Siseministeeriumi palgajuhend

Siseministri … käskkirja nr …. „Siseministeeriumi palgajuhend“

lisa 1

Põhipalga ja kokkulepitava töötasu astmestik

Aste Põhipalga ja kokkulepitava töötasu

vahemik

Teenistuskohad või teenistuskoha

grupid1

Alammäär Keskmine

määr

Ülemmäär

1 800 1250 1600 Töölised, nooremspetsialistid ja

assistendid

Oskustöölised ja lihttöölised, samuti

tehnilist tuge pakkuvad, kitsa

vastutusega ja/või madalat

kvalifikatsiooni nõudvad

teenistuskohad.

2 900 1550 2200 Keskastme spetsialistid

Eelnevat töökogemust ning

valdkonna põhjalikku tundmist

eeldavad teenistuskohad. Täidavad

keerukamaid, üldisemalt kirjeldatud

tööülesandeid ja nõustavad teisi oma

valdkonna teemadel.

3 1800 2000 2800 Tippspetsialistid

Pikaajalist erialast töökogemust ja

kõrgetasemelisi teadmisi eeldavad

teenistuskohad. Osalevad valdkonna

arendamises ning lahendavad

iseseisvalt keerukaid ülesandeid või

nõustavad teisi keerukate ülesannete

lahendamisel.

4 1900 2350 2800 Osakonnajuhataja asetäitjad

5 2200 2800 3600 Osakonnajuhatajad

6 3600 3800 4000 Asekantslerid

1 Teenistuskoha grupid on määratletud rahandusministri 11.12.2013 määruses nr 105 „Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse kord“ lisades 1–6 alusel toodud kontoplaani kasutusjuhendile

(http://www.rtk.ee/saldoandmike-kasutajad/avaliku-sektori-finantsarvestuse-ja-aruandluse-juhendid).

Siseministri … käskkirja nr ….

„Siseministeeriumi palgajuhend“

lisa 2

Ettepanek preemia määramiseks ootuspärasest paremate tööalaste tulemuste või

väärtuspõhise käitumise eest

1. Palun määrata preemia:

Nimi, teenistuskoht, struktuuriüksus

2. Summa (vähemalt 30% teenistuja kuu põhipalgast) ja kulu arvestusobjektid:

3. Saavutuste grupp (märkida ristiga):

pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa

*märkida rist vastavalt ettepanekule

4. Ootuspärasest paremate tööalaste tulemuste või väärtuspõhise käitumise ajavahemik:

pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa

5. Ootuspärasest paremate tööalaste tulemuste või väärtuspõhise käitumise kirjeldus ja maht*:

*kirjelduses tuua selgelt välja, mida on tehtud ootuspärasest paremini. Oluline on sõnastada, mis oli ootuspärane tulemus või

käitumine (sisaldub põhipalgas) ning mis oli ootuspärasest enam ehk ületas oodatud tulemust või käitumist (preemiat vääriv).

6. Sõnastus preemia määramise käskkirja (1-2 lauset)

Taotluse esitaja:

Summa (bruto):

Kulu arvestusobjektid:

____ preemia ootuspärasest paremate tööalaste tulemuste eest

____ preemia ootuspärasest parema väärtuspõhise käitumise eest

Siseministri … käskkirja nr ….

„Siseministeeriumi palgajuhend“

lisa 3

Ettepanek tulemuspalga määramiseks

1. Palun määrata tulemuspalk:

Nimi, teenistuskoht, struktuuriüksus

2. Summa (vähemalt 30% teenistuja kuu põhipalgast) ja kulu arvestusobjektid:

3. Tulemuspalga kokkuleppe PPO-le esitamise kuupäev:

4.

5.

4. Hinnang eelnevalt kokku lepitud töötulemustele:

5. Sõnastus tulemuspalga määramise käskkirja (1-2 lauset)

Ettepaneku esitaja:

Summa (bruto):

Kulu arvestusobjektid:

Siseministri … käskkirja nr ….

„Siseministeeriumi palgajuhend“

lisa 4

Ettepanek lisatasu määramiseks täiendavate teenistusülesannete täitmise eest

1. Palun määrata lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest:

Kellele: nimi, teenistuskoht, üksus

2. Summa (kuni 20% teenistuja põhipalgast kuus ja kulu arvestusobjektid

3. Täiendavate teenistusülesannete täitmise ajavahemik:

pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa

4. Täiendavate teenistusülesannete kirjeldus ja maht:

5. Palun määrata lisatasu (märgi X sobivasse kasti):

- ühekordse lisatasuna (punktis 2 märgitud summa, mis makstakse välja teenistusülesannete

täitmise ajavahemikule järgneval palgapäeval)

- perioodilise lisatasuna (punktis 2 märgitud summa makstakse välja punktis 2 nimetatud

ajavahemiku igal palgapäeval ning igakordne väljamakstav summa on tööajast sõltuv ehk

arvestus on põhipalga arvestusega sama - tasu ei arvestata puudutud päevade eest)

6. Sõnastus lisatasu maksmise käskkirja (1-2 lauset)

Taotluse esitaja:

Ettepaneku esitaja:

Summa (bruto):

Kulu arvestusobjektid:

Siseministri … käskkirja nr …

“Siseministeeriumi palgajuhend”

lisa 5

Ettepanek lisatasu määramiseks puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest

1. Palun määrata lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest:

Kellele: nimi, teenistuskoht, üksus

2. Summa ja projekti tunnus, kui lisatasu on planeeritud projekti eelarvest:

3. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise ajavahemik ja lisatasu maksmise (tasu

makstakse asendamise 11. tööpäevast alates) ajavahemik:

Asendamise ajavahemik*:

Lisatasu maksmise ajavahemik:

*pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa

4. Puuduva teenistuja nimi ja/või teenistuskoht ning ülesannete kirjeldus ja maht,

mille täitmisega ei saa viivitada ja mis toob kaasa töökoormuse olulise

suurenemise:

5. Palun määrata lisatasu (märgi X sobivasse kasti):

- ühekordse lisatasuna (punktis 2 märgitud summa, mis makstakse välja ülesannete

täitmise ajavahemikule järgneval palgapäeval)

- perioodilise lisatasuna (punktis 2 märgitud summa makstakse välja punktis 2

nimetatud lisatasu maksmise ajavahemiku igal palgapäeval ning igakordne

väljamakstav summa on tööajast sõltuv ehk arvestus on põhipalga arvestusega

sama - tasu ei arvestata puudutud päevade eest)

Ettepaneku esitaja:

Summa (bruto):

Kulu projekti tunnus:

KÄSKKIRI

28.05.2018 nr 1-3/50

Siseministeeriumi palgajuhend

Käskkiri kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel.

1. Käskkirja reguleerimisala

Palgajuhend reguleerib Siseministeeriumi (edaspidi ministeerium) ametnike ja töötajate

(edaspidi koos ka teenistuja) palga ja töötasu maksmise tingimusi ja korda. Lisaks kehtestab

palgajuhend teenistujatele töö käigus vähenenud nägemisteravuse puhul nägemisteravust

korrigeerivate vahendite maksumuse hüvitamise korra.

2. Terminid

2.1. Teenistuja on ministeeriumiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

2.1.1. Ametnik on isik, kes on ministeeriumiga avalik-õiguslikus teenistus- ja

usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik on ametisse nimetatud

avaliku teenistuse seaduse alusel ja ametniku teenistuskohta nimetatakse

ametikohaks.

2.1.2. Töötaja on ministeeriumiga eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta

avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab

töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks.

2.2. Teenistuskoht on ministeeriumi teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või

töökoht.

2.3. Palk on ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, puuduva teenistuja ülesannete

täitmise lisatasu ja muud seaduses sätestatud lisatasud (ületunnitöö lisatasu, riigipühal

tehtava töö lisatasu, öötöö lisatasu).

2.4. Töötasu on töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, puuduva

teenistuja ülesannete täitmise lisatasust ja muudest seaduses sätestatud lisatasudest

(ületunnitöö lisatasu, riigipühal tehtava töö lisatasu, öötöö lisatasu).

2.5. Põhipalk on teenistuja palga või töötasu kindel osa, mis on määratud teenistuskoha

ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

2.6. Muutuvpalk on teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta

preemiana, tulemuspalgana või lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.

2.7. Preemia on ühekordne tasu teenistuja tunnustamiseks ootuspärasest paremate tööalaste

tulemuste või väärtuspõhise käitumise eest.

2.8. Tulemuspalk on ühekordne tasu saavutatud töötulemuste eest, mis on töötajaga eelnevalt

kokku lepitud kindlaks määratud kriteeriumide alusel.

2.9. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest on tasu teenistuja ametijuhendis

kirjeldamata teenistusülesannete täitmise eest.

2.10. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest on lisatasu, mida makstakse ajutiselt

äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt täitmata teenistuskoha ülesannete täitmise

eest.

3. Üldpõhimõtted

3.1. Minister või kantsler määrab ametnikele palga ja lepib töötajatega kokku töötasu sarnastel

põhimõtetel.

3.2. Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik.

Töötaja töötasu lepivad kokku töötaja ning minister või kantsler töölepingus või selle

lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokkuleppimiseks teeb teenistuja vahetu

juht.

3.3. Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku põhipalk või

töötaja töötasu katseajal ja võimalik palga- või töötasu tõus pärast katseaega. Katseajal

määratakse üldjuhul ametniku palgaks või lepitakse töötaja töötasuks kokku tema

teenistuskohale planeeritud põhipalga või töötasu tasemest 10% madalam palga- või

töötasumäär.

3.4. Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval teenistuja

määratud arvelduskontole. Samaks kuupäevaks väljastab Riigi Tugiteenuste Keskuse

palgaarvestaja (edaspidi palgaarvestaja) teenistujale e-kirja teel teatise palga või töötasu

suuruse ja mahaarvamiste kohta.

3.5. Teenistuja kirjaliku või dokumendihaldussüsteemis Delta kinnitatud avalduse alusel on

ministeeriumil õigus pidada palgast või töötasust kinni summa teenistuja võlgnevuste

(näiteks mobiiltelefoni kasutuslimiidi ülekulu) katteks.

3.6. Teenistuja soovil väljastab palgaarvestaja teenistujale täiendavalt teatise arvestatud palga

või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.

3.7. Personalipoliitika osakond koostöös hinnatava teenistuskoha juhiga vaatab kord aastas

üle teenistuskoha paiknemise teenistusgrupis teenistuskohtade klassifikaatori alusel.

Hindamistulemuste eriarvamuse korral otsustab teenistuskoha liigituse teenistusgruppi

kantsler.

3.8. Personalipoliitika osakonna ülesanne on arendada palga ja töötasustamise valdkonda ning

kontrollida tasustamise vastavust seadusele ja palgajuhendile.

Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanne on arvestada ministeeriumi teenistujate palka ja

töötasu ning maksta see välja käesoleva juhendi punkti 3.4 kohaselt.

3.9. Ministeeriumi palgajuhend vaadatakse üle üldjuhul kord aastas ning vajaduse korral

muudetakse seda.

4. Palga ja töötasu osad

4.1. Palga ja töötasu osad on:

4.1.1. Põhipalk või kokkulepitud töötasu.

4.1.2. Ametnikel muutuvpalk, sealhulgas:

4.1.2.1. preemia;

4.1.2.2. tulemuspalk;

4.1.2.3. lisatasu täiendavate teenistuseülesannete täitmise eest.

4.1.3. Töötajatel muud tasud (ametnikele muutuvpalga ja lisatasu määramise

põhimõtetest lähtutakse ka töötajatele muude tasude määramisel niivõrd,

kuivõrd see on kooskõlas töösuhte olemusega).

4.1.4. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest.

4.1.5. Eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud:

4.1.5.1. lisatasu öötöö eest;

4.1.5.2. lisatasu riigipühal töötamise eest;

4.1.5.3. lisatasu ületunnitöö eest.

5. Palgaastmestik

5.1. Ministeeriumi teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Põhipalga ja kokkulepitud

töötasu astmestik (edaspidi palgaastmestik) on esitatud lisas 1. Igale palgaastmele vastab

põhipalga ja kokkulepitud töötasu vahemik, mis määrab palgaastmesse kuuluvate

teenistuskohtade kuu põhipalga ja kokkulepitud töötasu alam- ja ülemmäära ning

keskmise määra.

5.2. Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt ametniku põhipalga ja töötaja

kokkulepitud töötasu muutmist.

6. Põhipalga ja töötasu maksmise tingimused ja kord

6.1. Põhipalga määramisel või töötasu kokkuleppimisel lähtutakse palgaastmestikus

teenistuja teenistuskohale vastavast kuu põhipalga või kokkulepitud töötasu vahemikust.

6.2. Põhipalga määrab või töötasu lepib kokku palgaastmestiku järgi minister või kantsler

vahetu juhi ettepanekul, lähtudes teenistuja teenistusülesannetest, teenistuskohustuste

keerukusest, töö pingelisusest, vastutuse ulatusest, teenistuja kogemustest, haridusest ja

kvalifikatsioonist.

6.3. Põhipalga ja kokkulepitud töötasu muutmise ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht ning

uue põhipalga või töötasu määrab või lepib kokku minister või kantsler.

6.4. Määratud põhipalga või kokkulepitud töötasu suurust selgitab ja põhjendab teenistujale

vahetu juht.

6.5. Erandjuhul võib kohaldada palgaastmestikus teenistuskohale ettenähtud põhipalga või

kokkulepitud töötasu vahemiku ülemmäärast kõrgemat või alammäärast madalamat

põhipalka või töötasu. Selle põhjendatust hindab teenistuja vahetu juhi ning

ministeeriumi personalipoliitika osakonna seisukoha alusel minister või kantsler.

6.6. Summeeritud tööaeg kehtestatakse ametijuhendiga või lepitakse kokku töölepingus.

6.6.1. Summeeritud tööaja arvestusperiood on neli kuud.

6.6.2. Summeeritud tööajaga teenistuja puudumisel (näiteks puhkus või ajutine

töövõimetus) vähendatakse teenistuja selle kuu tööajakava tundide arvu

puudutud ajavahemikku plaanitud töötundide võrra. Kui tööajakava ei ole

kinnitatud, siis vähendatakse teenistuja selle kuu plaanitavate töötundide arvu

puudutud ajavahemikku jäävate kalendaarsete töötundide võrra.

6.6.3. Teenistuja lähetusse saatmise korral on tööaja normiks kaheksa tundi päevas.

6.6.4. Osakonnajuhataja või tema volitatud teenistuja esitab osakonna tööajatabeli

jooksva kuu 25. kuupäevaks dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

palgaarvestajale töötasu väljamaksmiseks.

6.6.5. Osakonnajuhataja vastutab osakonna töö korraldamise eest nii, et kõikidele

teenistujatele oleks tagatud töö tööaja normi piires, lähtudes summeeritud tööaja

arvestusperioodist.

7. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

7.1. Muutuvpalga maksmise piirangud

7.1.1. Muutuvpalka makstakse eelarves vaba raha olemasolul. Muutuvpalga

maksmiseks eraldatakse ministeeriumi tööjõukulude aastaeelarvest

kuluüksustele kindel summa. Kuluüksustele eraldatavad summad jagatakse

kuluüksuste (minister, kantsler, asekantslerid, osakonnad) vahel ära sarnases

mõõdusuhtes nende põhipalga fondiga. Eraldatud rahast ½ kasutatakse

töötulemuste tasustamiseks ning ½ kasutatakse erakordselt väljapaistva

väärtuspõhise käitumise tunnustamiseks.

7.2. Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem

kui 20% teenistujale sama kalendriaasta jooksul määratud põhipalga kogusummast.

7.3. Preemia maksmise tingimused ja kord

7.3.1. Preemiat makstakse ootuspärasest paremate tööalaste tulemuste või

väärtuspõhise käitumise eest.

7.3.2. Ühekordse preemia suurus peab olema vähemalt 30% teenistuja kuu põhipalgast.

Preemia maksmise aluseks on pärast töösooritust vahetu juhi antud hinnang.

Preemia maksmise eelduseks on, et:

7.3.2.1. töö on vahetu juhi hinnangul tehtud oodatust kiiremini või paremini;

7.3.2.2. teenistuja on edendanud organisatsiooni toimimist läbi tunnustust

vääriva väärtuspõhise käitumise. Väärtuspõhiseks käitumiseks loetakse

Siseministeeriumis kokku lepitud nelja põhiväärtust. Premeerimise eelduseks

on, et teenistuja käitumine vastab kõigile neljale kokku lepitud väärtusele,

sealhulgas kahe väärtuse osas on käitumine tunnustust vääriv.

7.3.3. Ettepaneku preemia määramiseks teeb reeglina vahetu juht e-kirjaga

personalipoliitika osakonnale esimesel võimalusel pärast ootuspärasest paremat

tööalast tulemust. Preemia määramise ettepaneku vorm on toodud palgajuhendi

lisas 2.

7.3.4. Preemia määrab minister või kantsler.

7.3.5. Kui ettepaneku preemia maksmiseks teeb keegi teine kui teenistuja vahetu juht,

küsib ettepaneku tegija preemia määramise ja suuruse kohta arvamust ja

kooskõlastust teenistuja vahetult juhilt.

7.4. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord

7.4.1. Tulemuspalka makstakse saavutatud töötulemuste eest, mis on töötajaga

eelnevalt kokku lepitud kindlaks määratud kriteeriumide alusel. Kokku lepitakse

vähemalt saavutatav töötulemus, selle tähtaeg ja tulemuse saavutamisel makstav

tasu. Kokkulepped sõlmib juht alluvaga kirjalikult ja edastab need vahetult pärast

sõlmimist personalipoliitika osakonnale säilitamiseks.

7.4.2. Tulemuspalga suurus peab olema vähemalt 30% teenistuja kuu põhipalgast.

7.4.3. Tulemuspalga maksmise aluseks on pärast töösooritust vahetu juhi antud

hinnang.

7.4.4. Ettepaneku tulemuspalga määramiseks teeb vahetu juht e-kirjaga

personalipoliitika osakonnale esimesel võimalusel pärast tulemuse saavutamist.

Tulemuspalga määramise ettepaneku vorm on toodud palgajuhendi lisas 3.

7.4.5. Tulemuspalga määrab minister või kantsler.

7.5. Täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

7.5.1. Täiendavad teenistusülesanded on sellised ülesanded, mis ei kuulu teenistuja

põhiülesannete hulka. Lisatasu makstakse ainult juhul, kui teenistuja

töökoormus lisaülesande täitmisega oluliselt suureneb.

7.5.2. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse olenevalt

lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu makstakse kuni 20% teenistuja

põhipalgast kuus.

7.5.3. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse ühekordse või

perioodilise lisatasuna. Kui neid ülesandeid on vaja täita kuus kuud või enam

ehk ülesanded muutuvad regulaarseks, peab teenistuja vahetu juht vaatama üle

teenistuja ametijuhendi.

7.5.4. Lisatasu maksmise ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht e-kirjaga

personalipoliitika osakonnale ning üldjuhul enne teenistujale täiendavate

teenistusülesannete andmist. Täiendavate teenistusülesannete täitmise eest

lisatasu määramise ettepaneku vorm on toodud lisas 4.

7.5.5. Lisatasu määrab minister või kantsler.

8. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

8.1. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest

8.1.1. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse, kui asendamine

ei tulene ametijuhendist ja tingib töökoormuse olulise suurenemise või

asendamine küll tuleneb ametijuhendist, aga tingib töökoormuse olulise

suurenemise. Oluliseks töökoormuse suurenemiseks loetakse puuduva teenistuja

ülesannete täitmist rohkem kui kümme tööpäeva.

8.1.2. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest alates 11. tööpäevast on vahetul juhil

õigus esitada lisatasu maksmise ettepanek. Lisatasu maksmise ettepaneku teeb

teenistuja vahetu juht e-kirjaga personalipoliitika osakonnale. Lisatasu määrab

minister või kantsler.

8.1.3. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu peab olema

proportsionaalne teenistujale pandud ülesannetega, kuid on kõige rohkem 20%

asendatava teenistuja põhipalgast. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete

täitmise eest määratakse ühekordse või perioodilise lisatasuna. Puuduva

teenistuja ülesannete täitmisel üle 60 kalendripäeva kalendriaastas peab

teenistujalt küsima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku.

8.1.4. Lisatasu määramise ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht e-kirjaga

personalipoliitika osakonnale. Puuduva teenistuja tööülesannete täitmise eest

lisatasu määramise ettepaneku vorm on toodud lisas 5.

8.1.5. Kui teenistuskoht on olnud ilma mõjuva põhjuseta täitmata vähemalt kuus kuud

ja vahetu juht ei ole algatanud selle täitmist, siis teenistuskoht koondatakse.

9. Nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumuse hüvitamise kord

9.1. Teenistujal tekib õigus saada nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumuse

hüvitisele juhul, kui ta töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga ning tema

nägemisteravus on vähenenud. Nägemisteravuse langus fikseeritakse tööandja

korraldatud tervisekontrolli käigus.

9.2. Teenistujale hüvitatakse nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumus

ostukviitungi alusel kuni 65% ulatuses, kuid kõige rohkem 100 eurot. Hüvitise saamiseks

peab teenistuja esitama riigitöötaja iseteenindusportaali majanduskulude mooduli kaudu

taotluse ja lisama sellele nägemisteravust korrigeerivate vahendite ostukviitungi või arve.

10. Käskkirja kehtetuks tunnistamine

Siseministri 1. augusti 2016. aasta käskkiri nr 1-3/104 „Siseministeeriumi palgajuhend“

tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Anvelt

siseminister

Lisa 1. Põhipalga ja kokkulepitava töötasu astmestik 1-l lehel

Lisa 2. Ettepanek preemia määramiseks 1-l lehel

Lisa 3. Ettepanek tulemuspalga määramiseks 1-l lehel

Lisa 4. Ettepanek täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu määramiseks 1-l lehel.

Lisa 5. Ettepanek puuduva teenistuja tööülesannete täitmise eest lisatasu määramiseks 1-l lehel.

Siseministri käskkirja „Siseministeeriumi palgajuhend“ seletuskiri

Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) kohaselt kehtestab minister ministeeriumi

palgajuhendi, milles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik,

muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste

maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.

Kehtiv Siseministeeriumi palgajuhend kehtestati siseministri 1. augusti 2016. aasta käskkirjaga

nr 1-3/104. Alates 1. juunist 2018. aastal kehtestatakse Siseministeeriumi uus palgajuhend.

Võrreldes kehtiva palgajuhendiga ei muudeta uue palgajuhendiga selle reguleerimisala,

üldpõhimõtteid, põhipalga ja töötasu maksmise tingimusi ja korda (punktid 1, 3, 5, 6).

Võrreldes kehtiva palgajuhendiga muudetakse palgajuhendit järgmiselt:

1. Punkti 2 „Terminid“

- alapunkti 2.6 lisatakse termini „muutuvpalk“ juurde ka „tulemuspalk“. Kehtiva

palgajuhendi punkti 2.6. kohaselt on muutuvpalk teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne

osa, mida võib maksta preemiana või lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise

eest. ATS- i kohaselt on muutuvpalk ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta

tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana

erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

- täiendatakse alapunktiga 2.8, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni. Punkti

2.8 järgi on tulemuspalk ühekordne tasu saavutatud töötulemuste eest, mis on töötajaga

eelnevalt kokku lepitud kindlaks määratud kriteeriumide alusel.

2. Punkti 4 „Palga ja töötasu osad“ täiendatakse alapunktiga 4.1.2.2, mille kohaselt on

ametniku muutuvpalga osa ka tulemuspalk. Kehtivas palgajuhendis on ametniku

muutuvpalga osa preemia ja lisatasu täiendavate teenistuseülesannete täitmise eest.

3. Punkti 7 „Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord“

- alapunktist 7.1.1 jäetakse välja kolmas lause, mille kohaselt vaba raha olemasolul

suurendatakse summat aasta jooksul. Punktis 7.1.1 selgitatakse eelnevalt, et muutuvpalka

makstakse eelarves vaba raha olemasolul ning selle maksmiseks eraldatakse ministeeriumi

tööjõukulude aastaeelarvest kuluüksustele kindel summa. Seega puudub vajadus üle

korrata, et muutuvpalga summat saab aasta jooksul suurendada vaba raha olemasolul.

Lisaks täpsustatakse punktis, et kuluüksustele eraldatavad summad jagatakse kuluüksuste

vahel ära sarnases mõõdusuhtes nende põhipalga fondiga. Kehtivas palgajuhendis

kasutatakse mõistet „palgafond“.

Samuti täpsustatakse punktis 7.1.1, et muutuvpalga maksmiseks eraldatud rahast ½

kasutatakse töötulemuste tasustamiseks ning ½ kasutatakse erakordselt väljapaistva

väärtuspõhise käitumise tunnustamiseks. Täpsemad selgitused tulemuspalga ja erakordselt

väljapaistva väärtuspõhise käitumise tunnustamise eest preemia maksmiseks on punktide

7.3.2.2 ja 7.4.1 juures. - täiendatakse alapunktiga 7.3.2.2, mille kohaselt on üheks preemia maksmise eelduseks see,

et teenistuja on edendanud organisatsiooni toimimist läbi tunnustust vääriva väärtuspõhise

käitumise. Väärtuspõhiseks käitumiseks loetakse Siseministeeriumis kokkulepitud nelja

põhiväärtust, mis on järgmised:

 Mõtlen avatult: tean, et alati on olemas veel parem lahendus;

 Vastutan ise: mõtlen läbi, kuhu tahan oma tööga jõuda ning jõuan sinna välja;

 Kaasan teisi: ainult koos kolleegidega jõuan parima tulemuseni;

 Hoolin igaühest: kuulan kolleegi, aga ei unusta ka iseennast.

Premeerimise eelduseks on, et teenistuja käitumine vastab kõigile neljale kokkulepitud

väärtusele, sealhulgas kahe väärtuse osas on käitumine tunnustust vääriv. Siseministeeriumis

kokkulepitud väärtustele toetudes loovad inimesed suhteid, määravad prioriteete, teadvustavad

tegevuste eesmärke ning võtavad poliitilisi seisukohti. Mida suurem on töötajate ja asutuse

väärtuste ühisosa, seda tõenäolisem on kogu organisatsiooni ühtsus. Erakordselt silmapaistva

väärtuspõhise käitumise eest preemia määramine aitab kiiremini arendada Siseministeeriumi

kui organisatsiooni ning võimaldab tööandjana selgelt väljendada seisukohta, et me hindame

organisatsioonina ka seda, kuidas me oma ülesandeid ellu viime.

- alapunktis 7.3.3 täpsustatakse, et preemia määramise ettepaneku vorm on toodud

palgajuhendi lisas 2.

- täiendatakse alapunktiga 7.4, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni. Punktis

7.4 ja selle alapunktides reguleeritakse tulemuspalga maksmise tingimusi ja korda.

Tulemuspalka makstakse saavutatud töötulemuste eest, mis on töötajaga eelnevalt kokku

lepitud kindlaks määratud kriteeriumide alusel. Kokku lepitakse vähemalt saavutatav

töötulemus, selle tähtaeg ja tulemuse saavutamisel makstav tasu. Kokkulepped sõlmib juht

alluvaga kirjalikult ja edastab need vahetult pärast sõlmimist personalipoliitika osakonnale

säilitamiseks. Tulemuspalk on abivahend, mis aitab juhil ja alluval igapäevaselt koondada

oma tähelepanu ja pühendumus organisatsiooni jaoks vajalikele esmatähtsatele teemadele.

Muud tulemustasu määramise ja maksmise põhimõtted on samad preemia maksmise

põhimõtetega. Tulemuspalga määramise ettepaneku vorm on toodud palgajuhendi lisas 3.

- alapunktis 7.5.4 täpsustatakse, et täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu

määramise ettepaneku vorm on toodud lisas 4.

4. Punkti 8 „Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused

ja kord“

- täiendatakse alapunktiga 8.1.4, muutes järgmise punkti numbrit. Täienduse kohaselt teeb

lisatasu määramise ettepaneku teenistuja vahetu juht e-kirjaga personalipoliitika

osakonnale. Sama põhimõte kehtib ka muude lisatasude maksmise kohta. Puuduva

teenistuja tööülesannete täitmise eest lisatasu määramise ettepanek on toodud lisas 5.

5. Punkti 9 „Nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumuse hüvitamise kord“

- alapunktis 9.1 muudetakse prillide hüvitamise korda. Tööandja kohustust hüvitada kuvariga

töötavale töötajale nägemise halvenemise korral prillide maksumus reguleerib Vabariigi

Valitsuse määrus „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Määrus

sätestab, et kui töötaja silmade ja nägemise kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on

vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud

prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga

hüvitama nende maksumuse. Seni kehtinud palgajuhendi regulatsiooni kohaselt ei makstud

prillide hüvitist esmase tervisekontrolli käigus fikseeritud nägemisteravuse kaotuse korral.

See piirang jäetakse palgajuhendist välja ning muudatuse kohaselt on õigus

nägemisteravuse languse korral prillide maksumuse hüvitamist taotleda ka uutel töötajatel.

Tööinspektsioon on prillide maksumuse hüvitamise osas märkinud järgmist „Prillide

maksumuse hüvitamine ei olene töösuhte pikkusest ega sellest, kas nägemisteravus on

vähenenud konkreetse tööandja juures. Prillide hüvitist on õigus saada ka uuel töötajal, sest

prillid on kuvariga töötaja jaoks vajalikud abivahendid tööülesannete sooritamisel“1.

- alapunktis 9.2 muudetakse prillikompensatsiooni taotluste menetlemise korda. Kehtiva

palgajuhendi kohaselt menetletakse prillide maksumuse hüvitamise taotlusi

dokumendihaldussüsteemis „Delta“. Tegelikult menetletakse alates 2018. aasta jaanuarist

prillide maksumuse hüvitamise taotlusi riigitöötaja iseteenindusportaalis.

1 http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2017/02/13/kas-tooandja-peab-huvitama-prillide-maksumuse

6. Lisa 1. Põhipalga ja kokkulepitava töötasu astmestik

- Osaliselt muudetakse palgajuhendi lisas 1 toodud põhipalga ja töötasu astmestiku alam- ja

ülemmäärasid. Muudatusega tõstetakse osaliselt palga ja töötasu määrasid, muudatus on

vajalik konkurentsivõimelise töötasu maksmise võimaluse loomiseks ministeeriumi

teenistujatele.