Siseministeeriumi palgajuhend

KINNITATUD

ministri 25.04.2019 käskkirjaga nr

1-3/40

„Siseministeeriumi palgajuhend“

LISA 3

Ettepanek lisatasu määramiseks täiendavate teenistusülesannete täitmise eest

1. Palun määrata lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest:

Kellele: nimi, teenistuskoht, üksus

2. Summa (kuni 20% teenistuja põhipalgast kuus ja kulu arvestusobjektid)

Summa (bruto): Kulu arvestusobjektid:

3. Täiendavate teenistusülesannete täitmise ajavahemik:

pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa

4. Täiendavate teenistusülesannete kirjeldus ja maht:

5. Palun määrata lisatasu (märgi X sobivasse kasti):

- ühekordse lisatasuna (punktis 2 märgitud summa, mis makstakse välja

teenistusülesannete täitmise ajavahemikule järgneval palgapäeval)

- perioodilise lisatasuna (punktis 2 märgitud summa makstakse välja punktis 2

nimetatud ajavahemiku igal palgapäeval ning igakordne väljamakstav summa on

tööajast sõltuv ehk arvestus on põhipalga arvestusega sama - tasu ei arvestata

puudutud päevade eest)

6. Sõnastus lisatasu maksmise käskkirja (1-2 lauset)

Ettepaneku esitaja:

KINNITATUD

ministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/40

„Siseministeeriumi palgajuhend“

LISA 1

Põhipalga ja kokkulepitava töötasu astmestik

Aste Põhipalga ja kokkulepitava töötasu

vahemik

Teenistuskohad või teenistuskoha

grupid1

Alammäär Keskmine

määr

Ülemmäär

1 900 1200 1500 Töölised, nooremspetsialistid ja

assistendid

Oskustöölised ja lihttöölised, samuti

tehnilist tuge pakkuvad, kitsa

vastutusega ja/või madalat

kvalifikatsiooni nõudvad

teenistuskohad.

2 1000 1600 2200 Keskastme spetsialistid

Eelnevat töökogemust ning

valdkonna põhjalikku tundmist

eeldavad teenistuskohad. Täidavad

keerukamaid, üldisemalt kirjeldatud

tööülesandeid ja nõustavad teisi oma

valdkonna teemadel.

3 1700 2300 2900 Tippspetsialistid

Pikaajalist erialast töökogemust ja

kõrgetasemelisi teadmisi eeldavad

teenistuskohad. Osalevad valdkonna

arendamises ning lahendavad

iseseisvalt keerukaid ülesandeid või

nõustavad teisi keerukate ülesannete

lahendamisel.

4 2000 2500 3000 Osakonnajuhataja asetäitjad

5 2500 3100 3700 Osakonnajuhatajad

6 4200 4600 5000 Asekantslerid

1 Teenistuskoha grupid on määratletud rahandusministri 11.12.2013 määruses nr 105 „Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse kord“ lisades 1–6 alusel toodud kontoplaani kasutusjuhendile

(http://www.rtk.ee/saldoandmike-kasutajad/avaliku-sektori-finantsarvestuse-ja-aruandluse-juhendid).

KINNITATUD

ministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/40

„Siseministeeriumi palgajuhend“

LISA 2

Ettepanek preemia määramiseks erakordsete teenistusalaste saavutuste või väärtuspõhise käitumise eest 1. Palun määrata preemia:

Nimi, teenistuskoht, struktuuriüksus

2. Summa (vähemalt 30% teenistuja kuu põhipalgast) ja kulu arvestusobjektid:

Summa (bruto): Kulu arvestusobjektid:

3. Saavutuste grupp (märkida ristiga)

____ preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest ____ preemia ootuspärasest parema väärtuspõhise käitumise eest

*märkida rist vastavalt ettepanekule

4. Erakordsete teenistusalaste saavutuste või väärtuspõhise käitumise ajavahemik:

pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa

5. Erakordsete teenistusalaste saavutuste või väärtuspõhise käitumise kirjeldus ja maht*:

*kirjelduses tuua selgelt välja, mida on tehtud erakordselt. Oluline on sõnastada, mis oli ootuspärane tulemus või käitumine

(sisaldub põhipalgas) ning mis oli ootuspärasest enam ehk ületas oodatud tulemust või käitumist (preemiat vääriv).

6. Sõnastus preemia määramise käskkirja (1-2 lauset)

Ettepaneku esitaja:

KINNITATUD

ministri 25.04.2019 käskkirjaga

nr 1-3/40

„Siseministeeriumi palgajuhend“

LISA 4

Ettepanek lisatasu määramiseks puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest

1. Palun määrata lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest:

Kellele: nimi, teenistuskoht, üksus 2. Summa ja projekti tunnus, kui lisatasu on planeeritud projekti eelarvest:

Summa (bruto): Kulu projekti tunnus:

3. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise ajavahemik ja lisatasu maksmise (tasu makstakse

asendamise 11. tööpäevast, erandkorras 1. tööpäevast alates) ajavahemik:

Asendamise ajavahemik*:

Lisatasu maksmise ajavahemik:

pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa

4. Puuduva teenistuja nimi ja/või teenistuskoht ning ülesannete kirjeldus ja maht, mille

täitmisega ei saa viivitada ja mis toob kaasa töökoormuse olulise suurenemise:

5. Palun määrata lisatasu (märgi X sobivasse kasti):

- ühekordse lisatasuna (punktis 2 märgitud summa, mis makstakse välja ülesannete

täitmise ajavahemikule järgneval palgapäeval)

- perioodilise lisatasuna (punktis 2 märgitud summa makstakse välja punktis 2

nimetatud lisatasu maksmise ajavahemiku igal palgapäeval ning igakordne

väljamakstav summa on tööajast sõltuv ehk arvestus on põhipalga arvestusega sama

- tasu ei arvestata puudutud päevade eest)

Ettepaneku esitaja:

KÄSKKIRI

25.04.2019 nr 1-3/40

Siseministeeriumi palgajuhend

Käskkiri kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel.

1. Käskkirja reguleerimisala

Palgajuhend reguleerib Siseministeeriumi (edaspidi ministeerium) ametnike ja töötajate

(edaspidi koos teenistuja) palga ja töötasu maksmise tingimusi ja korda. Lisaks kehtestab

palgajuhend teenistujatele töö käigus vähenenud nägemisteravuse puhul nägemisteravust

korrigeerivate vahendite maksumuse hüvitamise korra.

2. Terminid

2.1. Teenistuja on ministeeriumiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

2.1.1. Ametnik on isik, kes on ministeeriumiga avalik-õiguslikus teenistus- ja

usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik on ametisse nimetatud

avaliku teenistuse seaduse alusel ja ametniku teenistuskohta nimetatakse

ametikohaks.

2.1.2. Töötaja on ministeeriumiga eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta

avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab

töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks.

2.2. Teenistuskoht on ministeeriumi teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või

töökoht.

2.3. Palk on ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, puuduva teenistuja ülesannete

täitmise lisatasu ja muud seaduses sätestatud lisatasud (ületunnitöö lisatasu, riigipühal

tehtava töö lisatasu, öötöö lisatasu).

2.4. Töötasu on töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, puuduva

teenistuja ülesannete täitmise lisatasust ja muudest seaduses sätestatud lisatasudest

(ületunnitöö lisatasu, riigipühal tehtava töö lisatasu, öötöö lisatasu).

2.5. Põhipalk on teenistuja palga või töötasu kindel osa, mis on määratud teenistuskoha

ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

2.6. Muutuvpalk on teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta

preemiana, tulemuspalgana või lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.

2.7. Preemia on ühekordne tasu teenistuja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste

saavutuste või väärtuspõhise käitumise eest.

2.8. Tulemuspalk on ühekordne tasu saavutatud töötulemuste eest, mis on teenistujaga

eelnevalt kokku lepitud kindlaks määratud kriteeriumide alusel.

2.9. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest on tasu teenistuja ametijuhendis

kirjeldamata teenistusülesannete täitmise eest.

2.10. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest on lisatasu, mida makstakse ajutiselt

äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt täitmata teenistuskoha ülesannete täitmise

eest.

3. Üldpõhimõtted

3.1. Minister või kantsler määrab ametnikele palga ja lepib töötajatega kokku töötasu sarnastel

põhimõtetel.

3.2. Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik.

Töötaja töötasu lepivad kokku töötaja ning minister või kantsler töölepingus või selle

lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokkuleppimiseks teeb teenistuja vahetu

juht.

3.3. Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku põhipalk või

töötaja töötasu katseajal ja võimalik palga- või töötasu tõus pärast katseaega. Katseajal

määratakse üldjuhul ametniku palgaks või lepitakse töötaja töötasuks kokku tema

teenistuskohale planeeritud põhipalga või töötasu tasemest 10% madalam palga- või

töötasumäär.

3.4. Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval teenistuja

määratud arvelduskontole. Samaks kuupäevaks väljastab Riigi Tugiteenuste Keskuse

palgaarvestaja (edaspidi palgaarvestaja) teenistujale e-kirja teel teatise palga või töötasu

suuruse ja mahaarvamiste kohta.

3.5. Teenistuja kirjaliku või dokumendihaldussüsteemis Delta kinnitatud avalduse alusel on

ministeeriumil õigus pidada palgast või töötasust kinni summa teenistuja võlgnevuste

(näiteks mobiiltelefoni kasutuslimiidi ülekulu) katteks.

3.6. Kui teenistuja põhipuhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on

väiksem tasust, mida teenistuja saaks samal ajavahemikul teenistusülesandeid täites,

makstakse töötajale puhkusetasuna kokkulepitud töötasu ja ametnikule määratud palka.

3.7. Teenistuja soovil väljastab palgaarvestaja teenistujale täiendavalt teatise arvestatud palga

või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.

3.8. Personalipoliitika osakond koostöös hinnatava teenistuskoha juhiga vaatab kord aastas

üle teenistuskoha paiknemise teenistusgrupis teenistuskohtade klassifikaatori alusel.

Hindamistulemuste eriarvamuse korral otsustab teenistuskoha liigituse teenistusgruppi

kantsler.

3.9. Personalipoliitika osakonna ülesanne on arendada palga ja töötasustamise valdkonda ning

kontrollida tasustamise vastavust seadusele ja palgajuhendile.

Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanne on arvestada ministeeriumi teenistujate palka ja

töötasu ning maksta see välja käesoleva juhendi punkti 3.4 kohaselt.

3.10. Ministeeriumi palgajuhend vaadatakse üle üldjuhul kord aastas ning vajaduse korral

muudetakse seda.

4. Palga ja töötasu osad

4.1. Palga ja töötasu osad on:

4.1.1. Põhipalk või kokkulepitud töötasu.

4.1.2. Ametnikel muutuvpalk, sealhulgas:

4.1.2.1. preemia;

4.1.2.2. tulemuspalk;

4.1.2.3. lisatasu täiendavate teenistuseülesannete täitmise eest.

4.1.3. Töötajatel muud tasud (ametnikele muutuvpalga ja lisatasu määramise

põhimõtetest lähtutakse ka töötajatele muude tasude määramisel niivõrd,

kuivõrd see on kooskõlas töösuhte olemusega).

4.1.4. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest.

4.1.5. Eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud:

4.1.5.1. lisatasu öötöö eest;

4.1.5.2. lisatasu riigipühal töötamise eest;

4.1.5.3. lisatasu ületunnitöö eest.

5. Palgaastmestik

5.1. Ministeeriumi teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Põhipalga ja kokkulepitud

töötasu astmestik (edaspidi palgaastmestik) on esitatud lisas 1. Igale palgaastmele vastab

põhipalga ja kokkulepitud töötasu vahemik, mis määrab palgaastmesse kuuluvate

teenistuskohtade kuu põhipalga ja kokkulepitud töötasu alam- ja ülemmäära ning

keskmise määra.

5.2. Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt ametniku põhipalga ja töötaja

kokkulepitud töötasu muutmist.

6. Põhipalga ja töötasu maksmise tingimused ja kord

6.1. Põhipalga määramisel või töötasu kokkuleppimisel lähtutakse palgaastmestikus

teenistuja teenistuskohale vastavast kuu põhipalga või kokkulepitud töötasu vahemikust.

6.2. Põhipalga määrab või töötasu lepib kokku palgaastmestiku järgi minister või kantsler

vahetu juhi ettepanekul, lähtudes teenistuja teenistusülesannetest, teenistuskohustuste

keerukusest, töö pingelisusest, vastutuse ulatusest, teenistuja kogemustest, haridusest ja

kvalifikatsioonist.

6.3. Põhipalga ja kokkulepitud töötasu muutmise ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht ning

uue põhipalga või töötasu määrab või lepib kokku minister või kantsler.

6.4. Määratud põhipalga või kokkulepitud töötasu suurust selgitab ja põhjendab teenistujale

vahetu juht.

6.5. Erandjuhul võib kohaldada palgaastmestikus teenistuskohale ettenähtud põhipalga või

kokkulepitud töötasu vahemiku ülemmäärast kõrgemat või alammäärast madalamat

põhipalka või töötasu. Selle põhjendatust hindab teenistuja vahetu juhi ning

ministeeriumi personalipoliitika osakonna seisukoha alusel minister või kantsler.

6.6. Summeeritud tööaeg kehtestatakse ametijuhendiga või lepitakse kokku töölepingus.

6.6.1. Summeeritud tööaja arvestusperiood on neli kuud.

6.6.2. Summeeritud tööajaga teenistuja puudumisel (näiteks puhkus või ajutine

töövõimetus) vähendatakse teenistuja selle kuu tööajakava tundide arvu

puudutud ajavahemikku plaanitud töötundide võrra. Kui tööajakava ei ole

kinnitatud, siis vähendatakse teenistuja selle kuu plaanitavate töötundide arvu

puudutud ajavahemikku jäävate kalendaarsete töötundide võrra.

6.6.3. Teenistuja lähetusse saatmise korral on tööaja normiks kaheksa tundi päevas.

6.6.4. Osakonnajuhataja või tema volitatud teenistuja esitab osakonna tööajatabeli

jooksva kuu 25. kuupäevaks dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

palgaarvestajale töötasu väljamaksmiseks.

6.6.5. Osakonnajuhataja vastutab osakonna töö korraldamise eest nii, et kõikidele

teenistujatele oleks tagatud töö tööaja normi piires, lähtudes summeeritud tööaja

arvestusperioodist.

7. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

7.1. Muutuvpalga maksmise piirangud

7.1.1. Muutuvpalka makstakse eelarves vaba raha olemasolul. Muutuvpalga

maksmiseks eraldatakse ministeeriumi tööjõukulude aastaeelarvest

kuluüksustele kindel summa. Kuluüksustele eraldatavad summad jagatakse

kuluüksuste (minister, kantsler, asekantslerid, osakonnad) vahel ära sarnases

mõõdusuhtes nende põhipalga fondiga. Kantsleri otsusega võib moodustada

täiendavaid muutuvpalga fonde.

7.2. Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem

kui 20% teenistujale sama kalendriaasta jooksul määratud põhipalga kogusummast.

7.3. Preemia maksmise tingimused ja kord

7.3.1. Preemiat makstakse erakordsete teenistusalaste saavutuste või väärtuspõhise

käitumise eest.

7.3.2. Ühekordse preemia suurus peab olema vähemalt 30% teenistuja kuu põhipalgast.

Preemia maksmise aluseks on pärast töösooritust vahetu juhi antud hinnang.

Preemia maksmise eelduseks on, et:

7.3.2.1. saavutatud on silmapaistavalt hea tulemus ja töö tegemine on nõudnud

olulist täiendavat pingutust;

7.3.2.2. teenistuja on edendanud organisatsiooni toimimist läbi tunnustust vääriva

väärtuspõhise käitumise. Väärtuspõhiseks käitumiseks loetakse

Siseministeeriumis kokku lepitud nelja põhiväärtust. Premeerimise

eelduseks on, et teenistuja käitumine vastab kõigile neljale kokku lepitud

väärtusele, sealhulgas kahe väärtuse osas on käitumine tunnustust vääriv.

7.3.3. Ettepaneku preemia määramiseks teeb reeglina vahetu juht e-kirjaga

personalipoliitika osakonnale esimesel võimalusel pärast erakordset

teenistusalast saavutust. Preemia määramise ettepaneku vorm on toodud

palgajuhendi lisas 2.

7.3.4. Preemia määrab minister või kantsler.

7.3.5. Kui ettepaneku preemia maksmiseks teeb keegi teine kui teenistuja vahetu juht,

küsib ettepaneku tegija preemia määramise ja suuruse kohta arvamust ja

kooskõlastust teenistuja vahetult juhilt.

7.4. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord

7.4.1. Tulemuspalka makstakse saavutatud töötulemuste eest, mis on teenistujaga

eelnevalt kokku lepitud kindlaks määratud kriteeriumide alusel. Kokku lepitakse

vähemalt saavutatav töötulemus ja selle tähtaeg. Kokkulepped sõlmib juht

alluvaga personalipoliitika osakonna määratud elektroonilises keskkonnas või

vormil.

7.4.2. Tulemuspalga suurus peab olema vähemalt 30% teenistuja kuu põhipalgast.

7.4.3. Tulemuspalga maksmise aluseks on pärast töösooritust vahetu juhi antud

hinnang, mis on fikseeritud personalipoliitika osakonna määratud elektroonilises

keskkonnas või vormil.

7.4.4. Tulemuspalga määrab minister või kantsler.

7.5. Täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

7.5.1. Täiendavad teenistusülesanded on sellised ülesanded, mis ei kuulu teenistuja

põhiülesannete hulka. Lisatasu makstakse ainult juhul, kui teenistuja

töökoormus lisaülesande täitmisega oluliselt suureneb.

7.5.2. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse olenevalt

lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu makstakse kuni 20% teenistuja

põhipalgast kuus.

7.5.3. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse ühekordse või

perioodilise lisatasuna. Kui neid ülesandeid on vaja täita kuus kuud või enam

ehk ülesanded muutuvad regulaarseks, peab teenistuja vahetu juht vaatama üle

teenistuja ametijuhendi.

7.5.4. Lisatasu maksmise ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht e-kirjaga

personalipoliitika osakonnale ning üldjuhul enne teenistujale täiendavate

teenistusülesannete andmist. Täiendavate teenistusülesannete täitmise eest

lisatasu määramise ettepaneku vorm on toodud lisas 3.

7.5.5. Lisatasu määrab minister või kantsler.

8. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

8.1. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest

8.1.1. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse, kui asendamine

ei tulene ametijuhendist ja tingib töökoormuse olulise suurenemise või

asendamine küll tuleneb ametijuhendist, aga tingib võrreldes ametijuhendis

ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Oluliseks töökoormuse

suurenemiseks loetakse puuduva teenistuja ülesannete täitmist rohkem kui

kümme tööpäeva.

8.1.2. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest alates 11. tööpäevast on vahetul juhil

õigus esitada lisatasu maksmise ettepanek. Põhjendatud juhul võib lisatasu

puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest määrata alates asendamise esimesest

tööpäevast. Lisatasu määrab minister või kantsler.

8.1.3. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu peab olema

proportsionaalne teenistujale pandud ülesannetega, kuid on kõige rohkem 20%

asendatava teenistuja põhipalgast. Lisatasu puuduva teenistuja ülesannete

täitmise eest määratakse ühekordse või perioodilise lisatasuna. Puuduva

teenistuja ülesannete täitmisel üle 60 kalendripäeva kalendriaastas peab

teenistujalt küsima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku.

8.1.4. Lisatasu määramise ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht e-kirjaga

personalipoliitika osakonnale. Puuduva teenistuja tööülesannete täitmise eest

lisatasu määramise ettepaneku vorm on toodud lisas 4.

9. Nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumuse hüvitamise kord

9.1. Teenistujal tekib õigus saada nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumuse

hüvitisele juhul, kui ta töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga ning tema

nägemisteravus on vähenenud. Nägemisteravuse langus fikseeritakse tööandja

korraldatud tervisekontrolli käigus.

9.2. Teenistujale hüvitatakse nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumus

ostukviitungi alusel kuni 65% ulatuses, kuid kõige rohkem 100 eurot. Hüvitise saamiseks

peab teenistuja esitama riigitöötaja iseteenindusportaali majanduskulude mooduli kaudu

taotluse ja lisama sellele nägemisteravust korrigeerivate vahendite ostukviitungi või arve.

10. Käskkirja kehtetuks tunnistamine

Siseministri 28. mai 2018. aasta käskkiri nr 1-3/50 „Siseministeeriumi palgajuhend“

tunnistatakse kehtetuks.

11. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub 1. mail 2019. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

siseminister

Lisa 1. Põhipalga ja kokkulepitava töötasu astmestik

Lisa 2. Ettepanek preemia määramiseks

Lisa 3. Ettepanek täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu määramiseks

Lisa 4. Ettepanek puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest lisatasu määramiseks