Taotlus

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Rahandusministeerium

[email protected]

08.12.2021 nr 6-3/21/24753-3

Seisukoha küsimine Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli

II kaevanduse keskkonnaloa muutmise

keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

kohta

Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ lg 1 kohase menetluse

läbiviimiseks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II

kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluste keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Osaühing Alkranel, 22.11.2021).

Keskkonnaamet kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele.

Kõnealuses KMH programmi eelnõus puuduvad andmed KMH aruande juhteksperdi või

ekspertrühma kooseisu kohta – nimetades ja põhjendades milliseid valdkondi ja millist mõju

hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile taotluse, kus

palub aktsepteerida KMH programmi eelnõuga, milles puuduvad KMH aruande koostajate

ekspertliikmete nimed, kuna KMH aruande koostaja ei ole hetke teada. Mõju hindamine viiakse

läbi kahes etapis ning aruande koostamiseks viiakse läbi uus hange.

Keskkonnaamet peab sellisel kujul KMH programmi menetlemist võimalikuks tingimusel, et

KMH programmis on piirdutud loeteluga, milliseid valdkondi ja millist mõju peab ekspertrühm

KMH aruande etapis hindama. Samuti peab programmis olema esitatud nõuded ekspertrühma

liikmete kvalifikatsioonile sellise põhjendusega, et on võimalik veenduda eksperdirühma

pädevuses.

Kõnealuses KMH menetluses kavandatakse edaspidiselt KMH programmi tingimuslikku

nõuetele vastavaks tunnistamist. See tähendab, et KMH programm tunnistatakse nõuetele

vastavaks kõrvaltingimusega, mille kohaselt otsus jõustub pärast seda, kui Keskkonnaamet on

andnud nõusoleku täiendatud KMH programmile, milles on nimetatud ka eksperdirühma

liikmete nimed.

KeHJS § 151 lg1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16

kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lg 1).

2 (2)

KeHJS § 151 lg-te 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul

käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr

L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise

taotluste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palub

Keskkonnaamet hinnata KMH aruande koostamiseks ekspertrühma tingimuslike

nõudeid kvalifikatsioonile ja koosseisulise piisavuse osas.

Keskkonnaamet palub ühtlasi teavitada, kas Te soovite olla kaasatud KMH hilisemas etapis,

kui toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi ekspertrühma nimelisele koosseisule.

Lisaks palub Keskkonnaamet teavitada, kui Te ei pea põhjendatuks olla kaasatud asjaomase

asutusena kõneluses KMH menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisad:

1. Uus-Kiviõli kaevanduste KMH programm_22.11.2021

2. Esitatud Uus-Kiviõli keskkonnaloa taotlus_11.12.2020

3. Esitatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotlus_11.12.2020

4. Taotlus ekspertrühma liikmete nimede puudumise kohta

Sama: Keskkonnaministeerium ([email protected]), Põllumajandus- ja

Toiduamet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Terviseamet

([email protected]), Muinsuskaitseamet ([email protected]), Transpordiamet

([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet ([email protected]), Päästeamet ([email protected]), Alutaguse Vallavalitsus

([email protected]), Lüganuse Vallavalitsus ([email protected]), Vinni Vallavalitsus

([email protected]), Eesti Geoloogiateenistus ([email protected])

Teadmiseks: Enefit Power AS ([email protected] ja [email protected]), Osaühing

VKG Kaevandused ([email protected] ja [email protected]), Osaühing Alkranel

([email protected])

Kristy Käärid 5697 0408

[email protected]

1. Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 10854884

Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused

Kontaktisik Merilin Keerme

Kontaktisiku telefon 5682 3173

Kontaktisiku e-post [email protected]

Tegevusvaldkond

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõtte põhitegevusalaks on põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine (EMTAK 06101).

EK ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Pärast koostööleppe sõlmimist on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi. Selline lahendus vähendab uue tööstusterritooriumi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju, muu hulgas välditakse mäemassi transpordiks vajaliku lintkonveieri rajamist endise Aidu karjääri territooriumil arendatava veespordikeskuse ja virgestusala vahetusse naabrusesse. Kuna loa muutmisega kaasneb ka vältimatult kaasnevate keskkonnamõjude hindamine siis on otstarbekas hinnata ka uue võimaliku logistilise lahenduse alternatiivi. KMH käigus selguvad ka muud asjaolud, mis on aluseks käesoleva loa taotluse täiendamisele.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Põlevkivi kaevandamise käigus võib kaasneda müra ning tolm.

Tegevuskoht

Tegevuskoha nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus

Tegevuskoha aadress Nõmme tee, Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood 1139

Katastritunnus

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6575215, Y: 674472

Käitise territoorium

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Uus-Kiviõli kaevandusjäätmete hoidla

Kood

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond X: 6581620, Y: 674373

Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine

Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma

Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla

Komplekstegevus

Komplekstegevuse selgitus muu korral

Asukoha üldiseloomustus Täpne kaevandusjäätmete hoidla asukoht selgub KMH käigus.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus

Seotud failid

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)

kaevandusjäätmete kogumine ja ladustamine D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse) 3 000 000 3 000 000

2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul2/17

2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Uus-Kiviõli kaevandusjäätmete hoidla

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

3 000 000 3 000 000 3 000 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

3 000 000 D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Vorm ei ole asjakohane.Andmed selguvad KMH käigus.

2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus.

2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus.

Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid

1. kaevandusjäätmete kogumine ja ladustamine

D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

Jäätmekäitlustoiming on kirjeldatud kaevandamisjäätmekavas. Täpsem info selgub KMH käigus.

Jäätmekäitlustoiming on kirjeldatud kaevandamisjäätmekavas. Täpsem info selgub KMH käigus.

Lisa 1: Lisa3__2019.05.13_UKII_kaevanda

misjaatmekava_VKG.pdf

Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta

3/17

2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus.

2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane.

2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane.Andmed selguvad KMH käigus.

2.11. Lisad

3. Eriosa - Vesi

3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t)

Jäätmehoidla - B-kategooria 36 000 000 0

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Lisa3__2019.05.13_UKII_kaevandamisjaatmekava_VKG.pdf

Prügila käitamine

Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Jäätmehoidla käitamine

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4/17

3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

3.2. Veevõtt

3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane.

3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimetus Puurkaev nr 1 (2329)

Veehaarde kood POH0000933

Vee erikasutusega mõjutatava ala kirjeldus Tegevuse asukoht: Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, 42301 Ida-Virumaa Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Muu info täpsustub KMH aruande käigus.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Veevõtt põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamine ja heitvee (kaevandusvee) ümberjuhtimine pärast puhastamist settebasseinis Ojamaa jõe kaudu Purtse jõkke. Ojamaa jõgi Ratva ojani (1068700_1) heas seisundis ja Ratva ojast suudmeni (1068700_2) halvas seisundis. O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (nr 7; O_pkivi ) koguseline seisund on halb.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 3: Asukoha_skeem__vaatluspuurkaevude_ja_veehaarete_kaart_koos_sanitaarkaitsealadega.pdf

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 4: Vee_erikasutuse_asukoha_veekogu__maa_voi_ehitise_oigusparast_valdust_toendavatest_dokumendid.pdf

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Pumbajaamad, mis pumpavad kaevandusvett, koosnevad tsentrifugaalpumpadest ning torustikust, mida mööda liigub kaevandusvesi maapinnal asuvasse settebasseini ning sealt peale puhastust looduslikku veekogusse.

Joogivee puurkaev koosneb veevõtuseade süvaveepumbast ning torustikust, mis pumpab väljatavat vett olme tarbeks.

Kanalisatsioonist tulev vesi juhitakse Ojama kaevanduse reoveepuhastisse. Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti heitvee väljalask IV187, lubatud saasteainete kogused, väljalaskme ja suubla seire nõuded reguleeritakse OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevandusele antud veeloaga nr L.VV/324788 ja edaspidi keskkonnaloaga nr KMIN-055.

5/17

Puurkaevu katastri number 2329

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6582099, Y: 674729

Põhjaveekiht Gdov

Põhjaveekogum Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Sanitaarkaitseala vähendamise otsus

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev nr 1 (2329) on hetkel konserveeritud. Puurkaevu nr 1 tehniline kirjeldus on lisatud taotluse lisas Puurkaev nr 1 tehniline kirjeldus. Tegemist alternatiivse veehaardega.

Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Kui puurkaev võetakse kasutusele, siis vee kogused saadakse arvutuslikul teel või paigaldatakse veemõõtur.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 5: PK_nr_1_proovitulemuse_protokoll.pdf

Vee töötlemistehnoloogia Ei

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Veevõtt 2025 22 500 22 500 22 500 22 500 90 000 300

6/17

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 90 000

Veehaare jrk nr 2.

Veehaarde nimetus Pumbajaam nr 1

Veehaarde kood POH0023974

Puurkaevu katastri number

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6576657, Y: 675319

Põhjaveekiht Ordoviitsium

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Sanitaarkaitseala vähendamise otsus

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Selgub KMH käigus.

Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogused saadakse arvutuslikul teel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 6: Andmed_puuduvad.docx

Vee töötlemistehnoloogia Ei

7/17

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Vesi plaanitakse juhtida settebasseini, puhastamaks heljumist.

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 6 088 250 6 088 250 6 088 250 6 088 250 24 353 000 66 903

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 24 353 000

3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Vorm ei ole asjakohane.

3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane

3.3. Heitvesi

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 1

Reoveepuhasti kood PUH0442140

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1

Väljalaskme kood IV214

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6582309, Y: 675095

Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 6 088.25 6 088.25 6 088.25 6 088.25 24 353 Arvestuslik

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

8/17

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025 BHT7 15 mg/l

2025 KHT 125 mg/l

2025 Heljum 40 mg/l

2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2025 Nafta 1 mg/l

2025 Ühealuselised fenoolid 0.10 mg/l

2025 Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

2025 pH 6-9 7 pH ühik

Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

9/17

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6576681, Y: 675111 Heljum Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 ühealuselised fenoolid Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Kahealuselised fenoolid Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 BHT7 Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 KHT Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Heljum Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Kaltsium Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Kaltsium Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Magneesium Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 pH Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Naftasaadused Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Sulfaat Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Üldfosfor Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Üldlämmastik Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Kuivjääk Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Üldkaredus Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577375, Y: 675115 Üldleelisus Üks kord kvartalis

Suubla

Suubla nimetus Ojamaa jõgi

Suubla kood VEE1068700

Pinnaveekogumi nimetus

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

10/17

Asukoha koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6577598, Y: 675056 BHT7 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577578, Y: 675145 BHT7 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg) Nafta Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

üks kord kvartalis

3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni 11/17

3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane.

3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli II kaevanduse puhul kasutatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse reoveepuhastit ja vastav informatsioon kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (nr L.VV/324788).

3.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane.

3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

3.4.1. Veekogu süvendamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine) Ei ole asjakohane

3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane

3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

3.6. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Õhk 12/17

4.1. Käitise kategooria Vorm ei ole asjakohane. Välisõhuga seonduv, sh heiteallikad, kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.2. Heiteallikad Vorm ei ole asjakohane. Välisõhuga seonduv, sh heiteallikad, kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). Uus-Kiviõli kaevanduse tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, mida paigaldatakse maa alla. Ventilaatorite kasutamisest tulenev keskkonnamõju on lokaalne. Nagu Ojamaa kaevanduses juhitakse saastatud õhk külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi šurfi kaudu maa peale. Šurfide asukohad valitakse vastavalt lõhketööde plaanile ja maapealsele situatsioonile. Tuulutusšurfide arv ning võimalikud asukohad selguvad KMH protsessis ning asukohad täpsustuvad kaevanduse töö käigus.

4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

4.4.1. Üldandmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane.

4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane.

4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused13/17

4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus.

4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.17. Lisad 14/17

4.4.17. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 11

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.056

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 0

15/17

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

5 plokk 0100 - põlevkivi pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 07.12.2020

6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 07.12.2020

7 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 59 797.133 tuh t 07.12.2020

Geoloogilised uuringud

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri

Geoloogiafondi number 7957

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 5 000 000 tuh t 69 282.403 tuh t

16/17

5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Vorm ei ole asjakohane. Andmed on Keskkonnaametile varasemalt esitatud

6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

7. Taotluse lisad

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Põlevkivi kaevandamine.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, 42301 Ida-Viru maakond.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Mõjutab: õhk, vesi, pinnas. Ei mõjuta: märg, ranna- ja merealasid.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

mõjutab oluliselt põhjavett

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Nimetus Manus Luba Lisa 7: Uus_Kivioli_II_maavara_kaevandamise_luba.asice

Seirekava Lisa 8: Uus_Kivioli_II_seirekava_taiendamine_KA_01_06_14_3_20200228.asice

Taotlus Lisa 9: Uus_Kivioli_kaevanduse_maavara_kaevandamise_loa_muutmise_taotlus_KA_01_06_248_20191212.asice

Puurkaevu kirjeldus Lisa 10: Puurkaev_nr_1_tehniline_kirjeldus.pdf

17/17

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

1

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr

L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli

II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343

muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine

(KMH) KMH programm

Avalikustamiseks

22.11.2021

Planeerimisprotsessi korraldaja: Keskkonnaamet

Huvitatud isikud: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee

(KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2021

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

2

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

3

SISUKORD

1. Üldist ................................................................................................................................... 5

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht ................................................... 6

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................... 8

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............ 12

4.1 Alternatiiv I ................................................................................................................... 12

4.2 Alternatiiv II .................................................................................................................. 14

4.3 0-alternatiiv ................................................................................................................... 14

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................................... 18

5.1 Geoloogia, pinnas ja põhjavesi ...................................................................................... 18

5.2 Pinnavesi ....................................................................................................................... 25

5.3 Loodusväärtused ............................................................................................................ 28

5.3.1 Kaitse- ja hoiualad .............................................................................................. 28

5.3.2 Vääriselupaigad .................................................................................................. 31

5.3.3 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad ................................................................... 33

5.3.4 Natura 2000 alad ja Natura eelhindamine .......................................................... 35

5.3.5 Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine ................................................... 38

5.4 Kultuuriväärtused .......................................................................................................... 40

5.4.1 Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestused .................................................... 40

5.4.2 Väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumajandusmaa .................................. 42

5.5 Sotsiaal-majanduslik keskkond ..................................................................................... 44

5.5.1 Rahvastik ............................................................................................................ 44

5.5.2 Asustus ja maakasutus ........................................................................................ 44

5.5.3 Taristu ................................................................................................................. 46

6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,

eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ................................................. 49

7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus ............................... 56

8. KMH protsessi ajakava ..................................................................................................... 59

9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või

kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuse vastu ................................................. 60

10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta .......................................................... 62

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 63

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

4

KMH programmi lisad:

• KMH lisa 1. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad vääriselupaigad

• KMH lisa 2. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad kaitsealused liigid

• KMH lisa 3. Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas paiknevad puurkaevud

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

5

1. Üldist

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat

tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse

paika KMH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KMH metoodikat, tegevust ja

ajakava. Keskkonnamõju hindamise programm on alusdokumendiks KMH läbiviimisel ja

aruande koostamisel.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele

ja heaolule, elu- ja looduskeskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

6

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht

Keskkonnaamet algatas 09.04.2021 otsusega nr DM-111704-13 OÜ VKG Kaevandused Uus-

Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise ning otsusega nr DM-111714-13 Enefit Power AS Uus-Kiviõli kaevanduse

keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise. Otsuste

kohaselt Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnalubade muutmise taotlustele

keskkonnamõju hindamine liideti.

Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (põlevkivi) kaevandamine Uus-Kiviõli ja Uus-

Kiviõli II kaevandustes. Tegemist on olemasolevate mäeeraldistega, kus kaevandamiseks on

väljastatud ka kehtivad keskkonnaload nr L.MK/329491 (kehtiv 11.07.2019 – 10.07.2049) ja

L.MK/333343 (kehtiv 07.08.2019 – 10.07.2049), kuid kaevise väljamisega pole hetkeseisuga

veel alustatud.

Uus-Kiviõli kaevanduses ja antud mäeeraldisega piirnevas Uus-Kiviõli II kaevanduses

kaevandamiseks on eelnevalt AS Kobras poolt läbi viidud keskkonnamõju hindamine („Ida-

Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli

kaevanduse rajamise“ (2010) keskkonnamõju hindamise aruanne). KMH käigus analüüsiti

kaevandamise keskkonnamõju eeldusel, et Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste

mäeeraldistel kaevandatakse aastas kokku maksimaalselt 6 miljonit tonni põlevkivi.

Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt soovib VKG Kaevandused OÜ kaevandada Uus-

Kiviõli II kaevanduses kuni 5 miljonit tonni ning Enefit Power AS kaevandada Uus-Kiviõli

kaevanduses maksimaalselt kuni 10 miljonit tonni põlevkivi aastas. Kehtivate keskkonnalubade

kohaselt on Uus-Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit ning Uus-Kiviõli

kaevanduses 4 miljonit tonni põlevkivi aastas. Põlevkivivaru transport on mõlema ettevõtte

keskkonnaloas määratud kõrvaltingimusena nr 14: „Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal

kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise

Aidu karjääri“.

Vaadeldavas asukohas on 19.06.2015 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2015/150

algatatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu täpsustamiseks teemaplaneering „Uus-Kiviõli

kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“, mille eesmärk on põlevkivi

transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite

vahel.

VKG Kaevandused OÜ taotleb Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/333343

järgmisi muudatusi/täiendusi:

• vee eriosa (põhjaveevõtt rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas ning

maavara kaevandamisel eemaldatava vee suublasse juhtimist) kandmist;

• jäätmete eriosa kandmist;

• lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 5

miljonit tonni;

• keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks

ka Ojamaa tööstuskompleksi.

Enefit Power AS taotleb Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloale nr L.MK/329491 järgmisi

muudatusi/täiendusi:

• jäätmete eriosa kandmist;

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

7

• lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 10

miljonit tonni;

• keskkonnaloa muutmist selliselt, et kaevise transport oleks lubatud esmaseks töötluseks

ka Ojamaa tööstuskompleksi.

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused asuvad Ida-Virumaal Lüganuse vallas, seejuures

Uus-Kiviõli II kaevandus asub osaliselt ka Alutaguse valla territooriumil (vt Joonis 2.1). Uus-

Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused paiknevad Lüganuse valla Savala, Uniküla, Kulja,

Arupäälse, Aruküla, Aruvälja, Mehide, Hirmuse, Sirtsi, Aidu, Lümatu, Veneoja, Soonurme,

Rebu, Rääsa, Oandu ja Ojamaa külades, lisaks ulatub Uus-Kiviõli II kaevandus Alutaguse valla

Kiikla ja Võrnu küla territooriumile. Mõlemad kaevandused on osa Eesti põlevkivimaardlast.

Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala on 4130,54 ha ning mäeeraldise teenindusmaa

pindala on 169,8 ha, põlevkivi aktiivse tarbevaru (kaevandatava varu) kogus on ca 138,5

miljonit tonni. Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldise pindala on 2076,056 ha ning põlevkivi

aktiivse tarbevaru kogus on ca 69,4 miljonit tonni (vt Tabel 2.1).

Joonis 2.1 Kavandatava tegevuse asukoht (Alus: Maa-amet, 2021)

Tabel 2.1 Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste põlevkivi varud (tuhat tonni) (Keskkonnaotsuste

infosüsteem KOTKAS, 2021)

Nimetus Liik Varu (tuhat tonni)

Uus-Kiviõli kaevandus (nr L.MK/329491)

1 plokk Aktiivne tarbevaru 54 155

2 plokk Aktiivne tarbevaru 65 098,73

3 plokk Aktiivne tarbevaru 19 229,867

Uus-Kiviõli II kaevandus (nr L.MK/333343)

5 plokk Passiivne tarbevaru 97

6 plokk Aktiivne tarbevaru 9485,27

7 plokk Aktiivne tarbevaru 59 797,133

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

8

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – maapõueressursside ülemäärane ja

raiskav kasutamine peab olema välistatud, mistõttu tuleb teha võimalikult väikeste kadude ja

jäätmetega võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid. Maapõueressursside kasutamine on

suunatud riigi majanduskasvu edendamisele, seejuures kompenseeritakse mõjud keskkonnale

ja tagatakse hüved tegevusest otseselt mõjutatud isikutele ning kohalikele omavalitsustele.

Olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad kavandatava tegevuse ja selle

KMH kontekstis on:

• maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse;

• minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus;

• maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja

vähendatakse jäätmeteket;

• kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss, kas kasutatakse või

säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (2015) – strateegiline lähtedokument,

milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava

põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne

kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja

vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju.

Arengukavas on seatud kolm strateegilist eesmärki:

1) põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju

vähendamine;

2) põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;

3) põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.

Esimese strateegilise eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks on põlevkivi kaevandamise kao

vähendamine ja kaevandamisjäätmete maksimaalne taaskasutamine. Teise eesmärgi täitmise

peamiseks eelduseks on põlevkivist saadava lisandväärtuse oluline suurendamine – põlevkivi

väärindamine, põlevkivi kasutamisega kaasneva õhuheite ning veeheite piiramine ja

töötlemisjäätmete suurem taaskasutamine ning seejuures põlevkivitööstuse järjepideva arengu

tagamine. Kolmanda, põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamise, peamine eesmärk

on toetada põlevkivi efektiivsema ja keskkonnahoidlikuma kasutamise tehnoloogia arendamist,

tõhustada erasektori, valitsusasutuste ning ülikoolide koostööd ja tagada valdkonna asjatundjate

pealekasv.

Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t mitmeaastase

keskmise kogusena. Kaevandamiseks lubatud aastamäära suurendamine on võimalik ainult

juhul, kui keskkonnakoormus ei suurene ja selle vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon.

Põlevkivi arengukava vaadatakse üle iga viie aasta tagant.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – eesmärgiks on määratleda pikaajalised

arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna

seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale

looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks

maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning

maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

9

Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist

väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu ja seismiliste efektide vältimist ning

kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab

kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade

ärakasutamist.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – visioondokument, milles sätestatakse

pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega

kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku

vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta

valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja

rakendamisel. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised on:

• põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning

kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi

käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu

negatiivse keskkonnamõju suurenemine;

• suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside

heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust;

• soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat

kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu

ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus;

• energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-,

arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate

arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist,

suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) (ENMAK 2030) – ENMAK 2030

koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori

energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused.

Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise

riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ettevõtjate tegevuskavadest. Uued tehnoloogilised

lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise

võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. Põlevkivist

elektritootmine siiski väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning elektritootmiseks

kasutatakse õli tootmise kõrvalprodukte.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ (2018) – arengukava rakendamise

perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus,

kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks jätkatakse tegevusi maakonna

majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Keskkonnakahjude ning elukeskkonna kvaliteedi

alanemise leevendamiseks ja kompenseerimiseks tuleb ettevõtete ning riigi ja maakonna

omavalitsuste koostöös leida õiglane tasakaal, kus maakonnast kogutud ressursi- ning

saastetasud jääksid eelkõige kahjustatud piirkonda. Arengustrateegia peab otstarbekaks

mitmekesistada Ida-Virumaa tööstussektorit, kaasates siia uusi, põlevkivist ja energeetikast

sõltumatuid tööstusi aga ka uusi teenuste valdkondi (nt loomemajandus). Arusaadavalt tuleb

orienteeruda kaasaegset tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse

nõuetele ning on arenguvõimekad ka tulevikus.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) – Ida-Virumaa on Eesti olulisim

kaevandamispiirkond, kus asub arvukalt riikliku ja maakondliku tähtsusega maardlaid.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

10

Maardlate kasutuselevõtuks on seatud üldised tingimused, sh vältida võimaluse korral

maardlate kasutuselevõtul alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel,

rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Kuid kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Kasutuselevõetud maardlates tuleb

varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et

võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhke- või ehitusalana.

Põlevkivi kaevandamine on Ida-Virumaal ning ka kogu Eestis oluline majandusvaldkond.

Riikliku arengusuunana on nähtud, et suureneb põlevkiviõli tootmine ja selle ekspordi

osatähtsus, samuti jätkub ka elektri tootmine põlevkivi otsepõletamisega. Põlevkivisektori

edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja

pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva

keskkonnamõju vähendamise vajadust. Saavutades ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja riigi

koostöös Ida-Virumaa keskkonnaseisundi stabiliseerumine, pole tulevikus välistatud ka

sotsiaalmajanduslikel kaalutlustel põlevkivi piirmäära suurendamine.

Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, sh Uus-Kiviõli

kaevanduses. Oluline on nii kaevandamistegevuse ajal kui selle lõppedes alade korrastamine

kaevandustegevusele eelnenuga samaväärseks. Altkaevandatud aladel on vajalik järjepidev

seire, et võimalusel ennetada langatustest tekkivaid kahjusid.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivi

kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering“ (2001) – vaadeldav ala on osaliselt

kantud põlevkivi kaevandamisalade ruumilisele planeeringule.

Maidla valla üldplaneering1 (2007) – maavaradest on vallas tähtsamad põlevkivi ja turvas,

seejuures põlevkivimaardlad on ülevabariigilise tähtsusega. Tootmis- ja ärimaade ning

segafunktsiooniga alade planeerimise ühe põhimõttena on toodud, et nii reserveeritavatele kui

ka olemasolevatele tootmis- ja ärimaadele ei ole lubatud arendada tegevust, mille oluline

keskkonnamõju võib väljuda krundi piiridest. Samuti on peetud vajalikuks roheliste

puhvertsoonide säilitamist või rajamist, leevendamaks võimalikku tootmistegevusest tulenevat

negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi tootmist ja rikastamist teenindava rasketranspordi

veoteed tuleb planeerida võimalikult kaugele elamutest ja puhkealadest.

Valla arengukavas on seatud eesmärgiks valla elanike arvu suurendamine ja loodusliku

keskkonna säilitamine, mistõttu on üheks ruumilise arengu suunaks ette nähtud, et jätkuva

põlevkivi kaevandamissoovi surve tingimustes ei või olemasolevate mäeeraldiste piiride

laiendamisega või uute kaeveväljade avamisega nõrgendada elu- ja sotsiaalkeskkonna

kvaliteeti. Maavara kaevandamine ei tohi muuta inimeste elukeskkonna kvaliteeti piirini, mis

muudaks elamise vallas niivõrd ebamugavaks, et tuleb lahkuda. Antud põhjusel otsustati

üldplaneeringuga põlevkivi kaevandamise laiendamist valla territooriumil mitte kavandada.

Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsus (2019) – üldplaneeringu ja KSH raames on oluline

pöörata tähelepanu kaevandamise vajadusele, kuid samas ka elu- ja looduskeskkonna väärtuste

1 Vabariigi Valitsuse 27.06.2013 määrusega nr 103 „Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna haldusterritoriaalse

korralduse ning Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu

kinnitamine“ muutmine“ ühendati Lüganuse vald, Maidla vald ja Püssi linn uueks haldusüksuseks valla staatuses

ning nimetati ümber Lüganuse vallaks. Kuni Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtib kavandatava

tegevuse ala Lüganuse valla osas Maidla valla üldplaneering.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

11

säilitamisele. Üldplaneeringu üheks lähteülesandeks on maardlatest ja kaevandamisest

mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Seejuures kaevandamise temaatikat

käsitletakse erinevate maardlate kasutuselevõtmise, laiendamise ja sulgemise seisukohast.

Samuti on märgitud, et arvesse tuleb võtta ka Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse

avamisega (kaevandustaristu, mõjud maapealsele elukeskkonnale) seotud erinevate

maapealsete ja maa-aluste ruumivajadustega.

Lüganuse valla üldplaneering (eelnõu seisuga september 2021) – Lüganuse valla

territooriumil on oluline leida tasakaal riiklike huvide (sh kaevandamine) ning kohalike

väärtuste ja vajaduste vahel. Valla ettevõtlussektor jätkab seni väljakujunenud

ettevõtlusharudega, mh põlevkivi kaevandamisega. Mäetööstusmaadena on planeeringusse

kantud kehtivate kaevanduslubadega mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Üldplaneeringus

rõhutatakse, et allmaakaevanduse puhul on oluline tagada nii kaevandamise kui selle taristu

toimimine, samas ka piirkonna elukeskkonna kõrge kvaliteet. Seejuures on välja toodud, et

tehakse ettevalmistusi Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II allmaakaevanduse avamiseks.

Alutaguse valla üldplaneering (2020) – üldplaneeringus on mäetööstuse maa-ala

juhtfunktsioon üldjuhul planeeritud olemasolevatele mäetööstuse maa-ala sihtotstarbega maade

ulatuses ning uusi alasid juurde ei planeerita. Samuti pole käsitletavad kaevandused

üldplaneeringuga kavandatud kaevandusobjektide hulka arvatud. Siiski jätab üldplaneering

võimaluse maardla alale määrata mäetööstuse maa-ala maavara kaevandamise loa menetluse

käigus isegi, kui ÜP maakasutusjoonisel ei ole ala juhtfunktsiooniks mäetööstuse maa-ala.

Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2018) – määrab haldusreformi järgse Lüganuse valla

peamised arengusuunad aastateks 2018-2028 – visioon, eesmärgid, meetmed ja tegevused.

Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine on valla üheks

peamiseks väljakutseks. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade

taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt

veevarustus) lahendamine koostöös arendajatega. Eraldi teemaks on uute võimalike

kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka

arvestavat mõju keskkonnale. Elukeskkonna tasakaalustatud arenguks on vajalik tagada

olukord, kus saaksid edukalt tegutseda nii keskkonnasõbralikud tööstusettevõtted, kui ka

turismiettevõtted. Lisaks on äärmiselt tähtis ettevõtluskeskkonna pidev mitmekesistamine ning

uute ettevõtlust mõjutavate arendusprojektide realiseerimine (nt Kiviõli Äripark, Aidu

tuulepark). Võtmetähtsusega on hea ning turvalise looduskeskkonna säilimine.

Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) – kajastab Alutaguse valla arengueelduseid,

toimekeskkonna ülevaadet, arendustegevuste põhimõtteid, visiooni, eesmärke,

tegevusprogramme ja meetmeid. Ühe võtmetegurina on toodud põlevkivi kaevandamine ja selle

tulevik, kus nenditakse, et põlevkivisektori käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Virumaa kui

ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes moodustavad suure

osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasud. Kaevandamisega seotud ressursitasude

vähendamine tulevikus (rohepöörde tulemusena) mõjutaks olulisel määral valla suutlikkust

teenuseid pakkuda. Seetõttu on oluline rohepöörde järel soodustada ettevõtlust, mis pakuks

alternatiivi põlevkivisektoris tööta jäänud elanikele. Arengukavas on mainitud ka käesoleva

KMH objektiks oleva Uus-Kiviõli kaevanduse arendamine, millest jääb väike osa Alutaguse

valla territooriumile.

Kavandatav tegevus on üldiselt strateegiliste planeerimisdokumentidega kooskõlas.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

12

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste

lühikirjeldus

Käesoleval juhul on kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks kavandatav tegevus ja

null-alternatiiv ehk kavandatava tegevuse mitte elluviimine. Kavandatavat tegevust (alternatiiv

I) ja null-alternatiivi on iseloomustatud allpool.

Kavandatavale tegevusele puuduvad asukohaalternatiivid ning käesolev KMH ei ole algatatud

alternatiivsete kaevandamisalade leidmiseks, vaid Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes

kaevandamismahu tõstmisega kaasnevate mõjude hindamiseks.

4.1 Alternatiiv I

Kehtivate keskkonnalubade nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 kohaselt on enne 09.04.2021

algatatud keskkonnamõju hindamist Uus-Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit

ning Uus-Kiviõli kaevanduses 4 miljonit tonni põlevkivi aastas, kokku maksimaalselt 6 miljonit

tonni põlevkivi aastas. Taotluse kohaselt soovib VKG Kaevandused OÜ kaevandada Uus-

Kiviõli II kaevanduses kuni 5 miljonit tonni ning Enefit Power AS kaevandada Uus-Kiviõli

kaevanduses kuni 10 miljonit tonni põlevkivi aastas.

Taotluste kohaselt on põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamine vajalik

selleks, et tagada mäeeraldise piires maavara võimalikult kiire ammendamine ning seeläbi

vähendada keskkonnamõju ajalist kestust ning tagada efektiivsemalt ettevõtete põlevkiviga

varustamine. Uus-Kiviõli kaevanduse arendamisel lähtutakse OÜ VKG Kaevandused ja AS

Enefit Power (edaspidi ettevõtted) vahelisest koostööleppest, mille järgi soovitakse põlevkivi

transportida Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist

rikastamata kujul Ojamaa kaevanduse tootmiskompleksi, kus põlevkivi rikastatakse ning

kaevandamisjäägid taaskasutatakse või ladustatakse. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste

maapealne teenindus toimub vaid Uus-Kiviõli mäeeraldise teenindusmaal Rääsa

tööstusterritooriumil ning taristu rajamine ja kasutamine ning maakasutusõiguste jagamine

lahendatakse keskkonnalubade omanike vaheliste kokkulepetega.

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandused avatakse kahe kallakšahtiga ning tootuskihindi

tasapinnale rajatakse kaevandusõu. Peastrekid rajatakse kirde-edela suunalistena kuni

mäeeraldise piirini, jagades nendega kaevevälja kaheks osaks. Peastrekkidega teenindatakse

mõlemat mäeeraldist ühiselt kaevise, inimeste ja materjalide transpordiks. Kaevandus

lõigustatakse paneelstrekkidega ning nende läbindamine toimub puur- ja lõhketöödega. Lagi

toestatakse ankurtoestikuga. Paneelidega risti lõigustatakse kamberplokid, kus raimatud kaevis

viiakse mäemasinate abil lintkonveierile. Töö-ee tuulutamiseks kasutatakse (kohaliku

tuulutuse) ventilaatoreid ning üldventilaatoreid, mis paigaldatakse maa alla. Saastatud õhk aga

juhitakse külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Planeeritav

kaevandamisviis ühtib Estonia ja Ojamaa kaevandustes kasutatavaga.

Kamberkaevandamise puhul jäetakse kambriplokis väljamata riskülikukujulised

sammastervikud, millele toetub kaevanduse kohal olev maapind. Kamberkaevandamine

seisneb piki- ja põikkambrite ete edasinihkes nii, et moodustuvad ristkülikukujulised tervikud

küljepikkusega 6–7 m. Kambrite laius ulatub 7–8 m-ni. Sõltuvalt kihi sügavusest maapinnas,

on maavara kadu kandetervikutes 25–30%. Kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud

garanteerivad maapinna püsivuse. Kamberkaevandamisel kasutatakse tootuskihindi

väljamiseks (raimamiseks) puur-lõhketöid, mis on seni olnud peamine väljamisviis.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

13

Peale kamberkaevandamise soovitakse võimalusel kasutada ka kombainkaevandamist pikaee

kombainiga, sarnaselt Narva karjääris arendatavale tehnoloogilisele lahendusele.

Kombainkaevandamise puhul on maavara kadu väiksem kui kamberkaevandamise puhul.

Sisuliselt on tegemist lankkaevandamise meetodiga. Lankkaevandamise puhul väljatakse langi

ulatuses kogu tootuskihind ja tervikuid ei jäeta. Kasutatakse mehaanilist raimamist pikaee

kombainiga. Kaevandmise ajal hoitakse lage üleval ajutise toestikuga, mida liigutatakse edasi

koos väljamisfrondi (töö-ee) liikumisega. Peale toestiku edasinihutamist toimub lae varisemine,

mis toob kaasa ka maapinna vajumise langi kohal. Tegemist on siiski n.ö kontrollitud

protsessiga ja maapinnal tekkiva langatuse sügavus ja asukoht on ettemääratav.

Kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena kuni 1,5 m võrra

selliselt, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi muutus, millega

kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muutmine, toimub üksnes lankide servadel. Maapinna

langetamise ulatus ja lubatavus kaalutakse läbi KMH käigus, arvestades veerežiimi ning

kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Lisaks keskkonnaseisundi muutuste analüüsimisele

tuleb KMH raames arvesse võtta ka maavara säästlikuma kasutamise aspekti, mille kohaselt on

kombainkaevandamisel maavara kaevandamine väiksemate kadudega. Samuti tuleb maapinna

langetamisel silmas pidada maapinna stabiilsuse aspekti.

Raimatud ja konveierile transporditud kaevis viiakse kaldšahti kaudu maapinnale ja sealt

kaevisekonveieriga edasi Ojamaa tööstusalale. Kaevis rikastatakse rikastamisvabrikus, mille

tulemusel saadakse kaubapõlevkivi ning protsessi käigus eraldatud aheraine taaskasutatakse

killustiku tootmiseks ja täitematerjalina vähemalt 40% ulatuses. Soodsa turuolukorra korral

maksimeeritakse taaskasutust võimalikult palju. Maavara planeeritakse kasutada

energeetikatööstuses kütusena, keemia- ja tsemenditööstuses toorainena.

Kaevandatava põlevkivi rikastamisel tekkiv aheraine (kuni 10 miljonit tonni aastas kahe

kaevanduse peale kokku) ladestatakse kaevandamisjäätmete hoidlatesse, võetakse tootena

ringlusse või taaskasutatakse muul viisil.

Kaevanduse teenindamiseks on lisaks maa peale väljuvale kaldšahtile vajadusel vaja rajada

settebasseine, alajaamasid, energia- ja veekõrvalduspuurauke. Samuti nendeni kulgevaid teid

ja elektriliine. Nende rajatiste täpne arv ja asukoht määratakse kindlaks vastavate projektide

koostamisel.

Kuivõrd Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduses eelnevalt läbi viidud KMH aruanne (AS

Kobras, 2010) on välistanud tehnoloogilise alternatiivina Uus-Kiviõli uuringuväljal puur-

lõhketöödega kamberkaevandamise asemel kas osaliselt või täielikult pika-ee kombainiga

lausväljamisega ja lae sundlangetamisega kaevandamismetoodika, siis ei ole

lankkaevandamisega seotud keskkonnamõjusid eelnevalt läbi viidud KMH raames analüüsitud.

AS Kobras (2010) läbiviidud KMH kohaselt on sobivaks tehnoloogiliseks alternatiiviks

kamberkaevandamine puur-lõhketöödega. Seetõttu on käesoleva KMH raames vajalik

alternatiiv I raames hinnata ka järgmisi tehnoloogilisi alamalternatiive:

• I-1 alternatiiv – kamberkaevandamine puur-lõhketöödega;

• I-2 alternatiiv – kombineeritud kaevandamine – Uus-Kiviõli II mäeeraldisel

kamberkaevandamine puur-lõhketöödega; Uus-Kiviõli mäeeraldisel osaliselt

kamberkaevandamine puur-lõhketöödega ja osaliselt lankkaevandamine pikaee

kombainiga.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

14

4.2 Alternatiiv II

Põlevkivi kaevandamise maksimaalset aastamäära ei tõsteta ning kaevandamine toimub

keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud

keskkonnamõju hindamist kehtinud aastamäärade mahus (vastavalt kuni 2 miljonit tonni aastas

Uus-Kiviõli II mäeeraldisel ning kuni 4 miljonit tonni aastas Uus-Kiviõli mäeeraldisel).

Mõlemal mäeeraldisel rakendatakse kamberkaevandamist puur-lõhketöödega.

Kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa tööstusterritooriumilt Ojamaa

tööstusterritoorimile mööda Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli

kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ raames määratavat trassikoridori.

Kaevandused töötavad kuni olemasoleva kaevandamisloa kehtivuse kaotamiseni 10.07.2049

või maavaravaru ammendumiseni, senikaua kehtivad muud kaevandamisloale seatud

kõrvaltingimused (v.a kaevise transport, mida lubatakse Aidu tööstusterritooriumile lisaks ka

Ojamaa tööstusterritooriumile). Kui maavaravaru on kaevandustest ammendatud, korrastatakse

ala vastavalt korrastamisprojektile.

Paralleelselt on käimas Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli

kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ koostamine, mille eesmärk on

põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa

tööstusterritooriumite vahel. Planeeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse

logistikataristule optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus

taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele. (Teemaplaneeringu

lähtekohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimus

27. september kuni 24. oktoober 2021).

Teemaplaneeringule koostatakse samuti keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seetõttu ei

käsitleta käesoleva KMH raames eraldi Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahelise

logistikataristu sobiva trassikoridori asukoha valimisega seotud mõjusid.

4.3 0-alternatiiv

Põlevkivi kaevandamise maksimaalset aastamäära ei tõsteta ning kaevandamine toimub

keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud

keskkonnamõju hindamist kehtinud aastamäärade mahus. Rakendatakse senini kavandatud

kamberkaevandamist puur-lõhketöödega. Kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa

tööstusterritooriumi ja Aidu tööstusterritooriumi ühendavat trassikoridori pidi läbi endise Aidu

karjääri Aidu tööstusterritooriumile.

Kaevandused töötavad kuni olemasoleva kaevandamisloa kehtivuse kaotamiseni 10.07.2049,

senikaua kehtivad kaevandamisloale seatud kõrvaltingimused (Keskkonnaotsuste infosüsteem

KOTKAS, 2021):

1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama

Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda

keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt

koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised

uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“.

Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või

muuta. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

15

Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud

seireperioodidest.

2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele

lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele

lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste

kihtide veerežiimile on minimaalne.

3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale

(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on

keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).

4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning

kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas

(KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas

(KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud

tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas

ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti

kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale

kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või

muuta.

5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele

omavalitsustele Uus-Kiviõli//Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise

plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja

pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral

teavitab kaevandamisloa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde

teostamist) kohalikku omavalitsust.

6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev –

reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute

läheduses keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid

kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse

nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m.

Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava

kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa

omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed

lõhkelaengud.

7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde

jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava

mäetööde jõudmisest hooneni.

8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud

alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh

kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise

alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik

veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste

veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu

omanikule.

10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa

saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja

asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. Revisjoni käigus tuleb

määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid,

puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

16

seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist

on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning

vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse

tagamiseks.

Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi

väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni

arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse

kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse

kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul

rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).

11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel

kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate

nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr

1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08,

SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.

12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste

esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute

täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab

kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud

vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel

võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule

või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse

iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone

omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale

ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste

lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste

arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49

„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud

võnkekiirust.

13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja

juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale

kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku

nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel

200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris,

millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku

juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda

kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.

14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu

tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.

15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada

Võrnu küla läbivaid maanteid.

16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi

arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste

maapinda puudutavate rajatiste asukohad.

17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule

omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude

ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning

viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks

18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant

kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

17

ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete

rakendamisest.

19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu

objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide

teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu

veepidet läbivad punkrid betoneerida.

20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa

omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja

kasutusvaldkondade kohta.

Kui maavaravaru on kaevandustest ammendatud, korrastatakse ala vastavalt

korrastamisprojektile.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

18

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Kavandatava tegevuse mõjualaks on mäeeraldiste territoorium ning väljaspool mäeeraldisi ala,

millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna (eeskätt põhjaveetasemete) muutuste.

Eesti Geoloogiakeskuse (2009) poolt on läbi viidud „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid

seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“. Lähtuvalt

hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosist ning „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti

Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise“ keskkonnamõju

hindamisest on suurim mõju raadius tingitud põhjavee taseme alanduslehtrist Keila-Kukruse

veekihis. Alanduslehtri areng välistab antud põhjaveekihi kasutamise veevarustusallikana

täielikult 4–6 km ulatuses mäeeraldise piirist. Antud ulatus (4–6 km) on eeldatavalt mõjutatava

keskkonna kirjelduse juures arvesse võetud mõjuala ulatusena kohtades, kus see on asjakohane.

Täpsem mõjuala raadius täpsustub KMH protsessi käigus. KMH programmis vaadeldud

mõjuala raadius 6 km on tinglik ning käesoleva KMH-ga planeeritud tegevus võib seonduvalt

hüdrogeoloogilistest tingimustest olla mäeeraldistest eri suunades erinev. Teiste

keskkonnaaspektide, mis ei sõltu veekeskkonna muutustest, mõjualad on üldjuhul väiksemad

ja täpsustatakse KMH läbiviimise käigus.

5.1 Geoloogia, pinnas ja põhjavesi

Vaadeldaval alal lasuvad AS-i Kobras (2010) poolt läbiviidud KMH alusel kivimikihid väikese

kallakuga lõuna suunas, tootus põlevkivikihind lasub Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse

lademe allosas (O2KK), ladestik koosneb karbonaatsetest kivimitest (lubjakivi, mergel,

dolokivi). Valdaval alal lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2ID), Jõhvi (O2JH), Keila (O2KL),

Oandu (O2ON), Rakvere (O2RK) ja kohati Nabala (O2-3NB) lademete lubjakivi ja mergli kihid

kogupaksusega 15–50 m ja nendel Kvaternaari liiva-, savi- ja/või kruusakatted. Mullakihi

paksus on 0,2–0,6 m, kvaternaarisetete kogupaksus on vähemikus 2,0–8,0 m. Seejuures

geoloogiline läbilõige kirjeldab põhja-lõuna suunda (vt Joonis 5.1).

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

19

Joonis 5.1 Vaadeldava piirkonna geoloogiline läbilõige II-II' (AS Kobras, 2010)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

20

Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2021) andmetel esineb piirkonnas peamiselt leostunud

(Go) ja leetjad (Gl) gleimullad ning küllastunud (Go1) ja küllastumata (Gl1) turvastunud

mullad. Samuti esinevad leede-gleimullad (LG), lammi-gleimullad (AG), gleistunud leetjas

mullad (Klg), leede-turvastunud mullad (LG1), gleistunud kahkjas leetunud mullad (LPg) jpm.

Kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna

kvaternaari, ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksid. Kvaternaari

veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinna

reljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda

veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid, ordoviitsiumkambriumi

veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. Eesti Geoloogiakeskuse 2009. a töö

„Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu

karjääri sulgemisega“ alusel vaadeldakse kaevandamise tingimustes tehnogeenselt mõjutatud

veekihte, kuna põhjavett juhitakse kaevanditest eemale ja veetaset alandatakse 30–40 m võrra.

Kvaternaarisetete veest on vaadeldaval alal esindatud soosetete, jääjärveliste setete, jõe- ja

mattunud orgude setete ning veevaeses moreenis sporaadiliselt leviv saviliiva- ja

kruusaläätsede vesi. Kõik kvaternaarisetted akumuleeruvad sademevett ning avaldavad

alumiste veekihtide toitumisele reguleerivat mõju.

➢ Soosetete vesi on vaadeldaval alal laia levikuga, seejuures suurtes rabades on turbakihi

paksus keskmiselt 3,0, väikestes 2,0–2,5 m. Turba all lasub jääjärvelise ja järvelise

päritoluga liivsavi, savi ja peeneteraline liiv. Pinnaseveetase langeb kevadel kokku

maapinnaga, kuival aastaajal alaneb 0,5–1,0 m võrra, filtratsioonikoefitsient on kuni 1

m/ööp. Vesi on ülimage, väga pehme, suure orgaanilise aine sisaldusega ja joogiks

kõlbmatu.

➢ Jääjärveliste setete vesi esineb keskmise-, peene- ja pisiteralistes liivades, paksusega

0,5–4,0 m. Veetase on 0,5–2,0 m maapinnast, suhteliselt väikese veerikkusega.

➢ Jõe- ja mattunud orgude setete vesi levib Purtse ja Ojamaa jõe orus ning Savala

mattunud orus, seejuures Purtse ja Ojamaa jõe kaasaegsed setted lamavad Savala

mattunud oru iidsetel setetel ning on nendega vahetus hüdraulilises seoses. Veekihi

paksus on 10–30 m, kusjuures kaasaegsete jõesetete paksus on 0,5–2,0 m. Vettandvad

kivimid on esindatud eriteralise liivaga, mis sisaldab kruusa ja aleuriiti. Veekiht levib

kitsa, kuni 500 m laiuse ribana, mis moodustab Uus-Kiviõli kaeveväljale loodusliku

idapiiri, lõikudes kanjonilaadselt aluspõhjakivimitesse ja lõhkudes järsult normaalse

geoloogilis-hüdrogeoloogilise läbilõike. Tavaliselt lasub veekihi all vettpidav moreen,

kuid hüdrauliline side aluspõhjakivimitega võib toimuda ka oru külgede kaudu. Veetase

lasub 2–3 m sügavusel maapinnast ehk 34,7–42 m absoluutkõrgust (BK77), kusjuures

alanemine toimub põhja suunas.

➢ Saviliiva- ja kruusaläätsede ning vahekihtide vesi veevaeses moreenis, mis lasub

kvaternaarisetete aluspinnases aluspõhjakivimite peal ning litoloogiliselt koosneb

jämepurdsest väheümardunud karbonaatmoreenist. Moreeni vettandev osa ei ole

tavaliselt paks (kuni 3 m), veetase lasub kuni 1,5 m sügavusel maapinnast.

Ordoviitsiumi veekompleksi iseloomustavad vaadeldaval alal Nabala-Rakvere, Keila-

Kukruse ning Lasnamäe-Kunda veekihid. Ordoviitsiumi veekompleks on peamine

kaevanditesse juurdevoolava vee allikaks ning samaaegselt veevarustusallikaks.

➢ Nabala-Rakvere veekiht levib uuritava ala lõunaosas. Uus-Kiviõli kaevanduse

mäeeraldise piires kiildub veekiht välja edelaosas, kus ta paksus on 7,0 m. Lõuna suunas

vettandvate kivimite paksus suureneb kuni 25 meetrini. Vettandvateks kivimiteks on

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

21

Nabala ja Rakvere lademe ebaühtlaselt savikad ja kavernoossed lõhelised lubjakivid,

harvem dolokivid. Alumiseks veepidemeks on Oandu lademe ja Keila lademe ülemise

osa mergel ja tugevalt savikas lubjakivi. Ülemine veepide praktiliselt puudub ja Nabala–

Rakvere veekihi põhjavesi on vahetult seotud kvaternaarisetete veega. Eraldatud on nad

seal, kus kvaternaarisetete all esinevad vett vähe läbilaskvad moreensetted. Toitumine

toimub sademeveest, toiteala langeb kokku levialaga. Veekiht voolab välja kohalikku

hüdrograafiavõrku. Põhjaveetaseme muutuste aastane amplituud ei ületa looduslikes

tingimustes 2 meetrit, pikaajaline keskmine 3 meetrit. Filtratsioonikoefitsient jääb 2,0–

7,0 m/ööpäevas vahele.

➢ Keila-Kukruse veekihi moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Keila, Jõhvi, Idavere ja

Kukruse lademe kivimid. Veekiht on üldise levikuga (v.a Savala mattunud oru keskosa).

Vettandvateks kivimiteks on lõhelised, kohati kavernoossed ja dolomiidistunud

lubjakivid, paksusega 18–30 meetrit. Vettpidav lasum esineb ala lõunaosas, kus veekihti

katab Oandu lademe savikast lubjakivist veepide. Ala põhjaosas väljuvad veekihi

kivimid kvaternaarisetete alla. Alumine veepide, milleks on Uhaku lademe savikas

lubjakivi, levib kõikjal peale kitsa riba Savala mattunud oru keskosas. Veekihi

veerikkus, mida on uuritud suure hulga puurkaevude ja salvkaevude kaudu, on

märkimisväärne, kuid ebaühtlane. Veerikkus on otseses sõltuvuses kivimite lõhelisusest

ja purustatusest. Kaevanditega on kindlaks tehtud kaks valdavat lõhede süsteemi:

kirdesuunaline 60–70° ja loodesuunaline 320–330°. Peale selle esineb

kihindumuslõhesid. Täiendavalt on kivimite monoliitsust lõhkunud nii maasisene kui

ka maapealne karst, mille levik ei ole ulatuslik. Selle maapealsed ilmingud väljenduvad

üksikute lehtritena, maasisesed – avatud ja saviga täitunud tühemikena, mida on

fikseerinud 10–15 cm suuruse puraski läbivajumine. Veekihi ülemine osa, mis väljub

kvaternaarisetete alla, on veerikkam. Keila–Idavere kivimite filtratsioonikoefitsient on

kaks korda suurem kui puurkaevudel. Uhaku lademe lubjakivide filtratsioonikoefitsient

on reeglina <1 m/ööpäevas, kusjuures juurdevool on põhiliselt pärit põlevkivi tootsa

kihindi alumisest osast. Keila–Kukruse veekihi keskmine kaalutud

filtratsioonikoefitsient on 16 m/ööpäevas. Tihti esineb allikaid, mis toituvad selle

veekihi põhjaveest, vooluhulgaga 0,3–0,6 l/s. Põhiliselt toitub Keila–Kukruse veekiht

sademeveest. Toitumisaeg on reeglina kevadel ja sügisel. Kevadel tõuseb veetase märtsi

II dekaadis ning alaneb aprilli III dekaadis. Sügisene veetaseme tõus sõltub sademetest

– oktoobrist kuni novembri lõpuni. Aastane veetaseme muutuste amplituud ulatub 1,0–

1,8 m, pikaajaline keskmine – kuni 2,7 m. Veekihi põhjavesi voolab välja

hüdrograafiavõrku, kuivendussüsteemi ja likvideeritud Kiviõli kaevandusse. Veekihi

põhjavett kasutatakse ulatuslikult veevarustuses.

➢ Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi levib Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe ja

Aseri kihtide ja Alam-Ordoviitsiumi Kunda lademe kivimites. Veekiht on üldise

levikuga ning väljub kvaternaarisetete alla ainult Savala mattunud oru keskosas.

Vettandvateks kivimiteks on lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid, keskmise

paksusega 20 meetrit. Vettpidavaks lasumiks on Uhaku lademe savikad lubjakivid, mis

moodustavad Ordoviitsiumi veepideme. Alumiseks veepidemeks on Alam-

Ordoviitsiumi Volhovi ja Leetse lademe savikad glaukoniitlubjakivid ja liivakivid,

samuti Pakerordi lademe diktüoneemakilt. Põhjaveetase on reljeefist olenevalt 2–22 m

sügavusel maapinnast, filtratsioonikoefitsient 0,3–2,5 m/ööp. Veekihi toiteala jääb

väljapoole vaadeldavat ala, kuna antud piirkonnas on Lasnamäe–Kunda veekihi

põhjaveetase ~0,5 m kõrgemal Keila–Kukruse veekihi põhjaveetasemest.

Põhjaveetaseme aastased muutused on analoogsed Keila–Kukruse veekihi

põhjaveetasemega. Aastane veetaseme muutuste amplituud ulatub 1,3 m, pikaajaline

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

22

keskmine – kuni 2,4 m. Veekihi põhjavett kasutatakse arvukate puurkaevudega

ulatuslikult veevarustuses.

Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjavesi levib Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja

Kesk-Kambriumi Tiskre ja Pirita kihistu peeneteralistes, harvem aleuroliidi vahekihtidega

keskmiseteralistes liivakivides. Vettandvate kivimite keskmine paksus on 22 m. Veekihi levik

on üldine. Lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi Volhovi, Leetse ja Pakerordi lademe savikas

glaukoniitlubjakivi ja diktüoneemakilt. Vettpidavaks lamamiks on Kambriumi savid, veekiht

on surveline, veetase alaneb põhja suunas absoluutkõrguselt 50 m kuni absoluutkõrguseni 39

m (BK77). Põhjavett kasutatakse veevarustuses.

2014. aastal viidi OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt läbi „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad

hüdrogeoloogilised uuringud“, kus hinnati Savala ürgoru mõju Uus-Kiviõli kaevandusele.

Savala ürgorg saab alguse Muraka raba põhjaosast, oru setetel voolavad Purtse ja Ojamaa jõed.

Aidu karjääri ja Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse vahelised geoloogilised läbilõiked näitavad,

et ürgoru maksimaalne sügavus varieerub 40-45 m vahel. Ürgorus levivad halvasti vettjuhtivad

moreenid (liivsavi, saviliiv, savi), millede paksus ulatub 3,5-19 meetrini. Moreeni all levivad

peen- ja keskterised liivad, maksimaalse paksusega ca 11,5 m. Liivade all levib uuesti liivsavi

ja saviliiv moreen, mille paksus varieerub 2,5–10 m vahel. Ürgorg on täitunud Kvaternaari

setetega, millede filtratsioonikoefitsiendid on väikesed. Põlevkivi kiht avaneb Savala mattunud

orgu, Aidu karjääri ja Uus-Kiviõli mäeeraldise vahel avaldub põlevkivi absoluutkõrgusel 28–

30 m (BK77) ning jääb maapinnast ca 16 m allapoole. Aidu karjääri töötamise aegne seire ning

geoloogiline situatsioon viitavad sellele, et Savala ürgorg moodustab loodusliku veetõkke Uus-

Kiviõli, suletud Aidu karjääri ja töötava Ojamaa kaevanduse vahel, mis tähendab, et ürgorg

tõkestab Uus-Kiviõli kaevanduste põhjavee alanduse levikut Aidu karjääri suunas ning ka

põhjavee juurdevool kaevandusse kujuneb oru suunalt väiksemaks kui ülejäänud perimeetril.

Oluline on täheldada, et ürgoru lähedus võib mõjutada laekivimite monoliitsust ja püsivust

mäeeraldise külgneval piirilõigul, kuid täpsema hinnangu saab sellele anda alles mäetööde

käigus.

Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee muutuste dünaamikale avalduvast mõjust (v.a

mõningane veevõtt), on määrava tähtsusega ümbruskonna suletud või töötavad kaevandused ja

karjäärid. Lähtudes geoloogilis-hüdrogeoloogilistest tingimustest tuleks Uus-Kiviõli

kaevanduse töötamise tõttu alandada Keila-Kukruse veekihi põhjaveetaset 50 m võrra, mis

vaieldamatult kutsub esile alanduslehtri arengu ja vajaduse selle arengut hinnata kaevetööde

erinevatel etappidel. Samuti on tähelepanu vaja pöörata järgnevale:

• jõgede, peaasjalikult Purtse jõe, tähtsus kaevanduse juurdevoolu moodustumisel;

• üleujutatud Kiviõli kaevanduse mõju hindamine, mille valgalasse kuulub ka Uus-

Kiviõli kaevandus;

• Savala mattunud ürgoru ja üleujutatud Aidu karjääri poolt tuleva vee juurdevoolu

hindamine;

• Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduse vastastikune mõju.

Maa-ameti põhjavee kaitstuse teemakaardi (2021) kohaselt on vaadeldaval alal põhjavesi

peamiselt kaitsmata, nõrgalt kaitstud ning kohati esineb ka suhteliselt kaitstud alasid (vt Joonis

5.2). Samuti on piirkonnas kaks allikat.

Vaadeldav ala asub Ida-Eesti vesikonna alal ning seal esinevad Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini, Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum, Ordoviitsiumi Ida-

Viru, Kambriumi-Vendi Voronka ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumid.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

23

Kaevandamisel on vaja arvestada täiendavate tootmist raskendavate mäe- ja hüdrogeoloogiliste

tingimustega (AS Kobras, 2010):

• kaevevälja idapiiril avaneb põlevkivikihind Savala mattunud ürgorgu vettkandvate

kvaternaarisetete alla, seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist

ürgoruga külgnevates tootmisüksustes;

• kihindi suurem karstumine on kaevevälja lõunaosas;

• ligi 5% esimese geoloogilise ploki pindalast jääb kihindi järsu langusega anomaalsesse

lasumispiirkonda;

• põhjapiirile jääb endise Kiviõli kaevanduse veega täitunud ala.

Joonis 5.2 Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal (Maa-amet, 2021)

Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“ ja EELIS

(30.08.2021) andmetel asuvad vaadeldaval alal kas täielikult või osaliselt Rohukabja, Oandu ja

Linnassaare sood. Eeldatavas mõjualas asuvad Tedresoo, Kaasiksoo, Hiiesoo, Lipu, Sirtsi ja

Jõeladva sood ning Virunurme ja Ratva rabad (vt Joonis 5.3). Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II

kaevanduste aladele jäävad sood on pindalalt väikesed ning allmaakaevandamine võib

mõjutada nende ökosüsteemi. Seejuures asuvad kaevanduste alal paiknevad sood Keila-

Kukruse veekihi avamusel. Soode rajoneerimise käigus analüüsiti mh Uus-Kiviõli ja Uus-

Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel asuvat Oandu soo ning mäeeraldisega piirnevat Muraka

loodus- ja linnuala koosseisu kuuluvat Kaasiksoo turbakihi paksust ja filtratsiooniomadusi.

Uuringu tulemusena liigitati need sood allmaakaevanduse suhtes eriti tundlikeks, kus

veetaseme alanemine pinnakatte all toob kaasa soo ökosüsteemi muutmise.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

24

Joonis 5.3 Soode rajoneeringu kaart (Tartu Ülikool, 2020), kus 5 – Kaasiksoo, 6 – Linnassaare soo, 7 – Rohukabja soo, 8 – Sirtsi soo, 9 – Tedresoo, 11 –

Virunurme soo

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

25

5.2 Pinnavesi

Uus-Kiviõli kaevanduste ala ületavad Hirmuse jõgi (VEE1069700), Purtse jõgi (VEE1068200),

Ojamaa jõgi (VEE1068700), Kiviõli kaevanduse kraav (VEE1070100) ning Mehide oja

(VEE1068600).

Kiviõli kaevanduse kraav (valgalaga 44,9 km2) on avalikult kasutatav ning tugevasti muudetud

veekogu, mis suubub Hirmuse jõkke. Hirmuse jõgi (valgalaga 108 km2) asub karstialal ning

suveperioodil jääb jõesäng kuivaks. Ojamaa jõgi (valgalaga 231 km2) on KMH aruande (2010)

kohaselt kaevandusvee kanaliks. Looduslik äravool moodustab madalveeperioodil kümnendiku

kogu äravoolust. Hirmuse ja Ojamaa jõed on avalikult kasutatavad ning tugevasti muudetud

veekogud, mis suubuvad Purtse jõkke. Purtse jõgi on avalikult kasutatav jõgi, mis suubub

merre. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldised asuvad Purtse jõe valgalas (784 km2),

seejuures Purtse jõest ca 10,5 km pikkune lõik asub mäeeraldise alal. Purtse jõe pikaajaline

(aastate 1923–2009) keskmine vooluhulk on 6,7 m3/s. Seejuures iseloomustavad Purtse jõge

väga suured vooluhulga kõikumised, kuid viimase 30 aastaga on toimunud stabiliseerumine.

Purtse jõe vooluhulk ja Purtse valgala sademete hulk on omavahel tugevas seoses (AS Kotkas,

2010; EELIS, 30.08.2021).

Antud jõgesid seiratakse ka riiklikult, seejuures Purtse jõge seiratakse kahes lõigus lähtest

Ojamaa jõeni ning Ojamaa jõest suudmeni. 2019. a seisuga oli Hirmuse jõe ning Kiviõli

kaevanduse kraavi koondseisundid kesised, Ojamaa jõe koondseisund halb, Purtse jõe

koondseisund lõigul lähtest Ojamaa jõeni hea ning Ojamaa jõest suudmeni halb (vt Tabel 5.1).

(Keskkonnaagentuur, 2021)

Mehide oja (valgala 26,1 km2) on avalikult kasutatav ning tugevasti muudetud veekogu, mis

suubub Purtse jõkke, kuid riiklikult oja ei seirata.

Tabel 5.1 Piirkonnas asuvate ning riiklikult seiratavate veekogude keemilised (KESE), ökoloogilised

(ÖSE) ning koondseisundid 2019. a seisuga (Keskkonnaagentuur, 2021)

Veekogu KESE ÖSE Koondseisund

Hirmuse jõgi Hea Kesine ÖP* Kesine

Purtse lähtest Ojamaa

jõeni

Hea Hea Hea

Purtse Ojamaa jõest

suudmeni

Halb Halb Halb

Ojamaa jõgi Halb Kesine Halb

Kiviõli kaevanduse

kraav

Hea Kesine ÖP* Kesine

*ÖP – tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogiline potentsiaal

Keskkonnaagentuuri kohaselt oli 2019. a veekogumite halva keemilise seisundi põhjuseks

ülekaalukalt elavhõbeda sisaldus kalas, kuid toiduohutusnormi analüüside tulemused ei ületa.

Veekogude halb või kesine ökoloogiline seisund oli tingitud kraavitamisest, tõkestamisest,

toitainete hajureostusest ning ettevõtete või asulate heitveest.

Purtse jões asub tööstusest tingitud Purtse jõe reostunud põhjasetete jääkreostusobjekt

(JRA0000081). Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja Maves AS poolt on läbi viidud töö

„Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Purtse, Erra ja Kohtla jões jääkreostuse

likvideerimise eelprojektide kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne.“

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

26

(2016), mille alusel on Purtse jõge minevikus saastanud Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Püssis

asunud tööstusettevõtted, peamiselt õlitööstused, kes suunasid oma õlijäätmed Erra ja Kohtla

jõkke. Erra ja Kohtla jõgede sängisetted ja madalamad kaldaalad on saastunud kogu ulatuses

alates reostuse lähtekohast kuni suudmeni. Jõgede sängis esineb õlijäätmeid ja kallastel

tahkestunud õlijäätmeid kogu saaste leviku alal. Püsivalt vee all olevatel lõikudel on jõe põhjas

säilinud vedel naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega reostunud muda.

Jääkreostus on põhiline, mis takistab Purtse jõestiku kui terviku hea seisundi saavutamist.

Jääkreostuste inventariseerimistöö uurimisala illustreerib joonis 5.4. 2020. aasta juuni seisuga

alustati Purtse jõel suuremahuliste töödega (1,4 km pikkusel enimreostunud lõigul) jääkreostuse

likvideerimiseks. Purtse jõe valgala jääkreostuse puhastamise projekt on plaanitud valmis saada

2022. aasta novembris (CleanEST, 2020).

Joonis 5.4 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

ja Maves AS, 2016)

Maa-ameti kaardirakenduse (2021) kohaselt jäävad kavandatava tegevuse ja sellega piirnevale

alale maaparandussüsteemidega kaetud alad (vt

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

27

Joonis 5.5).

Joonis 5.5 Kavandatava tegevuse alal ja vahetus läheduses paiknevad maaparandussüsteemid (Maa-

amet, 2021)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

28

5.3 Loodusväärtused

5.3.1 Kaitse- ja hoiualad

Vaadeldavas piirkonnas ning selle eeldatavas mõjualas (kuni 6 km) asub mitmeid kaitsealasid

– Sirtsi looduskaitseala, Kiviõli looduskaitseala, Uhaku maastikukaitseala, Püssi mõisa park,

Maidla mõisa park, Oandu parkmets, Kiikla mõisa park ning Alutaguse rahvuspark. Neist üks

– Oandu parkmets – asub Uus-Kiviõli II kaevanduse alal (vt Joonis 5.6). Hoiualasid

vaadeldavas piirkonnas ega eeldatavas mõjupiirkonnas ei ole. (EELIS (Eesti Looduse

Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 30.08.2021)

Uus-Kiviõli II kaevanduse alal asuva Oandu parkmetsa (KLO1200193) kaitse-eesmärk on

Vabariigi Valitsuse 09.06.2015 määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute

kaitse-eeskiri“ alusel ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,

ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti

hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Seejuures on pargis maavara kaevandamine keelatud.

Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076) kaitse-eesmärgid on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

31.07.2014 määrusest nr 122 „Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri“ järgnevad:

• Sirtsi sood ja sellega piirnevad metsakooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud kaitsealused

liigid: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-

toonekurg (Ciconia nigra), rabapüü (Lagopus lagopus), metsis (Tetrao urogallus),

väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix)

ja mudatilder (Tringa glareola);

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealused liigid: lendorav

(Pteromys volans), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), tiigilendlane

(Myotis dasycneme) ja männisinelane (Boros scneideri);

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid: huumustoitelised

järved ja järvikud (3160)3, jõed ja ojad (3260), looduslikus seisundis rabad (7110*),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230),

vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

• kaitsealused liigid limatünnik (Sarcosoma globosum) ja kanakull (Accipiter gentilis).

Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687) kaitse-eesmärk on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

26.02.2019 määrusest nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine

ja kaitse-eeskiri“ kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.

Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621) kaitse-eesmärk on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

11.11.2013 määrusest nr 157 „Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ kaitsta haruldasi ja

teadusliku väärtusega karstivorme ning kaitsta elupaigatüüpe, mis on nimetatud nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ I lisas – karstijärved ja -järvikud (3180*), jõed ja ojad (3260) ning lood

(6280*).

Püssi mõisa pargi (KLO1200450), Maidla mõisa pargi (KLO1200278) ja Kiikla mõisa

pargi (KLO1200443) kaitse-eesmärgid on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 64 ning

seejuures ühtivad Oandu parkmetsa kaitse-eesmärgiga.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

29

Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) kaitse-eesmärgid on lähtuvalt Vabariigi Valitsuse

17.12.2020 määrusest nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri“ järgnevad:

• kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku

kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku

mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;

• kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast

mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi

põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid;

• kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte;

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid: eelluited (2110)3,

valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited

− 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade

vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved

(3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved

ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*),

liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja

ürt‑punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood

(7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud

(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning

laialehised lammimetsad (91F0);

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealused liigid ja nende elupaigad:

ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane

maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine

nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans),

hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk

ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus

bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja

väike‑punalamesklane (Cucujus cinnaberinus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud kaitsealused

liigid (ning I lisas nimetamata rändlinnuliigid) ja nende elupaigad: kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-

toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-

kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-

vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides

tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt

(Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr

(Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus

martius), väike‑kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum),

sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio),

nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder

(Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-

tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

30

tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus);

• kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või

rändepeatuspaiku – niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus),

kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris);

• kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti – lehitu pisikäpp

(Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium),

palu‑liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum),

kõdu‑koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik

(Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp

(Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi

(Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna),

liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine

jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-

mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik

(Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts

(Junghuhnia pseudozilingiana).

Kavandatava tegevuse alal ning mõjualas on Eestimaa Looduse Fondi poolt 21.08.2020 kirjaga

nr 211 tehtud Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepanek. Eesmärk on liita Alutaguse

rahvuspargile kõik piirkonnas paiknevad kaitstavad alad, planeeritavad kaitsealad ja

riigimaadel paiknevad loodusväärtuslikud alad. Selline lahendus oleks terviklik ja ühtne ning

aitaks säilitada piirkonna erilisi ja rahvusvahelist tähtsust omavaid loodusväärtusi, leevendada

Ida-Virumaal toimunud ulatuslikku elukeskkonna halvenemist ja hävimist ning säilitada

piirkonna tähtsust nii kodukohana kui suvitus- ja puhkealana.

Kavandatava tegevuse mõjualale jääb veel projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

31

Joonis 5.6 Kaitsealad vaadeldavas piirkonnas (EELIS, 30.08.2021)

5.3.2 Vääriselupaigad

Vaadeldavale alale jääb mitmeid vääriselupaikasid (vt Tabel 5.2, Joonis 5.7). Eeldatavale

mõjualale (6 km) jääb aga üle 100 vääriselupaiga, mille täpsem nimekiri on leitav KMH

programmi lisast 1.

Tabel 5.2 Vääriselupaigad vaadeldaval alal (EELIS, 30.08.2021)

KKR kood VEP tüüp Asukoht

VEP207368 Kuusikud ja kuusesegametsad

Uus-Kiviõli II

kaevandus

VEP157011 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad

VEP157079 Kuusikud ja kuusesegametsad

VEP207372 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad

VEP207346 Kuusikud ja kuusesegametsad

VEP205705 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad

VEP207345 Teised lehtmetsad

VEP157043 Lepikud

Uus-Kiviõli

kaevandus

VEP157042 Märgalade laialehised metsad

VEP157046 Kuusikud ja kuusesegametsad

VEP205504 Männikud ja männisegametsad

VEP205503 Männikud ja männisegametsad

VEP206533 Kuusikud ja kuusesegametsad

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

32

Joonis 5.7 Vääriselupaigad vaadeldaval alal ja selle eeldatavas mõjualas (EELIS, 30.08.2021)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

33

5.3.3 Kaitsealused liigid ja püsielupaigad

Vaadeldava ala eeldatavale mõjualale jääb mitmeid lendorava, väike-konnakotka ning metsise

püsielupaikasid (vt Tabel 5.3, Joonis 5.8). Eeldatavasse mõjualasse jäävad ka projekteeritavad

Soonurme kanakulli, Jõepere lendorava ning Arvila virgiinia võtmeheina püsielupaigad.

Tabel 5.3 Püsielupaigad vaadeldaval alal ja selle eeldatavas mõjupiirkonnas (EELIS, 30.08.2021)

Püsielupaik Lähim ligikaudne kaugus kaevandustest

Nüri lendiorava püsielupaik 4,1 km

Kaanisoo lendorava püsielupaik 3,2 km

Kaanissoo NO lendorava püsielupaik 3,0 km

Jalastu lendorava püsielupaik 0,7 km

Sirtsi väike-konnakotka püsielupaik 1,7 km

Jõepere lendorava püsielupaik 5,1 km

Koolma lendorava püsielupaik 4,0 km

Kaasiksoo metsise püsielupaik <0,1 km

Arvila metsise püsielupaik 1,4 km

Kiikla metsise püsielupaik <0,01 km

Vaadeldaval alal ja selle mõjupiirkonnas on mitmeid I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuseid

liike. Kaevanduste alal seente ja samblike ning I kaitsekategooria kaitsealuste liikide

leiukohtasid aga pole (vt Tabel 5.4, Joonis 5.8). Mõjualas esinevate liikide nimekiri on leitav

KMH programmi lisast 2.

Tabel 5.4 II ja III kaitsekategooria kaitsealused looma- ja taimeliigid vaadeldaval alal (EELIS,

30.08.2021)

Liik Asukoht

II kaitsekategooria

metsis (Tetrao urogallu) Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse ala

laanerähn (Picoides tridactylus)

III kaitsekategooria

hoburästas (Turdus viscivorus)

Uus-Kiviõli kaevanduse ala musträhn (Dryocopus martius)

väike-kirjurähn (Dendrocopos minor)

kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) Uus-Kiviõli II kaevanduse ala

suur käopõll (Listera ovata)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

34

Joonis 5.8 Kaitsealuste liikide ning nende püsielupaikade leiualad kaevanduste ning nende eeldataval mõjualal (EELIS, 30.08.2021)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

35

5.3.4 Natura 2000 alad ja Natura eelhindamine

5.3.4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (põlevkivi) kaevandamine Uus-Kiviõli ja Uus-

Kiviõli II kaevandustes. Tegemist on olemasolevate mäeeraldistega, kus kaevandamiseks on

väljastatud ka kehtivad maavara kaevandamise keskkonnaload nr L.MK/329491 (kehtiv

11.07.2019 – 10.07.2049) ja L.MK/333343 (kehtiv 07.08.2019 – 10.07.2049), kuid kaevise

väljamisega pole hetkeseisuga veel alustatud. Kehtivate keskkonnalubade kohaselt on Uus-

Kiviõli II kaevanduses lubatud kaevandada 2 miljonit ning Uus-Kiviõli kaevanduses 4 miljonit

tonni põlevkivi aastas. Kavandatava tegevusega soovitakse Uus-Kiviõli II kaevanduse lubatud

põlevkivi maksimaalse aastamäära suurendamist määrani 5 miljonit tonni/aastas ning Uus-

Kiviõli kaevanduse lubatud põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära suurendamist

määrani 10 miljonit tonni/aastas.

5.3.4.2. Kavandatava tegevuse piirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldistel ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala ei paikne.

Planeeritava tegevuse mõjualas asuvad Natura 2000 Sirtsi ja Muraka loodus- ja linnualad ning

Uhaku loodusala (vt Joonis 5.9).

Sirtsi loodusala (EE0070104) I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks on

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liikideks, mille isendite elupaiku

kaitstakse on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo

salar), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja

männisinelane (Boros schneideri).

Sirtsi linnualal (EE0070173) kaitstakse kaljukotka (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), rüüdi (Pluvialis apricaria), tedre (Tetrao tetrix) ja mudatildri (Tringa

glareola) elupaiku.

Muraka loodusala (EE0070103) I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks on vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110),

rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud elupaigad, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), ebasüsik (Boros

schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Muraka linnualal (EE0070172) kaitstakse piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas

platyrhynchos), rabahane (Anser fabalis), kaljukotka (Aquila chrysaetos), väike-konnakotka

(Aquila pomarina), tuttvardi (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikaku (Bubo

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

36

bubo), sõtkase (Bucephala clangula), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo-loorkulli (Circus

aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu

(Crex crex), laululuige (Cygnus cygnus), musträhni (Dryocopus martius), rabapistriku (Falco

peregrinus), väike-kärbsenäpu (Ficedula parva), sookure (Grus grus), rabapüü (Lagopus

lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajaka (Larus

canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepi (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkase (Philomachus pugnax),

laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), rüüdi (Pluvialis apricaria), sarvikpüti

(Podiceps auritus), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), metsise (Tetrao urogallus),

mudatilderi (Tringa glareola), heletilderi (Tringa nebularia), punajalg-tilderi (Tringa totanus)

ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaiku.

Uhaku loodusalal (EE0070132) kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180),

jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid – *6280). Loodusalal on haruldased, ohustatud ja

teaduslikku väärtust omavad karstivormid. Uhaku on Eesti suuremaid ja tuntumaid karstialasid,

kus on levinud suletud tüüpi karst.

Joonis 5.9 Planeeritava tegevuse mõjualas asuvad Natura 2000 alad (EELIS, 30.08.2021)

5.3.4.3.Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita

kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

37

5.3.4.4.Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale

Sirtsi loodus- ja linnuala kirdepoolseima lahustüki minimaalne kaugus on ligikaudu 1,4 km,

põhiala minimaalne kaugus ligikaudu 2,0 km. Uus-Kiviõli II mäeeraldise lõunapiiri ääres asub

Kaasiksoo metsise püsielupaik (KLO3000029, projekteeritav Alutaguse rahvuspark), mis

kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnuala

(EE0070172) koosseisus. Muraka loodus- ja linnuala põhiala (Alutaguse rahvuspark) asub

mäeeraldisest ligikaudu 5 km kaugusel. Võimalikus mõjutsoonis asub ka kaevandusest ~1,4 km

kaugusel lõunas paiknev Tedresoo, mis kuulub osaliselt Natura võrgustiku Sirtsi loodusala

koosseisu (~2,2 km kaugusel mäeeraldisest).

Uhaku loodusala paikneb ~4,3 km kaugusel Uus-Kiviõli mäeeraldisest.

Ramboll Eesti AS (2015) uuringu „Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja

Natura 2000 alade inventuur“ aruandes jõuti seisukohale: Kuna piirkonna aluspõhja kivimeid

katab vett mitte juhtiv moreen paksusega 2-3 m (kohati 1 m), siis veetaseme alandamine

aluspõhja kivimites ei mõjuta Kaasiksoo veerežiimi. Kuna Kaasiksoo on mõjutatud metsa-

kuivendusest, tuleks sooalal ja selle servades paiknev kuivenduskraavide võrgustik sulgeda

taastamaks soo looduslikku veerežiimi ning ennetamaks võimalikke põlevkivikaevanduste

prognoosimatuid mõjusid. Sirtsi loodusala piirkonnas levib Oandu veepide, mistõttu

veerežiimile ning selle muutuste suhtes tundlikele sooelupaikadele negatiivseid mõjusid

eeldatavalt ei avaldu. Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks olevale lendorava elupaikadele

kaevandustegevusel olulised mõjud puuduvad. Piisava kauguse tõttu ei kaasne lendoravale ka

olulisi häiringuid müra näol. Sirtsi linnuala piirkonnas leviva Oandu veepideme tõttu kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikide elupaikadeks olevatele sooaladele negatiivseid mõjusid

eeldatavalt ei avaldu. Muraka loodusala Kaasiksoo lahustüki alal on soosetete all savikast

moreenist veepide, mille tõttu hüdrogeoloogiliste hinnangute kohaselt kaevanduse tegevus

sooala veerežiimi ei mõjuta. Juhul, kui veerežiimi ei mõjutata ning soovee tasemed ei alane,

siis kaitse-eesmärgiks olevate soo- ja soometsa elupaikade (7110*, 7140, 91D0*) seisund ei

halvene ning olulisi negatiivseid mõjusid Muraka loodusalale ei avaldu. Muraka linnualale

võivad avalduda mõjud Kaasiksoo lahustüki alal elutsevate linnuala kaitse-eesmärgiks

olevatele linnuliikidele (metsis, teder, heletilder, öösorr) häiringute (müra) näol. Häiringud

avalduvad ennekõike ala põhjaservas, mis paikneb kaevandusala vahetus naabruses,

Kaasiksoo keskosas on müra tase võrdlemisi madal ning olulisi mõjusid soolinnustikule ei

avaldu.

Tartu Ülikooli 2020. a uuringu „Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine“ käigus analüüsiti mh

Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisega piirnevat Muraka loodus- ja linnuala koosseisu

kuuluvat Kaasiksoo turbakihi paksust ja filtratsiooniomadusi. Uuringu tulemusena liigitati

Kaasiksoo allmaakaevanduse suhtes eriti tundlikuks, kus veetaseme alanemine pinnakatte all

toob kaasa soo ökosüsteemi muutmise. Tartu Ülikooli (2020) töö on Muraka loodusalal

paikneva Kaasiksooga seoses välja toonud järgmist: Kaasiksoo ja Oandu soo asuvad Keila-

Kukruse veekihi avamusel või Oandu veepideme avamusel, kus Oandu lade on vettkandev ning

seetõttu ulatub kaevanduse dreeniv mõju pinnakatteni. Juba mõnemeetrise veetaseme

alanemise tõttu suurenev infiltratsioon ammendab sademete varu. Kui ka lokaalselt esineb

väiksema veejuhtivusega turbaid, siis väikeste mõõtmete tõttu avalduvad mõjud kogu soo

ulatuses. Nii praeguste kui ka kaevandamisest tuleneda võivate mõjude leevendamiseks tuleks

kaaluda soode taastamist – kraavide sulgemist (pindmise äravoolu vähendamine) ja metsaraiet

(aurumise vähendamiseks).

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

38

Eesti Geoloogiakeskuse (2009) poolt läbi viidud töös „Hüdrogeoloogiliste muutuste

prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“ on välja

toodud järgmist: Kaasiksoos, mille all Oandu veepide puudub, võib hakata täheldama

mõningast vaba infiltratsiooni, mis ulatub 6,4 km² suurusel maa-alal 2300 m³/ööpäevas. Seda

veekadu on lihtne kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel. 2–3

aastat enne kaevanduse rajamist tuleb Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning

vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett.

Kompensatsiooniks Kaasiksoo äravoolule on soovitav reguleerida pinnaveelist äravoolu

maaparandussüsteemi abil Kukruse veekihti suunduva mahu võrra.

Keila-Kukruse veekihi tase langeb Kaasiksoo põhjaosas 25-30 m võrra ning lõunaosas ca 20 m

võrra (Eesti Geoloogiakeskus, 2009).

Kaitsealuse Sirtsi linnu- ja loodusala kuivendamine kaevanduse alanduslehtri poolt on

välistatud, sest Nabala-Rakvere veekihti kaitseb alt Ülem-Ordoviitsiumi Oandu lademe

savikast lubjakivist ja merglist koosnev veepide (Eesti Geoloogiakeskus, 2009).

Ramboll Eesti AS (2015) uuring, Eesti Geoloogiakeskuse (2009) töö ning Tartu Ülikooli (2020)

uuring esitavad Muraka loodusalal paikneva Kaasiksoo veerežiimi osas erinevaid hinnanguid.

Seoses eelnimetatud asjaoluga ning taotletavate keskkonnalubade muutmisega ja kaevandamise

maksimaalse aastamäära tõstmisega ei ole käesoleval hetkel selge, kas ebasoodne mõju Natura

2000 võrgustiku aladele, eeskätt Muraka loodusalale ja Muraka linnualale, on välistatud.

5.3.4.5.Natura hindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamine jõuab objektiivsete asjaolude põhjal järelduseni, et kavandatava tegevuse

elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju avaldumine Muraka loodus- ja linnualale välistatud.

Kontrollima peab ka mõju Sirtsi loodus- ja linnualale. Vastavalt on taotletavate keskkonnaloa

muudatustega kaasnevat täiendavat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele vajalik hinnata

käesoleva KMH käigus.

5.3.5 Roheline võrgustik ja metsloomade liikumine

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ tulemiks oli roheline võrgustik (vt Joonis 5.10), mille

eesmärgiks on säilitada või luua rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel

rännata ja kliimamuutustega kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab

ökosüsteemiteenuseid. Seejuures tuleb teemaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku aladel

majandamisel ja arendustööde planeerimisel arvestada mh:

• võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei

langeks alla 90%;

• tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav teatud infrastruktuuride (sh mäetööstus)

rajamine, kuid kui nende rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb üldplaneeringute ja/või

detailplaneeringute koostamise käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada

keskkonnamõjude hindamine;

• kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmeid nende

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

39

Joonis 5.10 Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid vaadeldavas piirkonnas (Ida-Viru

maakonnaplaneering, 2016)

Töös „Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur“

anti ülevaade kaevandusala ja selle mõju piirkonnas elutsevatest ulukitest. Piirkonnas võib

kohata:

• pruunkaru – piirkonnas on registreeritud üks kuni kolm pesakonda pruunkaru, kes

elutsevad kaevandusala lääne-, kesk- ja lõunaosas või alast lõunas paikneval mõjualal

Kaasiksoo piirkonnas;

• hunti – kaevanduse mõjualal või selle läheduses on registreeritud hundi pesakondi ning

samuti on piirkonnas hunte kütitud;

• ilvest – kaevandusala piirkonna metsamassiivid pakuvad ilvesele sobivaid elualasid

ning jäljeloenduse andmetel elutseb ilves kaevanduse mõjuala piirkonnas, kus teda on

ka kütitud, samuti on registreeritud ilvese pesakondi. Siiski ei ole ilvest kohatud igal

loendusaastal;

• põtra – jäljeloendused kinnitavad põdra püsivat elutsemist kaevandusalal ning

näitavad, et liigi asustustihedus on alal lähedane Eesti keskmisele. Põtra kohati ka

välitöödel kaevandusala keskosas Mehide ja Aruvälja külade vahelise metsamassiivi

alal;

• metskitse – metskitse puhul on tegemist kaevanduse mõjualal püsivalt elutseva liigiga,

kelle asustustihedus on Eesti keskmisest mõnevõrra madalam. Madala asustustiheduse

põhjuseks on ilmselt kultuurmaastike kui sobivate elupaikade suhteliselt madalam

osakaal piirkonnas;

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

40

• metssiga – metssigade tegutsemisjälgi kohati laialdaselt üle kogu kaevanduse mõjuala,

samuti ammendunud ja rekultiveeritud Aidu karjääri aladelt. Jäljeloenduse andmeil

elutsevad metssead kaevanduse mõjualal pidevalt ning nende asustustihedus on

lähedane Eesti keskmisele või pisut üle selle;

• rebast – liik elutseb püsivalt kaevanduse mõjualas, kuid arvukus on loendusaastate

jooksul oluliselt varieerunud. Loendusaastate keskmisena on rebase arvukus

kaevandusala piirkonnas lähedane Eesti keskmisele;

• kährikut – jäljeloenduse andmeil ei ole kährik kaevandusalal arvukas, kuid siiski

elutseb piirkonnas. Kährikut on piirkonnas ka kütitud;

• valgejänest – kaevanduse mõjuala on liigile maastikuliselt võrdlemisi sobiv eluala ning

jäljeloenduse andmetel on valgejänes alal tavaline ning üsna kõrge arvukusega liik;

• halljänest – kaevanduse mõjupiirkonnas on halljänes tavaline liik, kelle mitmeaastane

keskmine asustustihedus on lähedane Eesti keskmisele. Liigi esinemine on vähem

tõenäoline kaevanduse mõjuala lõuna- ja lääneosas, kus valdavad suured

metsamassiivid ning liigi jaoks sobivaid elupaiku napib. Liigi loendatud jäljeridade arv

on alal aastati tugevalt varieerunud;

• kobrast – tavaline jahiuluk kaevanduse mõjualal, kus teda on kütitud iga-aastaselt.

Välitööde käigus fikseeriti kopra elualad (paisutusalad ja muud tegevusjäljed) Mehide

oja alamjooksul Lümatu ja Mehide külade vahel ning Ojamaa jõe alamjooksul

kavandatava Uus-Kiviõli tööstusala piirkonnas;

• metsnugist – kaevanduse mõjualal leidub suhteliselt palju metsnugisele sobivaid

elupaiku, kuid suur osa metsi on intensiivselt majandatud ja võrdlemisi noored ning

seetõttu pole elupaikadena kõrgekvaliteedilised. Jäljeloenduse andmeil on metsnugis

alal esindatud ning tema arvukus on sarnane Eesti metsapiirkondade keskmisele.

Välitööde käigus kohati jälgi ka kaevandusala lääneosa metsades;

• minki – üksikuid või väheseid jäljeradu on loendustel kaevandusala mõjupiirkonnas

registreeritud 2013. ja 2014. aastal. Seega elutseb liik ilmselt püsivalt alal, kuid tema

arvukus on madal;

• oravat – kaevanduse mõjualal leidub suhteliselt rohkelt sellele liigile sobivaid elupaiku

ning jäljeloenduse andmetel esineb orav alal, kuid tema loendatud jäljeradade tihedus

on aastati suurel määral erinenud.

Arvestades ala suurust ja nirgi paikset eluviisi, mille tõttu loomad ei pruugi sattuda

loendusaladele, on tõenäoline, et nirk on piirkonnas püsivalt elutsev liik. Samuti võib kohata

muid liike, nagu nt punahirve, saarmast, mäkra, kärpi, tuhkrut ja lendoravat.

5.4 Kultuuriväärtused

5.4.1 Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestused

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb kaevanduste ja nende lähialale

mitmeid pärandkultuuriobjekte (vt Tabel 5.5).

Tabel 5.5 Kaevanduste ja nende lähialale jäävate pärandkultuuriobjektide nimetused ja seisund (Maa-

amet, 2021)

Nimetus Seisund

Hirmuse mõisa peahoone Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50–90%

Hirmuse küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

41

Nimetus Seisund

Soonurme hiieallikas Objekt hästi või väga hästi säilinud

Hiielinn Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Soonurme küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Kulja kiigeplats-laululava Objekt hästi või väga hästi säilinud

Aruvälja tellisevabrik Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Aruvälja-Mehide tee Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Aruvälja-Mehide talukoht Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%

Tuletõrje veevõtukoht Objekt hästi või väga hästi säilinud

Mehide metsavahikoht Objekt hästi või väga hästi säilinud

Oandu küla viljaait Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Tärno viljakuivati Objekt hästi või väga hästi säilinud

Tulevalvetorn Objekt hästi või väga hästi säilinud

Tamme kultuurpuistu Objekt hästi või väga hästi säilinud

Karjamõisa park Objekt hästi või väga hästi säilinud

Lubjaahi Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Oandu karjamõisa ait Objekt hästi või väga hästi säilinud

Oandu pineerilaager Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Käärbo metsavahikoht Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Rääsa vallakool Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Aru villa- ning jahuveski Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Munaka talukoht Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Uniküla saeveski Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Paavo Suurkivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Männi saun Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Piirikivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Savala küla mälestuskivi Objekt hästi või väga hästi säilinud

Savala kivisild Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Savala vesiveski Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Maidla hiiemägi Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%

Metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Linnassaare

sohu

Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 50-90%

Ojamaa heinaküün Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%

Ojamaa metsavahikoht Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

42

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (2021) kohaselt on piirkonnas ka mõned

arheoloogiamälestised, millede üldine seisund on hea (v.a kalmistute registri numbriga 9117 ja

9104, mille seisundid on rahuldavad):

• Kalmistu (9116);

• Kalmistu (9117);

• Kultusekivi (9118);

• Rauasulatuskoht ja asulakoht (9119);

• Kalmistu (9120);

• Kultusekivi (9121);

• Kalmistu (9104).

5.4.2 Väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumajandusmaa

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste alal esinevad nii väärtuslikud maastikud kui ka

väärtuslikud põllumaad (vt Joonis 5.11). Väärtuslikest maastikest ulatub maakondliku

tähtsusega Maidla väärtuslik maastik Uus-Kiviõli kaevanduse alale. Oandu-Rääsa väärtuslik

maastik on kohaliku tähtsusega ning ulatub nii Uus-Kiviõli kui Uus-Kiviõli II kaevanduse alale.

Kaevanduste eeldatavale mõjualale ulatuvad veel kohaliku tähtsusega Kiikla-Võrnu-Ereda ning

maakondliku tähtsusega Kohtla-Nõmme ja Lüganuse-Purtse väärtuslikud maastikud.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

43

Joonis 5.11 Väärtuslikud maastikud (joonisel nimetused rohelisega) ja väärtuslikud põllumaad

kaevanduste ja nende mõjualal (Ida-Viru maakonnaplaneering, 2016)

Maidla Vallavolikogu 21.10.2010 määruse nr 10 „Maidla väärtusliku maastiku kaitse alla

võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“ alusel on Maidla väärtusliku maastiku kaitse eesmärk

ajaloo- ja kultuuriobjektide, miljööväärtusliku hoonestusala, väärtuslike põllumaade,

väärtusliku maastiku ning nende üksikelementide kaitse. Maidla väärtusliku maastiku üheks

ohufaktoriks on praegusele omanäolisele maastikule põlevkivi kaevandamise üldised arengud,

kus tootmise lõpetamisel kaovad sealsele maastikupildile iseloomulikuks kujunenud

ekskavaatorinooled ja aheraine puistangud.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ on väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste

suurendamiseks toodud üldised meetmed, mh:

• säilitada väärtuslike maastike omapära;

• säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad;

• uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste

säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga;

• põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

44

5.5 Sotsiaal-majanduslik keskkond

5.5.1 Rahvastik

Statistikaameti (2021) alusel oli Lüganuse valla 2020. aasta elanike arv 8374. Lüganuse valla

arengukava 2018–2028 (2018) kohaselt on Lüganuse valla elanike arv järjepidevalt vähenenud,

samuti on loomulik iive vallas negatiivne. Vallast väljaränne on tagasihoidlikumaks muutunud,

kuid kiirenenud on nii 0–6 eluaastaste kui ka tööealiste elanike arvu vähenemine. Vanuses 7–

18 olevate laste arvu vähenemise tempo on püsinud samal tasemel. Eakate (vanuses 65+)

vanuserühm on olnud ainus, mille arvukus ei ole oluliselt muutunud. Tööealise elanikkonna

suuremad vanuserühmad (55–64 eluaastat) on kaks korda suuremad tööturule sisenevatest

vanuserühmadest (10–19). 2017. a koostatud rahvastikuprognoos aastani 2030 näeb järgmisi

rahvastikuarenguid:

• piirkonna rahvastik ei ole sisemiselt taastevõimeline;

• väljarände ja viimaste aastate sündmuskäitumise jätkudes ning oodatava eluea jätkuval

tõusul kahaneb rahvaarv 23% (u 7000 elanikuni);

• tööealiste arvukus kahaneb kuni 30% võrra;

• eakate arv jääb samaks, kuid osakaal kogurahvastikust kasvab 27%-lt 35%-ni.

Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021) alusel on valla elanike arv 01.01.2021 seisuga

4712, võrreldes 2017. aastaga valdade ühinemisel on märgata elanikkonna kahanemist.

Loomulik iive Alutaguse vallas on negatiivne, perioodil 2018-2020 ületab surmade arv oluliselt

sündide arvu. Samuti on märgata intensiivset rändeiivet. Elanikkonna vanuseline struktuur on

tasakaalust väljas – tegemist on vananeva rahvastikuga, kus eakate arvukus suureneb aastatega.

Sarnaselt Lüganuse vallale on ka Alutaguse vallas laste ja noorte osakaal elanikkonnas

madalam ning eakate oma kõrgem.

5.5.2 Asustus ja maakasutus

Vaadeldavat ala ümbritseb peamiselt hajaasustuspiirkond. Lähim kohalik keskus – Püssi linn –

asub Uus-Kiviõli kaevandusest ca 4 km kaugusel ning lähim piirkondlik keskus – Kiviõli linn

– asub ca 3 km kaugusel. Mäeeraldised paiknevad Lüganuse valla Savala, Uniküla, Kulja,

Arupäälse, Aruküla, Aruvälja, Mehide, Hirmuse, Sirtsi, Aidu, Lümatu, Veneoja, Soonurme,

Rebu, Rääsa, Oandu ja Ojamaa külades ning Uus-Kiviõli II kaevandus ulatub Alutaguse valla

Kiikla ja Võrnu küla territooriumile.

Peamine maakasutuse sihtotstarve on vaadeldavas piirkonnas maatulundusmaa (vt Joonis 5.12).

Kavandatava tegevuse alal esineb nii elamumaad, ühiskondlike ehitiste maad, üldkasutatavat

maad, tootmismaad, sihtotstarbeta maad, ärimaad, transpordimaad kui ka jäätmehoidla maad,

kuid ülekaalukalt on maakasutuse juhtfunktsioon kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualal

maatulundusmaa.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

45

Joonis 5.12 Maakasutuse sihtotstarbed kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas (Maa-amet, 2021)

Sh on maatulundusmaa näol valdavalt tegemist metsamaaga, kuid mäeeraldiste piires on ka

haritavat maad. Mäeeraldise lääneosa, kohati ka põhja-, kesk- ja idaosa, on metsastatud (umbes

70%) ja osaliselt soostunud. Haritavad põllumaad moodustavad 10–20% uuringuvälja

üldpindalast (vt Joonis 5.13).

Tihedam asustus asub mäeeraldiste piires peamiselt Savala, Uniküla, Soonurme külades. Muus

osas on valdavalt tegemist hajaasutuspiirkonnaga.

Joonis 5.13 Maakasutus kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas (Alus: Eesti Baaskaart, Maa-amet,

2021)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

46

5.5.3 Taristu

Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste ala ületab seitse kõrvalmaanteed:

• Lüganuse-Oandu-Tudu (13103);

• Sonda-Oandu (13127);

• Aruvälja-Soonurme (13202);

• Oandu-Rääsa (13128);

• Aru-Rebu (13203);

• Savala-Arvila (13129);

• Maidla-Hirmuse (13125).

Kaevanduste alal paikneb ka 44 puurkaevu, millest kõik on töötavad (vt Tabel 5.6). Eeldataval

mõjualal paikneb 222 puurkaevu, millest kolm on konserveeritud, kuid ülejäänud on töötavad

(vt täpsemalt KMH programmi lisa 3).

Tabel 5.6 Kaevanduste alal paiknevad puurkaevud ning nende kasutusotstarbed (EELIS, 30.08.2021)

KKR kood Kasutus Seisukord

PRK0052953 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0013585 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004223 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004170 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0058876 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0019080 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0019082 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0003732 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0002618 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0003666 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0005414 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0019081 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0009018 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0019084 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0019079 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0005894 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0019083 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0003665 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0003735 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0003734 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0019667 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0005865 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0009007 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004165 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004221 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004166 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0005893 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0002619 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0026261 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

47

KKR kood Kasutus Seisukord

PRK0013480 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0056080 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0003733 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0059972 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0002617 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0002616 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0009028 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0004171 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0017887 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0023758 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0026259 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0004222 Olmevee saamiseks Töötav

PRK0026260 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0026262 Hüdrogeoloogilise uuringu Töötav

PRK0004167 Olmevee saamiseks Töötav

Kavandatava tegevuse alal esinevad maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse (2021) kohaselt nii

veekaitselised, keskkonnakaitselised, tehnorajatistest tulenevad kui ka muud

maakasutuspiirangud. Tehnorajatistest tingitud kitsendusi põhjustavatest objektidest esineb

mäeeraldiste alal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude, transpordialased, sidevõrkude ja

elektrivõrkude objektide kitsendusi (vt Joonis 5.14). Sidevõrkude objektid ning nendest tingitud

kitsendused esinevad Hirmuse, Soonurme, Savala, Uniküla, Kulja, Aruvälja, Aruküla, Mehide,

Oandu külades. Transpordialased objektid ja nendest tingitud kitsendused esinevad Hirmuse,

Soonurme, Savala, Uniküla, Kulja, Aruvälja, Aruküla, Rebu, Sirtsi, Mehide, Oandu ja Rääsa

külades.

Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021)

kohaselt on ühisveevärgiga kaetud Savala, Uniküla ja Soonurme külad. Savala-Uniküla külades

on kokku kolm töösolevat ühisveevärgi puurkaevu (Savala pk nr 2617, Uniküla pk nr 2616 ja

Uniküla Vesi MTÜ pk nr 14379), mis teenindavad kõik erinevaid ühisveevärgi rõhupiirkondi

mõlemal pool Purtse jõge. Ühisveevärgiga on liitunud ca 94% elanikkonnast. Puurkaevude

veekvaliteedi proovid näitavad, et vees on pidevalt ülenormatiivne üldraud ning ühes proovis

ka mangaan. Joogiveekvaliteedi analüüsitulemuste põhjal ei vasta joogivesi ka määruse nr 61

nõuetele – Coli-laadsete bakterite arvukus, üldraud ja mangaan üle normi. Soonurme küla

elanikke varustab veega kaks puurkaevu (Soonurme veeühistu pk nr 5411 ja eramute pk nr

5414, mis jäetakse perspektiivis ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgust välja). Piirkonnas on

ühisveevärgi teenusega liitunud ca 53% elanikkonnast. Veekvaliteedi kontroll näitab, et

joogivees on üldraud ja mangaan pidevalt üle normi. Samuti on esinenud Coli-laadsete bakterite

arvukuse ülenormatiivset kogust joogivees. Ühiskanalisatsiooniga on kaetud Savala-Uniküla

piirkond, seejuures Savala külale on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga 35,1 ha.

Ühiskanalisatsioon katab osa, mis jääb Purtse jõe vasakkaldale. Ühiskanalisatsiooniga on

liitunud ca 60% elanikkonnast. Ei lühi- ega pikaajalises perspektiivis pole plaanis ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt teistesse mäeeraldistele jäävatesse küladesse uusi

torustikke rajada (v.a Savala-Uniküla piirkond). Lüganuse vallas pakub veevarustusteenust OÜ

Järve Biopuhastus.

Mäeeraldiste alal on ka mitmeid elektriliine, millest peamised on keskpingeliinid (1-20 kV)

Kiviõli Nr 17:KL0 ja Savala:AI0. Samuti esineb ka elektriõhuliine (alla 1 kV).

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

48

Joonis 5.14 Mäeeraldiste alal esinevad tehnorajatistest tingitud kitsenduste mõjualad (Maa-amet, 2021)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

49

6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh

mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad

keskkonnaelemendid

Keskkonnaameti poolt läbi viidud eelhinnangu (09.04.2021 otsus nr DM-111704-13 ja otsus nr

DM-111714-13) ning KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt on kavandataval tegevusel eeldatavalt

oluline keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse realistlike

alternatiividega ja olemasoleva olukorra säilimisega kaasnevaid eeldatavalt olulisi mõjusid

keskkonnale, analüüsida mõju vältimise ja leevendamise võimalusi ja hinnata nende tõhusust,

võrrelda alternatiive, teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks ning pakkuda välja

võimalike mõjude seire meetmed.

Enamike keskkonnaelementide osas jääb kaevandustegevuse mõjuala eeldatavalt vahetult Uus-

Kiviõli ja Uus-Kiviõli II mäeeraldise piiresse, kuid põhjavee alanduse ulatuse ning kaevanduse

heitvee ärajuhtimise mõjuala ja kaevise transpordi mõju ulatub väljapoole mäeeraldisi.

Mäeeraldiste piiride lähistel tegevuste rakendamisel võib ka müra, vibratsioon ja õhusaaste

ulatuda väljapoole mäeeraldiste territooriumi.

Suurim mõjuala raadius on tingitud põhjavee taseme alanduslehtrist Keila-Kukruse veekihis.

Alanduslehtri areng välistab antud põhjaveekihi kasutamist veevarustusallikana täielikult 4–6

km ulatuses mäeeraldise piirist. Seetõttu on eeldatavalt mõjutatava keskkonna mõjuraadiuseks

võetud 4-6 km. Täpsem mõjuala raadius täpsustub KMH protsessi käigus. KMH programmis

vaadeldud mõjuala raadius 6 km on tinglik ning käesoleva KMH-ga planeeritud tegevus võib

seonduvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest olla mäeeraldistest eri suunades erinev. Teiste

keskkonnaaspektide, mis ei sõltu veekeskkonna muutustest, mõjualad on üldjuhul väiksemad

ja täpsustatakse KMH läbiviimise käigus (vt ka ptk 5).

Eeldatavad mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid on esitatud alljärgnevalt

loendina.

Maapõu ja maastik – mõju maastikule sõltub põlevkivi kaevandamisel eeskätt kaevandamise

tehnoloogiast, kaevandatava lasundi sügavusest ja geoloogilistest tingimustest. Kui

rakendatakse kamberkaevandamist, siis kamberkaevandamisel jäetud hoidetervikud

garanteerivad maapinna püsivuse ning ala reljeef ei muutu. Kui rakendada lankkaevandamise

tehnoloogiat, siis kaasneb maavara kaevandamisega mäeeraldise piires mäetööde käigus

maastiku muutus, kombainkaevandamise tulemusena langetatakse maapinda suurte lankidena

kuni 1,5 m võrra selliselt, et suhteline reljeef langetatud ala piires ei muutu. Suhtelise reljeefi

muutus, millega kaasneb ka hüdrograafilise olukorra muutmine, toimub üksnes lankide

servadel.

Kaudsed mõjud maastikele ja maapõuele on seotud ennekõike tegevuse mõjudega põhjaveele

(veetaseme alandamine ja muutused veekvaliteedis), mis võivad omakorda mõjutada

ökosüsteemide funktsionaalsust ja põhjavee kasutatavust.

Maastikku mõjutavad sõltumata kaevandamistehnoloogiast rajatavad kaevanduse

tööstusterritooriumid ja vähesemal määral muud tehnilised rajatised, mis on vajalikud

mäeeraldise teenindamiseks maapinnale paigutada.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

50

Keskkonnaministeerium saatis Keskkonnaametile 01.03.2021 kirja nr 14-5/20/199-5, millega

palus muuhulgas täiendada käesoleva KMH algatamise otsuses KMH läbiviimise vajadust ka

maapinna langetamise kaevandamise tehnoloogia rakendamise osas. Lisaks keskkonnaseisundi

muutuste analüüsimisele palus Keskkonnaministeerium välja tuua ka maavara säästlikuma

kasutamise aspekti, mille kohaselt on kombainkaevandamisel maavara kaevandamine

väiksemate kadudega, samuti stabiilsema maapinna aspekti. Lisaks märkis

Keskkonnaministeerium, et põlevkivi kaevandamise tundlikkust analüüsitakse muuhulgas

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringus "Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse

määramiseks" (koostaja Maves OÜ, 2015).

Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise lääneosas olev suur metsapiirkond 22 km2 võib sobida

lankkaevandamiseks laavakombainiga (AS Maves, 2014). Seal on põlevkivi maavaravaru Uus-

Kiviõli uuringuvälja plokkides 1 ja 2 kokku 128,793 mln tonni, sellest 74 mln tonni jääb metsa

ja põõsastiku alla. Kuna lankkaevandamisel laavakombainiga väheneks kaevandamiskadu ligi

poole võrra, on nii võimalik täiendavalt saada põlevkivi vähemalt 10 mln tonni (AS Maves,

2014).

Taotletava tegevusega soovitakse kaevandamise maksimaalset aastamäära tõsta kahe

kaevanduse peale kokku 9 miljoni tonni võrra. KMH käigus hinnatakse erinevate alternatiivide

pinnase, maapõue ning maastiku muutustest tingitud mõju, sh maapinna langetamise ulatust

(pidades silmas maapinna stabiilsust) ning lubatavust, võttes arvesse maavara säästlikuma

kasutamise aspekti.

Natura 2000 võrgustiku alad – tuginedes peatükile 5.3.4 viiakse KMH raames läbi Natura

asjakohane hindamine Sirtsi loodus- ja linnuala ning Muraka loodus- ja linnuala kaitse-

eesmärkide täitmisele avalduda võivate mõjude osas. Hindamise alusandmetena kasutatakse

Keskkonnaregistri andmeid ning käesoleva KMH raames või paralleelselt teostatavate

uuringute tulemusi. Natura asjakohasel hindamisel lähtutakse MTÜ Eesti Keskkonnamõju

Hindajate Ühingu poolt algselt 2013. a koostatud juhenddokumendist „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“, mida uuendati

viimati 2019. a ning Euroopa Komisjoni uuendatud juhendist „Natura 2000 aladega seotud

kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli

6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjoni teatis 28.09.2021).

Elusloodus (sh kaitstavad loodusobjektid, muud loodusväärtused ning rohevõrgustik) –

allmaakaevanduse olulisimaks taimestikku mõjutavaks faktoriks on põhjaveerežiimi

muutmine. Pikaajalised põhjavee alandused võivad mõjutada pinnase niiskusrežiimi.

Niiskusrežiimi muutumine võib kaasa tuua muutused taimestiku kasvukohtades ja seeläbi

taimestiku struktuuris (elupaigatüüpides), mis omakorda võib tuua kaasa muutusi ka linnustiku

ja loomastiku elupaikades ning rohevõrgustiku toimimises.

Kavandatava tegevuse alal ning mõjualas paiknevad mitmete kaitstavate taime- ja loomaliikide

elupaigad ja kasvukohad ning nende püsielupaigad. KMH käigus hinnatakse kavandatava

tegevusega kaasnevaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse ala ja mõjuala on suures osas kaetud rohevõrgustikuga, seejuures

rohevõrgustiku tuumalade ja koridoridega. Rohevõrgustiku eesmärgiks on säilitada või luua

rohealade ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja kliimamuutustega

kohaneda, mis rikastab inimese elukeskkonda ning toetab ökosüsteemiteenuseid. Loomaliikide

liikumist ja rännet võib täiendavalt mõjutada kaevandustegevusega kaasnev müra ja

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

51

vibratsioon. Seetõttu tuleb KMH käigus hinnata kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja

loomastikule ning rohevõrgustiku toimimisele.

Jäätmekäitlus – Uus-Kiviõli kaevandustest kaevandatava põlevkivi rikastamisel hakkab

tekkima kuni 10 miljonit tonni aherainet, mis ladestatakse kaevandamisjäätmete hoidlatesse,

võetakse tootena ringlusse või taaskasutatakse muul viisil. KMH käigus hinnatakse maavara

kaevandamisel kaevandamis- või rikastamisjäätmete tekke, taaskasutamise, ladustamise või

jäätmehoidlasse ladestamisega kaasnevat keskkonnamõju. Seejuures tuleb hinnata

keskkonnaloa taotluse täiendamiseks ja andmiseks jäätmete valdkonnas KMH algatamisotsuse

kohaselt järgnevaid punkte:

• Millised kaevandamis- ja rikastamisjäätmed tekivad ja millistes kogustes?

• Kas ja kuidas võetakse aherainet ringlusse, milline on ringlussevõtu tehnoloogia ja

millistes kogustes aherainet ringlusse võetakse?

• Millisel viisil toimub aheraine taaskasutamine oma tarbeks, milline on aheraine

taaskasutamise tehnoloogia ja taaskasutatavad kogused? Kuidas on aheraine

taaskasutamise puhul tõendatud materjalide asendamine ja jäätmete taaskasutamine

kasulikul otstarbel?

• Kui selgub vajadus tekkivate kaevandamis- või rikastamisjäätmete ladustamiseks, siis

millisel meetodil ladustamine toimuks? (sh kirjeldada ladustamise asukoha valikut ja

keskkonnatingimusi) Millised on ladustatavate jäätmete kogused ja ladustamise ajaline

kestus?

• Kas kaevanduse territooriumile tekib jäätmehoidla(d), kuhu ladestatakse

rikastamisjäätmeid? Juhul, kui tekib, siis on vajalik hinnata jäätmehoidla(te) asukohas

olevaid keskkonnatingimusi ja aheraine ladestamisega kaasnevat mõju keskkonnale.

Analüüsida seire vajadust ja määrata seiretingimused ja -nõuded. Kas ja millised oleksid

alternatiivsed lahendused kaevandamisjäätmehoidla(te) mitte rajamisele?

Põhja- ja pinnavesi (sh kaevandusvee ärajuhtimise mõjud põhjaveevarudele ja

põhjaveekvaliteedile ja veerežiimile, aga ka pinnaveele ja selle kvaliteedile) – maa-aluse

kaevandamisega kaasneb põhja- ja pinnavee tasemete alanemine kaevanduse kohal ja

ümbruses. Uus-Kiviõli kaevandustes kaevandamisel on peamine keskkonda mõjutav tegur

põhjaveetaseme alandus ning mida lühiajalisem on alanduse kestus, seda väiksem on mõju.

KMH käigus hinnatakse lähtuvalt hüdrogeoloogilisest modelleerimisest kavandatava tegevuse

eeldatavat mõju ja selle raadiust. Seejuures hinnatakse ka Uus-Kiviõli kaevandustest

väljapumbatava veekoguse suurenemisega kaasnevat keskkonnamõju Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundile ning väljapumbatava vee suublaga seotud

pinnaveekogumi seisundile, sh määratakse mõju leevendavad meetmed.

Kaevandusvee väljapumpamisega suureneb hapniku ligipääs lubjakivikihtidele ja aktiviseerub

püriitide oksüdeerumine, mis põhjustab sulfaatide sisalduse kasvu vees ning vee kareduse

tõusu. Kaevandamise tõttu välja pumbatav vesi suunatakse pärast setitamist settetiikides edasi

pinnaveekogudesse. Kaevandusvesi mõjutab suubuvate pinnaveekogude veerežiimi,

temperatuuri (eeldusel, et vesi juhitakse eesvoolu otse maa alt) ja keemilist koostist.

Oluline on KMH raames analüüsida, kuidas mõjutab kaevandamise maksimaalse aastamäära

suurendamine põhjavee alanemist ja põhjaveekvaliteeti ning depressioonilehtrist tulenevalt

pinnase veerežiimi (sh mõjualas paiknevate metsade, põllumajandusmaade ning soode ja

rabade veerežiimi). Samuti kuidas kaevandusvee ärajuhtimisel mõjutatakse pinnaveerežiimi ja

-kvaliteeti suublaks kasutatavates veekogudes.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

52

Õhukvaliteet (sh lõhnareostus ning heide välisõhku) – maa peal avaldub müra mõju

ennekõike tööstus- ja teeninduskomplekside piirkonnas, kaevise veoteede (konveierteede)

läheduses, vähemal määral ka piirkonnas, kus saastunud õhk maa alt välja juhitakse. Selliste

tuulutusavade kaudu võivad välisõhku eralduda ka saasteained (ennekõike süsinikdioksiid,

ammoniaak, väävelvesinik, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid, aga ka metaan,

süsinikmonooksiid). Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustes juhitakse saastatud õhk

külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi kaldšahti kaudu maa peale. Seega piirdub

kaevandustegevuse peamine mõju Rääsa tööstusterritooriumi ümbrusega ning rikastamise

peamine mõju Ojamaa tööstusterritooriumi ümbrusega.

Kaevandamisega ja materjali rikastamisega kaasneb mõõdukas koguses peenosakeste jm

ühendite eraldumist KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid tegureid, mh

heide ning lõhnareostus välisõhku (sh mõju õhukvaliteedile ning koosmõju teiste käitistega).

Oluline on analüüsida, kuivõrd mõjutab kaevandamise aastamäära suurendamine õhukvaliteeti.

Müra ja vibratsioon – kavandatava kamberkaevandamisega tingitud lõhketöödest kaasnevad

ka võimalikud müra- ja vibratsioonihäiringud. Samuti toimub peastrekkide läbindamine puur-

ja lõhketöödega. Praeguses olukorras ei ole keskkonnamõju hindamise mõjualal suuremaid

müra, õhusaaste ja vibratsiooni tekitajaid. Mõningast müra ja vibratsiooni võib põhjustada

teedel liikuv transport. Kaevanduse põhiline müra tuleneb tööstusterritooriumitelt

(kaubapõlevkivi laadimine). Lisaks tekitavad müra ka transpordivoog, tuulutusventilaatorid,

pumbad, lõhketööd.

Allmaakaevanduses toimuvate lõhketöödega kaasnevad maavõnked, mis võivad mõjutada

ümberkaudseid ehitisi ja rajatisi ning häirida kohalikke elanikke. Lõhkamise vibratsioon

ohustab hooneid eelkõige hoonetele väga lähedal toimuvate lõhkamiste ja suurte lõhkelaengute

korral. Lõhkamisest tingitud vibratsiooni mõju oleneb palju kaevandusprojektist ja kaevanduse

sektsioneerimisest.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevate müra- ja vibratsioonihäiringute

mõju ümbritsevale elukeskkonnale, sh kaevandamise aastamäära muutusest tingitud mõju.

Valgusreostus – Rääsa tööstusterritooriumi kasutamisega seotud valgusreostus, mis omakorda

võib häirida nii kohalikke elanikke kui ka loomastikku. Mäeeraldise ala ennast valgustada ei

ole vaja, seega väljaspool tööstusterritooriume olulist valgusreostust ei kaasne. KMH käigus

hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva valgusreostuse mõju ümbritsevale

elukeskkonnale.

Inimese tervis, heaolu ja vara – peamiselt seotud eelnevate (veetaseme alanemisega seotud

maakasutusväärtuse muutuse mõjud, joogivee kättesaadavus ja veekvaliteet, õhukvaliteet, müra

ja vibratsioon, võimalik valgusreostus) teemadega, millede mõjusid KMH käigus hinnatakse,

sh kaevandamise aastamäära muutusest tingitud mõju.

Kultuurimälestised – kavandatava tegevuse alale jääb mitmeid pärandkultuuri ja

kultuuriväärtuste objekte.

Muinsuskaitseamet juhtis 28.02.2021 kirjaga nr 1.1-7/921-11 tähelepanu järgnevatele

asjaoludele:

• Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise alal ei ole riikliku kaitse all olevaid

kultuurimälestisi, küll aga kattub mäeeraldise ala osaliselt arheoloogiamälestise

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

53

Kalmistu (reg-nr. 9104) kaitsevööndiga. Muinsuskaitseameti hinnangul

kaevandustegevus nimetatud mälestisele aga mõju ei avalda;

• KMH raames tuleb analüüsida kaevandusala mõju kinnismälestistele, muististele ja

looduslikele pühapaikadele. Mäeeraldise alal tuleb ära hoida mälestiste ja muististe

hävimine või rikkumine. Looduslike pühapaikade alale rajatisi mitte kavandada, et

nende säilimine oleks tagatud. Samuti tuleb nendel aladel ära hoida langatused ning kui

seda tagada ei suudeta, tuleb vastavad alad kaevandamisest välja arvata;

• Taotletava mäeeraldise alal on lisaks eelpool mainitud looduslikele pühapaikadele veel

teateid teadaolevate, aga mitte kaitse all ega arvel olevate muististe kohta, samuti teateid

arheoloogiliste leidude leidmisest, mille leiukohtades pole arheoloogilist uurimist veel

läbi viidud. Muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3 sätestab, et kinnisasjal, kus ameti

andmetel võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid või

arheoloogiline kultuurkiht, tehakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus

arheoloogiline uuring. Tegemist on arheoloogilise eeluuringuga, mille eesmärk on välja

selgitada kultuuripärandi võimalik esinemine kaevetööde alal. Eeluuring ei ole vajalik

kogu mäeeraldise alal, vaid see on nõutav šahtide või muude maapealsete rajatiste

puhul, millega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. Juhul kui eeluuringute käigus

avastatakse nendes kohtades arheoloogilist kultuurkihti, tuleb arvestada edasiste

kultuuripärandi kaitsest tulenevate tingimustega (arheoloogiliste kaevamiste või

kaevetööde arheoloogilise jälgimise vajadusega, vajadusel säilitamisega);

• Soonurme keevaallika puhul tuleb KMH raames analüüsida täiendavalt veerežiimi

muutuste mõju muistisele, milleks tuleb läbi viia hüdrogeoloogilised uuringud. Kui

kaevandamisega kaasneb põhjavee alanemine sellises ulatuses, et Soonurme

keevaallikas ei säili, tuleb kasutusele võtta meetodid, mis allika säilimise tagaksid;

• Pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala.

KMH raames viiakse läbi arheoloogiline eeluuring šahtide ja muude maapealsete rajatiste

ümbruses, kus tegevusega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. KMH käigus hinnatakse

võimalikku mõju kultuurimälestistele olemasolevate andmete ning arheoloogilise eeluuringu

andmete põhjal.

Transport – kaevist soovitakse kavandatava tegevuse raames hakata transportima esmaseks

töötluseks kaevisekonveieriga Ojamaa tööstuskompleksi. Kaevanduste maapealne teenindus

toimub vaid Uus-Kiviõli mäeeraldise teenindusmaal.

Keskkonnalubades nr L.MK/333343 ja nr L.MK/329491 enne 09.04.2021 algatatud

keskkonnamõju hindamist on sätestatud, et kaevise transport toimub Uus-Kiviõli Rääsa

tööstusterritooriumi ja Aidu tööstusterritooriumi ühendavat trassikoridori pidi läbi endise Aidu

karjääri Aidu tööstusterritooriumile.

Käesoleva KMHga paralleelselt on käimas Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

„Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ koostamine, mille

eesmärk on põlevkivi transpordiks vajaliku logistikataristu planeerimine Rääsa ja Ojamaa

tööstusterritooriumite vahel. Planeeringu eesmärgiks on Uus-Kiviõli kaevanduse

logistikataristule optimaalse asukoha leidmine variantide võrdluse teel, mis on edaspidi alus

taristu ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostamisele.

Teemaplaneeringule koostatakse samuti keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seetõttu ei

käsitleta käesoleva KMH raames eraldi Rääsa ja Ojamaa tööstusterritooriumite vahelise

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

54

logistikataristu sobiva trassikoridori asukoha valimisega seotud mõjusid. Käesolevas KMHs

on asjakohane võrrelda omavahel kaevise Aidu tööstusterritooriumile transportimisega

ja Ojamaa tööstusterritooriumile transportimisega seotud mõjusid.

Mõju kliimale - kaevandamiseks kasutatavate masinate töötamisega ja lõhkamisega kaasneb

mh kasvuhoonegaaside eraldumine. Võttes arvesse kaevandamisel eralduvate

kasvuhoonegaaside väikseid koguseid, ei kaasne kaevandamisega olulist mõju kliimale, mis

vajaks käsitlemist KMH aruandes. Kaevandamisega eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud

kliimale on kaudsed ja avalduvad läbi põlevkivi kasutamise. Arvestades Vabariigi Valitsuse

põhimõttelist otsust kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on oluline üle

vaadata mh põlevkivi riikliku arengukava eesmärgid ja hinnata kaasnevad mõjud. Seda ei ole

võimalik teha ühe kaevandamisloa taotluse osana. Seega ei käsitleta antud KMH raames

mõjusid kliimale.

Riigipiiriülest keskkonnamõju kavandatava tegevusega ette ei ole näha. Samuti ei ole

kavandatava tegevuse tõttu ette näha mõjusid soojuse või kiirguse näol.

Keskkonnamõju hindamise algatamisotsustes tõi Keskkonnaamet välja, et taotletavate

muudatustega kaasnevat täiendavat mõju pinnasele, maavaldustele, loodusväärtustele,

kultuuriväärtustele, teedele ning tehnorajatistele teadaolevalt seni hinnatud pole. Seetõttu on

vajalik KMH käigus analüüsida kas ja millisel määral avaldavad taotletavad muudatused

mõju kaitstavatele ning kitsendusi põhjustavatele objektidele. Samuti tuleb hinnata

kaevandamise aastamäära tõstmisega kaasneda võivate avariiolukordade, suurõnnetuste ning

katastroofide esinemise tõenäosust.

KMH aruande koostamisel võetakse aluseks vähemalt KMH algatamisotsus ja otsustaja poolt

nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH aruanne koosneb vähemalt järgnevatest

osadest (keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 alusel):

• kavandatava tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht;

• kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, sh

keskkonnakasutuse kirjeldus;

• olemasoleva olukorra kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

• keskkonnamõju hindamise metoodika kirjeldus;

• kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede

hindamine ja keskkonnamõjude analüüs (sh kirjeldus). Käsitletakse kaudseid ja

kumulatiivsed mõjusid, loodusvarade kasutamise otstarbekust ja vastavust säästva

arengu põhimõtetele ning vajadusel tuuakse välja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise

või vähendamise meetmed ja nende efektiivsus;

• keskkonnameetmete, sh seiremeetmete kirjeldus;

• kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ning paremusjärjestus;

• avalikkuse kaasamise ning avalikustamisega seotud ettepanekute, vastuväidete ja

küsimuste ülevaade;

• aruande (sh hindamistulemuste) kokkuvõte;

• teave KMH koostamisel kasutatud allikate kohta;

• lisad (KMH programm, skeemid, kaardid jms).

KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning

ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende

olulisust. KMH aruandes antakse avalduvate mõjude ülevaade, sh nende maht, ulatus, kestvus

ja kumuleeruvus.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

55

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KMH algatamisotsustest ning peatükkides

2–5 esitatud teabest, käsitletakse KMH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi

valdkondi:

• mõju kaevanduse ja selle lähiala maakasutusele (sh väärtuslikule põllumajandusmaale);

• mõju põhjaveele (sh kaevandusvee ärajuhtimise mõjud põhjaveevarudele ja

põhjaveekvaliteedile ja piirkonna (märgalade) veerežiimile) ja pinnasele;

• mõju pinnaveele ja selle kvaliteedile;

• mõju elustikule, sh kaitsealustele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele

ning rohevõrgustiku toimimisele;

• kaevandamisjäätmete käitlemisega seotud mõju;

• mõju inimese heaolule, tervisele ja varale (sh joogiveevarustus ning õhusaaste, müra,

vibratsiooni, valgusreostuse ja maakasutuseväärtuse muutuse mõju ning erinevate

mõjude koosmõju);

• mõju maastikule (sh väärtuslikele maastikele);

• mõju kultuuripärandile;

• loodusvarade (sh maavarade) säästlik kasutamine;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• seosed teiste asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega, sh

maakonnaplaneeringud ja nende teemaplaneeringud jmt.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse elluviimisest tulenevat võimalikku olulist

keskkonnamõju. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju (ehitusaegsed ning

kasutusperiood). KMH aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva

võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks või positiivse mõju

suurendamiseks. Vajadusel pakutakse välja ka alternatiivseid lahendusi.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

56

7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus

KMH viiakse läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

kohaselt. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning

tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 7.1 toodud

intervallskaala alusel ning töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja asjakohastest allikatest,

sh:

• Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat (Tõnis Põder, 2017);

• Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend (Keskkonnaministeerium,

september 2017);

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset (võrdlevat)

analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate

keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui

keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes

subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui

ka objektiivset hinnangut (uuringute jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse

põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud tegevuse

elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis

võivad viia muutusteni keskkonnaelementides.

KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate

keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises

optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse

eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud

uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud

saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse.

Konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega.

Alternatiivide võrdlemise tulemusena valitakse eelistatud tegevuslahendus. Alternatiivide

võrdlemiseks kasutatakse üldtunnustatud võrdlusmetoodikaid.

KMH koostamise käigus tuuakse välja detailsed leevendusmeetmed ning tegevuse võimaliku

mõju seirekava.

Võimaliku keskkonnamõju esinemisel adekvaatse hinnangu andmiseks tuleb läbi viia vähemalt

järgnevad uuringud:

• hüdrogeoloogiline modelleerimine – viimane teadaolev hüdrogeoloogiline

modelleerimine viidi läbi 2009. aastal, mistõttu oleks vajalik andmeid uuendada. Samuti

on vajalik arvestada kaevandamise aastamäärade tõstmisest tingitud võimalike

muutustega. Seejuures tuleks modelleerida sammuga vähemalt iga 500 m tagant ning

hinnata ka vertikaalset mõju.

• arheoloogiline eeluuring – taotletava mäeeraldise alal on lisaks eelpool mainitud

looduslikele pühapaikadele veel teateid teadaolevate, aga mitte kaitse all ega arvel

olevate muististe kohta, samuti teateid arheoloogiliste leidude leidmisest, mille

leiukohtades pole arheoloogilist uurimist veel läbi viidud. Muinsuskaitseseaduse § 31

lg 3 sätestab, et kinnisasjal, kus ameti andmetel võib ajalooliste allikate põhjal leiduda

arheoloogilisi esemeid või arheoloogiline kultuurkiht, tehakse KeHJS tähenduses KMH

käigus arheoloogiline uuring. Tegemist on arheoloogilise eeluuringuga, mille eesmärk

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

57

on välja selgitada kultuuripärandi võimalik esinemine kaevetööde alal. Eeluuring ei ole

vajalik kogu mäeeraldise alal, vaid see on nõutav šahtide või muude maapealsete

rajatiste puhul, millega kaasnevad pinnase- ja kaevetööd. Juhul, kui eeluuringute käigus

avastatakse nendes kohtades arheoloogilist kultuurkihti, tuleb arvestada edasiste

kultuuripärandi kaitsest tulenevate tingimustega (arheoloogiliste kaevamiste või

kaevetööde arheoloogilise jälgimise vajadusega, vajadusel säilitamisega).

KMH aruande koostamisel arvestatavad varasemad uuringud

• Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja

Aidu karjääri sulgemisega (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009);

• Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajanduslike mõjude uuring (OÜ CUMULUS

CONSULTING, 2009);

• Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisega

keskkonnamõju hindamise aruanne (AS KOBRAS, 2010);

• Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine

(Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2013);

• Uus-Kiviõli uuringuväljale tööstusterritooriumi kavandamisega ning kaevanduse

ekspluateerimisega kaasnevad eeldatavad mõjud Aidu rekreatsioonialale ning Uus-

Kiviõli kaevanduse ja tööstusterritooriumi mõjualale, mõjude eeldatava ulatuse

tsoneerimine (OÜ Alkranel, 2013);

• Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, 2014);

• Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (Keskkonnaministeerium, 2015);

• Rakendusuuring kaevandustundlikkuse määramiseks (AS MAVES, 2015);

• Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust looduslikule Natura 2000 alade inventuur (Ramboll

Eesti AS, 2015);

• Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel asuvate vaatluskaevude ja veehaarete revisjoni

tulemused (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015);

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, 2017);

• Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike

tingimuste põhjal (Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis ja AS MAVES, 2018);

• Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri- ja

abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa ala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine (Alkranel OÜ, 2014);

• Projekt. Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja

pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos

alternatiivsete leevendusmeetmetega. Kaevanduste ja jäätmetekke mõju maastikele

kaitsealadel – parim praktika (Tartu Ülikool, 2016-2018);

• Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale

ning selle indikaatorid (WEC Eesti, 2014);

• Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest

Mäetaguse asulas (OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2005. Töö nr 05/0066);

• Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa

viljelusväärtusele (Eesti Maaviljeluse Instituut, Saku 2002);

• Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030 (Tallinna

Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2013);

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

58

• Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele

(Eesti Maaviljeluse Instituut, Saku 2005);

• Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring (Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK

projekt nr.11735).

KMH käigus viiakse läbi Natura asjakohane hindamine.

KMH aruande koostamise käigus teostatakse Natura hindamine vastavalt sellekohastele

õigusaktidele ja metoodilistele juhenditele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida

viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Tuginetakse

Euroopa Komisjoni uuendatud juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4

sätete kohta“ (Euroopa Komisjoni teatis 28.09.2021) ja juhendile "Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013,

uuendatud 2016 ja 2019).

Natura asjakohases hindamises hinnatakse mõjusid Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide

saavutamise suhtes ning ala soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele. Hindamisel

arvestatakse nii olemasolevaid andmeid kui ka KMH käigus läbiviidavate uuringute tulemusi.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

59

8. KMH protsessi ajakava

KMH programmi protsessi orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. KMH programmi ja

aruande eelnõu avalikustamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule.

Tabel 8.1 KMH programmi protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava (seisuga november 2021)

Tööde nimetus Ligikaudne lõpptähtaeg

KMH algatamine Aprill 2021

KMH programmi koostamine Oktoober 2021

KMH programmi esitamine otsustajale November 2021

KMH programmi kohta asjaomaste asutuste

seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja

täiendamine

Märts 2022

KMH programmi avalikustamise korraldamine,

avalik väljapanek ja avalik arutelu

Mai 2022

Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute

analüüsimine ja vajadusel programmi

täiendamine

Juuni 2022

KMH programmi esitamine otsustajale nõuetele

vastavuse kontrollimiseks

Juuli 2022

KMH programmi nõuetele vastavaks

tunnistamise otsus

August 2022

KMH aruande koostaja leidmiseks hanke

läbiviimine ning KMH koostaja valmimine

Oktoober 2022

KMH aruande koostamine ja uuringute

läbiviimine ning esitamine otsustajale

November 2023

KMH aruande kohta asjaomaste asutuste

seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja

KMH aruande täiendamine lähtuvalt

seisukohtadest

Jaanuar 2024

KMH aruande avalikustamise korraldamine,

avalik väljapanek ja avalik arutelu

Märts 2024

Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute

analüüsimine ja vajadusel aruande täiendamine

Märts 2024

KMH aruande esitamine otsustajale nõuetele

vastavuse kontrollimiseks

Aprill 2024

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise

otsus

Juuni 2024

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

60

9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud

tegevuse vastu

Isikud ja asutused (sh asjaomased asutused), keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada, on esitatud tabelis 9.1. Tabelis toodud isikute teavitamine toimub kas e-kirja või kirja

teel (ametiasutused, naaberkinnistute omanikud) ja ajalehe, portaali Ametlikud Teadaanded ja

üldkasutatavasse kohta või hoonesse paigaldatud teate vahendusel (laiem avalikkus).

Teavitamist korraldab Keskkonnaamet.

Tabel 9.1 Kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud isikud ja asutused

Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega

Keskkonnaamet Otsustaja

Alutaguse Vallavalitsus Kavandatav tegevus asub haldusalas. Asjaomane

asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja

aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse

KMH aruanne.

Lüganuse Vallavalitsus

Vinni Vallavalitsus Kavandatava tegevuse mõjuala ulatub haldusalasse.

Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH

programmile ja aruandele seisukohta ja kellega

kooskõlastatakse KMH aruanne.

Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine:

loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise

korraldamine. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse

KMH programmile ja aruandele seisukohta ja

kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Põllumajandus- ja Toiduamet Kavandatava tegevuse alal ja mõjualas esinevad

maaparandussüsteemid. Asjaomane asutus, kellelt

küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Riigimetsa Majandamise Keskus Kavandatava tegevuse maa-alal ja mõjualas

riigimetsa haldaja. Asjaomane asutus, kellelt

küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Terviseamet Piirkonna inimeste tervise ja heaolu järelevalvaja (sh

müra, õhusaaste, vibratsioon jm). Asjaomane asutus,

kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Muinsuskaitseamet Piirkonna pärandkultuuri ja kultuuriväärtuste

säilimise eest seisja. Asjaomane asutus, kellelt

küsitakse KMH programmile ja aruandele

seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH

aruanne.

Transpordiamet Riigimaanteede korrashoid ja hooldus. Asjaomane

asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja

aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse

KMH aruanne.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

61

Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega

Valitsusvälised organisatsioonid ja

keskkonnaühendused

KeHJS § 16 lg 3

Kavandatud tegevuse asukoha

kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikud

KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1

Isikud, kelle valduses olevat

kinnisasja kavandatud tegevus

mõjutab määral, mis ületab oluliselt

tavapärast mõju

KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1

Laiem avalikkus, asjast

huvitatud/mõjutatud isikud, nt

piirkonna elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist huvitatud isikud,

KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

62

10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta

Arendajad – Enefit Power AS (Keskterritooriumi 1, 40107 Narva-Jõesuu Auvere küla).

Kontaktisikud: Kairi Otsiver (+372 5661 9824; [email protected]), Edith Naarits (+372

5450 1174; [email protected]).

VKG Kaevandused OÜ (Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve). Kontaktisikud: Imre Aruoja

(+372 5683 8762; [email protected]), Erika Sulg (+372 5649 4980; [email protected]).

Otsustaja – Keskkonnaamet (Roheline 64, 80010 Pärnu). Kontaktisikud: Lilli Tamm (+372

5699 2028; [email protected]), Kristy Käärid (5697 0408;

[email protected]).

Ekspert (KMH programmi koostaja) – OÜ Alkranel (Riia 15b, 51010 Tartu). Juhtekspert:

Alar Noorvee (+372 736 6676; +372 5540 579; [email protected]).

KMH programmi koostanud ekspertrühma koosseis:

• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KMH juhtekspert (KMH litsents nr 0098);

• Paula Nikolajeva (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant;

• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant.

KMH aruande koostamiseks viiakse läbi uus hange.

Ekspertgrupp KMH aruande koostamiseks:

• KMH juhtekspert – litsentseeritud ekspert, kes vastab KeHJS nõuetele. Juhteksperdi

ülesanne on KMH protsessi ja meeskonna juhtimine ning erialekspertide seisukohtade

sidumine terviklikuks.

• Hüdrogeoloog (veetaseme alanemine ja sellega seotud mõjud)– kellel on

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute alal.

• Geoloogia ja mäetööde ekspert (kaevandamistegevusega seotud erinevad mõjud) –

kellele on omistatud diplomeeritud mäeinsener, tase 7, või volitatud mäeinsener, tase 8

kutse.

• Elustiku ekspert (mõju elupaikadele ja kaitsealustele liikidele ning rohevõrgustikule)

– kellel on bioloogia valdkonna haridus ning mh varasem kogemus Natura asjakohasel

hindamisel.

• Ornitoloog (mõju linnustikule) – kellel on zooloogia valdkonna haridus.

• Kultuuriliste mõjude ekspert (arheoloogilise eeluuringu läbiviimine) – kellele on

omistatud pädevustunnistus arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.

• Ekspertrühma peavad kuuluma ka spetsialistid, kellel on varasem kogemus järgmiste

mõjuvaldkondade hindamisel:

o müra;

o vibratsioon;

o õhusaaste;

o veekvaliteet.

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

63

Kasutatud materjalid

Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (2021)

Alutaguse valla üldplaneering (2020)

AS Kobras. (2010). Ida-Virumaa Mailda ja Mäetaguse vald Eesti Energia kaevandused AS

kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

AS Maves. (2014). Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne. Tallinn.

CleanEST. (2020). Vahekokkuvõte – olukord Purtse jõel.

https://lifecleanest.ee/blogi/vahekokkuvote-olukord-purtse-joel

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Maves AS. (2016). Jääkreostusobjektide

inventariseerimine 2014-2015. Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes jääkreostuse ohutustamise

eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne.

Enefit Kaevandused AS Uus-Kiviõli kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine.

Seletuskiri (2019)

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017)

Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu

karjääri sulgemisega (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2009);

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016)

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade

piirkonna ruumiline planeering (2001)

Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. (2021). https://kotkas.envir.ee/?represented_id=

Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2018)

Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021)

Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

(2019)

Maa-ameti kaardirakendused (2021)

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017)

Maidla valla üldplaneering (2007)

OÜ Inseneribüroo STEIGER. (2014). Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised

uuringud. Savala ürgoru mõju uuring Uus-Kiviõli kaevandusele. Töö nr 14/1242

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (2015)

Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/329491 muutmise taotluse ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmise taotluse KMH programm, Alkranel OÜ, 2021

64

Ramboll Eesti AS. (2015). Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000

alade inventuur.

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse maavara kaevandamise loa muutmine.

Seletuskiri (2019)

1

LISA 1. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad vääriselupaigad

2

Jrk. nr KKR kood

1 VEP209762

2 VEP128079

3 VEP157012

4 VEP207365

5 VEPL01164

6 VEP207361

7 VEP128060

8 VEP128062

9 VEP128063

10 VEP204373

11 VEP204374

12 VEP000138

13 VEP116021

14 VEP128055

15 VEP128056

16 VEP128057

17 VEP128061

18 VEP128080

19 VEP157008

20 VEP157010

21 VEP128067

22 VEP128068

23 VEP157058

24 VEP204319

25 VEP157047

26 VEP204316

27 VEP204365

28 VEP157069

Jrk. nr KKR kood

29 VEP157053

30 VEP157005

31 VEP157068

32 VEPL00602

33 VEP157074

34 VEP157025

35 VEP157004

36 VEP157070

37 VEP116020

38 VEP116001

39 VEP103131

40 VEP157037

41 VEP157040

42 VEP157045

43 VEP157073

44 VEPE00524

45 VEP157072

46 VEPE00548

47 VEPE00549

48 VEPE00534

49 VEP205506

50 VEP205507

51 VEP205508

52 VEP205510

53 VEP205802

54 VEP000139

55 VEP157031

56 VEP157017

Jrk. nr KKR kood

57 VEP157018

58 VEP157021

59 VEP157026

60 VEP157029

61 VEP157032

62 VEP157034

63 VEP157060

64 VEP206534

65 VEP205252

66 VEP207357

67 VEP207362

68 VEP207363

69 VEP207366

70 VEP207367

71 VEP157086

72 VEP157009

73 VEP157003

74 VEP157006

75 VEP157013

76 VEP157015

77 VEP157028

78 VEP204317

79 VEP157048

80 VEP157050

81 VEPL02077

82 VEP128082

83 VEP128078

84 VEP204370

Jrk. nr KKR kood

85 VEP207381

86 VEP207382

87 VEP157007

88 VEP128059

89 VEP157059

90 VEP128065

91 VEP128058

92 VEP000131

93 VEP204776

94 VEP205249

95 VEP205251

96 VEP157061

97 VEP207384

98 VEP207385

99 VEP208694

100 VEP128054

101 VEP128066

102 VEP157049

103 VEP128081

104 VEP128077

105 VEP157033

106 VEP207369

107 VEP207370

108 VEP207371

109 VEP207373

110 VEP207374

111 VEP207375

112 VEP207376

3

Jrk. nr KKR kood

113 VEP207380

114 VEPE00535

115 VEPE00536

116 VEPE00537

117 VEPE00544

118 VEPL01378

119 VEPL01874

120 VEP157036

121 VEP157002

122 VEP157014

123 VEP208696

124 VEP209134

125 VEP209762

126 VEP128079

127 VEP157011

128 VEP157012

129 VEP207361

130 VEP128060

131 VEP128062

132 VEP128063

133 VEP204373

134 VEP204374

135 VEP157016

136 VEPL00601

137 VEPL00755

138 VEP205250

139 VEP207364

140 VEPL00814

Jrk. nr KKR kood

141 VEP157044

142 VEP205509

143 VEP128064

144 VEP204129

145 VEP206751

146 VEP207360

147 VEP207377

148 VEP207378

149 VEP207379

150 VEP207383

151 VEP207425

152 VEP157051

153 VEP207365

154 VEPL01164

1

LISA 2. Kavandatava tegevuse mõjualas esinevad kaitsealused liigid

2

Liigi nimetus Liigi tüüp

I kaitsekategooria

Pteromys volans (lendorav)

Loomaliik

Aquila pomarina (väike-konnakotkas)

Ciconia nigra (must-toonekurg)

Calidris alpina schinzii (niidurüdi)

Lagopus lagopus (rabapüü)

Aquila chrysaetos (kaljukotkas)

Amylocystis lapponica (poropoorik) Seened ja samblikud

Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein) Taimeliik

II kaitsekategooria

Triturus cristatus (harivesilik)

Loomaliik

Vespertilionidae sp. (nahkhiirlane)

Tetrao urogallus (metsis)

Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)

Accipiter gentilis (kanakull)

Picoides tridactylus (laanerähn)

Aegolius funereus (karvasjalg-kakk)

Podiceps auritus (sarvikpütt)

Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)

Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja)

Gallinago media (rohunepp)

Limosa limosa (mustsaba-vigle)

Parmeliella triptophylla (väike nõgisamblik) Seened ja samblikud

Hammarbya paludosa (sookäpp)

Taimeliik

Cinna latifolia (laialehine nestik)

Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)

Listera cordata (väike käopõll)

Botrychium multifidum (kummeli-võtmehein)

Glyceria lithuanica (kahar parthein)

3

Liigi nimetus Liigi tüüp

III kaitsekategooria

Dryocopus martius (musträhn)

Loomaliik

Rana arvalis (rabakonn)

Rana temporaria & Rana arvalis (pruunid konnad)

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp)

Triturus vulgaris (tähnikvesilik)

Buteo buteo (hiireviu)

Bufo bufo (harilik kärnkonn)

Tetrastes bonasia (laanepüü)

Tetrao tetrix (teder)

Rana temporaria (rohukonn)

Grus grus (sookurg)

Lanius excubitor (hallõgija)

Numenius phaeopus (väikekoovitaja)

Pluvialis apricaria (rüüt)

Tringa glareola (mudatilder)

Tringa nebularia (heletilder)

Tringa totanus (punajalg-tilder)

Skeletocutis odora (taiga-peenpoorik)

Seened ja samblikud

Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik)

Leptogium saturninum (haava-tardsamblik)

Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik)

Evernia divaricata (pikk lõhnasamblik)

Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)

Taimeliik

Huperzia selago (harilik ungrukold)

Neckera pennata (sulgjas õhik)

Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp)

Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp)

4

Liigi nimetus Liigi tüüp

Goodyera repens (roomav öövilge)

Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp)

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)

Listera ovata (suur käopõll)

Epipactis palustris (soo-neiuvaip)

Ulmus laevis (künnapuu)

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)

Anastrophyllum hellerianum (Helleri ebatähtlehik)

Lycopodium clavatum (karukold)

Sphagnum wulfianum (Wulfi turbasammal)

Scapania apiculata (süstjas skapaania)

Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)

1

LISA 3. Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas paiknevad puurkaevud

2

Jrk. nr KKR kood Seisukord

1 PRK0057366 Töötav

2 PRK0002291 Töötav

3 PRK0002295 Töötav

4 PRK0002310 Töötav

5 PRK0002308 Töötav

6 PRK0051504 Töötav

7 PRK0002312 Töötav

8 PRK0002314 Töötav

9 PRK0002300 Töötav

10 PRK0057367 Töötav

11 PRK0013609 Töötav

12 PRK0002258 Töötav

13 PRK0054555 Töötav

14 PRK0015533 Töötav

15 PRK0058639 Töötav

16 PRK0013588 Töötav

17 PRK0004008 Töötav

18 PRK0004009 Töötav

19 PRK0004011 Töötav

20 PRK0002410 Töötav

21 PRK0026267 Töötav

22 PRK0050397 Töötav

23 PRK0002297 Töötav

24 PRK0056250 Töötav

25 PRK0002232 Töötav

26 PRK0004159 Töötav

27 PRK0025900 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

28 PRK0004010 Töötav

29 PRK0003738 Töötav

30 PRK0053725 Töötav

31 PRK0022410 Töötav

32 PRK0054765 Töötav

33 PRK0020975 Töötav

34 PRK0020151 Töötav

35 PRK0005564 Töötav

36 PRK0050693 Töötav

37 PRK0026250 Töötav

38 PRK0013612 Töötav

39 PRK0013522 Töötav

40 PRK0004240 Töötav

41 PRK0004228 Töötav

42 PRK0013567 Töötav

43 PRK0004230 Töötav

44 PRK0004229 Töötav

45 PRK0019666 Töötav

46 PRK0014408 Töötav

47 PRK0013547 Töötav

48 PRK0002590 Töötav

49 PRK0002594 Töötav

50 PRK0013568 Töötav

51 PRK0025897 Töötav

52 PRK0013590 Töötav

53 PRK0016361 Töötav

54 PRK0019626 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

55 PRK0002331 Töötav

56 PRK0002332 Töötav

57 PRK0021129 Töötav

58 PRK0004233 Töötav

59 PRK0005868 Töötav

60 PRK0019630 Töötav

61 PRK0055997 Töötav

62 PRK0003736 Töötav

63 PRK0013479 Töötav

64 PRK0002580 Töötav

65 PRK0023373 Töötav

66 PRK0004122 Töötav

67 PRK0002328 Töötav

68 PRK0004025 Töötav

69 PRK0004028 Töötav

70 PRK0019631 Töötav

71 PRK0002329 Konserveeritud

72 PRK0004168 Töötav

73 PRK0002582 Töötav

74 PRK0002581 Töötav

75 PRK0009098 Töötav

76 PRK0016703 Töötav

77 PRK0002321 Töötav

78 PRK0013544 Töötav

79 PRK0004024 Töötav

80 PRK0013519 Töötav

81 PRK0025473 Töötav

3

Jrk. nr KKR kood Seisukord

82 PRK0021967 Töötav

83 PRK0004227 Töötav

84 PRK0004026 Töötav

85 PRK0004002 Töötav

86 PRK0004173 Töötav

87 PRK0004260 Töötav

88 PRK0002583 Töötav

89 PRK0002584 Töötav

90 PRK0002591 Töötav

91 PRK0002592 Töötav

92 PRK0016749 Töötav

93 PRK0002414 Töötav

94 PRK0019605 Töötav

95 PRK0026266 Töötav

96 PRK0002304 Töötav

97 PRK0051369 Töötav

98 PRK0055119 Töötav

99 PRK0002422 Töötav

100 PRK0002231 Töötav

101 PRK0016418 Töötav

102 PRK0002445 Töötav

103 PRK0020976 Töötav

104 PRK0002630 Töötav

105 PRK0003739 Töötav

106 PRK0004023 Töötav

107 PRK0004022 Töötav

108 PRK0002298 Töötav

109 PRK0002327 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

110 PRK0004225 Töötav

111 PRK0062725 Töötav

112 PRK0062727 Töötav

113 PRK0062726 Töötav

114 PRK0061300 Töötav

115 PRK0061834 Töötav

116 PRK0061832 Töötav

117 PRK0061835 Töötav

118 PRK0061833 Töötav

119 PRK0052619 Töötav

120 PRK0050276 Töötav

121 PRK0002294 Töötav

122 PRK0002303 Töötav

123 PRK0002307 Töötav

124 PRK0050275 Töötav

125 PRK0050273 Töötav

126 PRK0002292 Konserveeritud

127 PRK0002306 Konserveeritud

128 PRK0002305 Töötav

129 PRK0002325 Töötav

130 PRK0052055 Töötav

131 PRK0002317 Töötav

132 PRK0050623 Töötav

133 PRK0002299 Töötav

134 PRK0002315 Töötav

135 PRK0002301 Töötav

136 PRK0002235 Töötav

137 PRK0005410 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

138 PRK0009001 Töötav

139 PRK0004246 Töötav

140 PRK0004236 Töötav

141 PRK0019398 Töötav

142 PRK0004265 Töötav

143 PRK0014898 Töötav

144 PRK0005895 Töötav

145 PRK0004121 Töötav

146 PRK0002330 Töötav

147 PRK0003719 Töötav

148 PRK0003720 Töötav

149 PRK0002589 Töötav

150 PRK0002598 Töötav

151 PRK0002593 Töötav

152 PRK0002595 Töötav

153 PRK0018066 Töötav

154 PRK0013505 Töötav

155 PRK0019607 Töötav

156 PRK0019615 Töötav

157 PRK0013545 Töötav

158 PRK0002316 Töötav

159 PRK0002293 Töötav

160 PRK0015903 Töötav

161 PRK0016309 Töötav

162 PRK0012290 Töötav

163 PRK0013586 Töötav

164 PRK0013599 Töötav

165 PRK0013587 Töötav

4

Jrk. nr KKR kood Seisukord

166 PRK0013518 Töötav

167 PRK0016663 Töötav

168 PRK0019606 Töötav

169 PRK0016664 Töötav

170 PRK0009002 Töötav

171 PRK0002405 Töötav

172 PRK0014442 Töötav

173 PRK0002230 Töötav

174 PRK0016107 Töötav

175 PRK0019672 Töötav

176 PRK0013543 Töötav

177 PRK0026456 Töötav

178 PRK0002313 Töötav

179 PRK0002402 Töötav

180 PRK0019620 Töötav

181 PRK0004235 Töötav

182 PRK0016621 Töötav

183 PRK0005844 Töötav

184 PRK0002417 Töötav

185 PRK0005817 Töötav

186 PRK0003661 Töötav

187 PRK0002296 Töötav

188 PRK0002322 Töötav

189 PRK0002309 Töötav

190 PRK0005411 Töötav

191 PRK0005864 Töötav

192 PRK0057563 Töötav

193 PRK0019649 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

194 PRK0002413 Töötav

195 PRK0014952 Töötav

196 PRK0014379 Töötav

197 PRK0005897 Töötav

198 PRK0002964 Töötav

199 PRK0056832 Töötav

200 PRK0004226 Töötav

201 PRK0016387 Töötav

202 PRK0004119 Töötav

203 PRK0052810 Töötav

204 PRK0026268 Töötav

205 PRK0026249 Töötav

206 PRK0004021 Töötav

207 PRK0002403 Töötav

208 PRK0052471 Töötav

209 PRK0053583 Töötav

210 PRK0024211 Töötav

211 PRK0024212 Töötav

212 PRK0024213 Töötav

213 PRK0013468 Töötav

214 PRK0050813 Töötav

215 PRK0020977 Töötav

216 PRK0060649 Töötav

217 PRK0060703 Töötav

218 PRK0058151 Töötav

219 PRK0058154 Töötav

220 PRK0013458 Töötav

221 PRK0003737 Töötav

Jrk. nr KKR kood Seisukord

222 PRK0013600 Töötav

1. Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 10032389

Ärinimi / Nimi Enefit Kaevandused AS

Kontaktisik Edith Naarits

Kontaktisiku telefon +37254501174

Kontaktisiku e-post [email protected]

Tegevusvaldkond

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõtte põhitegevusalaks on põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine (EMTAK 06101).

EK ja VKGK vaheline koostööleping võimaldab kasutada rikastamiseks Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi, laiendades sealset rikastamise võimekust. Pärast koostööleppe sõlmimist on avanenud võimalus planeerida UK ja UK II kaevandatava mäemassi transport ning esmane töötlus selliselt, et kasutatakse juba olemasolevat Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumi. Selline lahendus vähendab uue tööstusterritooriumi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju, muu hulgas välditakse mäemassi transpordiks vajaliku lintkonveieri rajamist endise Aidu karjääri territooriumil arendatava veespordikeskuse ja virgestusala vahetusse naabrusesse. Kuna loa muutmisega kaasneb ka vältimatult kaasnevate keskkonnamõjude hindamine siis on otstarbekas hinnata ka uue võimaliku logistilise lahenduse alternatiivi. KMH käigus selguvad ka muud asjaolud, mis on aluseks käesoleva loa taotluse täiendamisele.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Põlevkivi kaevandamise käigus võib kaasneda müra ning tolm.

Tegevuskoht

Tegevuskoha nimetus Uus-Kiviõli kaevanus

Tegevuskoha aadress Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood 1139

Katastritunnus

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6581620, Y: 674373

Käitise territoorium

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Uus-Kiviõli kaevandusjäätmete hoidla

Kood

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond X: 6581620, Y: 674373

Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine

Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma

Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla

Komplekstegevus

Komplekstegevuse selgitus muu korral

Asukoha üldiseloomustus Täpne kaevandusjäätmete hoidla asukoht selgub KMH käigus.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus

Seotud failid

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)

kaevandusjäätmete kogumine ja ladustamine D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse) 3 000 000 3 000 000

2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul3/12

2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Uus-Kiviõli kaevandusjäätmete hoidla

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

3 000 000 3 000 000 3 000 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

3 000 000 D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus.

2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus.

2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus.

Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid

1. kaevandusjäätmete kogumine ja ladustamine

D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

Jäätmekäitlustoiming on kirleldatud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisjäätmekavas. Täpsem info selgub KMH käigus.

Jäätmekäitlustoiming on kirleldatud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamisjäätmekavas. Täpsem info selgub KMH käigus.

Lisa 1: UK_kaevanda

misjaatmekava_EK.p

df

Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta

4/12

2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus.

2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane.

2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH käigus.

2.11. Lisad

3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t)

Jäätmehoidla - B-kategooria 36 000 000 0

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: UK_kaevandamisjaatmekava_EK.pdf

Prügila käitamine

Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Jäätmehoidla käitamine

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

5/12

3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu.

3.2. Veevõtt

3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane

3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu.

3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu.

3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane

3.3. Heitvesi Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu.

3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu.

3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine 6/12

Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu.

3.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandust planeerivad Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ ühiselt, millest tulenevalt Enefit Kaevandused AS kuuluvat taristut võib VKG Kaevandused OÜ kasutada. Põlevkivi kaevandamisega alustab ennem VKG Kaevandused OÜ, seetõttu on vee osa kajastatud Uus-Kiviõli II keskkonnaloa taotluses. Tulevikus hakkab Enefit Kaevandused AS veekasutust deklareerima Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa kaudu.

3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

3.4.1. Veekogu süvendamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine) Ei ole asjakohane

3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane

3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

3.6. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria

7/12

Vorm ei ole asjakohane. Välisõhuga seonduv, sh heiteallikad, kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.2. Heiteallikad Vorm ei ole asjakohane. Välisõhuga seonduv, sh heiteallikad, kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263). Uus-Kiviõli kaevanduse tuulutamiseks kasutatakse ventilaatoreid, mida paigaldatakse maa alla. Ventilaatorite kasutamisest tulenev keskkonnamõju on lokaalne. Nagu Ojamaa kaevanduses juhitakse saastatud õhk külgstreki kaudu tuulutusstrekki ja sealt edasi šurfi kaudu maa peale. Šurfide asukohad valitakse vastavalt lõhketööde plaanile ja maapealsele situatsioonile. Tuulutusšurfide arv ning võimalikud asukohad selguvad KMH protsessis ning asukohad täpsustuvad kaevanduse töö käigus.

4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

4.4.1. Üldandmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane.

4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane.

4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

8/12

Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.11. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.4.17. Lisad

9/12

Vorm ei ole asjakohane.

4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Vorm ei ole asjakohane. Andmed selguvad KMH ning uue LHK projekti käigus ja kajastatakse VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevanduse keskkonnaloas (L.ÕV/325263).

5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 11

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.

Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.80

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

10/12

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 10.07.2008

2 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 10.07.2008

3 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 10.07.2008

Geoloogilised uuringud

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri

Geoloogiafondi number 7957

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 10 000 tuh t 138 483.597 tuh t

11/12

5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Vorm ei ole asjakohane.

6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

7. Taotluse lisad

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Põlevkivi kaevandamine.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, 42301 Ida-Viru maakond.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Mõjutab: õhk, vesi, pinnas. Ei mõjuta: märg, ranna- ja merealasid, looduse koostisi.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Mõjutab oluliselt põhjavett.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Nimetus Manus Luba Lisa 7: Uus_Kivioli_kaevanduse_kaevandamisluba.pdf

Seirekava Lisa 8: Enefit_Kaevandused_AS_Uus_Kivioli_kaevanduse_voimalike_keskkonnamojude_taiendatud_seirekava_esitamine.msg

Taotlus Lisa 9: EE_UK.zip

12/12