hävinud, järgib see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.
Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringus väikeelamu maa-alale
seatud tingimuste kohaselt.
Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise
asustusega alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on
linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii
olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena),
maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised,
kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning
mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. Maakonnaplaneeringus on linnalise
asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja
teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes.
Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud,
et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude
ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda
avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada
keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane
kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang (Lisa 2), kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ,
(reg nr 12913059).
Eelhinnangu koostaja on välja toonud meetmed keskkonnamõju vähendamiseks ja
tingimused planeeringu koostamiseks:
1. Planeeritavale alale näha ette võimalus erinevate funktsioonide (nt kauplus, lasteaed
jms) planeerimiseks Nigula teega külgnevale alale seades alale paindliku
maakasutuse, mis võimaldaks alale tuua erinevaid teenuseid ja vähendaks seeläbi
teataval määral vajadust autokasutuse järele.
2. Planeeritava ala sademeveesüsteem planeerida nõnda, et eesvooludesse jõudva
sademevee tipukoormus oleks võimalikult hajutatud. Samuti tagada
maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Vajadusel teha koostööd
naaberkinnistute omanikega.
3. Detailplaneeringus seada tingimused normatiivse müra tagamiseks siseruumides.
4. Näha ette haljasvöönd müraallikate (lennujaam, krossirada) suunas laiusega u 100 –
120 m (täpne laius ja ulatus antakse detailplaneeringuga). Planeeritava haljasvööndi
sisse võib arvestada võimaliku tulevase teekoridori planeeritava ala idaservas.
5. Detailplaneeringuga näha planeeringualale ette lähipuhkeala, mis võib olla
haljaspuhvri koosseisus.
6. Planeeritava ala siseselt pöörata tähelepanu liiklusalade planeerimisele. Vältida
pikki sirgeid tänavalõike või planeerida rahustatud liiklust. Soovitav on planeerida
selline tänavaruum, mis on piisavalt ohutu ka rattaga sõitmiseks, kuna tänavaruum
võib olla vahel ka nt laste mängumaa ja/või jalakäijate ruum.
7. Koostöös Tori vallaga arvestada laiema teedevõrgustiku plaanidega sh
kergliiklusteede võrgustikuga, et tagada piirkonna ühendus Sauga aleviku ja Pärnu
linnaga läbi sobiva laiusega perspektiivsete tänavakoridoride piirkonna üldist
arengut silmas pidades.
8. Detailplaneeringu koostamisel läbi viia uuring joogivee ressursi ja reovee
ärajuhtimisese ressursi olemasolu kohta (OÜ Sindi Vesi).