Taotlus

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

08.08.2022 nr 6-3/22/8837-8

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa

muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II

kaevanduse keskkonnaloa muutmise taotluse

keskkonnamõju hindamise programmi

nõuetele vastavaks tunnistamise teade

Anname Teile teada, et oleme 01.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/8837-7 tunnistanud

tingimuslikult nõuetele vastavaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491

muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.

Nõuetele vastavaks tunnistamise otsus on tehtud tingimuslikult ning jõustub siis, kui

Keskkonnaamet on andnud nõusoleku täiendatud KMH programmile, milles on

nimetatud eksperdirühma liikmete nimed.

KMH programmi ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda

Keskkonnaameti avalikus dokumendiregistris https://adr.envir.ee/; kiri on leitav

registreerimisnumbriga 6-3/22/8837-7. KMH programmi saab näha väljaandes Ametlikud

Teadaanded toodud teadaande nr 1958473 dokumentide all.

Taustainfo:

Kavandatava tegevuse eesmärk on Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/329491

jäätmete eriosa kandmine; Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloaga lubatud põlevkivi

maksimaalse aastamäära suurendamine määrani 10 miljonit tonni; Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa muutmine selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks ka

Ojamaa tööstuskompleksi; Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/333343 vee

eriosa (põhjaveevõtt rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas ning maavara

kaevandamisel eemaldatavat vee suublasse juhtimine) kandmine; Uus-Kiviõli II kaevanduse

keskkonnaloale nr L.MK/333343 jäätmete eriosa kandmine; Uus-Kiviõli II kaevanduse

keskkonnaloaga lubatud põlevkivi maksimaalse aastamäära suurendamine määrani 5 miljonit

tonni ning Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa muutmine selliselt, et kaevise transport

oleks lubatud esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi. Uus-Kiviõli kaevandus asub

Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Uus-Kiviõli II kaevandus asub Ida-Viru maakonnas

Lüganuse ja Alutaguse vallas.

2 (3)

Kavandatava tegevuse asukoht. KMH aruanne joonis 2.1 (Alus: Maa-amet, 2021)

KMH eesmärk on

 anda teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva

olulise keskkonnamõju kohta;

 anda teavet kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, et

- vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning

- edendada säästvat arengut.

KMH tulemusi kasutatakse keskkonnaloa andmise üle otsustamisel, sh loatingimuste

määramisel. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga.

KMH programm on keskkonnamõju hindamise lähteülesanne, mille otsustaja on tunnistanud

nõuetele vastavaks (st piisavaks ja asjakohaseks), et viia läbi keskkonnamõju hindamine. KMH

programmi alusel koostab KMH juhtekspert ja eksperdirühm koos arendajaga KMH aruande,

mis võtab kokku kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju

hindamise tulemused. KMH aruanne avalikustatakse, st korraldatakse vähemalt 30-päevane

avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu. KMH aruande valmides antakse teile teada avaliku

väljapaneku toimumisest, mille raames on igaühel õigus tutvuda aruande ja asjakohaste

dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile

vastuseid. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste

märkuste alusel täiendatakse KMH aruannet. Lisateavet KMH protsessi kohta leiab siit.

3 (3)

Kontaktandmed:

 Otsustaja (keskkonnaloa andja) on Keskkonnaamet1, kontaktisik Marilin Palmist

(keskkonnakorraldus), tel 5906 5684 ja Lilli Tamm (maapõu) 5699 2028, e-post

[email protected].

 Arendajad on Enefit Power AS2, kontaktisik: Kairi Otsiver, tel 5661 9824, e-post

[email protected], VKG Kaevandused OÜ3, kontaktisik: Imre Aruoja, 5683

8762, e-post [email protected].

 KMH ekspert on OÜ Alkranel4, juhtekspert Alar Noorvee, tel 736 6676, 5540 579, e-

post [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Marilin Palmist 5906 5684

[email protected]

1 J. Kunderi 18, Rakvere, 44307 Lääne-Viru maakond 2 Keskterritooriumi 1, 40107 Narva-Jõesuu Auvere küla 3 Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve 4 Riia 15b, 51010 Tartu

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

1

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr

L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli

II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343

muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine

(KMH) KMH programm

Ametkondlikuks kasutuseks

17.06.2022

Planeerimisprotsessi korraldaja: Keskkonnaamet

Huvitatud isikud: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ

KMH läbiviija: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee

(KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2022

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

2

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

3

SISUKORD

1. Üldist ................................................................................................................................... 5

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht ................................................... 6

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................... 8

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............ 13

4.1 Alternatiiv I ................................................................................................................... 13

4.2 Alternatiiv II .................................................................................................................. 15

4.3 0-alternatiiv ................................................................................................................... 15

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................................... 19

5.1 Geoloogia, pinnas ja põhjavesi ...................................................................................... 19

5.2 Pinnavesi ....................................................................................................................... 26

5.3 Loodusväärtused ............................................................................................................ 29

5.3.1 Kaitse- ja hoiualad .............................................................................................. 29

5.3.2 Vääriselupaigad .................................................................................................. 32

5.3.3 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad ................................................................... 34

5.3.4 Natura 2000 alad ja Natura eelhindamine .......................................................... 38

5.3.5 Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine ................................................... 41

5.4 Kultuuriväärtused .......................................................................................................... 43

5.4.1 Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestused .................................................... 43

5.4.2 Väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumajandusmaa .................................. 45

5.5 Sotsiaal-majanduslik keskkond ..................................................................................... 47

5.5.1 Rahvastik ............................................................................................................ 47

5.5.2 Asustus ja maakasutus ........................................................................................ 47

5.5.3 Taristu ................................................................................................................. 49

6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ................................................. 53

7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus ............................... 65

8. KMH protsessi ajakava ..................................................................................................... 68

9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või

kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuse vastu ................................................. 69

10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta .......................................................... 71

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 73

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

4

KMH programmi lisad:

• KMH programmi lisa 1. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad vääriselupaigad

• KMH programmi lisa 2. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad kaitsealused liigid

• KMH programmi lisa 3. Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas paiknevad

puurkaevud

• KMH programmi lisa 4. KMH programmile esitatud asjaomaste asutuste seisukohad

ja nendega arvestamine

• KMH programmi lisa 5. Hüdrogeoloogilise mudeli metoodika kirjeldus

• KMH programmi lisa 6. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad

• KMH programmi lisa 7. Avalikustamise käigus laekunud seisukohtadega arvestamine

• KMH programmi lisa 8. KMH programmi avaliku arutelu protokoll

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

5

1. Üldist

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat

tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse

paika KMH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KMH metoodikat, tegevust ja

ajakava. Keskkonnamõju hindamise programm on alusdokumendiks KMH läbiviimisel ja

aruande koostamisel.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele

ja heaolule, elu- ja looduskeskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

6

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht

Keskkonnaamet algatas 09.04.2021 otsusega nr DM-111704-13 OÜ VKG Kaevandused Uus-

Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise ning otsusega nr DM-111714-13 Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise. Otsuste

kohaselt Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnalubade muutmise taotlustele

keskkonnamõju hindamine liideti.

Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (põlevkivi) kaevandamine Uus-Kiviõli ja Uus-

Kiviõli II kaevandustes. Tegemist on olemasolevate mäeeraldistega, kus kaevandamiseks on

väljastatud ka kehtivad keskkonnaload nr L.MK/329491 (kehtiv 11.07.2019 – 10.07.2049) ja

L.MK/333343 (kehtiv 07.08.2019 – 10.07.2049), kuid kaevise väljamisega pole hetkeseisuga

veel alustatud.

Uus-Kiviõli kaevanduses ja antud mäeeraldisega piirnevas Uus-Kiviõli II kaevanduses

kaevandamiseks on eelnevalt AS Kobras poolt läbi viidud keskkonnamõju hindamine („Ida-

Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli

kaevanduse rajamise“ (2010) keskkonnamõju hindamise aruanne). KMH käigus analüüsiti

kaevandamise keskkonnamõju eeldusel, et Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste

mäeeraldistel kaevandatakse aastas kokku maksimaalselt 6 miljonit tonni põlevkivi.

Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt soovib VKG Kaevandused OÜ kaevandada Uus-

Kiviõli II kaevanduses kuni 5 miljonit tonni ning Enefit Power AS kaevandada Uus-Kiviõli

kaevanduses maksimaalselt kuni 10 miljonit tonni põlevkivi aastas. Kehtivate keskkonnalubade

kohaselt on Uus-Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit ning Uus-Kiviõli

kaevanduses 4 miljonit tonni põlevkivi aastas. Põlevkivivaru transport on mõlema ettevõtte

keskkonnaloas määratud kõrvaltingimusena nr 14: „Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal

kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise

Aidu karjääri“.

Vaadeldavas asukohas on 19.06.2015 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2015/150

algatatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu täpsustamiseks teemaplaneering „Uus-Kiviõli

kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“, mille eesmärk on põlevkivi

transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite

vahel.

VKG Kaevandused OÜ taotleb Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/333343

järgmisi muudatusi/täiendusi:

• vee eriosa (põhjaveevõtt rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas ning

maavara kaevandamisel eemaldatava vee suublasse juhtimist) kandmist;

• jäätmete eriosa kandmist;

• lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 5

miljonit tonni;

• keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks

ka Ojamaa tööstuskompleksi.

Enefit Power AS taotleb Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/329491 järgmisi

muudatusi/täiendusi:

• jäätmete eriosa kandmist;

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

7

• lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 10

miljonit tonni;

• keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks

ka Ojamaa tööstuskompleksi.

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused asuvad Ida-Virumaal Lüganuse vallas, seejuures

Uus-Kiviõli II kaevandus asub osaliselt ka Alutaguse valla territooriumil (vt Joonis 2.1). Uus-

Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused paiknevad Lüganuse valla Savala, Uniküla, Kulja,

Arupäälse, Aruküla, Aruvälja, Mehide, Hirmuse, Sirtsi, Aidu, Lümatu, Veneoja, Soonurme,

Rebu, Rääsa, Oandu ja Ojamaa külades, lisaks ulatub Uus-Kiviõli II kaevandus Alutaguse valla

Kiikla ja Võrnu küla territooriumile. Mõlemad kaevandused on osa Eesti põlevkivimaardlast.

Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala on 4130,54 ha ning mäeeraldise teenindusmaa

pindala on 169,8 ha, põlevkivi aktiivse tarbevaru (kaevandatava varu) kogus on ca 138,5

miljonit tonni. Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldise pindala on 2076,056 ha ning põlevkivi

aktiivse tarbevaru kogus on ca 69,4 miljonit tonni (vt Tabel 2.1).

Joonis 2.1 Kavandatava tegevuse asukoht (Alus: Maa-amet, 2021)

Tabel 2.1 Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste põlevkivi varud (tuhat tonni) (Keskkonnaotsuste

infosüsteem KOTKAS, 2021)

Nimetus Liik Varu (tuhat tonni)

Uus-Kiviõli kaevandus (nr L.MK/329491)

1 plokk Aktiivne tarbevaru 54 155

2 plokk Aktiivne tarbevaru 65 098,73

3 plokk Aktiivne tarbevaru 19 229,867

Uus-Kiviõli II kaevandus (nr L.MK/333343)

5 plokk Passiivne tarbevaru 97

6 plokk Aktiivne tarbevaru 9485,27

7 plokk Aktiivne tarbevaru 59 797,133

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

8

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Eesti 2035 – riigi pikaajaline arengustrateegia, millega on seatud viis strateegilist sihti riigi

strateegiliste valikute tegemiseks. Arengustrateegias on ühe vajaliku muutusena ette nähtud

kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, tagamaks ka energiajulgeoleku. Selleks tuleb

aga loobuda elektri tootmisel põlevkivist. Üleminekuperioodil on kavas toetada kaasnevate

sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamist ning Ida-Virumaa jaoks töötatakse välja ning

viiakse ellu teenuste ja investeeringute pakett, mis aitaks piirkonna elanikel, ettevõtetel ja

kohalikel omavalitsustel muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele

majandusele.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – maapõueressursside ülemäärane ja

raiskav kasutamine peab olema välistatud, mistõttu tuleb teha võimalikult väikeste kadude ja

jäätmetega võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid. Maapõueressursside kasutamine on

suunatud riigi majanduskasvu edendamisele, seejuures kompenseeritakse mõjud keskkonnale

ja tagatakse hüved tegevusest otseselt mõjutatud isikutele ning kohalikele omavalitsustele.

Olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad kavandatava tegevuse ja selle

KMH kontekstis on:

• maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse;

• minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus;

• maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja

vähendatakse jäätmeteket;

• kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss, kas kasutatakse või

säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (2015) – strateegiline lähtedokument,

milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava

põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne

kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja

vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju.

Arengukavas on seatud kolm strateegilist eesmärki:

1) põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju

vähendamine;

2) põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;

3) põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.

Esimese strateegilise eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks on põlevkivi kaevandamise kao

vähendamine ja kaevandamisjäätmete maksimaalne taaskasutamine. Teise eesmärgi täitmise

peamiseks eelduseks on põlevkivist saadava lisandväärtuse oluline suurendamine – põlevkivi

väärindamine, põlevkivi kasutamisega kaasneva õhuheite ning veeheite piiramine ja

töötlemisjäätmete suurem taaskasutamine ning seejuures põlevkivitööstuse järjepideva arengu

tagamine. Kolmanda, põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamise, peamine eesmärk

on toetada põlevkivi efektiivsema ja keskkonnahoidlikuma kasutamise tehnoloogia arendamist,

tõhustada erasektori, valitsusasutuste ning ülikoolide koostööd ja tagada valdkonna asjatundjate

pealekasv.

Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t mitmeaastase

keskmise kogusena. Kaevandamiseks lubatud aastamäära suurendamine on võimalik ainult

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

9

juhul, kui keskkonnakoormus ei suurene ja selle vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon.

Põlevkivi arengukava vaadatakse üle iga viie aasta tagant.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – eesmärgiks on määratleda pikaajalised

arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna

seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale

looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks

maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning

maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist

väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu ja seismiliste efektide vältimist ning

kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab

kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade

ärakasutamist.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – visioondokument, milles sätestatakse

pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega

kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku

vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta

valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja

rakendamisel. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised on:

• põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning

kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi

käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu

negatiivse keskkonnamõju suurenemine;

• suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside

heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust;

• soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat

kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu

ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus;

• energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-,

arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate

arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist,

suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) (ENMAK 2030) – ENMAK 2030

koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori

energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused.

Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise

riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ettevõtjate tegevuskavadest. Uued tehnoloogilised

lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise

võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. Põlevkivist

elektritootmine siiski väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning elektritootmiseks

kasutatakse õli tootmise kõrvalprodukte.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 – arengudokumendis esitatakse

tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju

suhtes. Samuti on esitatud kliimamuutuste mõju prioriteetsetele valdkondadele, samuti ka

kohanemismeetmed. Arengukava kohaselt mõjutavad ilmastikuolud ning nende muutused

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

10

kõige vähem just põlevkivi energiaressursi kasutamist, seega kasutatava põlevkiviressursi

suurust prognoositud muutused ei mõjuta.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ (2018) – arengukava rakendamise

perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus,

kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks jätkatakse tegevusi maakonna

majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Keskkonnakahjude ning elukeskkonna kvaliteedi

alanemise leevendamiseks ja kompenseerimiseks tuleb ettevõtete ning riigi ja maakonna

omavalitsuste koostöös leida õiglane tasakaal, kus maakonnast kogutud ressursi- ning

saastetasud jääksid eelkõige kahjustatud piirkonda. Arengustrateegia peab otstarbekaks

mitmekesistada Ida-Virumaa tööstussektorit, kaasates siia uusi, põlevkivist ja energeetikast

sõltumatuid tööstusi aga ka uusi teenuste valdkondi (nt loomemajandus). Arusaadavalt tuleb

orienteeruda kaasaegset tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse

nõuetele ning on arenguvõimekad ka tulevikus.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) – Ida-Virumaa on Eesti olulisim

kaevandamispiirkond, kus asub arvukalt riikliku ja maakondliku tähtsusega maardlaid.

Maardlate kasutuselevõtuks on seatud üldised tingimused, sh vältida võimaluse korral

maardlate kasutuselevõtul alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel,

rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Kuid kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Kasutuselevõetud maardlates tuleb

varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et

võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhke- või ehitusalana.

Põlevkivi kaevandamine on Ida-Virumaal ning ka kogu Eestis oluline majandusvaldkond.

Riikliku arengusuunana on nähtud, et suureneb põlevkiviõli tootmine ja selle ekspordi

osatähtsus, samuti jätkub ka elektri tootmine põlevkivi otsepõletamisega. Põlevkivisektori

edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja

pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva

keskkonnamõju vähendamise vajadust. Saavutades ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja riigi

koostöös Ida-Virumaa keskkonnaseisundi stabiliseerumine, pole tulevikus välistatud ka

sotsiaalmajanduslikel kaalutlustel põlevkivi piirmäära suurendamine.

Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, sh Uus-Kiviõli

kaevanduses. Oluline on nii kaevandamistegevuse ajal kui selle lõppedes alade korrastamine

kaevandustegevusele eelnenuga samaväärseks. Altkaevandatud aladel on vajalik järjepidev

seire, et võimalusel ennetada langatustest tekkivaid kahjusid.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivi

kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering“ (2001) – vaadeldav ala on osaliselt

kantud põlevkivi kaevandamisalade ruumilisele planeeringule.

Maidla valla üldplaneering1 (2007) – maavaradest on vallas tähtsamad põlevkivi ja turvas,

seejuures põlevkivimaardlad on ülevabariigilise tähtsusega. Tootmis- ja ärimaade ning

segafunktsiooniga alade planeerimise ühe põhimõttena on toodud, et nii reserveeritavatele kui

1 Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 määrusega nr 103 „Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna haldusterritoriaalse

korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu

kinnitamine“ muutmine“ ühendati Lüganuse vald, Maidla vald ja Püssi linn uueks haldusüksuseks valla staatuses

ning nimetati ümber Lüganuse vallaks. Kuni Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtib kavandatava

tegevuse ala Lüganuse valla osas Maidla valla üldplaneering.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

11

ka olemasolevatele tootmis- ja ärimaadele ei ole lubatud arendada tegevust, mille oluline

keskkonnamõju võib väljuda krundi piiridest. Samuti on peetud vajalikuks roheliste

puhvertsoonide säilitamist või rajamist, leevendamaks võimalikku tootmistegevusest tulenevat

negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi tootmist ja rikastamist teenindava rasketranspordi

veoteed tuleb planeerida võimalikult kaugele elamutest ja puhkealadest.

Valla arengukavas on seatud eesmärgiks valla elanike arvu suurendamine ja loodusliku

keskkonna säilitamine, mistõttu on üheks ruumilise arengu suunaks ette nähtud, et jätkuva

põlevkivi kaevandamissoovi surve tingimustes ei või olemasolevate mäeeraldiste piiride

laiendamisega või uute kaeveväljade avamisega nõrgendada elu- ja sotsiaalkeskkonna

kvaliteeti. Maavara kaevandamine ei tohi muuta inimeste elukeskkonna kvaliteeti piirini, mis

muudaks elamise vallas niivõrd ebamugavaks, et tuleb lahkuda. Antud põhjusel otsustati

üldplaneeringuga põlevkivi kaevandamise laiendamist valla territooriumil mitte kavandada.

Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsus (2019) – üldplaneeringu ja KSH raames on oluline

pöörata tähelepanu kaevandamise vajadusele, kuid samas ka elu- ja looduskeskkonna väärtuste

säilitamisele. Üldplaneeringu üheks lähteülesandeks on maardlatest ja kaevandamisest

mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Seejuures kaevandamise temaatikat

käsitletakse erinevate maardlate kasutuselevõtmise, laiendamise ja sulgemise seisukohast.

Samuti on märgitud, et arvesse tuleb võtta ka Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse

avamisega (kaevandustaristu, mõjud maapealsele elukeskkonnale) seotud erinevate

maapealsete ja maa-aluste ruumivajadustega.

Lüganuse valla üldplaneering (eelnõu seisuga september 2021) – Lüganuse valla

territooriumil on oluline leida tasakaal riiklike huvide (sh kaevandamine) ning kohalike

väärtuste ja vajaduste vahel. Valla ettevõtlussektor jätkab seni väljakujunenud

ettevõtlusharudega, mh põlevkivi kaevandamisega. Mäetööstusmaadena on planeeringusse

kantud kehtivate kaevanduslubadega mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Üldplaneeringus

rõhutatakse, et allmaakaevanduse puhul on oluline tagada nii kaevandamise kui selle taristu

toimimine, samas ka piirkonna elukeskkonna kõrge kvaliteet. Seejuures on välja toodud, et

tehakse ettevalmistusi Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II allmaakaevanduse avamiseks.

Alutaguse valla üldplaneering (2020) – üldplaneeringus on mäetööstuse maa-ala

juhtfunktsioon üldjuhul planeeritud olemasolevatele mäetööstuse maa-ala sihtotstarbega maade

ulatuses ning uusi alasid juurde ei planeerita. Samuti pole käsitletavad kaevandused

üldplaneeringuga kavandatud kaevandusobjektide hulka arvatud. Siiski jätab üldplaneering

võimaluse maardla alale määrata mäetööstuse maa-ala maavara kaevandamise loa menetluse

käigus isegi, kui ÜP maakasutusjoonisel ei ole ala juhtfunktsiooniks mäetööstuse maa-ala.

Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2018) – määrab haldusreformi järgse Lüganuse valla

peamised arengusuunad aastateks 2018-2028 – visioon, eesmärgid, meetmed ja tegevused.

Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine on valla üheks

peamiseks väljakutseks. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade

taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt

veevarustus) lahendamine koostöös arendajatega. Eraldi teemaks on uute võimalike

kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka

arvestavat mõju keskkonnale. Elukeskkonna tasakaalustatud arenguks on vajalik tagada

olukord, kus saaksid edukalt tegutseda nii keskkonnasõbralikud tööstusettevõtted, kui ka

turismiettevõtted. Lisaks on äärmiselt tähtis ettevõtluskeskkonna pidev mitmekesistamine ning

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

12

uute ettevõtlust mõjutavate arendusprojektide realiseerimine (nt Kiviõli Äripark, Aidu

tuulepark). Võtmetähtsusega on hea ning turvalise looduskeskkonna säilimine.

Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) – kajastab Alutaguse valla arengueelduseid,

toimekeskkonna ülevaadet, arendustegevuste põhimõtteid, visiooni, eesmärke,

tegevusprogramme ja meetmeid. Ühe võtmetegurina on toodud põlevkivi kaevandamine ja selle

tulevik, kus nenditakse, et põlevkivisektori käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Virumaa kui

ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes moodustavad suure

osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasud. Kaevandamisega seotud ressursitasude

vähendamine tulevikus (rohepöörde tulemusena) mõjutaks olulisel määral valla suutlikkust

teenuseid pakkuda. Seetõttu on oluline rohepöörde järel soodustada ettevõtlust, mis pakuks

alternatiivi põlevkivisektoris tööta jäänud elanikele. Arengukavas on mainitud ka käesoleva

KMH objektiks oleva Uus-Kiviõli kaevanduse arendamine, millest jääb väike osa Alutaguse

valla territooriumile.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse

logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH) (2022) – teemaplaneeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste

logistikataristu trasside asukoha valik variantide võrdluse teel. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II

kaevanduste arendamisega on tekkinud Eesti Energia AS tütarettevõttel Enefit Power AS-il

ning OÜ-l VKG Kaevandused vajadus välja arendada kaubakivi ja/või mäemassi transportimise

logistika. Ettevõtete logistikataristu ühiseks alguspunktiks on Rääsa tööstusterritoorium ning

lõpp-punktiks Ojamaa tööstusterritooriumi rikastusvabrik. Teemaplaneeringu prioriteetseim

variant on rajada mäemassi transportimise eesmärgil lintkonveier, mis suundub Rääsa

tööstusterritooriumilt Ojamaa tööstusterritooriumile. Teemaplaneering on otseselt seotud

kavandatava tegevusega, mida käsitletakse käesolevas KMH programmis.

Kavandatav tegevus on üldiselt strateegiliste planeerimisdokumentidega kooskõlas.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

13

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste

lühikirjeldus

Käesoleval juhul on kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks kavandatav tegevus ja

null-alternatiiv ehk kavandatava tegevuse mitte elluviimine. Kavandatava tegevuse alternatiive

I ja II ning null-alternatiivi on iseloomustatud allpool.

Kavandatavale tegevusele puuduvad asukohaalternatiivid ning käesolev KMH ei ole algatatud

alternatiivsete kaevandamisalade leidmiseks, vaid Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes

kaevandamismahu tõstmisega kaasnevate mõjude hindamiseks.

4.1 Alternatiiv I

Kehtivate keskkonnalubade nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 kohaselt on enne 09.04.2021

algatatud keskkonnamõju hindamist Uus-Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit

ning Uus-Kiviõli kaevanduses 4 miljonit tonni põlevkivi aastas, kokku maksimaalselt 6 miljonit

tonni põlevkivi aastas. Taotluse kohaselt soovib VKG Kaevandused OÜ kaevandada Uus-

Kiviõli II kaevanduses kuni 5 miljonit tonni ning Enefit Power AS kaevandada Uus-Kiviõli

kaevanduses kuni 10 miljonit tonni põlevkivi aastas.

Taotluste kohaselt on põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamine vajalik

selleks, et tagada mäeeraldise piires maavara võimalikult kiire ammendamine ning seeläbi

vähendada keskkonnamõju ajalist kestust ning tagada efektiivsemalt ettevõtete põlevkiviga

varustamine. Uus-Kiviõli kaevanduse arendamisel lähtutakse OÜ VKG Kaevandused ja AS

Enefit Power (edaspidi ettevõtted) vahelisest koostööleppest, mille järgi soovitakse põlevkivi

transportida Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist

rikastamata kujul Ojamaa kaevanduse tootmiskompleksi, kus põlevkivi rikastatakse ning

kaevandamisjäägid taaskasutatakse või ladustatakse. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste

maapealne teenindus toimub vaid Uus-Kiviõli mäeeraldise teenindusmaal Rääsa

tööstusterritooriumil ning taristu rajamine ja kasutamine ning maakasutusõiguste jagamine

lahendatakse keskkonnalubade omanike vaheliste kokkulepetega.

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused avatakse kahe kallakšahtiga ning tootuskihindi

tasapinnale rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde-edela suunalistena kuni

mäeeraldise piirini, jagades nendega kaevevälja kaheks osaks. Peastrekkidega teenindatakse

mõlemat mäeeraldist ühiselt kaevise, inimeste ja materjalide transpordiks. Kaevandus

lõigustatakse paneelstrekkidega ning nende läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi

toestatakse ankurtoestikuga. Paneelidega risti lõigustatakse kamberplokid, kus raimatud kaevis

viiakse mäemasinate abil lintkonveierile. Töö-ee tuulutamiseks kasutatakse (kohaliku

tuulutuse) ventilaatoreid ning üldventilaatoreid, mis paigaldatakse maa alla. Saastatud õhk aga

juhitakse külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Planeeritav

kaevandamisviis ühtib Estonia ja Ojamaa kaevandustes kasutatavaga.

Kamberkaevandamise puhul jäetakse kambriplokis väljamata riskülikukujulised

sammastervikud, millele toetub kaevanduse kohal olev maapind. Kamberkaevandamine

seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuvad ristkülikukujulised tervikud

küljepikkusega 6–7 m. Kambrite laius ulatub 7–8 m-ni. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnas,

on maavara kadu kandetervikutes 25–30%. Kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud

garanteerivad maapinna püsivuse. Kamberkaevandamisel kasutatakse tootuskihindi

väljamiseks (raimamiseks) puur-lõhketöid, mis on seni olnud peamine väljamisviis.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

14

Peale kamberkaevandamise soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee

kombainiga, sarnaselt Narva karjääris arendatavale tehnoloogilisele lahendusele.

Kombainkaevandamise puhul on maavara kadu väiksem kui kamberkaevandamise puhul.

Sisuliselt on tegemist lankkaevandamise meetodiga. Lankkaevandamise puhul väljatakse langi

ulatuses kogu tootuskihind ja tervikuid ei jäeta. Kasutatakse mehaanilist raimamist pikaee

kombainiga. Kaevandmise ajal hoitakse lage üleval ajutise toestikuga, mida liigutatakse edasi

koos väljamisfrondi (töö-ee) liikumisega. Peale toestiku edasinihutamist toimub lae varisemine,

mis toob kaasa ka maapinna vajumise langi kohal. Tegemist on siiski n.ö kontrollitud

protsessiga ja maapinnal tekkiva langatuse sügavus ja asukoht on ettemääratav.

Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni 1,5 m võrra

selliselt, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus toimub

üksnes lankide servadel. Maapinna langetamise ulatus ja lubatavus kaalutakse läbi KMH

käigus, arvestades veerežiimi ning kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Lisaks

keskkonnaseisundi muutuste analüüsimisele tuleb KMH raames arvesse võtta ka maavara

säästlikuma kasutamise aspekti, mille kohaselt on kombainkaevandamisel maavara

kaevandamine väiksemate kadudega. Samuti tuleb maapinna langetamisel silmas pidada

maapinna stabiilsuse aspekti.

Raimatud ja konveierile transporditud kaevis viiakse kaldšahti kaudu maapinnale ja sealt

kaevisekonveieriga edasi Ojamaa tööstusalale. Kaevis rikastatakse rikastamisvabrikus, mille

tulemusel saadakse kaubapõlevkivi ning protsessi käigus eraldatud aheraine taaskasutatakse

killustiku tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses. Soodsa turuolukorra korral

maksimeeritakse taaskasutust võimalikult palju. Maavara planeeritakse kasutada

energeetikatööstuses kütusena, keemia- ja tsemenditööstuses toorainena.

Kaevandatava põlevkivi rikastamisel tekkiv aheraine (kuni 10 miljonit tonni aastas kahe

kaevanduse peale kokku) ladestatakse kaevandamisjäätmete hoidlatesse, võetakse tootena

ringlusse või taaskasutatakse muul viisil.

Kaevanduse teenindamiseks on lisaks maa peale väljuvale kaldšahtile vajadusel vaja rajada

settebasseine, alajaamasid, energia- ja veekõrvalduspuurauke. Samuti nendeni kulgevaid teid

ja elektriliine. Nende rajatiste täpne arv ja asukoht määratakse kindlaks vastavate projektide

koostamisel.

Kuivõrd Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduses eelnevalt läbi viidud KMH aruanne (AS

Kobras, 2010) on välistanud tehnoloogilise alternatiivina Uus-Kiviõli uuringuväljal puur-

lõhketöödega kamberkaevandamise asemel kas osaliselt või täielikult pika-ee kombainiga

lausväljamisega ja lae sundlangetamisega kaevandamismetoodika, siis ei ole

lankkaevandamisega seotud keskkonnamõjusid eelnevalt läbi viidud KMH raames analüüsitud.

AS Kobras (2010) läbiviidud KMH kohaselt on sobivaks tehnoloogiliseks alternatiiviks

kamberkaevandamine puur-lõhketöödega. Seetõttu on käesoleva KMH raames vajalik

alternatiiv I raames hinnata ka järgmisi tehnoloogilisi alamalternatiive:

• I-1 alternatiiv – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega;

• I-2 alternatiiv – kombineeritud kaevandamine – Uus-Kiviõli II mäeeraldisel

kamberkaevandamine puur-lõhketöödega; Uus-Kiviõli mäeeraldisel osaliselt

kamberkaevandamine puur-lõhketöödega ja osaliselt lankkaevandamine pikaee

kombainiga.

KMH aruande koostamise algfaasis otsustatakse lõplikult, kas tehnoloogilise alamalternatiivina

I-2 esitatud kombineeritud kaevandamine jääb endiselt kavandatava tegevuse reaalse

alternatiivina kaalumisele, või jääb hindamisele ainult tehnoloogiline alternatiiv I-1 –

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

15

kamberkaevandamine puur-lõhketöödega. Viimasel juhul loobutakse täielikult ka

kombineeritud kaevandamise kavandamisest.

4.2 Alternatiiv II

Põlevkivi kaevandamise maksimaalset aastamäära ei tõsteta ning kaevandamine toimub

keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud

keskkonnamõju hindamist kehtinud aastamäärade mahus (vastavalt kuni 2 miljonit tonni aastas

Uus-Kiviõli II mäeeraldisel ning kuni 4 miljonit tonni aastas Uus-Kiviõli mäeeraldisel).

Mõlemal mäeeraldisel rakendatakse kamberkaevandamist puur-lõhketöödega.

Kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa

tööstusterritoorimile mööda Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli

kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ raames määratavat trassikoridori.

Kaevandused töötavad kuni olemasoleva kaevandamisloa kehtivuse kaotamiseni 10.07.2049

või maavaravaru ammendumiseni, senikaua kehtivad muud kaevandamisloale seatud

kõrvaltingimused (v.a kaevise transport, mida lubatakse Aidu tööstusterritooriumile lisaks ka

Ojamaa tööstusterritooriumile). Kui maavaravaru on kaevandustest ammendatud, korrastatakse

ala vastavalt korrastamisprojektile.

Paralleelselt on käimas Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli

kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ koostamine, mille eesmärk on

põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa

tööstusterritooriumite vahel. Planeeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse

logistikataristule optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus

taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. (Teemaplaneeringu

lähtekohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimus

27. september kuni 24. oktoober 2021; Teemaplaneering võeti vastu ning suunati avalikule

väljapanekule Rahandusministeeriumi 27.04.2022 käskkirjaga nr 98).

Teemaplaneeringule koostatakse samuti keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seetõttu ei

käsitleta käesoleva KMH raames eraldi Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahelise

logistikataristu sobiva trassikoridori asukoha valimisega seotud mõjusid.

4.3 Null-alternatiiv

Põlevkivi kaevandamise maksimaalset aastamäära ei tõsteta ning kaevandamine toimub

keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud

keskkonnamõju hindamist kehtinud aastamäärade mahus. Rakendatakse senini kavandatud

kamberkaevandamist puur-lõhketöödega. Kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa

tööstusterritooriumi ja Aidu tööstusterritooriumi ühendavat trassikoridori pidi läbi endise Aidu

karjääri Aidu tööstusterritooriumile.

Kaevandused töötavad kuni olemasoleva kaevandamisloa kehtivuse kaotamiseni 10.07.2049,

senikaua kehtivad kaevandamisloale seatud kõrvaltingimused (Keskkonnaotsuste infosüsteem

KOTKAS, 2021):

1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama

Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

16

keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt

koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised

uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“.

Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või

muuta. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale.

Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud

seireperioodidest.

2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele

lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele

lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste

kihtide veerežiimile on minimaalne.

3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale

(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on

keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).

4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning

kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas

(KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas

(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud

tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas

ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti

kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale

kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või

muuta.

5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele

omavalitsustele Uus-Kiviõli//Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise

plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja

pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral

teavitab kaevandamisloa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde

teostamist) kohalikku omavalitsust.

6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev –

reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute

läheduses keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid

kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse

nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m.

Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava

kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa

omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed

lõhkelaengud.

7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde

jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava

mäetööde jõudmisest hooneni.

8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud

alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh

kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise

alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik

veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste

veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu

omanikule.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

17

10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa

saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja

asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb

määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid,

puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne

seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist

on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning

vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse

tagamiseks.

Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi

väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni

arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse

kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse

kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul

rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).

11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel

kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate

nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr

1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08,

SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.

12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste

esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute

täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab

kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud

vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel

võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule

või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse

iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone

omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale

ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste

lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste

arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49

„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud

võnkekiirust.

13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja

juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale

kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku

nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel

200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris,

millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku

juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda

kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.

14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu

tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.

15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada

Võrnu küla läbivaid maanteid.

16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi

arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste

maapinda puudutavate rajatiste asukohad.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

18

17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule

omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude

ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning

viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks

18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant

kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise

ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete

rakendamisest.

19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu

objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide

teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu

veepidet läbivad punkrid betoneerida.

20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa

omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja

kasutusvaldkondade kohta.

Kui maavaravaru on kaevandustest ammendatud, korrastatakse ala vastavalt

korrastamisprojektile.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

19

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Kavandatava tegevuse mõjualaks on mäeeraldiste territoorium ning väljaspool mäeeraldisi ala,

millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna (eeskätt põhjaveetasemete) muutuste.

Eesti Geoloogiakeskuse (2009) poolt on läbi viidud „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid

seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“. Lähtuvalt

hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosist ning „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti

Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise“ keskkonnamõju

hindamisest on suurim mõju raadius tingitud põhjavee taseme alanduslehtrist Keila-Kukruse

veekihis. Alanduslehtri areng välistab antud põhjaveekihi kasutamise veevarustusallikana

täielikult 4–6 km ulatuses mäeeraldise piirist. Antud ulatus (4–6 km) on eeldatavalt mõjutatava

keskkonna kirjelduse juures arvesse võetud mõjuala ulatusena kohtades, kus see on asjakohane.

Täpsem mõjuala raadius täpsustub KMH protsessi käigus. KMH programmis vaadeldud

mõjuala raadius 6 km on tinglik ning käesoleva KMH-ga planeeritud tegevus võib seonduvalt

hüdrogeoloogilistest tingimustest olla mäeeraldistest eri suunades erinev. Teiste

keskkonnaaspektide, mis ei sõltu veekeskkonna muutustest, mõjualad on üldjuhul väiksemad

ja täpsustatakse KMH läbiviimise käigus.

5.1 Geoloogia, pinnas ja põhjavesi

Vaadeldaval alal lasuvad AS-i Kobras (2010) poolt läbiviidud KMH alusel kivimikihid väikese

kallakuga lõuna suunas, tootus põlevkivikihind lasub Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse

lademe allosas (O2KK), ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel,

dolokivi). Valdaval alal lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2ID), Jõhvi (O2JH), Keila (O2KL),

Oandu (O2ON), Rakvere (O2RK) ja kohati Nabala (O2-3NB) lademete lubjakivi ja mergli kihid

kogupaksusega 15–50 m ja nendel Kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusakatted. Mullakihi

paksus on 0,2–0,6 m, kvaternaarisetete kogupaksus on vähemikus 2,0–8,0 m. Seejuures

geoloogiline läbilõige kirjeldab põhja-lõuna suunda (vt Joonis 5.1).

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

20

Joonis 5.1 Vaadeldava piirkonna geoloogiline läbilõige II-II' (AS Kobras, 2010)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

21

Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2021) andmetel esineb piirkonnas peamiselt leostunud

(Go) ja leetjad (Gl) gleimullad ning küllastunud (Go1) ja küllastumata (Gl1) turvastunud

mullad. Samuti esinevad leede-gleimullad (LG), lammi-gleimullad (AG), gleistunud leetjas

mullad (Klg), leede-turvastunud mullad (LG1), gleistunud kahkjas leetunud mullad (LPg) jpm.

Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna

kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari

veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna

reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda

veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid, ordoviitsiumkambriumi

veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a töö

„Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu

karjääri sulgemisega“ alusel vaadeldakse kaevandamise tingimustes tehnogeenselt mõjutatud

veekihte, kuna põhjavett juhitakse kaevanditest eemale ja veetaset alandatakse 30–40 m võrra.

Kvaternaarisetete veest on vaadeldaval alal esindatud soosetete, jääjärveliste setete, jõe- ja

mattunud orgude setete ning veevaeses moreenis sporaadiliselt leviv saviliiva- ja

kruusaläätsede vesi. Kõik kvaternaarisetted akumuleeruvad sademevett ning avaldavad

alumiste veekihtide toitumisele reguleerivat mõju.

➢ Soosetete vesi on vaadeldaval alal laia levikuga, seejuures suurtes rabades on turbakihi

paksus keskmiselt 3,0, väikestes 2,0–2,5 m. Turba all lasub jääjärvelise ja järvelise

päritoluga liivsavi, savi ja peeneteraline liiv. Pinnaseveetase langeb kevadel kokku

maapinnaga, kuival aastaajal alaneb 0,5–1,0 m võrra, filtratsioonikoefitsient on kuni 1

m/ööp. Vesi on ülimage, väga pehme, suure orgaanilise aine sisaldusega ja joogiks

kõlbmatu.

➢ Jääjärveliste setete vesi esineb keskmise-, peene- ja pisiteralistes liivades, paksusega

0,5–4,0 m. Veetase on 0,5–2,0 m maapinnast, suhteliselt väikese veerikkusega.

➢ Jõe- ja mattunud orgude setete vesi levib Purtse ja Ojamaa jõe orus ning Savala

mattunud orus, seejuures Purtse ja Ojamaa jõe kaasaegsed setted lamavad Savala

mattunud oru iidsetel setetel ning on nendega vahetus hüdraulilises seoses. Veekihi

paksus on 10–30 m, kusjuures kaasaegsete jõesetete paksus on 0,5–2,0 m. Vettandvad

kivimid on esindatud eriteralise liivaga, mis sisaldab kruusa ja aleuriiti. Veekiht levib

kitsa, kuni 500 m laiuse ribana, mis moodustab Uus-Kiviõli kaeveväljale loodusliku

idapiiri, lõikudes kanjonilaadselt aluspõhjakivimitesse ja lõhkudes järsult normaalse

geoloogilis-hüdrogeoloogilise läbilõike. Tavaliselt lasub veekihi all vettpidav moreen,

kuid hüdrauliline side aluspõhjakivimitega võib toimuda ka oru külgede kaudu. Veetase

lasub 2–3 m sügavusel maapinnast ehk 34,7–42 m absoluutkõrgust (BK77), kusjuures

alanemine toimub põhja suunas.

➢ Saviliiva- ja kruusaläätsede ning vahekihtide vesi veevaeses moreenis, mis lasub

kvaternaarisetete aluspinnases aluspõhjakivimite peal ning litoloogiliselt koosneb

jämepurdsest väheümardunud karbonaatmoreenist. Moreeni vettandev osa ei ole

tavaliselt paks (kuni 3 m), veetase lasub kuni 1,5 m sügavusel maapinnast.

Ordoviitsiumi veekompleksi iseloomustavad vaadeldaval alal Nabala-Rakvere, Keila-

Kukruse ning Lasnamäe-Kunda veekihid. Ordoviitsiumi veekompleks on peamine

kaevanditesse juurdevoolava vee allikaks ning samaaegselt veevarustusallikaks.

➢ Nabala-Rakvere veekiht levib uuritava ala lõunaosas. Uus-Kiviõli kaevanduse

mäeeraldise piires kiildub veekiht välja edelaosas, kus ta paksus on 7,0 m. Lõuna suunas

vettandvate kivimite paksus suureneb kuni 25 meetrini. Vettandvateks kivimiteks on

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

22

Nabala ja Rakvere lademe ebaühtlaselt savikad ja kavernoossed lõhelised lubjakivid,

harvem dolokivid. Alumiseks veepidemeks on Oandu lademe ja Keila lademe ülemise

osa mergel ja tugevalt savikas lubjakivi. Ülemine veepide praktiliselt puudub ja Nabala–

Rakvere veekihi põhjavesi on vahetult seotud kvaternaarisetete veega. Eraldatud on nad

seal, kus kvaternaarisetete all esinevad vett vähe läbilaskvad moreensetted. Toitumine

toimub sademeveest, toiteala langeb kokku levialaga. Veekiht voolab välja kohalikku

hüdrograafiavõrku. Põhjaveetaseme muutuste aastane amplituud ei ületa looduslikes

tingimustes 2 meetrit, pikaajaline amplituud 3 meetrit. Filtratsioonikoefitsient jääb 2,0–

7,0 m/ööpäevas vahele.

➢ Keila-Kukruse veekihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Keila, Jõhvi, Idavere ja

Kukruse lademe kivimid. Veekiht on üldise levikuga (v.a Savala mattunud oru keskosa).

Vettandvateks kivimiteks on lõhelised, kohati kavernoossed ja dolomiidistunud

lubjakivid, paksusega 18–30 meetrit. Vettpidav lasum esineb ala lõunaosas, kus veekihti

katab Oandu lademe savikast lubjakivist veepide. Ala põhjaosas väljuvad veekihi

kivimid kvaternaarisetete alla. Alumine veepide, milleks on Uhaku lademe savikas

lubjakivi, levib kõikjal peale kitsa riba Savala mattunud oru keskosas. Veekihi

veerikkus, mida on uuritud suure hulga puurkaevude ja salvkaevude kaudu, on

märkimisväärne, kuid ebaühtlane. Veerikkus on otseses sõltuvuses kivimite lõhelisusest

ja purustatusest. Kaevanditega on kindlaks tehtud kaks valdavat lõhede süsteemi:

kirdesuunaline 60–70° ja loodesuunaline 320–330°. Peale selle esineb

kihindumuslõhesid. Täiendavalt on kivimite monoliitsust lõhkunud nii maasisene kui

ka maapealne karst, mille levik ei ole ulatuslik. Selle maapealsed ilmingud väljenduvad

üksikute lehtritena, maasisesed – avatud ja saviga täitunud tühemikena, mida on

fikseerinud 10–15 cm suuruse puraski läbivajumine. Veekihi ülemine osa, mis väljub

kvaternaarisetete alla, on veerikkam. Keila–Idavere kivimite filtratsioonikoefitsient on

kaks korda suurem kui puurkaevudel. Puurkaevude deebit jääb 0,5–8,4 l/s vahele,

erideebit q = 0,12– 3,66 l/s·m, filtratsioonikoefitsient 0,70–143 m/ööpäevas. Kõige

iseloomulikum erideebit jääb 0,95– 2,1 l/s·m vahele, filtratsioonikoefitsient 14–26

m/ööpäevas. Uhaku lademe lubjakivide filtratsioonikoefitsient on reeglina <1

m/ööpäevas, kusjuures juurdevool on põhiliselt pärit põlevkivi tootsa kihindi alumisest

osast. Erandiks on vk. 38, kus põlevkivi lamami kivimite filtratsioonikoefitsient on 52,5

m/ööpäevas, aga lasumis 64,5 m/ööpäevas, mis näitab kivimite monoliitsust rikkuvate

protsesside ühtsust. Keila–Kukruse veekihi keskmine kaalutud filtratsioonikoefitsient

on 16 m/ööpäevas. Tihti esineb allikaid, mis toituvad selle veekihi põhjaveest,

vooluhulgaga 0,3–0,6 l/s. Põhiliselt toitub Keila–Kukruse veekiht sademeveest.

Toitumisaeg on reeglina kevadel ja sügisel. Kevadel tõuseb veetase märtsi II dekaadis

ning alaneb aprilli III dekaadis. Sügisene veetaseme tõus sõltub sademetest – oktoobrist

kuni novembri lõpuni. Aastane veetaseme muutuste amplituud ulatub 1,0–1,8 m,

pikaajaline keskmine – kuni 2,7 m. Veekihi põhjavesi voolab välja hüdrograafiavõrku,

kuivendussüsteemi ja likvideeritud Kiviõli kaevandusse. Veekihi põhjavett kasutatakse

ulatuslikult veevarustuses.

➢ Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi levib Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe ja

Aseri kihtide ja Alam-Ordoviitsiumi Kunda lademe kivimites. Veekiht on üldise

levikuga ning väljub kvaternaarisetete alla ainult Savala mattunud oru keskosas.

Vettandvateks kivimiteks on lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid, keskmise

paksusega 20 meetrit. Vettpidavaks lasumiks on Uhaku lademe savikad lubjakivid, mis

moodustavad Ordoviitsiumi veepideme. Alumiseks veepidemeks on Alam-

Ordoviitsiumi Volhovi ja Leetse lademe savikad glaukoniitlubjakivid ja liivakivid,

samuti Pakerordi lademe diktüoneemakilt. Põhjaveetase on reljeefist olenevalt 2–22 m

sügavusel maapinnast, filtratsioonikoefitsient 0,3–2,5 m/ööp. Veekihi toiteala jääb

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

23

väljapoole vaadeldavat ala, kuna antud piirkonnas on Lasnamäe–Kunda veekihi

põhjaveetase ~0,5 m kõrgemal Keila–Kukruse veekihi põhjaveetasemest.

Põhjaveetaseme aastased muutused on analoogsed Keila–Kukruse veekihi

põhjaveetasemega. Aastane veetaseme muutuste amplituud ulatub 1,3 m, pikaajaline

keskmine – kuni 2,4 m. Veekihi põhjavett kasutatakse arvukate puurkaevudega

ulatuslikult veevarustuses.

Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjavesi levib Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja

Kesk-Kambriumi Tiskre ja Pirita kihistu peeneteralistes, harvem aleuroliidi vahekihtidega

keskmiseteralistes liivakivides. Vettandvate kivimite keskmine paksus on 22 m. Veekihi levik

on üldine. Lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi Volhovi, Leetse ja Pakerordi lademe savikas

glaukoniitlubjakivi ja diktüoneemakilt. Vettpidavaks lamamiks on Kambriumi savid, veekiht

on surveline, veetase alaneb põhja suunas absoluutkõrguselt 50 m kuni absoluutkõrguseni 39

m (BK77). Põhjavett kasutatakse veevarustuses.

2014. aastal viidi OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt läbi „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad

hüdrogeoloogilised uuringud“, kus hinnati Savala ürgoru mõju Uus-Kiviõli kaevandusele.

Savala ürgorg saab alguse Muraka raba põhjaosast, oru setetel voolavad Purtse ja Ojamaa jõed.

Aidu karjääri ja Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse vahelised geoloogilised läbilõiked näitavad,

et ürgoru maksimaalne sügavus varieerub 40-45 m vahel. Ürgorus levivad halvasti vettjuhtivad

moreenid (liivsavi, saviliiv, savi), millede paksus ulatub 3,5-19 meetrini. Moreeni all levivad

peen- ja keskterised liivad, maksimaalse paksusega ca 11,5 m. Liivade all levib uuesti liivsavi

ja saviliiv moreen, mille paksus varieerub 2,5–10 m vahel. Ürgorg on täitunud Kvaternaari

setetega, millede filtratsioonikoefitsiendid on väikesed. Põlevkivi kiht avaneb Savala mattunud

orgu, Aidu karjääri ja Uus-Kiviõli mäeeraldise vahel avaldub põlevkivi absoluutkõrgusel 28–

30 m (BK77) ning jääb maapinnast ca 16 m allapoole. Aidu karjääri töötamise aegne seire ning

geoloogiline situatsioon viitavad sellele, et Savala ürgorg moodustab loodusliku veetõkke Uus-

Kiviõli, suletud Aidu karjääri ja töötava Ojamaa kaevanduse vahel, mis tähendab, et ürgorg

tõkestab Uus-Kiviõli kaevanduste põhjavee alanduse levikut Aidu karjääri suunas ning ka

põhjavee juurdevool kaevandusse kujuneb oru suunalt väiksemaks kui ülejäänud perimeetril.

Oluline on täheldada, et ürgoru lähedus võib mõjutada laekivimite monoliitsust ja püsivust

mäeeraldise külgneval piirilõigul, kuid täpsema hinnangu saab sellele anda alles mäetööde

käigus.

Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee muutuste dünaamikale avalduvast mõjust (v.a

mõningane veevõtt), on määrava tähtsusega ümbruskonna suletud või töötavad kaevandused ja

karjäärid. Lähtudes geoloogilis-hüdrogeoloogilistest tingimustest tuleks Uus-Kiviõli

kaevanduse töötamise tõttu alandada Keila-Kukruse veekihi põhjaveetaset 50 m võrra, mis

vaieldamatult kutsub esile alanduslehtri arengu ja vajaduse selle arengut hinnata kaevetööde

erinevatel etappidel. Samuti on tähelepanu vaja pöörata järgnevale:

• jõgede, peaasjalikult Purtse jõe, tähtsus kaevanduse juurdevoolu moodustumisel;

• üleujutatud Kiviõli kaevanduse mõju hindamine, mille valgalasse kuulub ka Uus-

Kiviõli kaevandus;

• Savala mattunud ürgoru ja üleujutatud Aidu karjääri poolt tuleva vee juurdevoolu

hindamine;

• Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduse vastastikune mõju.

Maa-ameti põhjavee kaitstuse teemakaardi (2021) kohaselt on vaadeldaval alal põhjavesi

peamiselt kaitsmata, nõrgalt kaitstud ning kohati esineb ka suhteliselt kaitstud alasid (vt Joonis

5.2). Samuti on piirkonnas kaks allikat.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

24

Vaadeldav ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini, Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum, Ordoviitsiumi Ida-

Viru, Kambriumi-Vendi Voronka ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumid.

Kaevandamisel on vaja arvestada täiendavate tootmist raskendavate mäe- ja hüdrogeoloogiliste

tingimustega (AS Kobras, 2010):

• kaevevälja idapiiril avaneb põlevkivikihind Savala mattunud ürgorgu vettkandvate

kvaternaarisetete alla, seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist

ürgoruga külgnevates tootmisüksustes;

• kihindi suurem karstumine on kaevevälja lõunaosas;

• ligi 5% esimese geoloogilise ploki pindalast jääb kihindi järsu langusega anomaalsesse

lasumispiirkonda;

• põhjapiirile jääb endise Kiviõli kaevanduse veega täitunud ala.

Joonis 5.2 Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal (Maa-amet, 2021)

Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“ ja EELIS

(30.08.2021) andmetel asuvad vaadeldaval alal kas täielikult või osaliselt Rohukabja, Oandu ja

Linnassaare sood. Eeldatavas mõjualas asuvad Tedresoo, Kaasiksoo, Hiiesoo, Lipu, Sirtsi ja

Jõeladva sood ning Virunurme ja Ratva rabad (vt Joonis 5.3). Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II

kaevanduste aladele jäävad sood on pindalalt väikesed ning allmaakaevandamine võib

mõjutada nende ökosüsteemi. Seejuures asuvad kaevanduste alal paiknevad sood Keila-

Kukruse veekihi avamusel. Soode rajoneerimise käigus analüüsiti mh Uus-Kiviõli ja Uus-

Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel asuvat Oandu soo ning mäeeraldisega piirnevat Muraka

loodus- ja linnuala koosseisu kuuluvat Kaasiksoo turbakihi paksust ja filtratsiooniomadusi.

Uuringu tulemusena liigitati need sood allmaakaevanduse suhtes eriti tundlikeks, kus

veetaseme alanemine pinnakatte all toob kaasa soo ökosüsteemi muutmise.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

25

Joonis 5.3 Soode rajoneeringu kaart (Tartu Ülikool, 2020), kus 5 – Kaasiksoo, 6 – Linnassaare soo, 7 – Rohukabja soo, 8 – Sirtsi soo, 9 – Tedresoo, 11 –

Virunurme soo

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

26

5.2 Pinnavesi

Uus-Kiviõli kaevanduste ala ületavad Hirmuse jõgi (VEE1069700), Purtse jõgi (VEE1068200),

Ojamaa jõgi (VEE1068700), Kiviõli kaevanduse kraav (VEE1070100) ning Mehide oja

(VEE1068600).

Kiviõli kaevanduse kraav (valgalaga 44,9 km2) on avalikult kasutatav ning tugevasti muudetud

veekogu, mis suubub Hirmuse jõkke. Hirmuse jõgi (valgalaga 108 km2) asub karstialal ning

suveperioodil jääb jõesäng kuivaks. Ojamaa jõgi (valgalaga 231 km2) on KMH aruande (2010)

kohaselt kaevandusvee kanaliks. Looduslik äravool moodustab madalveeperioodil kümnendiku

kogu äravoolust. Hirmuse ja Ojamaa jõed on avalikult kasutatavad ning tugevasti muudetud

veekogud, mis suubuvad Purtse jõkke. Purtse jõgi on avalikult kasutatav jõgi, mis suubub

merre. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldised asuvad Purtse jõe valgalas (784 km2),

seejuures Purtse jõest ca 10,5 km pikkune lõik asub mäeeraldise alal. Purtse jõe pikaajaline

(aastate 1923–2009) keskmine vooluhulk on 6,7 m3/s. Seejuures iseloomustavad Purtse jõge

väga suured vooluhulga kõikumised, kuid viimase 30 aastaga on toimunud stabiliseerumine.

Purtse jõe vooluhulk ja Purtse valgala sademete hulk on omavahel tugevas seoses (AS Kotkas,

2010; EELIS, 30.08.2021).

Antud jõgesid seiratakse ka riiklikult, seejuures Purtse jõge seiratakse kahes lõigus lähtest

Ojamaa jõeni ning Ojamaa jõest suudmeni. 2019. a seisuga oli Hirmuse jõe ning Kiviõli

kaevanduse kraavi koondseisundid kesised, Ojamaa jõe koondseisund halb, Purtse jõe

koondseisund lõigul lähtest Ojamaa jõeni hea ning Ojamaa jõest suudmeni halb (vt Tabel 5.1).

(Keskkonnaagentuur, 2021)

Mehide oja (valgala 26,1 km2) on avalikult kasutatav ning tugevasti muudetud veekogu, mis

suubub Purtse jõkke, kuid riiklikult oja ei seirata.

Tabel 5.1 Piirkonnas asuvate ning riiklikult seiratavate veekogude keemilised (KESE), ökoloogilised

(ÖSE) ning koondseisundid 2019. a seisuga (Keskkonnaagentuur, 2021)

Veekogu KESE ÖSE Koondseisund

Hirmuse jõgi Hea Kesine ÖP* Kesine

Purtse lähtest Ojamaa

jõeni

Hea Hea Hea

Purtse Ojamaa jõest

suudmeni

Halb Halb Halb

Ojamaa jõgi Halb Kesine Halb

Kiviõli kaevanduse

kraav

Hea Kesine ÖP* Kesine

*ÖP – tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogiline potentsiaal

Keskkonnaagentuuri kohaselt oli 2019. a veekogumite halva keemilise seisundi põhjuseks

ülekaalukalt elavhõbeda sisaldus kalas, kuid toiduohutusnormi analüüside tulemused ei ületa.

Veekogude halb või kesine ökoloogiline seisund oli tingitud kraavitamisest, tõkestamisest,

toitainete hajureostusest ning ettevõtete või asulate heitveest.

Purtse jões asub tööstusest tingitud Purtse jõe reostunud põhjasetete jääkreostusobjekt

(JRA0000081). Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja Maves AS poolt on läbi viidud töö

„Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Purtse, Erra ja Kohtla jões jääkreostuse

likvideerimise eelprojektide kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne.“

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

27

(2016), mille alusel on Purtse jõge minevikus saastanud Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Püssis

asunud tööstusettevõtted, peamiselt õlitööstused, kes suunasid oma õlijäätmed Erra ja Kohtla

jõkke. Erra ja Kohtla jõgede sängisetted ja madalamad kaldaalad on saastunud kogu ulatuses

alates reostuse lähtekohast kuni suudmeni. Jõgede sängis esineb õlijäätmeid ja kallastel

tahkestunud õlijäätmeid kogu saaste leviku alal. Püsivalt vee all olevatel lõikudel on jõe põhjas

säilinud vedel naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega reostunud muda.

Jääkreostus on põhiline, mis takistab Purtse jõestiku kui terviku hea seisundi saavutamist.

Jääkreostuste inventariseerimistöö uurimisala illustreerib joonis 5.4. 2020. aasta juuni seisuga

alustati Purtse jõel suuremahuliste töödega (1,4 km pikkusel enimreostunud lõigul) jääkreostuse

likvideerimiseks. Purtse jõe valgala jääkreostuse puhastamise projekt on plaanitud valmis saada

2022. aasta novembris (CleanEST, 2020).

Joonis 5.4 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

ja Maves AS, 2016)

Maa-ameti kaardirakenduse (2021) kohaselt jäävad kavandatava tegevuse ja sellega piirnevale

alale maaparandussüsteemidega kaetud alad (vt

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

28

Joonis 5.5).

Joonis 5.5 Kavandatava tegevuse alal ja vahetus läheduses paiknevad maaparandussüsteemid (Maa-

amet, 2021)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

29

5.3 Loodusväärtused

5.3.1 Kaitse- ja hoiualad

Vaadeldavas piirkonnas ning selle eeldatavas mõjualas (kuni 6 km) asub mitmeid kaitsealasid

– Sirtsi looduskaitseala, Kiviõli looduskaitseala, Uhaku maastikukaitseala, Püssi mõisa park,

Maidla mõisa park, Oandu parkmets, Kiikla mõisa park ning Alutaguse rahvuspark. Neist üks

– Oandu parkmets – asub Uus-Kiviõli II kaevanduse alal (vt Joonis 5.6). Hoiualasid

vaadeldavas piirkonnas ega eeldatavas mõjupiirkonnas ei ole. (EELIS (Eesti Looduse

Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 30.08.2021)

Uus-Kiviõli II kaevanduse alal asuva Oandu parkmetsa (KLO1200193) kaitse-eesmärk on

Vabariigi Valitsuse 09.06.2015 määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute

kaitse-eeskiri“ alusel ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,

ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti

hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Seejuures on pargis maavara kaevandamine keelatud.

Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076) kaitse-eesmärgid on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

31.07.2014 määrusest nr 122 „Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri“ järgnevad:

• Sirtsi sood ja sellega piirnevad metsakooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud kaitsealused

liigid: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-

toonekurg (Ciconia nigra), rabapüü (Lagopus lagopus), metsis (Tetrao urogallus),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix)

ja mudatilder (Tringa glareola);

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealused liigid: lendorav

(Pteromys volans), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), tiigilendlane

(Myotis dasycneme) ja männisinelane (Boros scneideri);

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid: huumustoitelised

järved ja järvikud (3160)3, jõed ja ojad (3260), looduslikus seisundis rabad (7110*),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230),

vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

• kaitsealused liigid limatünnik (Sarcosoma globosum) ja kanakull (Accipiter gentilis).

Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687) kaitse-eesmärk on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

26.02.2019 määrusest nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine

ja kaitse-eeskiri“ kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.

Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621) kaitse-eesmärk on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

11.11.2013 määrusest nr 157 „Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ kaitsta haruldasi ja

teadusliku väärtusega karstivorme ning kaitsta elupaigatüüpe, mis on nimetatud nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas – karstijärved ja -järvikud (3180*), jõed ja ojad (3260) ning lood

(6280*).

Püssi mõisa pargi (KLO1200450), Maidla mõisa pargi (KLO1200278) ja Kiikla mõisa

pargi (KLO1200443) kaitse-eesmärgid on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 64 ning

seejuures ühtivad Oandu parkmetsa kaitse-eesmärgiga.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

30

Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) kaitse-eesmärgid on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

17.12.2020 määrusest nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri“ järgnevad:

• kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku

kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku

mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

• kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast

mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi

põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid;

• kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte;

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid: eelluited (2110)3,

valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited

− 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade

vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved

(3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved

ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*),

liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja

ürt‑punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood

(7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud

(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning

laialehised lammimetsad (91F0);

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealused liigid ja nende elupaigad:

ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane

maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine

nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans),

hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk

ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus

bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja

väike‑punalamesklane (Cucujus cinnaberinus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud kaitsealused

liigid (ning I lisas nimetamata rändlinnuliigid) ja nende elupaigad: kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-

toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-

kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-

vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides

tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt

(Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr

(Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus

martius), väike‑kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum),

sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio),

nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder

(Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-

tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

31

tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus);

• kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või

rändepeatuspaiku – niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus),

kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris);

• kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti – lehitu pisikäpp

(Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium),

palu‑liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum),

kõdu‑koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik

(Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp

(Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi

(Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna),

liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine

jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-

mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik

(Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts

(Junghuhnia pseudozilingiana).

Kavandatava tegevuse alal ning mõjualas on Eestimaa Looduse Fondi poolt 21.08.2020 kirjaga

nr 211 tehtud Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepanek. Eesmärk on liita Alutaguse

rahvuspargile kõik piirkonnas paiknevad kaitstavad alad, planeeritavad kaitsealad ja

riigimaadel paiknevad loodusväärtuslikud alad. Selline lahendus oleks terviklik ja ühtne ning

aitaks säilitada piirkonna erilisi ja rahvusvahelist tähtsust omavaid loodusväärtusi, leevendada

Ida-Virumaal toimunud ulatuslikku elukeskkonna halvenemist ja hävimist ning säilitada

piirkonna tähtsust nii kodukohana kui suvitus- ja puhkealana.

Kavandatava tegevuse mõjualale jääb veel projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

32

Joonis 5.6 Kaitsealad vaadeldavas piirkonnas (EELIS, 30.08.2021)

5.3.2 Vääriselupaigad

Vaadeldavale alale jääb mitmeid vääriselupaikasid (vt Tabel 5.2, Joonis 5.7). Eeldatavale

mõjualale (6 km) jääb aga üle 160 vääriselupaiga, mille täpsem nimekiri on leitav KMH

programmi lisast 1.

Tabel 5.2 Vääriselupaigad vaadeldaval alal (EELIS, 10.02.2022)

KKR kood VEP tüüp Asukoht

VEP207368 Kuusikud ja kuusesegametsad

Uus-Kiviõli II

kaevandus

VEP157011 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad

VEP157079 Kuusikud ja kuusesegametsad

VEP207372 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad

VEP207346 Kuusikud ja kuusesegametsad

VEP205705 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad

VEP207345 Teised lehtmetsad

VEP210083 Kuusikud ja kuusesegametsad

VEP157043 Lepikud

Uus-Kiviõli

kaevandus

VEP157042 Märgalade laialehised metsad

VEP157046 Kuusikud ja kuusesegametsad

VEP205504 Männikud ja männisegametsad

VEP205503 Männikud ja männisegametsad

VEP206533 Kuusikud ja kuusesegametsad

VEP209814 Teised lehtmetsad

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

33

Joonis 5.7 Vääriselupaigad vaadeldaval alal ja selle eeldatavas mõjualas (EELIS, 10.02.2022)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

34

5.3.3 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad

Vaadeldava ala eeldatavale mõjualale jääb mitmeid lendorava, väike-konnakotka ning metsise

püsielupaikasid (vt Tabel 5.3, Joonis 5.8). Eeldatavasse mõjualasse jäävad ka projekteeritavad

Soonurme kanakulli, Jõepere lendorava ning Arvila virgiinia võtmeheina püsielupaigad.

Tabel 5.3 Püsielupaigad vaadeldaval alal ja selle eeldatavas mõjupiirkonnas (EELIS, 10.02.2022)

Püsielupaik Lähim ligikaudne kaugus kaevandustest

Nüri lendiorava püsielupaik 4,1 km

Kaanisoo lendorava püsielupaik 3,2 km

Kaanissoo NO lendorava püsielupaik 3,0 km

Jalastu lendorava püsielupaik 0,7 km

Sirtsi väike-konnakotka püsielupaik 1,7 km

Jõepere lendorava püsielupaik 5,1 km

Koolma lendorava püsielupaik 4,0 km

Kaasiksoo metsise püsielupaik <0,1 km

Arvila metsise püsielupaik 1,4 km

Kiikla metsise püsielupaik <0,01 km

Joonis 5.8 Püsielupaigad vaadeldaval alal ja selle eeldatavas mõjupiirkonnas (EELIS, 10.02.2022)

Vaadeldaval alal ja selle mõjupiirkonnas on mitmeid I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuseid

liike. Kaevanduste alal seente ja samblike ning I kaitsekategooria kaitsealuste liikide

leiukohtasid aga pole (vt Tabel 5.4, Joonis 5.9, Joonis 5.10). Mõjualas esinevate liikide nimekiri

on leitav KMH programmi lisast 2.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

35

Tabel 5.4 II ja III kaitsekategooria kaitsealused looma- ja taimeliigid vaadeldaval alal (EELIS,

10.02.2022)

Liik Asukoht

II kaitsekategooria

metsis (Tetrao urogallu) Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse ala

laanerähn (Picoides tridactylus)

III kaitsekategooria

hoburästas (Turdus viscivorus)

Uus-Kiviõli kaevanduse ala musträhn (Dryocopus martius)

väike-kirjurähn (Dendrocopos minor)

kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) Uus-Kiviõli II kaevanduse ala

suur käopõll (Listera ovata)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

36

Joonis 5.9 I ja II kaitsekategooria looma-, seente-, samblike- ja taimeliikide leiualad kaevanduste ja nende eeldataval mõjualal (EELIS, 10.02.2022)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

37

Joonis 5.10 III kaitsekategooria looma-, seene-, samblike- ning taimeliikide leiukohad kaevanduste ning nende eeldataval mõjualal (EELIS, 10.02.2022)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

38

5.3.4 Natura 2000 alad ja Natura eelhindamine

5.3.4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (põlevkivi) kaevandamine Uus-Kiviõli ja Uus-

Kiviõli II kaevandustes. Tegemist on olemasolevate mäeeraldistega, kus kaevandamiseks on

väljastatud ka kehtivad maavara kaevandamise keskkonnaload nr L.MK/329491 (kehtiv

11.07.2019 – 10.07.2049) ja L.MK/333343 (kehtiv 07.08.2019 – 10.07.2049), kuid kaevise

väljamisega pole hetkeseisuga veel alustatud. Kehtivate keskkonnalubade kohaselt on Uus-

Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit ning Uus-Kiviõli kaevanduses 4 miljonit

tonni põlevkivi aastas. Kavandatava tegevusega soovitakse Uus-Kiviõli II kaevanduse lubatud

põlevkivi maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 5 miljonit tonni/aastas ning Uus-

Kiviõli kaevanduse lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist

määrani 10 miljonit tonni/aastas.

5.3.4.2. Kavandatava tegevuse piirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldistel ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala ei paikne.

Planeeritava tegevuse mõjualas asuvad Natura 2000 Sirtsi ja Muraka loodus- ja linnualad ning

Uhaku loodusala (vt Joonis 5.11).

Sirtsi loodusala (EE0070104) I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks on

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liikideks, mille isendite elupaiku

kaitstakse on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo

salar), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja

männisinelane (Boros schneideri).

Sirtsi linnualal (EE0070173) kaitstakse kaljukotka (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), rüüdi (Pluvialis apricaria), tedre (Tetrao tetrix) ja mudatildri (Tringa

glareola) elupaiku.

Muraka loodusala (EE0070103) I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks on vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110),

rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud elupaigad, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), ebasüsik (Boros

schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Muraka linnualal (EE0070172) kaitstakse piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas

platyrhynchos), rabahane (Anser fabalis), kaljukotka (Aquila chrysaetos), väike-konnakotka

(Aquila pomarina), tuttvardi (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikaku (Bubo

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

39

bubo), sõtkase (Bucephala clangula), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo-loorkulli (Circus

aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu

(Crex crex), laululuige (Cygnus cygnus), musträhni (Dryocopus martius), rabapistriku (Falco

peregrinus), väike-kärbsenäpu (Ficedula parva), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus

lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajaka (Larus

canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepi (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkase (Philomachus pugnax),

laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), rüüdi (Pluvialis apricaria), sarvikpüti

(Podiceps auritus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise (Tetrao urogallus),

mudatilderi (Tringa glareola), heletilderi (Tringa nebularia), punajalg-tilderi (Tringa totanus)

ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaiku.

Uhaku loodusalal (EE0070132) kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180),

jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid – *6280). Loodusalal on haruldased, ohustatud ja

teaduslikku väärtust omavad karstivormid. Uhaku on Eesti suuremaid ja tuntumaid karstialasid,

kus on levinud suletud tüüpi karst.

Joonis 5.11 Planeeritava tegevuse mõjualas asuvad Natura 2000 alad (EELIS, 10.02.2022)

5.3.4.3.Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita

kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

40

5.3.4.4.Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale

Sirtsi loodus- ja linnuala kirdepoolseima lahustüki minimaalne kaugus on ligikaudu 1,4 km,

põhiala minimaalne kaugus ligikaudu 2,0 km. Uus-Kiviõli II mäeeraldise lõunapiiri ääres asub

Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029, projekteeritav Alutaguse rahvuspark), mis

kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnuala

(EE0070172) koosseisus. Muraka loodus- ja linnuala põhiala (Alutaguse rahvuspark) asub

mäeeraldisest ligikaudu 5 km kaugusel. Võimalikus mõjutsoonis asub ka kaevandusest ~1,4 km

kaugusel lõunas paiknev Tedresoo, mis kuulub osaliselt Natura võrgustiku Sirtsi loodusala

koosseisu (~2,2 km kaugusel mäeeraldisest).

Uhaku loodusala paikneb ~4,3 km kaugusel Uus-Kiviõli mäeeraldisest.

Ramboll Eesti AS (2015) uuringu „Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja

Natura 2000 alade inventuur“ aruandes jõuti seisukohale: Kuna piirkonna aluspõhja kivimeid

katab vett mitte juhtiv moreen paksusega 2-3 m (kohati 1 m), siis veetaseme alandamine

aluspõhja kivimites ei mõjuta Kaasiksoo veerežiimi. Kuna Kaasiksoo on mõjutatud metsa-

kuivendusest, tuleks sooalal ja selle servades paiknev kuivenduskraavide võrgustik sulgeda

taastamaks soo looduslikku veerežiimi ning ennetamaks võimalikke põlevkivikaevanduste

prognoosimatuid mõjusid. Sirtsi loodusala piirkonnas levib Oandu veepide, mistõttu

veerežiimile ning selle muutuste suhtes tundlikele sooelupaikadele negatiivseid mõjusid

eeldatavalt ei avaldu. Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale lendorava elupaikadele

kaevandustegevusel olulised mõjud puuduvad. Piisava kauguse tõttu ei kaasne lendoravale ka

olulisi häiringuid müra näol. Sirtsi linnuala piirkonnas leviva Oandu veepideme tõttu kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikide elupaikadeks olevatele sooaladele negatiivseid mõjusid

eeldatavalt ei avaldu. Muraka loodusala Kaasiksoo lahustüki alal on soosetete all savikast

moreenist veepide, mille tõttu hüdrogeoloogiliste hinnangute kohaselt kaevanduse tegevus

sooala veerežiimi ei mõjuta. Juhul, kui veerežiimi ei mõjutata ning soovee tasemed ei alane,

siis kaitse-eesmärgiks olevate soo- ja soometsa elupaikade (7110*, 7140, 91D0*) seisund ei

halvene ning olulisi negatiivseid mõjusid Muraka loodusalale ei avaldu. Muraka linnualale

võivad avalduda mõjud Kaasiksoo lahustüki alal elutsevate linnuala kaitse-eesmärgiks

olevatele linnuliikidele (metsis, teder, heletilder, öösorr) häiringute (müra) näol. Häiringud

avalduvad ennekõike ala põhjaservas, mis paikneb kaevandusala vahetus naabruses,

Kaasiksoo keskosas on müra tase võrdlemisi madal ning olulisi mõjusid soolinnustikule ei

avaldu.

Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“ käigus analüüsiti mh

Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisega piirnevat Muraka loodus- ja linnuala koosseisu

kuuluvat Kaasiksoo turbakihi paksust ja filtratsiooniomadusi. Uuringu tulemusena liigitati

Kaasiksoo allmaakaevanduse suhtes eriti tundlikuks, kus veetaseme alanemine pinnakatte all

toob kaasa soo ökosüsteemi muutmise. Tartu Ülikooli (2020) töö on Muraka loodusalal

paikneva Kaasiksooga seoses välja toonud järgmist: Kaasiksoo ja Oandu soo asuvad Keila-

Kukruse veekihi avamusel või Oandu veepideme avamusel, kus Oandu lade on vettkandev ning

seetõttu ulatub kaevanduse dreeniv mõju pinnakatteni. Juba mõnemeetrise veetaseme

alanemise tõttu suurenev infiltratsioon ammendab sademete varu. Kui ka lokaalselt esineb

väiksema veejuhtivusega turbaid, siis väikeste mõõtmete tõttu avalduvad mõjud kogu soo

ulatuses. Nii praeguste kui ka kaevandamisest tuleneda võivate mõjude leevendamiseks tuleks

kaaluda soode taastamist – kraavide sulgemist (pindmise äravoolu vähendamine) ja metsaraiet

(aurumise vähendamiseks).

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

41

Eesti Geoloogiakeskuse (2009) poolt läbi viidud töös „Hüdrogeoloogiliste muutuste

prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“ on välja

toodud järgmist: Kaasiksoos, mille all Oandu veepide puudub, võib hakata täheldama

mõningast vaba infiltratsiooni, mis ulatub 6,4 km² suurusel maa-alal 2300 m³/ööpäevas. Seda

veekadu on lihtne kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel. 2–3

aastat enne kaevanduse rajamist tuleb Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning

vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett.

Kompensatsiooniks Kaasiksoo äravoolule on soovitav reguleerida pinnaveelist äravoolu

maaparandussüsteemi abil Kukruse veekihti suunduva mahu võrra.

Keila-Kukruse veekihi tase langeb Kaasiksoo põhjaosas 25-30 m võrra ning lõunaosas ca 20 m

võrra (Eesti Geoloogiakeskus, 2009).

Kaitsealuse Sirtsi linnu- ja loodusala kuivendamine kaevanduse alanduslehtri poolt on

välistatud, sest Nabala-Rakvere veekihti kaitseb alt Ülem-Ordoviitsiumi Oandu lademe

savikast lubjakivist ja merglist koosnev veepide (Eesti Geoloogiakeskus, 2009).

Ramboll Eesti AS (2015) uuring, Eesti Geoloogiakeskuse (2009) töö ning Tartu Ülikooli (2020)

uuring esitavad Muraka loodusalal paikneva Kaasiksoo veerežiimi osas erinevaid hinnanguid.

Seoses eelnimetatud asjaoluga ning taotletavate keskkonnalubade muutmisega ja kaevandamise

maksimaalse aastamäära tõstmisega ei ole käesoleval hetkel selge, kas ebasoodne mõju Natura

2000 võrgustiku aladele, eeskätt Muraka loodusalale ja Muraka linnualale, on välistatud.

5.3.4.5.Natura hindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamine jõuab objektiivsete asjaolude põhjal järelduseni, et kavandatava tegevuse

elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju avaldumine Muraka loodus- ja linnualale välistatud.

Kontrollima peab ka mõju Sirtsi loodus- ja linnualale. Vastavalt on taotletavate keskkonnaloa

muudatustega kaasnevat täiendavat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele vajalik hinnata

käesoleva KMH käigus.

5.3.5 Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ tulemiks oli roheline võrgustik (vt Joonis 5.12), mille

eesmärgiks on säilitada või luua rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel

rännata ja kliimamuutustega kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab

ökosüsteemiteenuseid. Seejuures tuleb teemaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku aladel

majandamisel ja arendustööde planeerimisel arvestada mh:

• võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei

langeks alla 90%;

• tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav teatud infrastruktuuride (sh mäetööstus)

rajamine, kuid kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb üldplaneeringute ja/või

detailplaneeringute koostamise käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada

keskkonnamõjude hindamine;

• kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmeid nende

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

42

Joonis 5.12 Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid vaadeldavas piirkonnas (Ida-Viru

maakonnaplaneering, 2016)

Töös „Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur“

anti ülevaade kaevandusala ja selle mõju piirkonnas elutsevatest ulukitest. Piirkonnas võib

kohata:

• pruunkaru – piirkonnas on registreeritud üks kuni kolm pesakonda pruunkaru, kes

elutsevad kaevandusala lääne-, kesk- ja lõunaosas või alast lõunas paikneval mõjualal

Kaasiksoo piirkonnas;

• hunti – kaevanduse mõjualal või selle läheduses on registreeritud hundi pesakondi ning

samuti on piirkonnas hunte kütitud;

• ilvest – kaevandusala piirkonna metsamassiivid pakuvad ilvesele sobivaid elualasid

ning jäljeloenduse andmetel elutseb ilves kaevanduse mõjuala piirkonnas, kus teda on

ka kütitud, samuti on registreeritud ilvese pesakondi. Siiski ei ole ilvest kohatud igal

loendusaastal;

• põtra – jäljeloendused kinnitavad põdra püsivat elutsemist kaevandusalal ning

näitavad, et liigi asustustihedus on alal lähedane Eesti keskmisele. Põtra kohati ka

välitöödel kaevandusala keskosas Mehide ja Aruvälja külade vahelise metsamassiivi

alal;

• metskitse – metskitse puhul on tegemist kaevanduse mõjualal püsivalt elutseva liigiga,

kelle asustustihedus on Eesti keskmisest mõnevõrra madalam. Madala asustustiheduse

põhjuseks on ilmselt kultuurmaastike kui sobivate elupaikade suhteliselt madalam

osakaal piirkonnas;

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

43

• metssiga – metssigade tegutsemisjälgi kohati laialdaselt üle kogu kaevanduse mõjuala,

samuti ammendunud ja rekultiveeritud Aidu karjääri aladelt. Jäljeloenduse andmeil

elutsevad metssead kaevanduse mõjualal pidevalt ning nende asustustihedus on

lähedane Eesti keskmisele või pisut üle selle;

• rebast – liik elutseb püsivalt kaevanduse mõjualas, kuid arvukus on loendusaastate

jooksul oluliselt varieerunud. Loendusaastate keskmisena on rebase arvukus

kaevandusala piirkonnas lähedane Eesti keskmisele;

• kährikut – jäljeloenduse andmeil ei ole kährik kaevandusalal arvukas, kuid siiski

elutseb piirkonnas. Kährikut on piirkonnas ka kütitud;

• valgejänest – kaevanduse mõjuala on liigile maastikuliselt võrdlemisi sobiv eluala ning

jäljeloenduse andmetel on valgejänes alal tavaline ning üsna kõrge arvukusega liik;

• halljänest – kaevanduse mõjupiirkonnas on halljänes tavaline liik, kelle mitmeaastane

keskmine asustustihedus on lähedane Eesti keskmisele. Liigi esinemine on vähem

tõenäoline kaevanduse mõjuala lõuna- ja lääneosas, kus valdavad suured

metsamassiivid ning liigi jaoks sobivaid elupaiku napib. Liigi loendatud jäljeridade arv

on alal aastati tugevalt varieerunud;

• kobrast – tavaline jahiuluk kaevanduse mõjualal, kus teda on kütitud iga-aastaselt.

Välitööde käigus fikseeriti kopra elualad (paisutusalad ja muud tegevusjäljed) Mehide

oja alamjooksul Lümatu ja Mehide külade vahel ning Ojamaa jõe alamjooksul

kavandatava Uus-Kiviõli tööstusala piirkonnas;

• metsnugist – kaevanduse mõjualal leidub suhteliselt palju metsnugisele sobivaid

elupaiku, kuid suur osa metsi on intensiivselt majandatud ja võrdlemisi noored ning

seetõttu pole elupaikadena kõrgekvaliteedilised. Jäljeloenduse andmeil on metsnugis

alal esindatud ning tema arvukus on sarnane Eesti metsapiirkondade keskmisele.

Välitööde käigus kohati jälgi ka kaevandusala lääneosa metsades;

• minki – üksikuid või väheseid jäljeradu on loendustel kaevandusala mõjupiirkonnas

registreeritud 2013. ja 2014. aastal. Seega elutseb liik ilmselt püsivalt alal, kuid tema

arvukus on madal;

• oravat – kaevanduse mõjualal leidub suhteliselt rohkelt sellele liigile sobivaid elupaiku

ning jäljeloenduse andmetel esineb orav alal, kuid tema loendatud jäljeradade tihedus

on aastati suurel määral erinenud.

Arvestades ala suurust ja nirgi paikset eluviisi, mille tõttu loomad ei pruugi sattuda

loendusaladele, on tõenäoline, et nirk on piirkonnas püsivalt elutsev liik. Samuti võib kohata

muid liike, nagu nt punahirve, saarmast, mäkra, kärpi, tuhkrut ja lendoravat.

5.4 Kultuuriväärtused

5.4.1 Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestused

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb kaevanduste ja nende lähialale

mitmeid pärandkultuuriobjekte (vt Tabel 5.5).

Tabel 5.5 Kaevanduste ja nende lähialale jäävate pärandkultuuriobjektide nimetused ja seisund (Maa-

amet, 2021)

Nimetus Seisund

Hirmuse mõisa peahoone Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50–90%

Hirmuse küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

44

Nimetus Seisund

Soonurme hiieallikas Objekt hästi või väga hästi säilinud

Hiielinn Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Soonurme küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Kulja kiigeplats-laululava Objekt hästi või väga hästi säilinud

Aruvälja tellisevabrik Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Aruvälja-Mehide tee Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Aruvälja-Mehide talukoht Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%

Tuletõrje veevõtukoht Objekt hästi või väga hästi säilinud

Mehide metsavahikoht Objekt hästi või väga hästi säilinud

Oandu küla viljaait Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Tärno viljakuivati Objekt hästi või väga hästi säilinud

Tulevalvetorn Objekt hästi või väga hästi säilinud

Tamme kultuurpuistu Objekt hästi või väga hästi säilinud

Karjamõisa park Objekt hästi või väga hästi säilinud

Lubjaahi Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Oandu karjamõisa ait Objekt hästi või väga hästi säilinud

Oandu pineerilaager Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Käärbo metsavahikoht Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Rääsa vallakool Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Aru villa- ning jahuveski Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Munaka talukoht Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Uniküla saeveski Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Paavo Suurkivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Männi saun Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Piirikivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Savala küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Savala kivisild Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Savala vesiveski Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Maidla hiiemägi Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%

Metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Linnassaare

sohu

Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Ojamaa heinaküün Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%

Ojamaa metsavahikoht Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

45

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (2021) kohaselt on piirkonnas ka mõned

arheoloogiamälestised, millede üldine seisund on hea (v.a kalmistute registri numbriga 9117 ja

9104, mille seisundid on rahuldavad):

• Kalmistu (9116);

• Kalmistu (9117);

• Kultusekivi (9118);

• Rauasulatuskoht ja asulakoht (9119);

• Kalmistu (9120);

• Kultusekivi (9121);

• Kalmistu (9104).

Ojamaa jõe läänekaldal, vahetult Uus-Kiviõli II kaevandusega külgneb looduslik pühapaik

Ojamaa hiis (reg-nr. A31071), mille kaitse alla võtmine on Muinsuskaitseametil järgnevate

aastate tööplaanis (10.08.2021 kiri nr 5.1-17.5/2194-1).

5.4.2 Väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumajandusmaa

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste alal esinevad nii väärtuslikud maastikud kui ka

väärtuslikud põllumaad (vt Joonis 5.13). Väärtuslikest maastikest ulatub maakondliku

tähtsusega Maidla väärtuslik maastik Uus-Kiviõli kaevanduse alale. Oandu-Rääsa väärtuslik

maastik on kohaliku tähtsusega ning ulatub nii Uus-Kiviõli kui Uus-Kiviõli II kaevanduse alale.

Kaevanduste eeldatavale mõjualale ulatuvad veel kohaliku tähtsusega Kiikla-Võrnu-Ereda ning

maakondliku tähtsusega Kohtla-Nõmme ja Lüganuse-Purtse väärtuslikud maastikud.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

46

Joonis 5.13 Väärtuslikud maastikud (joonisel nimetused rohelisega) ja väärtuslikud põllumaad

kaevanduste ja nende mõjualal (Ida-Viru maakonnaplaneering, 2016)

Maidla Vallavolikogu 21.10.2010 määruse nr 10 „Maidla väärtusliku maastiku kaitse alla

võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“ alusel on Maidla väärtusliku maastiku kaitse eesmärk

ajaloo- ja kultuuriobjektide, miljööväärtusliku hoonestusala, väärtuslike põllumaade,

väärtusliku maastiku ning nende üksikelementide kaitse. Maidla väärtusliku maastiku üheks

ohufaktoriks on praegusele omanäolisele maastikule põlevkivi kaevandamise üldised arengud,

kus tootmise lõpetamisel kaovad sealsele maastikupildile iseloomulikuks kujunenud

ekskavaatorinooled ja aheraine puistangud.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ on väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste

suurendamiseks toodud üldised meetmed, mh:

• säilitada väärtuslike maastike omapära;

• säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad;

• uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste

säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga;

• põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

47

5.5 Sotsiaal-majanduslik keskkond

5.5.1 Rahvastik

Statistikaameti (2021) alusel oli Lüganuse valla 2020. aasta elanike arv 8374. Lüganuse valla

arengukava 2018–2028 (2018) kohaselt on Lüganuse valla elanike arv järjepidevalt vähenenud,

samuti on loomulik iive vallas negatiivne. Vallast väljaränne on tagasihoidlikumaks muutunud,

kuid kiirenenud on nii 0–6 eluaastaste kui ka tööealiste elanike arvu vähenemine. Vanuses 7–

18 olevate laste arvu vähenemise tempo on püsinud samal tasemel. Eakate (vanuses 65+)

vanuserühm on olnud ainus, mille arvukus ei ole oluliselt muutunud. Tööealise elanikkonna

suuremad vanuserühmad (55–64 eluaastat) on kaks korda suuremad tööturule sisenevatest

vanuserühmadest (10–19). 2017. a koostatud rahvastikuprognoos aastani 2030 näeb järgmisi

rahvastikuarenguid:

• piirkonna rahvastik ei ole sisemiselt taastevõimeline;

• väljarände ja viimaste aastate sündmuskäitumise jätkudes ning oodatava eluea jätkuval

tõusul kahaneb rahvaarv 23% (u 7000 elanikuni);

• tööealiste arvukus kahaneb kuni 30% võrra;

• eakate arv jääb samaks, kuid osakaal kogurahvastikust kasvab 27%-lt 35%-ni.

Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) alusel on valla elanike arv 01.01.2021 seisuga

4712, võrreldes 2017. aastaga valdade ühinemisel on märgata elanikkonna kahanemist.

Loomulik iive Alutaguse vallas on negatiivne, perioodil 2018-2020 ületab surmade arv oluliselt

sündide arvu. Samuti on märgata intensiivset rändeiivet. Elanikkonna vanuseline struktuur on

tasakaalust väljas – tegemist on vananeva rahvastikuga, kus eakate arvukus suureneb aastatega.

Sarnaselt Lüganuse vallale on ka Alutaguse vallas laste ja noorte osakaal elanikkonnas

madalam ning eakate oma kõrgem.

5.5.2 Asustus ja maakasutus

Vaadeldavat ala ümbritseb peamiselt hajaasustuspiirkond. Lähim kohalik keskus – Püssi linn –

asub Uus-Kiviõli kaevandusest ca 4 km kaugusel ning lähim piirkondlik keskus – Kiviõli linn

– asub ca 3 km kaugusel. Mäeeraldised paiknevad Lüganuse valla Savala, Uniküla, Kulja,

Arupäälse, Aruküla, Aruvälja, Mehide, Hirmuse, Sirtsi, Aidu, Lümatu, Veneoja, Soonurme,

Rebu, Rääsa, Oandu ja Ojamaa külades ning Uus-Kiviõli II kaevandus ulatub Alutaguse valla

Kiikla ja Võrnu küla territooriumile.

Peamine maakasutuse sihtotstarve on vaadeldavas piirkonnas maatulundusmaa (vt Joonis 5.14).

Kavandatava tegevuse alal esineb nii elamumaad, ühiskondlike ehitiste maad, üldkasutatavat

maad, tootmismaad, sihtotstarbeta maad, ärimaad, transpordimaad kui ka jäätmehoidla maad,

kuid ülekaalukalt on maakasutuse juhtfunktsioon kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualal

maatulundusmaa.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

48

Joonis 5.14 Maakasutuse sihtotstarbed kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas (Maa-amet, 2021)

Sh on maatulundusmaa näol valdavalt tegemist metsamaaga, kuid mäeeraldiste piires on ka

haritavat maad. Mäeeraldise lääneosa, kohati ka põhja-, kesk- ja idaosa, on metsastatud (umbes

70%) ja osaliselt soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10–20% uuringuvälja

üldpindalast (vt Joonis 5.15).

Tihedam asustus asub mäeeraldiste piires peamiselt Savala, Uniküla, Soonurme külades. Muus

osas on valdavalt tegemist hajaasutuspiirkonnaga.

Joonis 5.15 Maakasutus kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas (Alus: Eesti Baaskaart, Maa-amet,

2021)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

49

5.5.3 Taristu

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste ala ületab seitse kõrvalmaanteed:

• Lüganuse-Oandu-Tudu (13103);

• Sonda-Oandu (13127);

• Aruvälja-Soonurme (13202);

• Oandu-Rääsa (13128);

• Aru-Rebu (13203);

• Savala-Arvila (13129);

• Maidla-Hirmuse (13125).

Transpordiamet esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7.1-7/21/29226-2 seisukoha KMH programmi

eelnõule, kus mh märkis, et riigitee Savala-Arvila (13129) kilomeetritel 3 ja 20,4 esineb

sesoonseid üleujutusi, mis võivad olla põhjustatud kaevandustegevusest.

Kaevanduste alal paikneb ka 45 puurkaevu, millest kõik on töötavad (vt Tabel 5.6). Eeldataval

mõjualal paikneb 224 puurkaevu, millest kolm on konserveeritud, kuid ülejäänud on töötavad

(vt täpsemalt KMH programmi lisa 3).

Tabel 5.6 Kaevanduste alal paiknevad puurkaevud ning nende kasutusotstarbed (EELIS, 10.02.2022)

KKR kood Kasutus Seisukord

PRK0052953 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0013585 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004223 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004170 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0058876 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0019080 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0019082 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0003732 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0002618 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0003666 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0005414 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0019081 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0009018 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0019084 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0019079 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0005894 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0019083 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0003665 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0003735 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0003734 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0019667 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0005865 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0009007 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004165 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004221 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004166 Olmevee saamiseks Töötav

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

50

KKR kood Kasutus Seisukord

PRK0005893 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0002619 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0026261 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0013480 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0056080 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0003733 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0059972 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0002617 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0002616 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0009028 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004171 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0017887 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0023758 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0026259 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0004222 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0026260 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0026262 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0004167 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0065098 Olmevee saamiseks Töötav

Kavandatava tegevuse alal esinevad maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse (2021) kohaselt nii

veekaitselised, keskkonnakaitselised, tehnorajatistest tulenevad kui ka muud

maakasutuspiirangud. Tehnorajatistest tingitud kitsendusi põhjustavatest objektidest esineb

mäeeraldiste alal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude, transpordialased, sidevõrkude ja

elektrivõrkude objektide kitsendusi (vt Joonis 5.16). Sidevõrkude objektid ning nendest tingitud

kitsendused esinevad Hirmuse, Soonurme, Savala, Uniküla, Kulja, Aruvälja, Aruküla, Mehide,

Oandu külades. Transpordialased objektid ja nendest tingitud kitsendused esinevad Hirmuse,

Soonurme, Savala, Uniküla, Kulja, Aruvälja, Aruküla, Rebu, Sirtsi, Mehide, Oandu ja Rääsa

külades.

Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021)

kohaselt on ühisveevärgiga kaetud Savala, Uniküla ja Soonurme külad. Savala-Uniküla külades

on kokku kolm töösolevat ühisveevärgi puurkaevu (Savala pk nr 2617, Uniküla pk nr 2616 ja

Uniküla Vesi MTÜ pk nr 14379), mis teenindavad kõik erinevaid ühisveevärgi rõhupiirkondi

mõlemal pool Purtse jõge. Ühisveevärgiga on liitunud ca 94% elanikkonnast. Puurkaevude

veekvaliteedi proovid näitavad, et vees on pidevalt ülenormatiivne üldraud ning ühes proovis

ka mangaan. Joogiveekvaliteedi analüüsitulemuste põhjal ei vasta joogivesi ka määruse nr 61

nõuetele – Coli-laadsete bakterite arvukus, üldraud ja mangaan üle normi. Soonurme küla

elanikke varustab veega kaks puurkaevu (Soonurme veeühistu pk nr 5411 ja eramute pk nr

5414, mis jäetakse perspektiivis ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgust välja). Piirkonnas on

ühisveevärgi teenusega liitunud ca 53% elanikkonnast. Veekvaliteedi kontroll näitab, et

joogivees on üldraud ja mangaan pidevalt üle normi. Samuti on esinenud Coli-laadsete bakterite

arvukuse ülenormatiivset kogust joogivees. Ühiskanalisatsiooniga on kaetud Savala-Uniküla

piirkond, seejuures Savala külale on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 35,1 ha.

Ühiskanalisatsioon katab osa, mis jääb Purtse jõe vasakkaldale. Ühiskanalisatsiooniga on

liitunud ca 60% elanikkonnast. Ei lühi- ega pikaajalises perspektiivis pole plaanis ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt teistesse mäeeraldistele jäävatesse küladesse uusi

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

51

torustikke rajada (v.a Savala-Uniküla piirkond). Lüganuse vallas pakub veevarustusteenust OÜ

Järve Biopuhastus.

Mäeeraldiste alal on ka mitmeid elektriliine, millest peamised on keskpingeliinid (1-20 kV)

Kiviõli Nr 17:KL0 ja Savala:AI0. Samuti esineb ka elektriõhuliine (alla 1 kV).

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

52

Joonis 5.16 Mäeeraldiste alal esinevad tehnorajatistest tingitud kitsenduste mõjualad (Maa-amet, 2021)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

53

6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh

mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid

Keskkonnaameti poolt läbi viidud eelhinnangu (09.04.2021 otsus nr DM-111704-13 ja otsus nr

DM-111714-13) ning KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt on kavandataval tegevusel eeldatavalt

oluline keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse realistlike

alternatiividega ja olemasoleva olukorra säilimisega kaasnevaid eeldatavalt olulisi mõjusid

keskkonnale, analüüsida mõju vältimise ja leevendamise võimalusi ja hinnata nende tõhusust,

võrrelda alternatiive, teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks ning pakkuda välja

võimalike mõjude seire meetmed.

Enamike keskkonnaelementide osas jääb kaevandustegevuse mõjuala eeldatavalt vahetult Uus-

Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldise piiresse, kuid põhjavee alanduse ulatuse ning kaevanduse

heitvee ärajuhtimise mõjuala ja kaevise transpordi mõju ulatub väljapoole mäeeraldisi.

Mäeeraldiste piiride lähistel tegevuste rakendamisel võib ka müra, vibratsioon ja õhusaaste

ulatuda väljapoole mäeeraldiste territooriumi.

Suurim mõjuala raadius on tingitud põhjavee taseme alanduslehtrist Keila-Kukruse veekihis.

Alanduslehtri areng välistab antud põhjaveekihi kasutamist veevarustusallikana täielikult 4–6

km ulatuses mäeeraldise piirist. Seetõttu on eeldatavalt mõjutatava keskkonna mõjuraadiuseks

võetud 4-6 km. Täpsem mõjuala raadius täpsustub KMH protsessi käigus. KMH programmis

vaadeldud mõjuala raadius 6 km on tinglik ning käesoleva KMH-ga planeeritud tegevus võib

seonduvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest olla mäeeraldistest eri suunades erinev. Teiste

keskkonnaaspektide, mis ei sõltu veekeskkonna muutustest, mõjualad on üldjuhul väiksemad

ja täpsustatakse KMH läbiviimise käigus (vt ka ptk 5).

Eeldatavad mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid on esitatud alljärgnevalt

loendina.

Maapõu ja maastik – mõju maastikule sõltub põlevkivi kaevandamisel eeskätt kaevandamise

tehnoloogiast, kaevandatava lasundi sügavusest ja geoloogilistest tingimustest. Kui

rakendatakse kamberkaevandamist, siis kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud

garanteerivad maapinna püsivuse ning ala reljeef ei muutu. Kui rakendada lankkaevandamise

tehnoloogiat, siis kaasneb maavara kaevandamisega mäeeraldise piires mäetööde käigus

maastiku muutus, kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena

kuni 1,5 m võrra selliselt, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi

muutus toimub üksnes lankide servadel. Lankkaevandamise kasutamisel toimub siiski

maapinna absoluutse kõrguse muutumine ja sellest tulenevad mitmesugused mõjud (veerežiimi

muutmine, maapõuetoe halvendamine, maakasutuse võimaluste halvendamine, sh

langetamisele eelnev metsa lageraie vajadus sõltumata puude vanusest).

Kaudsed mõjud maastikele ja maapõuele on seotud ennekõike tegevuse mõjudega põhjaveele

(veetaseme alandamine ja muutused veekvaliteedis), mis võivad omakorda mõjutada

ökosüsteemide funktsionaalsust ja põhjavee kasutatavust.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

54

Maastikku mõjutavad sõltumata kaevandamistehnoloogiast rajatavad kaevanduse

tööstusterritooriumid ja vähesemal määral muud tehnilised rajatised, mis on vajalikud

mäeeraldise teenindamiseks maapinnale paigutada.

Keskkonnaministeerium saatis Keskkonnaametile 01.03.2021 kirja nr 14-5/20/199-5, millega

palus muuhulgas täiendada käesoleva KMH algatamise otsuses KMH läbiviimise vajadust ka

maapinna langetamise kaevandamise tehnoloogia rakendamise osas. Lisaks keskkonnaseisundi

muutuste analüüsimisele palus Keskkonnaministeerium välja tuua ka maavara säästlikuma

kasutamise aspekti, mille kohaselt on kombainkaevandamisel maavara kaevandamine

väiksemate kadudega, samuti stabiilsema maapinna aspekti. Lisaks märkis

Keskkonnaministeerium, et põlevkivi kaevandamise tundlikkust analüüsitakse muuhulgas

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringus "Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse

määramiseks" (koostaja Maves OÜ, 2015).

Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise lääneosas olev suur metsapiirkond 22 km2 võib sobida

lankkaevandamiseks laavakombainiga (AS Maves, 2014). Seal on põlevkivi maavaravaru Uus-

Kiviõli uuringuvälja plokkides 1 ja 2 kokku 128,793 mln tonni, sellest 74 mln tonni jääb metsa

ja põõsastiku alla. Kuna lankkaevandamisel laavakombainiga väheneks kaevandamiskadu ligi

poole võrra, on nii võimalik täiendavalt saada põlevkivi vähemalt 10 mln tonni (AS Maves,

2014).

Taotletava tegevusega soovitakse kaevandamise maksimaalset aastamäära tõsta kahe

kaevanduse peale kokku 9 miljoni tonni võrra. KMH käigus hinnatakse erinevate alternatiivide

pinnase, maapõue ning maastiku muutustest tingitud mõju, sh maapinna langetamise ulatust

(pidades silmas maapinna stabiilsust) ning lubatavust, võttes arvesse maavara säästlikuma

kasutamise aspekti.

Kui tehnoloogilise alamalternatiivina jääb kaalumisele alternatiiv I-2 (kombineeritud

kaevandamine, kus osaliselt rakendatakse lankkaevandamist), siis tuleb eraldi hinnata ka selle

alamalternatiivi mõju maapõuele ja maastikule.

Natura 2000 võrgustiku alad – tuginedes peatükile 5.3.4 viiakse KMH raames läbi Natura

asjakohane hindamine Sirtsi loodus- ja linnuala ning Muraka loodus- ja linnuala kaitse-

eesmärkide täitmisele avalduda võivate mõjude osas. Hindamise alusandmetena kasutatakse

Keskkonnaregistri andmeid ning käesoleva KMH raames või paralleelselt teostatavate

uuringute tulemusi. Natura asjakohasel hindamisel lähtutakse MTÜ Eesti Keskkonnamõju

Hindajate Ühingu poolt algselt 2013. a koostatud juhenddokumendist „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“, mida uuendati

viimati 2019. a ning Euroopa Komisjoni uuendatud juhendist „Natura 2000 aladega seotud

kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli

6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjoni teatis 28.09.2021).

Kui tehnoloogilise alamalternatiivina jääb kaalumisele alternatiiv I-2 (kombineeritud

kaevandamine, kus osaliselt rakendatakse lankkaevandamist), siis tuleb eraldi hinnata ka selle

alamalternatiivi mõju Natura 2000 võrgustikule.

Elusloodus (sh kaitstavad loodusobjektid, muud loodusväärtused ning rohevõrgustik) –

allmaakaevanduse olulisimaks taimestikku mõjutavaks faktoriks on põhjaveerežiimi

muutmine. Pikaajalised põhjavee alandused võivad mõjutada pinnase niiskusrežiimi.

Niiskusrežiimi muutumine võib kaasa tuua muutused taimestiku kasvukohtades ja seeläbi

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

55

taimestiku struktuuris (elupaigatüüpides), mis omakorda võib tuua kaasa muutusi ka linnustiku

ja loomastiku elupaikades ning rohevõrgustiku toimimises.

Kavandatava tegevuse alal ning mõjualas paiknevad mitmete kaitstavate taime- ja loomaliikide

elupaigad ja kasvukohad ning nende püsielupaigad. KMH käigus hinnatakse kavandatava

tegevusega kaasnevaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse ala ja mõjuala on suures osas kaetud rohevõrgustikuga, seejuures

rohevõrgustiku tuumalade ja koridoridega. Rohevõrgustiku eesmärgiks on säilitada või luua

rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja kliimamuutustega

kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab ökosüsteemiteenuseid. Loomaliikide

liikumist ja rännet võib täiendavalt mõjutada kaevandustegevusega kaasnev müra ja

vibratsioon. Seetõttu tuleb KMH käigus hinnata kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja

loomastikule ning rohevõrgustiku toimimisele.

Kavandatava tegevuse alal ning mõjualas paikneb kokku üle 180 vääriselupaiga ning tegemist

on aladega, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise

tõenäosus on suur. Samuti on kõikide märgalade metsatüübi VEP-idele ohustavaks teguriks

niiskusrežiimi muutus, eelkõige kuivendamine. Seetõttu tuleb KMH käigus hinnata

kavandatava tegevusega kaasneda võivaid mõjusid vääriselupaikadele.

Kui tehnoloogilise alamalternatiivina jääb kaalumisele alternatiiv I-2 (kombineeritud

kaevandamine, kus osaliselt rakendatakse lankkaevandamist), siis tuleb KMH käigus mh

analüüsida lankkaevandamise rakendamisel suurtel aladel metsa raadamise mõju, sh juhtudel,

kui langatataval alal ei ole mets saavutanud raieküpsust, samuti, kuidas toimub raiutud metsa

asemele puude istikute istutamine, et kaevandatud maa korrastada kasutamiskõlblikuks.

Jäätmekäitlus – Uus-Kiviõli kaevandustest kaevandatava põlevkivi rikastamisel hakkab

tekkima kuni 10 miljonit tonni aherainet, mis ladestatakse kaevandamisjäätmete hoidlatesse,

võetakse tootena ringlusse või taaskasutatakse muul viisil. KMH käigus hinnatakse maavara

kaevandamisel kaevandamis- või rikastamisjäätmete tekke, taaskasutamise, ladustamise või

jäätmehoidlasse ladestamisega kaasnevat keskkonnamõju. Seejuures tuleb hinnata

keskkonnaloa taotluse täiendamiseks ja andmiseks jäätmete valdkonnas KMH algatamisotsuse

kohaselt järgnevaid punkte:

• Millised kaevandamis- ja rikastamisjäätmed tekivad ja millistes kogustes?

• Kas ja kuidas võetakse aherainet ringlusse, milline on ringlussevõtu tehnoloogia ja

millistes kogustes aherainet ringlusse võetakse?

• Millisel viisil toimub aheraine taaskasutamine oma tarbeks, milline on aheraine

taaskasutamise tehnoloogia ja taaskasutatavad kogused? Kuidas on aheraine

taaskasutamise puhul tõendatud materjalide asendamine ja jäätmete taaskasutamine

kasulikul otstarbel?

• Kui selgub vajadus tekkivate kaevandamis- või rikastamisjäätmete ladustamiseks, siis

millisel meetodil ladustamine toimuks? (sh kirjeldada ladustamise asukoha valikut ja

keskkonnatingimusi) Millised on ladustatavate jäätmete kogused ja ladustamise ajaline

kestus?

• Kas kaevanduse territooriumile tekib jäätmehoidla(d), kuhu ladestatakse

rikastamisjäätmeid? Juhul, kui tekib, siis on vajalik hinnata jäätmehoidla(te) asukohas

olevaid keskkonnatingimusi ja aheraine ladestamisega kaasnevat mõju keskkonnale.

Analüüsida seire vajadust ja määrata seiretingimused ja -nõuded. Kas ja millised oleksid

alternatiivsed lahendused kaevandamisjäätmehoidla(te) mitte rajamisele?

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

56

Lüganuse valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu

objektide“ on planeeritud aherainepuistangud, millele reserveeritakse ala suurusega 1,3 km2.

Aherainepuistangute jaoks reserveeritud maa-ala juhtfunktsiooniks on määratud jäätmekäitluse

maa-ala. Teemaplaneeringuga määratud jäätmehoidlate mahutavuse piisavust hinnatakse KMH

aruande koostamise käigus.

Põhja- ja pinnavesi (sh kaevandusvee ärajuhtimise mõjud põhjaveevarudele ja

põhjaveekvaliteedile ja veerežiimile, aga ka pinnaveele ja selle kvaliteedile) – maa-aluse

kaevandamisega kaasneb põhja- ja pinnavee tasemete alanemine kaevanduse kohal ja

ümbruses. Uus-Kiviõli kaevandustes kaevandamisel on peamine keskkonda mõjutav tegur

põhjaveetaseme alandus ning mida lühiajalisem on alanduse kestus, seda väiksem on mõju.

KMH käigus hinnatakse lähtuvalt hüdrogeoloogilisest modelleerimisest kavandatava tegevuse

eeldatavat mõju ja selle raadiust. Seejuures hinnatakse ka Uus-Kiviõli kaevandustest

väljapumbatava veekoguse suurenemisega kaasnevat keskkonnamõju Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundile ning väljapumbatava vee suublaga seotud

pinnaveekogumi seisundile, sh määratakse mõju leevendavad meetmed.

Kaevandusvee väljapumpamisega suureneb hapniku ligipääs lubjakivikihtidele ja aktiviseerub

püriitide oksüdeerumine, mis põhjustab sulfaatide sisalduse kasvu vees ning vee kareduse

tõusu. Kaevandamise tõttu välja pumbatav vesi suunatakse pärast setitamist settetiikides edasi

pinnaveekogudesse. Kaevandusvesi mõjutab suubuvate pinnaveekogude veerežiimi,

temperatuuri (eeldusel, et vesi juhitakse eesvoolu otse maa alt) ja keemilist koostist.

Oluline on KMH raames analüüsida, kuidas mõjutab kaevandamise maksimaalse aastamäära

suurendamine põhjavee alanemist ja põhjaveekvaliteeti ning depressioonilehtrist tulenevalt

pinnase veerežiimi (sh mõjualas paiknevate metsade, põllumajandusmaade ning soode ja

rabade veerežiimi). Samuti kuidas kaevandusvee ärajuhtimisel mõjutatakse pinnaveerežiimi ja

-kvaliteeti suublaks kasutatavates veekogudes.

Kui tehnoloogilise alamalternatiivina jääb kaalumisele alternatiiv I-2 (kombineeritud

kaevandamine, kus osaliselt rakendatakse lankkaevandamist), siis on KMH raames vajalik

prognoosida lankkaevandamise mõju põhjavee tasemele. Langatamisel lisandub

kivimikihtidesse murranguid, setendite looduslik lasumus muudetakse ja põhjaveekihtide

segunemisega seonduvalt on vajalik prognoosida ka mõju põhjaveekvaliteedi muutumisele.

Maaparandussüsteemid – kaevandustegevusest tingitud veerežiimi mõjutamisega seoses

võidakse mõjutada ka maaparandussüsteeme. Seetõttu tuleb KMH raames mõju analüüsida.

Arvestada tuleb piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega maaparandussüsteemi ja

selle rajatiste maa-alal. Kavandatava tegevuse elluviimine maaparandussüsteemi ja nende

rajatiste maa-alal peab tagama maaparandussüsteemi ja nende rajatiste toimimise ning arvesse

tuleb võtta maaparandussüsteemide ja teenindusmaaga ristuvate eesvoolude nõuetekohast

toimimist tagavad meetmed ning võimalik rekonstrueerimise vajadust. Arvestama peab, et

vastavalt veeseadusele ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada üleujutust ega maa

sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust.

Õhukvaliteet (sh lõhnareostus ning heide välisõhku) – maa peal avaldub müra mõju

ennekõike tööstus- ja teeninduskomplekside piirkonnas, kaevise veoteede (konveierteede)

läheduses, vähemal määral ka piirkonnas, kus saastunud õhk maa alt välja juhitakse. Selliste

tuulutusavade kaudu võivad välisõhku eralduda ka saasteained (ennekõike süsinikdioksiid,

ammoniaak, väävelvesinik, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid, aga ka metaan,

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

57

süsinikmonooksiid). Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes juhitakse saastatud õhk

külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Seega piirdub

kaevandustegevuse peamine mõju Rääsa tööstusterritooriumi ümbrusega ning rikastamise

peamine mõju Ojamaa tööstusterritooriumi ümbrusega.

Kaevandamisega ja materjali rikastamisega kaasneb mõõdukas koguses peenosakeste jm

ühendite eraldumist KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid tegureid, mh

heide ning lõhnareostus välisõhku (sh mõju õhukvaliteedile ning koosmõju teiste käitistega).

Oluline on analüüsida, kuivõrd mõjutab kaevandamise aastamäära suurendamine õhukvaliteeti.

Müra ja vibratsioon – kavandatava kamberkaevandamisega tingitud lõhketöödest kaasnevad

ka võimalikud müra- ja vibratsioonihäiringud. Samuti toimub peastrekkide läbindamine puur-

ja lõhketöödega. Praeguses olukorras ei ole keskkonnamõju hindamise mõjualal suuremaid

müra, õhusaaste ja vibratsiooni tekitajaid. Mõningast müra ja vibratsiooni võib põhjustada

teedel liikuv transport. Kaevanduse põhiline müra tuleneb tööstusterritooriumitelt

(kaubapõlevkivi laadimine). Lisaks tekitavad müra ka transpordivoog, tuulutusventilaatorid,

pumbad, lõhketööd.

Allmaakaevanduses toimuvate lõhketöödega kaasnevad maavõnked, mis võivad mõjutada

ümberkaudseid ehitisi ja rajatisi ning häirida kohalikke elanikke. Lõhkamise vibratsioon

ohustab hooneid eelkõige hoonetele väga lähedal toimuvate lõhkamiste ja suurte lõhkelaengute

korral. Lõhkamisest tingitud vibratsiooni mõju oleneb palju kaevandusprojektist ja kaevanduse

sektsioneerimisest.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevate müra- ja vibratsioonihäiringute

mõju ümbritsevale elukeskkonnale, sh kaevandamise aastamäära muutusest tingitud mõju.

Valgusreostus – Rääsa tööstusterritooriumi kasutamisega seotud valgusreostus, mis omakorda

võib häirida nii kohalikke elanikke kui ka loomastikku. Mäeeraldise ala ennast valgustada ei

ole vaja, seega väljaspool tööstusterritooriume olulist valgusreostust ei kaasne. KMH käigus

hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva valgusreostuse mõju ümbritsevale

elukeskkonnale.

Inimese tervis, heaolu ja vara – peamiselt seotud eelnevate (veetaseme alanemisega seotud

mõju joogivee kättesaadavus ja veekvaliteet, õhukvaliteet, müra ja vibratsioon, võimalik

valgusreostus) teemadega, millede mõjusid KMH käigus hinnatakse, sh kaevandamise

aastamäära muutusest tingitud mõju.

Kui rakendatakse osaliselt lankkaevandamist, siis tuleb arvestada, et maapõue struktuuri

muutmine ja maapinna kõrguse alandamine mõjutab maapealse maakasutuse tingimusi, muud

maakasutused mäetöödega samal ajal võimalikud ei ole.. Kuna mõjutatakse kõiki maavarast

kõrgemal olevaid kihte kuni maapinnani ja maapinna kõrgust alandatakse, on langatamise

lubamise korral vajalik kaevandamisloa muutmine selliselt, et ka langatatavale alale määratakse

mäeeraldise teenindusmaa.

Langetamiseks taotletava maa piires on vajalik sõlmida kokkulepe maaomanikuga või muul

viisil maa kasutamisõiguse saamiseks. Lankkaevandamise lubamise kaalumisel on vajalik

käsitleda, kuidas lahendatakse olukorrad, kus lankkaevandamise tagajärjel kolmandad isikud ei

saa teostada õigusi, mis oleks olnud võimalikud siis, kui lankkaevandamist ei oleks toimunud

või kui kolmandate isikute õiguste teostamine (nt ehitiste vundeerimine) muutub kulukamaks

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

58

võrreldes arenduskokkulepete sõlmimise ajal teada olnud eeldusega, et maa ei ole

lankkaevandatud.

KMH käigus tuleb arvestada, et maatulundusmaa väärtuse hoidmiseks või taastamiseks peab

peale lankkaevandamist kaevandamisloa omaja korraldama tervikliku uue

maaparandussüsteemi rajamise omal kulul, kui ei ole saadud eelnevat kokkulepet

maaomanikuga, et maa omanik ei nõua maatulundusmaa langatamise eelse väärtuse taastamist.

Isegi kui maaomanikule kahju kompenseeritakse ja maaomanik nõustub, on vajalik

lankkaevandamise lubamise kaalumisel ja KMH läbiviimisel arvestada, et nii nagu põlevkivi

on piiratud ressurss, on ka kasutamiskõlbulik maa, sh nii riigi-, munitsipaal- kui ka eramaa,

piiratud ressurss.

Seega, kui tehnoloogilise alamalternatiivina jääb kaalumisele alternatiiv I-2 (kombineeritud

kaevandamine, kus osaliselt rakendatakse lankkaevandamist), siis tuleb eraldi hinnata

lankkaevandamisega seotud langatamise maakasutusväärtuse muutuse mõju,

lankkaevandamise tulemusena mõju ehitiste ja rajatiste ehitamise võimalikkusele ja

ehitusmaksumusele, mõju kaevandamisaegsele ja järgsele maakasutusele ja varale.

Kultuurimälestised – kavandatava tegevuse alale jääb mitmeid pärandkultuuri ja

kultuuriväärtuste objekte.

Muinsuskaitseamet juhtis 28.02.2021 kirjaga nr 1.1-7/921-11 tähelepanu järgnevatele

asjaoludele:

• Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise alal ei ole riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi, küll aga kattub mäeeraldise ala osaliselt arheoloogiamälestise

Kalmistu (reg-nr. 9104) kaitsevööndiga. Muinsuskaitseameti hinnangul

kaevandustegevus nimetatud mälestisele aga mõju ei avalda;

• KMH raames tuleb analüüsida kaevandusala mõju kinnismälestistele, muististele ja

looduslikele pühapaikadele. Mäeeraldise alal tuleb ära hoida mälestiste ja muististe

hävimine või rikkumine. Looduslike pühapaikade alale rajatisi mitte kavandada, et

nende säilimine oleks tagatud. Samuti tuleb nendel aladel ära hoida langatused ning kui

seda tagada ei suudeta, tuleb vastavad alad kaevandamisest välja arvata;

• Taotletava mäeeraldise alal on lisaks eelpool mainitud looduslikele pühapaikadele veel

teateid teadaolevate, aga mitte kaitse all ega arvel olevate muististe kohta, samuti teateid

arheoloogiliste leidude leidmisest, mille leiukohtades pole arheoloogilist uurimist veel

läbi viidud. Muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3 sätestab, et kinnisasjal, kus ameti

andmetel võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid või

arheoloogiline kultuurkiht, tehakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus

arheoloogiline uuring. Tegemist on arheoloogilise eeluuringuga, mille eesmärk on välja

selgitada kultuuripärandi võimalik esinemine kaevetööde alal. Eeluuring ei ole vajalik

kogu mäeeraldise alal, vaid see on nõutav šahtide või muude maapealsete rajatiste

puhul, millega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. Juhul kui eeluuringute käigus

avastatakse nendes kohtades arheoloogilist kultuurkihti, tuleb arvestada edasiste

kultuuripärandi kaitsest tulenevate tingimustega (arheoloogiliste kaevamiste või

kaevetööde arheoloogilise jälgimise vajadusega, vajadusel säilitamisega);

• Soonurme keevaallika puhul tuleb KMH raames analüüsida täiendavalt veerežiimi

muutuste mõju muistisele, milleks tuleb läbi viia hüdrogeoloogilised uuringud. Kui

kaevandamisega kaasneb põhjavee alanemine sellises ulatuses, et Soonurme

keevaallikas ei säili, tuleb kasutusele võtta meetodid, mis allika säilimise tagaksid;

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

59

• Pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala.

KMH raames viiakse läbi arheoloogiline eeluuring šahtide ja muude maapealsete rajatiste

ümbruses, kus tegevusega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. KMH käigus hinnatakse

võimalikku mõju kultuurimälestistele olemasolevate andmete ning arheoloogilise eeluuringu

andmete põhjal.

Kui tehnoloogilise alamalternatiivina jääb kaalumisele alternatiiv I-2 (kombineeritud

kaevandamine, kus osaliselt rakendatakse lankkaevandamist), siis tuleb eraldi hinnata ka selle

alamalternatiivi mõju kultuurimälestistele.

Transport – kaevist soovitakse kavandatava tegevuse raames hakata transportima esmaseks

töötluseks kaevisekonveieriga Ojamaa tööstuskompleksi. Kaevanduste maapealne teenindus

toimub vaid Uus-Kiviõli mäeeraldise teenindusmaal.

Keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud

keskkonnamõju hindamist on sätestatud, et kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa

tööstusterritooriumi ja Aidu tööstusterritooriumi ühendavat trassikoridori pidi läbi endise Aidu

karjääri Aidu tööstusterritooriumile.

Käesoleva KMHga paralleelselt on käimas Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

„Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ koostamine, mille

eesmärk on põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa

tööstusterritooriumite vahel. Planeeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse

logistikataristule optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus

taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele.

Teemaplaneeringule koostatakse samuti keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seetõttu ei

käsitleta käesoleva KMH raames eraldi Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahelise

logistikataristu sobiva trassikoridori asukoha valimisega seotud mõjusid. Käesolevas KMHs

on asjakohane võrrelda omavahel kaevise Aidu tööstusterritooriumile transportimisega

ja Ojamaa tööstusterritooriumile transportimisega seotud mõjusid. Samuti tuleb hinnata

aheraine transportimisega kaasnevaid mõjusid.

Silmas tuleb pidada ka, et Transpordiamet esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7.1-7/21/29226-2

lähteseisukoha KMH programmi eelnõule, kus mh märkis, et riigitee Savala-Arvila (13129)

kilomeetritel 3 ja 20,4 esineb sesoonseid üleujutusi, mis võivad olla põhjustatud

kaevandustegevusest.

Mõju kliimale - kaevandamiseks kasutatavate masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb

mh kasvuhoonegaaside eraldumine. Võttes arvesse kaevandamisel eralduvate

kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne kaevandamisega eeldatavalt olulist mõju

kliimale. Kaevandamisega eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud kliimale on kaudsed ja

avalduvad läbi põlevkivi kasutamise. Arvestades Vabariigi Valitsuse põhimõttelist otsust

kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050, on oluline üle vaadata mh põlevkivi

riikliku arengukava eesmärgid ja hinnata kaasnevad mõjud. Seda ei ole võimalik teha ühe

kaevandamisloa taotluse osana. KMH aruande koostamise käigus on vajalik aga välja arvutada

kaevandustegevusega kaasnev kasvuhoonegaaside heide ning seeläbi hinnata panust

kliimaeesmärkide saavutamisse. Sel moel on võimalik leida väiksema negatiivse kliimamõjuga

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

60

tegevusi ja tehnoloogiaid. Kui see ei ole võimalik, siis peab arvestama, et võetaks kasutusele

tõhusad leevendus- ja kohanemismeetmed.

Kui tehnoloogilise alamalternatiivina jääb kaalumisele alternatiiv I-2 (kombineeritud

kaevandamine, kus osaliselt rakendatakse lankkaevandamist), siis tuleb KMH käigus käsitleda

langatamisele eelneva metsa raadamise mõju Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks

Eestile seatud kohustuste täitmisele.

KMH aruande koostamisel tuleb hinnata samuti kliimamuutuste mõju kavandatavale

kaevandustegevusele.

Riigipiiriülest keskkonnamõju kavandatava tegevusega ette ei ole näha. Samuti ei ole

kavandatava tegevuse tõttu ette näha mõjusid soojuse või kiirguse näol.

Keskkonnamõju hindamise algatamisotsustes tõi Keskkonnaamet välja, et taotletavate

muudatustega kaasnevat täiendavat mõju pinnasele, maavaldustele, loodusväärtustele,

kultuuriväärtustele, teedele ning tehnorajatistele teadaolevalt seni hinnatud pole. Seetõttu on

vajalik KMH käigus analüüsida kas ja millisel määral avaldavad taotletavad muudatused

mõju kaitstavatele ning kitsendusi põhjustavatele objektidele (sh teedele ning

tehnorajatistele ja muudele taristuobjektidele). Samuti tuleb hinnata kaevandamise

aastamäära tõstmisega kaasneda võivate avariiolukordade, suurõnnetuste ning katastroofide

esinemise tõenäosust.

KMH aruande koostamisel võetakse aluseks vähemalt KMH algatamisotsus ja otsustaja poolt

nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH aruanne koosneb vähemalt järgnevatest

osadest (keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 alusel):

• kavandatava tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht;

• kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, sh

keskkonnakasutuse kirjeldus;

• olemasoleva olukorra kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

• keskkonnamõju hindamise metoodika kirjeldus;

• kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede

hindamine ja keskkonnamõjude analüüs (sh kirjeldus). Käsitletakse kaudseid ja

kumulatiivsed mõjusid, loodusvarade kasutamise otstarbekust ja vastavust säästva

arengu põhimõtetele ning vajadusel tuuakse välja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise

või vähendamise meetmed ja nende efektiivsus;

• keskkonnameetmete, sh seiremeetmete kirjeldus;

• kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ning paremusjärjestus;

• avalikkuse kaasamise ning avalikustamisega seotud ettepanekute, vastuväidete ja

küsimuste ülevaade;

• aruande (sh hindamistulemuste) kokkuvõte;

• teave KMH koostamisel kasutatud allikate kohta;

• lisad (KMH programm, skeemid, kaardid jms).

KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning

ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende

olulisust. KMH aruandes antakse avalduvate mõjude ülevaade, sh nende maht, ulatus, kestvus

ja kumuleeruvus.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

61

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KMH algatamisotsustest ning peatükkides

2–5 esitatud teabest, käsitletakse KMH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi, tabelis

6.1 esitatud, valdkondi.

Tabel 6.1 KMH aruandes käsitletavad mõju valdkonnad, nende hindamise metoodikad ning eksperdi

pädevused

Nr Mõju valdkond KMH-s kasutatavad

meetodid

Eksperdi pädevus

1 Mõju kaevanduse ja selle lähiala

maakasutusele (sh väärtuslikule

põllumajandusmaale, metsamaadele,

teedele jm), mh lähtuvalt

kaevandusalal olevast geoloogiast, sh

kaevanduse kohal paiknevatest

kattekivimitest, nende paksusest ja

võimalikest geoloogilistest riketest

ning kaevandamise tehnoloogiast

Viiakse läbi

mineraalsetete uuring,

misjärel antakse

eksperthinnang

kavandatava tegevusega

kaasnevatest mõjudest

kaevanduse ja selle

lähiala maakasutusele.

Uuringu läbiviija on

geoloogia ja mäetööde

ekspert, kellele on

omistatud

diplomeeritud

mäeinsener, tase 7, või

volitatud mäeinsener,

tase 8 kutse.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

2 Mõju põhjaveele (sh kaevandusvee

ärajuhtimise mõjud põhjaveevarudele

ja põhjaveekvaliteedile ja piirkonna

(märgalade) veerežiimile) ja

pinnasele

Viiakse läbi

hüdrogeoloogiline

modelleerimine, kus tuleb

arvestada

mineraalsetete uuringu

tulemustega.

Lähtuvalt modelleerimise

tulemustest ning

varasematest uuringutest,

teaduskirjandusest jm

asjakohastest allikatest,

antakse eksperthinnang.

Uuringu läbiviija on

hüdrogeoloog, kes on

hüdrogeoloogiliste

tööde tegevusluba

hüdrogeoloogiliste

uuringute alal omava

asutuse või ettevõtte

hüdrogeoloogiliste

uuringute vastutavaks

spetsialistiks. Kellel on

kogemus

hüdrogeoloogilise

mitmekihilise

modelleerimise osas

ning juhtiv kogemus

vähemalt kolmes ajas

muutuva numbrilise

põhjaveemudeli

koostamises.

Märgalade

hüdroloogia ekspert,

kellel on juhtiv

kogemus märgalade

hüdroloogliste ning

märgalade veebilansi

uuringutega.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

62

Nr Mõju valdkond KMH-s kasutatavad

meetodid

Eksperdi pädevus

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

3 Mõju pinnaveele ja selle kvaliteedile Eksperthinnang

kavandatava tegevusega

kaasnevatest mõjudest

pinnaveele ja selle

kvaliteedile nii

kaevandamise ajal kui

kaevandustegevuse

lõppedes.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

4 Mõju maaparandussüsteemidele ja

nende toimimisele

Eksperthinnang

kavandatava tegevusega

kaasnevatest mõjudest

maaparandussüsteemidele

ja nende toimimisele, mh

iseloomustatakse

(peamiselt kaardianalüüsi

teel) esialgset olukorda

ning hinnatakse

kaasnevaid mõjusid

kaevandamise ajal ning

kaevandustegevuse

lõppedes.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

5 Mõju teedele ning tehnorajatistele ja

muudele taristuobjektidele

Eksperthinnang

kavandatava tegevusega

kaasnevatest mõjudest

teedele ning

tehnorajatistele ja

muudele

taristuobjektidele.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

6 Mõju elustikule, sh kaitsealustele

loodusobjektidele, Natura 2000

võrgustiku aladele, rohevõrgustiku

toimimisele ning vääriselupaikadele

Loodusväärtuste

iseloomustamine

(peamiselt kaardianalüüsi

teel) kavandatava

tegevuse asukohas ning

selle mõjualas, misjärel

antakse eksperthinnang.

Mh viiakse läbi ka Natura

asjakohane hindamine.

Elustiku ekspert, kellel

on bioloogia

valdkonna haridus

ning mh varasem

kogemus Natura

asjakohasel

hindamisel. Eksperdil

peab olema kogemus

vähemalt kolmel

Natura ala hindamisel,

kus peab sisalduma ka

sooelupaikadega

seotud hindamine.

Ornitoloog, kellel on

bioloogia valdkonna

haridus.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

63

Nr Mõju valdkond KMH-s kasutatavad

meetodid

Eksperdi pädevus

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

7 Kaevandamisjäätmete käitlemisega

seotud mõju (vt ka ptk 6 alamjaotis

„Jäätmekäitlus“)

Eksperthinnang

kavandatava tegevusega

kaasnevate jäätmete tekke

ja kaasnevate mõjude

hindamiseks.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

8 Mõju maastikule (sh väärtuslikele

maastikele)

Kavandatava tegevuse

asukoha iseloomustamine

enne tegevuse alustamist,

misjärel antakse

eksperthinnang maastiku

muutumisele

kaevandamise ajal ning

kaevandustegevuse

lõppedes.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

9 Loodusvarade (sh maavarade)

säästlik kasutamine

Eksperthinnang

kavandatava tegevuse

vastavuse kohta säästva

arengu põhimõtetele.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

10 Mõju inimese heaolule, tervisele ja

varale (sh joogiveevarustus ning

õhusaaste, müra, vibratsiooni,

valgusreostuse ja

maakasutuseväärtuse muutuse mõju,

kaevandamistehnoloogiast

(lankkaevandamisest) tulenevad

mõjud ning erinevate mõjude

koosmõju)

Eksperthinnang

kavandatava tegevusega

kaasnevatest mõjudest

inimese heaolule,

tervisele ja varale.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

11 Mõju kultuuripärandile Viiakse läbi

arheoloogiline eeluuring,

misjärel antakse

eksperthinnang

kavandatava tegevusega

kaasnevatest mõjudest

kultuuripärandile. Mh

iseloomustatakse

(peamiselt kaardianalüüsi

teel) kavandatava

tegevuse asukohta enne

tegevuse alustamist ning

hinnatakse mõjusid nii

kaevandamise ajal kui

kaevandustegevuse

lõppedes.

Uuringu läbiviija on

kultuuriliste mõjude

ekspert, kellele on

omistatud

pädevustunnistus

arheoloogiliste

uuringute

läbiviimiseks.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

12 Mõju kliimale, sh kliimamuutuste

mõju kavandatavale tegevusele

Eksperthinnang

kavandatava tegevusega

kaasnevatest mõjudest

kliimale ning

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige,

kellel on eelnev

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

64

Nr Mõju valdkond KMH-s kasutatavad

meetodid

Eksperdi pädevus

kliimamuutustest tingitud

mõju kavandatavale

tegevusele.

Kliimamuutuste mõju

osas arvestatakse Eesti

tuleviku

kliimastsenaariumeid

aastani 2100, sh sademete

hulga prognoositud

muutusi.

kogemus antud mõju

valdkonnaga.

13 Kavandatava tegevuse koosmõju

muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Eksperthinnang

kavandatava tegevuse

koosmõjust muude

asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate

tegevustega.

Eksperthinnangu

annab KMH

ekspertrühma liige.

14 Seosed teiste asjakohaste

planeeringute ja

arengudokumentidega, sh

maakonnaplaneeringud ja nende

teemaplaneeringud jmt

Viiakse läbi

vastavusanalüüs.

Vastavusanalüüsi

teostab KMH

ekspertrühma liige.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse elluviimisest tulenevat võimalikku olulist

keskkonnamõju. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju (ehitusaegsed ning

kasutusperiood). KMH aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva

võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks või positiivse mõju

suurendamiseks. Vajadusel pakutakse välja ka alternatiivseid lahendusi.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

65

7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus

KMH viiakse läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

kohaselt. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning

tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 7.1 toodud

intervallskaala alusel ning töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja asjakohastest allikatest,

sh:

• Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat (Põder, 2017);

• Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend (Keskkonnaministeerium,

september 2017).

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset (võrdlevat)

analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate

keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui

keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes

subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui

ka objektiivset hinnangut (uuringute jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse

põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud tegevuse

elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis

võivad viia muutusteni keskkonnaelementides.

KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate

keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises

optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse

eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud

uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud

saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse.

Konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega.

Alternatiivide võrdlemise tulemusena valitakse eelistatud tegevuslahendus. Alternatiivide

võrdlemiseks kasutatakse üldtunnustatud võrdlusmetoodikaid, millest soovituslikud oleksid

intervallskaala või multikriteeriumanalüüs (vt Põder, 2017). Sobiliku võrdlusmeetodi otsustab

KMH aruannet koostav ekspertrühm.

KMH koostamise käigus tuuakse välja detailsed leevendusmeetmed ning tegevuse võimaliku

mõju seirekava.

Võimaliku keskkonnamõju esinemisel adekvaatse hinnangu andmiseks tuleb läbi viia vähemalt

järgnevad uuringud:

• hüdrogeoloogiline modelleerimine – viimane teadaolev hüdrogeoloogiline

modelleerimine viidi läbi 2009. aastal, mistõttu oleks vajalik andmeid uuendada. Samuti

on vajalik arvestada kaevandamise aastamäärade tõstmisest tingitud võimalike

muutustega. Seejuures tuleks modelleerida sammuga minimaalselt 100x100 m,

märgaladel vajadusel väiksem ning hinnata ka vertikaalset mõju. Hüdrogeoloogilise

mudeli metoodika üldkirjeldus on esitatud KMH programmi lisas 5. Samuti on soode

aluste mineraalsetete uuring integreeritud hüdrogeoloogilise mudeli koostamise jaoks

vajalike lisauuringute hulka

• arheoloogiline eeluuring – taotletava mäeeraldise alal on lisaks eelpool mainitud

looduslikele pühapaikadele veel teateid teadaolevate, aga mitte kaitse all ega arvel

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

66

olevate muististe kohta, samuti teateid arheoloogiliste leidude leidmisest, mille

leiukohtades pole arheoloogilist uurimist veel läbi viidud. Muinsuskaitseseaduse § 31

lg 3 sätestab, et kinnisasjal, kus ameti andmetel võib ajalooliste allikate põhjal leiduda

arheoloogilisi esemeid või arheoloogiline kultuurkiht, tehakse KeHJS tähenduses KMH

käigus arheoloogiline uuring. Tegemist on arheoloogilise eeluuringuga, mille eesmärk

on välja selgitada kultuuripärandi võimalik esinemine kaevetööde alal. Eeluuring ei ole

vajalik kogu mäeeraldise alal, vaid see on nõutav šahtide või muude maapealsete

rajatiste puhul, millega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. Juhul, kui eeluuringute käigus

avastatakse nendes kohtades arheoloogilist kultuurkihti, tuleb arvestada edasiste

kultuuripärandi kaitsest tulenevate tingimustega (arheoloogiliste kaevamiste või

kaevetööde arheoloogilise jälgimise vajadusega, vajadusel säilitamisega).

KMH aruande koostamisel arvestatavad varasemad uuringud

• Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja

Aidu karjääri sulgemisega (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009);

• Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude uuring (OÜ CUMULUS

CONSULTING, 2009);

• Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega

keskkonnamõju hindamise aruanne (AS KOBRAS, 2010);

• Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine

(Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2013);

• Uus-Kiviõli uuringuväljale tööstusterritooriumi kavandamisega ning kaevanduse

ekspluateerimisega kaasnevad eeldatavad mõjud Aidu rekreatsioonialale ning Uus-

Kiviõli kaevanduse ja tööstusterritooriumi mõjualale, mõjude eeldatava ulatuse

tsoneerimine (OÜ Alkranel, 2013);

• Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, 2014);

• Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (Keskkonnaministeerium, 2015);

• Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks (AS MAVES, 2015);

• Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust looduslikule Natura 2000 alade inventuur (Ramboll

Eesti AS, 2015);

• Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel asuvate vaatluskaevude ja veehaarete revisjoni

tulemused (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015);

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, 2017);

• Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike

tingimuste põhjal (Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis ja AS MAVES, 2018);

• Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja

abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine (Alkranel OÜ, 2014);

• Projekt. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja

pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos

alternatiivsete leevendusmeetmetega. Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele

kaitsealadel – parim praktika (Tartu Ülikool, 2016-2018);

• Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale

ning selle indikaatorid (WEC Eesti, 2014);

• Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest

Mäetaguse asulas (OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2005. Töö nr 05/0066);

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

67

• Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa

viljelusväärtusele (Eesti Maaviljeluse Instituut, Saku 2002);

• Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030 (Tallinna

Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2013);

• Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele

(Eesti Maaviljeluse Instituut, Saku 2005);

• Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring (Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK

projekt nr.11735);

• Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine (Paat, R., Jõeleht, A., Kohv, M., Polikarpus,

M., 2020, Tartu Ülikool).

KMH käigus viiakse läbi Natura asjakohane hindamine.

KMH aruande koostamise käigus teostatakse Natura hindamine vastavalt sellekohastele

õigusaktidele ja metoodilistele juhenditele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida

viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Tuginetakse

Euroopa Komisjoni uuendatud juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4

sätete kohta“ (Euroopa Komisjoni teatis 28.09.2021) ja juhendile "Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013,

uuendatud 2016 ja 2019).

Natura asjakohases hindamises hinnatakse mõjusid Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide

saavutamise suhtes ning ala soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele. Hindamisel

arvestatakse nii olemasolevaid andmeid kui ka KMH käigus läbiviidavate uuringute tulemusi.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

68

8. KMH protsessi ajakava

KMH programmi protsessi orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. KMH programmi ja

aruande eelnõu avalikustamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule.

Tabel 8.1 KMH programmi protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava (seisuga november 2021)

Tööde nimetus Ligikaudne lõpptähtaeg

KMH algatamine Aprill 2021

KMH programmi koostamine Oktoober 2021

KMH programmi esitamine otsustajale November 2021

KMH programmi kohta asjaomaste asutuste

seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja

täiendamine

Märts 2022

KMH programmi avalikustamise korraldamine,

avalik väljapanek ja avalik arutelu

Mai -juuni 2022

Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute

analüüsimine ja vajadusel programmi

täiendamine

Juuni – juuli 2022

KMH programmi esitamine otsustajale nõuetele

vastavuse kontrollimiseks

August 2022

KMH programmi nõuetele vastavaks

tunnistamise otsus

September 2022

KMH aruande koostaja leidmiseks hanke

läbiviimine ning KMH koostaja valimine

Oktoober - november 2022

KMH aruande koostamine ja uuringute

läbiviimine ning esitamine otsustajale

Mai 2024

KMH aruande kohta asjaomaste asutuste

seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja

KMH aruande täiendamine lähtuvalt

seisukohtadest

Juuni - august 2024

KMH aruande avalikustamise korraldamine,

avalik väljapanek ja avalik arutelu

August - september 2024

Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute

analüüsimine ja vajadusel aruande täiendamine

Oktoober 2024

KMH aruande esitamine otsustajale nõuetele

vastavuse kontrollimiseks

Oktoober 2024

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise

otsus

Detsember 2024

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

69

9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud

tegevuse vastu

Isikud ja asutused (sh asjaomased asutused), keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada, on esitatud tabelis 9.1. Tabelis toodud isikute teavitamine toimub kas e-kirja või kirja

teel (ametiasutused, naaberkinnistute omanikud) ja ajalehe, portaali Ametlikud Teadaanded ja

üldkasutatavasse kohta või hoonesse paigaldatud teate vahendusel (laiem avalikkus).

Teavitamist korraldab Keskkonnaamet.

Tabel 9.1 Kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud isikud ja asutused

Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega

Keskkonnaamet Otsustaja

Alutaguse Vallavalitsus Kavandatav tegevus asub haldusalas. Asjaomane

asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja

aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse

KMH aruanne.

Lüganuse Vallavalitsus

Vinni Vallavalitsus Kavandatava tegevuse mõjuala ulatub haldusalasse.

Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH

programmile ja aruandele seisukohta ja kellega

kooskõlastatakse KMH aruanne.

Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine:

loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise

korraldamine. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse

KMH programmile ja aruandele seisukohta ja

kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Põllumajandus- ja Toiduamet Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas esinevad

maaparandussüsteemid. Asjaomane asutus, kellelt

küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Riigimetsa Majandamise Keskus Kavandatava tegevuse maa-alal ja mõjualas

riigimetsa haldaja. Asjaomane asutus, kellelt

küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Terviseamet Piirkonna inimeste tervise ja heaolu järelevalvaja (sh

müra, õhusaaste, vibratsioon jm). Asjaomane asutus,

kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Muinsuskaitseamet Piirkonna pärandkultuuri ja kultuuriväärtuste

säilimise eest seisja. Asjaomane asutus, kellelt

küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Transpordiamet Riigimaanteede korrashoid ja hooldus. Asjaomane

asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja

aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse

KMH aruanne.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

70

Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega

Rahandusministeerium Regionaalvaldkonna koordineerimine. Asjaomane

asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja

aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse

KMH aruanne.

Maa-amet Riigi maapoliitika arendamine ja elluviimine.

Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH

programmile ja aruandele seisukohta ja kellega

kooskõlastatakse KMH aruanne.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet (TTJA)

Ohutusjärelevalve ning seadusest tulenevate

kohustuste täitmise kontrollimine. Asjaomane

asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja

aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse

KMH aruanne.

Päästeamet Ida-Virumaa päästepiirkond. Asjaomane asutus,

kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Eesti Geoloogiateenistus Geoloogiline kaardistamine ning uuringud.

Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH

programmile ja aruandele seisukohta ja kellega

kooskõlastatakse KMH aruanne.

Valitsusvälised organisatsioonid ja

keskkonnaühendused

KeHJS § 16 lg 3

Kavandatud tegevuse asukoha

kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikud

KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1

Isikud, kelle valduses olevat

kinnisasja kavandatud tegevus

mõjutab määral, mis ületab oluliselt

tavapärast mõju

KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1

Laiem avalikkus, asjast

huvitatud/mõjutatud isikud, nt

piirkonna elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist huvitatud isikud,

KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

71

10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta

Arendajad – Enefit Power AS (Keskterritooriumi 1, 40107 Narva-Jõesuu Auvere küla).

Kontaktisikud: Kairi Otsiver (+372 5661 9824; [email protected]), Edith Naarits (+372

5450 1174; [email protected]).

VKG Kaevandused OÜ (Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve). Kontaktisikud: Imre Aruoja

(+372 5683 8762; [email protected]), Erika Sulg (+372 5649 4980; [email protected]).

Otsustaja – Keskkonnaamet (Roheline 64, 80010 Pärnu). Kontaktisikud: Lilli Tamm (+372

5699 2028; [email protected]), Marilin Palmist (5906

5684;[email protected]).

Ekspert (KMH programmi koostaja) – OÜ Alkranel (Riia 15b, 51010 Tartu). Juhtekspert:

Alar Noorvee (+372 736 6676; +372 5540 579; [email protected]).

KMH programmi koostanud ekspertrühma koosseis:

• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KMH juhtekspert (KMH litsents nr 0098);

• Paula Nikolajeva (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant;

• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant.

KMH aruande koostamiseks viiakse läbi uus hange.

Ekspertgrupp KMH aruande koostamiseks:

• KMH juhtekspert – litsentseeritud ekspert, kes vastab KeHJS nõuetele. Juhteksperdi

ülesanne on KMH protsessi ja meeskonna juhtimine ning erialekspertide seisukohtade

sidumine terviklikuks.

• Hüdrogeoloog (veetaseme alanemine ja sellega seotud mõjud) –kes on

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute alal omava asutuse

või ettevõtte hüdrogeoloogiliste uuringute vastutavaks spetsialistiks. Kellel on kogemus

hüdrogeoloogilise mitmekihilise modelleerimise osas ning juhtiv kogemus vähemalt

kolmes ajas muutuva numbrilise põhjaveemudeli koostamises.

• Märgalade hüdroloogia ekspert – kellel on juhtiv kogemus märgalade hüdroloogliste

ning märgalade veebilansi uuringutega.

• Geoloogia ja mäetööde ekspert (kaevandamistegevusega seotud erinevad mõjud) –

kellele on omistatud diplomeeritud mäeinsener, tase 7, või volitatud mäeinsener, tase 8

kutse.

• Elustiku ekspert (mõju elupaikadele ja kaitsealustele liikidele ning rohevõrgustikule)

– kellel on bioloogia valdkonna haridus ning mh varasem kogemus Natura asjakohasel

hindamisel. Eksperdil peab olema kogemus vähemalt kolmel Natura ala hindamisel, kus

peab sisalduma ka sooelupaikadega seotud hindamine.

• Ornitoloog (mõju linnustikule) – kellel on bioloogia valdkonna haridus.

• Kultuuriliste mõjude ekspert (arheoloogilise eeluuringu läbiviimine) – kellele on

omistatud pädevustunnistus arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.

• Ekspertrühma peavad kuuluma ka spetsialistid, kellel on varasem kogemus järgmiste

mõjuvaldkondade hindamisel:

o müra;

o vibratsioon;

o õhusaaste;

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

72

o veekvaliteet.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

73

Kasutatud materjalid

Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021)

Alutaguse valla üldplaneering (2020)

AS Kobras. (2010). Ida-Virumaa Mailda ja Mäetaguse vald Eesti Energia kaevandused AS

kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

AS Maves. (2014). Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne. Tallinn.

CleanEST. (2020). Vahekokkuvõte – olukord Purtse jõel.

https://lifecleanest.ee/blogi/vahekokkuvote-olukord-purtse-joel

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Maves AS. (2016). Jääkreostusobjektide

inventariseerimine 2014-2015. Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes jääkreostuse ohutustamise

eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne.

Enefit Kaevandused AS Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine.

Seletuskiri (2019)

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017)

Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu

karjääri sulgemisega (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009);

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016)

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade

piirkonna ruumiline planeering (2001)

Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. (2021). https://kotkas.envir.ee/?represented_id=

Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2018)

Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021)

Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

(2019)

Maa-ameti kaardirakendused (2021)

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017)

Maidla valla üldplaneering (2007)

OÜ Inseneribüroo STEIGER. (2014). Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised

uuringud. Savala ürgoru mõju uuring Uus-Kiviõli kaevandusele. Töö nr 14/1242

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (2015)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021-2022

74

Ramboll Eesti AS. (2015). Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000

alade inventuur.

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine.

Seletuskiri (2019)

LISA 1. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad vääriselupaigad

2

Jrk. nr KKR kood

1 VEP209762

2 VEP128079

3 VEP157012

4 VEP207365

5 VEPL01164

6 VEP207361

7 VEP128060

8 VEP128062

9 VEP128063

10 VEP204373

11 VEP204374

12 VEP000138

13 VEP116021

14 VEP128055

15 VEP128056

16 VEP128057

17 VEP128061

18 VEP128080

19 VEP157008

20 VEP157010

21 VEP128067

22 VEP128068

23 VEP157058

24 VEP204319

25 VEP157047

26 VEP204316

27 VEP204365

28 VEP157069

Jrk. nr KKR kood

29 VEP157053

30 VEP157005

31 VEP157068

32 VEPL00602

33 VEP157074

34 VEP157025

35 VEP157004

36 VEP157070

37 VEP116020

38 VEP116001

39 VEP103131

40 VEP157037

41 VEP157040

42 VEP157045

43 VEP157073

44 VEPE00524

45 VEP157072

46 VEPE00548

47 VEPE00549

48 VEPE00534

49 VEP205506

50 VEP205507

51 VEP205508

52 VEP205510

53 VEP205802

54 VEP000139

55 VEP157031

56 VEP157017

Jrk. nr KKR kood

57 VEP157018

58 VEP157021

59 VEP157026

60 VEP157029

61 VEP157032

62 VEP157034

63 VEP157060

64 VEP206534

65 VEP205252

66 VEP207357

67 VEP207362

68 VEP207363

69 VEP207366

70 VEP207367

71 VEP157086

72 VEP157009

73 VEP157003

74 VEP157006

75 VEP157013

76 VEP157015

77 VEP157028

78 VEP204317

79 VEP157048

80 VEP157050

81 VEPL02077

82 VEP128082

83 VEP128078

84 VEP204370

Jrk. nr KKR kood

85 VEP207381

86 VEP207382

87 VEP157007

88 VEP128059

89 VEP157059

90 VEP128065

91 VEP128058

92 VEP000131

93 VEP204776

94 VEP205249

95 VEP205251

96 VEP157061

97 VEP207384

98 VEP207385

99 VEP208694

100 VEP128054

101 VEP128066

102 VEP157049

103 VEP128081

104 VEP128077

105 VEP157033

106 VEP207369

107 VEP207370

108 VEP207371

109 VEP207373

110 VEP207374

111 VEP207375

112 VEP207376

3

Jrk. nr KKR kood

113 VEP207380

114 VEPE00535

115 VEPE00536

116 VEPE00537

117 VEPE00544

118 VEPL01378

119 VEPL01874

120 VEP157036

121 VEP157002

122 VEP157014

123 VEP208696

124 VEP209134

125 VEP209762

126 VEP128079

127 VEP157011

128 VEP157012

129 VEP207361

130 VEP128060

131 VEP128062

132 VEP128063

133 VEP204373

134 VEP204374

135 VEP157016

136 VEPL00601

137 VEPL00755

138 VEP205250

139 VEP207364

140 VEPL00814

Jrk. nr KKR kood

141 VEP157044

142 VEP205509

143 VEP128064

144 VEP204129

145 VEP206751

146 VEP207360

147 VEP207377

148 VEP207378

149 VEP207379

150 VEP207383

151 VEP207425

152 VEP157051

153 VEP207365

154 VEPL01164

155 VEP209815

156 VEP209817

157 VEP209816

158 VEP209812

159 VEP209813

160 VEP209984

161 VEP209890

162 VEP209891

163 VEP210162

164 VEP210407

165 VEP209889

166 VEP209888

167 VEP210084

168 VEP209892

LISA 2. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad kaitsealused liigid

2

Liigi nimetus Liigi tüüp

I kaitsekategooria

Pteromys volans (lendorav)

Loomaliik

Aquila pomarina (väike-konnakotkas)

Ciconia nigra (must-toonekurg)

Calidris alpina schinzii (niidurüdi)

Lagopus lagopus (rabapüü)

Aquila chrysaetos (kaljukotkas)

Amylocystis lapponica (poropoorik) Seened ja samblikud

Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein) Taimeliik

II kaitsekategooria

Triturus cristatus (harivesilik)

Loomaliik

Vespertilionidae sp. (nahkhiirlane)

Tetrao urogallus (metsis)

Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)

Accipiter gentilis (kanakull)

Picoides tridactylus (laanerähn)

Aegolius funereus (karvasjalg-kakk)

Podiceps auritus (sarvikpütt)

Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)

Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja)

Limosa limosa (mustsaba-vigle)

Parmeliella triptophylla (väike nõgisamblik) Seened ja samblikud

Hammarbya paludosa (sookäpp)

Taimeliik

Cinna latifolia (laialehine nestik)

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)

Listera cordata (väike käopõll)

Botrychium multifidum (kummeli-võtmehein)

Glyceria lithuanica (kahar parthein)

3

Liigi nimetus Liigi tüüp

III kaitsekategooria

Dryocopus martius (musträhn)

Loomaliik

Rana arvalis (rabakonn)

Rana temporaria & Rana arvalis (pruunid konnad)

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp)

Triturus vulgaris (tähnikvesilik)

Buteo buteo (hiireviu)

Bufo bufo (harilik kärnkonn)

Tetrastes bonasia (laanepüü)

Tetrao tetrix (teder)

Rana temporaria (rohukonn)

Grus grus (sookurg)

Lanius excubitor (hallõgija)

Numenius phaeopus (väikekoovitaja)

Pluvialis apricaria (rüüt)

Tringa glareola (mudatilder)

Tringa nebularia (heletilder)

Tringa totanus (punajalg-tilder)

Skeletocutis odora (taiga-peenpoorik)

Seened ja samblikud

Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik)

Leptogium saturninum (haava-tardsamblik)

Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik)

Evernia divaricata (pikk lõhnasamblik)

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)

Taimeliik

Huperzia selago (harilik ungrukold)

Neckera pennata (sulgjas õhik)

Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp)

Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp)

4

Liigi nimetus Liigi tüüp

Goodyera repens (roomav öövilge)

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp)

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)

Listera ovata (suur käopõll)

Epipactis palustris (soo-neiuvaip)

Ulmus laevis (künnapuu)

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)

Anastrophyllum hellerianum (Helleri ebatähtlehik)

Lycopodium clavatum (karukold)

Sphagnum wulfianum (Wulfi turbasammal)

Scapania apiculata (süstjas skapaania)

Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)

LISA 3. Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas paiknevad puurkaevud

2

Jrk. nr KKR kood Seisukord

1 PRK0057366 Töötav

2 PRK0002291 Töötav

3 PRK0002295 Töötav

4 PRK0002310 Töötav

5 PRK0002308 Töötav

6 PRK0051504 Töötav

7 PRK0002312 Töötav

8 PRK0002314 Töötav

9 PRK0002300 Töötav

10 PRK0057367 Töötav

11 PRK0013609 Töötav

12 PRK0002258 Töötav

13 PRK0054555 Töötav

14 PRK0015533 Töötav

15 PRK0058639 Töötav

16 PRK0013588 Töötav

17 PRK0004008 Töötav

18 PRK0004009 Töötav

19 PRK0004011 Töötav

20 PRK0002410 Töötav

21 PRK0026267 Töötav

22 PRK0050397 Töötav

23 PRK0002297 Töötav

24 PRK0056250 Töötav

25 PRK0002232 Töötav

26 PRK0004159 Töötav

27 PRK0025900 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

28 PRK0004010 Töötav

29 PRK0003738 Töötav

30 PRK0053725 Töötav

31 PRK0022410 Töötav

32 PRK0054765 Töötav

33 PRK0020975 Töötav

34 PRK0020151 Töötav

35 PRK0005564 Töötav

36 PRK0050693 Töötav

37 PRK0026250 Töötav

38 PRK0013612 Töötav

39 PRK0013522 Töötav

40 PRK0004240 Töötav

41 PRK0004228 Töötav

42 PRK0013567 Töötav

43 PRK0004230 Töötav

44 PRK0004229 Töötav

45 PRK0019666 Töötav

46 PRK0014408 Töötav

47 PRK0013547 Töötav

48 PRK0002590 Töötav

49 PRK0002594 Töötav

50 PRK0013568 Töötav

51 PRK0025897 Töötav

52 PRK0013590 Töötav

53 PRK0016361 Töötav

54 PRK0019626 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

55 PRK0002331 Töötav

56 PRK0002332 Töötav

57 PRK0021129 Töötav

58 PRK0004233 Töötav

59 PRK0005868 Töötav

60 PRK0019630 Töötav

61 PRK0055997 Töötav

62 PRK0003736 Töötav

63 PRK0013479 Töötav

64 PRK0002580 Töötav

65 PRK0023373 Töötav

66 PRK0004122 Töötav

67 PRK0002328 Töötav

68 PRK0004025 Töötav

69 PRK0004028 Töötav

70 PRK0019631 Töötav

71 PRK0002329 Konserveeritud

72 PRK0004168 Töötav

73 PRK0002582 Töötav

74 PRK0002581 Töötav

75 PRK0009098 Töötav

76 PRK0016703 Töötav

77 PRK0002321 Töötav

78 PRK0013544 Töötav

79 PRK0004024 Töötav

80 PRK0013519 Töötav

81 PRK0025473 Töötav

3

Jrk. nr KKR kood Seisukord

82 PRK0021967 Töötav

83 PRK0004227 Töötav

84 PRK0004026 Töötav

85 PRK0004002 Töötav

86 PRK0004173 Töötav

87 PRK0004260 Töötav

88 PRK0002583 Töötav

89 PRK0002584 Töötav

90 PRK0002591 Töötav

91 PRK0002592 Töötav

92 PRK0016749 Töötav

93 PRK0002414 Töötav

94 PRK0019605 Töötav

95 PRK0026266 Töötav

96 PRK0002304 Töötav

97 PRK0051369 Töötav

98 PRK0055119 Töötav

99 PRK0002422 Töötav

100 PRK0002231 Töötav

101 PRK0016418 Töötav

102 PRK0002445 Töötav

103 PRK0020976 Töötav

104 PRK0002630 Töötav

105 PRK0003739 Töötav

106 PRK0004023 Töötav

107 PRK0004022 Töötav

108 PRK0002298 Töötav

109 PRK0002327 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

110 PRK0004225 Töötav

111 PRK0062725 Töötav

112 PRK0062727 Töötav

113 PRK0062726 Töötav

114 PRK0061300 Töötav

115 PRK0061834 Töötav

116 PRK0061832 Töötav

117 PRK0061835 Töötav

118 PRK0061833 Töötav

119 PRK0052619 Töötav

120 PRK0050276 Töötav

121 PRK0002294 Töötav

122 PRK0002303 Töötav

123 PRK0002307 Töötav

124 PRK0050275 Töötav

125 PRK0050273 Töötav

126 PRK0002292 Konserveeritud

127 PRK0002306 Konserveeritud

128 PRK0002305 Töötav

129 PRK0002325 Töötav

130 PRK0052055 Töötav

131 PRK0002317 Töötav

132 PRK0050623 Töötav

133 PRK0002299 Töötav

134 PRK0002315 Töötav

135 PRK0002301 Töötav

136 PRK0002235 Töötav

137 PRK0005410 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

138 PRK0009001 Töötav

139 PRK0004246 Töötav

140 PRK0004236 Töötav

141 PRK0019398 Töötav

142 PRK0004265 Töötav

143 PRK0014898 Töötav

144 PRK0005895 Töötav

145 PRK0004121 Töötav

146 PRK0002330 Töötav

147 PRK0003719 Töötav

148 PRK0003720 Töötav

149 PRK0002589 Töötav

150 PRK0002598 Töötav

151 PRK0002593 Töötav

152 PRK0002595 Töötav

153 PRK0018066 Töötav

154 PRK0013505 Töötav

155 PRK0019607 Töötav

156 PRK0019615 Töötav

157 PRK0013545 Töötav

158 PRK0002316 Töötav

159 PRK0002293 Töötav

160 PRK0015903 Töötav

161 PRK0016309 Töötav

162 PRK0012290 Töötav

163 PRK0013586 Töötav

164 PRK0013599 Töötav

165 PRK0013587 Töötav

4

Jrk. nr KKR kood Seisukord

166 PRK0013518 Töötav

167 PRK0016663 Töötav

168 PRK0019606 Töötav

169 PRK0016664 Töötav

170 PRK0009002 Töötav

171 PRK0002405 Töötav

172 PRK0014442 Töötav

173 PRK0002230 Töötav

174 PRK0016107 Töötav

175 PRK0019672 Töötav

176 PRK0013543 Töötav

177 PRK0026456 Töötav

178 PRK0002313 Töötav

179 PRK0002402 Töötav

180 PRK0019620 Töötav

181 PRK0004235 Töötav

182 PRK0016621 Töötav

183 PRK0005844 Töötav

184 PRK0002417 Töötav

185 PRK0005817 Töötav

186 PRK0003661 Töötav

187 PRK0002296 Töötav

188 PRK0002322 Töötav

189 PRK0002309 Töötav

190 PRK0005411 Töötav

191 PRK0005864 Töötav

192 PRK0057563 Töötav

193 PRK0019649 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

194 PRK0002413 Töötav

195 PRK0014952 Töötav

196 PRK0014379 Töötav

197 PRK0005897 Töötav

198 PRK0002964 Töötav

199 PRK0056832 Töötav

200 PRK0004226 Töötav

201 PRK0016387 Töötav

202 PRK0004119 Töötav

203 PRK0052810 Töötav

204 PRK0026268 Töötav

205 PRK0026249 Töötav

206 PRK0004021 Töötav

207 PRK0002403 Töötav

208 PRK0052471 Töötav

209 PRK0053583 Töötav

210 PRK0024211 Töötav

211 PRK0024212 Töötav

212 PRK0024213 Töötav

213 PRK0013468 Töötav

214 PRK0050813 Töötav

215 PRK0020977 Töötav

216 PRK0060649 Töötav

217 PRK0060703 Töötav

218 PRK0058151 Töötav

219 PRK0058154 Töötav

220 PRK0013458 Töötav

221 PRK0003737 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

222 PRK0013600 Töötav

223 PRK0064277 Töötav

224 PRK0064290 Töötav

LISA 4. KMH programmile esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja

nendega arvestamine

2

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

Transpordiamet 13.12.2021 kirjaga nr 7.1-7/21/29226-2

1) KMH aruandes vajab käsitlemist riigiteedega seonduv. Ala läbivad riigiteed 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu,

13127 Sonda-Oandu, 13202 Aruvälja-Soonurme,

13128 Oandu-Rääsa; 13203 Aru-Rebu, 13129 Savala- Arvila ja 13125 Maidla-Hirmuse. Märgime, et riigitee

13129 Savala-Arvila km 3 ja 20,4 esineb sesoonseid

üleujutusi, mis võivad olla põhjustatud

kaevandustegevusest. 2) Teeme ettepaneku kaasata ekspertgruppi teede insener,

kelle ülesandeks on anda hinnang võimalikule mõjule

riigiteede konstruktsioonide püsivusele ja esitada leevendavad meetmed.

1) Üleujutuste info on lisatud KMH programmi ptk-i 5.5.3 „Taristu“.

2) Kaevandamisprojektis määratakse mh toestiku ja

hoidetervikute arvutus ja paigutus ning maapinnal asuvate ehitiste hoidmise abinõud. Selle käigus arvestatakse ka mh

teedega ja nende püsivuse tagamisega. Seega hindab teede

püsivuse tagamist mäeinsener ja eraldi teede inseneri

kaasamine pole vajalik.

Riigimetsa Majandamise

Keskus 16.12.2021 kirjaga nr

3-1.1/2021/7108

RMK leiab, et KMH programmi eelnõu on piisav ja

asjakohane ning aruande koostamiseks ekspertrühma

tingimuslikud nõuded kvalifikatsiooni ja koosseisulise piisavuse osas piisavad.

RMK ei soovi olla kaasatud KMH hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi

ekspertrühma nimelisele koosseisule, kuid soovib olla

kaasatud asjaomase asutusena kõnealuses KMH menetluses.

Teadmiseks võetud.

Rahandusministeerium

17.12.2021 kirjaga nr 14-

13/8720-2

1) Rahandusministeeriumi seisukohalt on KMH

programm koostatud piisavalt põhjalikult.

2) Rahandusministeerium palub lisada ptk 3. kirjeldatud strateegiliste dokumentide nimekirja ka Ida-Viru

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli

kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ lähtekohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) programmi ning

arvestada seal esitatud planeeringulahendust.

3) Rahandusministeerium soovib olla kaasatud programmi edasisse menetlusse.

1) Teadmiseks võetud.

2) KMH programmi ptk 3 „Kavandatava tegevuse seos

strateegiliste planeerimisdokumentidega“ on täiendatud. 3) Teadmiseks võetud.

3

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

Maa-amet 21.12.2021 kirjaga nr 9-3/21/19397-2

1) KMH käigus hinnatavate mõjude kirjeldustest puudub arvestamine asjaoluga, et langetatud ala piires ei oma

mõju mitte ainult suhtelise reljeefi ja pinnaveekogude

(hüdrograafia) muutumine, vaid ka maapinna absoluutse kõrguse muutumine ja sellest tulenevad

mitmesugused mõjud (veerežiimi muutmine,

maapõuetoe halvendamine, maakasutuse võimaluste

halvendamine, sh langetamisele eelnev metsa lageraie vajadus sõltumata puude vanusest).

2) KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud vajadust

analüüsimisel arvestada, et maapõue struktuuri muutmine ja maapinna kõrguse alandamine mõjutab

maapealse maakasutuse tingimusi, muud

maakasutused mäetöödega samal ajal võimalikud ei ole, maapinnal oleva vara säilimine ei ole tagatud.

Kuna mõjutatakse kõiki maavarast kõrgemal olevaid

kihte kuni maapinnani ja maapinna kõrgust

alandatakse, on langatamise lubamise korral vajalik kaevandamisloa muutmine selliselt, et ka langatatavale

alale määratakse mäeeraldise teenindusmaa.

3) KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud, et hüdrogeoloogilise modelleerimisega on vajalik

prognoosida lankkaevandamise mõju põhjavee

tasemele. Langatamisel lisandub kivimikihtidesse murranguid, setendite looduslik lasumus muudetakse

ja põhjaveekihtide segunemisega seonduvalt on vajalik

prognoosida ka mõju põhjavee kvaliteedi

muutumisele. 4) KMH programmi eelnõu on koostatud sellise

arvestusega, et maaomaniku nõusolekut

lankkaevandamiseks ei ole vaja. KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud vajadust analüüsis arvestada,

et kogu langetamiseks taotletava maa piires on vajalik

kokkulepe maaomanikuga maa omandamiseks või

KMH aruande koostamise algfaasis otsustatakse lõplikult, kas tehnoloogilise alamalternatiivina I-2 esitatud kombineeritud

kaevandamine jääb endiselt kavandatava tegevuse reaalse

alternatiivina kaalumisele, või jääb hindamisele ainult tehnoloogiline alternatiiv I-1 – kamberkaevandamine puur-

lõhketöödega. Viimasel juhul loobutakse täielikult ka

kombineeritud kaevandamise kavandamisest.

Kui aga kombineeritud kaevandamine koos

lankkaevandamisega jääb kavandatava tegevuse reaalse

tehnoloogilise alternatiivina kaalumisele, siis on sellega seoses täiendatud KMH programmi vastavate mõjude hindamisega.

Alljärgnevalt on esitatud info KMH programmi täiendamise

osas seoses esitatud küsimuste ja ettepanekutega:

1) KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid“ alampeatükk „Maapõu ja maastik“

on täiendatud.

2) KMH programmi ptk-i 6 „KMH programmi ptk-i 6

„Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad

mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid“

alampeatükk „Inimese tervis, heaolu ja vara“ on

täiendatud.

3) KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükk „Põhja- ja pinnavesi

(sh kaevandusvee ärajuhtimise mõjud põhjaveevarudele ja

põhjaveekvaliteedile ja veerežiimile, aga ka pinnaveele ja

selle kvaliteedile)“ on täiendatud.

4

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

muul viisil maa kasutamisõiguse saamiseks. Lankkaevandamise lubamise kaalumisel on vajalik

käsitleda, kuidas lahendatakse olukorrad, kus

lankkaevandamise tagajärjel kolmandad isikud ei saa teostada õigusi, mis oleks olnud võimalikud siis, kui

lankkaevandamist ei oleks toimunud või kui

kolmandate isikute õiguste teostamine (nt ehitiste

vundeerimine) muutub kulukamaks võrreldes arenduskokkulepete sõlmimise ajal teada olnud

eeldusega, et maa ei ole lankkaevandatud.

5) Selgitame, et veeseaduse § 117 sätestab kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks. Lõikes 1

kohustatakse, et isik ei tohi oma tegevuse või

tegevusetusega põhjustada üleujutust ega maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust. Lõige 2

näeb ette, et maaomanik, maavaldaja või veekasutaja

peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida

tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale. KMH läbiviimisel selle teema

käsitlemata jätmine või KMH aruandes suunise

andmine, et maa soostuma jätmine on aktsepteeritav, on vastuolus veeseadusega ja majanduslikult

ebaotstarbekas.

6) KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud vajadust analüüsis arvestada, et maatulundusmaa väärtuse

hoidmiseks või taastamiseks peab peale

lankkaevandamist kaevandamisloa omaja korraldama

tervikliku uue maaparandussüsteemi rajamise omal kulul, kui ei ole saadud eelnevat kokkulepet

maaomanikuga, et maa omanik ei nõua

maatulundusmaa langatamise eelse väärtuse taastamist. Isegi kui maaomanikule kahju

kompenseeritakse ja maaomanik nõustub, on vajalik

lankkaevandamise lubamise kaalumisel ja KMH

4) KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükk „Inimese tervis,

heaolu ja vara“ on täiendatud.

5) KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ lisati alampeatükk

„Maaparandussüsteemid“, mis on vastavalt ka täiendatud.

Mh tuleb analüüsida ka mõju maapõuele ja maastikule

ning põhjaveele.

6) KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükk „Inimese tervis,

heaolu ja vara“ on täiendatud.

7) Lankkaevandamisega ei pea ilmtingimata kaasnema metsa

raadamist. Kuid KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh

mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükk „Elusloodus (sh

kaitstavad loodusobjektid, muud loodusväärtused ning

rohevõrgustik)“ on täiendatud.

8) KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükk „Inimese tervis,

heaolu ja vara“ on täiendatud.

9) Teadmiseks võetud. Lisame, et käesoleva KMH koostaja

ei saa teisi KMH menetlusi otseselt mõjutada, kuid seda

saab teha otsustaja.

5

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

läbiviimisel arvestada, et nii nagu põlevkivi on piiratud ressurss, on ka kasutamiskõlbulik maa, sh nii

riigi-, munitsipaal- kui ka eramaa, piiratud ressurss.

7) KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud vajadust analüüsida suurtel aladel metsa raadamise mõju, sh

juhtudel, kui langatataval alal ei ole mets saavutanud

raieküpsust, samuti, kuidas toimub raiutud metsa

asemele puude istikute istutamine, et kaevandatud maa korrastada kasutamiskõlblikuks. Samuti ei nähtu KMH

programmi eelnõust , et käsitlemist leiaks

lauslangatamisele eelneva metsa raadamise mõju Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks

Eestile seatud kohustuste täitmisele.

8) KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud maapinna lauslangatamise tulemusena mitmete erinevate

kahjulike mõjude tekkimine, sh ka mõju ehitiste ja

rajatiste ehitamise võimalikkusele ja

ehitusmaksumusele, mõju kaevandamisaegsele ja järgsele maakasutusele ja varale. Käesolevas kirjas

märgitud asjaoludest lähtuvalt palume

Keskkonnaametil täiendada KMH programmi eelnõud. Juhul, kui kõigi välja toodud mõjude hindamine ei ole

võimalik juba algatatud KMH läbiviimise raames,

palume algatada lankkaevandamisel kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine eraldi

menetluses.

9) Palume käesolevas kirjas toodud märkustega ja

asjaoludega arvestada ka Eesti põlevkivimaardla teistes maardlaosades (nt Sirgala, Narva, Permisküla,

Oandu, Estonia, Puhatu, Seli ja Sonda maardlaosades)

kaevandamisloa taotluste, sh muutmise taotluste, ja seonduvate KMH-de menetluste läbiviimisel.

10) Teadmiseks võetud.

6

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

10) Maa-amet soovib olla kaasatud asjaomase asutusena ning paluvad neile edastada KMH menetlusega

seonduvaid teateid.

Muinsuskaitseamet 23.12.2021 kirjaga nr 1.1-

7/127-6

Juhime tähelepanu, et Ida-Virumaal, Lüganuse ja Alutaguse valdades, Uus-Kiviõli II kaevanduse alal

asuvad mälestised kalmistu reg-nr. 9116, 9117, 9120,

kultusekivi reg-nr. 9118, 9121, rauasulatuskoht ja

asulakoht reg-nr. 9119 ja nende kaitsevööndid ning arvel olev looduslik pühapaik Ojamaa hiis reg-nr. A31071.

KMH programm on täiendatud ning ptk-i 5.4.1 „Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestised“ lisati looduslik

pühapaik Ojamaa hiis (reg-nr. A31071).

Keskkonnaministeerium

31.12.2021 kirjaga nr 7- 15/21/6025-3

1) Peatüki 4 sissejuhatuses on märgitud, et

„Kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja null- alternatiivi on iseloomustatud allpool.“. Järgnevas

kolmes alapeatükis kirjeldatakse alternatiivi I,

alternatiivi II ning 0-alternatiivi. Palume viia tekst

kooskõlla. 2) Peatükis 6 on valdkonna „Mõju kliimale“ puhul

selgitatud, et kaevandamiseks kasutatavate masinate

töötamisega ja lõhkamisega kaasneb mh kasvuhoonegaaside eraldumine. Võttes aga arvesse

kaevandamisel eralduvate kasvuhoonegaaside väikseid

koguseid, ei kaasne kaevandamisega olulist mõju

kliimale, mis vajaks käsitlemist KMH aruandes. Kaevandamisega eeldatavalt kaasnevad olulised

mõjud kliimale on kaudsed ja avalduvad läbi põlevkivi

kasutamise. Kokkuvõttes on järeldatud: „Seega ei käsitleta antud KMH raames mõjusid kliimale.“.

Leiame, et kliimamõju hindamine on siiski vajalik.

Palume KMH aruande koostamise käigus arvutada ka kavandatava tegevusega kaasnev kasvuhoonegaaside

heide ning seeläbi hinnata panust kliimaeesmärkide

saavutamisse, võttes arvesse, et Eesti on seadnud

riiklikus arengustrateegias „Eesti 2035“ visiooniks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

1) Täname tähelepanu pööramast. Tekst on viidud kooskõlla.

2) KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükk „Mõju kliimale“ on

täiendatud.

3) KMH programmi ptk-s 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid“ esitatud valdkonnad on täiendatud.

4) KMH programmi ptk-s 10 „Andmed arendaja, otsustaja

ning eksperdi kohta“ on hüdrogeoloogi nõuded täpsustatud.

5) Täname tähelepanu pööramast. Trükiviga on parandatud.

6) Teadmiseks võetud.

7

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

3) Peame oluliseks analüüsida KMH aruande koostamisel valdkonna „mõju kaevanduse ja selle lähiala

maakasutusele (sh väärtuslikule põllumajandusmaale)“

puhul kavandatava tegevuse võimalikku mõju maakasutusele lähtuvalt kaevandusalal olevast

geoloogiast, sh kaevanduse kohal paiknevatest

kattekivimitest, nende paksusest ja võimalikest

geoloogilistest riketest. 4) Peatükis 10 on KMH aruande koostamise

eksperdirühma kontekstis hüdrogeoloogi puhul

märgitud järgnev: „Hüdrogeoloog (veetaseme alanemine ja sellega seotud mõjud) – kellel on

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba

hüdrogeoloogiliste uuringute alal.“. Selgitame, et hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba

hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas antakse

majandustegevuse registris ettevõttele (mitte

hüdrogeoloogile). Seega peab KMH aruande eksperdirühmas olema kaasatud ettevõte, kellel on

vastav tegevusluba. Leiame, et KMH aruande koostav

eksperdirühma koosseis on piisav. 5) Tehnilise märkusena juhime tähelepanu, et KMH

programmi esilehel on ekslikult märgitud „KSH

läbiviija“. Tabelis 8.1 on ühe töö nimetuses kasutatud ebaselget kirjeldust „KMH koostaja valmimine“.

6) Keskkonnaministeerium ei soovi olla kaasatud KMH

hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku

andmine KMH programmi eksperdirühma nimelisele koosseisule.

Põllumajandus- ja Toiduamet

06.01.2022 kirjaga nr 6.2- 2/697

PTA jaoks on oluline, et KMH käsitleb kavandatud

tegevuste piirkonda jäävate maaparandussüsteemide jätkuvat toimimist tagavaid meetmeid ning arvestatakse

maaparandusseadusest ning veeseadusest tulenevaid

piiranguid. Arvestada tuleb piiranguvööndite olemasolust

KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid“

lisati alampeatükk „Maaparandussüsteemid“, mis on vastavalt

ka täiendatud.

8

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

tulenevate nõuetega maaparandussüsteemi ja selle rajatiste maa-alal. Põllumajandus-ja Toiduameti seisukoht on, et

kavandatava tegevuse elluviimine maaparandussüsteemi

ja nende rajatiste maa-alal peab tagama maaparandussüsteemi ja nende rajatiste toimimise ning

arvesse tuleb võtta maaparandusüsteemide ja

teenindusmaaga ristuvate eesvoolude nõuetekohast

toimimist tagavad meetmed ning võimalik rekonstrueerimise vajadus.

Terviseamet 06.01.2022

kirjaga nr 9.3-4/21/16871-2

1) Amet on tutvunud Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise

taotluste KMH programmi eelnõu materjalidega ning

ei esita täiendavaid ettepanekuid. KHM aruande

koostamise ekspertgrupi kvalifikatsiooni nõuete ja koosseisulise piisavuse osas ametil ettepanekuid või

vastuväiteid ei ole.

2) Amet soovib olla kaastatud KMH hilisemas etapis, kui toimub nõusoleku andmine programmi ekspertrühma

nimelisele koosseisule.

Teadmiseks võetud.

Alutaguse Vallavalitsus

07.01.2022 kirjaga nr 6- 2/161-2

1) Kui põlevkivi kaevandamise aastamäär tõstetakse

soovitud mahuni (15 miljonit tonni põlevkivi aastas), tuleb hinnata kehtivates lubades määratud nõude –

40% kalendriaastas tekkivast aherainest läheb igal

aastal taaskasutusse – täitmise realistlikkust. 2) KMH raames hinnatakse Aidu tööstusterritooriumile

ja Ojamaa tööstusterritooriumile transportimisega

seotud mõjusid, kuid hinnata tuleb ka mõjusid, mis kaasnevad mõlemalt tööstusterritooriumilt põlevkivi

edasi transportimisega ning seda iga alternatiivi puhul.

Kui soovitakse muuta ka keskkonnalubade punkti b)

tuleb KMH raames hinnata võimalikke transpordi alternatiive ja avalduvaid mõjusid ümbruskonnale ja

elanikele.

1) KMH programmi ptk 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükis „Jäätmekäitlus“ on

toodud viis KMH algatamisotsuses nõutud punkti/küsimust, mida tuleb hinnata keskkonnaloa taotluse

täiendamiseks ja andmiseks jäätmete valdkonnas. Nendele

küsimustele vastuse leides, selgub vastus ka taaskasutusmäära realistlikkusele.

2) EP ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada

rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi,

laiendades sealset rikastamise võimekust. Seega on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava

mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et

9

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

3) KMH käigus tuleb analüüsida, kuidas transporditakse Ojamaa tööstusterritooriumilt kuni 10 miljonit tonni

aherainet kaevandamisjäätmete hoidlasse, tootena

ringlusesse või taaskasutamiseks muul viisil. Iga transpordivõimaluse juures tuleb hinnata võimalikke

kaasnevaid mõjusid ümbruskonnale ja elanikele.

4) Hinnata tuleb Ojamaa tööstusterritooriumilt lähtuvat

kumulatiivset mõju (eriti müra) ümbruskonnale, kui antud alal hakkavad keskkonnaloa muudatuse

tulemusel korraga tööle kahe uue kaevanduse Uus-

Kiviõli ja Uus-Kiviõli II tööstuskompleksid.

kasutatakse juba olemasolevat tööstusterritooriumi. Selline lahendus vähendab uue tööstusterritooriumi rajamisega

kaasnevat keskkonnamõju, muu hulgas välditakse

mäemassi transpordiks vajaliku lintkonveieri rajamist endise Aidu karjääri territooriumil arendatava

veespordikeskuse ja virgestusala vahetusse naabrusesse.

Ojamaa tööstusterritooriumilt liigub osa põlevkivist edasi

AS VKG kontserni tootmisterritooriumile Kohtla-Järve Järve linnaosas, nagu see on senini käinud ja selle

transpordi mõjusid on hinnatud juba varasemates töödes.

Juhul kui Ojamaa tööstusterritooriumilt soovitakse kaubakivi transportida edasi AS Enefit Power õlitehaste

juurde, siis tuleb antud transpordikoridori (joonehitise)

asukoha valimiseks algatada riigi eriplaneering ning vastava transpordi viisi keskkonnamõjusid hinnata riigi

eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises.

Keskkonnalubade muutmise taotlustes käsitletud kõikide teemade osas hinnatakse alternatiive ning avalduvaid

mõjusid ümbruskonnale ja elanikele vastavalt KMH

programmis kirjeldatule.

3) KMH programmi ptk 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükis „Jäätmekäitlus“ on

toodud viis KMH algatamisotsuses nõutud

punkti/küsimust, mida tuleb hinnata keskkonnaloa taotluse täiendamiseks ja andmiseks jäätmete valdkonnas. Nendele

küsimustele vastuse leides, selgub vastus ka

transpordiviisidest ning mh selle mõjust ümbruskonnale ja elanikele.

4) KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiividega kaetud alad ning ka neid

10

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KMH aruandes

antakse avalduvate mõjude ülevaade, sh nende maht,

ulatus, kestvus ja kumuleeruvus.

Päästeamet 07.01.2022

kirjaga nr 7.2-3.3/9438-2

1) Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad vastuväited

ning ettepanekud KMH programmi eelnõule.

2) Päästeamet soovib olla kaasatud KMH hilisemas

etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi ekspertrühma nimelisele koosseisule.

Teadmiseks võetud.

Eesti Geoloogiateenistus

21.01.2022 kirjaga nr 1-4/22- 19

1) Kuivõrd tegemist on suure arendusega, mis mõjutab

tulevikus põhjaveekogumi seisundit, tuleb põhjaveele mõju hindamisel arvestada ka põhjaveekogumite

kontseptuaalsete mudelitega ning põhjavee kogumite

seisundi hindamise põhimõtetega. Lähtuvalt sellest on

vajalik kirjeldada põhimõttelise toitumine voolutee tarbija printsiibil kohalikku hüdrogeoloogiat ning

muutusi selles. Kuna põlevkivi kaevandus põhjustab

põhjaveekihtide lisatoitumist, muudab suures ulatuses vee vooluteekonda ning vähendab olemasolevaid

väljavoole, siis peab hilisem modelleerimine ning

aruanne kajastama seda, mis muutub ja mille arvelt

pumbatakse välja kaevanduste vett. 2) Programmi eelnõust ei selgu milliseid seireandmeid on

kavas modelleerimisel sisendiks kasutada ja kas

hüdrogeoloogilise mudeli kaasajastamiseks juba kogutakse andmeid ning milline on olemasolev või

kavandatav hüdrogeoloogiline seirevõrk ning kas see

võimaldab luua ajas muutuvat põhjaveemudelit? Seoses sellega palume aruannet KMH programmis

täiendada planeeritava põhjavee modelleerimise

metoodikaga.

3) KMH ekspertgrupis osaleval hüdrogeoloogil peab olema lisaks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale ka

juhtiv kogemus vähemalt kolmes ajas muutuva

1) KMH programmi lisatakse vajadus arvestada

põhjaveekogumite kontseptuaalsete mudelitega ja põhjaveekogumite seisundi hindamise põhimõtetega.

Täpsem hindamine toimub KMH aruande koostamisel.

2) KMH programmi lisatakse hüdrogeoloogilise mudeli

metoodika kirjeldus. 3) KMH programmi ptk-s 10 „Andmed arendaja, otsustaja

ning eksperdi kohta“ on andmed hüdrogeoloogi kohta

täpsustatud. 4) KMH programmi ptk-i 5.1 „Geoloogia, pinnas ja

põhjavesi“ sisustamiseks kasutati Eesti Geoloogiakeskuse

2009. a tööd „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid

seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“. Antud väljavõte asub aruande ptk-s 2.2

„Ordoviitisumi veekompleks“ lk 14 ning ning see põhineb

vastava aruande joonisel 4. Pikaajaline amplituud vaatab kogu aruandes esitatud perioodi 1972-2008 veetaseme

kõikumise amplituudi ning ühe aasta piires toimuv

kõikumine iseloomustab vastavalt iga konkreetset aastat. Pikaajaline amplituud on suurem, kuna aja jooksul on

keskmine veetase tõusnud. Sõnastasime ümber:

Põhjaveetaseme muutuste aastane amplituud ei ületa

looduslikes tingimustes 2 meetrit, pikaajaline

amplituud 3 meetrit.

11

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

numbrilise põhjaveemudeli koostamises (sobivuskriteeriumiks esitatud ja heakskiidetud tööd

või KMH aruanded). Kuna praktika näitab, et

põlevkivikaevanduste mõjude aruteludes on alati suur rõhk ümbritsevatel märgaladel (põhjaveest sõltuvad

ökosüsteemid), siis seetõttu teeme ettepaneku, et

KMH ekspertgrupis peab osalema märgalade

hüdroloogia eksperti, kellel on juhtiv kogemus märgalade hüdroloogliste ning märgalade veebilansi

uuringutega.

4) Lk 21: Põhjaveetaseme muutuste aastane amplituud ei ületa looduslikes tingimustes 2 meetrit, pikaajaline

keskmine 3 meetrit. Palume siinkohal täpsustada,

kuidas saab olla keskmine suurem kui üksiknäit. 5) Lk 22: Keila Idavere kivimite filtratsioonikoefitsient

on kaks korda suurem kui puurkaevudel. Antud

võrdlusest arusaamine tekitab segadust, mistõttu

palume võrdlust täpsustada. 6) Lk 21: Uhaku lademe lubjakivide

filtratsioonikoefitsient on reeglina <1 m/d, kusjuures

juurdevool on põhiliselt pärit põlevkivi tootsa kihindi alumisest osast. Antud juhul jääb arusaamatuks,

kuidas need kaks lauseosa on omavahel sisuliselt

seotud

5) KMH programmi ptk-i 5.1 „Geoloogia, pinnas ja

põhjavesi“ sisustamiseks kasutati Eesti Geoloogiakeskuse

2009. a tööd „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid

seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri

sulgemisega“. Antud väljavõte asub aruande ptk-s 2.2

„Ordoviitisumi veekompleks“ lk 16 Lisasime viidatud

aruandest täiendavalt järgnenud info:

Puurkaevude deebit jääb 0,5–8,4 l/s vahele, erideebit q =

0,12– 3,66 l/s·m, filtratsioonikoefitsient 0,70–143 m/ööpäevas. Kõige iseloomulikum erideebit jääb 0,95– 2,1

l/s·m vahele, filtratsioonikoefitsient 14–26 m/ööpäevas.

6) KMH programmi ptk-i 5.1 „Geoloogia, pinnas ja

põhjavesi“ sisustamiseks kasutati Eesti Geoloogiakeskuse

2009. a tööd „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid

seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri

sulgemisega“. Antud väljavõte asub aruande ptk-s 2.2

„Ordoviitisumi veekompleks“ lk 16 Lisasime viidatud

aruandest järgnenud info:

Erandiks on vk. 38, kus põlevkivi lamami kivimite

filtratsioonikoefitsient on 52,5 m/ööpäevas, aga

lasumis 64,5 m/ööpäevas, mis näitab kivimite

monoliitsust rikkuvate protsesside ühtsust. Lüganuse Vallavalitsus

24.01.2022 kirjaga nr 5-

1/2186-3

Lüganuse Vallavalitsus on seisukohal, et esitatud KMH

programmi eelnõu on asjakohane ja piisav. Lüganuse

Vallavalitsus soovib olla kaasatud KMH programmi hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine

programmi ekspertrühma nimelisele koosseisule.

Teadmiseks võetud.

Keskkonnaamet 07.02.2022 kirjaga nr 6-3/21/24753-20

Keskkonnaamet analüüsis asjaomastelt asutustel laekunud ettepanekuid ning nõustus nendega. Ainsa märkusena

toodi välja, et „KMH programmis on kõik

KMH programm on täiendatud ning ptk-i 5.4.1 „Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestised“ lisati looduslik

pühapaik Ojamaa hiis (reg-nr. A31071).

12

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

Muinsuskaitseameti kirjas toodud mälestised välja toodud, v.a pühapaik Ojamaa hiis. Keskkonnaameti palub KMH

programmi lisada mälestiste nimekirja ka arvel olev

looduslik pühapaik Ojamaa hiis reg-nr. A31071.“.

Keskkonnaameti omapoolsed märkused:

1) Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et võrreldes

30.08.2021 seisuga on Keskkonnaregistrisse lisandunud uusi vääriselupaiku (edaspidi VEP) Uus

Kiviõli kaevanduse alale on lisandunud VEP nr

209814. KMH koostamisel tuleb hinnata niiskusrežiimi muutumise mõju VEP-idele nii

kavandatava tegevuse alal kui ka mõjualas.

Keskkonnaamet palub KMH programmi lk 50 „elusloodus (sh kaitstavad loodusobjektid, muud

loodusväärtused ning rohevõrgustik) lõiku ja lk 55

alampunkti „mõju elustikule, sh kaitsealustele

loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, vääriselupaikadele ning rohevõrgustiku toimimisele“

täiendada.

2) KMH programmi peatükis 5.3.4.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale on esitatud

väljavõtted erinevatest Kaasiksoo kohta läbi viidud

uuringutest. Välja on toodud Ramboll Eesti AS (2015) uuringu järeldus, et Kaasiksoo all esineb veepidemena

toimiv moreen, mistõttu veetaseme alanemine ei

mõjuta Kaasiksoo veerežiimi. Olemasolevad

teadmised Kaasiksoo turbaaluste mineraalsetete kohta pole piisavalt täpsed ega usaldusväärsed viimaks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohast hindamist läbi

parimatele teadussaavutustele tuginedes. Lähtuvalt eeltoodust tuleb läbi viia Muraka loodus- ja linnualal

asuva Kaasiksoo all, Sirtsi loodus- ja linnualal asuva

Tedresoo all ning Linnassaare soo all asuvate

1) KMH programm ja selle Lisa 1 „Kavandatava

tegevuse mõjualas esinevad vääriselupaigad“ on

ajakohastatud ja täiendatud. 2) Nimetatud soode aluste mineraalsetete uuring

integreeriti hüdrogeoloogilise mudeli koostamise

jaoks vajalike lisauuringute hulka ning on esitatud

KMH programmi lisas 5 (Hüdrogeoloogilise mudeli metoodika kirjeldus) alamjaotise „Modelleerimiseks

vajalikud lisauuringud“ punkt 2 alla.

3) KMH programm on täiendatud ning ptk-i 7 „KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute

kirjeldus“ lisati KMH aruande koostamisel

arvestatavate varasemate uuringute hulka Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna soode

rajoneerimine“.

4) KMH programmi ptk 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükis „Jäätmekäitlus“

on toodud viis KMH algatamisotsuses nõutud punkti/küsimust, mida tuleb hinnata keskkonnaloa

taotluse täiendamiseks ja andmiseks jäätmete

valdkonnas. Neid punkte, sh Teie väljatoodud teemasid, tuleb KMH aruandes käsitleda.

5) Lüganuse valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga

„Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide“

on planeeritud aherainepuistangud, millele reserveeritakse ala suurusega 1,3 km2.

Aherainepuistangute jaoks reserveeritud maa-ala

juhtfunktsiooniks on määratud jäätmekäitluse maa- ala. Kui peaks osutuma vajalikuks uute hoidlate

rajamine, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse

09.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise

13

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

mineraalsetete uuringud. Rajada tuleb piisaval hulgal kogu sooalust kvaternaarisetete kihti läbivaid

puurauke, mille läbilõiked tuleb kirjeldada ning

vastavalt setete koostisele tuleb läbi viia laboratoorsed filtratsioonikatsed koefitsiendi K määramiseks. Vastav

uuring tuleb lisada ptk 7 „KMH hindamismetoodika

kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus“ lk 58

esitatud uuringute loetellu ning selle tulemusi tuleb arvestada hüdrogeoloogilisel modelleerimisel mudeli

turbaaluste kvaternaarisetete kihi parameetrite

määramisel. 3) Keskkonnaamet palub KMH programmi lk 58 „ KMH

aruande koostamisel arvestatavad varasemad uuringud

loetellu lisada Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“.

4) KMH programmi peatükis 4.1 „Alternatiiv I“ on

kirjas, et kaevis rikastatakse rikastamisvabrikus, mille

tulemusel saadakse kaubapõlevkivi ning protsessi käigus eraldatud aheraine taaskasutatakse killustiku

tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses.

KMH programmis on vajalik arvestada, et 40% tekkivast aherainest tuleb kaevandajatel võtta

ringlusse. KMH programmis ja mõjude hindamisel

tuleb käsitleda millised oleksid võimalikud taaskasutusviisid ja kus täpsemalt aherainet

täitematerjalina ja killustikuna kasutatakse.

5) Oluline on KMH raames käsitleda

kaevandamisjäätmete hoidlaid ja selleks valitud maa ala. Lisaks tuleb välja tuua, millised keskkonnamõjud

kaevandamisjäätmehoidlate rajamisega kaasnevad.

6) KMH aruandes tuleb käsitleda aheraineladusid, nende asukohti ja aheraine ladude rajamisega kaasnevaid

keskkonnamõjusid.

mõjuga ehitiste nimekiri“, tuleb kaevandamisjäätmete hoidlale, kus ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid,

planeerimisseaduse kohaselt koostada kohaliku

omavalitsuse või riigi eriplaneering. Teemaplaneeringuga määratud jäätmehoidlate

mahutavuse piisavust hinnatakse KMH aruande

koostamise käigus.

6) KMH programmi ptk 6 „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala

suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ alampeatükis „Jäätmekäitlus“ on toodud viis KMH algatamisotsuses nõutud

punkti/küsimust, mida tuleb hinnata keskkonnaloa

taotluse täiendamiseks ja andmiseks jäätmete valdkonnas. Käsitlemist vajavate teemade hulgas on

seal mh toodud ka aheraine ladestamisega kaasnev

mõju keskkonnale, ladustamise asukoha valik ning

keskkonnatingimused. 7) KMH programmi ptk-i 6 „Kavandatava tegevusega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala

suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid“ täiendati tabeliga 6.1 „KMH

aruandes käsitletavad mõju valdkonnad, nende

hindamise metoodikad ning eksperdi pädevused“. 8) KMH programmi lisatakse hüdrogeoloogilise mudeli

metoodika kirjeldus.

.

9) KMH programmi ptk-is 10 „Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta“ on KMH aruande

ekspertgrupi nõuded täpsustatud.

10) Alternatiivide võrdlusmetoodika valik jääb otsustada KMH aruande koostajale. Soovituslik on kasutada

intervallskaalat või multikriteeriumanalüüsi. KMH

programmi ptk 7 „KMH hindamismetoodika

14

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

7) KMH programmis peatükis 6 „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh

mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja

mõjutatavad keskkonnaelemendid“ lk 55 on toodud, mis valdkondi/mõju kriteeriumeid KMH aruande

koostamise käigus vähemalt käsitletakse.

Keskkonnaamet leiab, et KMH programmis tuleks

eraldi välja tuua, mis metoodikaid kasutades tuleks hinnata vastavaid mõjuhindamise kriteeriumeid ning

milline peaks olema vastava valdkonna eksperdi

kogemus/kvalifikatsioon. Parema ülevaate andmiseks võiks see olla toodud koondatuna nt tabeli kujul.

8) KMH programmis peatükis 7 „KMH

hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus“ lk 56 on märgitud keskkonnamõju

hindamiseks vajaliku uuringuna hüdrogeoloogilise

modelleerimise. Keskkonnaamet palub KMH

programmis esitada mudeli struktuuri kontseptuaalne kirjeldus, tuues punktide kaupa välja, mis tüüpi

mudeldamist kasutatakse, kui suurt ala ja milliseid

veekihte käsitletakse, millised on mudeli rajatingimused ja kust need andmed saadakse, millised

andmepunktid on selles piirkonnas olemas mudeli

kalibreerimiseks ja valideerimiseks. Olulise mõjuga kohtades põhjaveest sõltuvatel ja kaevanduse

mõjupiirkonda jäävate sooaladel võib mudeli samm

500 m olla liiga suureskaalaline, kuna soosetete

omadused võivad 500 m piires suurel määral varieeruda. Ühtlasi tuleb prognoosida

hüdrogeoloogilisi muutusi ajalises perspektiivis ning

koosmõjus töötava Ojamaa kaevanduse ning planeeritava Oandu kaevandusega.

9) Peatükki 10 „ Ekspertgrupp KMH aruande

koostamiseks (lk 62 ) hüdrogeoloogile esitatavate

kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus“ on täiendatud.

11) KMH programm on täiendatud ning ptk-i 9 „Isikud ja

asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud

huvi kavandatud tegevuse vastu“ lisati

Rahandusministeerium, Maa-amet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet ja Eesti Geoloogiateenistus.

12) KMH programmi ptk-i 10 „Andmed arendaja,

otsustaja ning eksperdi kohta“ ajakohastati otsustaja kontaktide osas.

15

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

nõuete hulka tuleb lisada hüdrogeoloogilise mitmekihilise modelleerimise kogemus. Ornitoloogile

esitatavate nõuete osas võib valdkondlikku haridust

laiendada, seades tingimuseks bioloogia valdkonna hariduse ning kogemuse vähemalt kolme Natura ala

linnustiku seisundi hindamisel. Elustiku eksperdil

peab olema kogemus vähemalt kolmel Natura ala

hindamisel, kus peab sisalduma ka sooelupaikadega seotud hindamine.

10) KMH programmis lk 56 peatükis 7 „KMH

hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus“ on kirjas, et alternatiivide võrdlemiseks

kasutatakse üldtunnustatud võrdlusmetoodikaid.

Palume võimalusel täpsustada, milliseid võrdlusmetoodikaid alternatiivide võrdlemiseks

kasutama hakatakse.

11) Keskkonnaamet palub KMH programmis toodud

asjaomaste asutuste nimekirja täiendada ning lisada järgmised asutused: Rahandusministeerium, Maa-

amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Päästeamet ja Eesti Geoloogiateenistus. 12) KMH programm vajab otsustaja kontaktide osas

ajakohastamist. Keskkonnaamet palub otsustaja

kontaktisikuks Kristy Käärid asemel märkida Marilin Palmist.

LISA 5. Hüdrogeoloogilise mudeli metoodika kirjeldus

2

Mudeli eesmärk

Üldeesmärk on prognoosida ajast sõltuva põhjavee dünaamilise mudeliga Uus-Kiviõli

kaevanduse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse veekõrvalduse maksimaalseid ning ajas muutuvaid

mõjusid soosetete veekihi, Kvaternaari mineraalpinnase veekihi ja Nabala– Rakvere (O3nb-

rk), Keila–Kukruse (O3kl-kk), Lasnamäe–Kunda (O2–1ls– kn) veekihtidele ning piirkonna

jõgede veebilansile seletamaks, mille arvelt tuleb kaevandustest väljapumbatav vesi.

Mudeli kirjelduses peab muu hulgas:

1. esitama teemakaardid olulisemate mudelis kasutatud sisendparameetrite kohta

(netoinfiltratsioon, soosetete ja põhjaveekihtide veejuhtivus, poorsus, veemahtuvus,

kasutatud rajatingimused jms).

2. seletama lahti, kuidas käsitletakse piirkonnas levivaid tektooniliste rikete alasid ning

ürgorgusid.

3. andma kirjelduse ja viited mudeli kihipindade koostamiseks kasutatud andmepunktide

kogule ning koostama tabeli, milles esitatakse vähemalt: andmepunkti nimi,

koordinaadid, kihipinna absoluutkõrgus, maapinna absoluutkõrgus ning andmete

allikas.

4. seletama lahti kaevandustegevust simuleerivate rajatingimuste

(eelkuivendusstrekkide, kaevandusviiside, kavanduse arengu jms muutus ajas)

kasutust ning ajalist sõltuvust.

Eelpool toodud andmete kogumiseks vajalikud tegevused on kirjeldatud järgmiste punktide all.

Nõuded mudeli ehitusele

1. Koostatav mudel peab olema ajast sõltuv ning arvestama piirkonnas teiste suurte

veetarbijate koosmõju.

2. Mudeli ala peab olema piisavalt suur, et mudeli prognoositud alanduslehtrid ei ulatuks

mudeli servani. Mudeli rajatingimuste mõju mudeli tulemustele tuleb hinnata.

3. Mudeli ruudu suuruseks peab olema minimaalselt 100x100 m, märgaladel vajadusel

väiksem.

4. Hüdrogeoloogilises mudelis tuleb käsitleda vähemalt järgmisi veekihte:

• Kvaternaarisetete veekiht, s.h. soosetete veekiht

• Nabala-Rakvere veekiht

• Keila-Kukruse veekiht

• Lasnamäe-Kuna veekiht

• Ordoviitsium-Kambriumi veekiht

5. Mudeli koostamisel ning kalibreerimisel kasutada Uus-Kiviõli kaevanduse ja Uus-

Kiviõli II kaevanduse aluspõhja vaatluskaevude andmeid, milles on tehtud

üksikmõõtmisi alates 2015. aastast ning alates 2021. aasta sügisest veetasemete

automaatseiret (joonis 1). Savala ürgorust idapoolse ala koostamisel ning

kalibreerimisel mudelis kasutada Estonia ja Ojamaa kaevanduse vaatluskaevude

andmeid.

Modelleerimiseks vajalikud lisauuringud

1. Mudeli koostamiseks napib Keila–Kukruse (O3kl-kk) veekihi vaatluskaevudest Uus-

Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldisel ja selle lähiümbruses, kaetud ainult mäeeraldiste

põhjaosa (joonis 1).

2. Mudeli ülesehituseks ja kalibreerimiseks puuduvad andmed ümbruskonna tundlikel

märgaladel, mis asuvad Uus-Kiviõli kaevanduse KMH põhjavee prognoosmudeli 4 m

3

alanduslehtri piires (joonis 1). Seetõttu tuleb mudeli koostamiseks rajada Soosetete ja

mineraalpinnase veekihtide kalibreerimispunktid tundlikel aladel (vähemalt

Kaasiksoo, Sirtsi Tedresoo, Linnassaare soo, Rohukabja soo). Nimetatud soodele tuleb

rajada piisaval hulgal kogu sooalust kvaternaarisetete kihti läbivaid puurauke, mille

läbilõiked tuleb kirjeldada ning vastavalt setete koostisele tuleb läbi viia laboratoorsed

filtratsioonikatsed koefitsiendi K määramiseks.

3. Mudelis Savala ürgoru imiteerimiseks tuleb Ojamaa ja Uus-Kiviõli ning Uus-Kiviõli II

mäeeraldiste vahele jääval alal selgitada ürgoru setete koostis ja filtratsiooniomadused.

Sh. tuleks rajada seirekaev O3kl-kk veekihti Uus-Kiviõli II mäeeraldise kagunurka,

Ojamaa jõest 0,5 km lääne poole.

4. Viia läbi vooluhulkade mõõtmine vähemalt 4 korda aastas Ojamaa, Purtse ja Hirmuse

jõgedel. Lävendid peavad paiknema mudelialal.

Joonis 1. Keila-Kukruse veekihi alanduslehtri 4 m samakõrgusjoon Uus-Kiviõli kaevanduse ja Uus-

Kiviõli II kaevanduse lõppfaasis (L. Savitski, V. Savva 2009). Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid

seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega, jooniselt 16. Piirkonna põhjavee

seirekaevud. Aluskaart: Soode tundlikkuse tsoonid, joonis 46. Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine.

2020 R. Paat, A. Jõeleht, M. Kohv, M. Polikarpus. Tartu Ülikool.

KMH aruande koostamise algfaasis otsustatakse lõplikult, kas KMH programmis kirjeldatud

tehnoloogilise alamalternatiivina I-2 esitatud – kombineeritud kaevandamine (Uus-Kiviõli II

mäeeraldisel kamberkaevandamine puur-lõhketöödega; Uus-Kiviõli mäeeraldisel osaliselt

kamberkaevandamine puur-lõhketöödega ja osaliselt lankkaevandamine pikaee kombainiga)

4

jääb endiselt kavandatava tegevuse alternatiivina töösse, või jääb hindamisele ainult

tehnoloogiline alternatiiv I-1 – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega.

Kõiki kaevandamise (kamberkaevandamine, langatusega kaevandamine jne) realistlike

alternatiive tuleb eraldi modelleerida ning kõikide stsenaariumite kohta tuleb esitada

järgmised väljundid:

1. Esitada kaevandamisele eelnev veekihtide algveetase ja veekihtide alanduslehtrite

prognoosid kaevandusloa keskel ja lõpus. Kõikidel mudeli väljundjoonistel peab olema

esitatud veealandusest potentsiaalselt mõjutatavate oluliste alade (kaitsealad, märgalad)

piirid. Mudeli algveetasemed esitada veepinna absoluutkõrgustena. Mudeli

prognoostulemused esitada veepinna alanduse samakõrgusjoontega (drawdown).

2. Esitada veebilansid veealandusest potentsiaalselt mõjutatud alade põhjaveekihtidele,

ning aladel esinevatele olulistele objektidele (märgalad, jõed, järved). Esitada analüüs,

kuidas mõjutab kaevandus vastavate objektide veebilanssi võrreldes olemasolevaga.

3. Esitada eraldi analüüs veetasemete muutuste kohta oluliste märgalade soosetetes.

Soosete veekihis peab väikseim esitatud veetaseme alanduslehtri prognoosjoon olema

0,2 m, sügavamates veekihtides 1 m. Eraldi tuleb mudeliga prognoosida maapinna

langetamisega kaevandamise ja kamberkaevandamise mõjusid loetletud veekihtidele.

LISA 6. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad

LISA 6. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

[email protected]

Narva mnt 7a

15172, Tallinn, Harju maakond

Teie 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3

Meie 13.12.2021 nr 7.1-7/21/29226-2

Uus-Kiviõli kaevanduste keskkonnalubade

muutmise KMH programmi eelnõu

Olete küsinud Transpordiameti seisukohta Enefit Power AS poolt esitatud Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343

muutmise taotluste keskkonnamõju hindamise programmi (OÜ Alkranel töö, ver 22.11.2021)

eelnõule.

Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist:

- KMH aruandes vajab käsitlemist riigiteedega seonduv. Ala läbivad riigiteed 13103

Lüganuse-Oandu-Tudu, 13127 Sonda-Oandu, 13202 Aruvälja-Soonurme, 13128 Oandu-

Rääsa; 13203 Aru-Rebu, 13129 Savala-Arvila ja 13125 Maidla-Hirmuse. Märgime, et

riigitee 13129 Savala-Arvila km 3 ja 20,4 esineb sesoonseid üleujutusi, mis võivad olla

põhjustatud kaevandustegevusest;

- teeme ettepaneku kaasata ekspertgruppi teede insener, kelle ülesandeks on anda hinnang

võimalikule mõjule riigiteede konstruktsioonide püsivusele ja esitada leevendavad

meetmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Rein Kallas

[email protected]

Seisukoha andmine Uus-Kiviõli ja Uus Kiviõli II

kaevanduse keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju

hindamise programmi eelnõu kohta

Olete 08.12.2021 kirjaga nr 6-3/21/24753-3 küsite Riigimetsa Majandamise Keskuselt (edaspidi

RMK) seisukohta Uus Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus Kiviõli II

kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste KMH programmi eelnõu

asjakohasuse ja piisavuse kohta. KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Samuti palute hinnata KMH aruande koostamiseks ekspertrühma tingimuslikke nõudeid

kvalifikatsioonile ja koosseisulise piisavuse osas.

Ühtlasi palute teavitada, kas RMK soovib olla kaasatud KMH hilisemas etapis, kui toimub

otsustaja nõusoleku andmine programmi ekspertrühma nimelisele koosseisule.

Palute teavitada, kui RMK ei pea põhjendatuks olla kaasatud asjaomase asutusena kõneluses KMH

menetluses.

RMK on saadetud dokumentidega tutvunud. RMK hinnangul on Uus Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343

muutmise taotluste KMH programmi eelnõu piisav ja asjakohane.

RMK hinnangul on KMH aruande koostamiseks ekspertrühma tingimuslikud nõuded

kvalifikatsiooni ja koosseisulise piisavuse osas piisavad.

RMK ei soovi olla kaasatud KMH hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine

programmi ekspertrühma nimelisele koosseisule.

RMK soovib olla kaasatud asjaomase asutusena kõnealuses KMH menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Süda

Metsaülem

506 1698 [email protected]

Lp Helen Manguse

Juhataja

Keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo

Roheline 64

80010 PÄRNU

Teie 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3

Meie 16.12.2021 nr 3-1.1/2021/7108

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX [email protected]

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Keskkonnaamet

[email protected]

Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491

muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II

kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/333343

muutmise taotluse KMH

programmist

Esitasite Rahandusministeeriumile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse(KeHJS) § 151 lg te 1 ja 4 alusel ning § 2³ lg 1 alusel arvamuse andmiseks Uus Kiviõli

kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr

L.MK/333343 muutmise taotluste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Samuti palub Keskkonnaamet hinnata KMH aruande koostamiseks ekspertrühma

tingimuslike nõudeid kvalifikatsioonile ja koosseisulise piisavuse osas.

Tutvunud esitatud KMH programmi eelnõuga, teatame et meie seisukohalt on esitatud

dokument koostatud piisavalt põhjalikult. Palume lisada ptk 3. kirjeldatud strateegiliste

dokumentide nimekirja ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli

kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ lähtekohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) programmi ning arvestada seal esitatud planeeringulahendust.

Teatame, et me soovime olla kaasatud programmi edasisse menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Tiit Toos 715 5813

[email protected]

Teie 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3

Meie 17.12.2021 nr 14-13/8720-2

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee

Registrikood 70003098

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse

keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju

hindamise programmi eelnõu

Edastasite Maa-ametile 08.12.2021 seisukoha andmiseks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa

nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu. Maa-amet, tutvunud KMH

programmi eelnõuga, märgib järgmist.

KMH programmi eelnõu peatükis 4.1 Alternatiiv I on kirjeldatud: „Peale kamberkaevandamise

soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee kombainiga, sarnaselt Narva

karjääris arendatavale tehnoloogilisele lahendusele. Kombainkaevandamise puhul on maavara

kadu väiksem kui kamberkaevandamise puhul. Sisuliselt on tegemist lankkaevandamise

meetodiga. Lankkaevandamise puhul väljatakse langi ulatuses kogu tootuskihind ja tervikuid ei

jäeta. Kasutatakse mehaanilist raimamist pikaee kombainiga. Kaevandmise ajal hoitakse lage

üleval ajutise toestikuga, mida liigutatakse edasi koos väljamisfrondi (töö-ee) liikumisega. Peale

toestiku edasinihutamist toimub lae varisemine, mis toob kaasa ka maapinna vajumise langi kohal.

Tegemist on siiski n.ö kontrollitud protsessiga ja maapinnal tekkiva langatuse sügavus ja asukoht

on ettemääratav. Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni

1,5 m võrra selliselt, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus,

millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muutmine, toimub üksnes lankide servadel. Maapinna

langetamise ulatus ja lubatavus kaalutakse läbi KMH käigus, arvestades veerežiimi ning

kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Lisaks keskkonnaseisundi muutuste analüüsimisele tuleb

KMH raames arvesse võtta ka maavara säästlikuma kasutamise aspekti, mille kohaselt on

kombainkaevandamisel maavara kaevandamine väiksemate kadudega. Samuti tuleb maapinna

langetamisel silmas pidada maapinna stabiilsuse aspekti.“

Peatükis 6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid on kirjeldatud: „Kui rakendada

lankkaevandamise tehnoloogiat, siis kaasneb maavara kaevandamisega mäeeraldise piires

mäetööde käigus maastiku muutus, kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda

suurte lankidena kuni 1,5 m võrra selliselt, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu.

Suhtelise reljeefi muutus, millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muutmine, toimub üksnes

lankide servadel. Kaudsed mõjud maastikele ja maapõuele on seotud ennekõike tegevuse

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3

Meie 21.12.2021 nr 9-3/21/19397-2

2

mõjudega põhjaveele (veetaseme alandamine ja muutused veekvaliteedis), mis võivad omakorda

mõjutada ökosüsteemide funktsionaalsust ja põhjavee kasutatavust. Maastikku mõjutavad

sõltumata kaevandamistehnoloogiast rajatavad kaevanduse tööstusterritooriumid ja vähesemal

määral muud tehnilised rajatised, mis on vajalikud mäeeraldise teenindamiseks maapinnale

paigutada.“ ning „KMH käigus hinnatakse erinevate alternatiivide pinnase, maapõue ning

maastiku muutustest tingitud mõju, sh maapinna langetamise ulatust (pidades silmas maapinna

stabiilsust) ning lubatavust, võttes arvesse maavara säästlikuma kasutamise aspekti.“

Selgitame, et eeltoodud KMH käigus hinnatavate mõjude kirjeldustest puudub arvestamine

asjaoluga, et langetatud ala piires ei oma mõju mitte ainult suhtelise reljeefi ja pinnaveekogude

(hüdrograafia) muutumine, vaid ka maapinna absoluutse kõrguse muutumine ja sellest tulenevad

mitmesugused mõjud (veerežiimi muutmine, maapõuetoe halvendamine, maakasutuse võimaluste

halvendamine, sh langetamisele eelnev metsa lageraie vajadus sõltumata puude vanusest).

1. Aladel, kus kaevandamisel rakendatakse maapinna langetamist, on mõju maa

kasutamisvõimalustele suur. Langatamismeetodi rakendamisel allmaakaeveõõne lagi

varistatakse ja maapinna reljeef muutub 1-2 m madalamaks, lage moodustavates

kivimikihtides tekivad lõhed ja murrangud, seejuures allmaakaeveõõne lagi ei pruugi alati

variseda suurte ühtlaste tervikutena. Olenevalt maavara katendi litoloogiast ja teistest

omadustest võib langemine toimuda ka ebaühtlaselt. Kuna lankkaevandamise tulemusena

maapind langeb ja muudetakse maavara peal lasuvate kihtide looduslikku lasumust, on

sellisel kaevandamisel karjääriviisilise kaevandamise tunnused.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 3 kohaselt on kaevandatud maa selline maa

ja maapõu, mille looduslik seisund on kaevandamisega muudetud. Kuigi mäetööde

tehnoloogia sarnaneb kuni maavara väljamise etapini allmaakaevandamise tehnoloogiaga,

järgneb lankkaevandamise korral maavara väljamisele mäetööde etapp, mille tulemus on

sarnane karjääriviisilise kaevandamise tulemusega. Lankkaevandamise korral muudetakse

maapõue looduslikku seisundit kõikides maapõue kihtides, mis jäävad maavara

väljamiseks tekitatud allmaakaeveõõnest kõrgemale, kuni maapinnani, mille

absoluutkõrgus ja reljeef muutub samuti. Kuna lankkaevandamise mõju lõpptulemus on

sarnane karjääriviisilise kaevandamise mõjuga (kaevandatud maapõue looduslik seisund

on kaevandamisega muudetud), tuleb lankkaevandamiseks taotletavat ala õiguslikult

käsitleda samal viisil karjääri rajamisega, mitte allmaakaevanduse rajamisega.

2. Langatamise meetodil kaevandades tekib olukord, et maapind ei jää samaks kui enne

kaevandamist, sest tervikuid ei jäeta ja maapind langeb allapoole. Veerežiim muutub,

kivimikihtidesse lisandub murranguid. Kuna maapinna kõrgus muutub, vastab langatamise

meetodil kaevandades olukord karjääriviisilise kaevandamise tunnustele, hoolimata sellest,

et põlevkivi katendit horisontaalselt teise kohta ümber ei tõsteta, vaid see liigub

vertikaalselt allapoole. KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud vajadust analüüsimisel

arvestada, et maapõue struktuuri muutmine ja maapinna kõrguse alandamine mõjutab

maapealse maakasutuse tingimusi, muud maakasutused mäetöödega samal ajal võimalikud

ei ole, maapinnal oleva vara säilimine ei ole tagatud. Kuna mõjutatakse kõiki maavarast

kõrgemal olevaid kihte kuni maapinnani ja maapinna kõrgust alandatakse, on langatamise

lubamise korral vajalik kaevandamisloa muutmine selliselt, et ka langatatavale alale

määratakse mäeeraldise teenindusmaa.

3. KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud, et hüdrogeoloogilise modelleerimisega on

vajalik prognoosida lankkaevandamise mõju põhjavee tasemele. Langatamisel lisandub

kivimikihtidesse murranguid, setendite looduslik lasumus muudetakse ja põhjaveekihtide

segunemisega seonduvalt on vajalik prognoosida ka mõju põhjavee kvaliteedi

muutumisele.

3

4. Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud maa-aluste tühimike alal maapinna

langetamisel on oluline mõju maaomaniku vara väärtusele ja maa kasutamisvõimalustele.

Sisuliselt on tegu karjääriviisilise kaevandamisega, mis eeldab kaevandamisega

alustamiseks kokkulepet maaomanikuga (riigi omandis oleva maa kasutamise õiguse

saamist saab taotleda peale kaevandamisloa saamist). Nii riigi- kui ka eramaa valdajatel

võivad olla kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepped maa kasutamiseks viisidel, millele

ei sobi maapinna langetamine 1-2 m võrra. KMH programmi eelnõu on koostatud sellise

arvestusega, et maaomaniku nõusolekut lankkaevandamiseks ei ole vaja. KMH programmi

eelnõus ei ole kirjeldatud vajadust analüüsis arvestada, et kogu langetamiseks taotletava

maa piires on vajalik kokkulepe maaomanikuga maa omandamiseks või muul viisil maa

kasutamisõiguse saamiseks. Kuigi maa kasutamise õiguse saamiseks saab kaevandamisloa omaja pöörduda vastava

maa volitatud asutuse poole alles pärast kaevandamisloa saamist, tuleb riigimaal

lankkaevandamise võimalikkuse kaalumisel arvestada, et ka riigimaa võib olla seotud

kokkulepetega maa kasutamiseks muul otstarbel kui kaevandamine, sh võib ka riigimaale

olla seatud ehitusõigus, kuigi hetkel veel ortofotol ega põhikaardil ehitist ei pruugi näha

olla. Lankkaevandamise lubamise kaalumisel on vajalik käsitleda, kuidas lahendatakse

olukorrad, kus lankkaevandamise tagajärjel kolmandad isikud ei saa teostada õigusi, mis

oleks olnud võimalikud siis, kui lankkaevandamist ei oleks toimunud või kui kolmandate

isikute õiguste teostamine (nt ehitiste vundeerimine) muutub kulukamaks võrreldes

arenduskokkulepete sõlmimise ajal teada olnud eeldusega, et maa ei ole lankkaevandatud.

Riigimaa kõrval võivad sarnased vastuolud tekkida ka eramaal. Lauslangatamise lubajale

võivad saabuda kahjunõuded, kui maakasutuse kokkuleppeid ei saa ellu viia, kuna

tegevused ei sobi kokku maapõuekihtide varistamisega, maapinna absoluutse kõrguse

alandamisega ja reljeefi muutmisega.

5. Maaparandussüsteemide aladel rikutakse lankkaevandamisel olemasolevad

maaparandusehitised ja olenevalt pinnase niiskusrežiimist võib toimuda maapinna

soostumine. Metsamajandusega jätkamiseks metsamaal ja muude majandustegevuste

võimaldamiseks on peale lauslangatamist vajalik tervikliku uue maaparandussüsteemi

rajamine. Juhul, kui langatamisel saavad kahjustada ja lakata töötamast

maaparandussüsteemid ja selle tagajärjel maa soostub, samuti juhul, kui enne langatamist

maa ei olnud liigniiske ka ilma maaparandussüsteemita, kuid pärast langatamist on maa

sihipärane kasutamine takistatud liigniiskuse tõttu, siis peale langatamist toimub maa

väärtuse oluline vähenemine, kuna liigniisketes tingimustes ei saa enam maad kasutada

endisel viisil nt maatulundusmaana.

Selgitame, et veeseaduse § 117 sätestab kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks.

Lõikes 1 kohustatakse, et isik ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega

põhjustada üleujutust ega maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust. Lõige 2 näeb

ette, et maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada

või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale. KMH

läbiviimisel selle teema käsitlemata jätmine või KMH aruandes suunise andmine, et maa

soostuma jätmine on aktsepteeritav, on vastuolus veeseadusega ja majanduslikult

ebaotstarbekas.

Kasutuskõlblik maa on piiratud ressurss ja riigivara valitsema volitatud asutusena ei nõustu

Maa-amet kaevandamise tulemusena maa majanduslikust kasutusest välja viimisega. Kui

ühe ressursi kasutamisega toimub teise ressursi hävitamine, maa majanduslikust kasutusest

välja langemine, ei pruugi tegevus olla kooskõlas riigi huviga MaaPS § 55 lõike 2 punkti

10 tähenduses.

6. Liigniiskuse tekkimise korral toimub põlevkivi kaevandamise võimaldamine maa

4

kasutamiskõlbulikkuse ja maa väärtuse langemise arvelt. KMH programmi eelnõus ei ole

kirjeldatud vajadust analüüsis arvestada, et maatulundusmaa väärtuse hoidmiseks või

taastamiseks peab peale lankkaevandamist kaevandamisloa omaja korraldama tervikliku

uue maaparandussüsteemi rajamise omal kulul, kui ei ole saadud eelnevat kokkulepet

maaomanikuga, et maa omanik ei nõua maatulundusmaa langatamise eelse väärtuse

taastamist. Isegi kui maaomanikule kahju kompenseeritakse ja maaomanik nõustub, on

vajalik lankkaevandamise lubamise kaalumisel ja KMH läbiviimisel arvestada, et nii nagu

põlevkivi on piiratud ressurss, on ka kasutamiskõlbulik maa, sh nii riigi-, munitsipaal- kui

ka eramaa, piiratud ressurss.

7. Maapinna lauslangatamise korral on vajalik mets enne langatamist raadata, et hoida ära

maavaral lasuvate maapõuekihtide langatamise tulemusel langenud või murdunud puude

tekkimine ja järgnev metsanduslik kahju. KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud

vajadust analüüsida suurtel aladel metsa raadamise mõju, sh juhtudel, kui langatataval alal

ei ole mets saavutanud raieküpsust, samuti, kuidas toimub raiutud metsa asemele puude

istikute istutamine, et kaevandatud maa korrastada kasutamiskõlblikuks. Samuti ei nähtu

KMH programmi eelnõust, et käsitlemist leiaks lauslangatamisele eelneva metsa raadamise

mõju Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks Eestile seatud kohustuste täitmisele.

KMH programmi eelnõus ei ole kirjeldatud maapinna lauslangatamise tulemusena mitmete

erinevate kahjulike mõjude tekkimine, sh ka mõju ehitiste ja rajatiste ehitamise võimalikkusele ja

ehitusmaksumusele, mõju kaevandamisaegsele ja –järgsele maakasutusele ja varale. Käesolevas

kirjas märgitud asjaoludest lähtuvalt palume Keskkonnaametil täiendada KMH programmi

eelnõud. Juhul, kui kõigi välja toodud mõjude hindamine ei ole võimalik juba algatatud KMH

läbiviimise raames, palume algatada lankkaevandamisel kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude

hindamine eraldi menetluses.

Palume käesolevas kirjas toodud märkustega ja asjaoludega arvestada ka Eesti põlevkivimaardla

teistes maardlaosades (nt Sirgala, Narva, Permisküla, Oandu, Estonia, Puhatu, Seli ja Sonda

maardlaosades) kaevandamisloa taotluste, sh muutmise taotluste, ja seonduvate KMH-de

menetluste läbiviimisel.

Peame põhjendatuks olla asjaomase asutusena kaasatud ja palume edastada Maa-ametile Uus-

Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr

L.MK/333343 muutmise taotluste KMH menetlusega seonduvaid teateid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor

Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Reet Roosalu 665 0670 [email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Pr. Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo Teie 08.12.2021nr 6-3/21/24753-3

Keskkonnaamet

Roheline 64

80010 Pärnu

[email protected]

Meie 23.12.2021 nr 1.1-7/127-6

Seisukoht Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa muutmise

keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta

Esitasite Muinsuskaitseametile seisukoha saamiseks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr

L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343

muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu.

Juhime tähelepanu, et Ida-Virumaal, Lüganuse ja Alutaguse valdades, Uus-Kiviõli II

kaevanduse alal asuvad mälestised kalmistu reg-nr. 9116, 9117, 9120, kultusekivi reg-nr. 9118,

9121, rauasulatuskoht ja asulakoht reg-nr. 9119 ja nende kaitsevööndid ning arvel olev

looduslik pühapaik Ojamaa hiis reg-nr. A31071.

Muinsuskaitseamet nõustub esitatud keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-

Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programmiga.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kalle Merilai

Ida-Virumaa nõunik

Keskväljak 1

41594 Jõhvi

e-post: [email protected]

tel: 5347 8582

Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Helen Manguse

Keskkonnaamet

Teie 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3

Meie 31.12.2021 nr 7-15/21/6025-3

Seisukoht Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse

keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju hindamise

programmi eelnõule

Austatud proua Manguse

Edastasite Keskkonnaministeeriumile seisukoha esitamiseks Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343

muutmise taotluste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu.

Peatüki 4 sissejuhatuses on märgitud, et „Kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja null-alternatiivi

on iseloomustatud allpool.“. Järgnevas kolmes alapeatükis kirjeldatakse alternatiivi I,

alternatiivi II ning 0-alternatiivi. Palume viia tekst kooskõlla.

Peatükis 6 on valdkonna „Mõju kliimale“ puhul selgitatud, et kaevandamiseks kasutatavate

masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb mh kasvuhoonegaaside eraldumine. Võttes aga

arvesse kaevandamisel eralduvate kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne

kaevandamisega olulist mõju kliimale, mis vajaks käsitlemist KMH aruandes. Kaevandamisega

eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud kliimale on kaudsed ja avalduvad läbi põlevkivi kasutamise.

Kokkuvõttes on järeldatud: „Seega ei käsitleta antud KMH raames mõjusid kliimale.“.

Leiame, et kliimamõju hindamine on siiski vajalik. Palume KMH aruande koostamise käigus

arvutada ka kavandatava tegevusega kaasnev kasvuhoonegaaside heide ning seeläbi hinnata panust

kliimaeesmärkide saavutamisse, võttes arvesse, et Eesti on seadnud riiklikus arengustrateegias

„Eesti 2035“ visiooniks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Peame oluliseks analüüsida KMH aruande koostamisel valdkonna „mõju kaevanduse ja selle

lähiala maakasutusele (sh väärtuslikule põllumajandusmaale)“ puhul kavandatava tegevuse

võimalikku mõju maakasutusele lähtuvalt kaevandusalal olevast geoloogiast, sh kaevanduse kohal

paiknevatest kattekivimitest, nende paksusest ja võimalikest geoloogilistest riketest.

Peatükis 10 on KMH aruande koostamise eksperdirühma kontekstis hüdrogeoloogi puhul

märgitud järgnev: „Hüdrogeoloog (veetaseme alanemine ja sellega seotud mõjud) – kellel on

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute alal.“. Selgitame, et

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas antakse

majandustegevuse registris ettevõttele (mitte hüdrogeoloogile). Seega peab KMH aruande

eksperdirühmas olema kaasatud ettevõte, kellel on vastav tegevusluba. Leiame, et KMH aruande

koostav eksperdirühma koosseis on piisav.

Käesoleval juhul teostatakse mõju hindamine kahes etapis ning KMH aruande koostamiseks

viiakse läbi uus hange. Palusite teavitada, kas asutus soovib olla kaasatud KMH hilisemas etapis,

kui toimub otsustaja nõusoleku andmine KMH programmi eksperdirühma nimelisele koosseisule.

Keskkonnaministeerium ei soovi olla täiendavalt kaasatud.

Tehnilise märkusena juhime tähelepanu, et KMH programmi esilehel on ekslikult märgitud „KSH

läbiviija“. Tabelis 8.1 on ühe töö nimetuses kasutatud ebaselget kirjeldust „KMH koostaja

valmimine“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Soomlais

Keskkonnakorralduse osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes

Helena Gailan, 626 2868, [email protected]

Kersti Türk, 626 2809, [email protected]

Mart Kiis, 626 0754, [email protected]

Rainer Persidski, 626 2973, [email protected]

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee

KESKKONNAAMET Pärnu maakond Pärnu linn Pärnu linn Roheline tn 64 80010 Teie: 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3 [email protected] Meie: 06.01.2022 nr 6.2-2/697

Seisukohad Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa muutmise ja keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta

Põllumajandus-ja Toiduamet (edaspidi PTA) tutvus Teie poolt esitatud Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõuga (koostaja OÜ Alkranel OÜ, Tartu 2021).

PTA jaoks on oluline, et KMH käsitleb kavandatud tegevuste piirkonda jäävate maaparandussüsteemide jätkuvat toimimist tagavaid meetmeid ning arvestatakse maaparandusseadusest ning veeseadusest tulenevaid piiranguid. Arvestada tuleb piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega maaparandussüsteemi ja selle rajatiste maa-alal.

Põllumajandus-ja Toiduameti seisukoht on, et kavandatava tegevuse elluviimine maaparandussüsteemi ja nende rajatiste maa-alal peab tagama maaparandussüsteemi ja nende rajatiste toimimise ning arvesse tuleb võtta maaparandusüsteemide ja teenindusmaaga ristuvate eesvoolude nõuetekohast toimimist tagavad meetmed ning võimalik rekonstrueerimise vajadus.

(allkirjastatud digitaalselt) KARMEN ROOST Peaspetsialist

Karmen Roost Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regioon Kreutzwaldi 5/2, Rakvere Telefon: +372 591 87040 e-post: [email protected]

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3

Meie 06.01.2022 nr 9.3-4/21/16871-2

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II

kaevanduse keskkonnaloa muutmise

keskkonnamõju hindamise programmi

eelnõu

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 151 esitasite

Terviseametile (edaspidi amet) Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-

Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu seisukoha esitamiseks. Lisaks palusite hinnata

KMH aruande koostamiseks ekspertrühma tingimuslike nõudeid kvalifikatsioonile ja

koosseisulise piisavuse osas.

Keskkonnaamet algatas 09.04.2021 otsusega nr DM-111704-13 OÜ VKG Kaevandused Uus-

Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise ning otsusega nr DM-111714-13 Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise. Otsuste

kohaselt Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnalubade muutmise taotlustele

keskkonnamõju hindamine liideti.

Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (põlevkivi) kaevandamine Uus-Kiviõli ja Uus-

Kiviõli II kaevandustes. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt soovib VKG Kaevandused

OÜ kaevandada Uus-Kiviõli II kaevanduses kuni 5 miljonit tonni (kehtiva keskkonnaloa järgi

lubatud 2 miljonit) ning Enefit Power AS kaevandada Uus-Kiviõli kaevanduses maksimaalselt

kuni 10 miljonit tonni (kehtiva keskkonnaloa järgi kuni 4 miljonit) põlevkivi aastas. Lisaks

taotlevad ettevõtted keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud

esmaseks töötluseks ka Ojamaa tööstuskompleksi.

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused asuvad Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Uus-Kiviõli

II kaevandus asub osaliselt ka Alutaguse valla territooriumil. Uus-Kiviõli kaevanduse

mäeeraldise pindala on 4130,54 ha ning Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldise pindala on

2076,056 ha. Kavandatava tegevuse alal esineb nii elamumaad, ühiskondlike ehitiste maad,

üldkasutatavat maad, tootmismaad, sihtotstarbeta maad, ärimaad, transpordimaad kui ka

jäätmehoidla maad, kuid ülekaalukalt on maakasutuse juhtfunktsioon kavandatava tegevuse alal

ja selle mõjualal maatulundusmaa.

KHM käigus planeeritakse hinnata kavandatava tegevuse elluviimisest tulenevat võimalikku

olulist keskkonnamõju, mh mõju põhjaveele (sh kaevandusvee ärajuhtimise mõjud

põhjaveevarudele ja põhjaveekvaliteedile), pinnaveele ja selle kvaliteedile, mõju inimese

heaolule, tervisele ja varale (sh joogiveevarustus ning õhusaaste, müra, vibratsiooni,

2(2)

valgusreostuse ja maakasutuseväärtuse muutuse mõju ning erinevate mõjude koosmõju). KMH

aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks või positiivse mõju suurendamiseks.

Amet on tutvunud Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli

II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste KMH programmi

eelnõu materjalidega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid. KHM aruande koostamise

ekspertgrupi kvalifikatsiooni nõuete ja koosseisulise piisavuse osas ametil ettepanekuid või

vastuväiteid ei ole.

Amet soovib olla kaastatud KMH hilisemas etapis, kui toimub nõusoleku andmine programmi

ekspertrühma nimelisele koosseisule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje Muusikus

osakonnajuhataja

Ida regionaalosakond

Liisu Tamm 554 8431

[email protected]

ALUTAGUSE VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet 07.01.2022 nr 6-2/161-2

[email protected]

Seisukoha andmine Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491

muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343

muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmile

Alutaguse Vallavalitsus tutvus Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste

keskkonnalubade muutmise KMH programmi eelnõuga ja esitab järgnevad ettepanekud:

1) Kui põlevkivi kaevandamise aastamäär tõstetakse soovitud mahuni (15 miljonit

tonni põlevkivi aastas), tuleb hinnata kehtivates lubades määratud nõude – 40%

kalendriaastas tekkivast aherainest läheb igal aastal taaskasutusse – täitmise

realistlikkust.

2) Kehtivates keskkonnalubades on välja toodud:

a. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu

tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu

karjääri.

b. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei

tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid.

Mõlemat keskkonnaluba soovitakse muuta selliselt, et kaevise transport esmaseks

töötlemiseks oleks lubatud ka Ojamaa tööstuskompleksi territooriumil.

KMH raames hinnatakse Aidu tööstusterritooriumile ja Ojamaa

tööstusterritooriumile transportimisega seotud mõjusid, kuid hinnata tuleb ka

mõjusid, mis kaasnevad mõlemalt tööstusterritooriumilt põlevkivi edasi

transportimisega ning seda iga alternatiivi puhul.

Kui soovitakse muuta ka punkti b) tuleb KMH raames hinnata võimalikke

transpordi alternatiive ja avalduvaid mõjusid ümbruskonnale ja elanikele.

3) KMH käigus tuleb analüüsida, kuidas transporditakse Ojamaa

tööstusterritooriumilt kuni 10 miljonit tonni aherainet kaevandamisjäätmete

hoidlasse, tootena ringlusesse või taaskasutamiseks muul viisil. Iga

transpordivõimaluse juures tuleb hinnata võimalikke kaasnevaid mõjusid

ümbruskonnale ja elanikele.

4) Hinnata tuleb Ojamaa tööstusterritooriumilt lähtuvat kumulatiivset mõju (eriti

müra) ümbruskonnale, kui antud alal hakkavad keskkonnaloa muudatuse tulemusel

korraga tööle kahe uue kaevanduse Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II

tööstuskompleksid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tauno Võhmar

Vallavanem

Martin Miller [email protected] 3366916

Tartu mnt 56 tel 3366901 registrikood 77000281

Iisaku alevik

Alutaguse vald e-post [email protected]

IDA-VIRUMAA 41101

Ida päästekeskus / Rahu 38 / 41532 Jõhvi / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Helen Manguse Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3 Meie 07.01.2022 nr 7.2-3.3/9438-2

Seisukoht Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II

kaevanduse keskkonnaloa muutmise

keskkonnamõju hindamise programmi

eelnõu kohta

Austatud Helen Manguse

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 lg-te 1 ja 4 alusel esitasite Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja

Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste KMH programmi eelnõu arvamuse saamiseks.

Tutvudes Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõuga teavitame, et Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad

vastuväited ning ettepanekud KMH programmi eelnõule. Teavitame, et Päästeamet soovib olla kaasatud KMH hilisemas etapis, kui toimub otsustaja

nõusoleku andmine programmi ekspertrühma nimelisele koosseisule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kazmin

ohutusjärelevalve büroo nõunik Ida päästekeskus

+372 56877767 [email protected]

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Keskkonnaamet

Roheline 64

80010 Pärnu

Teie: 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3 Meie: 21.01.2022 nr 1-4/22-19

Vastuskiri seisukoha küsimisele Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa

muutmise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta

Austatud Helen Manguse

Küsisite seisukohti Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II

kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste KMH programmi eelnõu

asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti, kas KMH aruande koostamise ekspertrühma

tingimuslikud nõuded kvalifikatsioonile ja koosseisule on piisavad.

Käesolevaga esitame Eesti Geoloogiateenistuse seisukohad:

1) Mõju põhjaveele, pinnaveele tarbijatele ning põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele.

Kuivõrd tegemist on suure arendusega, mis mõjutab tulevikus põhjaveekogumi seisundit, tuleb

põhjaveele mõju hindamisel arvestada ka põhjaveekogumite kontseptuaalsete mudelitega ning

põhjavee kogumite seisundi hindamise põhimõtetega. Lähtuvalt sellest on vajalik kirjeldada

põhimõttelise toitumine-voolutee-tarbija (i.k.: source – pathway – receptor) printsiibil

kohalikku hüdrogeoloogiat ning muutusi selles. Kuna põlevkivi kaevandus põhjustab

põhjaveekihtide lisatoitumist, muudab suures ulatuses vee vooluteekonda ning vähendab

olemasolevaid väljavoole, siis peab hilisem modelleerimine ning aruanne kajastama seda, mis

muutub ja mille arvelt pumbatakse välja kaevanduste vett.

2) Põhjaveemudeli koostamine, kalibreerimine ning valideerimine.

Programmi eelnõust ei selgu, milliseid seireandmeid on kavas modelleerimisel sisendiks

kasutada ja kas hüdrogeoloogilise mudeli kaasajastamiseks juba kogutakse andmeid ning

milline on olemasolev või kavandatav hüdrogeoloogiline seirevõrk ning kas see võimaldab luua

ajas muutuvat põhjaveemudelit? Seoses sellega palume aruannet KMH programmis täiendada

planeeritava põhjavee modelleerimise metoodikaga.

3) KMH töögrupp.

Eelnevates punktides väljatoodule tuginedes, peab KMH ekspertgrupis osaleval hüdrogeoloogil

olema lisaks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale ka juhtiv kogemus vähemalt kolmes ajas

muutuva numbrilise põhjaveemudeli koostamises (sobivuskriteeriumiks esitatud ja

heakskiidetud tööd või KMH aruanded).

2 (2)

Kuna praktika näitab, et põlevkivikaevanduste mõjude aruteludes on alati suur rõhk

ümbritsevatel märgaladel (põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid), siis seetõttu teeme ettepaneku,

et KMH ekspertgrupis peab osalema märgalade hüdroloogia eksperti, kellel on juhtiv kogemus

märgalade hüdroloogliste ning märgalade veebilansi uuringutega.

4) Keelelised küsimused

Lk 21: Põhjaveetaseme muutuste aastane amplituud ei ületa looduslikes tingimustes 2 meetrit,

pikaajaline keskmine 3 meetrit. Palume siinkohal täpsustada, kuidas saab olla keskmine suurem

kui üksiknäit.

Lk 22: Keila–Idavere kivimite filtratsioonikoefitsient on kaks korda suurem kui puurkaevudel.

Antud võrdlusest arusaamine tekitab segadust, mistõttu palume võrdlust täpsustada.

Lk 21: Uhaku lademe lubjakivide filtratsioonikoefitsient on reeglina <1 m/d, kusjuures

juurdevool on põhiliselt pärit põlevkivi tootsa kihindi alumisest osast. Antud juhul jääb

arusaamatuks, kuidas need kaks lauseosa on omavahel sisuliselt seotud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirli Sipp Kulli

Direktor

Andres Marandi

[email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Keskkonnaamet Teie: 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3

[email protected] 07.01.2022 nr 6-3/21/24753-14

Meie: 24.01.2022 nr 5-1/2186-3

Vastus seisukoha küsimisele Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli

II kaevanduse keskkonnaloa muutmise keskkonna

mõju hindamise programmi eelnõu kohta

Palusite KeHJS § 151 lg-te 1 ja 4 alusel esitada seisukohad Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa

nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise

taotluste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Lüganuse Vallavalitsus, tutvunud Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-

Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste KMH programmi eelnõu

ja lisadega, on seisukohal, et esitatud taotlus on asjakohane ja piisav. Aktsepteerime, et

Keskkonnaamet võib KMH programmi tunnistada nõuetele vastavaks kõrval tingimusega, kui

otsus jõustub peale täiendatud KMH programmi kinnitamist, milles on nimetatud ka

eksperdirühma liikmete nimed.

Ühtlasi Lüganuse Vallavalitsus soovib olla kaasatud KMH programmi hilisemas etapis, kui

toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi ekspertrühma nimelisele koosseisule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marja-Liisa Veiser

vallavanem

Helve Pettai

502 3304, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Enefit Power AS

[email protected]

Teie 06.12.2021 nr NJ-KKJ-1/1251-2

Meie 07.02.2022 nr 6-3/21/24753-20

Seisukoht Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju

hindamise programmi eelnõu kohta

Enefit Power AS esitas 06.12.2021 kirjaga1 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) alusel Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa

nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu2 (edaspidi

KMH programm) esmaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja seisukohtade küsimiseks.

KeHJS § 15¹ lg 1 sätestab, et otsustaja (Keskkonnaamet) peab enne KMH programmi KeHJS §

16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt

(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt

puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

Keskkonnaamet kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele ning

edastas3 KMH programmi seisukoha andmiseks asjaomastele asutustele –

Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Maa-amet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Alutaguse Vallavalitsus, Lüganuse

Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus ja Eesti Geoloogiateenistus.

KeHJS § 15¹ lg 1 ja 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva

jooksul KMH programmi saamisest seisukohad KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse

kohta ning hinnata KMH aruande koostamiseks ekspertrühma tingimuslike nõudeid

kvalifikatsiooni ja koosseisulise piisavuse osas. KMH programm ja KMH aruande

koostamiseks viiakse läbi kaks hanget ning sellest tulenevalt ei ole võimalik KMH programmis

nimeliselt välja tuua ekspertrühma koosseisu, kes KMH aruannet koostama hakkavad.

Seisukohad esitasid Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Rahandusministeerium,

Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaministeerium, Terviseamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Päästeamet, Alutaguse Vallavalitsus, Eesti Geoloogiateenistus ja Lüganuse

Vallavalitsus. Asjaomaste asutuste seisukohad on toodud käesoleva kirja lisas.

1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 06.12.2021 nr 6-3/21/24753-2 all 2 „Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm“, koostanud Osaühing Alkranel, versioon:

avalikustamiseks 22.11.2021 3 registreeritud DHS-s 08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3 all

2 (8)

Lüganuse Vallavalitsus esitas 05.01.20224 Keskkonnaametile taotluse KMH programmi kohta

arvamuse andmise tähtaja pikendamiseks kuni 31.01.2022. Pikendamise vajaduse

põhjendusena toodi välja materjalide mahukus. Keskkonnaamet pikendas 07.01.20225 KMH

programmile seisukoha andmise tähtaega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 41 alusel

kuni 31.01.2022. Tulenevalt asjaolust, et Keskkonnaamet pikendas Lüganuse Vallavalitsuse

KMH programmile seisukoha andmise tähtaega, pidi Keskkonnaamet 07.01.20226 KeHJS §

151 lg 5 kohase seisukoha andmise tähtaega arendajale pikendama kuni 14.02.2022. Tehniliste

probleemide tõttu jõudis Eesti Geoloogiateenistuse seisukoht KMH programmi kohta

Keskkonnaameti dokumendiregistrisse 24.01.2022, kuid arvestades seda, et Lüganuse

Vallavalitsuse seisukoha andmise tähtaega pikendati, siis arvestati Eesti Geoloogiateenistuse

seisukohaga.

Vastavalt KeHJS 15¹ lg-le 5 vaatab otsustaja 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste saamisest

arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi.

Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha KMH

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Transpordiamet esitas oma seisukoha KMH programmi kohta 13.12.2021 kirjaga7, kus on

välja toodud järgnevad tähelepanekud:

Transpordiameti hinnangul vajab KMH aruandes käsitlemist riigiteedega seonduv, sest ala

läbivad riigiteed 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu, 13127 Sonda-Oandu, 13202 Aruvälja-

Soonurme, 13128 Oandu-Rääsa; 13203 Aru-Rebu, 13129 Savala-Arvila ja 13125 Maidla-

Hirmuse. Samuti märkis amet, et riigitee 13129 Savala-Arvila km 3 ja 20,4 esineb sesoonseid

üleujutusi, mis võivad olla põhjustatud kaevandustegevusest.

Ekspertrühma kooseisu osas tegi Transpordiamet ettepaneku, et ekspertgruppi tuleb kaasata ka

teede insener, kelle ülesandeks on anda hinnang võimalikule mõjule riigiteede

konstruktsioonide püsivusele ja esitada leevendavad meetmed.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Transpordiameti esitatud tähelepanekud on asjakohased ja

nendega tuleb KMH aruande koostamisel arvestada ning ekspertrühma kaasata teede insener.

Riigimetsa Majandamise Keskuse hinnangul on KMH programmi ja ekspertrühma koosseis

piisav ja asjakohane (16.12.2021 kiri8).

Rahandusministeeriumi esitas oma seisukoha KMH programmi kohta 17.12.20219 kirjaga,

kus märkis, et Rahandusministeeriumi hinnangul on KMH programm koostatud piisavalt

põhjalikult. Täiendavalt palub Rahandusministeerium lisada KMH programmi ptk 3.

kirjeldatud strateegiliste dokumentide nimekirja ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“

lähtekohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi ning arvestada seal

esitatud planeeringulahendust.

Keskkonnaamet hinnangul on Rahandusministeeriumi märkus asjakohane ning leiab, et KMH

programm vajab eelnevalt väljatoodud märkuse osas täiendamist.

4 registreeritud DHS-is 06.01.2022 nr 6-3/21/24753-10 all 5 registreeritud DHS-is 07.01.2022 nr 6-3/21/24753-14 all 6 registreeritud DHS-is 07.01.2022 nr 6-3/21/24753-15 all 7 registreeritud DHS-is 13.12.2021 nr 6-3/21/24753-4 all 8 registreeritud DHS-is 16.12.2021 nr 6-3/21/24753-5 all 9 registreeritud DHS-is 17.12.2021 nr 6-3/21/24753-6 all

3 (8)

Maa-amet esitas oma seisukohad ja ettepanekud 21.12.2021 kirjaga10 neljal leheküljel.

Keskkonnaameti hinnangul on Maa-ameti kirjas esitatud märkused asjakohased ning nendega

tuleb KMH täiendamisel ja mõjude hindamisel arvestada. Maa-ameti kirjas on üks ebatäpsus

leheküljel 4, kus palutakse Keskkonnaametil KMH programmi täiendada, lähtuvalt Maa-ameti

kirjas märgitud asjaoludest. KMH programmi täiendab vastavalt tehtud märkustele arendaja

koostöös eksperdiga.

Muinsuskaitseamet esitas oma seisukoha KMH programmi kohta 23.12.2021 kirjaga11, kus

juhtis tähelepanu, et Ida-Virumaal, Lüganuse ja Alutaguse valdades, Uus-Kiviõli II kaevanduse

alal asuvad mälestised kalmistu reg-nr. 9116, 9117, 9120, kultusekivi reg-nr. 9118, 9121,

rauasulatuskoht ja asulakoht reg-nr. 9119 ja nende kaitsevööndid ning arvel olev looduslik

pühapaik Ojamaa hiis.

KMH programmis on kõik Muinsuskaitseameti kirjas toodud mälestised välja toodud, v.a

pühapaik Ojamaa hiis. Keskkonnaameti palub KMH programmi lisada mälestiste nimekirja ka

arvel olev looduslik pühapaik Ojamaa hiis reg-nr. A31071.

Keskkonnaministeerium esitas oma 03.01.2022 vastuskirjas12 järgnevad märkused:

„Peatüki 4 sissejuhatuses on märgitud, et „Kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja null-

alternatiivi on iseloomustatud allpool.“. Järgnevas kolmes alapeatükis kirjeldatakse

alternatiivi I, alternatiivi II ning 0-alternatiivi. Palume viia tekst kooskõlla.“

„Peatükis 6 on valdkonna „Mõju kliimale“ puhul selgitatud, et kaevandamiseks kasutatavate

masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb mh kasvuhoonegaaside eraldumine. Võttes aga

arvesse kaevandamisel eralduvate kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne

kaevandamisega olulist mõju kliimale, mis vajaks käsitlemist KMH aruandes. Kaevandamisega

eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud kliimale on kaudsed ja avalduvad läbi põlevkivi

kasutamise. Kokkuvõttes on järeldatud: „Seega ei käsitleta antud KMH raames mõjusid

kliimale.“.“

Keskkonnaministeerium leiab, et kliimamõju hindamine on siiski vajalik ning palub KMH

aruande koostamise käigus arvutada ka kavandatava tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside

heide ning seeläbi hinnata panust kliimaeesmärkide saavutamisse, võttes arvesse, et Eesti on

seadnud riiklikus arengustrateegias „Eesti 2035“ visiooniks saavutada aastaks 2050

kliimaneutraalsus.

Keskkonnaministeerium peab oluliseks analüüsida KMH aruande koostamisel valdkonna

„mõju kaevanduse ja selle lähiala maakasutusele (sh väärtuslikule põllumajandusmaale)“ puhul

kavandatava tegevuse võimalikku mõju maakasutusele lähtuvalt kaevandusalal olevast

geoloogiast, sh kaevanduse kohal paiknevatest kattekivimistest, nende paksusest ja võimalikest

geoloogilistest riketest.

Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et KMH programmi peatükis 10 on KMH aruande

koostamise eksperdirühma kontekstis hüdrogeoloogi puhul märgitud järgnev: „Hüdrogeoloog

(veetaseme alanemine ja sellega seotud mõjud) – kellel on hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute alal.“. Keskkonnaministeerium selgitab, et

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas antakse

majandustegevuse registris ettevõttele (mitte hüdrogeoloogile). Seega peab KMH aruande

eksperdirühmas olema kaasatud ettevõte, kellel on vastav tegevusluba.

10 registreeritud DHS-is 21.12.2021 nr 6-3/21/24753-7 all 11 Registreeritud DHS-s 23.12.2021 nr 6-3/21/24753-8 all 12 registreeritud DHS-s 03.01.2022 nr 6-3/21/24753-9 all

4 (8)

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on KMH aruande koostav eksperdirühm piisav.

Tehnilise märkusena juhib Keskkonnaministeerium tähelepanu, et KMH programmi esilehel on

ekslikult märgitud „KSH läbiviija“ ning tabelis 8.1 on ühe töö nimetuses kasutatud ebaselget

kirjeldust „KMH koostaja valmimine“.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Keskkonnaministeeriumi märkused on asjakohased ning

nendega tuleb KMH programmi täiendamisel ja mõjude hindamisel arvestada.

Terviseametil KMH programmi ja ekspertrühma kvalifikatsiooninõuete ning koosseisu osas

ettepanekuid ja vastuväiteid ei olnud (06.01.2022 kiri13).

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) esitas oma seisukoha KMH programmile 06.01.2022

kirjaga14, kus tõi välja, et PTA jaoks on oluline, et KMH käsitleb kavandatud tegevuste

piirkonda jäävate maaparandussüsteemide jätkuvat toimimist tagavaid meetmeid ning

arvestatakse maaparandusseadusest ning veeseadusest tulenevaid piiranguid. Arvestada tuleb

piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega maaparandussüsteemi ja selle rajatiste maa-

alal.

PTA seisukoht on, et kavandatava tegevuse elluviimine maaparandussüsteemi ja nende rajatiste

maa-alal peab tagama maaparandussüsteemi ja nende rajatiste toimimise ning arvesse tuleb

võtta maaparandussüsteemide ja teenindusmaaga ristuvate eesvoolude nõuetekohast toimimist

tagavad meetmed ning võimalik rekonstrueerimise vajadus.

Keskkonnaamet on seisukohal, et PTA märkused on asjakohased ning nendega tuleb KMH

programmi täiendamisel ja mõjude hindamise arvestada.

Päästeamet esitas oma seisukoha KMH programmi kohta 07.01.2022 kirjaga15, kus märkis, et

Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad vastuväited ning ettepanekud KMH programmile.

Alutaguse Vallavalitsus esitas oma seisukohas KMH programmi kohta 4 ettepanekut

(07.01.2022 kiri16). Keskkonnaamet on seisukohal, et esitatud ettepanekud on asjakohased ning

nendest lähtuvalt tuleb hinnata Aidu tööstusterritooriumile ja Ojamaa tööstusterritooriumile

kaevise transportimisega seotud mõjusid ning lisaks mõjusid, mis kaasnevad mõlemalt

tööstusterritooriumilt põlevkivi edasi transportimisega ning seda iga alternatiivi puhul.

Alutaguse Vallavalitsus tõi välja, et kui muudetakse kehtivates keskkonnalubades välja toodud

punkti – kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi

kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid – siis tuleb KMH raames hinnata võimalikke transpordi

alternatiive ja avalduvaid mõjusid ümbruskonnale ja elanikkonnale. Keskkonnaamet on

seisukohal, et eelnev märkus on asjakohane ning sellega tuleb KMH programmi täiendamisel

ja mõjude hindamisel arvestada.

Alutaguse Vallavalitsus juhtis tähelepanu, et kui põlevkivi kaevandamise aastamäär tõstetakse

soovitud mahuni (15 miljonit tonni põlevkivi aastas), tuleb hinnata kehtivates lubades määratud

nõude – 40% kalendriaastas tekkivast aherainest läheb igal aastal taaskasutusse – täitmise

realistlikkust. Keskkonnaamet on seisukohal, et antud tähelepanek on asjakohane ning sellega

tuleb KMH programmi täiendamisel ja mõjude hindamisel arvestada.

13 registreeritud DHS-s 06.01.2022 nr 6-3/21/24753-11 all 14 registreeritud DHS-s 06.01.2022 nr 6-3/21/24753-12 all 15 registreeritud DHS-s 07.01.2022 nr 6-3/21/24753-13 all 16 registreeritud DHS-s 10.01.2022 nr 6-3/21/24753-16 all

5 (8)

Alutaguse Vallavalitsuse hinnangul tuleb KMH käigus analüüsida, kuidas transporditakse

Ojamaa tööstusterritooriumilt kuni 10 miljonit tonni aherainet kaevandamisjäätmete hoidlasse,

tootena ringlusesse või taaskasutamiseks muul viisil. Vallavalitsus juhib tähelepanu, et iga

transpordivõimaluse juures tuleb hinnata võimalikke mõjusid ümbruskonnale ja elanikele.

Alutaguse Vallavalitsus leiab, et hinnata tuleb Ojamaa tööstusterritooriumilt lähtuvat

kumulatiivset mõju (eriti müra) ümbruskonnale, kui antud alal hakkavad keskkonnaloa

muudatuse tulemusel korraga tööle kahe uue kaevanduse – Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II

tööstuskompleksid.

Keskkonnaameti hinnangul on eelnevad seisukohad asjakohased ja nendega tuleb KMH

programmi täiendamisel ja mõjude hindamisel arvestada.

Eesti Geoloogiateenistus esitas oma seisukoha KMH programmi kohta 21.01.2022 kirjaga17.

Eesti Geoloogiateenistuse hinnangul tuleb põhjaveele mõju hindamisel arvestada ka

põhjaveekogumite kontseptuaalsete mudelitega ning põhjavee kogumite seisundi hindamise

põhimõtetega. Eesti Geoloogiateenistus peab vajalikuks kirjeldada põhimõttelise toitumine-

voolutee-tarbija printsiibil kohalikku hüdrogeoloogiat ning muutusi selles. Lisaks juhiti

tähelepanu, et kuna põlevkivi kaevandus põhjustab põhjaveekihtide lisatoitumist, muudab

suures ulatuses vee vooluteekonda ning vähendab olemasolevaid väljavoole, siis peab hilisem

modelleerimine ning aruanne kajastama seda, mis muutub ja mille arvelt pumbatakse välja

kaevanduste vett. Keskkonnaameti hinnangul on seisukoht asjakohane ning sellega tuleb

mõjude hindamisel ja aruande koostamisel arvestada.

Eesti Geoloogiateenistus palub KMH programmi täiendada planeeritava põhjavee

modelleerimise metoodikaga. Keskkonnaameti hinnangul on antud seisukoht asjakohane ja

sellega tuleb KMH programmi täiendamisel arvestada.

KMH ekspertgrupis osaleval hüdrogeoloogil peaks Eesti Geoloogiateenistuse hinnangul olema

lisaks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale ka juhtiv kogemus vähemalt kolmes ajas muutuva

numbrilise põhjaveemudeli koostamises (sobivuskriteeriumiks esitatud ja heakskiidetud tööd

või KMH aruanded). Lisaks tehti ettepanek KMH ekspertgrupi kohta ning toodi välja, et KMH

ekspertgrupis peab osalema märgalade hüdroloogia ekspert, kellel on juhtiv kogemus

märgalade hüdroloogiliste ning märgalade veebilansi uuringutega. Keskkonnaameti hinnangul

on antud seisukohad asjakohased ning palub nendega ekspertgrupi liikmete valimisel arvestada.

Järgnevalt tõi Eesti Geoloogiateenistus välja kolm keelelise küsimuse punkti, millega

Keskkonnaamet nõustub ning palub KMH programmis neid täpsustada ja parandada.

Lk 21: Põhjaveetaseme muutuste aastane amplituud ei ületa looduslikes tingimustes 2 meetrit,

pikaajaline keskmine 3 meetrit. Eesti Geoloogiateenistus palub täpsustada, kuidas saab olla

keskmine suurem kui üksiknäit.

Lk 22: Keila-Idavere kivimite filtratsioonikoefitsient on kaks korda suurem kui puurkaevudel.

Eesti Geoloogiateenistus toob välja, et antud võrdlusest arusaamine tekitab segadust, mistõttu

palutakse võrdlust täpsustada.

Lk 21: Uhaku lademe lubjakivide filtratsioonikoefitsient on reeglina <1 m/d, kusjuures

juurdevool on põhiliselt pärit põlevkivi tootsa kihindi alumisest osast. Eesti

Geoloogiateenistuse jaoks jääb arusaamatuks, kuidas need kaks lauseosa on omavahel sisuliselt

seotud.

17 registreeritud DHS-s 24.01.2022 nr 6-3/21/24753-17 all

6 (8)

Lüganuse Vallavalitsuse on seisukohal, et esitatud KMH programm on asjakohane ja piisav

(24.01.2022 kiri18).

Keskkonnaamet on tutvunud KMH programmiga ning esitab omapoolsed märkused, mille

alusel tuleb programmi täiendada:

1. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et võrreldes 30.08.2021 seisuga on Keskkonnaregistrisse

lisandunud uusi vääriselupaiku (edaspidi VEP). Uus-Kiviõli kaevanduse alale on

lisandunud VEP nr 209814.

Erametsas on VEP-ide kaitse vabatahtlik, kuid riigimetsas korraldab VEP kaitset riigimetsa

majandaja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Enamik VEP-

idest on väärtuslikud Natura elupaigatüübid (suur osa neist esmatähtsad), mille püsimise

eest on Euroopa Liit loodusdirektiiviga võtnud erilise vastutuse. Keskkonnaregistris on

kõikide märgalade metsatüübi VEP-ide (märgalade männikud ja männisegametsad,

märgalade kuusikud ja kuusesegametsad, märgalade laialehised metsad) majandamise

kohta tehtud mh märge „mitte kuivendada”.

KMH koostamisel tuleb hinnata niiskusrežiimi muutumise mõju VEP-idele nii kavandatava

tegevuse alal kui ka mõjualas. Keskkonnaamet palub KMH programmi lk 50 „elusloodus

(sh kaitstavad loodusobjektid, muud loodusväärtused ning rohevõrgustik)“ lõiku ja lk 55

alampunkti „mõju elustikule, sh kaitsealustele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku

aladele, vääriselupaikadele ning rohevõrgustiku toimimisele“ täiendada.

2. KMH programmi peatükis 5.3.4.4. „Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura

alale“ on esitatud väljavõtted erinevatest Kaasiksoo kohta läbi viidud uuringutest. Välja on

toodud Ramboll Eesti AS (2015) uuringu järeldus, et Kaasiksoo all esineb veepidemena

toimiv moreen, mistõttu veetaseme alanemine ei mõjuta Kaasiksoo veerežiimi. Kaasiksoo

veerežiimi kohta on koostatud hüdrogeoloogiline eksperthinnang „Rajatava Uus-Kiviõli ja

Ojamaa põlevkivikaevanduse mõju Kaasiksoole“ (OÜ Steiger, 2014), milles on analüüsitud

Kaasiksoo turbaaluste kvaternaarisetete paksust ja koostist 1960ndate aastate

põlevkiviuuringute puuraukude geoloogiliste kirjelduste põhjal. Kuna toonaste

põlevkiviuuringute keskmes oli eeskätt põlevkivikiht, mitte niivõrd pinnakatte paksus ja

koostis ning hinnangus esitatud turbaaluste setete filtratsiooniomadused pärinevad

üldistatult muudest uuringutest, ei ole olemasolevad teadmised Kaasiksoo turbaaluste

mineraalsetete kohta piisavalt täpsed ega usaldusväärsed viimaks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 kohast hindamist läbi parimatele teadussaavutustele tuginedes. Kaasiksoo, Tedresoo

ja Rohukabja soo äärealade turbaalust mineraalpinnast sondeeriti üksikutes punktides Tartu

Ülikooli 2020. a uuringus „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“, mille tulemused

näitasid, et vettpidavaid ega väga halvasti vett juhtivaid setteid alal ei olnud.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb läbi viia Muraka loodus- ja linnualal asuva Kaasiksoo all, Sirtsi

loodus- ja linnualal asuva Tedresoo all ning Linnassaare soo all asuvate mineraalsetete

uuringud. Rajada tuleb piisaval hulgal kogu sooalust kvaternaarisetete kihti läbivaid

puurauke, mille läbilõiked tuleb kirjeldada ning vastavalt setete koostisele tuleb läbi viia

laboratoorsed filtratsioonikatsed koefitsiendi K määramiseks. Vastav uuring tuleb lisada ptk

7 „KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus“ lk 58 esitatud

uuringute loetellu ning selle tulemusi tuleb arvestada hüdrogeoloogilisel modelleerimisel

mudeli turbaaluste kvaternaarisetete kihi parameetrite määramisel.

18 registreeritud DHS-s 25.01.2022 nr 6-3/21/24753-18 all

7 (8)

3. Keskkonnaamet palub KMH programmi lk 58 „KMH aruande koostamisel arvestatavad

varasemad uuringud“ loetellu lisada Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna

soode rajoneerimine“. Nimetatud projektis viidi läbi põhjalikud turbalasundi paksuse ja

selle omaduste (sh veejuhtivus) uuringud Uus-Kiviõli kaevanduse poolt mõjutatavates

soodes ning neid tulemusi tuleb arvestada hüdrogeoloogilisel modelleerimisel mudeli

soosetete veekihi omaduste määramisel.

4. KMH programmi peatükis 4.1 „Alternatiiv I“ on kirjas, et kaevis rikastatakse

rikastamisvabrikus, mille tulemusel saadakse kaubapõlevkivi ning protsessi käigus

eraldatud aheraine taaskasutatakse killustiku tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40%

ulatuses. KMH programmis on vajalik arvestada, et 40% tekkivast aherainest tuleb

kaevandajatel võtta ringlusse. KMH programmis ja mõjude hindamisel tuleb käsitleda,

millised oleksid võimalikud taaskasutusviisid ja kus täpsemalt aherainet täitematerjalina ja

killustikuna kasutatakse.

5. Oluline on KMH raames käsitleda kaevandamisjäätmete hoidlaid ja selleks valitud maa ala.

Lisaks tuleb välja tuua, millised keskkonnamõjud kaevandamisjäätmehoidlate rajamisega

kaasnevad.

6. KMH aruandes tuleb käsitleda aheraineladusid, nende asukohti ja aheraine ladude

rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

7. KMH programmis peatükis 6 „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid“ lk 55 on toodud, mis valdkondi/mõju kriteeriumeid KMH aruande

koostamise käigus vähemalt käsitletakse. Keskkonnaamet leiab, et KMH programmis tuleks

eraldi välja tuua, mis metoodikaid kasutades tuleks hinnata vastavaid mõjuhindamise

kriteeriumeid ning milline peaks olema vastava valdkonna eksperdi

kogemus/kvalifikatsioon. Parema ülevaate andmiseks võiks see olla toodud koondatuna nt

tabeli kujul.

8. KMH programmis peatükis 7 „KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute

kirjeldus“ lk 56 on märgitud keskkonnamõju hindamiseks vajaliku uuringuna

hüdrogeoloogilise modelleerimise. Keskkonnaamet palub KMH programmis esitada

mudeli struktuuri kontseptuaalne kirjeldus, tuues punktide kaupa välja, mis tüüpi

mudeldamist kasutatakse, kui suurt ala ja milliseid veekihte käsitletakse, millised on mudeli

rajatingimused ja kust need andmed saadakse, millised andmepunktid on selles piirkonnas

olemas mudeli kalibreerimiseks ja valideerimiseks. Olulise mõjuga kohtades - põhjaveest

sõltuvatel ja kaevanduse mõjupiirkonda jäävate sooaladel - võib mudeli samm 500 m olla

liiga suureskaalaline, kuna soosetete omadused võivad 500 m piires suurel määral

varieeruda. Ühtlasi tuleb prognoosida hüdrogeoloogilisi muutusi ajalises perspektiivis ning

koosmõjus töötava Ojamaa kaevanduse ning planeeritava Oandu kaevandusega. 9. Peatükki 10 „Ekspertgrupp KMH aruande koostamiseks“ (lk 62) hüdrogeoloogile

esitatavate nõuete hulka tuleb lisada hüdrogeoloogilise mitmekihilise modelleerimise

kogemus.

Ornitoloogile esitatavate nõuete osas võib valdkondlikku haridust laiendada, seades

tingimuseks bioloogia valdkonna hariduse ning kogemuse vähemalt kolme Natura ala

linnustiku seisundi hindamisel.

Elustiku eksperdil peab olema kogemus vähemalt kolmel Natura ala hindamisel, kus peab

sisalduma ka sooelupaikadega seotud hindamine.

8 (8)

10. KMH programmis lk 56 peatükis 7 „KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike

uuringute kirjeldus“ on kirjas, et alternatiivide võrdlemiseks kasutatakse üldtunnustatud

võrdlusmetoodikaid. Palume võimalusel täpsustada, milliseid võrdlusmetoodikaid

alternatiivide võrdlemiseks kasutama hakatakse.

11. Keskkonnaamet palub KMH programmis toodud asjaomaste asutuste nimekirja täiendada

ning lisada järgmised asutused: Rahandusministeerium, Maa-amet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet ja Eesti Geoloogiateenistus.

12. KMH programm vajab otsustaja kontaktide osas ajakohastamist. Keskkonnaamet palub

otsustaja kontaktisikuks Kristy Käärid asemel märkida Marilin Palmist.

Keskkonnaamet palub vastavalt KeHJS § 151 lg 6 sätestatule teha KMH programmis

parandused ja täiendused, selgitada seisukohtade arvestamist või põhjendada arvestamata

jätmist ning esitada täiendatud KMH programm otsustajale edasiseks menetlemiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Asjaomaste asutuste kirjad, Uus-Kiviõli KMH programm (asjaomaste asutuste kirjad).zip

Teadmiseks: Enefit Power AS ([email protected], [email protected]), VKG

Kaevandused OÜ ([email protected], [email protected]), OÜ Alkranel

([email protected])

Marilin Palmist 5906 5684 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Mare Rennel 5347 0055 (mets)

[email protected]

Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse)

[email protected]

Kaisa Kivila 5394 3367 (jäätmed)

[email protected]

LISA 7. Avalikustamise käigus laekunud seisukohtadega

arvestamine

1

Seisukoha esitaja Seisukoht Vastus seisukohale

Keskkonnaministeeriu

m 07.06.2022 kirjaga

nr 7-12/22/2389-2

1. Kliimavaldkonnast tulenevalt teeme

ettepaneku lisada KMH programmi

peatükki 3 „Kavandatava tegevuse

seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega“

strateegiliste

planeerimisdokumentide loetelusse

viide "Kliimamuutustega

kohanemise arengukavale"

(https://envir.ee/media/928/downloa

d) ning riigi pikaajalisele

strateegiale "Eesti 2035".

2. Lisaks eelnevale palume täiendada

peatükki 6 "Mõju kliimale" ning

aruande koostamisel hinnata ka

kliimamuutuste mõju kavandatavale

tegevusele.

3. Juhime tähelepanu, et tabelis 6.1 (lk

60), kus on toodud valdkonnad,

nende hindamise metoodika ning

eksperdi pädevused, mida KMH

aruande koostamise käigus vähemalt

käsitletakse ei ole toodud kliima

mõjude valdkonda.

1. KMH programmi peatükki

3 „Kavandatava tegevuse

seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

“ täiendati.

2. KMH programmi peatükki

6 täiendati.

3. KMH programmi tabelit

6.1 täiendati.

LISA 8. KMH programmi avaliku arutelu protokoll

1

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise

taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr

L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise

programmi avalik arutelu

16.06.2022 Maidla Rahvamajas kell 15.00

Osalejad: vt osalejate nimekirja

Alar Noorvee (Alkranel OÜ) avas koosoleku, andes lühiülevaate arutelu toimimise korrast,

mille järel andis ülevaate KMH programmist. Pärast KMH programmi tutvustamist oli

kohalviibijatel võimalik esitada küsimusi-märkusi.

Kokkuvõte arutelust:

Küsimused/märkused Vastused/arutelu

Arno Paikles (Lüganuse Vallavalitsus) –

KMH-s hinnatakse mõju

maaparandussüsteemidele, kuid kas muid

infrastruktuuri objekte ei ole kaevanduste alal?

Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – kaudselt on

teema muu maakasutuse sees, kuid ka

loomulikult muu taristu teema on oluline.

Vajadusel lisame täpsustuse programmi.

Alar Noorvee – taotletav kaevandusmahtude

vähendamine pole eelduslikult negatiivne,

kuna kaevandusmahtude tõstmine tähendab

teoorias, et kaevandatav ala ammendataks

kiiremini ning mõjud võiksid potentsiaalselt

olla ajaperioodi mõttes lühemad.

-

Siina Heinmaa (kohalik) – mis saab soodest? Alar Noorvee – hüdrogeoloogilise

modelleerimise tarbeks on vaja soode all

olevate mineraalsetete uuring läbi viia (kui

hea veepidavusega maapind on) ja KMH-s

tuleb seda arvesse võtta, varasemalt pole

detailset infot olnud, mistõttu on vaja

uuring läbi viia. On olemas risk, et

hakatakse soid kuivendama (TÜ uuringu

kohaselt), Keskkonnaameti ja

Keskkonnaministeeriumi soovitusel tuleb

teha uuring põhjalikumaks uurimiseks. Kui

selgub, et kaevandustegevus kuivendab

soid, mis suures osas on looduskaitse all,

siis tuleb leida alternatiivseid lahendusi või

leevendavaid meetmeid, kuna kaitsealuseid

soid kuivendada ei lubata niikuinii.

Enno Saarmets (Lüganuse Vallavalitsus):

1) Mõju inimeste varale, kas sinna

arvestatakse ka mõju metsavarale?

2) Mõju investeeringutele – kui maa hiljem

vajub, siis mis saab? Nt päikeseparkide

rajamisel jmt

Alar Noorvee:

1) Võimaliku lankkaevandamisega seoses

oli see kirja pandud otse, kuid on

käsitletav ka läbi maaparanduse – nii

põllu- kui metsamajandusmaade

kasutusväärsuse säilimine.

Kasutusväärsus ei tohi halveneda nii

oluliselt, et tulu teenimise võimalused

2

Küsimused/märkused Vastused/arutelu

3) Koostamisel uus valla ÜP ja mingis osas on

taastuvenergiapargid planeeritud

mäeeraldise alale.

ära kaovad, majad saavad kahjustusi

jmt.

2) Mõju hinnata on keeruline kui ei tea,

milliseid investeeringuid kavandatakse,

aga tegemisel olevatele asjadele mõju

hinnatakse. Otse mäeeraldise peale

planeerida hetkel ei lasta, kuna

kaevandamisload on olemas ning ka

maapõueseadus nõuab esmalt Maa-

ametiga kooskõlastamist.

3) Ilmselt saab mäeeraldistele

üldplaneeringuga kavandatud

taastuvenergiaparke ellu viima hakata

alles pärast kaevandamistegevuse

lõppemist. Valdav seisukoht on, et võib

mäeeraldistele planeerida, kuid

planeeringud realiseeritakse pärast

maavarade ammendumist ja alade

korrastamist.

Protokollis: Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ)

3

Avaliku arutelu osalejate nimekiri: