Taotlus

Abistav küsimustik meretuuleparkide arendajatele merel toimuvate

õnnetuste riskide maandamiseks ja õnnetuste korral

merepäästesündmuste lahendamise kirjeldamiseks

1. Meretuuleparkide piirkonnas peab olema tagatud otsingu- ja päästetööde tegemine

takistusteta/minimeeritud kvaliteedi langusega.

Selleks:

1.1. Viia läbi uuring tuule, lainete ja hoovuste muutustest seoses ehitisega.

Vajalik otsitava objekti ja otsinguala kalkuleerimiseks ning arvestamiseks vee- või

õhusõidukiga meretuulepargis manööverdamisel.

Mõjude kompenseerimiseks või minimeerimiseks:

1.1.1. Jagada modelleerimise andmeid otsingu- ja päästetööde korraldamise eest

vastutava ametiga;

1.1.2. Mõõte- või vaatlusseadmete (nö ilmajaam) paigutamisel meretuuleparki jagada

nende andmeid otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutava ametiga.

Soovitav info- tuule andmed, nähtavus, pilve kõrgus, sademed, vee temperatuur,

hoovus, lainetus, veetase.

1.2. Arvestada planeerimisel pargisisese nähtavuse ja manööverdamisruumiga.

Meretuulepargis otsingu- ja päästetööde tegemisel on meeskonna tähelepanu jagatud

ohutu navigeerimise ja ülesande täitmise vahel. Otsingumustreid ei saa järgida täies

ulatuses ja tuulikud piiravad nähtavust – võrreldes avaveega on otsingute efektiivsus

madalam, aeg otsingutele pikeneb.

Mõjude kompenseerimiseks või minimeerimiseks :

1.2.1. Võimalusel tuulikute paigutamine korrapäraselt;

1.2.2. Tuulikute minimaalne vahekaugus üksteisest 1 km.

1.2.3. Juhul, kui tuulikuid ei ole võimalik korrapäraselt paigutada, määrata ohutud

sisenemisteed, mille minimaalne laius on 1 km.

1.2.4. Suuremates meretuuleparkides (üle 12x12 km) kaaluda kopterile

manööverdamiseks ohutu ala loomist meretuulepargi sees, ala minimaalne

diameeter 1,2 km.

1.2.5. Juhul, kui kaugemale merealale ehitatavate tuuleparkide teenindamiseks

luuakse meri-maismaa seoseid (sadamad, kopteri maandumisplats,

veeskamiskoht vms), tagada otsingu-ja päästetöödele reageerivale ressursile

juurdepääs;

1.2.6. Planeerimise käigus teha koostööd otsingu- ja päästetööde korraldamise eest

vastutava ametiga, et tagada meretuulepargi paigutus ja ülesehitus, mis tagab

otsingu- ja päästetööde tegemise võimalikult väheste takistustega.

2. Meretuulepargi mõju riigi seiresüsteemidele tuleb minimeerida.

2.1. Selleks viia läbi uuring tuulepargi mõjust riigi seiresüsteemile, tuua välja mõjude

kompenseerimise vajadus ja võimalikud meetmed (samaaegselt KMH´ga). Merealade

seire on Kaitseministeeriumi valitsusala ülesanne, kuid seiresüsteemi kasutatakse ka

otsingu- ja päästetöödel. Otsingu- ja päästetööde käigus meretuuleparki sisenev

päästeüksus peab olema jälgitav (AIS, radar). Kaamera ja radari pilt aitab tagada

ohutust, ennetada ja ära hoida õnnetusi, tõhustada abivajajale kiire ja asjakohase abi

andmine.

Mõjude kompenseerimiseks või minimeerimiseks:

2.1.1. Juhul, kui meretuuleparki paigaldatakse kaamerad, kaaluda nende pildi

jagamise võimalust otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutava ametiga.

3. Meretuulepargi mõju mereraadio- ja operatiivraadiosidele tuleb minimeerida.

3.1. Selleks viia läbi uuring tuulepargi mõjust mereraadio- ja operatiivraadiosidele, tuua

välja kompenseerimise vajadus ja meetmed (samaaegselt KMH´ga). Mereraadio- ja

operatiivraadioside tagamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala ülesanne, kuid Siseministeeriumi valitsemisala on selle teenuse kasutaja

mereohutuse ja -pääste vaates. Raadioside olemasolu, nii abivajaja kui ka

päästeüksusega, on otsingu- ja päästetööde korraldamise ja läbiviimise oluline eeldus.

Mõjude kompenseerimiseks:

3.1.1. Kaaluda raadioside tugijaama(de) paigaldamist meretuuleparki.

4. Meretuuleparki rajades tuleb tagada laevaliikluse ohutus.

4.1. Selleks hinnata meretuulepargi mõju laevaliiklusele ja analüüsida elektromagnetvälja

võimalikku mõju navigatsiooniseadmetele. Otsingu- ja päästetööde käigus

meretuuleparki sisenev päästeüksus peab olema jälgitav (AIS, radar) ja peab saama

kasutada navigatsioonivahendeid või olema teadlik nende võimalikest häiretest.

Hinnang laevaliiklusele, selle võimalikest muudatustest ja riskidest annab sisendi

päästeressursi paigutamise üle otsustamisele.

5. Ollakse valmis ohu- ja avariiolukordade lahendamiseks.

Selleks

5.1. Kaardistada võimalikud meretuulepargis ette tulevad ohu- ja avariiolukorrad

(vigastused, tulekahju, turvaintsidendid, tehnilised rikked, evakueerimine), nende

mõju inimestele, keskkonnale.

5.1.1. koostada nende olukordade lahendamise plaanid meretuulepargi personalile;

5.1.2. tagada esmase reageerimise võimekus personali poolt ja vahendid selleks;

5.2. Koostöös otsingu- ja päästetööde korraldamise eest vastutava ametiga koostada

koostööplaan ohu- ja avariiolukordade lahendamiseks.

5.2.1. Koostööplaan koostada ja uuendada iga meretuulepargi etapi alguseks-

ehitamine, opereerimine ja demonteerimine.

5.2.2. Koostööplaani hoitakse JRCC Tallinnas.

5.3. Soovituslik on ohu- ja avariiolukorra lahendamist juhtival ja korraldaval personalil

läbida SAR süsteemi tutvustav koolitus.

5.4. Arvestada, et päästekopter siseneb tuuleparki otsingu- ja päästetöödeks kui

5.4.1. Ilmaolud on selleks sobivad;

5.4.2. Tuulikuid on võimalik kontrollida eemalt – seiskamine, pööramine, tiiviku

lukustamine.

5.4.3. Tuulikute valgustust on võimalik kontrollida eemalt.

5.4.4. Tuulikuid eemalt kontrolliva üksusega on JRCC Tallinnal võimalik saada

kontakti 24/7 kas telefoni või VHF teel.

Ohutuse tagamiseks on eelistatud otsingu- ja päästeüksuse otseühendus

tuulikuid kontrolliva üksusega VHF teel. Täpne sideskeem lepitakse kokku

koostööplaanis.

Mõisted.

SAR – otsingu- ja päästetööd (Search and Rescue).

JRCC Tallinn– lennu- ja merepääste koordineerimiskeskus (Joint Rescue Coordinetion

Centre).

AIS - automaatne identifitseerimise süsteem (Automatic Identification System).

Otsingumuster – sirgetest liinidest koosnevad mustrid, mille pikkuse ja kauguse teineteisest

määrab otsigu- ja päästetööde juhtumi koordinaator või sündmuskoha koordinaator. Mustri

metoodiline läbimine tagab kõrgema tõenäosuse otsitava objekti leidmiseks. Mustrid on

kirjeldatud IAMSAR (International Aeronautical and Maritime Search and Rescue)

käsiraamatus.

Ohutu sisenemistee (SAR Access lane) – päästekopteri lendamiseks läbi tuulepargi otsigu- ja

päästetööde teostamiseks. Võib olla rohkem kui üks, arvestada tuulepargi suuruse ja

nähtavusega. Sisenemisteed saavad kasutada ka päästelavad. Minimaalne laius 1 km.

Ohutu ala manööverdamiseks kopterile – selleks, et kopteril oleks võimalus manööverdada

(muuta suunda, rippuda, vintsida vm) tuulepargi sees. Võimaldab näiteks otsingul keskenduda

osale tuulepargist ilma, et kopter peaks läbi terve tuulepargi lendama. Minimaalne läbimõõt

1,2 km (planeerimisel konsulteerida jooksvalt).

Siseministeerium

[email protected]

[email protected] /kuupäev digiallkirjas/

Täiendav informatsioon Saare Wind Energy hoonestusloa väljastamiseks Siseministeerium esitas 13.10.2023 oma seisukohad SWE KMH aruande kohta. Saare Wind Energy

(SWE) esitas omapoolsed vastused 9.02.2024. Esitatud vastused puudutasid neid teemasid, mis on

otseselt seotud keskkonnamõju hindamisega (KMH) ning ei käsitletud teemasid, mis puudutavad

hoonestusluba või veelgi hilisemaid meretuulepargi realiseerumisega seonduvaid aspekte.

Käesolevaga esitame täiendavat infot.

Oleme omapoolsed vastused ja selgitused lisanud Siseministeeriumi poolt 13.10.2023 esitatud

failidesse Lisa 1. Abistav küsimustik meretuuleparkide arendajale [lisatud on kommentaar faili sisse] ja

Lisa 2. Kontroll leht [lisatud täiendav tulp vastusega].

Meretuulepargi arendamise rahastamisest ja julgeolekuohu välistamisest.

SWE osanikeks on Gottlieb OÜ (ainuosanik Veiko Väli) 35%, Kirsimäe OÜ (ainuosanik Kuido Kartau) 35

% ja Van Oord Renewable Finance III B.V 30%.

Veiko Väli ja Kuido Kartau on Eesti kodanikud. Võib eeldada et nende osas teostati vajalikud

taustakontrollid ja muud protseduurid juba hoonestusloa menetlemise algatamise eelselt. Gottlieb OÜ

ja Kirsimäe OÜ majandusvõimekus on tugev ja piisav meretuulepargi arendamise osalemiseks, kuid

loomulikult mitte piisav mitmemiljardi eurose projekti realiseerimiseks iseseisvalt, ilma täiendavate

partneriteta. Mõlemad isikud on tegelikud kasusaajad.

Van Oord on üle 150 aasta tegutsenud Hollandi mitmemiljardilise eurose aastakäibe ja ca 5000

töötajaga mereehitusettevõte, mille üheks peamiseks tegevusalaks on meretuuleparkide ehitamine nö

peatöövõtjana. Van Oord on rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte ja on kaasatud erinevatesse

projektidesse ülemaailmselt.

SWE on suhtluses paljude projekti arendamisest potentsiaalselt huvitatud strateegiliste partneritega,

kelleks on rahvusvaheliselt tuntud ja suurte kogemustega meretuuleparke opereerivad ja arendavad

ettevõtted Euroopast ja Jaapanist. Käesoleval hetkel oleme täiendava(te) strateegiliste partnerite

kaasamisel liikunud varasemast üldisest suhtlusest konkreetsemasse etappi. Ärisaladusest tulenevalt

(sh teiste osapoolte konfidentsiaalsete huvide kaitse) ei ole käesoleval hetkel võimalik rohkem detaile

avada.

Loodame et esitatud informatsioon on piisav hoonestusloa edasiseks menetlemiseks, kuid loomulikult

oleme vajadusel valmis teemasid täiendaval arutama.

Lisad: Lisa 1. Abistav küsimustik meretuuleparkide arendajale [SWE kommentaar on lisatud faili sisse]

Lisa 2. Kontroll leht [lisatud täiendav tulp SWE vastusega].

Lugupidamisega, Kuido Kartau (allkirjastatud digitaalselt) Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige e-kiri: [email protected] mob: +372 5273671