Edastuskiri

LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Lihula 24. märts 2022 nr 38

Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu algatamine

DAGOpen OÜ (registrikood 10058058) esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse Virtsu

alevikus asuva Tallinna mnt 31 kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringust huvitatud

isik on aktsiaselts K.MET (registrikood 10100932).

Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 kinnistut, katastritunnus 43001:001:0884,

registriosa 1249632, pindala 8,57 ha ning see asub mere ja Risti-Virtsu riigimaantee vahel.

Planeeringuala asub Virtsu aleviku tiheasustusega osas. Ala on hoonestatud, sellel asuvad endise

Virtsu kalatehase tootmis- ja abihooned (kokku 23) rajatised, taristu, puurkaev ning Virtsu

Vanasadama kai. Põhja ja idasuunas on planeeringuala ümbritsetud üksikelamute kruntidega.

Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal. Planeeringuala piirneb läänes mere poolt Väinamere

hoiualaga, Natura 2000 Väinamere linnualaga ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga.

Planeeringualale ulatuvad Väinamere veekaitsevöönd, ranna- ja kalda ehituskeelu ning

piiranguvööndid, Risti-Virtsu riigimaantee kaitsevöönd ning elektri- ja sidetaristu koos

kaitsevöönditega.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31

kinnistu sihtotstarvet, jagada kinnistu kahekümne kaheksaks (28) krundiks, määrata kruntidele

ehitusõigus ja lahendada vajalik taristu. Planeeringuga soovitakse maa jagada 7. tootmishoone-

ja ladude maa, 1. sadama, 3. kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1. majutushoone, 12.

üksikelamumaa, 1. turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1. kultuuri- ja spordiasutuse, 1. tee ja

tänavamaa ja 1. parkimisehitise krundiks. Väljaspool sadama krunti asuv mereäärne maa-ala

soovitakse kasutusele võtta avaliku kasutusega üldkasutatava puhketsoonina. „Virtsu aruka küla

arengustrateegia aastateks 2021-2030“ järgi on Tallinna mnt 31 endise Virtsu kalatehase hoonete

ja nende juurde kuuluva maa-ala arendamine ja kasutuse taastamine Virtsu aleviku arengu

seisukohalt väga oluline.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 katastriüksuse osas

Hanila valla üldplaneeringut, muutes seni 100% tootmismaa juhtsihtotstarbega maa osaliselt

tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaa sihtotstarbega maaks. Lisaks tehakse ettepanek

määrata kindlaks ranna ehituskeeluvööndi ulatus, vähendades sealhulgas ehituskeeluvööndit.

Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav

linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks,

olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.

Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb samuti kehtivast Hanila valla üldplaneeringust,

mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik Virtsu aleviku tiheasustusega alal.

2

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 alusel üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud

menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud

nõudeid. Planeerimisseaduse § 77 lg 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Lääneranna Vallavolikogu on

14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud planeerimisseadusest tulenevad otsustusõigused,

välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja

lõpetamine volikogu ainupädevusse. Planeerimisseaduse § 74 lõike 8 alusel on üldplaneeringu

koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnevast tulenevalt on detailplaneeringu

algataja ja kehtestaja Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna

Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise

alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse

kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on sõlminud Lääneranna Vallavalitsusega lepingu

detailplaneeringu koostamiseks, koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase taristu

väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks (Lääneranna valla dokumendiregistri nr

2022/8-1/398-1). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud

kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik.

Lääneranna Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise

vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksusel.

Juhindudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § l25 lõike 1, § 128 lõike 1, § 142

lõike 1 punkti 1 Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017. a määruse nr 7 „Otsustusõiguse ja

ülesannete täitmise delegeerimine” § 1 lõike 10, Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega

nr 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu ning lähtudes DAGOpen OÜ esitatud taotlusest

Lääneranna Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine Virtsu aleviku Tallinna mnt

31 (katastritunnus 43001:001:0884) maaüksusel.

3

2. Detailplaneeringu eesmärgiks on tootmismaa sihtotstarbega Virtsu aleviku Tallinna mnt 31

maaüksuse sihtotstarbe muutmine, maaüksuse jagamine kahekümne kaheksaks (28) krundiks,

kruntide ehitusõiguse määramine, juurdepääsude ja taristuga varustatuse lahendamine ning

ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

3. Planeeritava ala suurus on 8,57 ha vastavalt otsusele lisatud asendiskeemile.

4. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib

ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

5. Detailplaneeringu kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna

Vallavalitsus asukohaga Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Pärnu maakond.

6. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele

nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning rahandusministeeriumi

juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

7. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla

veebilehel, ajalehtedes Lääneranna Teataja, Pärnu Postimees ja Lääne Elu.

8. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab

taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub

oluliselt koostamise käigus.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

10. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna Vallavalitsuses Jaama 1 Lihula ning Lääneranna

valla veebilehel www.laanerannavald.ee.

11. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest,

esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või

vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Armand Reinmaa

volikogu esimees

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Ettepanekute küsimine

Lääneranna Vallavolikogu algatas 24.03.2022 otsusega nr 38 Virtsu aleviku Tallinna mnt

31 maaüksuse (katastritunnus 43001:001:0884) detailplaneeringu. Detailplaneeringu

eesmärgiks on muuta hoonestatud tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31 maaüksuse

sihtotstarve osaliselt tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaaks, jagada kinnistu

kahekümne kaheksaks (28) krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus ja lahendada vajalik

taristu. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja sellega tehakse ettepanek ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Detailplaneeringule ole ei ole kavas algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Koostatud on keskkonnamõju strateegilist hindamise mittealgatamise otsuse lisana vastav

eelhinnang (lisatud) ning detailplaneeringu lähteseisukohad.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja

planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu, detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning detailplaneeringu

lähteseisukohad tutvumiseks ning ettepanekute esitamiseks.

Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja

ettepanekud eelnõude ja nende lisade kohta hiljemalt 06.märtsil 2023 e-posti aadressil

[email protected]. Tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei

ole esitatud määratud tähtajaks, siis loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Källe

planeeringute spetsialist, 56655521, [email protected]

Lisa 1. Lääneranna Vallavolikogu otsuse eelnõu;

Lisa 2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang;

Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu;

Lisa 4. Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 38

Menetlusse kaasatavad

asutused

Meie 02.02.2023 nr 2023/8-1/227-1

EELNÕU

LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Lihula . 2023 nr

Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Lääneranna Vallavolikogu algatas 24.03.2022 otsusega nr 38 Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse (katastritunnus 43001:001:0884) detailplaneeringu. Planeeritava ala suurus on 8,57 ha. Planeeringust huvitatud isik on aktsiaselts K.MET (registrikood 10100932).

Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksust, katastritunnus 43001:001:0884, pindala 8,57 ha asukohaga mere ja Risti-Virtsu riigimaantee vahel Virtsu aleviku tiheasustusega osas. Maaüksusel asuvad endise Virtsu kalatehase tootmis- ja abihooned (kokku 22) rajatised, taristu, puurkaev ning Virtsu Vanasadama kai. Põhja ja idasuunas on planeeringuala ümbritsetud üksikelamute kruntidega. Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal. Planeeringuala piirneb läänes mere poolt Väinamere hoiualaga, Natura 2000 Väinamere linnualaga ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga. Planeeringualale ulatuvad Väinamere veekaitsevöönd, ranna- ja kalda ehituskeelu ning piiranguvööndid, Risti-Virtsu riigimaantee kaitsevöönd ning elektri- ja sidetaristu koos kaitsevöönditega.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31 kinnistu sihtotstarvet, jagada kinnistu kahekümne kaheksaks (28) krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus ja lahendada vajalik taristu. Planeeringuga soovitakse maa jagada 7. tootmishoone- ja ladude maa, 1. sadama, 3. kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1. majutushoone, 12. üksikelamumaa, 1. turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1. kultuuri- ja spordiasutuse, 1. tee ja tänavamaa ja 1. parkimisehitise krundiks. Väljaspool sadama krunti asuv mereäärne maa-ala soovitakse kasutusele võtta avaliku kasutusega üldkasutatava puhketsoonina. „Virtsu aruka küla arengustrateegia aastateks 2021-2030“ järgi on Tallinna mnt 31 endise Virtsu kalatehase hoonete ja nende juurde kuuluva maa-ala arendamine ja kasutuse taastamine Virtsu aleviku arengu seisukohalt väga oluline.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 katastriüksuse osas Hanila valla üldplaneeringut, muutes seni 100% tootmismaa juhtsihtotstarbega maa osaliselt tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaa sihtotstarbega maaks. Lisaks tehakse ettepanek määrata kindlaks ranna ehituskeeluvööndi ulatus, vähendades sealhulgas ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Planeeringuga kavandatud tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse § 6 lõikes 1 loetletud olulist keskkonnamõju omavate tegevuste hulka ning § 6

lõikes 2 loetletud tegevuste hulka, mille kohta peab otsustaja andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju ning kas on vajalik läbi viia detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju hindamine.

PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesolevale otsusele on lisatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, 09.01.2023, koostaja LEMMA OÜ, edaspidi „eelhinnang”).

Eelhinnangu järgi ei ole planeeringuga kavandatav tegevus vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Planeeringuala jääb väljapoole kaitstavaid alasid, kaitstavate alade kaitse- eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse- eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju ja KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu alusel vajalik. Olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele DP realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Eeldatavalt ei avalda planeeringuga kavandatud tegevus olulist keskkonnamõju ja ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist kui planeerimismenetluse käigus nähakse ette meetmed, mis viivad miinimumini kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud. Eelhinnangu kohaselt ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh hoonete maht ja paigutus) tuleb täpsemalt lahendada edasise planeeringu koostamise käigus. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal on strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus, kuid detailplaneeringu elluviimine sellisel kujul ei kujuta endast olulist täiendavat negatiivset mõju keskkonnale.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu, KSH eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohad esitati Transpordiametile, Keskkonnaametile ja teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks.

Eelnõu täieneb

Detailplaneeringu lahendus, ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ning kehtestamise võimalikkus selgub planeeringu menetlemise käigus.

Juhindudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 142 lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 3 ja 6 ning võttes aluseks Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu ning lähtudes LEMMA OÜ 23.01.2023 koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust „Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” ning arvestades asjaolu, et detailplaneeringu elluviimine ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju, Lääneranna Vallavolikogu

otsustab:

1. Mitte algatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38 algatatud Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks lähtudes LEMMA OÜ 23.01.2023 koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust „Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” (lisatud otsusele).

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

3. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]).

4. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi.

5. Avaldada teade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel, ajalehtedes Lääneranna Teataja, Pärnu Postimees ja Lääne Elu.

6. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

8. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Armand Reinmaa volikogu esimees

Tallinn 2023

Lääneranna vallas Virtsu alevikus

Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: DAGOpen OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 09.01.2023

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9

3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 9

3.2 Hanila valla üldplaneering ........................................................................................... 9

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 11

5.1 Mõju Natura aladele ................................................................................................. 13

5.2 Natura eelhindamine ................................................................................................ 14

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 17

5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 18

5.5 Jääkreostus ................................................................................................................ 19

5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 19

5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 20

5.8 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 20

5.9 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 20

5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................................. 20

5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 20

5.12 Muud aspektid ....................................................................................................... 20

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 22

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 24

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu koostaja DAGOpen OÜ tellimusel.

Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (KMH0153).

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (koostajad Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H).

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti endise Hanila Vallavolikogu ja praeguse Lääneranna Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu (DP) koostamine on algatatud Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38. Planeeringust huvitatud isik on maaüksuse omanik AS K.MET.

DP-ga tehakse ettepanek muuta Virtsu Tallinna mnt 31 maaüksuse osas Hanila valla üldplaneeringut, muutes seni 100 % tootmismaa sihtotstarbega maa osaliselt tootmis-, äri-, elamu, transpordi- ja üldmaa sihtotstarbega maaks. Lisaks tehakse ettepanek määrata kindlaks ranna ehituskeeluvööndi ulatus, vähendades sealhulgas ehituskeeluvööndit.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust ei ole DP algatamisel otseselt kaalutud. DP algatamisotsuses on siiski rõhutatud, et planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Lisaks on tegemist Natura 2000 ala läheduses kavandatava tegevusega, seepärast on koostatud KSH eelhinnang, mille alusel tuleb kohalikul omavalitsusel koostada otsuse eelnõu Tallinna mnt 31 DP KSH vajaduse kohta.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (DP agataja Lääneranna Vallavolikogu), arvestades KSH algatamise/mittealgatamise otsuse eelnõu põhjal saadud asjaomaste asutuste seisukohti.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Tallinna mnt 31 DP ala hõlmab Virtsu alevikus ühte maaüksust (katastritunnus 43001:001:0884), mille pindala on 8,57 ha. Vajadusel on arvestatud võimalusega planeeringu koostamise käigus ala täpsustumisega planeeritava maaüksuse kontaktvööndi maa-ala piires.

Joonis 1. DP ala. Allikas: Lääneranna Vallavalitsus.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

DP ala asub Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaantee nr 10 ja Läänemere (Suure väina) vahelisel alal Virtsu aleviku määratud tiheasustusega osas. Planeeritav ala külgneb riigitee km 65,85-66,34 ning Transpordiamet oma 18.05.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/8764-2 esitanud tingimused DP koostamiseks.

Ala on hoonestatud, sellel asuvad endise Virtsu kalatehase tootmis- ja abihooned (kokku 23) rajatised, taristu, puurkaev ning Virtsu Vanasadama kai. Mööda maaüksuse piiride serva kulgeb olemasolev võrkaed. Maa-ala on valdavalt lauge reljeefiga, hoonestuse vahel on olemasolevad lagunenud asfalt ja kruusakattega juurdepääsutee, muus osas on rohumaa taimkattega ja kohati võsastunud. Planeeringuala reljeef on kerge nõlvusega. Maapinna kõrgus merepinnast jääb planeeritaval alal vahemikku 1,8 m – 3,3 m, langusega mere suunas.

Piirkonnas on ka teisi tootmis- ja ärimaid. Tallinna mnt 31 maaüksus piirneb põhjast Tallinna mnt 35b maaüksusega, kus asuvad Virtsu reoveepuhastusseadmed (sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%). Põhja ja idasuunas on ala ümbritsetud üksikelamute kruntidega.

Maaüksusel asuvad krundisisesed vee-, kanalisatsioonitorustik, sadevee torustik, 0,4 kV elektri õhuliin, 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin ja alajaam (Kalakonservi). Konservitsehhi (ehitisregistri kood 105013807, Tallinna mnt 31/12) ja katlamaja (ehitisregistri kood 105015370, Tallinna mnt 31/16) hoonete ümberehitamiseks, laiendamiseks (kuni 33% mahus) ja liitmiseks on väljastatud projekteerimistingimused Lääneranna Vallavalitsuse 17.08.2022 korraldusega nr 472.

Virtsu alevik asub üleujutusala riskipiirkonnas. Tallinna mnt 31 maaüksusele, sealhulgas osaliselt projekteerimistingimustega hõlmatavale maa-alale ulatub 1 kord 50 aasta jooksul esinemistõenäosusega üleujutusala (üleujutuse ABS kõrgus 2,06 m).

Maaüksusel asub Virtsu vanasadam1. Samuti asub Tallinna mnt 31 maaüksus Virtsu sadama ja sadama navigatsioonimärgistuse mõjupiirkonnas, millest tulenevalt tuleb arvestada, et navigatsioonimärkide nähtavus ei halveneks tingituna kavandatavast tegevusest.

KSH eelhinnangu koostamisel lähtuti arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ poolt koostatud Tallinna mnt 31 detailplaneeringu eskiislahendusest (viimane versioon 28.09.2022.a).

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31 kinnistu sihtotstarvet, jagada kinnistu kahekümne kaheksaks (28) krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus ja lahendada vajalik taristu. Samuti muu asjakohane vastavalt Planeerimisseaduse § 126 (Detailplaneeringu ülesanded).

Planeeringuga soovitakse maa jagada seitsmeks tootmishoone- ja ladude maa, üheks sadama, kolmeks kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, üheks majutushoone, kaheteistkümneks üksikelamumaa, üheks turismi-, matka- ja väljasõidukoha, üheks kultuuri- ja spordiasutuse, üheks tee ja tänavamaa ja üheks parkimisehitise krundiks.

Merega piirnev maa-ala kavandatakse avaliku kasutusega üldkasutatavaks puhketsooniks. „Virtsu aruka küla arengustrateegia aastateks 2021-2030” järgi on Tallinna mnt 31 endise Virtsu kalatehase hoonete ja nende juurde kuuluva maa-ala arendamine ja kasutuse taastamine Virtsu aleviku arengu seisukohalt väga oluline.

1 https://www.sadamaregister.ee/sadam/396

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis 2. Väljavõte DP eskiisist. Allikas: DAGOpen OÜ.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Seega toimub KSH vajaduse üle otsutamine PlanS ja KeHJS koostoimes.

Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja § 142 nimetatud DP (üldplaneeringut muutev) koostamisel. Ranna ehituskeeluvööndi (osaline) vähendamine on antud juhul üldplaneeringu muutmine.

Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral siiski KeHJS-es, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine).

Täiendava kohustuse eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumisele detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tingib ka KeHJS § 6 lõikes 2 p 22 nimetatud ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Kaalumine (eelhindamine) ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid enne otsuse tegemist on vajalik asjaomaste asutustega konsulteerimine, millele viitab ka PlanS § 124 lg 6. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on DP protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Lääne maakonnaplaneering 2030+

Praegu kuulub Virtsu alevik Lääneranna valda Pärnu maakonnas, kuid enne 2017. aasta haldusreformi kuulus Lääne maakonna Hanila valdla. Haldusreformi käigus loodi Lääneranna vald Lääne maakonna Hanila ja Lihula valla ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla ühinemisel.

Lääne maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70. Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks 1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele (Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaotas kehtivuse Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamisega).

Lääne maakonnaplaneering on koostatud haldusreformieelse Lääne maakonna territooriumi kohta. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks.

Maakonnaplaneering toetab ettevõtluskeskkonna arengu soodustamist.

Detailplaneering ei ole vastuolus Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2 Hanila valla üldplaneering

Hanila valla üldplaneeringu alusel (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 32) on Tallinna mnt 31 maaüksuse maakasutuse juhtotstarve tootmishoonete, -rajatiste ja ladude maa. Virtsu alevikus kui tiheasustusalal on ranna ehituskeeluvööndi ulatus määratud 50 meetrit tavalisest veepiirist. Mõned olemasolevad hooned Tallinna mnt 31 maaüksusel jäävad osaliselt ehituskeeluvööndisse.

Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev ning DP menetlemisel tuleb lähtuda PlanS-i § 142-st.

Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsustega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Üldplaneering on koostamisel2.

Üldplaneeringu üheks oluliseks osaks on Läänemere ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi, sealhulgas Virtsu alevikus, kindlaks määramine lähtudes tegelikust korduva üleujutuseala piirist ning võimalikest muutusest tulevikus seoses kliima soojenemisest tingitud merevee taseme tõusuga.

Uue üldpalneeringu koostamise raames teostas Skepast&Puhkim OÜ Lääneranna Vallavalitsuse tellimusel uuringu "Lääneranna valla korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Virtsu riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine", töö nr 2019_0063, veebruar 2020. Lääneranna valla ranniku analüüsid (koostaja OÜ Lainemudel, töö nr 1913, 2019.a.).

2

https://www.laanerannavald.ee/koostatav-uldplaneering

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

4 Mõjutatav keskkond

KSH eelhindamise objektiks on Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksus, mis on tuntud kui Virtsu vana kalatehase ala.

Alal paikneb riikliku ehitisregistri3 andmetel mitmeid eeskätt tööstushooneid (soolamistsehh, veetorn, eksperimentaaltöökoda, plekitsehh, ettevalmistustsehh, konservitsehh, külmhoone, soolahoidla, pumbamajad, aga ka kontorihoone ning samuti katlamaja ja masuudipumbamaja. Enamuse kalatehase territooriumil säilinud vanade hoonete kandekonstruktsioonid on rahuldavas seisus ja neist on võimalik kohandada kaasaegseid tootmis-, teenindus- ja avalikke teenusteid võimaldavaid hooneid. Suurima hoone – kalakonservitsehhi ümberehitamiseks on juba väljastatud projekteerimistingimused.

Joonis 4. DP ala asukoht ja kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.

Planeeringuala piirneb läänest Väinamere hoiualaga (Läänemaa, registrikood KLO2000241), mis on Natura 2000 Väinamere linnuala ja Natura 2000 Väinamere loodusala. Natura 2000 alade puhul peab ebasoodne mõju olema välistatud. Natura alad vt peatükk 5 ja joonis 5 .

Planeeringualale ulatuvad Läänemere veekaitsevöönd, ranna ehituskeelu- ning piiranguvöönd, riigimaantee kaitsevöönd ning elektri- ja sidetaristu koos kaitsevöönditega. Kultuurimälestiste riikliku registri järgi DP alal kinnismälestised puuduvad. Virtsu kalatehase vana veetorn on pärandkultuuri objekt (nr 430:PNL:001).

3

https://www.ehr.ee

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

5 Võimalikud keskkonnamõjud

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale.

5.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Planeeritav ala ei paikne Väinamere hoiualal Läänemaal (KLO2000241), kuid ala piirneb hoiualaga. Väinamere hoiuala on loodud Väinamere ja seda ümbritseva rannikuala kaitsmiseks. Hoiuala koosneb nelja maakonna (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna) osahoiualast. Läänemaa osahoiuala pindala on 67 166,8 ha, millest veeosa 63 532,4 ha.

Väinamere hoiuala Lääne maakonnas moodustati 2007. a (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 „Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine”; lisa 2). Hoiuala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpiliste poollooduslike koosluste, samuti põliste metsaelupaikade ja rikkumata veerežiimiga madalsoo kaitseks. Alal kaitstakse 15 erinevat loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja mitmeid ohustatud ja haruldasi liike. Oluline on hoiualal rannikuga seotud saarele traditsiooniliselt iseloomulike poollooduslike koosluste ranna-, loo-, ja puisniitude, kadastike ja puiskarjamaade säilitamine. Hoiualal kehtivad piirangud sätestab looduskaitseseadus. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge- toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Maaüksusega piirnevas Läänemeres on registreeritud III kategooria kaitsealune kalaliik hink (Cobitis taenia), EELIS kood KLO9120954.

DP alast põhja pool on inventeeritud II kategooria kaitsealuse loomaliigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik. Lähtuvalt LKS § 48 lg 4-st rakendub piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse ja vastavalt § 55 lg 6-le on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendite püüdmine ja tahtlik häirimine. paljunemise, poegade kasvatamise ja talvitumise ning rände ajal. Nahkhiirte suvisel toitumis-ajal, öösel alates +10˚C temperatuurist, ei ole soovitav kasutada ehitustöödeks eredat valgust, mis võib häirida poegade kasvatamiseks toituvaid emasloomi.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele, siseriiklikult kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

Väinamere hoiuala Läänemaal on rahvusvaheliste Natura 2000 aladena kaitse all Väinamere loodusalana (EE0040002, RAH0000605) ja Väinamere linnualana (EE0040001, RAH0000133). Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

5.2 Mõju Natura aladele

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendamisel). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006).

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

DP ala piirneb Natura 2000 Väinamere linnualaga ja Väinamere loodusalaga.

Joonis 5. Looduskaitselised piirangud. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta.

DP ala jääb väljapoole loodus- ja linnuala. Tegevus seisneb juba hoonestatud tootmismaa edasiarendamises.

Rändlinnuliigid piirkonda peatuspaigana valdavalt ei kasuta, kuna tegemist on tootmisalaga. Seega ei mõjuta ka kavandatav tegevus oluliselt lindude elu- ega toitumistingimusi. Rändlinnud peatuvad kaitsealal valdavalt kevadrände perioodil, mil nad koguvad siin toiduvarusid pesitsusaladele rändamiseks. Inimesepoolne häirimine segab lindude toitumist ning pikendab energiavarude kogumiseks vajalikku aega.

Ehitusaegselt ega opereerimisaegselt ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.

5.3 Natura eelhindamine

Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest4, 5.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere loodusala ja Väinamere linnualaga, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku, kuid piirneb nendega. Loodusalal kaitstavad Natura elupaigatüübid ei ole esindatud DP alal.

4 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

5 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KSH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 66 alusel Väinamere linnuala (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk- part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba- vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 517 alusel Väinamere loodusala (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Samas, kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 1-s.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

EE0040001 Väinamere linnuala

Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere linnualaga, kuid piirneb läänes nendega.

Natura linnualal inventeeritud liike DP alal ei leidu. Mõju linnustikule ei avaldata.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura linnualale. Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

EE0040002 Väinamere loodusala

Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere loodusalaga, kuid piirneb sellega.

Natura loodusala inventeeritud elupaigatüüpe DP alal ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura loodusalale. Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

DP alal ja kavandatud hoonestusalal ei esine Väinamere loodusalal kaitstavaid Natura elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus ei mõjuta (vt ka põhjendused Tabel 1).

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele.

5.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.5 Mõju pinna- ja põhjaveele

Põhjavesi on kavandataval alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. DP alal on puurkaev (PRK0013918).

Reoveekäitlus lahendatakse DP koostamise käigus. Tallinna mnt 31 maaüksus asub väljapool Virtsu aleviku reoveekogumisala (RKA0570208). Soovitav on ette näha planeeritava hoonestuse ühendamine Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevesi imbub pinnasesse.

Lääneranna Vallavalitsus on esitanud seisukohad sadevete lahenduse planeerimiseks kirjaga 18.10.2022 nr 2022/8-1/2032-2. Hoonestuse ja taristu planeerimisel arvestada võimalike kliimamuutustega, sh tormide ja üleujutuste sagenemine, merevee taseme tõus, sademevee koguste suurenemine. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju vältimiseks määrata uute hoonete esimese korruste põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. Täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada planeeringulahenduses üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal. Üleujutusohuala täpsustada ja töötada välja ennetavad ja leevendavad meetmed ning ehituslikud tingimused, et vältida kahju keskkonnale, inimese tervisele ja varale. Näha planeeringus ette olemasolevate ning kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. Parklatest kogutav sadevesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.6 Jääkreostus

Ala on olnud pikka aega tootmisala6, kus on olnud ka katlamaja ja masuudihoidla. Seepärast ei saa välistada võimalikku jääkreostust. Piirkonnas ei ole varem läbi viidud reostusuuringuid.

Kuna tegemist on tootmismaa osalise muutmisega äri- ja elamumaaks, siis ei tohi alal olla pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

DP ala edasist arendamist silmas pidades on oluline, et uushoonestuse rajamiseks ettenähtud maal poleks tegu ülenormatiivse (elumaale sätestatud piirarve ületava) reostusega vastavalt Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) alusel kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2019.a määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja Keskkonnaministri 04.09.2019.a määrusele nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. Antud määrused määratlevad erinevad piirväärtused elumaale ja tööstusmaale. Elumaa hõlmab maakatastriseaduse § 18 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses elamumaad ja nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud muud sellise sihtotstarbega maad, mis ei kuulu tööstusmaa alla vastavalt määruse liigitusele.

Reostusuuring on otstarbekas teostada projekteerimise faasis. Juhul, kui leitakse ülenormatiivset reostust, siis selle utiliseerimine on otstarbekas teostada ehitustööde käigus. Siis saab hinnata ka väljakaevatud pinnase edasise kasutamisega seotud küsimusi. Juhul, kui töö käigus võetavad pinnaseanalüüsid näitavad ka üle tööstusmaa piirarvu (näiteks naftasaadustega) reostunud pinnast, siis tuleb see üle anda jäätmekäitlejale, kellel on õigus käidelda ohtlikke jäätmeid. Üle elamumaa piirarvu, kuid alla tööstusmaa piirarvu reostunud pinnast võib kasutada ära liiklusmaa all kas kohapeal või väljaspool ala. Puhast pinnast saab kasutada kohapeal tagasitäitena või haljastuses.

5.7 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on üldiselt hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline.

Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

6

https://virtsu.ee/ajalugu/virtsu-kalur/kalatoostus/

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

5.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju DP elluviimisega pole ette näha. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

5.9 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.

Oluline on, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse keskkonda. Planeeringus tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobivuse piirkonda.

5.10 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri7 andmetel ei leidu piirkonnas kinnismälestisi.

Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

5.13 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

7 https://register.muinas.ee

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb eelkõige PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed kaitse- eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. DP ala jääb väljapoole kaitstavaid alasid.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju piirkonnas olevate Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile.

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;

5) detailplaneeringu alal ei saa välistada jääkreostust, mistõttu tuleb katlamaja ja masuudihoidla piirkonnas projekteerimise faasis teostada pinnasereostuse uuring; võimalik keskkonnareostus tuleb likvideerida täies ulatuses enne ehitamise alustamist.

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Kõikide tegevuste kavandamisel tuleb arvestada ja arvestatakse Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

23

Olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele DP realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid (näiteks vajadusel mõju linnustikule) jms. Selleks, et linnud klaasi märkaksid ja end ei vigastaks, tuleb kasutada vastavaid meetmeid - paremini on märgatavad valged kujutised, märgised või kardinad. Asjakohased soovitused https://www.eoy.ee/ET/12/33/linnud-ja-klaaspinnad

KSH eelhinnangu ülesanne ei ole analüüsida arenduste majanduslikke mõjusid või otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju. Antud teema lahendamine on DP koostamise ülesanne.

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine DP eskiisi kohaselt ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh hoonete maht ja paigutus) tuleb täpsemalt lahendada edasise planeeringu koostamise käigus. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine antud asukohas on strateegiliselt oluline planeeringuline muudatus, kuid detailplaneeringu elluviimine sellisel kujul ei kujuta endast olulist täiendavat negatiivset mõju keskkonnale.

Tegemist on olemasoleva äri- ja tootmispiirkonnaga, kus on teadvustatud ja arvestatud võimalikku üleujutusriski ning DP-s tuleb majandusliku kahju vältimiseks seada nõue uute hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks.

Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning see võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul looduskaitseseaduse § 40 lg 3 alusel eraldi menetlusega. Looduskaitseseadus ei võimalda anda Keskkonnaametil eelseisukohta ehituskeeluvööndi vähendamise osas enne vastu võetud planeeringulahenduse esitamist.

Samuti tuleb DP koosseisus anda täpsemad põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt.

Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

24

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Lääne maakonna planeering 2030+

Hanila valla üldplaneering

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

EELNÕU

Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus. Detailplaneering on algatatud Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38.

1. Planeeringuala, olemasolev olukord

Planeeringuala moodustab Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksus, katastritunnus 43001:001:0884, pindala 8,57 ha, sihtotstarve 100% tootmismaa, mis asub Virtsu aleviku tiheasustuspiirkonnas mere ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaantee nr 10 (km 65,85- 66,34) vahel (asendiskeem lisa 2). Planeeringula piirneb põhjas hoonestatud Tallinna mnt 33b (43001:001:0885, 100% ärimaa) ja Tallinna mnt 35b (19502:003:0135, 100% jäätmehoidla maa, AS Matsalu Veevärk Virtsu aleviku reoveepuhasti) maaüksustega, edasi põhjasuunas asuvad elamumaa krundid. Planeeringualast idas teisel pool Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed asuvad elamukrundid, lõunas hoonestamata Tallinna mnt 31a (19502:003:0562, 100% maatulundusmaa) maaüksus.

Virtsu Tallinna mnt 31 maaüksusest moodustab õuemaa 83116 m2, looduslik rohumaa 2494 m2 ja muu maa 82 m2. Planeeringuala on hoonestatud, sellel asuvad endise Virtsu kalatehase tootmis- ja abihooned (kokku 22 hoonet), rajatised, taristu, puurkaevud ning Virtsu Vanasadama kai. Juurdepääs planeeringualale on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteelt (teeregistri nr 10, Virtsu alevikus liikluspinna nimetus „Tallinna maantee”).

Planeeringualale ulatub Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee kaitsevöönd, alal asuvad elektri- ja sidetaristud koos kaitsevöönditega.

Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal. Planeeringuala piirneb läänes mere poolt Väinamere hoiualaga (registrikood KLO2000241), Natura 2000 Väinamere linnualaga (registrikood RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga (registrikood RAH0000605). Planeeringualaga piirneval merel asub keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistu järgi III kategooria kaitsealuse liigi harilik hink (Cobitis taenia) elupaik.

Planeeringuala asub osaliselt Virtsu üleujutusriskiga alal ja sellele ulatuvad Väinamere veekaitsevöönd, ranna- ja kalda ehituskeelu- ning piiranguvöönd. Olemasolev hoonestus asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis.

Teadaolevalt muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.

Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.

2. Kehtivad planeeringud, mõjuhinnangud, lähtedokumendid

2.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke.

1

2.2. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Virtsu aleviku tiheasustusalal, juhtsihtotstarve tootmismaa. Kehtiv detailplaneering puudub.

2.3. Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 38 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu algatamine”

2.4. Lääneranna Vallavolikogu ...2023 otsus nr ... „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine”

2.5. Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, 09.01.2023. Koostaja LEMMA OÜ.

2.6. Transpordiameti 18.05.2022 kiri nr 7.2-1/22/8764-2 „Seisukohtade väljastamine Tallinna mnt 31 detailplaneeringu koostamiseks”.

3. Vastavus üldplaneeringule

3.1. Detailplaneeringuga muudetakse Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 katastriüksuse osas kehtivat Hanila valla üldplaneeringut. Üldplaneeringus on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud tootmishoonete, -rajatiste ja ladude maa. Detailplaneeringuga nähakse lisaks tootmise ja laohoone maa-alale ette äri-ja teenindusettevõtte, elamute, kultuuri- ja spordiasutuse, sadama, tee ja tänava ja virgestusrajatise maa-alad. Planeeringualal asuvad endise Virtsu kalatehase hooned on kavas rekonstrueerida olulise keskkonnamõjuta tootmis- ja ärihooneteks. Paneeringuala paikneb tiheasustusalal ning on põhja ja ida poolt ümbritsetud väikeelamutega, millest lähtuvalt on Tallinna mnt 31 põhja ja lõuna poolsetele osadele planeeritud üksikelamute krundid.

3.2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks eesmärgiga vähendada ranna ehituskeeluvööndit planeeringualal vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 40.

4. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb lisaks kehtivast Hanila valla üldplaneeringust, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik Virtsu aleviku tiheasustusega alal.

Vastavalt Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 38 on detailplaneeringu eesmärgiks tootmismaa sihtotstarbega Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse sihtotstarbe muutmine, maaüksuse jagamine kahekümne kaheksaks (28) krundiks, kruntide ehitusõiguse määramine, juurdepääsude ja taristuga varustatuse lahendamine ning ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringuga soovitakse Tallinna mnt 31 maa-ala jagada 7. tootmishoone- ja ladude maa, 1. sadama, 3. kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1. majutushoone, 12. üksikelamumaa, 1. turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1. kultuuri- ja spordiasutuse, 1. tee ja tänavamaa ja 1. parkimisehitise krundiks. Väljaspool sadama krunti asuv mereäärne maa-ala soovitakse kasutusele võtta avaliku kasutusega üldkasutatava puhketsoonina.

„Virtsu aruka küla arengustrateegia aastateks 2021-2030“ järgi on Tallinna mnt 31 endise Virtsu kalatehase hoonete ja nende juurde kuuluva maa-ala arendamine ja kasutuse taastamine Virtsu aleviku arengu seisukohalt väga oluline.

2

Planeeringuala, mereäärne Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksus, asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ning ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõike 1 punkti 3 kohaselt on tiheasustusalal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 50 m ja LKS § 36 lõike 1 punkti 1 kohaselt piiranguvööndi ulatus 200 m. LKS § 38 lõike 3 järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud välja arvatud LKS § 38 lõigetes 4 kuni 6 toodud juhtudel. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering (LKS § 40).

Tiheasustuspiirkonnas asuva Tallinna mnt 31 maaüksuse hoonestus ja taristu asub sarnaselt kogu piirkonnale osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Planeeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks tiheasustusalal ajalooliselt varem väljakujunenud ehitusjoonest sisemaa poole jääva maa-ala osas ning mereäärse taristu (sh kallasrajal asuva jalgtee) tarbeks.

Ehituskeeluvööndi vähendamine on kaalutlusotsuse alusel erandi tegemine ning otsuste tegemisel lähtutakse ranna kaitse eesmärkidest, milleks on looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning rannas vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34).

5. Detailplaneeringu koostamise ülesanded

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud ülesannete täitmine, krundi ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine, sealhulgas: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 9) kuja määramine; 10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine; 11) kallasraja puudumise korral vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine; 12) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 13) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 14) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine; 15) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 16) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine; 17) avalikes huvides maa-alade ja taristu omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 18) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. 19) jäätmekäitluse lahenduse määramine; 20) tuleohutustingimuste määramine; 21) üldplaneeringu järgse juhtsihtotstarbe muutmine; 22) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.

3

6. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks

6.1. Planeeringuala jagatakse kuni 28 krundiks lähtudes DAGOPen OÜ koostatud Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse lahendusskeemist (lähteseisukohtade lisa 1).

6.2. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega. Hoonestustingimuste seadmisel lähtuda planeeringualal ja selle lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist. Kavandatava hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma keskkonda.

6.3. Planeerida kruntide hoonestusalad ja taristu asukohad olemasolevat hoonestust, rajatisi ja taristut võimalikult kasutavalt ning looduskeskkonda võimalikult vähe häirivana.

6.4. Hoonestuse planeerimisel arvestada planeeringualal ja ümbruskonnas olemasoleva hoonestusega, teede- ja tänavate võrguga, piirkonna ehitustraditsioonidega, vaadetega merelt planeeringualale ning planeeringuala kruntidelt, sh kavandatud elamukruntidelt merele.

6.5. Uute hoonete planeerimisel ning olemasolevate hoonete laiendamisel arvestada planeeringualal ja selle ümbruskonnas olemasolevate hoonete kõrgustega.

6.6. Planeeringuga mitte kavandada ehitamist vees ning uute hoonete ehitamist veekaitsevööndisse (veeseadus § 118 ja § 119).

6.7. Ühendada planeeringualale kavandatud krundid Virtsu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas väljapool keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080 määratud Virtsu aleviku reoveekogumisala. Lääneranna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 näeb ette reoveekogumisala laiendamise planeeringualale. Vee ja reovee käitluse lahendused planeerida vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed põhjavee kaitseks, vältida reovee sattumist merre. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevale looduskeskkonnale ja naaberkinnistutele, vajadusel tuleb viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks.

6.8. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed.

6.9. Hoonestuse ja taristu planeerimisel arvestada võimalike kliimamuutustega, sh tormide ja üleujutuste sagenemine, merevee taseme tõus, sademevee koguste suurenemine. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju vältimiseks määrata uute hoonete esimese korruste põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. Täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada planeeringulahenduses üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal, üleujutusohuala täpsustada ja töötada välja ennetavad ja leevendavad meetmed ning ehituslikud tingimused, et vältida kahju keskkonnale, inimese tervisele ja varale. Näha planeeringus ette olemasolevate ning kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. Planeeringuala puhul on tegemist olemasoleva äri- ja tootmispiirkonnaga, kus on varasemalt teadvustatud ja arvestatud üleujutusriskidega. Majandusliku kahju vältimiseks seada planeeringulahenduses uute hoonete esimese korruse põranda lubatav madalaim ehituskõrgus arvestades üleujutusriske.

6.10. Mitte takistada juurdepääsu kallasrajale. Planeeringualal asub 10 meetri laiune avalik kallasrada (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 2). Kallasrada peab jääma läbitavaks ja

4

avalikult kasutatavaks. Planeeringulahenduses näidata tegelikkuses toimiv avalik juurdepääs kallasrajale.

6.11. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 10 Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (edaspidi Tallinna maantee) km 65,85-66,34. Kavandada juurdepääs planeeringualale Tallinna maanteelt. Parkimine lahendada planeeringuala ja kruntide siseselt. Planeeringu koostamisel võtta aluseks Transpordiameti 18.05.2022 kirjas nr 7.2-1/22/8764-2 „Seisukohtade väljastamine Tallinna mnt 31 detailplaneeringu koostamiseks” toodud tingimused: 6.11.1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Kavandada ristmiku ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva liiklussageduse vastuvõtmiseks. Ristmik kanaliseerida ning näha ette ohutud teeületused/ohutussaartega teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 6.11.2. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud. 6.11.3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 6.11.4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades olemasoleva hoonestusjoonega kavandada hoonestusalad vähemalt 11,0 m kaugusele äärmise sõiduraja välimisest servast. Elamud planeerida väljapoole riigitee kaitsevööndit (sh arvestada, et ristmiku planeerimisel võib kaitsevööndi piir muutuda). 6.11.5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega. 6.11.6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine. 6.11.7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 6.11.8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurki vastavalt juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ja külgnähtavust vastavalt normide tabelile 2.14. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 6.11.9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. 6.11.10. Kuna planeeritav ala asub Virtsu sadama ja sadama navigatsioonimärgistuse mõju piirkonnas, siis tuleb arvestada, et navigatsioonimärkide nähtavus ei halveneks tingituna planeeritavast lahendusest. Seetõttu tuleb kõikide merele paistavate valgustite (v.a. navigatsioonimärkide tulede) puhul kasutada valguslahendusi, mis välistaks valgusallikate nägemist merelt ja Virtsu sadamast (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 4). 6.11.11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

5

6.11.12. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. 6.11.13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 6.11.14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3 http://www.mnt.ee/failid/t2iendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest. 6.11.15. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla, piire, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast,. 6.11.16. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 6.11.17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 6.11.18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

6.12. Määrata piirete (aiad, hekid) ehitustingimused.

6.13. Sademevesi.. 6.13.1. Detailplaneeringu seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevete ärajuhtimine hoonetest eelmale peab olema lahendatud vertikaalplaneerimisega nii, et ei kahjustata naaberkinnistuid. Lahendada sademevete kogumine, immutamine ja ärajuhtimine võimalikult planeeringuala siseselt. Sademevete juhtimine naaberkinnistute maa-alale üldjuhul ei ole lubatud. Kinnistute (19502:003:0135 Tallinna mnt 35b ja 19502:003:0562 Tallinna mnt 31a) omanike nõusolekul võib kasutada sadevee ärajuhtimiseks planeeringuala põhja- ja lõunapiiril asuvaid olemasolevaid kraave. 6.13.2. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata planeeringu elluviimise tulemusel lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 6.13.3. Parklatest kogutav sadevesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud. 6.13.4. Sadevee torustik ja kraavid kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks. 6.13.5. Planeeritava ala sadevee lahenduse kavandamisel teha koostööd Transpordiameti ja AS Matsalu Veevärk.

6

6.14. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri 30.03.2017. a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Sademevett võib koguda tuletõrjeveemahutite või -tiikide täitmiseks.

6.15. Planeeritav ala asub Virtsu sadama ja sadama navigatsioonimärgistuse mõju piirkonnas ning navigatsioonimärkide nähtavus ei tohi halveneda planeerinulahendusest tingituna. Kõigi merele paistavate valgustite (v.a. navigatsioonimärkide tulede) puhul kasutada valguslahendusi, mis välistaks valgusallikate nägemist merelt ja Virtsu sadamast (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 4).

6.16. Planeeringu koosseisus anda põhjendused ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse LKS § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

7. Vajalikud uuringud ja analüüsid

7.1. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd). Kõik kavandatu, sh sadeveeäravool ja tulekustutusvee võimalused, peavad jääma mõõdistatud alusplaanile.

7.2. Hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee (Tallinna maantee) ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega (Transpordiameti 18.05.2022 kiri nr 7.2-1/22/8764-2 s toodud liiklusuuringud).

7.3. Planeeringualal ei saa välistada jääkreostust, mistõttu tuleb katlamaja ja masuudihoidla piirkonnas projekteerimise faasis teostada pinnasereostuse uuring, võimalik keskkonnareostus tuleb likvideerida täies ulatuses enne ehitamise alustamist.

7.4. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeeringu koostamise käigus.

8. Keskkonnamõju strateegiline hindamine

8.1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang „Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” (LEMMA OÜ, 09.01.2023), kus analüüsitakse võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ning võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangu kohaselt, arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisega seonduvat olulist keskkonnamõju ning KSH läbiviimine ei ole vajalik. Olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele detailplaneeringu realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.

8.3. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda lähteseisukohtade punktis nr 8.2. nimetatud eelhinnangust.

7

9. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis

9.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.

9.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele ning rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee ja http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas: planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

9.3. Detailplaneeringu koosseisus peab olema üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse ja vajalike joonistega.

9.4. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut, (planeeringuala osas), mis arvestab ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtub taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest.

9.5. Detailplaneering koosseisus peab olema lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline illustratsioon.

9.6. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

10. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

10.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: 10.1.1. Päästeamet, 10.1.2. Keskkonnaamet, 10.1.3. Transpordiamet. 10.1.4. Muinsuskaitseamet, 10.1.5. Terviseamet. Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad.

10.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse Rahandusministeeriumi, Tallinna mnt 35b (19502:003:0135), Tallinna mnt 33b (43001:001:0885), Tallinna mnt 33a (19502:003:0720), Tallinna mnt 33 (19502:003:0160), Tallinna mnt 31a (19502:003:0562), Tallinna mnt 20, 19502:003:0325), Tallinna mnt 22 (19502:003:0104), Tallinna mnt 26 (19502:003:0210) naaberkinnisasjade omanikud ja teised isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse. Muud kaasatavad isikud selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele.

10.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. Tehnovõrkude valdajad: 10.3.1. Matsalu Veevärk AS;

8

10.3.2. Telia Eesti AS; 10.3.3. Imatra Elekter AS (Elektrilevi OÜ); 10.3.4. Transpordiamet.

10.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.

11. Detailplaneeringu koostamise ajakava

11.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

11.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus. Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi.

12. Lõppsätted

12.1. Juurdepääs planeeringualale kavandatud kruntidelt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

12.2. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.

9

21

22

26 25

9 10

1

3

2

811

13 12

7

24

14

15

17

19

27

4

5

6

P12

P4

P12

P9

P28

20 18

23

28

TVK

TVK

LS

LT

LT

LT

LT

LT

PT

ÄK

ÄK

ÄM

ÜK

LP

LP

P12

P8

P10

P15

P36

PLANEERITAVAD RANNA INVENTAAR JA MÄNGUVÄLJAKUD

PLANEERITAV (LINNU-)VAATLUSTORN

16

PLANEERITAV RANNA INVENTAAR

P4 P8 P4

P8

P3 P10

TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE LAHENDUSSKEEM Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond

M 1 : 1000

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest)

KALLASRADA (Laius on laevatatavatel veekogudel 10 m, lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist)

RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m)

PLANEERITAV RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK EHITUSKEELUVÖÖNDIS VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR

PLANEERITAVA KRUNDI PIIR

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITAV UUS HOONE

(järgib peamiselt ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont)

PLANEERITAV UUS (JUURDEPÄÄSU-) TEE

TVK PLANEERITAV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)

PLANEERITAV RANNAPROMENAAD (JALGTEE)

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

(avalikku kasutusse määramise vajadus)

PLANEERITAV KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- ÄK

PLANEERITAV ÜKSIKELAMU MAA EP

PLANEERITAV SADAMA MAA LS

PLANEERITAV TEE JA TÄNAVA MAA-ALA LT

PLANEERITAV TURISMI-, MATKA- JA VÄLJASÕIDUKOHA MAA PT

PLANEERITAV TOOTMISHOONE MAA TT

PLANEERITAV MAJUTUSHOONE MAA ÄM

PLANEERITAV PARKIMISEHITISE MAA LP

1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

JA TEENINDUSHOONE MAA

PLANEERITAV KULTUURI- JA SPORDI- ÜK ASUTUSE MAA