvoorus toetatakse

projekte, mis algavad kõige varem 01.04.2020 ja kestavad kuni 31.12.2022. Kulud, mis on tehtud

enne Siseministeeriumi langetatud otsust taotluse kohta, tehakse toetuse taotleja riisikol.

Taotluse kogueelarve ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet. Vastutaval asutusel on õigus toetada

projekti osaliselt, märkides ära toetatavad tegevused.

Taotlusvooru

kogueelarve

AMIF-i toetus (75%) Riiklik kaasfinantseering

(25%)

275 000 eurot 206 250 eurot 68 750 eurot

Projekt peab panustama AMIF-i mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud indikaatori

saavutamisse. Taotlusvormi punktis 10 peab määrama järgmise indikaatori projekti lõpuks

saavutatava sihttaseme: sihtrühma kuuluvate isikute arv, keda fondi toetusel abistati. Rahastamisele

kuuluvas taotluses peab toetama vähemalt 100 sihtrühma liiget. Projektile võib lisada teisi

indikaatoreid, need peab kirjeldama taotlusvormi punktis 11.1.

2.2.Sihtrühmad

Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud järgmise sihtrühma toetamiseks:

 Eestis rahvusvahelise kaitse saajad ehk kolmanda riigi kodanikud, kes on tunnistatud

pagulaseks või täiendava kaitse saajaks direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutise kaitse

14

saajaks nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ja kellele on antud Eestis tähtajaline

elamisluba. Koolituse sihtrühma kuuluvad ka rahvusvahelise kaitse saajate

perekonnaliikmed (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 7).

3. TAOTLUSTE HINDAMINE

AMIF-ist rahastatakse projekte, mille eesmärgid vastavad AMIF-i erimääruses nimetatud

eesmärkidele.

SiM registreerib laekunud taotlused ja omistab neile projekti tunnuse.

Taotlusi menetletakse kahes osas:

1) esimeses osas kontrollitakse esitatud taotluste vormilist vastavust, planeeritud tegevuste

ning kulude põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist;

2) teises osas hinnatakse taotluste sisu.

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll

Kontrolli eesmärk on tuvastada taotlejate ja projektide vastavust õigusaktides, mitmeaastases

riiklikus programmis ning juhendmaterjalis kehtestatud abikõlblikkuse ja vormistusnõuetele ning

eelarves kirjeldatud kulude põhjendatust.

SiM kontrollib taotluse vormilist vastavust ning tegevuste ja kulude abikõlblikkust ning teavitab

taotlejat kirjalikult kontrolli tulemustest 15 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru lõppkuupäevast.

Kui taotluse esmakordsel kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse taotlejale viis tööpäeva aega

puuduste kõrvaldamiseks. SiM teavitab taotlejat puudustest kirjalikult 20 tööpäeva jooksul pärast

taotluse avamist. Vajadusel peab toetuse taotleja esitama uue taotluse. Parandatud taotluste

laekumisel viib SiM kümne tööpäeva jooksul läbi lisakontrolli.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli teist korda mitteläbinud taotluse kohta teeb

SiM taotluse mitterahuldamise otsuse.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolliga tagatakse, et:

 taotleja vastab taotlusvooru tingimustele;

 taotleja on Eestis registreeritud juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon;

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud

kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis

tuleneb riigi õigusaktides sätestatust;

 taotlejal ja/või partneril on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või

projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotlejal ja/või partner ei ole maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest

saadud ja tagasimaksmisele kuuluvaid summasid tagasi maksmata või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja

summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud raha riigieelarvelistest,

EL-i või välisabi vahenditest;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeteavet;

 taotlus on esitatud tähtajaks;

 kasutatud on kinnitatud taotlusvormi, taotleja ei ole taotlusvormi tekstile ühtegi täiendust

lisanud;

 taotlus on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud;

15

 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

 taotlus on esitatud trükituna ja eesti keeles, välja arvatud taotleja organisatsiooni põhikiri,

mis võib olla ka inglise keeles;

 taotlus sisaldab kõiki nõutud lisasid:

- toetuse taotlemise vorm;

- projekti tegevuskava ja tulemused;

- projekti detailne eelarve MS Excel formaadis;

- toetuse taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni

alusdokumentide koopiad (põhikiri, põhimäärus vms);

- tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida

avalikust andmebaasist);

- partnerluse kinnitus (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub);

- A1-A2-B1-keeletasemetele vastavate õppekava(-de) projektid, sh koolituste

toimumise planeeritud sagedus;

- koolitusgrupi koostamise põhimõtted, sh kirjeldused, kuidas arvestatakse

individuaalõppevajadustega koolituste läbiviimisel;

- HTM-i tegevusloa number (kui kohaldub) või taotleja kinnituskiri, et taotleja ja/või

partner kasutab keeleõppe läbiviimiseks vähemalt ühte lepingulist lektorit ja

asenduslektorit, kes vastavad juhendi punktis 1.1 esitatud nõuetele;

- dokument, mis kinnitab, et vähemalt ühel meeskonnaliikmel on

sotsiaalpedagoogika, kultuuridevahelise kommunikatsiooni või sarnase valdkonna

haridus või nähtub vastava valdkonna kogemus elulookirjeldusest;

- dokument, mis kinnitab, et vähemalt üks meeskonnaliige on läbinud keelekümblus-

või LAK-õppe metoodika täiendõppe või tal on vastava metoodika kasutamise

kogemus või nähtub vastava valdkonna kogemus elulookirjeldusest.

 projekt vastab taotlusvooru tingimustele;

 projekti tegevused toimuvad taotlusvooru tingimustes ette nähtud abikõlblikkuse

perioodil;

 projekti tulemusnäitajad on kooskõlas taotlusvooru tingimustes sätestatuga;

 projekti eesmärgid, oodatavad tulemused ja vajalikud tegevused on loogilises seoses,

põhjendatud ja mõõdetavad;

 projekti sihtrühm vastab taotlusvooru tingimustes nimetatud sihtrühmale;

 nõuded projekti teostamisele ja juhtimisele on täidetud;

 partneri kaasamist on taotluses põhjendatud ning partneri tegevused ja kulud on taotluses

kindlaks määratud;

 tegevused, millele toetust soovitakse, ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult

ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud;

 taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele

taotletakse toetust samal ajal teistest riigieelarvelistest, EL-i või muu välisabi vahenditest;

 projekti eelarve on detailne, finantsandmed on esitatud eurodes ning

vastavad taotlusvoorus väljakuulutatud tingimustele;

 kõik tabelites esitatud finantsandmed ja numbriline teave on õige;

 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist taotletav summa moodustab kuni 75%

kogukuludest;

 projekti eelarves nimetatud kulud on abikõlblikud;

 kaudsed kulud ei ületa seitset protsenti otsestest kuludest.

3.2. Taotluse sisuline hindamine

Taotluste menetlemise teises etapis hindab ministri käskkirjaga moodustatud hindamiskomisjon

taotluste sisu. Hindamiskomisjoni liikmete hulka määratakse SiM-i ning teistest asjaomaste

asutuste esindajad, vajadusel kaasatakse valdkondlikke eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed

kinnitavad oma erapooletust ja konfidentsiaalsust hindamisel. Hindamiskomisjoni liige hindab

16

toetuse taotlemise dokumentatsiooni põhjal iga taotlust eraldi, tuues välja nii tugevused kui

puudused, lähtudes kehtestatud hindamiskriteeriumitest.

Punktide arvutamine

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

A. Eesmärgipärasus ja asjakohasus

30

Projekt vastab täielikult taotlusvooru eesmärkidele (Toetuse

taotlemise vorm p 9.3-9.5.)

6

Sihtrühma ja projekti vajalikkus on põhjendatud (Toetuse

taotlemise vorm p 9.3.)

6

Planeeritud tegevused on otstarbekad (Toetuse taotlemise vorm p

9.4. ja 10.1.)

18

Kriteeriumis A sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotlus ja selle vastavus taotlusvooru eesmärkidele ei

ole arusaadav.

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

B. Metoodika ja mõju

40

Projekti tegevuskava on selge ja teostatav (Toetuse taotlemise

vorm p 9.4., 10.1., 10.2.)

12

Tegevused on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud

(Toetuse taotlemise vorm p 9.3., 10.1., 10.2.)

10

Projekti tegevustel on oluline mõju sihtrühmale ? (Toetuse

taotlemise vorm p 9.4., 9.5.)

6

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused on vastavuses (Toetuse

taotlemise vorm p 9.3. ja 11.1.)

6

Projekti oodatavad tulemused on jätkusuutlikud (Toetuse

taotlemise vorm p 11.3.)

6

Kriteeriumis B sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotlus ei sisalda projekti tegevuste kohta nõutud teavet.

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

C. Eelarve ja kulutõhusus

24

Projekti eelarve vastab tegevuskavale ja on põhjendatud (Toetuse

taotlemise vorm p 10.1 ja 11.1. ning projekti eelarve)

14

Projekti kulutused on vajalikud sihtrühma huvides läbiviidavate

tegevuste elluviimiseks (Kogu Toetuse taotlemise vorm ning

projekti eelarve)

10

Kriteeriumis C sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa. Vähim

punktisumma 0 antakse, kui eelarve ei ole üksikasjalik, ei vasta projekti tegevuskavale ja kulud

ei ole põhjendatud.

17

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

D. Projektijuhtimise suutlikkus ja kogemus

6

Taotlejal on piisavalt vahendeid projekti elluviimiseks (Toetuse

taotlemise vorm ning projekti meeskonna elulookirjeldused)

2

Projekti meeskonnal on vajalikud kogemused projekti

elluviimiseks (Toetuse taotlemise vorm ning projekti meeskonna

elulookirjeldused)

4

Kriteeriumis D sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa. Vähim

punktisumma 0 antakse, kui taotleja kogemused ja vahendid ei ole projekti elluviimiseks piisavad.

Hindamistulemuste saamiseks liidetakse kõigi hindajate antud punktid ning arvutatakse iga

taotluse aritmeetiline keskmine. Kokku on võimalik saada 100 punkti. Kui taotluse keskmine

punktisumma on väiksem kui 60 punkti, siis taotlusele toetust ei anta. Üle 60 punkti saanud

taotluste kohta koostatakse aritmeetilise keskmise alusel pingerida, mis algab hindamiskomisjoni

kõrgeima punktisumma saanud taotlusega ja liigub kujunenud pingerida mööda punktide alanevas

järjekorras kuni taotlusvooru eelarve lõppemiseni.

Juhul, kui aritmeetilise keskmise alusel moodustunud pingereas on taotluste keskmine

aritmeetiline punktisumma võrdne, lähtutakse pingerea moodustamisel sellest, milline taotlus on

saanud hindajatelt rohkem kõrgemaid punkte. Kui ka selle järel ei selgu pingerida, korraldab SiM

liisuheitmise, võimaldades võrdselt punkte saanud taotlejatel liisuheitmise juures viibida.

Liisuheitmise reglement esitatakse eelnevalt taotlejatele kirjalikus vormis.

Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, märkides

hindamislehel, mis osas taotlust ei rahastata. Juhul, kui kõrgeima punktisumma saanud taotluse

esitaja loobub toetusest enne toetuslepingu sõlmimist, liigutakse pingereas edasi ja määratakse

toetus järgmisele taotlusele. Hindamiskomisjoni otsus vormistatakse protokollilise otsusena,

millele lisatakse hindamiskomisjoni liikmete sisulise hindamise lehed.

Hindamiskomisjon otsustab taotluste hindamistulemuste heakskiitmise ning teeb ettepaneku SiM-

i kantslerile taotluste rahastamiseks, osaliseks rahastamiseks või rahastamata jätmiseks AMIF-ist

ja kaasfinantseeringust.

SiM-i kantsleri käskkirjaga määratakse taotluste rahuldamine, osaline rahuldamine või

mitterahuldamine. Käskkirjas märgitakse toetuse saaja, projekti nimetus, AMIF-i toetuse suurim

summa ning kaasfinantseeringu suurim osakaal abikõlblikest kogukuludest. Osalise rahuldamise

ja mitterahuldamise otsust põhjendatakse ning viidatakse valiku- ja hindamiskriteeriumitele.

3.3. Teave tehtud otsuse kohta

SiM teavitab taotlejat toetuse saamisest või mittesaamisest kirjalikult SiM-i

dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Enne toetuslepingu sõlmimist peetakse toetuse saajaga läbirääkimisi ja vajadusel täpsustatakse

lepingu tingimusi.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused

Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimused sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on

kohustatud:

18

 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut ettenähtud tingimustel;

 tagama toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmise eelduseks olevate dokumentide

nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;

 esitama toetuse ja kaasfinantseeringu saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning

aruanded tähtaegselt;

 viivitamatult kirjalikult teavitama SiM-i taotluses esitatud või projektiga seotud andmete

muutumisest;

 taotlema eelnevat nõusolekut toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimuste

muutmiseks;

 võimaldama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni esindajatel

või nende volitatud isikutel kontrollide teostamist ja osutama selleks igakülgset abi, sh

võimaldama kontrollimiseks viibida toetuse saaja või projektis osaleva isiku ruumides ja

territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;

 eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisega

seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid

muudest kulu- ja maksedokumentidest;

 järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

 tagama projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamise ning projekti eesmärgi täitmiseks

vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel;

 näitama, et tegemist on toetuse ja kaasfinantseeringu abil elluviidava projektiga,

kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustingimusi;

 täitma talle muid toetuslepinguga pandud ülesandeid.

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine

Toetuse saaja tagab projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vähemalt seitse

aastat pärast projekti lõppemise kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu avastatakse rikkumine,

pikeneb dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja tagastab SiM-

ile toetuse ja kaasfinantseeringu.

4.3. Toetuslepingu muutmine

Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel.

Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

 muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti eesmärkide

saavutamist;

 muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;

 muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on väiksem, kui

15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust.

Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon on otsustanud eelnevalt vähendada,

peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist sõltumata tehtava

muudatuse mahust;

 toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

Muudatused, mis võivad avaldada mõju taotluse hindamise tulemusele hindamiskriteeriumide

alusel, ei ole reeglina lubatud. Toetuse saaja peab esitama SiM-ile kirjaliku taotluse lepingu või

selle lisa muutmiseks enne kavandatud muudatuse elluviimist.

19

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS

Toetus ja kaasfinantseering makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud

korrale:

 mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab reeglina 50% projekti esimeseks aastaks

kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus vastavalt

projekti perioodile;

 eelmakse kantakse taotlejale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu

allkirjastamist mõlema poole poolt;

 vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist.

Vahemakse saamiseks esitab toetuse saaja SiM-ile vahemakse taotluse ja vahearuande

koos selle juurde kuuluvate lisadega;

 toetuse saaja kannab projekti lõppedes kasutamata vahendid SiM-ile tagasi.

Toetuse saaja aruandluskohustus sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on kohustatud esitama

SiM-ile järgmised aruanded:

 vahearuanne, mitmeaastaste projektide puhul mitu vahearuannet:

- esitamise täpne aeg lepitakse kokku toetuslepingus;

- esitama peab tegevuse aruande ja kuluaruande ning aruandlusperioodi kõigi või

SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad5;

 lõpparuanne:

- 1,5 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõpptähtaega;

- esitama peab tegevuse ja kuluaruande, mis kajastab kogu projektiperioodi ning kõik

veel esitamata või SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide

koopiad.6

Projektide kohta, mis panustavad Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud

väljundinäitajate täitmisse, esitatakse iga aasta 25. oktoobriks SiM-ile perioodi 16.10.N-1 kuni

15.10. N7 kohta aruande ühiste indikaatorite täitmise kohta.

6. AVALIKUSTAMINE

Projekti toetamine AMIF-i vahenditest ja kaasfinantseerimine riiklikest vahenditest peab olema

selgesti nähtav iga projektiga seotud tegevuse puhul. Nõuded avalikustamisele sätestatakse

toetuslepingus.

5 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud

kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja maksetaotluste

haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või varasemalt toetust

Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium koostab valimi

kaalutlusõiguse alusel. 6 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud

kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja maksetaotluste

haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või varasemalt toetust

Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium koostab valimi

kaalutlusõiguse alusel. 7 Tegemist on fondi horisontaalses määruses sätestatud eelarveaastaga.

KÄSKKIRI

28.11.2019 nr 1-3/83

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

avaliku taotlusvooru "Eesti keele õppe

võimaluste pakkumine rahvusvahelise kaitse

saanud inimestele" läbiviimine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punkti 2 ja peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi

juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 9 alusel ning kooskõlas Euroopa Komisjoni

19. augusti 2019. a otsusega nr C(2019)6181, millega kiidetakse heaks Eesti riiklik programm,

millele taotletakse toetust aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondist

1. Välisvahendite osakonnal viia läbi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

integratsiooni valdkonna avalik taotlusvoor „Eesti keele õppe võimaluste pakkumine

rahvusvahelise kaitse saanud inimestele“.

2. Kinnitan toetuse taotlemise juhendi „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

perioodiks 2014–2020 toetuse andmine; Eesti keele õppe võimaluste pakkumine

rahvusvahelise kaitse saanud inimestele“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

Lisa. Juhend toetuse taotlejale „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist perioodiks

2014–2020 toetuse andmine; Eesti keele õppe võimaluste pakkumine rahvusvahelise

kaitse saanud inimestele“