Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, 8 Tallinn-Paldiski tee rajatiste ehitusloa taotlusest

23075_EP_AA-3-01_yldseletuskiri TRAM muudatus.docx

1 Üldosa 2
1.1 Eelprojekti ülesehitus 2
1.2 Üldandmed 3
1.2.1 Ehitise asukoht 3
1.2.2 Ehitise lühikirjeldus 3
1.2.3 Ehitise tehnilised andmed 6
1.2.4 Projekteerija 7
2 Alusdokumendid 9
2.1 Projekteerimistingimused 9
2.1.1 Varasemad ehitusprojektid 9
2.1.2 Kehtivad detailplaneeringud 9
2.1.3 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused 9
2.1.4 Muud eritingimused 10
2.2 Ehitusuuringud 13
2.3 Normdokumendid 13

1 Üldosa
• Objekt asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linna territooriumil, peamiselt Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutel.

• Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee, mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid, Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina.
Projekteeridud kaldtunnelite eelprojekti mahu on projekteerinud Energiasalv Pakri OÜ. Eskiislahenduse koostas Gruner Stucky SA. Varemprojekteeritud Pump-hüdroakumulatsiooni-jaama (FEEd projekti) ehitusloa (Ehitusluba TTJA otsus 02.12.2022 nr 1-7/22-446) saanud projekti on koostanud FICHTNER.
Pump-hüdroakumulatsioonijaam (edaspidi PHAJ) kavandatakse Paldiski linna Ida tn 2 (katastritunnus: 43101:001:1734) kinnistule ning jaama veega varustamiseks rajatav veehaare Paldiski lahte. Täiendavalt varemprojekteeritule soovitakse rajada kompleks PHAJ jaoks püstitavate seadmete ja rajatistega (laoplatsid, kaldtunnelite käivitusala, settebasseinid, veepuhastusjaam jms) Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutele ning maa-aluste kaldtunnelite rajamine maa-aluste veereservuaarideni tunnelipuuri ehk TBM (tunnel boring machine) abil (~650 m allpool maapinda) alternatiivse eraldiseisva juurdepääsuna.

1.1 Eelprojekti ülesehitus
Projekt koosneb järgmistest töödest:
• Projektala geodeetilise alusplaani koostamine.
• PHAJ kaldtunnelite projekt
• Sõidutee, parkla ja platsid ning nende vertikaalplaneerimine. (Kinnistul?)
• Sademevete ärajuhtimine projektalalt on lahendatud projekteeritud ja olemasolevate kraavide kaudu.
• Kaldtunnelitest väljapumbatud ja süsteemist ülejääva vee puhastamiseks settebasseinide projekt
• Tänavavalgustuse lahendamine kinnistul.
• Sidekanalisatsiooni projekteerimine ELASA sidekanalisatsioonist kinnistuni.
• Elektrivarustuse projekteerimine perspektiivsest alajaamast kinnistul.
• Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid, Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina.
• Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmiku lahenduse koostamine ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Lahendatakse eraldi projektiga ja taotletakse eraldi ehitusluba.

1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht

Asukoha skeem
Projektiga hõlmatud ala paikneb Paldiski linnas Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutel ja nende lähialal. Perspektiivne haruraudtee ühendatakse Paldiski raudteejaam R4 kinnistuga.
Projektala hõlmab järgmiseid kinnistuid:
• Tallinna mnt 39 58001:001:0317
• Tallinna mnt 40 43101:001:2359
• Tallinna mnt 40a 43101:001:2360
• Tallinna mnt 40b 43101:001:2361
• Keila metskond 339 29501:001:0519
• Keila metskond 371 58001:001:0320
• Keila metskond 372 58001:001:0321
• Ingeri tee 43101:001:1485
• Ingeri tee 3 58001:001:0124
• Ingeri tee L1 43101:001:1107
• Liongi tee 43101:001:0967
• Tõnise juurdelõige 43101:001:1293
• Tõnise 58001:001:0267
• 8 Tallinn-Paldiski tee 58001:001:0132 (Side on seal)
• Tallinna mnt 39a 58001:006:0007
• Kubja 58001:001:0269
• Kubja-Õuemaa 43101:001:1177
• Pooli 58001:006:0035
• Pärna 43101:001:2351
• Leetse tee L1 43101:001:0442
• Lepametsa 43101:001:2352
• Vahtra 58001:005:0056
• Vanatalu 58001:001:0351
• Tallinna mnt 17 58001:005:0027

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus
Eelprojekti mahus on Paldiski linna Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutele ja lähialale projekteeritatud:
• Kaldtunnelid PHAJ alternatiivseks, eraldiseisvaks, teenindamiseks ehituse ajal ja pärast ehituse lõppemist. Kaldtunnelite kaudu toimub ehituse ajal eemaldatud materjali väljavedu, ventilatsioon, ehitustehnika juurdepääs, evakuatsioon ja päästetehnika juurdepääs.
• Sõidutee, parkla ja platsid, et tagada pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite ligipääs ja ehitusmaterjalide veoks vajalik taristu. Kinnistusisest sõiduteed kasutavad kaldtunnelite ehitusega seotud masinad juurdepääsuks ja materjali juurde- ja/või väljaveoks. Parklat kasutavad ehitustöödega seotud töötajad ja/või külalised. Platsid on projekteeritud ehitusseadmete paigaldamiseks, ehitusmaterjalide vaheladudeks ning väljakaevatava materjali ladustamiseks ja purustamiseks enne väljavedu. Materjali väljavedu saab toimuda pärast riigitee nr 8 ja Ingeri tee uue ristmiku lahenduse valmimist.
• Tänavavalgustus on projekteeritud tagamaks Tallinna mnt 40 kinnistul üldvalgustus. Täpsem tänavavalgustuse lahendus lahendatakse projekti järgmistes staadiumites.
• Sademevete ärajuhtimine projekteeritud teedelt ja platsidelt on lahendatud vertikaalplaneeringuga, kinnistul kraavidega. Sademevee ja ülejääva puhastatud põhjavee eesvool on projekteeritud kraavide kaudu olemasolevasse Reinu ojja.
• Projekteeritud settebasseinid tagavad tunnelist väljapumbatava vee settimise enne eesvooluks olevasse ojja jõudmist. Settebasseinis puhastatakse ringsüsteemist ülejääv või avariiline väljapumbatud põhjavesi.
• Reoveekanalisatsioon on tagatud reoveemahutiga soojakute juures. Mahutit tühjendatakse vastavalt vajadusele kehtivate normide alusel.
• Tarbeveevarustus on esialgu projekteeritud veemahuti abil. Pärast perspektiivse puurkaevu rajamist lahendatakse veevarustus perspektiivsest puurkaevust. Puurkaev lahendatakse eraldi projektiga.
• Tehnoloogilisteks töödeks vajalik vesi transporditakse kinnistule eraldi paakautodega 500-700l. Tehnoloogiline vesi ringleb süsteemis ja seda ei juhita loodusesse. Paakautodega vee toomine on ühekordne tegevus. Edaspidi on see vesi segunenud bentoniidiga ja hakkab käima läbi veepuhastusseadme ning jääb ringlusse. Planeeritud on selleks vesi tuua lähimast võimalikust ühisveevärgist või puhtast pinnavee kogust (näiteks lähim võimalik KOV vee-ettevõte vms).
• Sidekanalisatsiooniga lahendatakse sideühenduse loomine kinnistule ja seadmetele. Kinnistu sidekanalisatsioon ühendatakse teisel pool Tallinna maanteed Riigitee 8 Tallinn-Paldiski teed asuva ELASA sidekanalisatsiooniga. Üldine side levik kinnistul tagatakse wifi seadmete abil. Täpsem lahendus antakse projekti järgmises staadiumis.
• Elektrivarustus on kinnistule tagatud perspektiivse alajaama (alajaam lahendatakse eraldi projektiga) kaudu. Elekter viiakse iga platsini, et ehitusseadmed ja -masinad saaksid vajaliku voolu.
• Plaanil näidatud muud seadmed (veepuhastusseade, transpordilint, soojakud, ehitusaegne piirdeaed jms) on ehitusaegsed ning ajutised. Neile ehitusluba/teatist ei taotleta. Hilisema opereerimise jaoks vajalik lahendatakse eraldi projektiga ja tuleb taotleda vajalikud load. Ehitusaegseks turvalisuseks ja võõrastele juurdepääsu takistamiseks tuleb ehituse ajal ala ümbritseda aiaga ning valvesüsteemidega.
• Kinnistul asuvad hooned kuuluvad perspektiivis lammutamisele. Hoonete lammutamiseks tuleb koostada täiendav lammutusprojekt ning taotleda ehitusluba.
• Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmik tuleb perspektiivis projekteerida, et võimaldada sõidukite juurdepääs Tallinna mnt 40 kinnistule. Paremat juurdepääsu on vaja nii ehitusseadmete, masinate, töötajate, ehitusmaterjali sisseveoks kui ka kaevise (killustik) väljaveoks. See projekt ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Lahendatakse eraldi projektiga ja taotletakse eraldi ehitusluba.
• Perspektiivseks raudtee ühenduseks on perspektiivis projekteeritav (lahendatakse eraldi projektiga) haruraudtee Nord Terminals AS kaubajaamani, et oleks tagatud ühendus riikliku raudteega. Raudtee ühendust on vaja nii ehitusseadmete, masinate, ehitusmaterjali sisseveoks kui ka kaevise (killustik) väljaveoks. Raudtee ehitamiseks taotletakse eraldi ehitusluba TTJA-st.
• Alajaam on perspektiivne ja lahendatakse eraldi projektiga.
Projekteerimisel on lisaks arvestatud ja koostööd tehtud naabruses projekteeritud või projekteerimisel olevate projektide koostajatega.
Rajatavad kaldtunnelid on projekteeritud kahekurvilistena ning alates Tallinna mnt 40 kinnistust 15-19% kaldega. Projekteeritud Paldiski tunnelid on ~4,2 km pikad ning läbimõõduga ~7,1 m.
Ehitustööde käigus paigutatakse Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutele ehitustöödega seotud seadmed, tunneli elemendid ja kõik vajalik ehitustööde läbi viimiseks. Lisaks ladustatakse kaldtunnelist väljatavat materjali (kaldtunnelis 1 on väljastatavat materjali kokku 211 000 m³) , millest sobivat materjali kasutatakse ära täitena, vundamendis või muldes jms. , mida on kokku ligi 5 miljonit m³. Maapinnale toodud kaevis purustatakse, fraktsioneeritakse ja ladustatakse kinnistul enne selle transporti. Kinnistu lõunaossa on kavandatud kaevisest eraldatud argiliidi hoiustamise ala. Kavandatav ehituse aeg on 2027-2032.
Kaldtunnelite rajamisega väljatavat materjali kinnistutelt välja ei veeta. Enne välja toodud kaevise (killustiku) väljavedu kinnistult peab olema projekteeritud ja välja ehitatud Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmik ning Ingeri tee. Välja toodud kaevise purustamise ja sõelumise järgselt valmib killustik, mis transporditakse kinnistult tarbijateni kasutades maantee ja/või perspektiivis raudtee transporti.
Perspektiivis projekteerida riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmiku uus lahendus. Uue perspektiivse lahenduse eesmärgiks on võimaldata sõidukite juurdepääs ja materjali väljavedu kinnistutelt Tallinna mnt 40, 40a ja 40b. Perspektiivse ristmiku lahenduse koostamisel arvestada koostamisel olevate detailplaneeringutega („Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering“ ja „Tallinna mnt 41, Tallinna mnt 42, Tallinna mnt 44, Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 detailplaneering“) ning Transpordiameti soovidega.
Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee, mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina. Nord Terminals AS kaubajaama kaudu on tagatud ühendus Eesti Raudteele kuuluva riikliku raudteega.
Ehitustööde läbiviimiseks kasutatavate seadmete, soojakute ja muude taolise tehnoloogiliste seadmete ohutuse ja tuleohutuse eest vastutavad tarnijad ja kasutajad. Ohutuse teemat täpsustatakse projekti järgmistes staadiumites ja kooskõlastatakse pädevate ametitega.

1.2.3 Ehitise tehnilised andmed
Vastavalt ehitusseadustikule ehitusloa kohustusega ehitised:

Jrk nr
Ehitise kood
Ehitise nimetus
Märkused
1.
221443345
Pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnel
Pikkus: 4137,0 m;
Laius: 8,1 m;
Maht: 213 179,5 m³;
Ehitise alune pind:
33 967,0 m²;

4.
221443371
Veetorustik ja veemahuti
Pikkus: 14,0 m;
5.
221443372
Reoveekanalisatsioon ja reoveemahuti
Pikkus: 25,6 m;

6.
221443374
Teed, parkla, ladustusplatsid ja nende tarbeks tehnovõrgud (elekter, side, tänavavalgustus)
Pikkus: 860,0 m;
Laius: 450,0 m;
Ehitise alune pind:
243 755,0 m²;
7.
221448541
Settebassein 1
Pikkus: 70,8 m;
Laius: 17,8 m;
Maht: 4 400 m³;
Ehitise alune pind:
1 261 m²;
8.
221448545
Settebassein 2
Pikkus: 70,8 m;
Laius: 17,8 m;
Maht: 4 400 m³;
Ehitise alune pind:
1 261 m²;
9.
221448547
Settebassein 3
Pikkus: 70,8 m;
Laius: 17,8 m;
Maht: 4 400 m³;
Ehitise alune pind:
1 261 m²;
10.
221448548
Settebassein 4
Pikkus: 70,8 m;
Laius: 17,8 m;
Maht: 4 400 m³;
Ehitise alune pind:
1 261 m²;
11.
221448612
kraav
Pikkus: 2455 m;
Laius: 4,4 m;
Maht: 5 900 m³;
Ehitise alune pind:
10 950 m²;
12.
221448613
Pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnel 2
Pikkus: 4137 m;
Laius: 8,1 m;
Maht: 213 179,5 m³;
Ehitise alune pind:
33 967 m²;

1.2.4 Projekteerija
K-Projekt AS
REG. NR 12203754
Tel: +372 626 4100

Energiasalv Pakri OÜ
REG. NR 14107173

1. Projekteerimise projektijuht

Priit Annusver K-Projekt AS
(Kutsetunnistused nr: 174373 ja 190481. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener,
tase 7)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

2. Välisvalgustus

Vastutav insener
Kirill Logvinjuk K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Irina Ivanova K-Projekt AS
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

3. Sidekanalisatsioon

Vastutav insener
Kirill Logvinjuk K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Irina Ivanova K-Projekt AS
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

4. Elektrivälisvõrk

Vastutav insener
Kirill Logvinjuk K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Irina Ivanova K-Projekt AS
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

5. Teedeehituslik osa

Vastutav insener
Robert Peterson K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: 174835. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Projekteerija
Raul Hannus K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: E009894. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

6. Perspektiivse raudtee eskiis

Projekteerija ja vastutav insener
Robert Peterson K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: 174835. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Projekteerija
Sergei Tavstõgin K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: 186531. Liikuvusinsener, tase 7)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

7. Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerija
Svetlana Voznjuk K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr 155797 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener,
tase 8)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

8. Kaldtunneli projekt

Projekteerija
Vesta Kaljuste Energiasalv Pakri OÜ
(Kutsetunnistused nr 186914 ja 186913, Volitatud mäeinsener, tase 8)
Väike-Ameerika 15 Tallinn Harjumaa REG. NR 14107173
E-mail: [email protected]

Kontrollija
Salvatore Mercurio Energiasalv Pakri OÜ
(Volitatud ins., tase 8. TTJA kinnitus nr 16-8/23-02180-007)
Väike-Ameerika 15 Tallinn Harjumaa REG. NR 14107173
E-mail: [email protected]

9. Topo -geodeetilised uuringud

Kristjan Luup K-Projekt AS
(Geodeet, tase 6)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

2 Alusdokumendid
2.1 Projekteerimistingimused
1. Projekteerimistingimusi ei väljastatud, kuna töö aluseks on kehtestatud detailplaneeringud „Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering“, Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ töö nr DP-09-10/2009
2.1.1 Varasemad ehitusprojektid
Varasemaid ehitusprojekte kinnistul ei ole.
2.1.2 Kehtivad detailplaneeringud
1. Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ töö nr DP-09-10/2009 „Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering“.
2.1.3 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused
1. Elektroonilise side alased tehnilised tingimused, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, nr TT2350HR, 29.08.2023.
2.1.4 Muud eritingimused
Projekteerimisel on arvestatud ja tööde teostamisel peab arvestama varem koostatud KMH eelhinnangu ja PHEJ KMH ning nende nõuetega.
1. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 23/4503 „Paldiski vesisalvesti Tallinna mnt 40 kinnistu ja kaldtunneli rajamise keskkonnamõju eelhinnang“
2. Skepast & Puhkim OÜ, Töö nr. 2019-0068 „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine“
3. Energiasalv Pakri OÜ töö nr 210816 „Eesti PHAJ likvideerimiskava“ (210812 Kava riskide maandamiseks, ohtude kõrvaldamiseks, käitise osalise või täieliku sulgemise korraldamiseks, 12-l leheküljel
4. Graptoliitargilliidi käitlemisel juhinduda Eesti Geoloogiateenistuse juhendist „Graptoliitargilliidi käitlemise juhend“, Rakvere 2020. Täpsemad lahendused antakse projekti järgmises staadiumis.
Järgmistes projekti staadiumites ja/või tööde alustamisel täiendavate uuringute/lubade vajadus:
1. KMH eelhinnangust tulenevad leevendavad meetmed, mida rakendada järgmistes projekteerimise staadiumites:
Paldiski vesisalvesti rajamine, sh TBM abil kaldtunneli rajamine on omanäoline ning uudne Eestis. Võrreldes algse lahendusega on Tallinna mnt 40 kinnistule maapealse kompleksi rajamine keskkonna ning elanikkonna perspektiivist teostatavam, kuna nimetatud kinnistu jääb hajaasusutuspiirkonda. Samas tuleb arvestada, et tunnelipuuri kasutamine ja väljakaevatava materjali väljamine võib tuua kogu tunneli pikkuse kohal kaasa vibratsiooni ja müra tõusu, mis omakorda mõjutab piirkonna inimeste heaolu ja potentsiaalselt ka nende vara. Tolmu, müra ja vibratsiooni seire meetmed ning leevendavad meetmed täpsustatakse järgmises projekti staadiumis. Tulemusi ning meetmeid tutvustatakse huvitatud isikutele.
• Tolmu tekke vähendamiseks ja selle leviku piiramiseks saab rakendada järgmisi meetmeid:
- konveierliinide katmine maksimaalses ulatuses; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- materjali kukkumispunkti madalamaks toomine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- töödeldava materjali ja laoplatside niisutamine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- laoplatside katmine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- tööaja piiramine;
- ilmastikuoludega arvestamine (võimalusel vältida tolmavaid tegevusi põuasel perioodil); (Võimalus on teostada materjali niisutamist. Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- säilitada metsa võimalikult palju tootmisterritooriumi ümbritseval teenindusmaal ja territooriumiga piirnevatel aladel.

Tegelikud tahkete osakeste kontsentratsioonid võivad prognoositust erineda, mistõttu tuleks kavandatava tegevusega alustamisel esmalt õhukvaliteedi taseme kontrollimiseks teostada peenosakeste mõõtmised tootmisterritooriumi piiril. Mõõtmiste kestvus peab katma PM10 24-tunni piirväärtuse hindamiseks sobiliku ajavahemiku (vähemalt 18-tunni andmed). Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Kui ilmneb vajadus leevendavate meetmete kasutamiseks, tuleks nende toimimise efektiivsuses veendumiseks teostada kontrollmõõtmised meetme rakendamise järgselt.
• Tallinna mnt 40 territooriumil tekkivate tahkete osakeste aastased heitkogused ületavad mõlemas etapis keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele on vajalik.
• Müra vähendamiseks ja leviku tõkestamiseks territooriumilt on võimalik rakendada järgmisi meetmeid, mida rakendada järgmistes projekteerimise staadiumites:
- rajada territooriumi perimeetrile müratõkkevallid; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed)
- varjestada mürarikkad tööprotsessid või töötavad masinad territooriumile rajatavate hoonete või seal paiknevate materjali(de) ladudega; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed. Kui selgub vajadus rajada ajutisi hooneid, peab taotlema täiendavad projekteerimistingimused ja taotlema ehitusluba)
- kõige mürarikkamad tegevused teostada päevasel ajal;
- paigutada statsionaarsed müraallikad hoonetesse; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed. Kui selgub vajadus rajada ajutisi hooneid, peab taotlema täiendavad projekteerimistingimused ja taotlema ehitusluba)
- säilitada metsa ja haljastust võimalikult palju Tallinna mnt 40 kinnistu kasutamata aladel ja kinnistuga piirnevatel aladel. (Kinnistuga piirnevate alade metsa ja haljastuse säilitamine sõltub kinnistu omanikust ja muudest piirangutest)
Müra leviku üldiseks piiramiseks on soovituslik territooriumi lähiümbruses, sh lähimate majapidamiste suundades, säilitada olemasolevat metsa võimalikult palju (sh ka eramaal), mis aitab tõkestada heli levikut ja summutada selle tugevust. Teiste meetmete rakendamise vajadus ja võimalus täpsustub projekti edasises etapis.
2. Graptioliitargilliidi käitmise juhendist tulenevad nõuded
Vastavalt käesolevale juhendile on ehitusettevõttel iseseisvalt olukorda hinnates ja läbi mõeldes võimalik leida lahendus graptoliitargilliidi käitlemiseks. Samas on graptoliitargilliidi käitlemisel igakordselt vajalik spetsiifiline lahendus, arvestades ajafaktorit ja kuluefektiivsust, mis sõltub mitmest komponendist:
• Ehitusobjekti asukohast
• Graptoliitargilliidi looduslikust lasumist eemaldamise mahtudest ja ajaraamistikust
• Sobiva käitluskoha olemasolust ja selle kaugusest ehitusobjektist, kus graptoliitargilliiti saab näiteks täitepinnase hulgas kasutada
• Spetsiifilistest töödest sobivas kohas, kus graptoliitargilliiti saaks piiratud koguses kasutada (nt tee aluse rajamine, valli ehitamine jmt)
• Kaltsium- ja magneesiumkarbonaate ja/või -hüdroksiide sisaldava materjali omadusest, kättesaadavusest ja maksumusest, mis tagab happelise vee puhverdamise (nende puudumisel hapnikku väga piiratud koguses läbi laskva ja pikas ajaraamistikus vastupidava kihi konstrueerimine) Eeltoodu alusel on soovitus graptoliitargilliidi suurte koguste korral (ka üle 1 m3 , aga tavapäraselt sadade ja tuhandete kuupmeetrite korral) tellida spetsiaalne eriprojekt, mis leiab parima sobiliku lahenduse nii isesüttimise välistamist ja leostumise minimiseerimist kui kuluefektiivsust silmas pidades.

3. Vajadusel taotleta vee-erikasutusluba
4. Kui järgmistes projekteerimise staadiumites või ehitustööde käigus selgub vajadus rajada täiendavaid teatise või loakohustuslike rajatisi/hooned, tuleb vajadusel koostada projektid ja taotleda vajalikud load.

Tallinna mnt 40 kinnistul on registri andmetel likvideeritud puurkaev nr PRK0000543. Ehitustöödega tagada, et ei kahjustataks likvideeritud puurkaevu ja tuleb vältida põhjavee reostamist.
Projekteerimisel on arvestatud maapinnal olevate nähtavate konstruktsioonidega ja saada-oleva informatsiooniga maa-aluste rajatiste kohta ning muu projekteerimise käigus teadaoleva infoga projekti staadiumile vastava detailsusega.
Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga.
Geodeetiline alusplaan on koostatud enne projekteerimist, seega võib ehitustöödega alustamise hetkeks olla reaalne olukord muutunud. Enne ehitustöödega alustamist on ehitajal kohustus kontrollida, kas projekteerimise aluseks olnud geodeetiline alusplaan on ajakohane. Asukohtades, kus geodeetiline alusplaan ei ole ajakohane, on ehitajal kohustus koostada vastavad muudatused lahenduses.
Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele on nõuetekohaseks ehitamiseks vaja koostada tööprojekt (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 (1), EVS 932:2017 p 5 „Ehitusprojekt“) ja võrguvaldaja ning pädevate ametite nõudel see nendega kooskõlastada.
Ehitus- ja lammutusjäätmeid (edaspidi ehitusjäätmeid) käidelda vastavalt Lääne-Harju valla kehtivale jäätmehoolduseeskirjale (https://www.riigiteataja.ee/akt/412062018056).
Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete omanik.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt tähistatud jäätmemahutitesse nende tekkekohal või selle jaoks spetsiaalselt eraldatud alale, lähtudes jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu või taaskasutuse võimalustest ning anda üle keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.
Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
Kaeve- ja ehitustöödel kasutada korras tehnikat ja välistada maapinna või pinnase reostumine. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt.
Ehitustööde käigus tekkinud prügi tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma teid tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata.
Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad valib ja vastutab Töövõtja.
Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada kohalikule omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

2.2 Ehitusuuringud
Projekteerimise alusmaterjalina kasutatud ehitusuuringud:
1. K-Projekt AS poolt koostatud geodeetiline alusplaan töö nr 23075, september 2023.
Kaldtunnelite seletuskirjas on kirjeldatud geoloogilist ja hüdrogeoloogilist olukorda.
Järgmises projekti staadiumis tuleb tellida täiendavad ehitusuuringud:
1. Geoloogiline uuring
2. Hüdrogeoloogiline uuring
2.3 Normdokumendid
Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda asjakohaste õigusaktide kehtivast redaktsioonist.
Projektlahenduse koostamisel järgiti järgnevaid normdokumente:
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Paldiski linna kaevetööde eeskiri, Paldiski Linnavolikogu määrus nr. 1, 14.02.2013;
• MA 2018-015 "Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel" Transpordiameti juhend.
• EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus Osa 2: Toimivusnõuded.
• EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus Osa 4: Toimivuse arvutamine. või sellega samaväärne.
• EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid.
• EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus Osa 5: Energiatõhususnäitajad.
• EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1. Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused.
• EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2. Arvutamine ja mõõtmine.
• EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard või sellega samaväärne
Projekt vastab Ehitusseadustiku nõuetele.
Kommunikatsioonivaldajate nõudmised kajastuvad tehnilistes tingimustes. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.
Ehitustöid teostav töövõtja peab olema kvalifitseeritud, omama vastavate tööde tegemiseks pädevustunnistust ning kasutama vaid oskustööjõudu, omama vastavate tööde tegemiseks MTR-registri tõendit.

23075_EP_TL-3-01_seletus TRAM muudatus.docx

1 ÜLDOSA 2
1.1 Objekti lühikirjeldus 2
1.2 Projekteerija 2
1.3 Lähteandmed 3
1.4 Ehitusuuringud 3
1.5 Normdokumendid 4
2 OLEMASOLEV OLUKORD 4
3 TEE PROJEKTLAHENDUS 5
3.1 Üldandmed 5
3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus 5
3.2.1 Riigitee ristmik 5
3.2.2 Laoplatsid ja Ingeri tee 5
3.3 Vertikaalplaneering 6
3.3.1 Riigitee ristmik ja Ingeri tee 6
3.3.2 Laoplatsid 6
3.4 Katend 7
3.4.1 Katendi projekteerimise lähteandmed 7
3.4.2 Projekteeritud katendikonstruktsioonid 7
3.4.3 Katendikonstruktsiooni rajamine 8
3.4.4 Dreenkiht 8
3.4.5 Alus 8
3.4.6 Katted 9
3.5 Muldkeha ja veeviimarid 9
3.6 Konstruktsioonid 9
3.6.1 Piirded 9
3.7 Tehnovõrgud 10
3.8 Keskkonnakaitse 10
3.8.1 Jäätmekäitlus 10
4 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA 11
4.1 Üldnõuded 11
4.2 Ehitustööde aegne liikluskorraldus 11
4.3 Kaevetööde üldnõuded 11
4.4 Kvaliteedinõuded 12
5 TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID 12

1 ÜLDOSA
1.1 Objekti lühikirjeldus
Käesolevas ehitusprojekti teedeehituslikus osas on esitatud Ingeri tee rekonstrueerimise ja Tallinna maantee 40, 40a ning 40b kinnistute teede tehniline lahendus eelprojekti staadiumis.
Projekti eesmärgiks on rajada Tallinna maantee 40, 40a ja 40b (edaspidi kinnistu) kinnistute ajutistele laoplatsidele juurdepääsuteed. Juurdepääsu teed ühendavad perspektiivis riigimaantee 8 Tallinn-Paldiskiga (edaspidi põhimaantee) läbi Ingeri tee. Ingeri tee ja riigimaantee lahendus ei ole käesoleva projekti maht ning lahendatakse eraldiseisva projektina. Kaldtunnelite rajamise käigus ei toimu suurt välja kaevatava materjali väljavedu. Enne maa-aluste mahutite rajamisega alustamist on lisanduva liikluskoormuse tõttu kinnistule vaja rajada põhimaantee 42,77 kilomeetril ristmiku alale liiklusohutuse tagamiseks aeglustus- ja kiirendusrajad. Ristmiku lahenduseks on käesolevas ehitusprojektis esitatud perspektiivsena ning tuleb koostada eraldiseisev projekt.
Projektiga hõlmatud kinnistud:
• Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Ingeri tee
(katastri tunnus 43101:001:1485)
• Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40
(katastri tunnus 43101:001:2359)
• Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40a
(katastri tunnus 43101:001:2360)
• Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40b
(katastri tunnus 43101:001:2360)
Tehnovõrgud: reoveekanalisatsiooni, veetorustiku, tänavavavalgustuse, elektrikaablite ja elektroonilise side trasside rajamine on lahendatud vastavates projekti osades käesoleva projekti raames K-Projekt AS poolt.
Projekti tellija on Energiasalv Pakri OÜ.
1.2 Projekteerija
K-Projekt AS
REG. NR 12203754
Tel.: +372 626 4100

• Projekteerimise projektijuht
Priit Annusver (Kutsetunnistused nr 174373 ja 190481. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7)
E-mail: [email protected]

• Projekteerija
Raul Hannus (Kutsetunnistus nr E009894. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse)
E-mail: [email protected]

• Vastutav insener
Robert Peterson (Kutsetunnistus nr 174835. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7)
E-mail: [email protected]
1.3 Lähteandmed
Projekti koostamisel on aluseks võetud järgmised dokumendid:
• Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering (Dialoog OÜ töö nr DP-09-10/2009; kehtestatud Paldiski Linnavalitsuse korraldusega 27.10.2011 nr 345)
• Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering (Hirundo OÜ töö nr HDP-03/11; vastu võetud Paldiski Linnavalitsuse korraldusega 14.01.2016 nr 15, avalikustatud)
• Tallinna mnt 41, Tallinna mnt 42, Tallinna mnt 44, Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 (OÜ Hirundo töö nr HDP-03/2019; algatatud Lääne-Harju vallavolikogu otsusega 16.04.2020 nr 18)
• Tellija lähteülesanne
Lähteülesande kokkuvõte:
Olemasolev Ingeri tee rekonstrueerida asfaltbetoonkattega kahesuunaliseks sõiduteeks, mis tagab põhimaanteelt ühenduse kinnistul paiknevatele ajutistele laoplatsidele. Kinnistule rajada mitmed juurdepääsuteed ümber laoplatside.
Koostada teedeehituslik osa eelprojekti staadiumis.
1.4 Ehitusuuringud
Projekti koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest ehitusuuringutest:
• Geodeetiline alusplaan: käesoleva K-Projekt AS töö raames (mõõdistatud 2023. a)

1.5 Normdokumendid
• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 09.01.2020. määrus nr 2)
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101)
• Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106)
• EVS 901-1 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
• EVS 901-2 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained
• EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud
• EVS 613: Liiklusmärgid ja nende kasutamine
• EVS 614: Teemärgised ja nende kasutamine
• EVS-EN 1338 Betoonist sillutisekivid
• EVS-EN 1340 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid.
• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend MA 2017-003 (Maanteeamet)
• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet TA 2021)
• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (Transpordiamet KT_025_J8_r1. Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43)
• Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkiri nr 0001)
• Teetööde tehnilised kirjeldused (MA 2019-XXX)

Projekti koostamisel on lähtutud asjakohaste õigusaktide kehtivast redaktsioonist.
Projekt vastab ja ehitamisel tuleb lähtuda Ehitusseadustiku nõuetest.
Kommunikatsioonivaldajate nõudmised kajastuvad tehnilistes tingimustes. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.
2 OLEMASOLEV OLUKORD
Riigi põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ühendab Tallinna ja Paldiski linna ning on 47 km pikk. Teeregistri 2022.a loendusandmete järgi oli aasta ööpäevane liiklussagedus 3390 sõidukit, millest 13% on autorongid. Liiklussageduse järgi kvalifitseerub maantee III klassi maanteeks. Põhimaantee 42,77 kilomeetril asub Ingeri tee ja Tallinna maantee 40 kinnistu. Antud kilomeetril on maantee asfaltbetoonkattega, mille laiuse on 9,1 m. Kate ehitati
2015. aastal. Põhimaanteelt on rajatud asfaltbetoonkattega mahasõidud kinnistule, Ingeri ja Jaani teele. Ingeri tee on pinnastee ning Jaani tee on kruuskattega.

Tallinna maantee 40 kinnistu on üldiselt metsa- ja võsaga kaetud. Kinnistu loode nurgas on kolm hoonet, mida ümbritsevad kruuskattega teed ja platsid. Kinnistu lääne servas asub kuivenduskraav.

Kinnistul asub Elektrilevi OÜ elektrimaakaabel.

3 TEE PROJEKTLAHENDUS
3.1 Üldandmed
Katenditüüp: Asfaltbetoonkatend
Teekatte laius maantee sirgel: 7,5 m
Kindlustamata peenra laius: 0,5 m
Teekatte laius platside juurdepääsuteedel: 7 m
Muldkeha kavandatud eluiga: 50 aastat
Katendi kavandatud eluiga: 15 aastat
Normsõiduk: 16,5 m sadulautorong
Teenindavate kinnistute arv: 3 tk
Projekteerimisel on arvestatud maapinnal olevate nähtavate konstruktsioonidega ja saada oleva informatsiooniga maa-aluste rajatiste kohta ning muu projekteerimise käigus teadaoleva infoga projekti staadiumile vastava detailsusega.
3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus
Projektlahenduse koostamisel on lähtutud detailplaneeringust, olemasolevast teedevõrgustikust ja Tellija soovidest. Tegemist on eelprojektiga, mille järgmistes projekteerimisetappides arvestada kinnistu- ja tehnovõrkudevaldajate tehniliste ja projekteerimistingimustega.
3.2.1 Riigitee ristmik
Riigimaantee ümberprojekteerimise vajaduse määrab Tallinna maantee 40, 40a ja 40b kinnistutele tulev arendus. Suureneva raskeveo liiklussageduse tõusu tõttu kinnistutele on mõistlik liiklusohutuse tagamiseks lahendada ristmik kanaliseeritult, koos eraldi kiirendus- ja aeglustusradadega. Selliselt on tagatud sujuv ja ohutu liiklus maantee põhisuunal.
Käesoleva töö raames ei lahendata riigimaantee ristmiku esitatud perspektiivsena, ristmik tuleb lahendada eraldiseisva projektina.
3.2.2 Laoplatsid ja Ingeri tee
Ingeri tee on perspektiivis rekonstrueeritav ca 200 m ulatuses, mis tagab põhimaanteelt juurdepääsu raskeveokitele Tallinna mnt 40 kinnistule. Ingeri tee uus lahendus antakse riigimaantee ristmiku projekti mahus. Ingeri tee on kavandatud kahesuunaliselt asfaltbetoonkattega 7 m laiuselt. Lisaks on põhimaanteelt juurdepääs kinnistule detailplaneeringu järgselt ka kinnistu põhjaküljest. Antud juurdepääs on projekteeritud ainult sõiduautodele Paldiski poolt tulles parem sisse- ja kinnistult Tallinna suunas parem väljapöördeks, ühtlasi on see teiseks juurdepääsuks päästeteenistusele mistahes suunast.
Kinnistule on koostatud eraldiseisev projekt kahe kaldtunneli rajamiseks. Kaldtunnelite kaevandamise rajamise käigus tekkiv materjal ladustatakse ajutiselt kinnistule ja sobiv materjal taaskasutatakse ehitusmaterjalina. Eelprojekti koostamise ajal on arvestatud, et kaldtunnelite rajamisega väljatavat materjali kinnistutelt välja ei veeta. killustiku või muu materjali väljavedu toimub sadulautorongiga ja/või perspektiivse raudtee abil kinnistult. Ajutisi laoplatse on ca 5 tk (vt TL-4-02). Ajutiste laoplatside ümber on projekteeritud mitmed ajutised juurdepääsuteed. Juurdepääsuteed on projekteeritud kahesuunaliselt asfaltbetoonkattega, mille laius on 7 m. Laoplatsid rajatakse jooksvalt kaldtunneli ehitustööde käigus, sõltuvalt vajadusest, kaevandamise käigus tekkivast kaevisest ning sellest toodetud killustikmaterjalist.
Kinnistu lääne (edaspidi põhikraav) ja põhja ning laoplatside keskmise juurdepääsu tee küljele on projekteeritud sademevee kogumiseks kraav. Põhja küljel ühendub kraav põhikraaviga, kinnistusisene kraav ühendub mööda lõuna serva settebasseiniga, kus heljum settib ning ülevoolu korral jõuab settebasseinist vesi põhikraavi. Settebasseine on projekteeritud kokku 4 tk, kus setitakse vees olevat heljumit. Settebasseinide ja -basseinide vahelisi vee reguleerimise meetmeid tuleb täpsustada järgmistes projekteerimise etappides ning kaasata projekteerimisse hüdrotehnika insener. Täiendavalt on kinnistu kagunurka projekteeritud kraav, mis ühendub mööda Ingeri tee kinnistut lääne servas põhikraaviga (vt TL-4-02).
Kinnistu põhjaküljele põhimaantee äärde on kavandatud kinnistul töötajate kontor ning sõiduautode parkimine. Parkimiskohti on planeeritud eelprojekti käigus 100 tk.
Kinnistu ida- ja lõunaküljele on ette nähtud perspektiivne raudtee, mis on kavandatud Paldiski suunas. Perspektiivset raudteed käsitleb eriosa, millele tuleb taotleda ehitusluba TTJA-st.
3.3 Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasolevate teede ja teega liituvate alade ning rajatiste kõrgustega.
Teede kalded on valitud sellised, mis minimaalsete väärtuste korral tagavad sajuvee äravoolu kattelt arvestades ehitusel lubatavaid tolerantse ja ka maksimaalsete väärtuste korral tagavad kasutusmugavuse ja ohutuse.
3.3.1 Riigitee ristmik ja Ingeri tee
Ingeri tee vertikaallahendus koostatakse eraldi projektis koos riigitee ristmikuga järgmistes projekteerimisetappides, kui on esitatud Transpordiameti projekteerimistingimused perspektiivse ristmiku ümberehituseks.
3.3.2 Laoplatsid
Kinnistu maa-alale on koostatud tasandav vertikaalplaneering, mille pinnase mahujääk on nullilähedane. Kinnistusiseste juurdepääsuteede kõrguslik lahendus on valitud selliselt, et tee oleks ca 20 cm tasandatud platsist kõrgem, tagamaks sademevee ära juhtimise kattelt.
Ajutiste juurdepääsuteede minimaalne pikikalle on projekteeritud 0,3%, mis jäljendab tasandatud platsi kaldeid. Sõidutee põikkalle on projekteeritud 2,5%, mis vastab EVS 843 „Linnatänavad“ (edaspidi standard) tabel 6.5 projekteerimise lähtetasemele „hea“. Piki- ja põikkalde summaarse tulemina on sademevesi ajutistelt katetelt ära juhitud.
Sademeveed juhitakse põik- ja pikikalletega sõiduteelt laoplatsidele, planeeritavatesse kraavidesse või nõvadesse immutamiseks pinnasesse. Laoplatsilt imbub sademevesi edasi läbi killustikkatte maapinda ja projekteeritud kraavidesse. Laoplatside vertikaalplaneering suunab vee põik- ja pikikalletega kraavidesse ja sealt settebassein.
Settebasseinide põhjad ja nõlva madalam pool rajatakse betoonist killustikalusel, nõlva ülemine pool kindlustatakse geosünteetilise savikangaga. Savikangas on vett mitte-läbilaskev geosünteet, mis tagab, et ümberkaudne pinnasevesi ei imbu settebasseini.
Kaldtunnelite rajamisel kasutatakse ehitustehnoloogiat, mille käigus toestatakse tunneli seinad koheselt raudbetoonsegmentidega ja lisaks surutakse väljatud kaeveõõne seina ja segmenttoestuse vahele betooni, mis tagab kokku veetiheda seina. Seetõttu ei toimi tunnel vett imavana ning ei mõjuta ümberkaudset põhjavee taset. Täpsemalt vaata kaldtunneli eriosast.
3.4 Katend
3.4.1 Katendi projekteerimise lähteandmed
Teekatendite konstrueerimisel on lähtutud projekteerimisnormidest, liikluskoosseisust ja
-sagedusest ning juhendist „Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas“ (edaspidi tekstis „Tallinna tüüpkatendite juhend“).
Tellija on kinnistul teostanud üksikutes kohtades pinnase „surfamist“, mille tulemusena selgus, et alal on ca 50 cm kihi paksune mulla-pinnase segu, mille all lasub pae kiht.
3.4.2 Projekteeritud katendikonstruktsioonid
Järgmistes projekteerimisetappides tuleb teostada geoloogiline uuring, mille põhjal tuleb eelprojektis koostatud katendikonstruktsioonid üle kontrollida.
Kinnistusiseste juurdepääsuteede konstruktsioon on lähtutud Tallinna tüüpkatendi juhendi „D4“ katendikonstruktsioon, mis vastab standardis veotänava nõutavale elastsusmoodulile 245MPa. Küll aga pole paepinnase kihti mõtet lõhkuda, mistõttu on tüüpkatendi konstruktsiooni teadaolevale geoloogiale vastavalt modifitseeritud ning paigaldada vastavalt kihipaksuse vajadusele liivpinnast.
• Sõidutee ab-katend
Kinnistu juurdepääsuteed
AC 16 surf 70/100 H=5 cm
AC 32 base 70/100 H=6 cm
Paekivist killustikalus (fr. 32/63, Emin≥170MPa) H=30 cm
Geotekstiil NGS3
Liiv (Kt≥0,98, Tm_105) H=30 cm
Täitematerjal (Kt≥0,95) Vajadusel
Olemasolev pinnas
• Sõidutee kruuskatend
Hooldusteed
Purustatud kruus (pos. 6) H=15 cm
Paekivist killustikalus (fr. 32/63, Emin≥170MPa) H=20 cm
Liiv (Kt≥0,98, Tm_105) H=20 cm
Täitematerjal (Kt≥0,95) Vajadusel
Olemasolev pinnas
• Haljasala murukatend
II klassi muru
Kasvumuld H=15 cm
Olemasoleva pinnase planeerimine / täitepinnas
• Veeviimar
Kraav
Murukülv ja kasvupinnas või purustatud kruus (pos. 6)* H=15 cm
Olemasolev pinnas

* Katte valikul lähtuda asendiplaanilisest situatsioonist. Laoplatsidel teostada kraavide rajamine purustatud kruusast, haljasaladel murukattega. Kraavide lahendus täpsustada järgmistes projekteerimisetappides.
3.4.3 Katendikonstruktsiooni rajamine
Tehnovõrkude paigalduskaevikute asukohtades katendite taastamisel, olemasoleva ja rajatava või taastatava asfaltbetoonkatendi liitekohtades rajada konstruktsioonide kihid vuukide kohakuti sattumise vältimiseks ja vajumite ühtlustamiseks üksteise suhtes ülekattega. Uue kattega ala kokku viimisel olemasoleva kattega ei tohi kattele jääda lohke.
Teekatendi konstruktsiooni kihtide rajamine, materjalide omadused ja kandevõime peavad vastama „Tallinna tüüpkatendite juhendile“.
Sidumata teekatendi kihtide kandevõime määratakse staatilise plaatkoormuskatsega vastavalt normatiivsele juhendile DIN 18134:2001-09.
Katse tulemusena esitatakse deformatsioonimoodul (E-moodul) Ev2. Täidetud peab olema tingimus Ev2 / Ev1< 2,3. Ev1 – esmasel koormamisel määratud staatiline deformatsioonimoodul.
Pinnaste dreenivust hinnatakse vastavalt standardile „Tee-ehitus. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine“ EVS 901-20.
Tihenduskvaliteedi hindamisel dünaamilise katseseadmega (Inspector, Loadman) peab nõutav kandevõime olema tagatud ka plaatkoormuskatsega mõõtes.
3.4.4 Dreenkiht
Projekteeritud katendikonstruktsioonis dreenkihi paksus on vastavalt tüüpkatendile 30cm. Liivpinnase sõelkõver peab vastama Transpordiameti „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ L2.T3 Tm_105 ühtlaseteraline keskliiv. Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur, mis on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe, peab olema vähemalt 0,98. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa.
3.4.5 Alus
Killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil, kasutatava materjali põhifraktsioon on esitatud katendikonstruktsioonide kirjeldustes, kiilekillustiku fraktsioon ja kulunurm peavad vastama „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 12 (2) „Aluse ehitamine.“
Ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“.
Killustikaluse kandevõime peab olema „Tallinna tüüpkatendite juhendi“ kohaselt nõutav Ev2>160 MPa sõiduteel ja 120 MPa kõnniteel.
3.4.6 Katted
Asfaltsegude materjalid peavad vastama „Tallinna tüüpkatendite juhend“ nõuetele. Ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“. Sõidutee ab-katend
Tüüp 3 vastab Tallinna juhendi klassile D4.
Asfalteerimisel tuleb vuukide töötlemine ja ehitus teostada vastavalt Maanteeameti juhendile (p. 2.4.17 – 2.4.20). Kui asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada sooja vuugina (olemasoleva ja uue katte liitekohad), kasutada vuugiliimi (Tokplast või analoog).
3.5 Muldkeha ja veeviimarid
Teede rajamise aluspinnaseks on olemasoleva või rajatava täiteliiva kiht või tehnovõrkude kaeviku täitmisel rajatav muldkeha.
Teede muldkeha kandevõime peab vastama „Tallinna tüüpkatendite juhendis“ esitatud dreenkihi kandevõime nõudele Ev2 > 70 MPa ja tihendatuse nõudele Ev2 / Ev1< 2,3. Vajadusel asendatakse olemasoleva aluspinnase ülaosa h = 50 cm kiht täiteliivaga ja mõõdetakse kandevõime peale tihendamist uuesti. Kui vajalikku kandevõimet ei saavutata, tuleb rakendada geotehnika võtteid (täiendav pinnase asendamine, stabiliseerimine, geosünteetide paigaldamine vm), võtta ühendust tellija ja projekteerijaga.
Olemasolevate teede alalt uue katendikonstruktsiooni sügavuse ulatuses välja kaevatav killustik ja liiv on teede täiteks sobiv materjal, kui see vastab täitepinnasele esitatud nõuetele. Muldkehaks sobiva pinnase kaevamisel ja ladustamisel vältida selle segunemist ebasobivaga.
Muldkehas ja torustike kaevikute tagasitäitel kasutatava täiteliiva lõimis peab külmakindluse ja tihendatavuse tagamiseks vastama kehtiva Transpordiameti (Maanteeameti) „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ toodud pinnase tm_105 nõuetele.
Muldkeha pealispind planeeritakse katte kallete järgi, ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest“.
Sademevee kokku kogumiseks ja ära juhtimiseks on kinnistu servadesse projekteeritud kraavid. Lisaks on keskmise laoplatsi juurdepääsu tee kõrvale kavandatud täiendav kraav, mis aitab üleliigsel sademeveel, mis ei jõua pinnasesse imbuda, ära juhtida. Kraav ühendub mööda kinnistu lõuna serva settebasseinidega. Kraavide pikikalle jääb vahemikku 0.2 - 0.3%, mis aegamööda setitab vees olevat heljumit.
3.6 Konstruktsioonid
3.6.1 Piirded
Kinnistu läänepoolsele küljele projekteeritud kraavi nõlvale paigaldada asendiplaanil näidatud mahus põrkepiire. Piirde tehnilised tingimused täpsustada projekteerimise järgmistes etappides.

3.7 Tehnovõrgud
Uute tehnovõrkude rajamist käsitlevad vastavad projektiosad.
Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga ette antud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm. Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus 80 cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja teleskooptoru ei jää kaevukeha sisse 20 cm, tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru.
Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 15 cm. Veetorustike süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja vahetada. Hetkel haljasala all paiknevad ja peale ehitust kõvakattega tee alla jäävad olemasolevad kaped tuleb vajadusel asendada ujuvkapedega kandevõimega 40 t.
Täiskonstruktsiooniga rajatavale sõidutee alale jäävatele tehnovõrkude plastikkaevudele ja kapedele on ette nähtud betoonist koormusjaotusplaatide paigaldus, mis tuleb teostada vastavalt "Tallinna tüüpkatendite juhendi" p. 3.2 „Koormusjaotusplaat“ toodule. Koormusjaotusplaatide spetsifikatsioonid ja mahud on esitatud projekti VK-osas. Kõik paigaldatavad uued kaevud peavad olema valmistatud raudbetoonist.
Tehnovõrkude kaevikute tagasitäite materjali- ja tihendamise kvaliteedinõuded peavad vastama tee muldkeha ehitamise nõuetele.
Mittetöötavate tehnovõrkude kaevud ja kaped tuleb tee muldkehast teisaldada.
3.8 Keskkonnakaitse
3.8.1 Jäätmekäitlus
Jäätmeid käidelda vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale (Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrus nr 11).
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see kohaliku omavalitsusega ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
4 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA
4.1 Üldnõuded
Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele on nõuetekohaseks ehitamiseks vaja koostada tööprojekt (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 (1), EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ p 5) ja võrguvaldaja nõudel see nendega kooskõlastada.
Geodeetiline alusplaan on koostatud enne projekteerimist, seega võib ehitustöödega alustamise hetkeks olla reaalne olukord muutunud. Enne ehitustöödega alustamist on ehitajal kohustus kontrollida, kas projekteerimise aluseks olnud geodeetiline alusplaan on ajakohane. Asukohtades, kus geodeetiline alusplaan ei ole ajakohane, on ehitajal kohustus lahenduses vastavad muudatused koostada.
Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga.
Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.
Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi.
Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtivatest juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest.
4.2 Ehitustööde aegne liikluskorraldus
Töövõtja koostab ajutise liikluskorralduse skeemid vastavalt valitud ehitustööde tehnoloogiale ja ajagraafikule ning kooskõlastab selle vastavalt kehtivale korrale tee valdaja ja Paldiski linnaga. Järgida: Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministri määrus nr 90, RT I, 15.07.2015, 5; jõustunud 18.07.2015).
4.3 Kaevetööde üldnõuded
Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja töölubade hankimine.
Kaevetööd (projekteeritud uutel teedel) on ette nähtud teha vastavalt projekteeritud vertikaalplaneeringule ja katendikonstruktsioonidele ning olemasolevale ehitusgeoloogilisele olukorrale. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja Projekteerijat.
Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende puutumatus.
Kõigi postide paigaldamisel (piirded, liiklusmärkide kandjad) tuleb olemasolevate kaablite jt maa-aluste tehnovõrkude läheduses kaeve- ja puurimistöid tehes kaablite asukoht eelnevalt surfida.
4.4 Kvaliteedinõuded
Tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt Omanikujärelevalve tegemise kord (Majandus- ja taristuministri määrus nr 80, RT I, 03.07.2015, 27; jõustunud 06.07.2015).
Ehitamisel järgida Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 101, RT I, 07.08.2015, 1; jõustunud 10.08.2015) ja „Sillutiskivi, asfaltbetoon-ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas“.
Tihenduskvaliteedi hindamisel dünaamilise katseseadmega (Inspector, Loadman) peab nõutav kandevõime olema tagatud ka plaatkoormuskatsega mõõtes.
Kõik katendikonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav.
Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist.
Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal.
Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega.
Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.
5 TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID
Teede seisundi tagamisel ja tee korrashoiul, teel liiklemisel, tee kasutamisel ja tegevusel tee kaitsevööndis juhinduda järgmiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest, lähtuda kehtivast redaktsioonist:
- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1, jõustunud 01.07.2015)
- Liiklusseadus (RT I, 23.03.2015, 119, jõustunud 01.07.2015)
- Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 92; RT I, 15.07.2015, 13, jõustunud 18.07.2015).

E-kiri.eml

Tere

Edastan. Palun suunata minule.

Parimate soovidega

Elliko KĆµiv

TehnovĆµrkude koordinaator

Planeerimise osakond

TehnovĆµrkude Ć¼ksus

Tel: 57 848 581

E-post: [email protected]

www.transpordiamet.ee

Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

From: Priit Annusver | K-Projekt <[email protected]>
Sent: Monday, June 10, 2024 4:10 PM
To: Elliko KĆµiv <[email protected]>
Subject: FW: Tallinna mnt 40, Paldiski ehitusloa menetlus ja riigitee

Tere

Tegin seletuskirjades tĆ¤iendusi (sinine tĆ¤histus ja punane tekst) ja lisasin enda vastuseid mĆ¤rkustele punasega. Palun andke teada kui on kĆ¼simusi.

Tervitades

Priit Annusver
tel: +372 626 4100
mob: +372 511 9900

From: Elliko KĆµiv <[email protected]>
Sent: Wednesday, June 5, 2024 12:20 PM
To: Priit Annusver | K-Projekt <[email protected]>
Cc: Vesta Kaljuste <[email protected]>; Andre SĆ¤re <[email protected]>; Marje-Ly Rebas <[email protected]>; Elle Tamm <[email protected]>
Subject: RE: Tallinna mnt 40, Paldiski ehitusloa menetlus ja riigitee

Tere

TĆ¤nan vastuse eest.

Minu tĆ¤helepanekud ja selgitused sinisega.

Palun korrigeerida projektimaterjale, et kogu ehitusaegne liiklus kĆ¤ib Ingeri tee kaudu. Kaldtunnelite ehitusaegset juurdepĆ¤Ć¤su ehitustehnikale ja seadmete toomiseks ei ole vĆµimalik rekonstrueerimata Ingeri tee kaudu. Eriveosed ei saa olemasolevast Ingeri teest lĆ¤bi. Kohtumisel rĆ¤Ć¤kisime, et enne riigitee ja Ingeri tee muutmist on vĆµimalik rajada kaldtunnelid kui ei toimu kaevise vĆ¤ljavedu. Hetkel on kinnistule teeregistri jĆ¤rgi kaks juurdepĆ¤Ć¤su (kollased tĆ¤pid). Kaldtunnelite ehituse ajal saab kasutada vĆ¤hemalt Ć¼hte. Puurmasinate osad on suured ja nende vedu on eriveos ning parim oleks kasutada juurdepĆ¤Ć¤su mis on ka joonisel tĆ¤histatud, kuid saaks kasutada ka juurdepĆ¤Ć¤su mis on hetkel olemasolevatele hoonete juurdepĆ¤Ć¤suks.

AA-3-01 seletuskirjas:

2.1.ā€˛Kinnistu sidekanalisatsioon Ć¼hendatakse teisel pool Tallinna maanteed asuva ELASA sidekanalisatsioonigaā€

23075_EP_AA-3-01_yldseletuskiri TRAM muudatus.docx

1 Üldosa 2
1.1 Eelprojekti ülesehitus 2
1.2 Üldandmed 3
1.2.1 Ehitise asukoht 3
1.2.2 Ehitise lühikirjeldus 3
1.2.3 Ehitise tehnilised andmed 6
1.2.4 Projekteerija 7
2 Alusdokumendid 9
2.1 Projekteerimistingimused 9
2.1.1 Varasemad ehitusprojektid 9
2.1.2 Kehtivad detailplaneeringud 9
2.1.3 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused 9
2.1.4 Muud eritingimused 10
2.2 Ehitusuuringud 13
2.3 Normdokumendid 13

1 Üldosa
• Objekt asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linna territooriumil, peamiselt Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutel.

• Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee, mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid, Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina.
Projekteeridud kaldtunnelite eelprojekti mahu on projekteerinud Energiasalv Pakri OÜ. Eskiislahenduse koostas Gruner Stucky SA. Varemprojekteeritud Pump-hüdroakumulatsiooni-jaama (FEEd projekti) ehitusloa (Ehitusluba TTJA otsus 02.12.2022 nr 1-7/22-446) saanud projekti on koostanud FICHTNER.
Pump-hüdroakumulatsioonijaam (edaspidi PHAJ) kavandatakse Paldiski linna Ida tn 2 (katastritunnus: 43101:001:1734) kinnistule ning jaama veega varustamiseks rajatav veehaare Paldiski lahte. Täiendavalt varemprojekteeritule soovitakse rajada kompleks PHAJ jaoks püstitavate seadmete ja rajatistega (laoplatsid, kaldtunnelite käivitusala, settebasseinid, veepuhastusjaam jms) Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutele ning maa-aluste kaldtunnelite rajamine maa-aluste veereservuaarideni tunnelipuuri ehk TBM (tunnel boring machine) abil (~650 m allpool maapinda) alternatiivse eraldiseisva juurdepääsuna.

1.1 Eelprojekti ülesehitus
Projekt koosneb järgmistest töödest:
• Projektala geodeetilise alusplaani koostamine.
• PHAJ kaldtunnelite projekt
• Sõidutee, parkla ja platsid ning nende vertikaalplaneerimine. (Kinnistul?)
• Sademevete ärajuhtimine projektalalt on lahendatud projekteeritud ja olemasolevate kraavide kaudu.
• Kaldtunnelitest väljapumbatud ja süsteemist ülejääva vee puhastamiseks settebasseinide projekt
• Tänavavalgustuse lahendamine kinnistul.
• Sidekanalisatsiooni projekteerimine ELASA sidekanalisatsioonist kinnistuni.
• Elektrivarustuse projekteerimine perspektiivsest alajaamast kinnistul.
• Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid, Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina.
• Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmiku lahenduse koostamine ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Lahendatakse eraldi projektiga ja taotletakse eraldi ehitusluba.

1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht

Asukoha skeem
Projektiga hõlmatud ala paikneb Paldiski linnas Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutel ja nende lähialal. Perspektiivne haruraudtee ühendatakse Paldiski raudteejaam R4 kinnistuga.
Projektala hõlmab järgmiseid kinnistuid:
• Tallinna mnt 39 58001:001:0317
• Tallinna mnt 40 43101:001:2359
• Tallinna mnt 40a 43101:001:2360
• Tallinna mnt 40b 43101:001:2361
• Keila metskond 339 29501:001:0519
• Keila metskond 371 58001:001:0320
• Keila metskond 372 58001:001:0321
• Ingeri tee 43101:001:1485
• Ingeri tee 3 58001:001:0124
• Ingeri tee L1 43101:001:1107
• Liongi tee 43101:001:0967
• Tõnise juurdelõige 43101:001:1293
• Tõnise 58001:001:0267
• 8 Tallinn-Paldiski tee 58001:001:0132 (Side on seal)
• Tallinna mnt 39a 58001:006:0007
• Kubja 58001:001:0269
• Kubja-Õuemaa 43101:001:1177
• Pooli 58001:006:0035
• Pärna 43101:001:2351
• Leetse tee L1 43101:001:0442
• Lepametsa 43101:001:2352
• Vahtra 58001:005:0056
• Vanatalu 58001:001:0351
• Tallinna mnt 17 58001:005:0027

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus
Eelprojekti mahus on Paldiski linna Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutele ja lähialale projekteeritatud:
• Kaldtunnelid PHAJ alternatiivseks, eraldiseisvaks, teenindamiseks ehituse ajal ja pärast ehituse lõppemist. Kaldtunnelite kaudu toimub ehituse ajal eemaldatud materjali väljavedu, ventilatsioon, ehitustehnika juurdepääs, evakuatsioon ja päästetehnika juurdepääs.
• Sõidutee, parkla ja platsid, et tagada pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite ligipääs ja ehitusmaterjalide veoks vajalik taristu. Kinnistusisest sõiduteed kasutavad kaldtunnelite ehitusega seotud masinad juurdepääsuks ja materjali juurde- ja/või väljaveoks. Parklat kasutavad ehitustöödega seotud töötajad ja/või külalised. Platsid on projekteeritud ehitusseadmete paigaldamiseks, ehitusmaterjalide vaheladudeks ning väljakaevatava materjali ladustamiseks ja purustamiseks enne väljavedu. Materjali väljavedu saab toimuda pärast riigitee nr 8 ja Ingeri tee uue ristmiku lahenduse valmimist.
• Tänavavalgustus on projekteeritud tagamaks Tallinna mnt 40 kinnistul üldvalgustus. Täpsem tänavavalgustuse lahendus lahendatakse projekti järgmistes staadiumites.
• Sademevete ärajuhtimine projekteeritud teedelt ja platsidelt on lahendatud vertikaalplaneeringuga, kinnistul kraavidega. Sademevee ja ülejääva puhastatud põhjavee eesvool on projekteeritud kraavide kaudu olemasolevasse Reinu ojja.
• Projekteeritud settebasseinid tagavad tunnelist väljapumbatava vee settimise enne eesvooluks olevasse ojja jõudmist. Settebasseinis puhastatakse ringsüsteemist ülejääv või avariiline väljapumbatud põhjavesi.
• Reoveekanalisatsioon on tagatud reoveemahutiga soojakute juures. Mahutit tühjendatakse vastavalt vajadusele kehtivate normide alusel.
• Tarbeveevarustus on esialgu projekteeritud veemahuti abil. Pärast perspektiivse puurkaevu rajamist lahendatakse veevarustus perspektiivsest puurkaevust. Puurkaev lahendatakse eraldi projektiga.
• Tehnoloogilisteks töödeks vajalik vesi transporditakse kinnistule eraldi paakautodega 500-700l. Tehnoloogiline vesi ringleb süsteemis ja seda ei juhita loodusesse. Paakautodega vee toomine on ühekordne tegevus. Edaspidi on see vesi segunenud bentoniidiga ja hakkab käima läbi veepuhastusseadme ning jääb ringlusse. Planeeritud on selleks vesi tuua lähimast võimalikust ühisveevärgist või puhtast pinnavee kogust (näiteks lähim võimalik KOV vee-ettevõte vms).
• Sidekanalisatsiooniga lahendatakse sideühenduse loomine kinnistule ja seadmetele. Kinnistu sidekanalisatsioon ühendatakse teisel pool Tallinna maanteed Riigitee 8 Tallinn-Paldiski teed asuva ELASA sidekanalisatsiooniga. Üldine side levik kinnistul tagatakse wifi seadmete abil. Täpsem lahendus antakse projekti järgmises staadiumis.
• Elektrivarustus on kinnistule tagatud perspektiivse alajaama (alajaam lahendatakse eraldi projektiga) kaudu. Elekter viiakse iga platsini, et ehitusseadmed ja -masinad saaksid vajaliku voolu.
• Plaanil näidatud muud seadmed (veepuhastusseade, transpordilint, soojakud, ehitusaegne piirdeaed jms) on ehitusaegsed ning ajutised. Neile ehitusluba/teatist ei taotleta. Hilisema opereerimise jaoks vajalik lahendatakse eraldi projektiga ja tuleb taotleda vajalikud load. Ehitusaegseks turvalisuseks ja võõrastele juurdepääsu takistamiseks tuleb ehituse ajal ala ümbritseda aiaga ning valvesüsteemidega.
• Kinnistul asuvad hooned kuuluvad perspektiivis lammutamisele. Hoonete lammutamiseks tuleb koostada täiendav lammutusprojekt ning taotleda ehitusluba.
• Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmik tuleb perspektiivis projekteerida, et võimaldada sõidukite juurdepääs Tallinna mnt 40 kinnistule. Paremat juurdepääsu on vaja nii ehitusseadmete, masinate, töötajate, ehitusmaterjali sisseveoks kui ka kaevise (killustik) väljaveoks. See projekt ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Lahendatakse eraldi projektiga ja taotletakse eraldi ehitusluba.
• Perspektiivseks raudtee ühenduseks on perspektiivis projekteeritav (lahendatakse eraldi projektiga) haruraudtee Nord Terminals AS kaubajaamani, et oleks tagatud ühendus riikliku raudteega. Raudtee ühendust on vaja nii ehitusseadmete, masinate, ehitusmaterjali sisseveoks kui ka kaevise (killustik) väljaveoks. Raudtee ehitamiseks taotletakse eraldi ehitusluba TTJA-st.
• Alajaam on perspektiivne ja lahendatakse eraldi projektiga.
Projekteerimisel on lisaks arvestatud ja koostööd tehtud naabruses projekteeritud või projekteerimisel olevate projektide koostajatega.
Rajatavad kaldtunnelid on projekteeritud kahekurvilistena ning alates Tallinna mnt 40 kinnistust 15-19% kaldega. Projekteeritud Paldiski tunnelid on ~4,2 km pikad ning läbimõõduga ~7,1 m.
Ehitustööde käigus paigutatakse Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutele ehitustöödega seotud seadmed, tunneli elemendid ja kõik vajalik ehitustööde läbi viimiseks. Lisaks ladustatakse kaldtunnelist väljatavat materjali (kaldtunnelis 1 on väljastatavat materjali kokku 211 000 m³) , millest sobivat materjali kasutatakse ära täitena, vundamendis või muldes jms. , mida on kokku ligi 5 miljonit m³. Maapinnale toodud kaevis purustatakse, fraktsioneeritakse ja ladustatakse kinnistul enne selle transporti. Kinnistu lõunaossa on kavandatud kaevisest eraldatud argiliidi hoiustamise ala. Kavandatav ehituse aeg on 2027-2032.
Kaldtunnelite rajamisega väljatavat materjali kinnistutelt välja ei veeta. Enne välja toodud kaevise (killustiku) väljavedu kinnistult peab olema projekteeritud ja välja ehitatud Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmik ning Ingeri tee. Välja toodud kaevise purustamise ja sõelumise järgselt valmib killustik, mis transporditakse kinnistult tarbijateni kasutades maantee ja/või perspektiivis raudtee transporti.
Perspektiivis projekteerida riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmiku uus lahendus. Uue perspektiivse lahenduse eesmärgiks on võimaldata sõidukite juurdepääs ja materjali väljavedu kinnistutelt Tallinna mnt 40, 40a ja 40b. Perspektiivse ristmiku lahenduse koostamisel arvestada koostamisel olevate detailplaneeringutega („Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering“ ja „Tallinna mnt 41, Tallinna mnt 42, Tallinna mnt 44, Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 detailplaneering“) ning Transpordiameti soovidega.
Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee, mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina. Nord Terminals AS kaubajaama kaudu on tagatud ühendus Eesti Raudteele kuuluva riikliku raudteega.
Ehitustööde läbiviimiseks kasutatavate seadmete, soojakute ja muude taolise tehnoloogiliste seadmete ohutuse ja tuleohutuse eest vastutavad tarnijad ja kasutajad. Ohutuse teemat täpsustatakse projekti järgmistes staadiumites ja kooskõlastatakse pädevate ametitega.

1.2.3 Ehitise tehnilised andmed
Vastavalt ehitusseadustikule ehitusloa kohustusega ehitised:

Jrk nr
Ehitise kood
Ehitise nimetus
Märkused
1.
221443345
Pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnel
Pikkus: 4137,0 m;
Laius: 8,1 m;
Maht: 213 179,5 m³;
Ehitise alune pind:
33 967,0 m²;

4.
221443371
Veetorustik ja veemahuti
Pikkus: 14,0 m;
5.
221443372
Reoveekanalisatsioon ja reoveemahuti
Pikkus: 25,6 m;

6.
221443374
Teed, parkla, ladustusplatsid ja nende tarbeks tehnovõrgud (elekter, side, tänavavalgustus)
Pikkus: 860,0 m;
Laius: 450,0 m;
Ehitise alune pind:
243 755,0 m²;
7.
221448541
Settebassein 1
Pikkus: 70,8 m;
Laius: 17,8 m;
Maht: 4 400 m³;
Ehitise alune pind:
1 261 m²;
8.
221448545
Settebassein 2
Pikkus: 70,8 m;
Laius: 17,8 m;
Maht: 4 400 m³;
Ehitise alune pind:
1 261 m²;
9.
221448547
Settebassein 3
Pikkus: 70,8 m;
Laius: 17,8 m;
Maht: 4 400 m³;
Ehitise alune pind:
1 261 m²;
10.
221448548
Settebassein 4
Pikkus: 70,8 m;
Laius: 17,8 m;
Maht: 4 400 m³;
Ehitise alune pind:
1 261 m²;
11.
221448612
kraav
Pikkus: 2455 m;
Laius: 4,4 m;
Maht: 5 900 m³;
Ehitise alune pind:
10 950 m²;
12.
221448613
Pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnel 2
Pikkus: 4137 m;
Laius: 8,1 m;
Maht: 213 179,5 m³;
Ehitise alune pind:
33 967 m²;

1.2.4 Projekteerija
K-Projekt AS
REG. NR 12203754
Tel: +372 626 4100

Energiasalv Pakri OÜ
REG. NR 14107173

1. Projekteerimise projektijuht

Priit Annusver K-Projekt AS
(Kutsetunnistused nr: 174373 ja 190481. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener,
tase 7)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

2. Välisvalgustus

Vastutav insener
Kirill Logvinjuk K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Irina Ivanova K-Projekt AS
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

3. Sidekanalisatsioon

Vastutav insener
Kirill Logvinjuk K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Irina Ivanova K-Projekt AS
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

4. Elektrivälisvõrk

Vastutav insener
Kirill Logvinjuk K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Irina Ivanova K-Projekt AS
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

5. Teedeehituslik osa

Vastutav insener
Robert Peterson K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: 174835. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Projekteerija
Raul Hannus K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: E009894. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

6. Perspektiivse raudtee eskiis

Projekteerija ja vastutav insener
Robert Peterson K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: 174835. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

Projekteerija
Sergei Tavstõgin K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr: 186531. Liikuvusinsener, tase 7)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

7. Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerija
Svetlana Voznjuk K-Projekt AS
(Kutsetunnistus nr 155797 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener,
tase 8)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

8. Kaldtunneli projekt

Projekteerija
Vesta Kaljuste Energiasalv Pakri OÜ
(Kutsetunnistused nr 186914 ja 186913, Volitatud mäeinsener, tase 8)
Väike-Ameerika 15 Tallinn Harjumaa REG. NR 14107173
E-mail: [email protected]

Kontrollija
Salvatore Mercurio Energiasalv Pakri OÜ
(Volitatud ins., tase 8. TTJA kinnitus nr 16-8/23-02180-007)
Väike-Ameerika 15 Tallinn Harjumaa REG. NR 14107173
E-mail: [email protected]

9. Topo -geodeetilised uuringud

Kristjan Luup K-Projekt AS
(Geodeet, tase 6)
Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754
E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4100

2 Alusdokumendid
2.1 Projekteerimistingimused
1. Projekteerimistingimusi ei väljastatud, kuna töö aluseks on kehtestatud detailplaneeringud „Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering“, Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ töö nr DP-09-10/2009
2.1.1 Varasemad ehitusprojektid
Varasemaid ehitusprojekte kinnistul ei ole.
2.1.2 Kehtivad detailplaneeringud
1. Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ töö nr DP-09-10/2009 „Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering“.
2.1.3 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused
1. Elektroonilise side alased tehnilised tingimused, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, nr TT2350HR, 29.08.2023.
2.1.4 Muud eritingimused
Projekteerimisel on arvestatud ja tööde teostamisel peab arvestama varem koostatud KMH eelhinnangu ja PHEJ KMH ning nende nõuetega.
1. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 23/4503 „Paldiski vesisalvesti Tallinna mnt 40 kinnistu ja kaldtunneli rajamise keskkonnamõju eelhinnang“
2. Skepast & Puhkim OÜ, Töö nr. 2019-0068 „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine“
3. Energiasalv Pakri OÜ töö nr 210816 „Eesti PHAJ likvideerimiskava“ (210812 Kava riskide maandamiseks, ohtude kõrvaldamiseks, käitise osalise või täieliku sulgemise korraldamiseks, 12-l leheküljel
4. Graptoliitargilliidi käitlemisel juhinduda Eesti Geoloogiateenistuse juhendist „Graptoliitargilliidi käitlemise juhend“, Rakvere 2020. Täpsemad lahendused antakse projekti järgmises staadiumis.
Järgmistes projekti staadiumites ja/või tööde alustamisel täiendavate uuringute/lubade vajadus:
1. KMH eelhinnangust tulenevad leevendavad meetmed, mida rakendada järgmistes projekteerimise staadiumites:
Paldiski vesisalvesti rajamine, sh TBM abil kaldtunneli rajamine on omanäoline ning uudne Eestis. Võrreldes algse lahendusega on Tallinna mnt 40 kinnistule maapealse kompleksi rajamine keskkonna ning elanikkonna perspektiivist teostatavam, kuna nimetatud kinnistu jääb hajaasusutuspiirkonda. Samas tuleb arvestada, et tunnelipuuri kasutamine ja väljakaevatava materjali väljamine võib tuua kogu tunneli pikkuse kohal kaasa vibratsiooni ja müra tõusu, mis omakorda mõjutab piirkonna inimeste heaolu ja potentsiaalselt ka nende vara. Tolmu, müra ja vibratsiooni seire meetmed ning leevendavad meetmed täpsustatakse järgmises projekti staadiumis. Tulemusi ning meetmeid tutvustatakse huvitatud isikutele.
• Tolmu tekke vähendamiseks ja selle leviku piiramiseks saab rakendada järgmisi meetmeid:
- konveierliinide katmine maksimaalses ulatuses; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- materjali kukkumispunkti madalamaks toomine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- töödeldava materjali ja laoplatside niisutamine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- laoplatside katmine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- tööaja piiramine;
- ilmastikuoludega arvestamine (võimalusel vältida tolmavaid tegevusi põuasel perioodil); (Võimalus on teostada materjali niisutamist. Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites)
- säilitada metsa võimalikult palju tootmisterritooriumi ümbritseval teenindusmaal ja territooriumiga piirnevatel aladel.

Tegelikud tahkete osakeste kontsentratsioonid võivad prognoositust erineda, mistõttu tuleks kavandatava tegevusega alustamisel esmalt õhukvaliteedi taseme kontrollimiseks teostada peenosakeste mõõtmised tootmisterritooriumi piiril. Mõõtmiste kestvus peab katma PM10 24-tunni piirväärtuse hindamiseks sobiliku ajavahemiku (vähemalt 18-tunni andmed). Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Kui ilmneb vajadus leevendavate meetmete kasutamiseks, tuleks nende toimimise efektiivsuses veendumiseks teostada kontrollmõõtmised meetme rakendamise järgselt.
• Tallinna mnt 40 territooriumil tekkivate tahkete osakeste aastased heitkogused ületavad mõlemas etapis keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele on vajalik.
• Müra vähendamiseks ja leviku tõkestamiseks territooriumilt on võimalik rakendada järgmisi meetmeid, mida rakendada järgmistes projekteerimise staadiumites:
- rajada territooriumi perimeetrile müratõkkevallid; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed)
- varjestada mürarikkad tööprotsessid või töötavad masinad territooriumile rajatavate hoonete või seal paiknevate materjali(de) ladudega; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed. Kui selgub vajadus rajada ajutisi hooneid, peab taotlema täiendavad projekteerimistingimused ja taotlema ehitusluba)
- kõige mürarikkamad tegevused teostada päevasel ajal;
- paigutada statsionaarsed müraallikad hoonetesse; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed. Kui selgub vajadus rajada ajutisi hooneid, peab taotlema täiendavad projekteerimistingimused ja taotlema ehitusluba)
- säilitada metsa ja haljastust võimalikult palju Tallinna mnt 40 kinnistu kasutamata aladel ja kinnistuga piirnevatel aladel. (Kinnistuga piirnevate alade metsa ja haljastuse säilitamine sõltub kinnistu omanikust ja muudest piirangutest)
Müra leviku üldiseks piiramiseks on soovituslik territooriumi lähiümbruses, sh lähimate majapidamiste suundades, säilitada olemasolevat metsa võimalikult palju (sh ka eramaal), mis aitab tõkestada heli levikut ja summutada selle tugevust. Teiste meetmete rakendamise vajadus ja võimalus täpsustub projekti edasises etapis.
2. Graptioliitargilliidi käitmise juhendist tulenevad nõuded
Vastavalt käesolevale juhendile on ehitusettevõttel iseseisvalt olukorda hinnates ja läbi mõeldes võimalik leida lahendus graptoliitargilliidi käitlemiseks. Samas on graptoliitargilliidi käitlemisel igakordselt vajalik spetsiifiline lahendus, arvestades ajafaktorit ja kuluefektiivsust, mis sõltub mitmest komponendist:
• Ehitusobjekti asukohast
• Graptoliitargilliidi looduslikust lasumist eemaldamise mahtudest ja ajaraamistikust
• Sobiva käitluskoha olemasolust ja selle kaugusest ehitusobjektist, kus graptoliitargilliiti saab näiteks täitepinnase hulgas kasutada
• Spetsiifilistest töödest sobivas kohas, kus graptoliitargilliiti saaks piiratud koguses kasutada (nt tee aluse rajamine, valli ehitamine jmt)
• Kaltsium- ja magneesiumkarbonaate ja/või -hüdroksiide sisaldava materjali omadusest, kättesaadavusest ja maksumusest, mis tagab happelise vee puhverdamise (nende puudumisel hapnikku väga piiratud koguses läbi laskva ja pikas ajaraamistikus vastupidava kihi konstrueerimine) Eeltoodu alusel on soovitus graptoliitargilliidi suurte koguste korral (ka üle 1 m3 , aga tavapäraselt sadade ja tuhandete kuupmeetrite korral) tellida spetsiaalne eriprojekt, mis leiab parima sobiliku lahenduse nii isesüttimise välistamist ja leostumise minimiseerimist kui kuluefektiivsust silmas pidades.

3. Vajadusel taotleta vee-erikasutusluba
4. Kui järgmistes projekteerimise staadiumites või ehitustööde käigus selgub vajadus rajada täiendavaid teatise või loakohustuslike rajatisi/hooned, tuleb vajadusel koostada projektid ja taotleda vajalikud load.

Tallinna mnt 40 kinnistul on registri andmetel likvideeritud puurkaev nr PRK0000543. Ehitustöödega tagada, et ei kahjustataks likvideeritud puurkaevu ja tuleb vältida põhjavee reostamist.
Projekteerimisel on arvestatud maapinnal olevate nähtavate konstruktsioonidega ja saada-oleva informatsiooniga maa-aluste rajatiste kohta ning muu projekteerimise käigus teadaoleva infoga projekti staadiumile vastava detailsusega.
Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga.
Geodeetiline alusplaan on koostatud enne projekteerimist, seega võib ehitustöödega alustamise hetkeks olla reaalne olukord muutunud. Enne ehitustöödega alustamist on ehitajal kohustus kontrollida, kas projekteerimise aluseks olnud geodeetiline alusplaan on ajakohane. Asukohtades, kus geodeetiline alusplaan ei ole ajakohane, on ehitajal kohustus koostada vastavad muudatused lahenduses.
Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele on nõuetekohaseks ehitamiseks vaja koostada tööprojekt (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 (1), EVS 932:2017 p 5 „Ehitusprojekt“) ja võrguvaldaja ning pädevate ametite nõudel see nendega kooskõlastada.
Ehitus- ja lammutusjäätmeid (edaspidi ehitusjäätmeid) käidelda vastavalt Lääne-Harju valla kehtivale jäätmehoolduseeskirjale (https://www.riigiteataja.ee/akt/412062018056).
Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete omanik.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt tähistatud jäätmemahutitesse nende tekkekohal või selle jaoks spetsiaalselt eraldatud alale, lähtudes jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu või taaskasutuse võimalustest ning anda üle keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale.
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.
Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
Kaeve- ja ehitustöödel kasutada korras tehnikat ja välistada maapinna või pinnase reostumine. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt.
Ehitustööde käigus tekkinud prügi tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma teid tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata.
Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad valib ja vastutab Töövõtja.
Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada kohalikule omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

2.2 Ehitusuuringud
Projekteerimise alusmaterjalina kasutatud ehitusuuringud:
1. K-Projekt AS poolt koostatud geodeetiline alusplaan töö nr 23075, september 2023.
Kaldtunnelite seletuskirjas on kirjeldatud geoloogilist ja hüdrogeoloogilist olukorda.
Järgmises projekti staadiumis tuleb tellida täiendavad ehitusuuringud:
1. Geoloogiline uuring
2. Hüdrogeoloogiline uuring
2.3 Normdokumendid
Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda asjakohaste õigusaktide kehtivast redaktsioonist.
Projektlahenduse koostamisel järgiti järgnevaid normdokumente:
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Paldiski linna kaevetööde eeskiri, Paldiski Linnavolikogu määrus nr. 1, 14.02.2013;
• MA 2018-015 "Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel" Transpordiameti juhend.
• EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus Osa 2: Toimivusnõuded.
• EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus Osa 4: Toimivuse arvutamine. või sellega samaväärne.
• EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid.
• EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus Osa 5: Energiatõhususnäitajad.
• EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1. Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused.
• EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2. Arvutamine ja mõõtmine.
• EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard või sellega samaväärne
Projekt vastab Ehitusseadustiku nõuetele.
Kommunikatsioonivaldajate nõudmised kajastuvad tehnilistes tingimustes. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.
Ehitustöid teostav töövõtja peab olema kvalifitseeritud, omama vastavate tööde tegemiseks pädevustunnistust ning kasutama vaid oskustööjõudu, omama vastavate tööde tegemiseks MTR-registri tõendit.

23075_EP_TL-3-01_seletus TRAM muudatus.docx

1 ÜLDOSA 2
1.1 Objekti lühikirjeldus 2
1.2 Projekteerija 2
1.3 Lähteandmed 3
1.4 Ehitusuuringud 3
1.5 Normdokumendid 4
2 OLEMASOLEV OLUKORD 4
3 TEE PROJEKTLAHENDUS 5
3.1 Üldandmed 5
3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus 5
3.2.1 Riigitee ristmik 5
3.2.2 Laoplatsid ja Ingeri tee 5
3.3 Vertikaalplaneering 6
3.3.1 Riigitee ristmik ja Ingeri tee 6
3.3.2 Laoplatsid 6
3.4 Katend 7
3.4.1 Katendi projekteerimise lähteandmed 7
3.4.2 Projekteeritud katendikonstruktsioonid 7
3.4.3 Katendikonstruktsiooni rajamine 8
3.4.4 Dreenkiht 8
3.4.5 Alus 8
3.4.6 Katted 9
3.5 Muldkeha ja veeviimarid 9
3.6 Konstruktsioonid 9
3.6.1 Piirded 9
3.7 Tehnovõrgud 10
3.8 Keskkonnakaitse 10
3.8.1 Jäätmekäitlus 10
4 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA 11
4.1 Üldnõuded 11
4.2 Ehitustööde aegne liikluskorraldus 11
4.3 Kaevetööde üldnõuded 11
4.4 Kvaliteedinõuded 12
5 TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID 12

1 ÜLDOSA
1.1 Objekti lühikirjeldus
Käesolevas ehitusprojekti teedeehituslikus osas on esitatud Ingeri tee rekonstrueerimise ja Tallinna maantee 40, 40a ning 40b kinnistute teede tehniline lahendus eelprojekti staadiumis.
Projekti eesmärgiks on rajada Tallinna maantee 40, 40a ja 40b (edaspidi kinnistu) kinnistute ajutistele laoplatsidele juurdepääsuteed. Juurdepääsu teed ühendavad perspektiivis riigimaantee 8 Tallinn-Paldiskiga (edaspidi põhimaantee) läbi Ingeri tee. Ingeri tee ja riigimaantee lahendus ei ole käesoleva projekti maht ning lahendatakse eraldiseisva projektina. Kaldtunnelite rajamise käigus ei toimu suurt välja kaevatava materjali väljavedu. Enne maa-aluste mahutite rajamisega alustamist on lisanduva liikluskoormuse tõttu kinnistule vaja rajada põhimaantee 42,77 kilomeetril ristmiku alale liiklusohutuse tagamiseks aeglustus- ja kiirendusrajad. Ristmiku lahenduseks on käesolevas ehitusprojektis esitatud perspektiivsena ning tuleb koostada eraldiseisev projekt.
Projektiga hõlmatud kinnistud:
• Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Ingeri tee
(katastri tunnus 43101:001:1485)
• Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40
(katastri tunnus 43101:001:2359)
• Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40a
(katastri tunnus 43101:001:2360)
• Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40b
(katastri tunnus 43101:001:2360)
Tehnovõrgud: reoveekanalisatsiooni, veetorustiku, tänavavavalgustuse, elektrikaablite ja elektroonilise side trasside rajamine on lahendatud vastavates projekti osades käesoleva projekti raames K-Projekt AS poolt.
Projekti tellija on Energiasalv Pakri OÜ.
1.2 Projekteerija
K-Projekt AS
REG. NR 12203754
Tel.: +372 626 4100

• Projekteerimise projektijuht
Priit Annusver (Kutsetunnistused nr 174373 ja 190481. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7)
E-mail: [email protected]

• Projekteerija
Raul Hannus (Kutsetunnistus nr E009894. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse)
E-mail: [email protected]

• Vastutav insener
Robert Peterson (Kutsetunnistus nr 174835. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7)
E-mail: [email protected]
1.3 Lähteandmed
Projekti koostamisel on aluseks võetud järgmised dokumendid:
• Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering (Dialoog OÜ töö nr DP-09-10/2009; kehtestatud Paldiski Linnavalitsuse korraldusega 27.10.2011 nr 345)
• Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering (Hirundo OÜ töö nr HDP-03/11; vastu võetud Paldiski Linnavalitsuse korraldusega 14.01.2016 nr 15, avalikustatud)
• Tallinna mnt 41, Tallinna mnt 42, Tallinna mnt 44, Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 (OÜ Hirundo töö nr HDP-03/2019; algatatud Lääne-Harju vallavolikogu otsusega 16.04.2020 nr 18)
• Tellija lähteülesanne
Lähteülesande kokkuvõte:
Olemasolev Ingeri tee rekonstrueerida asfaltbetoonkattega kahesuunaliseks sõiduteeks, mis tagab põhimaanteelt ühenduse kinnistul paiknevatele ajutistele laoplatsidele. Kinnistule rajada mitmed juurdepääsuteed ümber laoplatside.
Koostada teedeehituslik osa eelprojekti staadiumis.
1.4 Ehitusuuringud
Projekti koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest ehitusuuringutest:
• Geodeetiline alusplaan: käesoleva K-Projekt AS töö raames (mõõdistatud 2023. a)

1.5 Normdokumendid
• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 09.01.2020. määrus nr 2)
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101)
• Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106)
• EVS 901-1 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
• EVS 901-2 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained
• EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud
• EVS 613: Liiklusmärgid ja nende kasutamine
• EVS 614: Teemärgised ja nende kasutamine
• EVS-EN 1338 Betoonist sillutisekivid
• EVS-EN 1340 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid.
• Elastsete teekatendite projekteerimise juhend MA 2017-003 (Maanteeamet)
• Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet TA 2021)
• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (Transpordiamet KT_025_J8_r1. Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43)
• Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkiri nr 0001)
• Teetööde tehnilised kirjeldused (MA 2019-XXX)

Projekti koostamisel on lähtutud asjakohaste õigusaktide kehtivast redaktsioonist.
Projekt vastab ja ehitamisel tuleb lähtuda Ehitusseadustiku nõuetest.
Kommunikatsioonivaldajate nõudmised kajastuvad tehnilistes tingimustes. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.
2 OLEMASOLEV OLUKORD
Riigi põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ühendab Tallinna ja Paldiski linna ning on 47 km pikk. Teeregistri 2022.a loendusandmete järgi oli aasta ööpäevane liiklussagedus 3390 sõidukit, millest 13% on autorongid. Liiklussageduse järgi kvalifitseerub maantee III klassi maanteeks. Põhimaantee 42,77 kilomeetril asub Ingeri tee ja Tallinna maantee 40 kinnistu. Antud kilomeetril on maantee asfaltbetoonkattega, mille laiuse on 9,1 m. Kate ehitati
2015. aastal. Põhimaanteelt on rajatud asfaltbetoonkattega mahasõidud kinnistule, Ingeri ja Jaani teele. Ingeri tee on pinnastee ning Jaani tee on kruuskattega.

Tallinna maantee 40 kinnistu on üldiselt metsa- ja võsaga kaetud. Kinnistu loode nurgas on kolm hoonet, mida ümbritsevad kruuskattega teed ja platsid. Kinnistu lääne servas asub kuivenduskraav.

Kinnistul asub Elektrilevi OÜ elektrimaakaabel.

3 TEE PROJEKTLAHENDUS
3.1 Üldandmed
Katenditüüp: Asfaltbetoonkatend
Teekatte laius maantee sirgel: 7,5 m
Kindlustamata peenra laius: 0,5 m
Teekatte laius platside juurdepääsuteedel: 7 m
Muldkeha kavandatud eluiga: 50 aastat
Katendi kavandatud eluiga: 15 aastat
Normsõiduk: 16,5 m sadulautorong
Teenindavate kinnistute arv: 3 tk
Projekteerimisel on arvestatud maapinnal olevate nähtavate konstruktsioonidega ja saada oleva informatsiooniga maa-aluste rajatiste kohta ning muu projekteerimise käigus teadaoleva infoga projekti staadiumile vastava detailsusega.
3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus
Projektlahenduse koostamisel on lähtutud detailplaneeringust, olemasolevast teedevõrgustikust ja Tellija soovidest. Tegemist on eelprojektiga, mille järgmistes projekteerimisetappides arvestada kinnistu- ja tehnovõrkudevaldajate tehniliste ja projekteerimistingimustega.
3.2.1 Riigitee ristmik
Riigimaantee ümberprojekteerimise vajaduse määrab Tallinna maantee 40, 40a ja 40b kinnistutele tulev arendus. Suureneva raskeveo liiklussageduse tõusu tõttu kinnistutele on mõistlik liiklusohutuse tagamiseks lahendada ristmik kanaliseeritult, koos eraldi kiirendus- ja aeglustusradadega. Selliselt on tagatud sujuv ja ohutu liiklus maantee põhisuunal.
Käesoleva töö raames ei lahendata riigimaantee ristmiku esitatud perspektiivsena, ristmik tuleb lahendada eraldiseisva projektina.
3.2.2 Laoplatsid ja Ingeri tee
Ingeri tee on perspektiivis rekonstrueeritav ca 200 m ulatuses, mis tagab põhimaanteelt juurdepääsu raskeveokitele Tallinna mnt 40 kinnistule. Ingeri tee uus lahendus antakse riigimaantee ristmiku projekti mahus. Ingeri tee on kavandatud kahesuunaliselt asfaltbetoonkattega 7 m laiuselt. Lisaks on põhimaanteelt juurdepääs kinnistule detailplaneeringu järgselt ka kinnistu põhjaküljest. Antud juurdepääs on projekteeritud ainult sõiduautodele Paldiski poolt tulles parem sisse- ja kinnistult Tallinna suunas parem väljapöördeks, ühtlasi on see teiseks juurdepääsuks päästeteenistusele mistahes suunast.
Kinnistule on koostatud eraldiseisev projekt kahe kaldtunneli rajamiseks. Kaldtunnelite kaevandamise rajamise käigus tekkiv materjal ladustatakse ajutiselt kinnistule ja sobiv materjal taaskasutatakse ehitusmaterjalina. Eelprojekti koostamise ajal on arvestatud, et kaldtunnelite rajamisega väljatavat materjali kinnistutelt välja ei veeta. killustiku või muu materjali väljavedu toimub sadulautorongiga ja/või perspektiivse raudtee abil kinnistult. Ajutisi laoplatse on ca 5 tk (vt TL-4-02). Ajutiste laoplatside ümber on projekteeritud mitmed ajutised juurdepääsuteed. Juurdepääsuteed on projekteeritud kahesuunaliselt asfaltbetoonkattega, mille laius on 7 m. Laoplatsid rajatakse jooksvalt kaldtunneli ehitustööde käigus, sõltuvalt vajadusest, kaevandamise käigus tekkivast kaevisest ning sellest toodetud killustikmaterjalist.
Kinnistu lääne (edaspidi põhikraav) ja põhja ning laoplatside keskmise juurdepääsu tee küljele on projekteeritud sademevee kogumiseks kraav. Põhja küljel ühendub kraav põhikraaviga, kinnistusisene kraav ühendub mööda lõuna serva settebasseiniga, kus heljum settib ning ülevoolu korral jõuab settebasseinist vesi põhikraavi. Settebasseine on projekteeritud kokku 4 tk, kus setitakse vees olevat heljumit. Settebasseinide ja -basseinide vahelisi vee reguleerimise meetmeid tuleb täpsustada järgmistes projekteerimise etappides ning kaasata projekteerimisse hüdrotehnika insener. Täiendavalt on kinnistu kagunurka projekteeritud kraav, mis ühendub mööda Ingeri tee kinnistut lääne servas põhikraaviga (vt TL-4-02).
Kinnistu põhjaküljele põhimaantee äärde on kavandatud kinnistul töötajate kontor ning sõiduautode parkimine. Parkimiskohti on planeeritud eelprojekti käigus 100 tk.
Kinnistu ida- ja lõunaküljele on ette nähtud perspektiivne raudtee, mis on kavandatud Paldiski suunas. Perspektiivset raudteed käsitleb eriosa, millele tuleb taotleda ehitusluba TTJA-st.
3.3 Vertikaalplaneering
Vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasolevate teede ja teega liituvate alade ning rajatiste kõrgustega.
Teede kalded on valitud sellised, mis minimaalsete väärtuste korral tagavad sajuvee äravoolu kattelt arvestades ehitusel lubatavaid tolerantse ja ka maksimaalsete väärtuste korral tagavad kasutusmugavuse ja ohutuse.
3.3.1 Riigitee ristmik ja Ingeri tee
Ingeri tee vertikaallahendus koostatakse eraldi projektis koos riigitee ristmikuga järgmistes projekteerimisetappides, kui on esitatud Transpordiameti projekteerimistingimused perspektiivse ristmiku ümberehituseks.
3.3.2 Laoplatsid
Kinnistu maa-alale on koostatud tasandav vertikaalplaneering, mille pinnase mahujääk on nullilähedane. Kinnistusiseste juurdepääsuteede kõrguslik lahendus on valitud selliselt, et tee oleks ca 20 cm tasandatud platsist kõrgem, tagamaks sademevee ära juhtimise kattelt.
Ajutiste juurdepääsuteede minimaalne pikikalle on projekteeritud 0,3%, mis jäljendab tasandatud platsi kaldeid. Sõidutee põikkalle on projekteeritud 2,5%, mis vastab EVS 843 „Linnatänavad“ (edaspidi standard) tabel 6.5 projekteerimise lähtetasemele „hea“. Piki- ja põikkalde summaarse tulemina on sademevesi ajutistelt katetelt ära juhitud.
Sademeveed juhitakse põik- ja pikikalletega sõiduteelt laoplatsidele, planeeritavatesse kraavidesse või nõvadesse immutamiseks pinnasesse. Laoplatsilt imbub sademevesi edasi läbi killustikkatte maapinda ja projekteeritud kraavidesse. Laoplatside vertikaalplaneering suunab vee põik- ja pikikalletega kraavidesse ja sealt settebassein.
Settebasseinide põhjad ja nõlva madalam pool rajatakse betoonist killustikalusel, nõlva ülemine pool kindlustatakse geosünteetilise savikangaga. Savikangas on vett mitte-läbilaskev geosünteet, mis tagab, et ümberkaudne pinnasevesi ei imbu settebasseini.
Kaldtunnelite rajamisel kasutatakse ehitustehnoloogiat, mille käigus toestatakse tunneli seinad koheselt raudbetoonsegmentidega ja lisaks surutakse väljatud kaeveõõne seina ja segmenttoestuse vahele betooni, mis tagab kokku veetiheda seina. Seetõttu ei toimi tunnel vett imavana ning ei mõjuta ümberkaudset põhjavee taset. Täpsemalt vaata kaldtunneli eriosast.
3.4 Katend
3.4.1 Katendi projekteerimise lähteandmed
Teekatendite konstrueerimisel on lähtutud projekteerimisnormidest, liikluskoosseisust ja
-sagedusest ning juhendist „Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas“ (edaspidi tekstis „Tallinna tüüpkatendite juhend“).
Tellija on kinnistul teostanud üksikutes kohtades pinnase „surfamist“, mille tulemusena selgus, et alal on ca 50 cm kihi paksune mulla-pinnase segu, mille all lasub pae kiht.
3.4.2 Projekteeritud katendikonstruktsioonid
Järgmistes projekteerimisetappides tuleb teostada geoloogiline uuring, mille põhjal tuleb eelprojektis koostatud katendikonstruktsioonid üle kontrollida.
Kinnistusiseste juurdepääsuteede konstruktsioon on lähtutud Tallinna tüüpkatendi juhendi „D4“ katendikonstruktsioon, mis vastab standardis veotänava nõutavale elastsusmoodulile 245MPa. Küll aga pole paepinnase kihti mõtet lõhkuda, mistõttu on tüüpkatendi konstruktsiooni teadaolevale geoloogiale vastavalt modifitseeritud ning paigaldada vastavalt kihipaksuse vajadusele liivpinnast.
• Sõidutee ab-katend
Kinnistu juurdepääsuteed
AC 16 surf 70/100 H=5 cm
AC 32 base 70/100 H=6 cm
Paekivist killustikalus (fr. 32/63, Emin≥170MPa) H=30 cm
Geotekstiil NGS3
Liiv (Kt≥0,98, Tm_105) H=30 cm
Täitematerjal (Kt≥0,95) Vajadusel
Olemasolev pinnas
• Sõidutee kruuskatend
Hooldusteed
Purustatud kruus (pos. 6) H=15 cm
Paekivist killustikalus (fr. 32/63, Emin≥170MPa) H=20 cm
Liiv (Kt≥0,98, Tm_105) H=20 cm
Täitematerjal (Kt≥0,95) Vajadusel
Olemasolev pinnas
• Haljasala murukatend
II klassi muru
Kasvumuld H=15 cm
Olemasoleva pinnase planeerimine / täitepinnas
• Veeviimar
Kraav
Murukülv ja kasvupinnas või purustatud kruus (pos. 6)* H=15 cm
Olemasolev pinnas

* Katte valikul lähtuda asendiplaanilisest situatsioonist. Laoplatsidel teostada kraavide rajamine purustatud kruusast, haljasaladel murukattega. Kraavide lahendus täpsustada järgmistes projekteerimisetappides.
3.4.3 Katendikonstruktsiooni rajamine
Tehnovõrkude paigalduskaevikute asukohtades katendite taastamisel, olemasoleva ja rajatava või taastatava asfaltbetoonkatendi liitekohtades rajada konstruktsioonide kihid vuukide kohakuti sattumise vältimiseks ja vajumite ühtlustamiseks üksteise suhtes ülekattega. Uue kattega ala kokku viimisel olemasoleva kattega ei tohi kattele jääda lohke.
Teekatendi konstruktsiooni kihtide rajamine, materjalide omadused ja kandevõime peavad vastama „Tallinna tüüpkatendite juhendile“.
Sidumata teekatendi kihtide kandevõime määratakse staatilise plaatkoormuskatsega vastavalt normatiivsele juhendile DIN 18134:2001-09.
Katse tulemusena esitatakse deformatsioonimoodul (E-moodul) Ev2. Täidetud peab olema tingimus Ev2 / Ev1< 2,3. Ev1 – esmasel koormamisel määratud staatiline deformatsioonimoodul.
Pinnaste dreenivust hinnatakse vastavalt standardile „Tee-ehitus. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine“ EVS 901-20.
Tihenduskvaliteedi hindamisel dünaamilise katseseadmega (Inspector, Loadman) peab nõutav kandevõime olema tagatud ka plaatkoormuskatsega mõõtes.
3.4.4 Dreenkiht
Projekteeritud katendikonstruktsioonis dreenkihi paksus on vastavalt tüüpkatendile 30cm. Liivpinnase sõelkõver peab vastama Transpordiameti „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ L2.T3 Tm_105 ühtlaseteraline keskliiv. Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur, mis on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe, peab olema vähemalt 0,98. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa.
3.4.5 Alus
Killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil, kasutatava materjali põhifraktsioon on esitatud katendikonstruktsioonide kirjeldustes, kiilekillustiku fraktsioon ja kulunurm peavad vastama „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 12 (2) „Aluse ehitamine.“
Ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“.
Killustikaluse kandevõime peab olema „Tallinna tüüpkatendite juhendi“ kohaselt nõutav Ev2>160 MPa sõiduteel ja 120 MPa kõnniteel.
3.4.6 Katted
Asfaltsegude materjalid peavad vastama „Tallinna tüüpkatendite juhend“ nõuetele. Ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“. Sõidutee ab-katend
Tüüp 3 vastab Tallinna juhendi klassile D4.
Asfalteerimisel tuleb vuukide töötlemine ja ehitus teostada vastavalt Maanteeameti juhendile (p. 2.4.17 – 2.4.20). Kui asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada sooja vuugina (olemasoleva ja uue katte liitekohad), kasutada vuugiliimi (Tokplast või analoog).
3.5 Muldkeha ja veeviimarid
Teede rajamise aluspinnaseks on olemasoleva või rajatava täiteliiva kiht või tehnovõrkude kaeviku täitmisel rajatav muldkeha.
Teede muldkeha kandevõime peab vastama „Tallinna tüüpkatendite juhendis“ esitatud dreenkihi kandevõime nõudele Ev2 > 70 MPa ja tihendatuse nõudele Ev2 / Ev1< 2,3. Vajadusel asendatakse olemasoleva aluspinnase ülaosa h = 50 cm kiht täiteliivaga ja mõõdetakse kandevõime peale tihendamist uuesti. Kui vajalikku kandevõimet ei saavutata, tuleb rakendada geotehnika võtteid (täiendav pinnase asendamine, stabiliseerimine, geosünteetide paigaldamine vm), võtta ühendust tellija ja projekteerijaga.
Olemasolevate teede alalt uue katendikonstruktsiooni sügavuse ulatuses välja kaevatav killustik ja liiv on teede täiteks sobiv materjal, kui see vastab täitepinnasele esitatud nõuetele. Muldkehaks sobiva pinnase kaevamisel ja ladustamisel vältida selle segunemist ebasobivaga.
Muldkehas ja torustike kaevikute tagasitäitel kasutatava täiteliiva lõimis peab külmakindluse ja tihendatavuse tagamiseks vastama kehtiva Transpordiameti (Maanteeameti) „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ toodud pinnase tm_105 nõuetele.
Muldkeha pealispind planeeritakse katte kallete järgi, ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest“.
Sademevee kokku kogumiseks ja ära juhtimiseks on kinnistu servadesse projekteeritud kraavid. Lisaks on keskmise laoplatsi juurdepääsu tee kõrvale kavandatud täiendav kraav, mis aitab üleliigsel sademeveel, mis ei jõua pinnasesse imbuda, ära juhtida. Kraav ühendub mööda kinnistu lõuna serva settebasseinidega. Kraavide pikikalle jääb vahemikku 0.2 - 0.3%, mis aegamööda setitab vees olevat heljumit.
3.6 Konstruktsioonid
3.6.1 Piirded
Kinnistu läänepoolsele küljele projekteeritud kraavi nõlvale paigaldada asendiplaanil näidatud mahus põrkepiire. Piirde tehnilised tingimused täpsustada projekteerimise järgmistes etappides.

3.7 Tehnovõrgud
Uute tehnovõrkude rajamist käsitlevad vastavad projektiosad.
Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga ette antud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm. Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus 80 cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja teleskooptoru ei jää kaevukeha sisse 20 cm, tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru.
Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 15 cm. Veetorustike süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja vahetada. Hetkel haljasala all paiknevad ja peale ehitust kõvakattega tee alla jäävad olemasolevad kaped tuleb vajadusel asendada ujuvkapedega kandevõimega 40 t.
Täiskonstruktsiooniga rajatavale sõidutee alale jäävatele tehnovõrkude plastikkaevudele ja kapedele on ette nähtud betoonist koormusjaotusplaatide paigaldus, mis tuleb teostada vastavalt "Tallinna tüüpkatendite juhendi" p. 3.2 „Koormusjaotusplaat“ toodule. Koormusjaotusplaatide spetsifikatsioonid ja mahud on esitatud projekti VK-osas. Kõik paigaldatavad uued kaevud peavad olema valmistatud raudbetoonist.
Tehnovõrkude kaevikute tagasitäite materjali- ja tihendamise kvaliteedinõuded peavad vastama tee muldkeha ehitamise nõuetele.
Mittetöötavate tehnovõrkude kaevud ja kaped tuleb tee muldkehast teisaldada.
3.8 Keskkonnakaitse
3.8.1 Jäätmekäitlus
Jäätmeid käidelda vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale (Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrus nr 11).
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see kohaliku omavalitsusega ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
4 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA
4.1 Üldnõuded
Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele on nõuetekohaseks ehitamiseks vaja koostada tööprojekt (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 (1), EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ p 5) ja võrguvaldaja nõudel see nendega kooskõlastada.
Geodeetiline alusplaan on koostatud enne projekteerimist, seega võib ehitustöödega alustamise hetkeks olla reaalne olukord muutunud. Enne ehitustöödega alustamist on ehitajal kohustus kontrollida, kas projekteerimise aluseks olnud geodeetiline alusplaan on ajakohane. Asukohtades, kus geodeetiline alusplaan ei ole ajakohane, on ehitajal kohustus lahenduses vastavad muudatused koostada.
Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga.
Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.
Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi.
Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtivatest juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest.
4.2 Ehitustööde aegne liikluskorraldus
Töövõtja koostab ajutise liikluskorralduse skeemid vastavalt valitud ehitustööde tehnoloogiale ja ajagraafikule ning kooskõlastab selle vastavalt kehtivale korrale tee valdaja ja Paldiski linnaga. Järgida: Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministri määrus nr 90, RT I, 15.07.2015, 5; jõustunud 18.07.2015).
4.3 Kaevetööde üldnõuded
Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja töölubade hankimine.
Kaevetööd (projekteeritud uutel teedel) on ette nähtud teha vastavalt projekteeritud vertikaalplaneeringule ja katendikonstruktsioonidele ning olemasolevale ehitusgeoloogilisele olukorrale. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja Projekteerijat.
Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende puutumatus.
Kõigi postide paigaldamisel (piirded, liiklusmärkide kandjad) tuleb olemasolevate kaablite jt maa-aluste tehnovõrkude läheduses kaeve- ja puurimistöid tehes kaablite asukoht eelnevalt surfida.
4.4 Kvaliteedinõuded
Tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt Omanikujärelevalve tegemise kord (Majandus- ja taristuministri määrus nr 80, RT I, 03.07.2015, 27; jõustunud 06.07.2015).
Ehitamisel järgida Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 101, RT I, 07.08.2015, 1; jõustunud 10.08.2015) ja „Sillutiskivi, asfaltbetoon-ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas“.
Tihenduskvaliteedi hindamisel dünaamilise katseseadmega (Inspector, Loadman) peab nõutav kandevõime olema tagatud ka plaatkoormuskatsega mõõtes.
Kõik katendikonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav.
Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist.
Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal.
Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega.
Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.
5 TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID
Teede seisundi tagamisel ja tee korrashoiul, teel liiklemisel, tee kasutamisel ja tegevusel tee kaitsevööndis juhinduda järgmiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest, lähtuda kehtivast redaktsioonist:
- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1, jõustunud 01.07.2015)
- Liiklusseadus (RT I, 23.03.2015, 119, jõustunud 01.07.2015)
- Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 92; RT I, 15.07.2015, 13, jõustunud 18.07.2015).

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama projekt TRAM muudatus.docx

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakond
Lääne-Harju vald
Paldiski linn

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama
kaldtunnelite projekt
Versioon v02
Eelprojekt

Töö nr 23/4642

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
Reg. nr. 14107173
Rae tn 38, Paldiski 76806

Koostajad: OÜ Inseneribüroo STEIGER
Reg. nr. 11206437
Männiku tee 104, Tallinn 11216

K-Projekt Aktsiaselts
Reg. nr. 12203754
Ahtri tn 6a, Tallinn 10151

Seletuskirja koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER
Reg. nr. 11206437
Männiku tee 104, Tallinn 11216

Jooniste koostaja: K-Projekt Aktsiaselts
Reg. nr. 12203754
Ahtri tn 6a, Tallinn 10151

Projekti meeskond:
Kinnitaja, vastutav spetsialist: S. Mercurio
Volitatud insener, tase 8
TTJA teavitus 16-8/23-02180-007

Kontrollija V.Kaljuste
Volitatud mäeinsener, tase 8
Kutsetunnistus nr 186914

Seletuskirja koostas: K. Veersalu
Diplomeeritud mäeinsener
Kutsetunnistus nr 163708

Joonised koostas: D. Helandi

SISUKORD

1 sissejuhatus 4
1.1 Lähteülesanne 4
1.2 Objekti asukoht ja lähiümbruse kirjeldus 4
2 Geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja geotehnilised tingimused 6
2.1 Geoloogiline kirjeldus 6
2.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus 6
2.3 Geotehnilised tingimused 7
3 projektlahendus 9
3.1 Kasutatava ehitustehnoloogia kirjeldus 9
3.2 Kaldtunneli rajamine 9
3.2.1 Tunneli suudme rajamine 9
3.2.2 Kaldtunneli konstruktsioon 10
3.2.3 Läbindamine 10
3.2.4 Maapinna tugevdamine injekteerimisega 11
3.2.5 Toestamine 11
3.3 Ventilatsioon läbindamise ajal 12
3.4 Ekskaveeritud materjali töötlemine 12
3.5 Tööde teostamine 12
kasutatud kirjandus 13

GRAAFILISED LISAD
Graafiline lisa 72. Kaldtunneli tüüplõige – tunnelid 1 ja 2
Graafiline lisa 73-1. Kaldtunnel 1 asendiplaan ja pikiprofiil
Graafiline lisa 73-2. Kaldtunnel 2 asendiplaan ja pikiprofiil
Graafiline lisa 74. Kaldtunneli stardišaht – tunnelid 1 ja 2
Graafiline lisa 75. Injekteerimissein – tunnelid 1 ja 2

1 sissejuhatus
Energiasalv Pakri OÜ (aadress Rae tn 38, Paldiski 76806, registrikood 14107173) on arendamas Paldiski poolsaarel Paldiski linna territooriumil pump-hüdroakumulatsioonijaama ehk Paldiski vesisalvestit.
Pump-hüdroakumulatsioonijaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises. Pump-hüdroakumulatsioonijaam koosneb sissevõtu rajatisest meres ja maa-alusest veehoidlast, mis on ühendatud merepõhjaga vertikaal- ja kaldšahtidega ning maapealsest kompleksist Ida tn 2/Lõuna tn 5 kinnistul.
Käesoleval hetkel on kaasatud Tallinna 40, 40a, 40b kinnistul taotletud rajatiste hulka Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama alternatiivse kahe kaldtunneli rajamine. Sealjuures realiseeritakse vähemalt ühe kaldtunneli nr 1 väljaehitus. Kaldtunnel 2 ehitusloa kohane väljaehitamine realiseeritakse sel juhul kui see osutub tehniliselt vajalikuks.
Energiasalv Pakri OÜ-le on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andnud 02.12.2022 ehitusloa nr 2212271/23398 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama maa-aluse osa rajamiseks.
1.1 Lähteülesanne
OÜ Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, Tallinn 11216, registrikood 11206437), K-Projekt AS (aadress Ahtri tn 6a, Tallinn 10151, registrikood 12203754) ja Energiasalv Pakri OÜ (aadress Rae tn 38, Paldiski 76806, registrikood 14107173) on koostanud „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite eelprojekti“.
Gruner Stucky SA on koostanud Energiasalv Pakri OÜ tellimusel töö „Inclined TBM Tunnel Feasibility Study Report“, mis analüüsib ja kirjeldab Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite rajamist kasutades tunnelipuuri ehk kilpläbinduskombaini (TBM – Tunnel Boring Machine). Tulenevalt eelnevast lähtutakse käesolevas projektis Gruner Stucky SA töös esitatud järeldustest.
Projekti „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite eelprojekti“ koostamisel on lähtutud ehitusseadustikus (RT I, 30.06.2023, 2) esitatud nõuetest. Kaldtunnelite riigiteega ristumine lahendatakse arvestades ehitusseadustiku § 96 ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrust nr 106 „Tee projekteerimise normid“, allmaa rajatise ohutusnõuetega seonduv käsitletakse maapõueseaduse (RT I, 21.12.2023,2) ja selle alamaktide alusel ning esitatakse projekteerimise järgmises staadiumis. Mäepääste lahendatakse analoogselt 02.12.2022 välja antud ehitusloa nr 2212271/23398 tingimustele.
1.2 Objekti asukoht ja lähiümbruse kirjeldus
Käesolev projekt hõlmab kinnistuid Tallinna mnt 40 (katastritunnus 43101:001:2359, sihtotstarve 100% ärimaa), Tallinna mnt 40a (katastritunnus 43101:001:2360, sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Tallinna mnt 40b (katastritunnus 43101:001:2361, sihtotstarve 100% ärimaa) (vt graafiline lisa 73-1 ja 73-2).
Tallinna mnt 40 kinnistu (katastritunnus 43101:001:2359) piirneb põhjast Tallinn-Paldiski põhimaanteega nr 8, mille kaitsevöönd on 50 m mõlemale poole tee äärmise sõiduraja servast. Tallinna mnt 40 kinnistu loodeossa jääb alajaam Karistuspataljoni:(Harju-Risti) (vid 1103852), elektrimaakaabel AXPK.4x35 (vid 114350890) ja AXPK.4x50 (vid 8639583) ning elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) SAX-50 (vid 26468577). Muud kitsendusi põhjustavad objektid eelpool nimetatud kinnistutel puuduvad.

2 Geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja geotehnilised tingimused
Ala geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja geotehniline kirjeldus põhineb OÜ Inseneribüroo STEIGER 2020. aastal tehtud ehitusgeoloogilisel uuringul.
2.1 Geoloogiline kirjeldus
Vaadeldaval alal moodustavad geoloogilise läbilõike Kvaternaari ladestu setted, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Ediacara ladestu settekivimid ning Paleoproterosoikumi ladekonna kristalliinsed kivimid (vt Tabel 2.1).
Kvaternaarisetted koosnevad moreenist, liivast, kruusast ja turbast ning nende paksus on vaadeldaval alal vahemikus 0 – 2 m.
Ordoviitsiumi ladestu settekivimid koosnevad lubjakivist, liivakivist ja graptoliitargilliidist, mille paksus on vahemikus 11 – 36 m.
Kambriumi ladestu moodustavad liivakivid, savid ja aleuroliidid ning nende paksus on vahemikus 90 – 110 m.
Ediacara ladestu liivakivi, aleuroliidi, aleuriitse savi ja savi paksus on vahemikus 45 – 51 m.
Paleoproterosoikumi ladekonna moodustavad gneisid (biotiit-amfiboolne gneiss, kvarts-päevakivi gneiss, biotiit-plagioklassi gneiss, graniitgneiss, biotiit-päevakivi gneiss). Kristalliinse aluskorra ülaosa on murenenud mõne meetri ulatuses.
Tabel 2.1 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ala geoloogiline läbilõige
Ladestu
Stratigraafiline indeks
Kivimi litoloogiline kirjeldus
Paksus, m
Kvaternaar
Q
Moreen
0 – 2
Ordoviitsium
O₃vv - O₁PK
Lubjakivi põlevkivi ja mergli vahekihtidega, liivakivi savi vahekihtidega, graptoliitargilliit püriidi konkretsioonidega.
11 – 36
Kambrium
Ca₁ln
Liivakivi, savi ja aleuroliit
90 – 110
Ediacara
V₂kr
Liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi, savi
45 – 51
Paleoproterosoikumi ladekond
PP
Gneisid

2.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus
Paldiski poolsaarel levib kolm olulist aluspõhjalist veekompleksi: Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleks ning kõik kompleksid on arvel veekogumina. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on maapinnalt pärineva reostuse eest kaitsmata.
Vee kvaliteet on kõigis veekihtides lähedane joogivee nõuetele, enamasti ületab joogivee normi vaid rauasisaldus, Kambrium-Vendi veekihis ka efektiivdoos. Siluri-Ordoviitsiumi veekihi vee kvaliteet on sesoonselt kõikuv, sest toitub vahetult sademetest.
Joogiveena on Paldiski linnas kasutusel Kambrium-Vendi kompleksi põhjavesi, mis on kaitstud seda eraldava sinisavikihi poolt ja mille kvaliteet on seetõttu hea. Paldiskis on Kambrium-Vendi veekihi põhjaveevaru kinnitatud 2030. aastani ja tarbevaru on 4000 m³/ööp. Kõigi nimetatud veekogumite seisund on hea. Kambrium-Vendi põhjaveekogum on heas koguselises ja keemilises seisundis, kuid ohustatud seoses suure kinnitatud põhjaveevarude hulgaga võrreldes loodusliku põhjaveeressursiga. 2020. a testide hinnangul on põhjaveekogum heas, kuid ohustatud keemilises ja koguselises seisundis. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri–Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum on heas seisundis.
Maapinnale lähemate põhjaveekihtide vett tarbitakse valdavalt üksikmajapidamistes suhteliselt väikestes kogustes ja seetõttu ei oma need veekompleksid Paldiski linna veevarustuses suurt osa. Siluri-Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide põhjaveevaru Paldiski linnas kinnitatud ei ole.
2.3 Geotehnilised tingimused
Paldiski vesisalvesti piirkonnas on settekivimid suhteliselt nõrgad, välja arvatud kõige ülemine Ordoviitsiumi lubjakivikiht. Settekivimite üheteljeline survetugevus on maksimaalselt kuni 90 MPa, mis on tunnelipuuriga läbindamiseks mõõdukalt tugev.
Tabel 2.2 Settekivimite geotehnilised parameetrid
Kivimi tüüp
Tihedus, ρ
Youngi moodul, E
Poissoni tegur, ν
Üheteljeline surve-tugevus
Hõõrde-nurk, φ
Nidusus, C

kg/m³
GPa

MPa
kraadi
MPa
Ordoviitsiumi lubjakivi
2636±6,5
39,8±8
0,25±0,03
86
56
12,0
Ordoviitsiumi
Kambriumi liivakivi
2081±24
4,8±1,2
0,30±0,06
14,9±1,4
53
2,5
Kambriumi graptoliit-argilliit + liivakivi
2223±25
*2286±32
5,4±1,8
*0,8±0,3
0,20±0,06
*0,30±0,02
6,9±4,1
*6,2±2,3
53
*46
2,26
*1,1
Ediacara liivakivi
2191±39
*2,1±0,7
0,16±0,03
7,1±2,3
53
**41
1,8
**0-245
* Graptoliitargilliiti testiti eraldi
** Nõrgalt tsementeerunud Ediacara liivakivi vahemikus 124 – 170 m
Kristalliinse aluskorra gneisid on massiivsed (välja arvatud murenemiskoorik), esineb üksikuid lõhesid ja murranguid. Kristalliinse aluskorra kivimite üheteljeline survetugevus on vahemikus 230 – 330 MPa ja geoloogiline tugevusindeks 50-90 olles 90% puursüdamiku pikkusest > 80.

Tabel 2.3 Kristalliinse aluskorra geotehnilised parameetrid
Kivimi tüüp
Tihedus, ρ
Youngi moodul, E
Poissoni tegur, ν
Üheteljeline survetugevus

kg/m³
GPa

MPa
Biotiit-amfiboolne gneiss 1
2199±149
6±7
0,20±0,14
13±9
Biotiit-amfiboolne gneiss 2
2771±111
90±10
0,25±0,02
287±15
Amfiboliit
2914±110
97±11
0,29±0,02
237±20
Kvarts-päevakivi gneiss
2690±234
77±3
0,25±0,01
325±55
Migmatiit
2555±43
75±5
0,26±0,02
307±37
Graniitgneiss
2638±20
76±5
0,26±0,01
336±9
Biotiit-päevakivi gneiss
2644±14
72±4
0,27±0,02
296±23
Amfiboolgneiss
2759±87
74±8
0,24±0,02
272±59
Amfibool-plagioklass gneiss
2711±9
70±6
0,24±0,02
260±24
Biotiit-päevakivi gneiss
2670±19
79±1
0,27±0,02
318±30
Geoloogilise uuringu käigus määratud põhjaveekomplekside ja veepidemete paksused ning filtratsioonimoodulid (puuraukude asukohas):
• 22 m paksune Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks (filtratsioonimoodul 9,38 x 10-5 m/s);
• 5 m paksune Ordoviitsiumi veepide (filtratsioonimoodul 1,16 x 10-8 m/s);
• 29 m paksune Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks (filtratsioonimoodul 2,08 x 10-5 m/s);
• 45 m paksune Kambrium-Vendi veepide (filtratsioonimoodul 2,74 x 10-10 m/s);
• 81 m paksune Kambrium-Vendi põhjaveekompleks (filtratsioonimoodul
9,14 x 10-5 m/s);
• kristalliinse aluskorra filtratsioonimoodul on väga madal 10-8 – 10-11 m/s.
Läbindamisel vettandvates kivimites peab arvestama, et põhjavesi on surveline ja maksimaalne vee sissevool võib olla kuni 67 l/s. Läbindamisel võib ulatub vee poolt põhjustatud rõhk kuni 20 baarini. Olenemata sellest, et ehitusgeoloogiliste uuringute käigus oli aluskorra kivimite filtratsioonimoodul väga madal tuleb läbindustööde teostamisel olla valmis murrangutest ning lõhedest (mida uuringupuuraugud ei pruukinud tabada) põhjustatud sektsioonidest suurenenud vee sissevooluks.
3 projektlahendus
Pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) täiendav ligipääs on ühe kaldtunneli (vt graafiline lisa 73-1) kaudu ja tehniliselt võib osutuda vajalikuks ka rajada kaldtunnel 2 (vt graafiline lisa 73-1 ja 73-2). Kaldtunnel 2 (vt graafiline lisa 73-25) tuleb rajada juhul kui läbi kaldtunnel 1 vesisalvesti ehituse käigus väljatava materjali transport ei ole piisavalt kiire. Sellisel juhul tagatakse alternatiivne ligipääs maa-alustele rajatistele kaldtunneliga 2.
3.1 Kasutatava ehitustehnoloogia kirjeldus
Kaldtunnelite läbindamiseks tuleb kasutada tunnelipuuri (TBM – Tunnel Boring Machine), mille välisdiameeter on 8,4 m. Tunnelipuuri esiosas on pöörlev lõikepea, mis pressitakse hüdrosilindrite abil vastu väljatavat ett. Lõikepea küljes olevad lõikehambad murravad lahti materjali, mis eemaldatakse lõikepea eest ja transporditakse maapeale kasutades lintkonveierit (kristalsed kivimid) või suletud torusüsteemi (settekivimid) ehk hüdrotransporti. Kaldtunnelist väljatav materjal ladustatakse Tallinna 40, 40a, 40 b kinnistu piires. Väljatavat materjali kokku on kaltunnelis 1- 211 tuh m3, millest sobiv osis kasutatakse ära täitena, vundamendis või muldes jms. Purustamise ja sõelumise järgselt valmivat killustikku ei veeta enne välja, kui koostöökokkulepe Transpordiametiga on sõlmitud ja perspektiivne ristumiskoha projekt valmis.
Arvestades, et kaldtunneli esimene lõik läbindatakse heterogeensetes vettandvates settekivimites, tuleb kasutada tööee sissevarisemise ja sellega kaasneva tunnelipuuri kinnikiilumise vältimiseks ning vee sissevoolu vähendamiseks mixshieled tüüpi tunnelipuuri, mis suudab hoida tööeele pidevat vasturõhku. Vasturõhu hoidmiseks kasutatakse surve all bentoniidi lahust või vett. Samuti peab tunnelipuur olema võimeline läbindama suure tugevusega ja abrasiivsusega kristalseid kivimeid.
Läbindamisega paralleelselt tuleb teha kaldtunnelite toestamine. Toestuseks tuleb kasutada raudbetoonist tüübinguid ja betooni.
Kaldtunnelite läbindamisel ja kasutamisel peab olema tagatud tunnelite kohale ning vahetusse lähedusse jäävate ehitiste ja rajatiste säilimine, funktsionaalsus ning kasutamise ohutus (mh Tallinna- Paldiski tee nr 8).
3.2 Kaldtunneli rajamine
3.2.1 Tunneli suudme rajamine
Kaldtunnelite rajamine algab maapinnast madalamal asuva tunneli suudme/sissepääsu rajamisega, mis on ühtlasi vajalik tunnelipuuri montaažiks. Suudme rajamist tuleb alustada ettevalmistustöödega, mis hõlmavad töid pinnase püsivusomaduste parandamiseks ja vee sissevoolu vähendamiseks (vt graafiline lisa 74).
Suudme konstruktsioon koosneb kaevikust, mis on toestatud betoonist ankurdatud sulundseintega. Sealjuures tuleb sulundseinad rajada kaeviku põhjast sügavamale selleks, et tagada parem püsivus ja et piirata vee sissevoolu kaeviku põhja. Kaeviku põhja rajatakse raudbetoonist põhjaplaat. Tehtud tugevusarvutuste kohaselt peab sulundseinte paksus olema vahemikus 0,5 – 0,8 m.
Tunneli suudme konstruktsioon ja põhimõttelised mõõtmed on toodud graafilisel lisal 74. Kaeviku sügavus peab olema selline, et tunnelipuuri montaažil jääb tunnelipuuri lõikepea lubjakivisse. Tunneli suudmest 12 m ulatuses tuleb maapind tunneli peal tugevdada injekteerimisega, et vältida läbindamisel katvate kivimite purunemist või maapinna kerkeid (vt graafiline lisa 74).
Ehitustööde ja ekspluatatsiooniaegseks veeärastuseks tunneli suudmest tuleb rajada drenaažikaev.
Pärast läbindamist ja tunnelipuuri demonteerimist rajatakse kaldtunneli suudmele 23 m pikkune betoonist kate, mille paksus on 1 m ning sellele täiendavalt ~51 m pikkune kergterasest portaalkate. Portaalkate tuleb rajada betoonvundamendile. Kaldtunneli suudme juurde rajatakse ventilatsioonisüsteem tunneli ventileerimiseks.
Kaldtunneli suudme ehitus pärast kaldtunneli valmimist ja tunnelipuuri demonteerimist on näidatud graafilisel lisal 74.
Kaldtunneli suudme parameetrid tuleb määrata projekteerimise edasistes staadiumites vastavalt täpsustatud geoloogilistele tingimustele ja kasutatavale tehnoloogiale.
3.2.2 Kaldtunneli konstruktsioon
Kaldtunnelid rajatakse nii sette- kui ka kristalsetes kivimites. Kaldtunnel 1 paikneb ~1,2 km pikkusel lõigul settekivimites ja ~3,6 km pikkusel lõigul kristalsetes kivimites. Kaldtunnel 1 pikkus on kokku umbes 4,8 km, mis rajatakse põhiosas, ~3,8 km pikkusel lõigul, kallakuga 16,6%, seejärel on ette nähtud ~160 m lõigul sujuv üleminek horisontaalseks. Kaldtunneli sügavus on abs kõrgusel -650 m (vt graafiline lisa 73-1).
Kaldtunnel 2 paikneb ~1,1 km pikkusel lõigul settekivimites ning ~4,0 km pikkusel lõigul kristalsetes kivimites. Kaldtunnel 2 pikkus on umbes 4,1 km, põhiosas kallakuga 17,9%, seejärel on ette nähtud ~200 m lõigul sujuv üleminek horisontaalseks. Kaldtunnel 2 sügavus on abs kõrgusel -700 m (vt graafiline lisa 73-2).
Kaldtunnelite optimaalne pöörderaadius on 1000 m.
Kaldtunnelid on ümmarguse ristlõikega, mille lõplik läbimõõt on 7,1 m, rajamise aegne läbimõõt 8,4 m (kaeve perimeeter). Rajatava ja lõpliku läbimõõdu vahe tuleneb toestuselementide paksusest (0,45 m) ja nende vahelisest tolerantsist. Vastavalt ehitustingimustele ja tööprojektile, tuleb toestuselementide (tüübingud) ja kaeve perimeetri vahe täita injekteerimise teel betooniga. Kaldtunnelite ristlõiked on näidatud graafilisel lisal 72.
Injekteerimist tuleb kasutada lisameetmena põhjavee sissevoolu vähendamiseks selle avaldumise kohas ehk vastavalt vajadusele nõrkades settekivimites või lõhelistes kristalsetes kivimites. Injekteerimisseina tuleb kasutada pealis- ja aluskorra piiril, kus on nn murenemiskoorik, erinevate põhjaveekomplekside eraldamiseks.
Kaldtunnelites on liiklus ühesuunaline ja neisse tuleb rajada möödasõidutaskud iga 500 m vahemaa järel, alates sügavusest ‑300 abs m (nö kristalsetes kivimites).
Graafilisel lisal 72 on näidatud kaldtunnelitesse paigaldatavad seadmed ja rajatised selle ehitamise ajal ja pärast tunneli valmimist. Tunnelitesse tuleb paigaldada käitamiseks ja ehituseks vajalikud kommunikatsioonid, sh jahutusvee sisse- ja väljavoolutorud, tehnilise vee trass, suruõhutoru, sidekaablid, madal- ja kõrgepingekaablid ja läbindamiseks vajalike lahuste transporditorud ning ventilatsiooniseadmed. Lisaks teenindustee ja väljatud pinnase transportimiseks lintkonveier.
Lintkonveieri tootlikkus peab olema 1500 t/h ning lindi laius vähemalt 1200 mm.
3.2.3 Läbindamine
Kaldtunnelid läbindatakse tunnelipuuriga (TMB - Tunnel Boring Machine) ehk kilpläbinduskombainiga. Tunnelipuur raimab ühe järjestikuse protsessiga materjali, eemaldab materjali tööeest ning paigaldab enda järel toestiku ning surub edasi lõikepead Raimatud materjal transporditakse maapeale settekivimites hüdrotranspordiga ja kristalsetes kivimites lintkonveieriga.
Läbindamisel settekivimites toimub raimatud materjali transport maa peale läbi suletud torusüsteemi suspensioonina ehk pulbina. Raimatud materjal segatakse bentoniidi lahuse või veega ja pumbatakse maapeale läbi torusüsteemi. Bentoniidi lahust või vett kasutatakse ühtlasi vasturõhu hoidmiseks töö ees, et ei toimuks vee sissevoolu ning et vältida tööee sissevarisemist.
Kristlasetes kivimites läbindamisel toimub materjali transport maa peale kasutades lintkonveierit, mis tuleb paigaldada kaldtunneli lakke (v.a horisontaalses osas).
Nõrkades ja vettandvates settekivimites ning alus- ja pealiskorra piiril tuleb kasutada läbindamisel täiendava abimeetmena injekteerimist, millega tugevdatakse kaldtunnelit ümbritsevat pinnast/kivimit, et vältida tööee sissevarisemist, mis võib põhjustada tunnelipuuri kinnikiilumist. Samuti aitab see vähendada või peata vee sissevoolu (vt peatükk 3.2.4).
Kaldtunnelitesse tuleb rajada drenaažikaevud, mis on varustatud pumpadega, et vältida vee kogunemist tööette, tagamaks ohutud töötingimused.
Keskmine läbindamise kiirus settekivimites on keskmiselt 14 m/ööp ja kristalsetes kivimites 11 m/ööp.
3.2.4 Maapinna tugevdamine injekteerimisega
Injekteerimisseinana tuleb kasutada pealis- ja aluskorra piiril, kus on nn murenemiskoorik, erinevate põhjaveekomplekside eraldamiseks, et ei toimuks põhjaveekomplekside segunemist ja et vältida tööee uputamist. Nõrkades settekivimites kasutatakse injekteerimist vastavalt vajadusele.
Kaldtunnelit ümbritseva pinnase tugevdamine murenemiskoorikus on näidatud graafilisel lisal 75. Pinnase tugevdamiseks tuleb ~44 m pikkusel lõigul puurida kaldtunnelist igas suunas radiaalselt 10 ‑ 30 m pikkused puuraugud võrguga 1,5 x 1,5 m, mille kaudu injekteeritakse sideaine külgnevatesse kivimitesse.
Injekteerimise täpsustatud lahendus tuleb määrata projekteerimise edasistes staadiumites.
3.2.5 Toestamine
Kaldtunnelite toestamiseks tuleb kasutada betoonist tüübingtoestikku (Precast Concrete Segmental Lining), mis paigaldatakse jooksvalt läbinduse ajal (vt graafiline lisa 72). Toestik koosneb eelnevalt valatud armeeritud betoonelementidest. Arvestades, et läbindamine toimub vettandvates settekivimites ja tugevates kristalsetes kivimites, kasutatakse kahe erineva tugevusega elemente. Settekivimites peab toestik olema võimeline vastu võtma veesurve, mis võib ulatuda kuni 20 baarini. Tulenevalt erinevatest pingeolukordadest, mis tekivad settekivimites ja kristalsetes kivimites, tuleb kasutada settekivimites suurema tugevusega tüübingtoestikku.
Arvestades analoogsetes tingimustes rajatud kaeveõõsi ning esmaseid arvutusi, peab kasutatavate elementide paksus peab olema ~450 mm ja laius 1,5 – 1,8 m. Peale toestiku paigaldamist on tunneli sisemine läbimõõt 7,10 m.
Toestiku täpsed parameetrid tuleb määrata projekteerimise edasistes staadiumites.
3.3 Ventilatsioon läbindamise ajal
Kaldtunnelite läbindamisel tuleb kasutada kombineeritult suru- ja imituulutust, et tagada tööees piisava kvaliteedi ja kvantiteediga õhk. Surutuulutusel juhitakse ventilaatoritega läbi tuulutustorude värske õhk otse tööette. Imituulutusel tekitatakse ventilaatoriga tööees alandus ehk depressioon ning tööeest imetakse läbitöötatud õhk läbi tuulutustoru välja. Imituulutus aitab tööeest paremini eemaldada kahjulikke gaase ja tolmu.
Esialgsel hinnangul on tööees vajalik värsket õhu hulk 2500 m³/min ning õhu liikumise kiirus kaldtunnelis on umbes 0,75 m/s.
Täpne kaldtunneli tuulutusskeem tuleb teha tunnelipuuri projekteerimise edasises etapis. Tuulutusskeemi koostamisel ja ventilaatorite valikult tuleb arvestada tehtavaid tööprotsesse, töötavate inimeste arvu ning kadusid, mis tekivad värske õhu juhtimisel tööette.
Aletrnattiivne ligipääsu rajamisel ja peale tunnelipuuri eemaldamist tuleb rajada kaldtunneli suudme vahetusse lähedusse statsionaarsed ventilaatorid tunneli(te) tuulutuseks.
3.4 Ekskaveeritud materjali töötlemine
Väljatud materjal tuleb täiendavalt töödelda maapeal. Maapeale pumbatud suspensioon töödeldakse veepuhastusseadmes, mille käigus eraldatakse tahke mineraalne osa ning lahus. Mineraalsest osast omakorda separeeritakse välja peenosis 0 – 4 mm, mille osakaal on umbes 25% ja jämedam osis 4 – 64 mm, mille osakaal on umbes 75%. Jämedamat osist saab kasutada täitematerjalina. Suspensioonist eraldatud lahust kasutatakse uuesti läbindamise protsessis.
Kristalsetes kivimites läbindamisel tuleb väljatud materjali maapeal täiendavalt purustada ja sõeluda ning taaskasutada.
Ööpäevas tuleb töödelda 1000 – 1300 m³ materjali.
Läbindamisel väljatud graptoliitargilliit tuleb ladustada eraldi ja käidelda vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi käitlemise juhendile.
Kirjeldatud protsess on ehitustööde aegne, vajalikud seadmed ja nende asukohad näidatakse ära ehitusplatsi skeemil järgmistes projekteerimise tööde etappides.
Kaevise kasutamine ja võõrandamine tuleb teha vastavalt maapõuseadusele (RT I, 21.12.2023,2) § 96 ja 97.
3.5 Tööde teostamine
Läbindamise eeldatav kestus on kokku 372 päeva, millele lisandub tunnelipuuri ehitamine 12 – 14 kuud, tunnelipuuri demonteerimine 5 – 6 nädalat, transport Eestisse 8 – 10 nädalat, komabini montaaž 10 – 12 nädalat. Kokku võtab kogu protsess aega ligi 3 aastat.
Tunnelipuuri ehitamise ja tarnspordiga tuleb kohapeal paralleelselt teostada kõik ettevalmistustööd läbindamiseks, sh stardikaeviku ja muu vajaliku taristu rajamine, lubade ning kooskõlastuste taotlemine jne.

kasutatud kirjandus
1. Skepast&Puhkim OÜ. 2022. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus.
2. Rehm, U., Arigoni, A. 2023. Inclined TBM Tunnel feasibility Strudy Report. Šveits: Gruner Stucky SA.
3. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2020. Geological investigations & Design works for the Paldiski 500MW Pumped Hydro Energy Storage Project in the Republic of Estonia. Geological Baseline Report.

image001.png

image002.png

image003.png

image004.png

image005.png

image006.png

image007.png

image008.png

image009.png

image010.png

image011.png

image012.png

image013.png

image014.jpg

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama projekt TRAM muudatus.docx

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harju maakond
Lääne-Harju vald
Paldiski linn

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama
kaldtunnelite projekt
Versioon v02
Eelprojekt

Töö nr 23/4642

Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
Reg. nr. 14107173
Rae tn 38, Paldiski 76806

Koostajad: OÜ Inseneribüroo STEIGER
Reg. nr. 11206437
Männiku tee 104, Tallinn 11216

K-Projekt Aktsiaselts
Reg. nr. 12203754
Ahtri tn 6a, Tallinn 10151

Seletuskirja koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER
Reg. nr. 11206437
Männiku tee 104, Tallinn 11216

Jooniste koostaja: K-Projekt Aktsiaselts
Reg. nr. 12203754
Ahtri tn 6a, Tallinn 10151

Projekti meeskond:
Kinnitaja, vastutav spetsialist: S. Mercurio
Volitatud insener, tase 8
TTJA teavitus 16-8/23-02180-007

Kontrollija V.Kaljuste
Volitatud mäeinsener, tase 8
Kutsetunnistus nr 186914

Seletuskirja koostas: K. Veersalu
Diplomeeritud mäeinsener
Kutsetunnistus nr 163708

Joonised koostas: D. Helandi

SISUKORD

1 sissejuhatus 4
1.1 Lähteülesanne 4
1.2 Objekti asukoht ja lähiümbruse kirjeldus 4
2 Geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja geotehnilised tingimused 6
2.1 Geoloogiline kirjeldus 6
2.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus 6
2.3 Geotehnilised tingimused 7
3 projektlahendus 9
3.1 Kasutatava ehitustehnoloogia kirjeldus 9
3.2 Kaldtunneli rajamine 9
3.2.1 Tunneli suudme rajamine 9
3.2.2 Kaldtunneli konstruktsioon 10
3.2.3 Läbindamine 10
3.2.4 Maapinna tugevdamine injekteerimisega 11
3.2.5 Toestamine 11
3.3 Ventilatsioon läbindamise ajal 12
3.4 Ekskaveeritud materjali töötlemine 12
3.5 Tööde teostamine 12
kasutatud kirjandus 13

GRAAFILISED LISAD
Graafiline lisa 72. Kaldtunneli tüüplõige – tunnelid 1 ja 2
Graafiline lisa 73-1. Kaldtunnel 1 asendiplaan ja pikiprofiil
Graafiline lisa 73-2. Kaldtunnel 2 asendiplaan ja pikiprofiil
Graafiline lisa 74. Kaldtunneli stardišaht – tunnelid 1 ja 2
Graafiline lisa 75. Injekteerimissein – tunnelid 1 ja 2

1 sissejuhatus
Energiasalv Pakri OÜ (aadress Rae tn 38, Paldiski 76806, registrikood 14107173) on arendamas Paldiski poolsaarel Paldiski linna territooriumil pump-hüdroakumulatsioonijaama ehk Paldiski vesisalvestit.
Pump-hüdroakumulatsioonijaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises. Pump-hüdroakumulatsioonijaam koosneb sissevõtu rajatisest meres ja maa-alusest veehoidlast, mis on ühendatud merepõhjaga vertikaal- ja kaldšahtidega ning maapealsest kompleksist Ida tn 2/Lõuna tn 5 kinnistul.
Käesoleval hetkel on kaasatud Tallinna 40, 40a, 40b kinnistul taotletud rajatiste hulka Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama alternatiivse kahe kaldtunneli rajamine. Sealjuures realiseeritakse vähemalt ühe kaldtunneli nr 1 väljaehitus. Kaldtunnel 2 ehitusloa kohane väljaehitamine realiseeritakse sel juhul kui see osutub tehniliselt vajalikuks.
Energiasalv Pakri OÜ-le on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andnud 02.12.2022 ehitusloa nr 2212271/23398 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama maa-aluse osa rajamiseks.
1.1 Lähteülesanne
OÜ Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, Tallinn 11216, registrikood 11206437), K-Projekt AS (aadress Ahtri tn 6a, Tallinn 10151, registrikood 12203754) ja Energiasalv Pakri OÜ (aadress Rae tn 38, Paldiski 76806, registrikood 14107173) on koostanud „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite eelprojekti“.
Gruner Stucky SA on koostanud Energiasalv Pakri OÜ tellimusel töö „Inclined TBM Tunnel Feasibility Study Report“, mis analüüsib ja kirjeldab Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite rajamist kasutades tunnelipuuri ehk kilpläbinduskombaini (TBM – Tunnel Boring Machine). Tulenevalt eelnevast lähtutakse käesolevas projektis Gruner Stucky SA töös esitatud järeldustest.
Projekti „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite eelprojekti“ koostamisel on lähtutud ehitusseadustikus (RT I, 30.06.2023, 2) esitatud nõuetest. Kaldtunnelite riigiteega ristumine lahendatakse arvestades ehitusseadustiku § 96 ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrust nr 106 „Tee projekteerimise normid“, allmaa rajatise ohutusnõuetega seonduv käsitletakse maapõueseaduse (RT I, 21.12.2023,2) ja selle alamaktide alusel ning esitatakse projekteerimise järgmises staadiumis. Mäepääste lahendatakse analoogselt 02.12.2022 välja antud ehitusloa nr 2212271/23398 tingimustele.
1.2 Objekti asukoht ja lähiümbruse kirjeldus
Käesolev projekt hõlmab kinnistuid Tallinna mnt 40 (katastritunnus 43101:001:2359, sihtotstarve 100% ärimaa), Tallinna mnt 40a (katastritunnus 43101:001:2360, sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Tallinna mnt 40b (katastritunnus 43101:001:2361, sihtotstarve 100% ärimaa) (vt graafiline lisa 73-1 ja 73-2).
Tallinna mnt 40 kinnistu (katastritunnus 43101:001:2359) piirneb põhjast Tallinn-Paldiski põhimaanteega nr 8, mille kaitsevöönd on 50 m mõlemale poole tee äärmise sõiduraja servast. Tallinna mnt 40 kinnistu loodeossa jääb alajaam Karistuspataljoni:(Harju-Risti) (vid 1103852), elektrimaakaabel AXPK.4x35 (vid 114350890) ja AXPK.4x50 (vid 8639583) ning elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) SAX-50 (vid 26468577). Muud kitsendusi põhjustavad objektid eelpool nimetatud kinnistutel puuduvad.

2 Geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja geotehnilised tingimused
Ala geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja geotehniline kirjeldus põhineb OÜ Inseneribüroo STEIGER 2020. aastal tehtud ehitusgeoloogilisel uuringul.
2.1 Geoloogiline kirjeldus
Vaadeldaval alal moodustavad geoloogilise läbilõike Kvaternaari ladestu setted, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Ediacara ladestu settekivimid ning Paleoproterosoikumi ladekonna kristalliinsed kivimid (vt Tabel 2.1).
Kvaternaarisetted koosnevad moreenist, liivast, kruusast ja turbast ning nende paksus on vaadeldaval alal vahemikus 0 – 2 m.
Ordoviitsiumi ladestu settekivimid koosnevad lubjakivist, liivakivist ja graptoliitargilliidist, mille paksus on vahemikus 11 – 36 m.
Kambriumi ladestu moodustavad liivakivid, savid ja aleuroliidid ning nende paksus on vahemikus 90 – 110 m.
Ediacara ladestu liivakivi, aleuroliidi, aleuriitse savi ja savi paksus on vahemikus 45 – 51 m.
Paleoproterosoikumi ladekonna moodustavad gneisid (biotiit-amfiboolne gneiss, kvarts-päevakivi gneiss, biotiit-plagioklassi gneiss, graniitgneiss, biotiit-päevakivi gneiss). Kristalliinse aluskorra ülaosa on murenenud mõne meetri ulatuses.
Tabel 2.1 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ala geoloogiline läbilõige
Ladestu
Stratigraafiline indeks
Kivimi litoloogiline kirjeldus
Paksus, m
Kvaternaar
Q
Moreen
0 – 2
Ordoviitsium
O₃vv - O₁PK
Lubjakivi põlevkivi ja mergli vahekihtidega, liivakivi savi vahekihtidega, graptoliitargilliit püriidi konkretsioonidega.
11 – 36
Kambrium
Ca₁ln
Liivakivi, savi ja aleuroliit
90 – 110
Ediacara
V₂kr
Liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi, savi
45 – 51
Paleoproterosoikumi ladekond
PP
Gneisid

2.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus
Paldiski poolsaarel levib kolm olulist aluspõhjalist veekompleksi: Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleks ning kõik kompleksid on arvel veekogumina. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on maapinnalt pärineva reostuse eest kaitsmata.
Vee kvaliteet on kõigis veekihtides lähedane joogivee nõuetele, enamasti ületab joogivee normi vaid rauasisaldus, Kambrium-Vendi veekihis ka efektiivdoos. Siluri-Ordoviitsiumi veekihi vee kvaliteet on sesoonselt kõikuv, sest toitub vahetult sademetest.
Joogiveena on Paldiski linnas kasutusel Kambrium-Vendi kompleksi põhjavesi, mis on kaitstud seda eraldava sinisavikihi poolt ja mille kvaliteet on seetõttu hea. Paldiskis on Kambrium-Vendi veekihi põhjaveevaru kinnitatud 2030. aastani ja tarbevaru on 4000 m³/ööp. Kõigi nimetatud veekogumite seisund on hea. Kambrium-Vendi põhjaveekogum on heas koguselises ja keemilises seisundis, kuid ohustatud seoses suure kinnitatud põhjaveevarude hulgaga võrreldes loodusliku põhjaveeressursiga. 2020. a testide hinnangul on põhjaveekogum heas, kuid ohustatud keemilises ja koguselises seisundis. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri–Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum on heas seisundis.
Maapinnale lähemate põhjaveekihtide vett tarbitakse valdavalt üksikmajapidamistes suhteliselt väikestes kogustes ja seetõttu ei oma need veekompleksid Paldiski linna veevarustuses suurt osa. Siluri-Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide põhjaveevaru Paldiski linnas kinnitatud ei ole.
2.3 Geotehnilised tingimused
Paldiski vesisalvesti piirkonnas on settekivimid suhteliselt nõrgad, välja arvatud kõige ülemine Ordoviitsiumi lubjakivikiht. Settekivimite üheteljeline survetugevus on maksimaalselt kuni 90 MPa, mis on tunnelipuuriga läbindamiseks mõõdukalt tugev.
Tabel 2.2 Settekivimite geotehnilised parameetrid
Kivimi tüüp
Tihedus, ρ
Youngi moodul, E
Poissoni tegur, ν
Üheteljeline surve-tugevus
Hõõrde-nurk, φ
Nidusus, C

kg/m³
GPa

MPa
kraadi
MPa
Ordoviitsiumi lubjakivi
2636±6,5
39,8±8
0,25±0,03
86
56
12,0
Ordoviitsiumi
Kambriumi liivakivi
2081±24
4,8±1,2
0,30±0,06
14,9±1,4
53
2,5
Kambriumi graptoliit-argilliit + liivakivi
2223±25
*2286±32
5,4±1,8
*0,8±0,3
0,20±0,06
*0,30±0,02
6,9±4,1
*6,2±2,3
53
*46
2,26
*1,1
Ediacara liivakivi
2191±39
*2,1±0,7
0,16±0,03
7,1±2,3
53
**41
1,8
**0-245
* Graptoliitargilliiti testiti eraldi
** Nõrgalt tsementeerunud Ediacara liivakivi vahemikus 124 – 170 m
Kristalliinse aluskorra gneisid on massiivsed (välja arvatud murenemiskoorik), esineb üksikuid lõhesid ja murranguid. Kristalliinse aluskorra kivimite üheteljeline survetugevus on vahemikus 230 – 330 MPa ja geoloogiline tugevusindeks 50-90 olles 90% puursüdamiku pikkusest > 80.

Tabel 2.3 Kristalliinse aluskorra geotehnilised parameetrid
Kivimi tüüp
Tihedus, ρ
Youngi moodul, E
Poissoni tegur, ν
Üheteljeline survetugevus

kg/m³
GPa

MPa
Biotiit-amfiboolne gneiss 1
2199±149
6±7
0,20±0,14
13±9
Biotiit-amfiboolne gneiss 2
2771±111
90±10
0,25±0,02
287±15
Amfiboliit
2914±110
97±11
0,29±0,02
237±20
Kvarts-päevakivi gneiss
2690±234
77±3
0,25±0,01
325±55
Migmatiit
2555±43
75±5
0,26±0,02
307±37
Graniitgneiss
2638±20
76±5
0,26±0,01
336±9
Biotiit-päevakivi gneiss
2644±14
72±4
0,27±0,02
296±23
Amfiboolgneiss
2759±87
74±8
0,24±0,02
272±59
Amfibool-plagioklass gneiss
2711±9
70±6
0,24±0,02
260±24
Biotiit-päevakivi gneiss
2670±19
79±1
0,27±0,02
318±30
Geoloogilise uuringu käigus määratud põhjaveekomplekside ja veepidemete paksused ning filtratsioonimoodulid (puuraukude asukohas):
• 22 m paksune Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks (filtratsioonimoodul 9,38 x 10-5 m/s);
• 5 m paksune Ordoviitsiumi veepide (filtratsioonimoodul 1,16 x 10-8 m/s);
• 29 m paksune Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks (filtratsioonimoodul 2,08 x 10-5 m/s);
• 45 m paksune Kambrium-Vendi veepide (filtratsioonimoodul 2,74 x 10-10 m/s);
• 81 m paksune Kambrium-Vendi põhjaveekompleks (filtratsioonimoodul
9,14 x 10-5 m/s);
• kristalliinse aluskorra filtratsioonimoodul on väga madal 10-8 – 10-11 m/s.
Läbindamisel vettandvates kivimites peab arvestama, et põhjavesi on surveline ja maksimaalne vee sissevool võib olla kuni 67 l/s. Läbindamisel võib ulatub vee poolt põhjustatud rõhk kuni 20 baarini. Olenemata sellest, et ehitusgeoloogiliste uuringute käigus oli aluskorra kivimite filtratsioonimoodul väga madal tuleb läbindustööde teostamisel olla valmis murrangutest ning lõhedest (mida uuringupuuraugud ei pruukinud tabada) põhjustatud sektsioonidest suurenenud vee sissevooluks.
3 projektlahendus
Pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) täiendav ligipääs on ühe kaldtunneli (vt graafiline lisa 73-1) kaudu ja tehniliselt võib osutuda vajalikuks ka rajada kaldtunnel 2 (vt graafiline lisa 73-1 ja 73-2). Kaldtunnel 2 (vt graafiline lisa 73-25) tuleb rajada juhul kui läbi kaldtunnel 1 vesisalvesti ehituse käigus väljatava materjali transport ei ole piisavalt kiire. Sellisel juhul tagatakse alternatiivne ligipääs maa-alustele rajatistele kaldtunneliga 2.
3.1 Kasutatava ehitustehnoloogia kirjeldus
Kaldtunnelite läbindamiseks tuleb kasutada tunnelipuuri (TBM – Tunnel Boring Machine), mille välisdiameeter on 8,4 m. Tunnelipuuri esiosas on pöörlev lõikepea, mis pressitakse hüdrosilindrite abil vastu väljatavat ett. Lõikepea küljes olevad lõikehambad murravad lahti materjali, mis eemaldatakse lõikepea eest ja transporditakse maapeale kasutades lintkonveierit (kristalsed kivimid) või suletud torusüsteemi (settekivimid) ehk hüdrotransporti. Kaldtunnelist väljatav materjal ladustatakse Tallinna 40, 40a, 40 b kinnistu piires. Väljatavat materjali kokku on kaltunnelis 1- 211 tuh m3, millest sobiv osis kasutatakse ära täitena, vundamendis või muldes jms. Purustamise ja sõelumise järgselt valmivat killustikku ei veeta enne välja, kui koostöökokkulepe Transpordiametiga on sõlmitud ja perspektiivne ristumiskoha projekt valmis.
Arvestades, et kaldtunneli esimene lõik läbindatakse heterogeensetes vettandvates settekivimites, tuleb kasutada tööee sissevarisemise ja sellega kaasneva tunnelipuuri kinnikiilumise vältimiseks ning vee sissevoolu vähendamiseks mixshieled tüüpi tunnelipuuri, mis suudab hoida tööeele pidevat vasturõhku. Vasturõhu hoidmiseks kasutatakse surve all bentoniidi lahust või vett. Samuti peab tunnelipuur olema võimeline läbindama suure tugevusega ja abrasiivsusega kristalseid kivimeid.
Läbindamisega paralleelselt tuleb teha kaldtunnelite toestamine. Toestuseks tuleb kasutada raudbetoonist tüübinguid ja betooni.
Kaldtunnelite läbindamisel ja kasutamisel peab olema tagatud tunnelite kohale ning vahetusse lähedusse jäävate ehitiste ja rajatiste säilimine, funktsionaalsus ning kasutamise ohutus (mh Tallinna- Paldiski tee nr 8).
3.2 Kaldtunneli rajamine
3.2.1 Tunneli suudme rajamine
Kaldtunnelite rajamine algab maapinnast madalamal asuva tunneli suudme/sissepääsu rajamisega, mis on ühtlasi vajalik tunnelipuuri montaažiks. Suudme rajamist tuleb alustada ettevalmistustöödega, mis hõlmavad töid pinnase püsivusomaduste parandamiseks ja vee sissevoolu vähendamiseks (vt graafiline lisa 74).
Suudme konstruktsioon koosneb kaevikust, mis on toestatud betoonist ankurdatud sulundseintega. Sealjuures tuleb sulundseinad rajada kaeviku põhjast sügavamale selleks, et tagada parem püsivus ja et piirata vee sissevoolu kaeviku põhja. Kaeviku põhja rajatakse raudbetoonist põhjaplaat. Tehtud tugevusarvutuste kohaselt peab sulundseinte paksus olema vahemikus 0,5 – 0,8 m.
Tunneli suudme konstruktsioon ja põhimõttelised mõõtmed on toodud graafilisel lisal 74. Kaeviku sügavus peab olema selline, et tunnelipuuri montaažil jääb tunnelipuuri lõikepea lubjakivisse. Tunneli suudmest 12 m ulatuses tuleb maapind tunneli peal tugevdada injekteerimisega, et vältida läbindamisel katvate kivimite purunemist või maapinna kerkeid (vt graafiline lisa 74).
Ehitustööde ja ekspluatatsiooniaegseks veeärastuseks tunneli suudmest tuleb rajada drenaažikaev.
Pärast läbindamist ja tunnelipuuri demonteerimist rajatakse kaldtunneli suudmele 23 m pikkune betoonist kate, mille paksus on 1 m ning sellele täiendavalt ~51 m pikkune kergterasest portaalkate. Portaalkate tuleb rajada betoonvundamendile. Kaldtunneli suudme juurde rajatakse ventilatsioonisüsteem tunneli ventileerimiseks.
Kaldtunneli suudme ehitus pärast kaldtunneli valmimist ja tunnelipuuri demonteerimist on näidatud graafilisel lisal 74.
Kaldtunneli suudme parameetrid tuleb määrata projekteerimise edasistes staadiumites vastavalt täpsustatud geoloogilistele tingimustele ja kasutatavale tehnoloogiale.
3.2.2 Kaldtunneli konstruktsioon
Kaldtunnelid rajatakse nii sette- kui ka kristalsetes kivimites. Kaldtunnel 1 paikneb ~1,2 km pikkusel lõigul settekivimites ja ~3,6 km pikkusel lõigul kristalsetes kivimites. Kaldtunnel 1 pikkus on kokku umbes 4,8 km, mis rajatakse põhiosas, ~3,8 km pikkusel lõigul, kallakuga 16,6%, seejärel on ette nähtud ~160 m lõigul sujuv üleminek horisontaalseks. Kaldtunneli sügavus on abs kõrgusel -650 m (vt graafiline lisa 73-1).
Kaldtunnel 2 paikneb ~1,1 km pikkusel lõigul settekivimites ning ~4,0 km pikkusel lõigul kristalsetes kivimites. Kaldtunnel 2 pikkus on umbes 4,1 km, põhiosas kallakuga 17,9%, seejärel on ette nähtud ~200 m lõigul sujuv üleminek horisontaalseks. Kaldtunnel 2 sügavus on abs kõrgusel -700 m (vt graafiline lisa 73-2).
Kaldtunnelite optimaalne pöörderaadius on 1000 m.
Kaldtunnelid on ümmarguse ristlõikega, mille lõplik läbimõõt on 7,1 m, rajamise aegne läbimõõt 8,4 m (kaeve perimeeter). Rajatava ja lõpliku läbimõõdu vahe tuleneb toestuselementide paksusest (0,45 m) ja nende vahelisest tolerantsist. Vastavalt ehitustingimustele ja tööprojektile, tuleb toestuselementide (tüübingud) ja kaeve perimeetri vahe täita injekteerimise teel betooniga. Kaldtunnelite ristlõiked on näidatud graafilisel lisal 72.
Injekteerimist tuleb kasutada lisameetmena põhjavee sissevoolu vähendamiseks selle avaldumise kohas ehk vastavalt vajadusele nõrkades settekivimites või lõhelistes kristalsetes kivimites. Injekteerimisseina tuleb kasutada pealis- ja aluskorra piiril, kus on nn murenemiskoorik, erinevate põhjaveekomplekside eraldamiseks.
Kaldtunnelites on liiklus ühesuunaline ja neisse tuleb rajada möödasõidutaskud iga 500 m vahemaa järel, alates sügavusest ‑300 abs m (nö kristalsetes kivimites).
Graafilisel lisal 72 on näidatud kaldtunnelitesse paigaldatavad seadmed ja rajatised selle ehitamise ajal ja pärast tunneli valmimist. Tunnelitesse tuleb paigaldada käitamiseks ja ehituseks vajalikud kommunikatsioonid, sh jahutusvee sisse- ja väljavoolutorud, tehnilise vee trass, suruõhutoru, sidekaablid, madal- ja kõrgepingekaablid ja läbindamiseks vajalike lahuste transporditorud ning ventilatsiooniseadmed. Lisaks teenindustee ja väljatud pinnase transportimiseks lintkonveier.
Lintkonveieri tootlikkus peab olema 1500 t/h ning lindi laius vähemalt 1200 mm.
3.2.3 Läbindamine
Kaldtunnelid läbindatakse tunnelipuuriga (TMB - Tunnel Boring Machine) ehk kilpläbinduskombainiga. Tunnelipuur raimab ühe järjestikuse protsessiga materjali, eemaldab materjali tööeest ning paigaldab enda järel toestiku ning surub edasi lõikepead Raimatud materjal transporditakse maapeale settekivimites hüdrotranspordiga ja kristalsetes kivimites lintkonveieriga.
Läbindamisel settekivimites toimub raimatud materjali transport maa peale läbi suletud torusüsteemi suspensioonina ehk pulbina. Raimatud materjal segatakse bentoniidi lahuse või veega ja pumbatakse maapeale läbi torusüsteemi. Bentoniidi lahust või vett kasutatakse ühtlasi vasturõhu hoidmiseks töö ees, et ei toimuks vee sissevoolu ning et vältida tööee sissevarisemist.
Kristlasetes kivimites läbindamisel toimub materjali transport maa peale kasutades lintkonveierit, mis tuleb paigaldada kaldtunneli lakke (v.a horisontaalses osas).
Nõrkades ja vettandvates settekivimites ning alus- ja pealiskorra piiril tuleb kasutada läbindamisel täiendava abimeetmena injekteerimist, millega tugevdatakse kaldtunnelit ümbritsevat pinnast/kivimit, et vältida tööee sissevarisemist, mis võib põhjustada tunnelipuuri kinnikiilumist. Samuti aitab see vähendada või peata vee sissevoolu (vt peatükk 3.2.4).
Kaldtunnelitesse tuleb rajada drenaažikaevud, mis on varustatud pumpadega, et vältida vee kogunemist tööette, tagamaks ohutud töötingimused.
Keskmine läbindamise kiirus settekivimites on keskmiselt 14 m/ööp ja kristalsetes kivimites 11 m/ööp.
3.2.4 Maapinna tugevdamine injekteerimisega
Injekteerimisseinana tuleb kasutada pealis- ja aluskorra piiril, kus on nn murenemiskoorik, erinevate põhjaveekomplekside eraldamiseks, et ei toimuks põhjaveekomplekside segunemist ja et vältida tööee uputamist. Nõrkades settekivimites kasutatakse injekteerimist vastavalt vajadusele.
Kaldtunnelit ümbritseva pinnase tugevdamine murenemiskoorikus on näidatud graafilisel lisal 75. Pinnase tugevdamiseks tuleb ~44 m pikkusel lõigul puurida kaldtunnelist igas suunas radiaalselt 10 ‑ 30 m pikkused puuraugud võrguga 1,5 x 1,5 m, mille kaudu injekteeritakse sideaine külgnevatesse kivimitesse.
Injekteerimise täpsustatud lahendus tuleb määrata projekteerimise edasistes staadiumites.
3.2.5 Toestamine
Kaldtunnelite toestamiseks tuleb kasutada betoonist tüübingtoestikku (Precast Concrete Segmental Lining), mis paigaldatakse jooksvalt läbinduse ajal (vt graafiline lisa 72). Toestik koosneb eelnevalt valatud armeeritud betoonelementidest. Arvestades, et läbindamine toimub vettandvates settekivimites ja tugevates kristalsetes kivimites, kasutatakse kahe erineva tugevusega elemente. Settekivimites peab toestik olema võimeline vastu võtma veesurve, mis võib ulatuda kuni 20 baarini. Tulenevalt erinevatest pingeolukordadest, mis tekivad settekivimites ja kristalsetes kivimites, tuleb kasutada settekivimites suurema tugevusega tüübingtoestikku.
Arvestades analoogsetes tingimustes rajatud kaeveõõsi ning esmaseid arvutusi, peab kasutatavate elementide paksus peab olema ~450 mm ja laius 1,5 – 1,8 m. Peale toestiku paigaldamist on tunneli sisemine läbimõõt 7,10 m.
Toestiku täpsed parameetrid tuleb määrata projekteerimise edasistes staadiumites.
3.3 Ventilatsioon läbindamise ajal
Kaldtunnelite läbindamisel tuleb kasutada kombineeritult suru- ja imituulutust, et tagada tööees piisava kvaliteedi ja kvantiteediga õhk. Surutuulutusel juhitakse ventilaatoritega läbi tuulutustorude värske õhk otse tööette. Imituulutusel tekitatakse ventilaatoriga tööees alandus ehk depressioon ning tööeest imetakse läbitöötatud õhk läbi tuulutustoru välja. Imituulutus aitab tööeest paremini eemaldada kahjulikke gaase ja tolmu.
Esialgsel hinnangul on tööees vajalik värsket õhu hulk 2500 m³/min ning õhu liikumise kiirus kaldtunnelis on umbes 0,75 m/s.
Täpne kaldtunneli tuulutusskeem tuleb teha tunnelipuuri projekteerimise edasises etapis. Tuulutusskeemi koostamisel ja ventilaatorite valikult tuleb arvestada tehtavaid tööprotsesse, töötavate inimeste arvu ning kadusid, mis tekivad värske õhu juhtimisel tööette.
Aletrnattiivne ligipääsu rajamisel ja peale tunnelipuuri eemaldamist tuleb rajada kaldtunneli suudme vahetusse lähedusse statsionaarsed ventilaatorid tunneli(te) tuulutuseks.
3.4 Ekskaveeritud materjali töötlemine
Väljatud materjal tuleb täiendavalt töödelda maapeal. Maapeale pumbatud suspensioon töödeldakse veepuhastusseadmes, mille käigus eraldatakse tahke mineraalne osa ning lahus. Mineraalsest osast omakorda separeeritakse välja peenosis 0 – 4 mm, mille osakaal on umbes 25% ja jämedam osis 4 – 64 mm, mille osakaal on umbes 75%. Jämedamat osist saab kasutada täitematerjalina. Suspensioonist eraldatud lahust kasutatakse uuesti läbindamise protsessis.
Kristalsetes kivimites läbindamisel tuleb väljatud materjali maapeal täiendavalt purustada ja sõeluda ning taaskasutada.
Ööpäevas tuleb töödelda 1000 – 1300 m³ materjali.
Läbindamisel väljatud graptoliitargilliit tuleb ladustada eraldi ja käidelda vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi käitlemise juhendile.
Kirjeldatud protsess on ehitustööde aegne, vajalikud seadmed ja nende asukohad näidatakse ära ehitusplatsi skeemil järgmistes projekteerimise tööde etappides.
Kaevise kasutamine ja võõrandamine tuleb teha vastavalt maapõuseadusele (RT I, 21.12.2023,2) § 96 ja 97.
3.5 Tööde teostamine
Läbindamise eeldatav kestus on kokku 372 päeva, millele lisandub tunnelipuuri ehitamine 12 – 14 kuud, tunnelipuuri demonteerimine 5 – 6 nädalat, transport Eestisse 8 – 10 nädalat, komabini montaaž 10 – 12 nädalat. Kokku võtab kogu protsess aega ligi 3 aastat.
Tunnelipuuri ehitamise ja tarnspordiga tuleb kohapeal paralleelselt teostada kõik ettevalmistustööd läbindamiseks, sh stardikaeviku ja muu vajaliku taristu rajamine, lubade ning kooskõlastuste taotlemine jne.

kasutatud kirjandus
1. Skepast&Puhkim OÜ. 2022. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus.
2. Rehm, U., Arigoni, A. 2023. Inclined TBM Tunnel feasibility Strudy Report. Šveits: Gruner Stucky SA.
3. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2020. Geological investigations & Design works for the Paldiski 500MW Pumped Hydro Energy Storage Project in the Republic of Estonia. Geological Baseline Report.

image001.png

image002.png

image003.png

image005.png

image006.png

image012.png

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/21759-12
Registreeritud	11.06.2024
Sünkroonitud	18.06.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	K-Projekt Aktsiaselts
Saabumis/saatmisviis	K-Projekt Aktsiaselts
Vastutaja	Elliko Kõiv (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Tallinna mnt 40 ehitusloa taotluse nr 2311271/16083 kooskõlastamine märkustega	15.07.2024	3	7.1-2/24/21759-15	Valjaminev kiri	transpordiamet	Lääne-Harju Vallavalitsus
EHR- Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, 8 Tallinn-Paldiski tee rajatiste ehitusloa taotlus, menetlus nr 393275	25.06.2024	2	7.1-2/24/21759-14	Sissetulev kiri	transpordiamet	Lääne-Harju Vallavalitsus
Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, 8 Tallinn-Paldiski tee rajatiste ehitusloa taotlusest	14.06.2024	5	7.1-2/24/21759-13	Valjaminev kiri	transpordiamet	K-Projekt Aktsiaselts
Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, 8 Tallinn-Paldiski tee rajatiste ehitusloa taotlusest	05.06.2024	2	7.1-2/24/21759-11	Valjaminev kiri	transpordiamet	K-Projekt Aktsiaselts
Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, 8 Tallinn-Paldiski tee rajatiste ehitusloa taotlusest	05.06.2024	2	7.1-2/24/21759-10	Sissetulev kiri	transpordiamet	K-Projekt Aktsiaselts
EHR- Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, 8 Tallinn-Paldiski tee rajatiste ehitusloa taotlus, menetlus nr 393275	19.04.2024	49	7.1-2/24/21759-9	Valjaminev kiri	transpordiamet	Lääne-Harju Vallavalitsus

Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, 8 Tallinn-Paldiski tee rajatiste ehitusloa taotlusest

Failid

Seosed