Tartumaa Nõo vald Nõo alevik Luke tn 15 asuva maaüksuse detailplaneeringu seisukoha ülevaatamise taotlus

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

3K

12 m

2

2

1

5

5

N

õ

o

-

T

a

m

s

a

t

e

e

2

2

1

8

0

N

õ

o

- K

a

m

b

j a

t e

e

S

ü

g

a

o

r

u

t

ä

n

a

v

S

ü

g

a

o

r

u

t

ä

n

a

v

A

a

s

a

t

ä

n

a

v

L

a

o

t

ä

n

a

v

04.2024

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

3

Luke tn 15 maaüksuse detailplaneering

R. Smuškin

Peaarhitekt:

Objekt:

Joonis:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Töö nr.:

Skaala:

Staadium:

L. Andla

Planeerija:

Objekti asukoht:

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

MRT reg. nr.: EEP001313

Registrikood: 10439501

Ülikooli 4-3, 51003 Tartu

tel.: (+372) 7 308 260

e-post: arhpro@arhpro.ee

web: www.arhpro.ee

Tartu

Arhitektuuribüroo

®

1:3000

Nõo vald, Nõo alevik

Joonise nr.:

Eskiis

Kohalik Kinnisvara OÜ

DP17324

N

S

Märkused:

1. Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist (24.04.2024).

1

1

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KINNISTU PIIR

PLANEERITAV KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

SÕIDUKITE LIIKUMISUUNAD

PLANEERITAV ELAMU

OLEMASOLEV ELAMUMAA

OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA

OLEMASOLEV ÜLDKASUTATAV MAA/ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA

OLEMASOLEV TOOTMISMAA

LEPPEMÄRGID

VAREM KEHTESTATUD DETAILPLANEERING

Meegleri katastriüksuste ja selle lähiala detailplaneering

(kehtestatud 23.08.2021)

VAREM PLANEERITUD ÜKSIK- VÕI KAKSIKELAMU

VAREM PLANEERITUD KORTERELAMU

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501

Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post arhpro@arhpro.ee

Töö nr DP17324

Nõo alevik

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

I köide

Huvitatud isik: Kohalik Kinnisvara OÜ

Büroo juhataja: Urmas Makrjakov

Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7

Planeerija: Laura Andla

Tartu 2024

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

2

PLANEERINGU KOOSSEIS

SISUKORD

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ....................................................................... 3

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................... 3

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus .................................................................................. 4

4. Planeeringu lahendus ........................................................................................................ 4

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine......................................................................... 4

4.2. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................... 5

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................. 5

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................ 6

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 6

4.6. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 6

4.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ........................................................................... 6

4.7.1. Vee- ja tuletõrje veevarustus ................................................................................ 7

4.7.2. Kanalisatsioon ..................................................................................................... 7

4.7.3. Sademevesi ja drenaaž ....................................................................................... 7

4.7.4. Elektrivarustus ..................................................................................................... 7

4.7.5. Soojavarustus ...................................................................................................... 7

4.7.6. Sidevarustus ........................................................................................................ 7

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ................................ 7

4.9. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused .................................................. 8

4.10. Planeeringuga kaasnevad mõjud .............................................................................. 9

4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................10

4.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus .....................................................................................................................10

4.13. Planeeringu rakendamise võimalused .....................................................................10

GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem joonis 1 2. Olemasolev olukord joonis 2 3. Kontaktvöönd joonis 3 4. Eskiisjoonis joonis 4

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Nõo Vallavalitsuse 8. märts 2022. a korraldus nr 92 „Detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaasaegse, inimsõbraliku ja tervikliku elamukvartali kujundamine. Planeeringuga määratakse ühtlasi maakasutustingimused ning kruntidele juurdepääsud, heakorrastus, haljastus ja tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneeringu koostamise alusplaanina on kasutatud Geodeesia OÜ tööd (töö nr GE- 3511, koostatud september 2022. a, M 1:500).

Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded;

 Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 (Nõo Vallavalitsus ja Emajõe Veevärk AS, 2019);

 Nõo alevikus asuva Meegleri katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering (Tiina Kuusepuu, Diplomi nr: MB 002238, Plaan OÜ).

2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Nõo alevikus ca 13 km kaugusel Tartu linna piirist.

Ala vahetus läheduses paiknevad põhilised teenused ja samas asub ala ka vaikses elamurajoonis, mis loob sinna soodsad elamisvõimalused. Planeeringualast ca 800 m kaugusel loodes asub Nõo Lasteaed Krõll, ca 1,7 km kaugusele kirdesse jäävad Nõo Põhikool, Nõo Reaalgümnaasium ning Nõo Spordihall, ca 1 km kaugusele jääb Nõo Veskijärv supelrannaga. Lähim bussipeatus (Vana-Nõo) asub planeeringualast ca 400 m kaugusel põhjas 22155 Nõo-Tamsa tee ääres. Planeeringualast ca 2 km kaugusele kirdesse jääb rongijaam.

Kontaktvööndi hoonestuse näol on tegemist valdavalt 1- kuni 2-korruseliste üksikelamutega. Lähiala hoonestuse põhilise välisviimistluse materjalidena on kasutatud puitlaudist, tellist ja krohvi. Katusetüüpidest esineb erineva kaldega viilkatuseid. Katusekalded on kontaktvööndis valdavalt 10-450 ning hoonete harja suund on valdavalt teega paralleelne. Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole, hooned jäävad 22155 Nõo-Tamsa teest 4 – 25 m kaugusele. Kontaktvööndis asuvate elamukruntide suurused jäävad vahemikku 1683 – 4287 m2 ning krundistruktuur on korrapärane.

Lähtuvalt kontaktvööndis asuvast hoonestusest on planeeringuga arhitektuurinõuetena määratud katusekaldeks 15-450, välisviimistlusmaterjalideks krohv, puit ja kivi. Planeeritavate elamukruntide suurused jäävad vahemikku 1748 – 2144 m2 ning krundistruktuur on planeeritud sarnaselt kontaktvööndile korrapäraselt.

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

4

Detailplaneering on üldplaneeringule vastav. Üldplaneeringu järgselt on planeeritava ala juhtfunktsiooniks elamumaa.

Käesolev planeeringu lahendus lähtub Nõo valla üldplaneeringust ning väljakujunenud krundi- ja hoonestusstruktuurist. Planeeringulahendus toetab üldplaneeringu kohast arengut, sobitub ümbritseva keskkonnaga ning muudab piirkonda atraktiivsemaks.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on näidatud joonisel nr 3.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Planeeritav ala hõlmab Luke tn 15 (52801:010:0369, 100% maatulundusmaa) kinnistut Nõo alevikus Tartu maakonnas.

Planeeringuala suurus on 14338 m2.

Luke tn 15 kinnistul asuvad järgmised hooned ja rajatised: Ehitise/rajatise nimetus Peamine kasutamise otstarve1

Elamu 11101 Üksikelamu Kelder 12744 Elamu, kooli vms abihoone Abihoone 12744 Elamu, kooli vms abihoone

Planeeringuala on valdalt lage, kõrghaljastus leidub ala ida osas. Planeeringuala reljeef on valdavalt suhteliselt tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 65,01 – 65,81 m. Olemasoleva üksikelamu ja selle hooviala maapind on ülejäänud kinnistust kõrgem – kõrgused jäävad seal vahemikku 67,15 – 68,37 m.

Planeeringuala läbib kagu osas madalpinge õhuliin kaitsevööndiga 2 m. Kinnistu kagupiiril ulatub planeeringualale sidetrassi kaitsevöönd 1 m.

Planeeringuala piirneb kirde poolsest küljest riigiteega 22155 Nõo-Tamsa. Vastavalt EhS § 92 lõikele 3 on asulas paiknev tee käsitletav tänavana. EhS § 71 lõike 3 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius on 10 meetrit äärmise sõiduraja servast.

Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2.

4. PLANEERINGU LAHENDUS

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuala on jagatud kaheksaks krundiks. Moodustatud on kolm kaksik- ja üksikelamu maa krunti, neli üksikelamu maa krunti ja üks transpordimaa krunt. Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 1. Maakasutuse koondtabel.

Kundi nr

Krundi planeeritud sihtotstarve

Krundi planeerit ud suurus

Moodustatakse kinnistutest (k/ü)

Jagatava krundi suurus

Jagatava krundi senine sihtotstarve

POS 1 EP – Üksikaelamu maa

100%; 2144 m2 Luke tn 15

(52801:010:0369) 2144 m2 maatulundusmaa

100%

1 Andmed vastavalt Ehitisregistris toodule

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

5

Kundi nr

Krundi planeeritud sihtotstarve

Krundi planeerit ud suurus

Moodustatakse kinnistutest (k/ü)

Jagatava krundi suurus

Jagatava krundi senine sihtotstarve

EPk – Kaksikelamu maa 100%

POS 2

EP – Üksikaelamu maa 100%;

EPk – Kaksikelamu maa 100%

2014 m2 Luke tn 15

(52801:010:0369) 2014 m2

maatulundusmaa 100%

POS 3

EP – Üksikaelamu maa 100%;

EPk – Kaksikelamu maa 100%

2001 m2 Luke tn 15

(52801:010:0369) 2001 m2

maatulundusmaa 100%

POS 4 EP – Üksikaelamu maa

100% 1926 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

1926 m2 maatulundusmaa

100%

POS 5 EP – Üksikaelamu maa

100% 1748 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

1748 m2 maatulundusmaa

100%

POS 6 EP – Üksikaelamu maa

100% 1914 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

1914 m2 maatulundusmaa

100%

POS 7 EP – Üksikaelamu maa

100% 1843 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

1843 m2 maatulundusmaa

100%

POS 8 LT – Tee ja tänava maa

100% 747 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

747 m2 maatulundusmaa

100%

4.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, 2) hoonete suurim lubatud arv krundil, 3) hoonete suurim lubatud ehitusealune pindala, 4) hoonete suurim lubatud kõrgus.

Kuni 20 m2 suurused väikeehitised ei kuulu planeeringuga määratud ehitisealuse pinna sisse.

Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4.

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Kavandatud hoonestusalade piiritlemine ning sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Hoonestusalade sees on näidatud kavandatud ehitiste võimalik asukoht. Hoonete suurus ja paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis.

Hoonestusalad on antud suuremad kui suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab lisaks planeeringus välja töötatud kontseptsioonile arvestada ka vastava krundi hoonestaja soove.

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

6

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolev juurdepääs Luke tn 15 kinnistule on tagatud riigiteelt 22155 Nõo-Tamsa. Olemasolev ristumine riigiteelt säilib krundi Pos 4 juurdepääsuks. Juurdepääs on planeeritud Sügaoru tänavalt tupikteena. Planeeritud elamumaa kinnistute teenindamiseks on ette nähtud eraldi tee ja tänava maa krunt (Pos 8). Tupiktee lõppu on planeeritud laiend, mille abil on tagatud päästetehnika autode ümberpööramisvõimalus.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud kavandatud kruntide juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse hoonete projektiga.

Parkimine lahendatakse krundi siseselt elamumaa kinnistute sees.

Planeeritud sõidutee on ette nähtud tolmuvaba kattega. Katendi liik täpsustatakse tee projekteerimise käigus.

Põhimõtteline liikluslahendus on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule peab 10% elamumaa krundist olema täis istutatud kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse all on mõeldud puid, mille tüvi on enam kui 2 m kõrgune.

Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele.

Planeeritud parkimisaladelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada elamukruntide sees. Vallitatud lumi ei tohi takistada sõiduautode parkimiskohtade kasutamise võimalust ja jalakäijate/sõiduautode liikumist.

Krundi piirded võivad olla kuni 1,2 m kõrgused, seejuures ei tohi rajada avausteta müüre ja plekkaedu. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva keskkonnaga. Lubatud piirete materjalid on puit-, metall- ja võrkpiire. Lubatud on hekkide rajamine. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu. Piirdeid võib rajada mööda katastriüksuse piire. Krundipiirist väljapoole piirete rajamine ei ole lubatud.

Planeeringuala vertikaalplaneerimine on ette nähtud lahendada vastava projektiga.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Nõo valla heakorra eeskirjas sätestatud nõudeid.

4.6. Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud hoonestusalade vahelised kaugused on minimaalselt 8 meetrit (vt joonis nr 4).

4.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeritud tehnovõrkude paigutust on projekteerimise käigus lubatud muuta. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil.

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

7

4.7.1. Vee- ja tuletõrje veevarustus

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

4.7.2. Kanalisatsioon

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

4.7.3. Sademevesi ja drenaaž

Sademevesi immutatakse maapinda kinnistu piirides. Sademevee ärajuhtimine naaberkinnistutele pole lubatud. Tänavamaal immutatkse sademevesi teepeenardesse.

4.7.4. Elektrivarustus

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

Planeeringuala läbib KK Niidu 2 madalpinge õhuliin, mis piirab ehitustingimusi krundil Pos 5. Planeeringuga on ette nähtud vajadusel õhuliin paigutada maakaablisse planeeringualal krundil Pos 4 asuvast mastist kuni planeeringualast kagusse jääva mastini ning antud on maakaabli orienteeruv võimalik asukoht (joonisel 4). Õhuliini maakaablisse paigutamine ei ole vajalik, kui krundi Pos 5 hoonestus projekteeritakse õhuliini kaitsevööndist väljapoole. Õhuliini maakaablisse viimine ning maakaabli täpne asukoht pannakse paika projekteerimisel kui on selge hoonestuse paiknemine. Kui õhuliini maakaablisse ei viida, tuleb arvesatada õhuliini kaitsevööndiga 2 m mõlemale poole liini telge.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.

4.7.5. Soojavarustus

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

Lubatud on ka kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas.

Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Päikesepaneelidel eelistatult katus.

4.7.6. Sidevarustus

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

8

Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse, millele on vajalik tagada vaba juurdepääs. Eraldi konteinereid kasutada sorteeritud ja olmejäätmetele. Elamukrundil on konteinerite paiknemine lubatud lahendada jäätmemajas, prügikonteinerite varjualuse või süvakogumismahutite abil. Lahtised jäätmekonteinerid ei ole lubatud. Täpne lahendus ning asukoht anda hoone projekteerimise käigus. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele.

Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra sihtväärtused planeeringualal on 55 dB päeval ja 50 dB öösel. Planeeringuala läheduses asuvad olemasolevad elamud, mistõttu tuleb tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestama, et tehnoseadmete müra ei ületaks määruses toodud normtasemeid. Tehnoseade ei tohi lähipiirkonna elamute välisterritooriumitel ületada päevasel ajal 50dB ja öisel ajal 40dB.

Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.

Tulevikus (piirkonna liikluskoormuse tõusul) võib esineda müra suurenemist valdavalt teekaitsevööndis ja selle vahetus läheduses. Kavandatud hoonestus jääb tee kaitsevööndist väljapoole. Lisaks on planeeritud puhverhaljastust ridaelamute ja tee vahele, et vähendada elamualade müra sihtväärtust.

Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:

• hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga; • akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;

• hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;

• õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.

Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.9. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

9

järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne, linnaruumi rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda sobivaid materjale. Fassaadide lahendamisel on soovitav kasutada erinevate materjalide liigendamist. Kasutada kvaliteetseid sertifitseeritud materjale.

Arhitektuurinõuetena on määratud:

1. Lubatud katusekallete vahemik – 15-45º, abihoonetel 0-45º;

2. Katuseharja suund – risti või paralleelne teega;

3. Katusekattematerjalid – keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine;

4. Põhilised välisviimistlusmaterjalid – krohv, puit, kivi;

5. Piirded - ažuurne (avaustega), suurim lubatud kõrgus kuni 1,2 m, soovitavalt kasutada piireteks haljastust (hekke) või hekke koos võrkaiaga või puitlippaeda.

Hoonete +/- 0,00 täpsustatakse projekteerimise etapis.

4.10. Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

10

õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.11. Servituutide vajaduse määramine Servituudi vajadusega alad täpsustatakse põhilahenduse käigus.

4.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringu alale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tehnovõrkude kaitsevöönditega. Kõigi tehnovõrkude kaitsevööndites tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest seadustest ja määrustest.

Planeeringu alale ulatub 22155 Nõo-Tamsa tee kaitsevöönd 10 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, muuhulgas on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 3.

4.13. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeeringuala ehitusõigused realiseerib kinnistu igakordne omanik.

Detailplaneeringu realiseerimise ehitusetapid:

• Servituudilepingute sõlmimine; • Püsikattega juurdepääsuteede, kõnniteede ja parkimisalade rajamine; • Planeeritud hoone ja tehnovõrkude (kuni liitumispunktideni) ning -rajatiste rajamine; • Haljastuse rajamine.

Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

Kõik arendusalaga seotud ehitusobjektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 92 lg 3) tuleb taotleda Transpordiameti käest nõuded projektile.

Transpordiamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kruntide ehitusõiguse ja juurdepääsuteed realiseerivad kruntide omanikud.

Enne planeeringu kehtestamist tuleb huvitatud isikul sõlmida Nõo Vallavalitsusega leping, milles lepitakse kokku teede ja kommunikatsioonide väljaehitamise järjekord, aeg ning finantseerimine. Kasutuslubade väljastamise aluseks on huvitatud isiku ja Nõo Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud tingimuste täitmine.

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post vald@nvv.ee a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB

Transpordiamet Teie 01.04.2022 nr 7.2-2/22/5474-2

maantee@transpordiamet.ee Meie 17. mai 2023 nr 7-2/852

Detailplaneeringu menetluses Transpordiameti

seisukoha ülevaatamise taotlus

Teatame et Nõo Vallavalitsuse poolt 8. märtsi 2022 korraldusega nr 92 algatatud Nõo vallas Nõo

alevikus Luke tn 15 asuva maaüksuse detailplaneeringu menetluses vahetus huvitatud isik ning muutus

ka planeeritav ehitusmaht. Huvitatud isik soovib säilitada olemasoleva elamu koos olemasoleva

ristumiskohaga riigitee km 1,686. Ülejäänud väikeelamute juurdepääs soovitakse kavandada Sügaoru

tänavalt (kohalik tee nr 5280100). Planeeringu eskiis lisatud.

Transpordiamet on oma varasemas seisukohas (01.04.2022 nr 7.2-2/22/5474-2) seadnud järgmise

tingimuse:

„5. Hetkel on juurdepääs planeeringualale tagatud riigitee km 1,686 olemasolevalt ristumiskohalt

(mahasõit, sissesõit elukohta). Vastavalt lisatud skeemile (Lisa 3) soovitakse planeeringualale tagada

juurdepääs nii riigiteelt kui ka Sügaoru tänavalt (kohalik tee nr 5280100).

Planeeringuala asukohas toimub üleminek asulavälisele liikluskeskkonnale (50 km/h kiiruspiiranguala

lõpp, puuduv hoonestusjoon). Võttes aluseks Transpordiameti peadirektori 11.03.2022 käskkirjaga nr

1.1-7/22/64 kinnitatud juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhend“ on

samatasandiliste ristmike lubatud vahekaugus antud asukohas 100 m (ristmikud liituva tee

liiklussagedusega ≥ 20 autot/ööpäevas), mistõttu me ei saa anda nõusolekut planeeringualale uue

ristmiku rajamiseks.

Juurdepääs planeeringualale kavandada Sügaoru tänavalt (kohalik tee nr 5280100); olemasolev

ristumiskoht riigitee km 1,686 määrata likvideerimiseks ning täiendavaid ristumiskohti riigiteele mitte

kavandada.“

Nõo vallavalitsus palub arvestades muutunud lahendust ja kaaluda 50 km/h kiiruspiirangualal

olemasoleva ühe elamuni viiva ristumiskoha säilitamise võimalust riigitee km 1,686.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Piia Raig piia@nvv.ee, 745 5434, 53324845

04.2024

SITUATSIOONISKEEM

1

Luke tn 15 maaüksuse detailplaneering

R. Smuškin

Peaarhitekt:

Objekt:

Joonis:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Töö nr.:

Skaala:

Staadium:

L. Andla

Planeerija:

Objekti asukoht:

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

MRT reg. nr.: EEP001313

Registrikood: 10439501

Ülikooli 4-3, 51003 Tartu

tel.: (+372) 7 308 260

e-post: arhpro@arhpro.ee

web: www.arhpro.ee

Tartu

Arhitektuuribüroo

®

1:10 000

Nõo vald, Nõo alevik

Joonise nr.:

Eskiis

Kohalik Kinnisvara OÜ

DP17324

PLANEERINGUALA PIIR

N

S

Märkused:

1. Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist (24.04.2024).

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

2K

9 m

3K

12 m

2

2

1

5

5

N

õ

o

-

T

a

m

s

a

t

e

e

2

2

1

8

0

N

õ

o

- K

a

m

b

j a

t e

e

S

ü

g

a

o

r

u

t

ä

n

a

v

S

ü

g

a

o

r

u

t

ä

n

a

v

A

a

s

a

t

ä

n

a

v

L

a

o

t

ä

n

a

v

04.2024

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

3

Luke tn 15 maaüksuse detailplaneering

R. Smuškin

Peaarhitekt:

Objekt:

Joonis:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Töö nr.:

Skaala:

Staadium:

L. Andla

Planeerija:

Objekti asukoht:

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

MRT reg. nr.: EEP001313

Registrikood: 10439501

Ülikooli 4-3, 51003 Tartu

tel.: (+372) 7 308 260

e-post: arhpro@arhpro.ee

web: www.arhpro.ee

Tartu

Arhitektuuribüroo

®

1:3000

Nõo vald, Nõo alevik

Joonise nr.:

Eskiis

Kohalik Kinnisvara OÜ

DP17324

N

S

Märkused:

1. Alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist (24.04.2024).

1

1

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KINNISTU PIIR

PLANEERITAV KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

SÕIDUKITE LIIKUMISUUNAD

PLANEERITAV ELAMU

OLEMASOLEV ELAMUMAA

OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA

OLEMASOLEV ÜLDKASUTATAV MAA/ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA

OLEMASOLEV TOOTMISMAA

LEPPEMÄRGID

VAREM KEHTESTATUD DETAILPLANEERING

Meegleri katastriüksuste ja selle lähiala detailplaneering

(kehtestatud 23.08.2021)

VAREM PLANEERITUD ÜKSIK- VÕI KAKSIKELAMU

VAREM PLANEERITUD KORTERELAMU

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501

Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post arhpro@arhpro.ee

Töö nr DP17324

Nõo alevik

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

I köide

Huvitatud isik: Kohalik Kinnisvara OÜ

Büroo juhataja: Urmas Makrjakov

Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7

Planeerija: Laura Andla

Tartu 2024

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

2

PLANEERINGU KOOSSEIS

SISUKORD

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ....................................................................... 3

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................... 3

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus .................................................................................. 4

4. Planeeringu lahendus ........................................................................................................ 4

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine......................................................................... 4

4.2. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................... 5

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................. 5

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................ 6

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 6

4.6. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 6

4.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ........................................................................... 6

4.7.1. Vee- ja tuletõrje veevarustus ................................................................................ 7

4.7.2. Kanalisatsioon ..................................................................................................... 7

4.7.3. Sademevesi ja drenaaž ....................................................................................... 7

4.7.4. Elektrivarustus ..................................................................................................... 7

4.7.5. Soojavarustus ...................................................................................................... 7

4.7.6. Sidevarustus ........................................................................................................ 7

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ................................ 7

4.9. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused .................................................. 8

4.10. Planeeringuga kaasnevad mõjud .............................................................................. 9

4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................10

4.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus .....................................................................................................................10

4.13. Planeeringu rakendamise võimalused .....................................................................10

GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem joonis 1 2. Olemasolev olukord joonis 2 3. Kontaktvöönd joonis 3 4. Eskiisjoonis joonis 4

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Nõo Vallavalitsuse 8. märts 2022. a korraldus nr 92 „Detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaasaegse, inimsõbraliku ja tervikliku elamukvartali kujundamine. Planeeringuga määratakse ühtlasi maakasutustingimused ning kruntidele juurdepääsud, heakorrastus, haljastus ja tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneeringu koostamise alusplaanina on kasutatud Geodeesia OÜ tööd (töö nr GE- 3511, koostatud september 2022. a, M 1:500).

Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded;

 Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 (Nõo Vallavalitsus ja Emajõe Veevärk AS, 2019);

 Nõo alevikus asuva Meegleri katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering (Tiina Kuusepuu, Diplomi nr: MB 002238, Plaan OÜ).

2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Nõo alevikus ca 13 km kaugusel Tartu linna piirist.

Ala vahetus läheduses paiknevad põhilised teenused ja samas asub ala ka vaikses elamurajoonis, mis loob sinna soodsad elamisvõimalused. Planeeringualast ca 800 m kaugusel loodes asub Nõo Lasteaed Krõll, ca 1,7 km kaugusele kirdesse jäävad Nõo Põhikool, Nõo Reaalgümnaasium ning Nõo Spordihall, ca 1 km kaugusele jääb Nõo Veskijärv supelrannaga. Lähim bussipeatus (Vana-Nõo) asub planeeringualast ca 400 m kaugusel põhjas 22155 Nõo-Tamsa tee ääres. Planeeringualast ca 2 km kaugusele kirdesse jääb rongijaam.

Kontaktvööndi hoonestuse näol on tegemist valdavalt 1- kuni 2-korruseliste üksikelamutega. Lähiala hoonestuse põhilise välisviimistluse materjalidena on kasutatud puitlaudist, tellist ja krohvi. Katusetüüpidest esineb erineva kaldega viilkatuseid. Katusekalded on kontaktvööndis valdavalt 10-450 ning hoonete harja suund on valdavalt teega paralleelne. Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole, hooned jäävad 22155 Nõo-Tamsa teest 4 – 25 m kaugusele. Kontaktvööndis asuvate elamukruntide suurused jäävad vahemikku 1683 – 4287 m2 ning krundistruktuur on korrapärane.

Lähtuvalt kontaktvööndis asuvast hoonestusest on planeeringuga arhitektuurinõuetena määratud katusekaldeks 15-450, välisviimistlusmaterjalideks krohv, puit ja kivi. Planeeritavate elamukruntide suurused jäävad vahemikku 1748 – 2144 m2 ning krundistruktuur on planeeritud sarnaselt kontaktvööndile korrapäraselt.

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

4

Detailplaneering on üldplaneeringule vastav. Üldplaneeringu järgselt on planeeritava ala juhtfunktsiooniks elamumaa.

Käesolev planeeringu lahendus lähtub Nõo valla üldplaneeringust ning väljakujunenud krundi- ja hoonestusstruktuurist. Planeeringulahendus toetab üldplaneeringu kohast arengut, sobitub ümbritseva keskkonnaga ning muudab piirkonda atraktiivsemaks.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on näidatud joonisel nr 3.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Planeeritav ala hõlmab Luke tn 15 (52801:010:0369, 100% maatulundusmaa) kinnistut Nõo alevikus Tartu maakonnas.

Planeeringuala suurus on 14338 m2.

Luke tn 15 kinnistul asuvad järgmised hooned ja rajatised: Ehitise/rajatise nimetus Peamine kasutamise otstarve1

Elamu 11101 Üksikelamu Kelder 12744 Elamu, kooli vms abihoone Abihoone 12744 Elamu, kooli vms abihoone

Planeeringuala on valdalt lage, kõrghaljastus leidub ala ida osas. Planeeringuala reljeef on valdavalt suhteliselt tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 65,01 – 65,81 m. Olemasoleva üksikelamu ja selle hooviala maapind on ülejäänud kinnistust kõrgem – kõrgused jäävad seal vahemikku 67,15 – 68,37 m.

Planeeringuala läbib kagu osas madalpinge õhuliin kaitsevööndiga 2 m. Kinnistu kagupiiril ulatub planeeringualale sidetrassi kaitsevöönd 1 m.

Planeeringuala piirneb kirde poolsest küljest riigiteega 22155 Nõo-Tamsa. Vastavalt EhS § 92 lõikele 3 on asulas paiknev tee käsitletav tänavana. EhS § 71 lõike 3 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius on 10 meetrit äärmise sõiduraja servast.

Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2.

4. PLANEERINGU LAHENDUS

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuala on jagatud kaheksaks krundiks. Moodustatud on kolm kaksik- ja üksikelamu maa krunti, neli üksikelamu maa krunti ja üks transpordimaa krunt. Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 1. Maakasutuse koondtabel.

Kundi nr

Krundi planeeritud sihtotstarve

Krundi planeerit ud suurus

Moodustatakse kinnistutest (k/ü)

Jagatava krundi suurus

Jagatava krundi senine sihtotstarve

POS 1 EP – Üksikaelamu maa

100%; 2144 m2 Luke tn 15

(52801:010:0369) 2144 m2 maatulundusmaa

100%

1 Andmed vastavalt Ehitisregistris toodule

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

5

Kundi nr

Krundi planeeritud sihtotstarve

Krundi planeerit ud suurus

Moodustatakse kinnistutest (k/ü)

Jagatava krundi suurus

Jagatava krundi senine sihtotstarve

EPk – Kaksikelamu maa 100%

POS 2

EP – Üksikaelamu maa 100%;

EPk – Kaksikelamu maa 100%

2014 m2 Luke tn 15

(52801:010:0369) 2014 m2

maatulundusmaa 100%

POS 3

EP – Üksikaelamu maa 100%;

EPk – Kaksikelamu maa 100%

2001 m2 Luke tn 15

(52801:010:0369) 2001 m2

maatulundusmaa 100%

POS 4 EP – Üksikaelamu maa

100% 1926 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

1926 m2 maatulundusmaa

100%

POS 5 EP – Üksikaelamu maa

100% 1748 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

1748 m2 maatulundusmaa

100%

POS 6 EP – Üksikaelamu maa

100% 1914 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

1914 m2 maatulundusmaa

100%

POS 7 EP – Üksikaelamu maa

100% 1843 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

1843 m2 maatulundusmaa

100%

POS 8 LT – Tee ja tänava maa

100% 747 m2

Luke tn 15 (52801:010:0369)

747 m2 maatulundusmaa

100%

4.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, 2) hoonete suurim lubatud arv krundil, 3) hoonete suurim lubatud ehitusealune pindala, 4) hoonete suurim lubatud kõrgus.

Kuni 20 m2 suurused väikeehitised ei kuulu planeeringuga määratud ehitisealuse pinna sisse.

Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4.

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Kavandatud hoonestusalade piiritlemine ning sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Hoonestusalade sees on näidatud kavandatud ehitiste võimalik asukoht. Hoonete suurus ja paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis.

Hoonestusalad on antud suuremad kui suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab lisaks planeeringus välja töötatud kontseptsioonile arvestada ka vastava krundi hoonestaja soove.

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

6

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolev juurdepääs Luke tn 15 kinnistule on tagatud riigiteelt 22155 Nõo-Tamsa. Olemasolev ristumine riigiteelt säilib krundi Pos 4 juurdepääsuks. Juurdepääs on planeeritud Sügaoru tänavalt tupikteena. Planeeritud elamumaa kinnistute teenindamiseks on ette nähtud eraldi tee ja tänava maa krunt (Pos 8). Tupiktee lõppu on planeeritud laiend, mille abil on tagatud päästetehnika autode ümberpööramisvõimalus.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud kavandatud kruntide juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse hoonete projektiga.

Parkimine lahendatakse krundi siseselt elamumaa kinnistute sees.

Planeeritud sõidutee on ette nähtud tolmuvaba kattega. Katendi liik täpsustatakse tee projekteerimise käigus.

Põhimõtteline liikluslahendus on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule peab 10% elamumaa krundist olema täis istutatud kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse all on mõeldud puid, mille tüvi on enam kui 2 m kõrgune.

Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele.

Planeeritud parkimisaladelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada elamukruntide sees. Vallitatud lumi ei tohi takistada sõiduautode parkimiskohtade kasutamise võimalust ja jalakäijate/sõiduautode liikumist.

Krundi piirded võivad olla kuni 1,2 m kõrgused, seejuures ei tohi rajada avausteta müüre ja plekkaedu. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva keskkonnaga. Lubatud piirete materjalid on puit-, metall- ja võrkpiire. Lubatud on hekkide rajamine. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu. Piirdeid võib rajada mööda katastriüksuse piire. Krundipiirist väljapoole piirete rajamine ei ole lubatud.

Planeeringuala vertikaalplaneerimine on ette nähtud lahendada vastava projektiga.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Nõo valla heakorra eeskirjas sätestatud nõudeid.

4.6. Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud hoonestusalade vahelised kaugused on minimaalselt 8 meetrit (vt joonis nr 4).

4.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeritud tehnovõrkude paigutust on projekteerimise käigus lubatud muuta. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil.

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

7

4.7.1. Vee- ja tuletõrje veevarustus

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

4.7.2. Kanalisatsioon

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

4.7.3. Sademevesi ja drenaaž

Sademevesi immutatakse maapinda kinnistu piirides. Sademevee ärajuhtimine naaberkinnistutele pole lubatud. Tänavamaal immutatkse sademevesi teepeenardesse.

4.7.4. Elektrivarustus

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

Planeeringuala läbib KK Niidu 2 madalpinge õhuliin, mis piirab ehitustingimusi krundil Pos 5. Planeeringuga on ette nähtud vajadusel õhuliin paigutada maakaablisse planeeringualal krundil Pos 4 asuvast mastist kuni planeeringualast kagusse jääva mastini ning antud on maakaabli orienteeruv võimalik asukoht (joonisel 4). Õhuliini maakaablisse paigutamine ei ole vajalik, kui krundi Pos 5 hoonestus projekteeritakse õhuliini kaitsevööndist väljapoole. Õhuliini maakaablisse viimine ning maakaabli täpne asukoht pannakse paika projekteerimisel kui on selge hoonestuse paiknemine. Kui õhuliini maakaablisse ei viida, tuleb arvesatada õhuliini kaitsevööndiga 2 m mõlemale poole liini telge.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.

4.7.5. Soojavarustus

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

Lubatud on ka kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas.

Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Päikesepaneelidel eelistatult katus.

4.7.6. Sidevarustus

Lahendatakse edasise planeerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

8

Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse, millele on vajalik tagada vaba juurdepääs. Eraldi konteinereid kasutada sorteeritud ja olmejäätmetele. Elamukrundil on konteinerite paiknemine lubatud lahendada jäätmemajas, prügikonteinerite varjualuse või süvakogumismahutite abil. Lahtised jäätmekonteinerid ei ole lubatud. Täpne lahendus ning asukoht anda hoone projekteerimise käigus. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele.

Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra sihtväärtused planeeringualal on 55 dB päeval ja 50 dB öösel. Planeeringuala läheduses asuvad olemasolevad elamud, mistõttu tuleb tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestama, et tehnoseadmete müra ei ületaks määruses toodud normtasemeid. Tehnoseade ei tohi lähipiirkonna elamute välisterritooriumitel ületada päevasel ajal 50dB ja öisel ajal 40dB.

Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.

Tulevikus (piirkonna liikluskoormuse tõusul) võib esineda müra suurenemist valdavalt teekaitsevööndis ja selle vahetus läheduses. Kavandatud hoonestus jääb tee kaitsevööndist väljapoole. Lisaks on planeeritud puhverhaljastust ridaelamute ja tee vahele, et vähendada elamualade müra sihtväärtust.

Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:

• hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga; • akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;

• hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;

• õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.

Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.9. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

9

järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne, linnaruumi rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda sobivaid materjale. Fassaadide lahendamisel on soovitav kasutada erinevate materjalide liigendamist. Kasutada kvaliteetseid sertifitseeritud materjale.

Arhitektuurinõuetena on määratud:

1. Lubatud katusekallete vahemik – 15-45º, abihoonetel 0-45º;

2. Katuseharja suund – risti või paralleelne teega;

3. Katusekattematerjalid – keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine;

4. Põhilised välisviimistlusmaterjalid – krohv, puit, kivi;

5. Piirded - ažuurne (avaustega), suurim lubatud kõrgus kuni 1,2 m, soovitavalt kasutada piireteks haljastust (hekke) või hekke koos võrkaiaga või puitlippaeda.

Hoonete +/- 0,00 täpsustatakse projekteerimise etapis.

4.10. Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja

LUKE TN 15 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Nõo alevik

Töö nr DP17324, väljastatud 04.2024 Eskiis

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Vastutav spetsialist: R. Smuškin

10

õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.11. Servituutide vajaduse määramine Servituudi vajadusega alad täpsustatakse põhilahenduse käigus.

4.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringu alale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tehnovõrkude kaitsevöönditega. Kõigi tehnovõrkude kaitsevööndites tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest seadustest ja määrustest.

Planeeringu alale ulatub 22155 Nõo-Tamsa tee kaitsevöönd 10 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, muuhulgas on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 3.

4.13. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeeringuala ehitusõigused realiseerib kinnistu igakordne omanik.

Detailplaneeringu realiseerimise ehitusetapid:

• Servituudilepingute sõlmimine; • Püsikattega juurdepääsuteede, kõnniteede ja parkimisalade rajamine; • Planeeritud hoone ja tehnovõrkude (kuni liitumispunktideni) ning -rajatiste rajamine; • Haljastuse rajamine.

Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

Kõik arendusalaga seotud ehitusobjektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 92 lg 3) tuleb taotleda Transpordiameti käest nõuded projektile.

Transpordiamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kruntide ehitusõiguse ja juurdepääsuteed realiseerivad kruntide omanikud.

Enne planeeringu kehtestamist tuleb huvitatud isikul sõlmida Nõo Vallavalitsusega leping, milles lepitakse kokku teede ja kommunikatsioonide väljaehitamise järjekord, aeg ning finantseerimine. Kasutuslubade väljastamise aluseks on huvitatud isiku ja Nõo Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud tingimuste täitmine.

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post vald@nvv.ee a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB

Transpordiamet Teie 01.04.2022 nr 7.2-2/22/5474-2

maantee@transpordiamet.ee Meie 17. mai 2023 nr 7-2/852

Detailplaneeringu menetluses Transpordiameti

seisukoha ülevaatamise taotlus

Teatame et Nõo Vallavalitsuse poolt 8. märtsi 2022 korraldusega nr 92 algatatud Nõo vallas Nõo

alevikus Luke tn 15 asuva maaüksuse detailplaneeringu menetluses vahetus huvitatud isik ning muutus

ka planeeritav ehitusmaht. Huvitatud isik soovib säilitada olemasoleva elamu koos olemasoleva

ristumiskohaga riigitee km 1,686. Ülejäänud väikeelamute juurdepääs soovitakse kavandada Sügaoru

tänavalt (kohalik tee nr 5280100). Planeeringu eskiis lisatud.

Transpordiamet on oma varasemas seisukohas (01.04.2022 nr 7.2-2/22/5474-2) seadnud järgmise

tingimuse:

„5. Hetkel on juurdepääs planeeringualale tagatud riigitee km 1,686 olemasolevalt ristumiskohalt

(mahasõit, sissesõit elukohta). Vastavalt lisatud skeemile (Lisa 3) soovitakse planeeringualale tagada

juurdepääs nii riigiteelt kui ka Sügaoru tänavalt (kohalik tee nr 5280100).

Planeeringuala asukohas toimub üleminek asulavälisele liikluskeskkonnale (50 km/h kiiruspiiranguala

lõpp, puuduv hoonestusjoon). Võttes aluseks Transpordiameti peadirektori 11.03.2022 käskkirjaga nr

1.1-7/22/64 kinnitatud juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhend“ on

samatasandiliste ristmike lubatud vahekaugus antud asukohas 100 m (ristmikud liituva tee

liiklussagedusega ≥ 20 autot/ööpäevas), mistõttu me ei saa anda nõusolekut planeeringualale uue

ristmiku rajamiseks.

Juurdepääs planeeringualale kavandada Sügaoru tänavalt (kohalik tee nr 5280100); olemasolev

ristumiskoht riigitee km 1,686 määrata likvideerimiseks ning täiendavaid ristumiskohti riigiteele mitte

kavandada.“

Nõo vallavalitsus palub arvestades muutunud lahendust ja kaaluda 50 km/h kiiruspiirangualal

olemasoleva ühe elamuni viiva ristumiskoha säilitamise võimalust riigitee km 1,686.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Piia Raig piia@nvv.ee, 745 5434, 53324845