Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise taotluse vastavuskontroll


Meetme tegevus: Toetuse andmise tingimused Ida- Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste toetamiseks
Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse taotluse vastavuskontrolli läbiviimine
(alus MKM kiri 05.04.2024 reg.nr 11-4/24/2371)


Number
Kriteerium
Kriteeriumi abiinfo
Kontrollija 1
TOK TAI konsultant
täidetud/täitmata/ei kohaldu
Kontrollija 2
TOK ettevõtlus- konsultant
täidetud/täitmata
1.
Kinnitan, et olen projekti suhtes erapooletu ja sõltumatu ega ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).
 
Täidetud
Täidetud
2.
Toetuse saajal ei ole taotluse menetlemise hetkel tähtajaks tagasi maksmata tagasinõudeid.
 GBER art 1 lg 4 punktid b, c;
e GBER art 2 p 18
Täidetud
X
3.
Taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
 ÜM § 3 lg 2 p 2
Täidetud
X
4.
Taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud ja taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse
 ÜM § 3 lg 2 p 4
Täidetud
X
5.
Taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.
 ÜM § 3 lg 2 p 6
Täidetud
X
6.
Taotleja toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud.
ÜM § 3 lg 2 p 3
Täidetud
X
7.
Taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks majandusaasta aruande esitamise kohustuse.
ÜM § 3 lg 2 p 5
Täidetud
X
8.
Toetuse taotlejaks on Eesti äriregistrisse kantud äriühing või sihtasutus

Täidetud
X
9.
Taotleja on määratlenud õigesti ettevõtte suuruse (väike, keskmise suurusega või suurettevõte).

Täidetud
X
10.
Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel, ei tegutse taotleja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 1 punkt 3 nimetatud välistatud majandusvaldkondades ja toetust ei taotleta nimetatud sätetes välistatud tegevusteks.
GBER art 2 p 18
Täidetud
X
11.
Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel, ei ole taotleja Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses..
GE nõue.

Täidetud
X
12.
Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel ja taotleja on suurettevõtja, on taotleja viimase kahe majandusaasta jooksul:
1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud väiksem kui 7,5 ja
2) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud üle 1,0.
Vt juhendit Intranetist Käsiraamat -> Valdkond: Läbivad teemad -> Meede/teenus: Raskustes olemise hindamine
GE nõue.
Täidetud
X
13.
Kas taotleja ja taotlus vastavad GBER art 6 lg 2 (ergutava mõju) toodud tingimustele
 
X
Täidetud: eraldi kontrollikohad toodud allpool punktide lõikes
14.
Abi taotlus on esitatud enne projektiga seotud töö alustamist
GBER art 6 lg 2

X
Täidetud.
Taotlus esitati MKMle (allkirjastatud 05.04.2024), MKM delegeeris kontrolli EISile 08.04.2024 e-kirjaga Nr 11-4/24/2371. Projektiga seotud töid ei ole EISile teadaolevalt alustatud (hinnang tugineb avalikele allikatele ning suhtlusele toetuse saajaga, sh ei ole vastavat riigihanget, välja kuulutatud).
15.
Abi läbipaistvus – suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav
mõju, kui abisaaja dokumentatsioon kinnitab, et abi tulemusel kiireneb oluliselt projekti või
tegevuse lõpuleviimine, ning abi andja on seda kontrollinud
GBER art 6 lg 3b
X
Täidetud. Vastavalt TTA-le ei viiks toetuse taotleja projekti ilma toetuseta ellu.
16.
Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja
mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele
GBER art 56 lg 3
X
Täidetud
Toetuse tingimustesse on sisse kirjutatud taristu juurdepääsu tingimused. Taristu kasutamise hind TTAs on turuhind. S.Einaste erkspertiis
17.
Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud
läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid
GBER art 56 lg 4
X
Täidetud
S.Einaste erkspertiis
18.
Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud
GBER art 56 lg 5

X
Täidetud. Eeldatavad kulud on toodud TTAs
19.
Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.
Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel
või tagasinõudmise mehhanismi kaudu
GBER art 56 lg 6
X
Täidetud.
S.Einaste erkspertiis
20.
Tegemist ei tohi olla eriotstarbelise taristuga (GBER art 56 lg 7).
GBER art 56 lg 7
X
Täidetud
TTA kontrollitud S.Einaste poolt
21.
Kestusnõude kohustuse tagamise abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratletud projekti püsikulud ja nende suurus ning katmise allikad.
ÜM § 4 lg 1 p 11
X
Täidetud.
S.Einaste erkspertiis
22.
Toetuse andmine on kooskõlas riigiabi reeglitega.

X
Täidetud
23.
Projekti põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on teostatud korrektsetel alustel, on sisuline ja piisav. Analüüsi alusel saab hinnata, et projekti tegevused vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.
ekspertiis
X
Täidetud
M. Mägi ekspertiis
24.
Projekti põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi teostanud isikul on keskkonnavaldkonna teadmised, ta on spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.

X
Täidetud.
M.Mägi ekspertiis
25.
Kliimakindluse hindamise aruande koostamine on dokumenteeritud ja läbi viidud nõutud metoodika kohaselt, on sisuline ja piisav.

X
Täidetud.
M. Arro ekspertiis

?

Ekspertarvamus projekti „Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi taristu rajamine“ ja „Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kohta“
DNSH hindamise viisid läbi Sirli Pehme, Diana Matejuk ja Liisa Kompus. Hindajate pädevus vastab nõuetele.
Täpsemalt keskkonnaeesmärgid:
1. Kliimamuutuste leevendamine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
2. Kliimamuutustega kohanemine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
3. Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
4. Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
5. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
6. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.

Kommentaarid/küsimused: Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka
kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi.
„Kinnitan, et olen projekti suhtes erapooletu ja sõltumatu ega ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).“
Ekspertarvamuse koostas: Margus Mägi, EASi ja Kredexi ühendasutus, strateegia- ja analüüsiosakonna ekspert.








Kinnitan, et „Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse“ projekti kliimakindluse tagamise analüüs vastab Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele.





Maris Arro
/allkirjastatud digitaalselt/




sisukord
SISSEJUHATUS 4
1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS 5
ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT 5
2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) 8
2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE 8
2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE 9
3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) 11
3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS 11
3.2. OHULE AVATUS 12
3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS 14
KOKKUVÕTE 14
LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE 17


SISSEJUHATUS
Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise projekti kliimakindlust.
2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid.
Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi alale. Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022.a koostatud eskiis1.
Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu.2
Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele.



1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS
Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele.
Projekti raames rajatakse 6-korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. Arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega.
ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT
Projekteeritav digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest, moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2). Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 koostatud eskiis3.


Joonis 1 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi asukoht4

Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on eelkõige negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanusegruppide arvukus kasvab.5
Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks.
Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets. Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüük ning väikese keskkonnamõjuga tootmine ja äriteenindus. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted. 6
Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad.
Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamiseks võetakse kasutusele üks Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidest (krunt 4) pindalaga 9 484 m2 (kasutusotstarve äri- ja tootmismaa). Projekteeritav taristu on vastavuses Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneeringu tingimusega. Projekti raames rajatav hoone on kuuekorruseline. 1 477,6 m² kogupindalaga hoone mahutab eri funktsioonidega alasid:
• 1.korrusel nõupidamis- ja seminariruumid ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega;
• 2.korrusel Startup inkubaatori kontoripind (2- ja 4-kohalised kabinetid ning avatud kontor) koos kööginurga ja nõupidamisruumiga;
• 3. korrusel IKT ettevõtete ja idufirmade üüripinnad koos kööginurga ja nõupidamisruumiga;
• 4. korrusel ettevõtluse tugistruktuuride bürooruumid;
• 5. korrusel bürooruumid ja 4 külaliskorterit;
• 6. korrusel asub katuseterrassiga puhkeala ja hoone tehnosüsteemide ruum.
Hoonete kompleksi juurde on kavandatud parkla, mis mahutab ligi 130 sõidukit. Kinnistul säilitatakse osaliselt kõrghaljastust (hoone ümbruses ja parkimisalal).




Joonis 2 Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntide jaotus (äri- ja tootmismaa krundid märgitud lilla värviga, transpordimaa krundid halliga ja üldkasutatava maa rohelisega, digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus piiritletud oranžiga)7
2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS)
Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega.
2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE
Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 9
Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja10:
• parandada piirkonna mainet;
• tõsta elukeskkonna kvaliteeti;
• parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti;
• tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.
Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest.

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE
Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast11 ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel12. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO2-le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH4, N2O, HFC-s, PFC-s, SF6, NF3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2ekv).
Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 15 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 13 800 kWh-ni13. Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones, mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga.
Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat.
Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele.
Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside heite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium).

Tabel 1. PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE
Kategooria
Ressurss
Kogus aastas
Ühik
Heite-tegur
Ühik
Heide kokku t CO2ekv/a
Heiteteguri viide
Kaugküte
18% põlevkivi generaatorgaas, 82% põlevkivipoolkoksigaas14
59,1
MWh
0,320
t CO2ekv/ MWh
18.9
Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) (kWh)“. Heitetegur on leitud vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele
Võrgu-elekter
Eesti keskmine
105,4
MWh
0,637
t CO2ekv/ MWh
67,4
Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Tavaelekter“
Taastuv-elekter
Päikeseenergia
13,9
MWh
0,000
t CO2ekv/ MWh
0,0
Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Taastuvelekter“

KOKKU




86,3

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks.
Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu.
Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega.
Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtetega.
Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele.
Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist.


3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE)
Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2024. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2074.
Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga.
Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur. Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina.
3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS
Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks potentsiaalseteks kliimaohtudeks, mida järgnevalt analüüsitakse, on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina.
Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline.
Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Projektiga kavandatud taristuobjekti lahenduse on töötatud välja kvalifitseeritud ettevõtte poolt ning arvestatud on seejuures ala pinnase iseloomuga ning vajadusega tagada materjalide ja konstruktsioonide vastupidavus ilmastikutingimustele. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel.
Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks.
Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Kliimatundlikkuse analüüs

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh põud, temperatuuri tõus)
Sademed (sh lumi, jäävihm)
Tormid (sh tuul, äike)
Üleujutused (sh veekogudest, valingvihmadest)
Kohapealsed varad ja protsessid
Väike
Väike
Väike
Väike
Sisendid (vesi, energia)
Väike
Väike
Väike
Väike
Transpordiühendused
Väike
Väike
Väike
Väike
Suurim punktisumma nelja teema puhul
Väike
Väike
Väike
Väike
3.2. OHULE AVATUS
Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi alal Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele.
Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022. aasta kokkuvõtte15 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide16 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks).
Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 17
Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga (1971-2000. a) aastateks 2041-2070 järgnevalt:
• Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra;
• Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%;
• Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt;
• Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%.
• Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid.

Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku18. Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne.
Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav19. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 20. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.21 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul.
Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud.
Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide22 kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu tõttu. Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutamist ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette hoonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega). Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri.
Kavandatava digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormidele avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike, kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3).

Tabel 3. ohule avatus


KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus, põud)
Sademed (sh lumi, jäävihm)
Tormid (sh tuul, äike)
Üleujutus (sh veekogud, valingvihmad)
Praegune kliima
Väike
Väike
Väike
Väike
Tulevane kliima
Keskmine
Väike
Väike
Väike
Suurim punktisumma: praegune + tulevane kliima
Keskmine
Väike
Väike
Väike

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS
Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest.
Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine.
Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4).


Tabel 4. Kliima suhtes haavatavuse analüüs

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus, põud)
Sademed (sh lumi, jäävihm)
Tormid (sh tuul, äike)
Üleujutus (sh veekogud, valingvihmad)
Kliima suhtes haavatavus
Väike
Väike
Väike
Väike

Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp).

KOKKUVÕTE
Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel.
Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaal-majanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud.
Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus, on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“ (vt tabel 5). Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.
Kuna nii kliimatundlikkuse, ohule avatuse kui kliima suhtes haavatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, siis pole vajalik enamik kliimaohtude puhul rakendada täiendavaid maandamismeetmeid lisaks täna taristu ehitusel kavandatule. Erandiks on kohanemine tulevaste potentsiaalsete kuumuse ohtudega, mille mõju hinnang ehitisele on „keskmine“. Selle kliimaohu maandamiseks on soovitatav tulevikus kaaluda järgmist kohanemismeedet:
• Tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamine läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest.
Projekti kliimamuutuste vastupanuvõime suurendamiseks soovitati hindamise tulemusel jätkata kavandatavate meetmetega:
• Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine.
• Rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega.
• Arvestatakse vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.
• Taristu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.
• Rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega.


Tabel 5. KOONDTABEL KLIIMAOHTUDE MÕJUST PROJEKTILE KOOS MAANDAMISMEETMETEGA
KLIIMAOHT
KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS
EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED
TULEVASED MAANDAMISMEETMED

Ehitised, varad ja protsessid
Sisendid
Väljundid
Juurdepääs ja transpordi-ühendused


Kuumus, kuumalaine
Keskmine
Väike
Väike
Väike
Projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine.
Tulevikus saab kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest.
Metsa- ja maastikutulekahju
Väike
Väike
Väike
Väike
Kavandatav projekt ei suurenda tuleriski, kuna rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega. Taristuobjekti kasutus ei näe ette suures mahus süttiva materjali välitingimustes ladestamist.
Ei kohaldu
Põud ja veenappus
Väike
Väike
Väike
Väike
Kuna taristut kasutatakse büroohoonena, siis on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Veevarustus toimub kohalikust ühisveevärgist.
Ei kohaldu
Pakane, külmalaine
Väike
Väike
Väike
Väike
Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama.
Ei kohaldu
Jäide, külmumis-sulamistsüklid
Väike
Väike
Väike
Väike
Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel ja juhendmaterjalidel. Kavandatud taristuobjekt saab olema osaks kaasaegsest äri- ja logistikapargist, kus on tagatud pargi kasutajatele ligipääs uutele kommunikatsiooniühendustele. Arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud ekstreemsete ilmastikunähtustega kaasnevad elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul.
Ei kohaldu
Tugev tuul, torm
Väike
Väike
Väike
Väike
Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Taristuobjekti alal ja ümbruses on plaanis haljastust teatud määral säilitada.
Ei kohaldu
Tugevad sademed
Väike
Väike
Väike
Väike
Hoone projekteerimisel on arvestatud võimaliku lumekoormuse ning lumetõrje vajadusega. Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.
Ei kohaldu
Maalihe
Väike
Väike
Väike
Väike
Objekti asukoha valik (hoone ei asu looduslikul nõlval ega selle läheduses, pehme pinnasega ranniku alal), väldib maalihete riski.
Ei kohaldu
Veetaseme tõus, sh hoovihmast tingitud üleujutus
Väike
Väike
Väike
Väike
Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Samas ümbritseb taristuobjekti piisavalt looduslikku pinnakattega haljasalasid, mis tagab sulavee ärajuhtimise ilma häiringuid tekitama. Taristu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.
Ei kohaldu

LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE
Lisatud aruandele eraldi failina.











•
•


Meetme tegevus: Toetuse andmise tingimused Ida- Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste toetamiseks
Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse taotluse vastavuskontrolli läbiviimine
(alus MKM kiri 05.04.2024 reg.nr 11-4/24/2371)


Number
Kriteerium
Kriteeriumi abiinfo
Kontrollija 1
TOK TAI konsultant
täidetud/täitmata/ei kohaldu
Kontrollija 2
TOK ettevõtlus- konsultant
täidetud/täitmata
1.
Kinnitan, et olen projekti suhtes erapooletu ja sõltumatu ega ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).
 
Täidetud
Täidetud
2.
Toetuse saajal ei ole taotluse menetlemise hetkel tähtajaks tagasi maksmata tagasinõudeid.
 GBER art 1 lg 4 punktid b, c;
e GBER art 2 p 18
Täidetud
X
3.
Taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
 ÜM § 3 lg 2 p 2
Täidetud
X
4.
Taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud ja taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse
 ÜM § 3 lg 2 p 4
Täidetud
X
5.
Taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.
 ÜM § 3 lg 2 p 6
Täidetud
X
6.
Taotleja toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud.
ÜM § 3 lg 2 p 3
Täidetud
X
7.
Taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks majandusaasta aruande esitamise kohustuse.
ÜM § 3 lg 2 p 5
Täidetud
X
8.
Toetuse taotlejaks on Eesti äriregistrisse kantud äriühing või sihtasutus

Täidetud
X
9.
Taotleja on määratlenud õigesti ettevõtte suuruse (väike, keskmise suurusega või suurettevõte).

Täidetud
X
10.
Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel, ei tegutse taotleja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 1 punkt 3 nimetatud välistatud majandusvaldkondades ja toetust ei taotleta nimetatud sätetes välistatud tegevusteks.
GBER art 2 p 18
Täidetud
X
11.
Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel, ei ole taotleja Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses..
GE nõue.

Täidetud
X
12.
Juhul kui toetust taotletakse GE art 56 alusel ja taotleja on suurettevõtja, on taotleja viimase kahe majandusaasta jooksul:
1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud väiksem kui 7,5 ja
2) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud üle 1,0.
Vt juhendit Intranetist Käsiraamat -> Valdkond: Läbivad teemad -> Meede/teenus: Raskustes olemise hindamine
GE nõue.
Täidetud
X
13.
Kas taotleja ja taotlus vastavad GBER art 6 lg 2 (ergutava mõju) toodud tingimustele
 
X
Täidetud: eraldi kontrollikohad toodud allpool punktide lõikes
14.
Abi taotlus on esitatud enne projektiga seotud töö alustamist
GBER art 6 lg 2

X
Täidetud.
Taotlus esitati MKMle (allkirjastatud 05.04.2024), MKM delegeeris kontrolli EISile 08.04.2024 e-kirjaga Nr 11-4/24/2371. Projektiga seotud töid ei ole EISile teadaolevalt alustatud (hinnang tugineb avalikele allikatele ning suhtlusele toetuse saajaga, sh ei ole vastavat riigihanget, välja kuulutatud).
15.
Abi läbipaistvus – suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav
mõju, kui abisaaja dokumentatsioon kinnitab, et abi tulemusel kiireneb oluliselt projekti või
tegevuse lõpuleviimine, ning abi andja on seda kontrollinud
GBER art 6 lg 3b
X
Täidetud. Vastavalt TTA-le ei viiks toetuse taotleja projekti ilma toetuseta ellu.
16.
Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja
mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele
GBER art 56 lg 3
X
Täidetud
Toetuse tingimustesse on sisse kirjutatud taristu juurdepääsu tingimused. Taristu kasutamise hind TTAs on turuhind. S.Einaste erkspertiis
17.
Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud
läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid
GBER art 56 lg 4
X
Täidetud
S.Einaste erkspertiis
18.
Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud
GBER art 56 lg 5

X
Täidetud. Eeldatavad kulud on toodud TTAs
19.
Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.
Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel
või tagasinõudmise mehhanismi kaudu
GBER art 56 lg 6
X
Täidetud.
S.Einaste erkspertiis
20.
Tegemist ei tohi olla eriotstarbelise taristuga (GBER art 56 lg 7).
GBER art 56 lg 7
X
Täidetud
TTA kontrollitud S.Einaste poolt
21.
Kestusnõude kohustuse tagamise abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratletud projekti püsikulud ja nende suurus ning katmise allikad.
ÜM § 4 lg 1 p 11
X
Täidetud.
S.Einaste erkspertiis
22.
Toetuse andmine on kooskõlas riigiabi reeglitega.

X
Täidetud
23.
Projekti põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on teostatud korrektsetel alustel, on sisuline ja piisav. Analüüsi alusel saab hinnata, et projekti tegevused vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.
ekspertiis
X
Täidetud
M. Mägi ekspertiis
24.
Projekti põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi teostanud isikul on keskkonnavaldkonna teadmised, ta on spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.

X
Täidetud.
M.Mägi ekspertiis
25.
Kliimakindluse hindamise aruande koostamine on dokumenteeritud ja läbi viidud nõutud metoodika kohaselt, on sisuline ja piisav.

X
Täidetud.
M. Arro ekspertiis

?

Ekspertarvamus projekti „Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi taristu rajamine“ ja „Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kohta“
DNSH hindamise viisid läbi Sirli Pehme, Diana Matejuk ja Liisa Kompus. Hindajate pädevus vastab nõuetele.
Täpsemalt keskkonnaeesmärgid:
1. Kliimamuutuste leevendamine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
2. Kliimamuutustega kohanemine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
3. Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
4. Ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
5. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse vältimine ja tõrje. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.
6. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. On välja toodud piisavad põhjendused, miks mõju on ebaoluline.

Kommentaarid/küsimused: Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka
kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi.
„Kinnitan, et olen projekti suhtes erapooletu ja sõltumatu ega ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10).“
Ekspertarvamuse koostas: Margus Mägi, EASi ja Kredexi ühendasutus, strateegia- ja analüüsiosakonna ekspert.








Kinnitan, et „Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse“ projekti kliimakindluse tagamise analüüs vastab Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele.





Maris Arro
/allkirjastatud digitaalselt/




sisukord
SISSEJUHATUS 4
1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS 5
ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT 5
2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) 8
2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE 8
2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE 9
3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) 11
3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS 11
3.2. OHULE AVATUS 12
3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS 14
KOKKUVÕTE 14
LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE 17


SISSEJUHATUS
Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise projekti kliimakindlust.
2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid.
Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi alale. Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022.a koostatud eskiis1.
Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu.2
Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele.



1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS
Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele.
Projekti raames rajatakse 6-korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. Arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega.
ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT
Projekteeritav digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest, moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2). Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 koostatud eskiis3.


Joonis 1 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi asukoht4

Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on eelkõige negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanusegruppide arvukus kasvab.5
Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks.
Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets. Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüük ning väikese keskkonnamõjuga tootmine ja äriteenindus. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted. 6
Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad.
Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamiseks võetakse kasutusele üks Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidest (krunt 4) pindalaga 9 484 m2 (kasutusotstarve äri- ja tootmismaa). Projekteeritav taristu on vastavuses Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneeringu tingimusega. Projekti raames rajatav hoone on kuuekorruseline. 1 477,6 m² kogupindalaga hoone mahutab eri funktsioonidega alasid:
• 1.korrusel nõupidamis- ja seminariruumid ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega;
• 2.korrusel Startup inkubaatori kontoripind (2- ja 4-kohalised kabinetid ning avatud kontor) koos kööginurga ja nõupidamisruumiga;
• 3. korrusel IKT ettevõtete ja idufirmade üüripinnad koos kööginurga ja nõupidamisruumiga;
• 4. korrusel ettevõtluse tugistruktuuride bürooruumid;
• 5. korrusel bürooruumid ja 4 külaliskorterit;
• 6. korrusel asub katuseterrassiga puhkeala ja hoone tehnosüsteemide ruum.
Hoonete kompleksi juurde on kavandatud parkla, mis mahutab ligi 130 sõidukit. Kinnistul säilitatakse osaliselt kõrghaljastust (hoone ümbruses ja parkimisalal).




Joonis 2 Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntide jaotus (äri- ja tootmismaa krundid märgitud lilla värviga, transpordimaa krundid halliga ja üldkasutatava maa rohelisega, digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus piiritletud oranžiga)7
2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS)
Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega.
2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE
Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 9
Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja10:
• parandada piirkonna mainet;
• tõsta elukeskkonna kvaliteeti;
• parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti;
• tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.
Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest.

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE
Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast11 ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel12. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO2-le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH4, N2O, HFC-s, PFC-s, SF6, NF3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2ekv).
Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 15 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 13 800 kWh-ni13. Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones, mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga.
Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat.
Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele.
Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside heite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium).

Tabel 1. PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE
Kategooria
Ressurss
Kogus aastas
Ühik
Heite-tegur
Ühik
Heide kokku t CO2ekv/a
Heiteteguri viide
Kaugküte
18% põlevkivi generaatorgaas, 82% põlevkivipoolkoksigaas14
59,1
MWh
0,320
t CO2ekv/ MWh
18.9
Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) (kWh)“. Heitetegur on leitud vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele
Võrgu-elekter
Eesti keskmine
105,4
MWh
0,637
t CO2ekv/ MWh
67,4
Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Tavaelekter“
Taastuv-elekter
Päikeseenergia
13,9
MWh
0,000
t CO2ekv/ MWh
0,0
Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Taastuvelekter“

KOKKU




86,3

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks.
Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu.
Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega.
Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtetega.
Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele.
Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist.


3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE)
Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2024. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2074.
Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga.
Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur. Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina.
3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS
Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks potentsiaalseteks kliimaohtudeks, mida järgnevalt analüüsitakse, on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina.
Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline.
Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Projektiga kavandatud taristuobjekti lahenduse on töötatud välja kvalifitseeritud ettevõtte poolt ning arvestatud on seejuures ala pinnase iseloomuga ning vajadusega tagada materjalide ja konstruktsioonide vastupidavus ilmastikutingimustele. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel.
Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks.
Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Kliimatundlikkuse analüüs

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh põud, temperatuuri tõus)
Sademed (sh lumi, jäävihm)
Tormid (sh tuul, äike)
Üleujutused (sh veekogudest, valingvihmadest)
Kohapealsed varad ja protsessid
Väike
Väike
Väike
Väike
Sisendid (vesi, energia)
Väike
Väike
Väike
Väike
Transpordiühendused
Väike
Väike
Väike
Väike
Suurim punktisumma nelja teema puhul
Väike
Väike
Väike
Väike
3.2. OHULE AVATUS
Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi alal Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele.
Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022. aasta kokkuvõtte15 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide16 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks).
Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 17
Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga (1971-2000. a) aastateks 2041-2070 järgnevalt:
• Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra;
• Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%;
• Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt;
• Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%.
• Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid.

Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku18. Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne.
Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav19. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 20. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.21 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul.
Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud.
Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide22 kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu tõttu. Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutamist ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette hoonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega). Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri.
Kavandatava digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormidele avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike, kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3).

Tabel 3. ohule avatus


KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus, põud)
Sademed (sh lumi, jäävihm)
Tormid (sh tuul, äike)
Üleujutus (sh veekogud, valingvihmad)
Praegune kliima
Väike
Väike
Väike
Väike
Tulevane kliima
Keskmine
Väike
Väike
Väike
Suurim punktisumma: praegune + tulevane kliima
Keskmine
Väike
Väike
Väike

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS
Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest.
Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine.
Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4).


Tabel 4. Kliima suhtes haavatavuse analüüs

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus, põud)
Sademed (sh lumi, jäävihm)
Tormid (sh tuul, äike)
Üleujutus (sh veekogud, valingvihmad)
Kliima suhtes haavatavus
Väike
Väike
Väike
Väike

Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp).

KOKKUVÕTE
Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel.
Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaal-majanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud.
Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus, on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“ (vt tabel 5). Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.
Kuna nii kliimatundlikkuse, ohule avatuse kui kliima suhtes haavatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, siis pole vajalik enamik kliimaohtude puhul rakendada täiendavaid maandamismeetmeid lisaks täna taristu ehitusel kavandatule. Erandiks on kohanemine tulevaste potentsiaalsete kuumuse ohtudega, mille mõju hinnang ehitisele on „keskmine“. Selle kliimaohu maandamiseks on soovitatav tulevikus kaaluda järgmist kohanemismeedet:
• Tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamine läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest.
Projekti kliimamuutuste vastupanuvõime suurendamiseks soovitati hindamise tulemusel jätkata kavandatavate meetmetega:
• Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine.
• Rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega.
• Arvestatakse vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.
• Taristu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.
• Rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega.


Tabel 5. KOONDTABEL KLIIMAOHTUDE MÕJUST PROJEKTILE KOOS MAANDAMISMEETMETEGA
KLIIMAOHT
KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS
EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED
TULEVASED MAANDAMISMEETMED

Ehitised, varad ja protsessid
Sisendid
Väljundid
Juurdepääs ja transpordi-ühendused


Kuumus, kuumalaine
Keskmine
Väike
Väike
Väike
Projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine.
Tulevikus saab kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest.
Metsa- ja maastikutulekahju
Väike
Väike
Väike
Väike
Kavandatav projekt ei suurenda tuleriski, kuna rajatav hoone varustatakse vajalike tuleohutussüsteemidega. Taristuobjekti kasutus ei näe ette suures mahus süttiva materjali välitingimustes ladestamist.
Ei kohaldu
Põud ja veenappus
Väike
Väike
Väike
Väike
Kuna taristut kasutatakse büroohoonena, siis on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Veevarustus toimub kohalikust ühisveevärgist.
Ei kohaldu
Pakane, külmalaine
Väike
Väike
Väike
Väike
Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama.
Ei kohaldu
Jäide, külmumis-sulamistsüklid
Väike
Väike
Väike
Väike
Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel ja juhendmaterjalidel. Kavandatud taristuobjekt saab olema osaks kaasaegsest äri- ja logistikapargist, kus on tagatud pargi kasutajatele ligipääs uutele kommunikatsiooniühendustele. Arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud ekstreemsete ilmastikunähtustega kaasnevad elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul.
Ei kohaldu
Tugev tuul, torm
Väike
Väike
Väike
Väike
Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Taristuobjekti alal ja ümbruses on plaanis haljastust teatud määral säilitada.
Ei kohaldu
Tugevad sademed
Väike
Väike
Väike
Väike
Hoone projekteerimisel on arvestatud võimaliku lumekoormuse ning lumetõrje vajadusega. Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.
Ei kohaldu
Maalihe
Väike
Väike
Väike
Väike
Objekti asukoha valik (hoone ei asu looduslikul nõlval ega selle läheduses, pehme pinnasega ranniku alal), väldib maalihete riski.
Ei kohaldu
Veetaseme tõus, sh hoovihmast tingitud üleujutus
Väike
Väike
Väike
Väike
Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Samas ümbritseb taristuobjekti piisavalt looduslikku pinnakattega haljasalasid, mis tagab sulavee ärajuhtimise ilma häiringuid tekitama. Taristu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.
Ei kohaldu

LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE
Lisatud aruandele eraldi failina.











•
•