Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/23/11210-4 |
Registreeritud | 29.08.2023 |
Sünkroonitud | 18.06.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Alutaguse Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Alutaguse Vallavalitsus |
Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Alutaguse Vallavalitsus
Tartu mnt 56
41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse
vald, Iisaku alevik
Teie 26.07.2023 nr 7-6/160-1
Meie 29.08.2023 nr 7.2-2/23/11210-4
Kassikaku kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine märkustega
Olete taotlenud meie kooskõlastust Kassikaku kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus
12201:001:1980, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused planeeringualale
hooajalise kasutusega elamute (suvilate) rajamiseks.
Planeeringuala piirneb riigitee nr 13111 Kauksi-Vasknarva (edaspidi riigitee) km 15,41-15,62.
Planeeringu koostamisel on arvestatud meie 12.06.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/11210-2 edastatud
seisukohtadega.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu järgmiste
märkustega.
1. Planeeringualale juurdepääsu tagav ristmik riigitee km 15,41 seadustatakse hiljemalt enne
planeeringualale mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist
(ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule).
Ristumiskoha seadustamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie käest nõuded
ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Juurdepääs kavandatavale tuletõrje veevõtukohale toimub läbi planeeringuala POS 10 kaudu.
Tulenevalt riigitee katte laiusest (5,65 m) ei ole lubatud päästeautode peatumine riigitee servas,
sest ei ole tagatud > 3,5 m laiune läbipääs peatuva päästeauto kõrvalt.
3. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
meile nõusoleku saamiseks.
4. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist, planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
2 (2)
Lisad:
1. SK100_alajoe_kassikaku_seletuskiri
2. JN100_Kassikaku_dp_pohijoonis_160823
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
Alajõe küla Kassikaku kinnistu
detailplaneering
Töö nr 005-23
Versioon 13.07.2023
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Alutaguse Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
NOJU Kinnisvara OÜ
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5
1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5
2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 5
2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................................................................................... 5
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 8
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .............................................................................. 10
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ... 13
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 13
3.1 Planeeringuala kirjeldus ja valiku põhjendused ......................................................................................... 13
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 14
3.3 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 14
3.4 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................................... 15
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 15
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 16
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 17
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 18
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 18
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................................... 19
3.8.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 20
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 20
3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 20
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................. 21
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 22
3.11.1 Heitvee ärajuhtimine ................................................................................................................................ 22
3.11.2 Jäätmed .................................................................................................................................................... 22
3.11.3 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 22
3.11.4 Radoon ...................................................................................................................................................... 22
3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 23
3.11.6 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 23
3.11.7 Tegevus Peipsi järve rannal ...................................................................................................................... 24
3.12 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 25
3.13 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 25
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 25
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 25
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ......................................................................... 27
JOONISED ............................................................................................................................................................. 29
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on aluseks Alutaguse Vallavalitsuse 05.05.2023 korraldus
nr 192 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu algatamine .
Planeeringu koostamise eesmärgiks on hooajalise kasutusega elamute (suvilate)
ehitamine.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases
sisus kasutatud:
⚫ Alutaguse valla üldplaneeringut (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020
otusega nr 285);
⚫ Metsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringut (Inari Works OÜ, kehtestatud
Alajõe Vallavolikogu 27.12.2016 otsusega nr 33);
⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Osaühing Ida-Viru GEO poolt
aprillis 2023 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 2652-04-23).
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringualaks on maaüksus Kassikaku (kt 12201:001:1980) pindalaga 24 687 m²
ja sellega piirnev kõrvalmaantee nr 13111 Kauksi – Vasknarva. Planeeringuala
pindala on kokku ligikaudu 2,8 ha.
Kassikaku maaüksuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Kõlvikuliselt koosseisult
moodustab maaüksusest 22 039 m² metsamaa ja 2 648 m² muu maa.
Kassikaku maaüksus piirneb põhjast kõrvalmaanteega nr 13111 Kauksi - Vasknarva
(riigitee), lõunast Emmeliine maaüksusega (maatulundusmaa, pindala
8.24 ha, riigiomand), idast Liilia maaüksusega (elamumaa, pindala 8 763 m²,
eraomand) ja läänest Järve maaüksusega (elamumaa, pindala 5 431 m²,
eraomand).
6 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
Kassikaku maaüksus on varasemalt olnud hoonestatud nelja suvilaga, mis on kas
täielikult või väga ulatuslikult amortiseerunud (vt foto 1).
Foto 1. Vaade lõuna poole (Peipsi järve poole) luidete vahel paiknevatele endistele
suvilatele. Foto: Jaana Veskimeister, 01.05.2023
Ehitisregistri andmetel on suvilate ehitisealused pinnad vastavalt 92 m² (suvila 1),
62 m² (suvilad 2 ja 3) ning 110 m² (suvila 4). Ehitisregistris näidatud suvilate
asukohad ei ühti täielikult reaalsete asukohtadega, samuti on topo-geodeetilise
alusplaani andmetel suvilate ehitisealused pinnad mõnevõrra teised (66 m², 67 m²,
86 m² ja 133 m²). Endiste suvilate varemetele lisaks jääb maaüksusele erinevaid
ehitisi, nt lagunenud kuivkäimla, puurkaev koos majaga (registrisse kandmata),
suitsuahi ning muud tuvastamata otstarbega väikerajatised.
Endised suvilad koos juurdepääsuteedega jäävad liivaluidete vahele. Liivaluited
on võrdlemisi kõrged ja keskmiselt järsud maaüksuse lõunapiiril, kus nõlva kallak on
ca 24°-31°. Kassikaku maaüksuse maapinna kõrguste vahe on ca 9 m (42 m/abs
lõunapiiril luidete tipus ja ligikaudu 33 m/abs riigitee poolsel küljel. Selleks, et mitte
lõhkuda piirkonnale omaseid ja looduskauneid luited, tuleb uushoonestamisel
maksimaalses võimalikus ulatuses järgida vanu hoonete ja teede asukohti.
Kogu maaüksusele on koostatud metsakorralduskava, mille kohasel t on ala
jaotatud kaheks eraldiseks. Kassikaku maaüksusel kasvab peamise puuliigina
piirkonnale omaselt mänd (eraldisel 1, mille pindala on 2,31 ha lausa 92% ulatuses),
üksikute puudena esineb ka kaske, haaba, kuuske ja remmelgat (eelkõige eraldisel
2, mille pindala on 0,16 ha). Hoonete asukohavalikul on lisaks luidetele oluline
arvestada ka elujõuliste puude säilimisega, st hoone(te) asukohad tuleb valida
vastavalt (et raiete vajadus oleks minimaalne). Uushoonestamisel arvestada
piirkonnas levivate liikidega.
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 7
Planeeringualasse jääva Kassikaku maaüksusega piirneva kõrvalmaantee
sõidutee laius on ca 5,7 m, sõidutee on asfaltkattega, kergliiklusteed puuduvad.
Juurdepääs (mahasõit) riigiteelt Kassikaku maaüksusele on olemasolevalt kahest
asukohast: loodenurgast ühiselt Järve maaüksusega (riigitee km 15,41, mille rajas
Järve maaüksuse omanik, seadustamata) ja läbi naabermaaüksuse Liilia
(ajalooline juurdepääs). Vältimaks uue täiendava mahasõidu rajamist ja servituudi
seadmise vajadust (Liilia maaüksusel), on juurdepääsuks mõistlik ette näha
olemasolev maaükuse loodenurka jääv mahasõit.
Olemasolev jalakäijate liikumine randa toimub asukohas, kus liivaluited järve ääres
on madalamad. Teerada kulgeb naabermaaüksuse Järve (kt 12201:001:0469)
poolt ja läbi planeeringuala edelanurga. Kuigi üldplaneering juurdepääsu
kallasrajale läbi planeeringuala ette ei näe (vt ka ptk 2.3), on mõistlik tagada
jalakäijate harjumuspärased liikumisteed, et vältida tulevikus konfliktolukordi, kus
jalakäijad püüavad liikuda läbi eramaa.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
25.05.2023) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole
registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega
Natura 2000 võrgustikku. Kassikaku maaüksusel ei paikne looduskaitseseaduse § 4
lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte.
Planeeringualale ulatub Peipsi järve ranna 100 m laiune ehituskeeluvöönd ja 200 m
laiune piiranguvöönd. Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3 kohaselt on
ehituskeeluvööndi laius linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval
kompaktse asustusega alal (tiheasustusalal) 50 m. Alutaguse valla üldplaneeringu
kohaselt (vt ptk 2.3) jääb planeeringuala kompaktse asustusega alale
(tiheasustusalale). Looduskaitseseaduse § 38 lg 2 kohaselt ulatub
ehituskeeluvöönd metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ranna
piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse § 3 lg 3 kohaselt ei loeta metsamaaks
metsaseaduse tähenduses õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala,
marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike
maad. Kassikaku maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa 100%,
mistõttu on kohalik omavalitsus leidnud, et looduskaitseseaduse § 38 lg 2 ei kehti.
Üldplaneeringuga on Peipsi järve ranna ehituskeeluvööndit suurendatud Peipsi
järve äärsete kompaktse asustusega alade piires kuni olemasoleva ehitusjooneni
piirkondades, kus see on lähemal kui 100 m veekogust. Ehituskeeluvööndit
suurendati: Kauksi, Kuru, Uusküla, Katase, Alajõe, Karjamaa, Remniku ja Smolnitsa
kompaktse asustusega alade piires. Ehituskeeluvööndit suurendati, sest terve
Peipsi põhjapoolne kallas on kaetud liivaluidetega. Kompaktne asustus on
ajalooliselt välja kujunenud ja hoonestusjoon ei ulatu luidetest järve poole .
Üldplaneeringus ei ole ehituskeeluvööndi suurendamist graafiliselt fikseeritud, st
lähtuda tuleb olemasolevast ehitusjoonest. Ehitusjoon planeeringualal ja selle
mõjupiirkonnas on erinev: ca 50 m-st kuni enam kui 100 m-ni veepiirist, sõltuvalt
sellest, kuidas paiknevad luited.
Planeeringualal asuvad olemasolevad hooned jäävad luidete alale. Luited
ulatuvad vähemal või rohkemal määral kuni maaüksuse keskosas oleva teeni.
Uushoonestusalad tuleb seetõttu määrata väljaspoole luidete ala ja/või luidete
vahelisel alal; luidetel alal on võimalik hoonestada ainult olemasoleva hoonestuse
asukohas.
8 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
Põhjavesi piirkonnas on keskmiselt ja suhteliselt kaitstud 1 , mis tähendab, et
reostusohtlikkuse tase on madal ja keskmine. Veeühenduse saamisel ja heitvee
kogumisel on siiski oluline tagada põhjavee kaitstus ning arvestada optimaalse
sobiva lahendusega, mistõttu on mõistlik rekonstrueerida olemasolev puurkaev (sh
kanda registrisse) ja heitvesi koguda igal krundil eraldi kinnisesse sertifitseeritud
mahutisse (kuna immutamine ei ole vajalike kujade tõttu võimalik) .
Riigitee ääres kulgevad elektri madalpinge maakaabelliin ja sidekaabl id. Lähim
alajaam (Puhkekodu:(Jõhvi)), kust on võimalik saada toide planeeritud kruntidele,
jääb ligikaudu 130 m kaugusele läänesuunda. Kuigi sidekaablid (nii Telia Eesti AS,
kui ELASA), kulgevad piki riigitee äärt, ei pruugi hooajalise kasutusega elamutel
majanduslikult olla mõistlik liituda. Kuna üle õhu lahendused on piirkonnas samuti
head, on võimalik kasutada mobiilsidet.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 2.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Alajõe küla kagunurgas Peipsi järve läheduses (vt skeem 1). Peipsi järv jääb planeeringualast ca 50 m kaugusele lõunasse.
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Punasega on markeeritud Alajõe küla,
asukohamärk suunab sinise kontuuriga markeeritud Kassikaku maaüksusele.
Planeeringuala asub Alajõe küla kompaktse asustusega alal suvilate piirkonnas. Endine külakeskus (Alajõe vald liideti Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aastal naabervaldadega Alutaguse vallaks) jääb planeeringualast ligikaudu
1 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 9
ühe kilomeetri kaugusele läände. Külakeskuses asuvad teenuskeskus, kauplused, raamatukogu, sadamad (kala- ja jõesadam).
Planeeringuala mõjupiirkonda jääb kaunis liivarand, mis on suveperioodil
populaarne nii lähipiirkonna elanike, maaomanike kui turistide hulgas.
Suveperioodil on tegemist rahvarohke puhkajate piirkonnaga. Kaunis loodus ja
Peipsi järve ranna lähedus teeb planeeringuala mõjupiirkonnast soositud ja nõutud
elamupiirkonna (eelkõige suvilapiirkonna). Rannamõnude täielikuks nautimiseks
tuleb siiski pigem liikuda mõnisada meetrit kas ida- või läänepoole, kuna
planeeringualaga piirnevas osas on luited kõrged ja liivaranna osa järve ääres
kitsas.
Planeeringualale, riigitee äärde jäävad (mõlemal suunal) bussipeatused, mis
võimaldavad liikumiseks kasutada ka ühistransporti.
Maastikulise mustri loovad Peipsi järve äärsed luited ja hoonestus. Planeeringuala mõjupiirkonnas asuvad kõik elamumaad, mis on hoonestatud suvilatega. Suvilatel puudub aiamaa ja üldjuhul ka muruala, sest mändide all liivaluidetel murupinda ei teki. Hooned asuvad vabakujuliselt metsa all ja ei ole üldjuhul piirnevalt teelt kuigi hästi vaadeldavad, kuna jäävad haljastuse varju (rikkalik kõrghaljastus). Hoonestus riigitee poolsel küljel järgib üldjuhul kaitsevööndi ulatust (ei asu üldjuhul teele lähemal kui 30 m).
Hoonete ehitisealune pind ei ületa üldjuhul 200 m² (pigem on väiksemad), korruselisus on kaks (teine korrus katusekorrusena). Iseloomulikuks katusetüübiks on viilkatus, välisviimistluses laudise kasutamine, kuid leidub ka palkmaju (liimpuit).
Mõjupiirkonnas on üks 2016 aastal kehtestatud detailplaneering – Metsa kinnistu ja selle lähiala detilplaneering – mis jääb teisele poole riigiteed loodesuunda. Nimetatud detailplaneeringuga on kavandatud kuus pindalalt 2 330 m² kuni 2 546 m² vahemikku jäävat elamukrunti. Kuni kolme hoone (üks põhi- ja kaks abihoonet) täisehitus krundil on lubatud kuni 20%. Hoonete kõrgus on lubatud 9 m (põhihoone) ja 5-7,5 m (abihoone). Korruselisuseks on kavandatud kuni kaks. Välisviimistluses on lubatud puitlaudis, ümarpalk, krohv ja kivi. Katusetüübiks on planeeritud 35–45 kraadiga kelp- või viilkatus. Igale planeeritud krundile on lubatud rajada puurkaev, reovesi on ette nähtud juhtida kogumismahutisse (igal krundil eraldi).
Planeeringuala jääb r iigipiiri seaduse § 61 alusel kehtestatud piirivööndisse, mis on mõeldud riigipiiri valvamiseks ja kaitsmiseks ning piirirežiimi tagamiseks. Piirivöönd on välispiiri maismaapiiril kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda - või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole.
Kultuurimälestiste riikliku registri järgi ei ole mõjualas ega ka lähipiirkonnas kinnismälestisi. Piirkonnas on üks tinglik pärandkultuuri objekt (1942-44 aastate pakktee2, nr 122:PAT:001), mis on aga sisuliselt hävinud.
Planeeritava ala mõjualas puuduvad kaitstavad liigid ja loodusobjektid. Peipsi järv (VEE2075600) on elupaigaks II kaitsekategooria kaitsealuse kalaliigi tõugja ( Aspius aspius), (EELIS kood KLO9102512) ning III kaitsekategooria kalaliikidele: hink (Cobitis
2 Teed ehitasid vahemikus 1942-44 Saksa armee trahvipataljoni sõdurid ja kohalik elanikkond.
1970ndatel kaeti osaliselt nn külmasfaldiga. Ehitamiseks saeti 1,5 meetrised ca 20 cm läbimõõduga
pakud mis asetati üksteise kõrvale, kindlustamiseks kiiluti vahele peenemaid (allikas: Maa-ameti
pärndukultuuri kaardirakendus).
10 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
taenia) (kood KLO9102510), võldas (Cottus gobio) (kood KLO9102513) ning vingerjas (Misgurnus fossiilis) (kood KLO9102511).
Alutaguse Vallavolikogu 30.01.2020 määrusega nr 122 on vastu võetud Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032. Planeeringuala piirkonnas ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudub. Piirkonnas on hulganisti asutuste ja eraisikute omandisse kuuluvaid puurkaevusid, sh planeeringualal. Planeeringuala puurkaevu pole aga registrisse kantud.
Vastavalt ÜVK kavale on plaanis rajada ÜVK süsteem Alajõe külla. Ette on nähtud puurkaevu ja veetöötluse rajamine ning joogivee torustiku rajamine, samuti reoveepuhasti ja reoveepumplate rajamine ning isevoolse ja survekanalisatsioonitorustiku rajamine. Kavandatavad tööd on jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks (2023-2032) investeeringute programmiks. ÜVK kava täiendamine on algatatud 09.02.2023 otsusega nr 67 Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032 ülevaatamise, korrigeerimise ja täiendamise algatamine. Võimalikud ehitusetapid on teadmata. Seega on otstarbekas rekonstrueerida olemasolev puurkaev ja detailplaneeringu lahenduses arvestada reovee kogumismahutitega.
Planeeringuala asukoht ning mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on kajastatud joonisel nr 1.
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline planeerimisdokument on Alutaguse valla üldplaneering (2020).
Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) on kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kuid kuna maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel ja Alutaguse vallas on uus üldplaneering kehtestatud, lähtutakse strateegiliste planeerimisdokumentide vastavuse hindamisel ainult valla üldplaneeringust.
Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 2) asub planeeringuala kompaktse asustusega elamu maa-alal.
Skeem 2. Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala on
markeeritud punase joonega.
Üldplaneeringu kohaselt on elamu maa-ala alaliseks elamiseks ette nähtud ehitiste maa. Elamu maa-ala on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa.
Hooajalise kasutusega elamu maa-alana käsitleb üldplaneering suvila ja aiamaja juhtotstarbega hoonete ning nendevahelise välisruumi ja muu hooajalise
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 11
kasutusega elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Üldplaneeringu kontekstis mõeldakse suvist hooaega.
Kompaktse asustusega alal on:
⚫ Krundi väikseim suurus alevikes 1 500 m² ja külades 2 000 m²;
⚫ Suurim lubatud ehitisealune pind 20% katastriüksuse pindalast;
⚫ Suurim lubatud harjakõrgus kuni 7,5 m. Lubatud on maapinna täitmine kuni 1 m,
mille korral on suurim lubatud harjakõrgus kuni 6,5 m;
Hooajalise kasutusega elamu maa-alal ei garanteeri omavalitsus aastaringseid sotsiaalseid teenuseid (sh teede talihooldust, koolibussi teenust). Hooajalise kasutusega elamu maa-aladel ei ole plaanitud teha investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Hooajalise kasutusega elamu maa-aladel kehtivad kompaktse asustusega alal üksiku eluasemekoha rajamise maakasutus- ja ehitustingimused (välja toodud eespool).
Üldplaneeringu järgi peab vähemalt 10% krundi pindalast moodustama kõrghaljastus. Suurte veekogude äärsel alal (st külades, mis piirnevad Peipsi järvega) tuleb säilitada maksimaalses osas olemasolevat kõrghaljastust. Raiet tohib lubada üksnes ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja parkimiskoha rajamiseks. Kui krundil puudub kõrghaljastus või seda on vähem kui 10% krundi pindalast, tuleb rajada haljastus selliselt, et see täidaks krunti vähemalt 10% ulatuses.
Detailplaneeringu lahendus näeb ette olemasoleva terve ja elujõus kõrghaljastuse säilimise (projekteerimisel tuleb arvestada hoonete asukoha valimisel), sh on kohustus tagada vähemalt 30% kõrghaljastusena, et säiliks maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Uushaljastuse soovi/vajadusel korral tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke looduslikke liike (eelkõige mänd, lisaks kask, kuusk jm sobiv).
Üldplaneeringu kohaselt on kompaktse asustusega elamu maa-alad lubatud piirata kuni 1,2 m kõrguste piiretega. Erandina on lubatud kuni 1,5 m piirdeaiad, kui piirkonnas on varasemalt selliseid rajatud. Piirded peavad üldjuhul olema poolläbipaistvad. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Samas sätestab üldplaneering, et väärtuslike luidete ala kaitse ja avatud liivaranna säilitamise eesmärgil ei tohi Peipsi järve kaldal ehituskeeluvööndisse piirdeaedu rajada.
Planeeringuala piirkonnas on piirete kasutamine erinev. Valdavalt piirded puuduvad, samas on idapoolne piirinaaber Liilia oma territooriumi piiranud puitaiaga ja läänepoolne naaber osaliselt võrkaiaga. Vähemalt luidete alale jäävatel elamukruntidel tuleb piirdeaedadest loobuda, et säiliks looduslik ilme ja ei kahjustataks luiteid.
Planeeringuala asub kogu ulatuses üldplaneeringuga määratud maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul Kauksi-Remniku. Tegemist on kõrge rekreatiivse väärtusega maastikuga – alal asuvad Peipsi kõige kaunimad plaažid, unikaalsed „laulvad liivad“, väga head supluskohad. Maastikku ilmestavad rannaastangud, kuni 20 meetri kõrgused liivaluited ning neid kattev männik. Väärtuslikule maastikule jäävate külade hoonestus moodustab kokku huvitav jada suvilaperioodi ajaloost.
Üldplaneering näeb ette väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused eraldi nii hajaasustuses kui kompaktse asustusega alal.
12 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
Allpool on välja toodud asjakohased tingimused, mis käivad kompaktse asustusega ala kohta:
⚫ Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustada
hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist;
⚫ Elektrikilpide, antennide ja muude tehniliste seadmete (sh õhksoojuspumpade) ja
juhtmete paigaldamine hoone tänavapoolsetele fassaadidele, nende ette ning
tänavaruumist hoone vaadet kahjustavatele kohtadele katusel, ei ole lubatud;
⚫ Välisviimistluses tuleb kasutada traditsioonilisi värvilahendusi;
⚫ Uushoonestus tänavafrondis peab tervikuna paiknema ümbritsevate hoonetega
samal ehitusjoonel, hoonete kõrgus ja arhitektuurne lahendus peavad sobima
naaberhoonetega;
⚫ Kontrastiprintsiibil rajanevate kujundusvõtete kasutamine väärtuslike maastike
kompaktse asustusega aladele uusehitiste projekteerimisel ei ole lubatud.
Arhitektuurinõuete ja ehitusõiguse seadmisel on lähtutud piirkonda sobiva hoonestuse ja miljöö tekkest (hoonete asetus krundil, ehitisealune pind, kõrgus, katusekalle, välisviimistlus, haljastusnõuded).
Üldplaneering sätestab ka rohevõrgustiku tugialad ja koridorid. Planeeringuala rohevõrgustiku alale ei jää.
Alutaguse valla üldplaneering sätestab üldised nõuded ka veemajandusele ja reoveekäitlusele. Kompaktse asustusega aladel on lubatud kuni ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseni reoveekäitlus lahendada mahuti või omapuhastiga, kusjuures viimasel juhul tuleb puhastatud heitvesi juhtida eesvoolu (st ei toh i immutada). Puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tuleb tagada põhjavee kaitse reostuse eest. Selleks tuleb kavandada nõuetekohane sanitaarkaitseala või hooldusala ning olemasolevate kaevude puhul tagada sanitaarkaitsealade nõuetekohasus. Sademevee ärajuhtimisel ei tohi planeerimis- ja ehitustegevusega halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvee juhtimine naaberkinnistutele ei ole lubatud). Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires või juhtida veekogusse halvendamata naaberkinnistu olemasolevat olukorda.
Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette ühine veevõtukoht olemasoleva puurkaevu rekonstrueerimisel, reovesi tuleb kokku koguda kinnises mahutis (igal krundil eraldi), sademevesi tuleb immutada oma krundi piires.
Üldplaneeringuga on määratud juurdepääsud kallasrajale. Planeeringualale ühtegi nõutud juurdepääsutee koridori ei jää. Lähimad juurdepääsud kallasrajale on nähtavad skeemil 3. Olemasoleva jalakäijate liikumistee asukohta ja vajadust on käsitletud ptk-s 2.1.
Üldplaneering näeb ette perspektiivse kergliiklustee kõrvalmaantee nr 13111
Kauksi – Vasknarva äärde (vt skeem 3). Üldplaneering ei määra täpset
trassikoridori, sh kummal pool riigiteed kergliiklustee peab paiknema. Varasema
projekti kohaselt on Alajõe külas projekteeritud kergliiklustee kuni valla omandis
oleva Puhke kinnistuni (kt 12201:001:1128, jääb Kassikaku kinnistust lääne poole).
Sellega on antud põhimõtteline suundumus kergliiklustee asukohale riigiteest lõuna
suunas, st käesoleva planeeringuga tuleb tagada võimalus perspektiivse
kergliikustee rajamiseks. Varasemat praktikat arvestades on valla seisukoht, et
kergliiklustee rajamiseks eraldi krunti planeeringu koostamisel ei moodustata, kuna
kergliiklustee rajamine on võimalik alles kaugemas tulevikus ja selle täpne asukoht,
sh kummal pool riigiteed jääks paiknema, lahtine. Seetõttu tuleb planeeringus
määrata servituudi/sundvalduse seadmise vajadus.
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 13
Skeem 3. Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu kaardist Taristu ja tehnovõrgud. Planeeringuala
on markeeritud punase joonega
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele; vastavus liigilt
üldisemale planeeringule on esitatud peatükis 2.3. Planeeringu ruumilise arengu
eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused kokkuvõtlikult on:
⚫ Viia ellu üldplaneeringus ette nähtud areng, st anda alus elamu maa-ala
arendamiseks ja perspektiivse kergliiklustee rajamiseks;
⚫ Elamu maa-alal näha ette piirkonnale iseloomulik hooajaline kasutusviis, st
suvilate ehitus;
⚫ Moodustada elamu maa-ala krundid olemasolevat maastikku ja varem rajatud
taristut (teed, puurkaev) ning hoonete asukohti järgides, st kavandada
juurdepääs olemasoleva mahasõidu kaudu (sh likvideerida teine olemasolev
juurdepääs läbi Liilia maaüksuse); tee ja tänava maa moodustada
maksimaalses võimalikus ulatuses senise tee asukohas; säilitada senine
puurkaevu asukoht ja näha ette selle rekonstrueerimine; luidete alale jääv
hoonestus kavandada varasemate hoonete asukohtades ja riigitee äärne
hoonestus kavandada väljaspoole tee kaitsevööndit;
⚫ Määrata elamuehituse arenduseks piirkonna hoonestuslaadi ja iseloomulikke
näitajaid arvestav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused (hoonete arv ja
kõrgus, paigutus krundil ja mastaap, välisviimistlus jmt), mis ühtlasi on sobivad
väärtuslikule maastikule;
⚫ Määrata piirkonnale iseloomulikud heakorra ja haljastusnõuded.
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kirjeldus ja valiku põhjendused
Planeeringualaks on Kassikaku maaüksus, mis piirneb kõrvalmaanteega nr 13111
Kauksi – Vasknarva. Tegemist on populaarse suvituspiirkonnaga, kuna Peipsi järv
jääb kõigest ca 50 m kaugusele. Planeeringualale jäävad võrdlemisi kõrged ja
keskmiselt järsu nõlvaga liivaluited.
Planeeringulahenduse kontseptsiooni aluseks ongi olemasolev maastik, st
liivaluited. Kruntide moodustamisel on aluseks varasem teede asukoht ja kunagine
hoonestus ning olemasolev puurkaev. Planeeringuala jaotub tinglikult
olemasoleva tee koridoris kaheks. Lõunapoolsel liivaluidetega alal on krundid
moodustatud arvestades uushoonestamise võimalusega varasema ja lagunenud
14 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
hoonete asukohtades või luidetevahelisel alal, et mitte lõhkuda luiteid, sh on
järgitud, et iga krunt saaks juurdepääsu planeeritud tee ja tänava maalt. Riigitee
poolsel küljel on krundid moodustatud ulatuses, et hoonestamiseks jääks piisav
maa-ala väljaspoole tee kaitsevööndit. Puurkaevule on moodustatud krunt
puurkaevu olemasolevat asukohta ja planeeritud 10 m hooldusala silmas pidades
(puurkaev koos hooldusalaga jääks valdavalt omaette krundile, erandiks on krundi
nr 10 poolne külg, kus hooldusala jääb tee ja tänava maale. Selle põhjuseks on
asjaolu, et tee ehitus/tee jäämine hooldusalale ei ole veeseaduse kohaselt
otseselt keelatud, kuid tee asukoha nihutamine lõuna suunas tingiks vajaduse
rajada tee (ümberpööramise koha) osaliselt luidetele).
Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud piirkonna enamlevinud
hoonestus- ja ehituslaadi järgides, varem kehtestatud detailplaneeringu lahendust
arvestades ning üldplaneeringus elamutele määratud tingimusi täites, st krundi
suurus vähemalt 2 000 m², elamu ehitisealuse pinna piiramine kuni 200 m² peale,
abihoonete võimaldamine; hoonestuse paiknemine vabakujuliselt; hoonete
kõrgus kuni 7,5 m, katusetüübina viil - ja kelpkatus; välisviimistluses lubatud
naturaalsed ja looduslikud (loodusega hästi harmoneeruvad) toonid) . Haljastus- ja
kujundusnõuded on sätestatud piirkonnale iseloomulikkuse säilitamist
võimaldavana (olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine, hoonete
kavandamine puude vahele selliselt, et vaated teelt oleks maksimaalselt piiratud ;
kõrghaljastuse osakaal suurem kui üldplaneeringus nõutud, st vähemalt 30%,
piirkonnas leivavate iseloomulikke puu- ja põõsaliikide kasutamine).
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Kassikaku maaüksusest 12 krunti:
üheksa hooajalise kasutusega elamu maa krunti (nr 1-9), üks tee ja tänava maa
krunt (nr 10), üks kergliiklusmaa krunt (nr 11) ning üks vee tootmise ja jaotamise
ehitise maa krunt (nr 12).
Planeeritud krundid nr 10 ja 11 on ette nähtud avaliku kasutusega. Krundi nr 11 moodustamisel on arvestatud välja kujunenud planeeringualale jääva teeraja asukohaga ja selle sidumisega avalikult kasutatava teega krundil nr 10. Krundid nr 10 ja 11 on lubatud katastriüksuse moodustamisel kokku liita.
Kruntide moodustamine on näidatud põhijoonisel. Planeeritud kruntide alusel
moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel
loodusesse katastrimõõdistamise käigus.
3.3 Kruntide hoonestusala
Planeeritud kruntide hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega
lubatud hoonestuse ja võimaliku väikehoone ning rajatised.
Kruntide nr 1-4 hoonestusala piiritlemisel on lähtutud kõrvalmaantee kaitsevööndi
ulatusest ja tuleohutusnõuetest; kruntide nr 5-9 hoonestusalad on määratud
arvestades luidete asukohti, sh varasemalt hoonestatud aladega.
Planeeritud hoonestusalad on antud vähemal või rohkemal määral suuremad kui
hoone(te) suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus
vabamalt valida hoonestuse paiknemist ning konfiguratsiooni .
Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 15
3.4 Kruntide ehitusõigus
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse kruntidel nr 1-9 ette hooajalise kasutusega elamute
ja abihoonete ehitamine (v.a krunt nr 7, kus on lubatud ainult põhihoone).
Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku elamule ja
abihoonele, sh on elamu suurim lubatud ehitisealune pind lubatud kuni 200 m²
(kruntidel nr 6 ja 8 on hoonestajal võimalik valida, kas ehitab suurema elamu ilma
abihooneta või väiksema elamu ja abihoone).
Kruntide nr 1-9 ehitusõiguses toodud hoone(te)le lisaks ei ole lubatud ehitusloakohustuseta väikehoonete ja -rajatiste ehitamine.
Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (kuni 7,5 m) on lubatud olemasolevast maapinnast. Kui hoonealust pinda soovitakse tõsta (lubatud kuni pool meetrit), tuleb see lugeda hoone kõrguse hulka ja sel juhul on suurim lubatud harjakõrgus kuni 7,0 m.
Ehitusõiguse hoonestus tuleb projekteerida ja ehitada hoonestusala piirides.
Krundil nr 10 on planeeritud juurdepääsutee koos ümberpööramise kohaga.
Krundile nr 11 on võimalik vajadusel ehitada teeraja osana trepp.
Krunt nr 12 on planeeritud puurkaevule ja tuletõrje veevõtukohale.
Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed3 on järgmised:
⚫ Krundid nr 1-9: hooajalise kasutusega elamu maa (ES);
⚫ Krunt nr 10: tee ja tänava maa (LT);
⚫ Krunt nr 11: kergliiklusmaa (LK);
⚫ Krunt nr 12: vee tootmise ja jaotamise ehitise maa (OV).
Neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed4 on:
⚫ Krundid nr 1-9: elamumaa;
⚫ Krundid nr 10 ja 11: transpordimaa;
⚫ Krunt nr 12: tootmismaa.
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritud elamukruntidele toimub planeeritud avaliku kasutusega
tee ja tänava maa krundilt (planeeritud krunt nr 10). Mahasõit riigiteelt planeeritud
tee ja tänava maa krundile on ette nähtud planeeringuala loodenurgast
olemasolevalt ristumiskohalt. Nimetatud ristumiskoht on vaja rekonstrueerida
3 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise
leppemärkidele 2013 4 Maakatastriseaduse § 181 lg 1, lg 3 ja lg 5
16 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
liikluskoosseisule ja -sagedusele vastavaks. Olemasolev juurdepääs läbi Lii lia
maaüksuse on planeeritud sulgeda.
Ristumiskoha rekonstrueerimisel tuleb arvestatud juhendi „Ristmike vahekauguste
ja nähtavusalade määramine“ kohase nähtavuskolmnurkade nõude tagamisega .
Rekonstrueeritav ristmik on teeandmise kohustusega. Liituva tee (krundile nr 10
planeeritud sõidutee ja naabermaaüksuse juurdepääs) liiklussagedus on alla 100
sõiduki ööpäevas. Juhendile vastavad ristmiku nähtavused on kajastatud joonisel
nr 3. Kuna planeeritud sõidutee liiklussagedus on väike, ei ole peatumisnähtavuse
tagamine kohustuslik. Ristmiku rekonstrueerimise täpne lahendus tuleb anda
projekteerimisel. Kuna nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi,
tuleb projektis näidata vajadusel ka puude või nende okste, põõsaste vms rajatise
likvideerimine.
Kuna planeeringuala jääb Peipsi järve ranna piiranguvööndisse, tuleb
piiranguvööndis mootorsõidukiga liikumiseks, sh ka parkimiseks, rajada selleks ette
nähtud teed ja parkimisala5.
Krundi nr 10 sõidutee laius tuleb projekteerida tugevdatud pinnas- või kruusateena
vähemalt 3,5 m laiusena järgides maksimaalselt olemasoleva tee asukohta. Tee
peab kandma ehitus- ja operatiivsõidukeid. Tänava lõppu tuleb rajada
ümberpööramise koht. Krundi nr 8 juurdepääs hooneni tuleb lahendada
olemasoleva tee asukohas. Kõikide kruntide sõidukite liikumis- ja parkimisalad tuleb
lahendada maksimaalselt looduslikuna (tugevdatud pinnas või kruusakate).
Parkimine kruntidel nr 1-9 tuleb lahendada krundisiseselt nähes ette vähemalt kolm
kohta 6 . Parkimiseks- ja manööverduseks tuleb rajada vajalikus ulatuses ala,
väljaspool nimetatud ala pole mootorsõidukitega liiklemine lubatud.
Juurdepääsude ja avaliku kasutusega sõidutee põhimõtteline lahendus on
graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus,
sh vastaval hoonestataval krundil koos hoonestuse asendiplaanilise lahendusega.
Perspektiivse kergliiklustee projekteerimiseks on servituudi seadmise vajadusega
ala reserveeritud kruntidel nr 1-4 ja nr 12 kõrvalmaantee poolsest krundipiirist 5 m
laiusena (riigiteest vähemalt 9 m).
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Kruntidele nr 1-9 planeeritud hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja
kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning piirkonda sobiv.
Olemasolevad endised suvilad (nende varemed) on ette nähtud likvideerida. Lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusprojekt (juhul kui
nõue tuleneb ehitusseadustikust).
Kruntide nr 5-9 hoonestamisel tuleb arvestada luidete säilimisega; kruntidel nr 5, 7
ja 8 tuleb uushoonestus rajada maksimaalses ulatuses varasemalt hoonestatud
asukohas.
5 Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 6 Linnatänavate standard EVS 843:2016, elamute parkimisnormatiiv „uus“ ja „väike-elamute alal“
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 17
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Korruselisus: kuni kaks maapealset korrust;
⚫ Katusetüüp: põhi- ja abihoonel põhimahus viil- ning kelpkatus; põhimahtu võib
ilmestada muu katusetüübiga; väikehoonel ja rajatistel vaba;
⚫ Katusekalle: põhi- ja abihoonel 30-45 kraadi, väikehoonel ja rajatistel vaba;
⚫ Katusekatte materjalid: põhi- ja abihoonel plekk, kivi, puit, asbestivaba eterniit;
väikehoonel ja rajatistel vaba;
⚫ Välisviimistlusmaterjalid: looduslikud, nt puit, kivi; keelatud on imiteerivad
viimistlusmaterjalid; lubatud on ka palkmajad (ümarpuit, liimpuit vmt);
⚫ Välisviimistluse toonid: lubatud naturaalsed ja looduslikud (loodusega hästi
harmoneeruvad);
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, hooned tuleb paigutada hoonestusalale
maksimaalselt luiteid ja olemasolevat kõrghaljastust säilitades vabakujuliselt;
⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades olemasolevasse
reljeefi sobitumisega (luited lõhkumata), kruntide nr 1-4 sokli kõrgus lubatud kuni
60 cm;
⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima
(moodustama arhitektuurse terviku);
⚫ Elektrikilpide, antennide ja muude tehniliste seadmete (sh õhksoojuspumpade)
ja juhtmete paigaldamine hoone tänavapoolsetele fassaadidele, nende ette
ning tänavaruumist hoone vaadet kahjustavatele kohtadele katusel, ei ole
lubatud.
Projekteerimisel on soovitatav võimalusel (kuna hoonestus tuleb ette näha
olemasoleva kõrghaljastuse vahel) näha ette päikeseenergia kasutamise
võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoonete katuste või
fassaadide tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse
terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks
arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade
külge (katus, fassaad)).
Ehitusprojektis tuleb kajastada ehitustööde ajal vajalike ajutiste ehitiste
paiknemine. Ajutised ehitised on valla nõusolekul lubatud püstitada vaid
ehitustegevuse ajaks ning juhul, kui on väljastatud põhihoone ehitusluba. Selle
eesmärk on vältida konteinerite paigaldamist ja nende suvilateks ümberehitamist.
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise kohustust üksikpuudena. Küll tuleb hoonestuse asukoha valikul arvestada maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastuse säilimisega. Ehitusprojekti aluseks oleval topo-geodeetilisel alusplaanil tuleb kajastada puud üksikpuudena ja näidata hoonestuse asetus puude vahel või likvideerimise vajadus. Kõrghaljastuse minimaalne osakaal elamukrundil peab olema vähemalt 30% (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest). Uushaljastuse soovi või asendusistutuse vajdusel (et tagatud oleks vähemalt 30% kõrghaljastust) teha piirkonnas levinud looduslike liikidega (eelkõige mänd, ka kuusk, kask jm sobiv).
Kruntide nr 1-4 riigitee poolsel küljel peab maksimaalses ulatus säilima looduslik mets, mis aitab piirata vaateid teelt ja leevendab võimalikke liiklusega kaasnevaid mõjusid (müra, õhusaaste).
Kruntide nr 1-9 õuealad kavandada maksimaalselt looduslikuna, st säilitada iseloomulik metsaalune.
18 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
Krundi nr 12 piiramine krundi perimeetril ei ole lubatud, et tagatud oleks vaba juurdepääs tuletõrje veemahutile. Puurkaevu ümber võib soovi korral ehitada kaitsva rajatise.
Kruntide nr 5-9 piiramine ei ole luidete võimaliku kahjustamise tõttu lubatud. Soovitatav on mitte piirata ka kruntide nr 1-4 maa-alasid, et säiliks piirkonnale omane ilme, kus hooned asuvad vabakujuliselt metsa all ilma selgete õuealadeta. Piirete soovi kasutamisel (kruntidel nr 1-4) on piirete maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,2 m. Piirded peavad olema vähemalt 50% ulatuses läbi paistvad. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Eeltoodule on erandiks kruntide nr 4 ja 5 naabermaaüksustega ühised piirid juhuks, kui piirinaaber soovib aeda ühisele piirile ümber ehitada (olemasolevalt jääb piire Liilia maaüksuse sisse).
Olemasoleva maapinna (reljeefi) muutmine on keelatud, säilima peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef, sh luited. Lubatud on maapinda tõsta kruntidel nr 1-4 ja seda ainult hoonealustes osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja -kruntidele ning tee alale, keelatud on ka sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele.
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Planeeringualale on
kavandatud hooajalise kasutusega elamud (suvilad), mis vajavad elektri- ja
veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee
kogumine/immutamine.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem, mistõttu tuleb ette näha lokaalsed lahendused.
Veevajaduseks inimese kohta arvestatud ca 120 l. Arvestades keskmiselt 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 4,32 m³ (0,12 m³ x 4 in x 9 krunti). Veeühendus on planeeritud olemasolevast rekonstrueeritavast puurkaevust. Arvestuslik veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas, mistõttu on rekonstrueeritaval puurkaevul hooldusala 10 m.
Hooldusalal on veeseaduse kohaselt7 põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine; 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete
7 Veeseaduse § 154 lg 5
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 19
käitlemine; 10) maavara kaevandamine. Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine8. Tee ehitamine hooldusalale keelatud ei ole.
Põhjavesi piirkonnas on keskmiselt ja suhteliselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal ja keskmine). Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud igale krundile oma kinnine mahuti, kuna heitvee pinnasesse juhtimine (immutamine) ei ole rekonstrueeritava puurkaevu tõttu võimalik (tagatud ei ole vajalikud kujad) 9.
Reovee kogumismahuti:
⚫ peab olema keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud külmumise eest
(paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE
märgisega) kogumismahutit);
⚫ ankurdatus peab paigaldamisel olema piisav, et tagada liikumatus pinnases;
⚫ luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt, kogumismahuti peab olema
ventileeritav;
⚫ täituvust tuleb regulaarselt kontrollida;
⚫ kasutamisel tuleb vältida sademe- ja lumesulavee sattumist reovee
kogumismahutisse.
Reovee kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitatav võtta
paigaldatava reovee kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee
ööpäevast vooluhulka ja purgimisteenust osutava veoki mahtu.
Planeeringu joonisel nr 3 on näidatud rekonstrueeritava olemasoleva puurkaevu asukoht koos 10 m hooldusalaga ja võimalikud reovee mahutid kruntidel koos 5 m kujaga. Reovee mahutite asukohad täpsustatakse projekteerimisel.
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires ja/või koguda see kokku ning taaskasutada. Sademevee juhtimine naaberkruntidele ja -maaüksustele ning teemaa-alale, sh puurkaevu hooldusalale on keelatud.
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 450708 (välja antud 05.06.2023, kehtivad kuni 05.06.2025).
Planeeritud kruntide elektrivarustus on ette nähtud Puhkekodu:(Jõhvi) alajaama
fiidri F2 toitel olevast jaotuskilbist JK57363. Nimetatud olemasolevast jaotuskilbist
on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV
maakaabelliinid.
Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumis - ja
jaotuskilbid. Liitumiskilbid on kavandatud mitmekohalistena kruntide piirile teeala
poolsele küljele. Joonisel nr 3 näidatud kilpide asukohti on lubatud projekteerimisel
muuta/täpsustada, tagatud peab olema, et liitumiskilbid peavad olema alati
vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga. Elektrikaablite
projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud kavandada
teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Juurdepääsutee
ristumisele jäävad kaablid tuleb panna kaitsetorusse.
8 Veeseaduse § 129 lg 7 9 Veeseaduse § 127 lg 1
20 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le
esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Elamukompleksi välisvalgustus (hoone ümbruse valgustus) lahendatakse omaniku
enda soovide kohaselt. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult
energiasäästlikke lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus
ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja naabermaaüksuste elanikele
(nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust,
valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida
see minimaalsele võimsusele).
3.8.3. Soojavarustus
Kuna planeeringuga kavandatakse hooajalise kasutusega elamuid (suvilaid) , ei
ole soojavarustuse vajadus eeldatavalt vajalik. Soojavarustuse kavandamise soovil
tuleb see lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid
keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja
õhksoojuspumbad või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne
lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sideühendus on kavandatud mobiilside näol.
3.9 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse, siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 21
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta.
I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Planeeritud hoonestusalad jäävad omavahel vähemalt 8 m kaugusele ja lubatud on suuremate kui 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete ehitamine, mis tähendab, et läheduses peab asuma veevõtukoht veekogusega vähemalt 30 m³ (kui tuleohutus pole analüütiliselt tõendatud). Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel ja üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Joonisel nr 3 on indikatiivselt kajastatud tuletõrjevee mahuti (krundil nr 12). Mahuti või muu nõuetele vastava veevõtukoha täpne lahendus koos juurdepääsuga tuleb anda projekteerimisel. Kui määruse, asjakohase tehnilise vormi või standardi tulephutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt.
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud kruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 260 m².
Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt riigiteelt ja planeeritud avaliku kasutusega juurdepääsuteelt (krundil nr 10). Juurdepääsutee lõppu on planeeritud ümberpööramise koht.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002 põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu. Võimalusel liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
Kuna tegemist on hooajalise kasutusega, on soovitatav kasutada videovalvet.
22 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja kruntide igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.11.1 Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt keskmiselt ja suhteliselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on madal ja keskmine. Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit ning Peipsi järve veekvaliteeti.
3.11.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja
Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjale.
3.11.3 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Ehitusseadustiku alusel
ei kohaldata hoone energiatõhususe nõudeid elamutele, mis on mõeldud
kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud
kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti
aastaringse kasutamise energiatarbimisest; samuti ei kohaldata nõudeid
hoonetele, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit.
Suvemaja projekteerimisel on siiski soovitatav pöörata tähelepanu energia
säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette
võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate
kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse (soovi/vajaduse korral) ja elektri tootmise
lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja
päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.6.
3.11.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 10 kohaselt on
Ida-Virumaal radoonirisk kõrge või väga kõrge. Sama kaardi Rn-riski ruutkaardi
(500 x 500 m) kohaselt on Alajõel pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 10-30 kBq/m³
(madal).
10https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e
04458dc875375e
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 23
Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub
vajadus viia läbi radooniuuring. Ehituslikud meetmeid on välja toodud EVS-s
840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes toodule.
3.11.5 Insolatsioon
Planeeringuga kavandatakse suvilaid, kus viibitakse hooajaliselt ja valdavalt väliruumis, st otsese päikesevalguse käes.
Insolatsiooni kestvuse juhendi11 kohaselt ei ole selle rakendamine kohustuslik ajutise elupaigana kasutatavates eluruumide, milleks saab lugeda ka suvilad.
3.11.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala piirneb kõrvalmaanteega nr 13111 Kauksi – Vasknarva, kus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (2022) on 565 sõidukit (100% sõiduautod ja pakiautod). Sõidukiirus planeeringualaga piirnevas lõigus on 50 km/h.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervi shoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.
Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset .
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00–19.00.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest .
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest ei ole eeldada, et kavandatud hoonestusalal (30 m riigiteest) ületataks kehtivaid müranorme. Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed planeeringualal välisõhus vajalikud. Samuti ei kujune vaadeldavate liikluskoormuste ja puhverala suuruse (vähemalt 30 m metsa ala tee ja hoonete vahel) korral planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid . Maapinna kaudu
11https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
24 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusala piiril tagatud, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Hoonele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute
paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid Lisa 1 normtasemeid.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala naabermaaüksustel asuvad elamukompleksid (suvilad), tuleb ehitustöödest põhjustatud müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:
⚫ Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult
tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid
(varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning
vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks
vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele
hoonetele.
3.11.7 Tegevus Peipsi järve rannal
Planeeringualale ulatub Peipsi järve ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd.
Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt (vt ptk 2.3) jääb planeeringuala kompaktse asustusega alale (tiheasustusalale). Alajõe külas on Peipsi järve ehituskeeluvööndit üldplaneeringuga suurendatud Peipsi järve äärsete kompaktse asustusega alade piires kuni olemasoleva ehitusjooneni pii rkondades, kus see on lähemal kui 100 m veekogust, st ka käesoleval planeeringualal. Kuna piirkonnas puudub selge ehitusjoon (luidete ulatus erinev), on arvestatud olemasoleva hoonestuse ja luidete asukohtadega, st ranna ehituskeeluvööndi ulatuseks on sisuliselt 50 m veekogu veepiirist, mis ühtib looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3, mille kohaselt on ehituskeeluvööndi laius linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (tiheasustusalal) 50 m. Kuna Kassikaku maaüksus on katastrisse kantud elamumaana, lähtub vallavalitsus looduskaitseseaduse ja metsaseaduse koosmõjust, st et metsamaaks ei loeta elamumaad, mistõttu ei ulatu ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini.
Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 kohaselt on piiranguvööndis mh keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid, välja arvatud metsa- ja põllumajandustöödeks. Mootorsõidukitega liiklemiseks, kui tegemist ei ole metsa- ja põllumajandustöödega, tuleb rajada selleks määratud teed (vt ptk 3.5).
Krunt nr 11 on moodustatud eesmärgiga võimaldada avaliku kasutusena juurdepääs rannale. Kuigi antud asukohta jääb juba olemasolev teerada, võib vajalikuks osutuda tee elemendina trepi ehitus. Kuna tegemist on luidete alaga, kus varasemalt ehitus puudub, on üldplaneeringu ehituskeeluvööndi
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 25
suurendamisest tingitult tegemist ehituskeeluvööndi alaga. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 ei laiene ehituskeeld detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele.
3.12 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on kruntidel nr 1-4 ja 12 perspektiivse kergliiklustee projekteerimiseks. Servituudiala laius on määratud 5 m riigiteepoolsest krundipiirist (riigiteest vähemallt 9 m). Tegemist on põhimõttelise alaga, mille ulatuses ei tohi ette näha ehitisi, sh võimalikke piirdeaedu. Eelnimetatud kruntide tulevased omanikud peavad arvestama nimetatud kitsendusega, sh asjaoluga, et on kohalikul omavalitsusel on õigus projekteerimise käigus kergliiklusteeks vajaliku ala ulatust täpsustada.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb vajadusel tagada servituudialana vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.
3.13 Planeeringu elluviimine
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringuala jääb väärtuslikule maastikule Kauksi-Remniku, mis on kõrge rekreatiivse
väärtusega maastik – alal asuvad Peipsi kõige kaunimad plaažid, unikaalsed „laulvad
liivad“, väga head supluskohad, liivaluited ja neid kattev männik. Väärtuste hoidmiseks on
tingimused seatud üldplaneeringus, millega käesoleva detailplaneeringu koostamisel on
arvestatud. Planeeringulahendus (kruntide moodustamine ja hoonestusalade määramine)
lähtub eelkõige luidete ja olemasoleva looduskeskkonna maksimaalsest säilimisest, st
juurdepääsuteed ja hoonestusalad on luidete alal määratud juba varasemalt rajatud
teede ja hoonete asukohtades või luidetevahelisel alal; väärtustatud on olemasolev
männik, st hooned tuleb puude alla kavandada maksimaalselt kõrghaljastust säilitades.
Hoonete vabakujuline asetus mändide vahel ja arhitektuursed nõuded järgivad
piirkonnale omaseid traditsioone.
Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete suvilakohtade loomisele, sh
uushoonete rajamise eeldusena tuleb likvideerida vanad ja ohtlikud varemed.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku ja
tulevaste maaomanike finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia.
Kohalikule omavalitsusele eeldatavalt planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei
kaasne. Kõrvalmaantee on riigitee ja juba kõvakatte alla viidud ning toimub ka tee
hooldamine. Positiivse mõjuna aktiveerib uute suvilaomanike lisandumine valla majandust
(kohapeal tarbitavad teenused).
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute/-kruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse vastava krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada
26 Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering
vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus kanda planeeritud kruntide katastriüksuste moodustamise kulud (maakorralduslikud toimingud) ja omal kulul välja ehitada detailplaneeringu lahenduses ette nähtud elektriühendus, olemasoleva puurkaevu rekonstrueerimine koos veeühenduse tagamisega kruntide piirini, tuletõrje veevõtukoht, juurdepääsutee koos ümberpööramise kohaga krundil nr 10 ja vajadusel trepp krundil nr 11. Reovee kogumismahutid rajavad tulevased krundiomanikud. Kohalik omavalitsus ja Transpordiamet ei võta kohustust rajatiste (ristmiku rekonstrueerimine, juurdepääsu tee, võimalik trepp randa pääsemiseks, tehnovõrgud) väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (ristumiskoha rekonstrueerimine, juurdepääsutee krundil nr 10, elektrivõrk, puurkaev, tuletõrjevee mahuti (vajadusel)).
3. Servituutide seadmine (elektriühendus, vajadusel). Servituutide kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehituslubade väljastamist.
4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes hoone ehitamise alustamise eelduseks on riigiteega ristumiskoha rekonstrueerimine (sh vajadusel nähtavust piiravate takistuste (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldamine, juurdepääsutee, elektri- ja veeühenduse olemasolu ning tuletõrje veevõtukoht (juhul, kui analüütilise tõendamisega ei ole olnud võimalik sellest loobuda) , nimetatud rajatistele peab olema väljastatud kasutusluba.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 2
ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Planeeringulahenduse alusel on eeldada tuletõrje veevõtukoha ehitamist tee
kaitsevööndi alasse. Planeeringuga taotletakse ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel
nõusolekut võimaliku tuletõrje veevõtukoha rajamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Juhul, kui kruntidele nr 1-4 soovitakse ehitada piirdeaeda, tuleb selleks eelnevalt esitada
ehitusteatis.
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 27
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/arvamuse
kuupäev ja number
Kooskõlastuse/
arvamuse asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja
Marge Kasenurm
10.02.2023,
kooskõlastus nr 4663940575
Planeeringu
digitaalne konteiner
Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.
Maa-amet,
maatoimingute
osakonna
planeeringute ja
ehitusprojektide
büroo juhataja Kristi
Kivimaa
23.02.2023
nr 6-3/23/302-3
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maa-ametil ei ole
vastuväiteid Kavastu
külas Haava
(43201:001:1793)
maaüksuse
detailplaneeringule.
Päästeamet,
Lõuna
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik Margo
Lempu
06.03.2023 Planeeringu
digitaalne konteiner
Digitaalselt
kooskõlastatud
planeeringu failid.
Põllumajandus- ja
Toiduamet,
Lõuna regiooni
peaspetsialist-
koordinaator Meelis
Rauert
22.02.2023,
nr 6.2-2/9699
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maaparandussüsteemi
rekonstrueerimise soovi
korral tuleb PTA-lt
taotleda
maaparanduse
projekteerimistingimused
(maaparandusseaduse
(edaspidi MaaParS) §
12).
Maaparandussüsteemi
kasutusotstarbe
lõpetamise soovi korral
esitada PTA-le
vastavasisuline taotlus
(MaaParS § 54 lg 2). Kõik
planeeringualale
kavandatavate ehitiste
ehituslubade eelnõud
tuleb kooskõlastada
PTA-ga (MaaParS § 50 lg
1). Täiendatud ptk 3.10.8
ja 3.12.2 (versioonis
14.03.2023).
Keskkonnaamet,
looduskasutuse
osakonna
juhtivspetsialist Märt
Holtsmann
14.03.2023,
nr 6-2/23/3032-2
Planeeringu
digitaalne konteiner
Kui maakütte kontuuri
soovitakse kavandada
ehituskeeluvööndisse
looduskaitseseaduse §
38 lg 5 p 8 erandi alusel,
peab see olema
kajastatud ka
põhijoonisel ning
seletuskirja peatükis
3.10.7 Tegevus Emajõe
kaldal. Maakütet
ehituskeeluvööndisse ei
kavandata, täiendatud
ptk 3.7.3 (versioonis
14.03.2023).
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneering 29
JOONISED
1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed
ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine | 12.06.2024 | 7 | 7.2-2/24/11210-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine | 12.06.2024 | 7 | 7.2-2/24/11210-7 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Ida-Virumaa Alutaguse vald Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek | 09.10.2023 | 254 | 7.2-2/23/11210-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Ida-Virumaa Alutaguse vald Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek | 09.10.2023 | 254 | 7.2-2/23/11210-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Seisukohad Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu kooskõlastuste osas | 13.09.2023 | 280 | 7.2-2/23/11210-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Seisukohad Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu kooskõlastuste osas | 13.09.2023 | 280 | 7.2-2/23/11210-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Otsus | 29.08.2023 | 295 | 7.2-2/23/11210-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Ida-Virumaa Alutaguse vald Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks | 26.07.2023 | 329 | 7.2-2/23/11210-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Ida-Virumaa Alutaguse vald Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks | 26.07.2023 | 329 | 7.2-2/23/11210-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Kiri | 12.06.2023 | 373 | 7.2-2/23/11210-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Ida-Virumaa Alutaguse vald Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu algatamisest teavitamine | 18.05.2023 | 398 | 7.2-2/23/11210-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |
Ida-Virumaa Alutaguse vald Alajõe küla Kassikaku kinnistu detailplaneeringu algatamisest teavitamine | 18.05.2023 | 398 | 7.2-2/23/11210-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Alutaguse Vallavalitsus |