Kiri

Töö nr: 5-21

Detailplaneeringu

koostamise

korraldaja: Rae vald Huvitatud isik: Urmas Vassus Aruküla tee 9 Ehituse tänav 24-18

Jüri alevik 75301 Jüri alevik, Rae vald

Harju maakond Harju maakond

e-mail: info@rae.ee e-mail: vassus3@hotmail.com

tel. 605 6750

OÜ Ferrysan

Muskaadi 14

Saue linn 76506

Saue vald, Harjumaa

Reg.nr.11203491

MTR reg nr: EEP002230

Tel. +372 5221744

e-mail: ferrysan@ferrysan.ee

Planeeringu

koostaja:

Arhitekt: Janika Jürgenson

RAE 2024

HARJUMAA, RAE VALD, PATIKA KÜLA

PATIKA KÜLA PATIKA SAEKAATRI KINNISTU

JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

MENETLUSDOKUMENDID

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA....................................................................................................................... 4

2. OLEMASOLEV OLUKORD ....................................................................................... 4

2.1. Asukoht, maaomand ................................................................................................. 4

2.1.1. Planeeritava ala moodustab ..................................................................................... 5

2.1.2. Hooned ja rajatised .................................................................................................. 5

2.1.3. Tehnovõrgud ............................................................................................................ 5

2.1.4. Piirangud .................................................................................................................. 5

3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS ................................... 6

3.1. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud alusmaterjalid ................ 6

3.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringute loetelu ........................................ 6

4. PLANEERINGU LAHENDUS .................................................................................... 6

4.1. Kontaktala ................................................................................................................. 7

4.2. Alal kehtiva üldplaneeringu analüüs ......................................................................... 7

4.3. Krundijaotus ja hoonestus ......................................................................................... 9

4.3.1. Planeeritud krundistruktuur ..................................................................................... 9

4.3.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. ......................................................... 9

4.3.3. Projekteerimise põhimõtted. .................................................................................... 9

4.3.4. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 9

4.3.5. Arhitektuursed piirangud ......................................................................................... 10

4.4. Radoon ...................................................................................................................... 10

4.5. Haljastus ja heakord .................................................................................................. 11

4.5.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine ............................................................................. 11

4.5.2. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ....................................... 12

4.5.3. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks .......... 12

4.5.4. Põhjavee kaitse ........................................................................................................ 14

4.5.5. Tehnoseadmete valik ja paigaldamine ..................................................................... 14

4.5.6. Kuritgevusriskide vähendamine .............................................................................. 14

4.6. Teed ........................................................................................................................... 14

4.6.1. Juurdepääs planeeritavale alale. .............................................................................. 14

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 3

4.6.2. Parkimine. ................................................................................................................ 16

4.7. Tehnovõrgud ............................................................................................................. 16

4.7.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus .......................................................... 16

4.7.2. Elektrivarustus ......................................................................................................... 17

4.7.3. Sidevarustus ............................................................................................................. 18

4.7.4. Soojavarustus ........................................................................................................... 18

4.7.5. Tuleohutuse tagamine .............................................................................................. 18

4.8. Servituudid ................................................................................................................ 19

4.9. Planeeringu elluviimise tegevuskava ........................................................................ 19

LISAD

Lisa 1: Väljavõte Harju Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistrist, registriosa

Nr: 5156402 (Patika saekaater katastriüksus).

Lisa 2: Maanteeameti tehnilised tingimused (31.05.2021 nr 7.1-2/21/12128-2).

JOONISED

Joonis 1: Situatsiooniskeem

Joonis 2: Kontaktala

Joonis 3: Tugiplaan M 1:500

Joonis 4: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

PATIKA KÜLA PATIKA SAEKAATRI KINNISTU JA LÄHIALA

DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 4

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Detailplaneeringu tellija on Rae vald, huvitatud isik on Urmas Vassus.

Planeeritavaks alaks on Patika saekaater (kat. tunnus: 65303:001:0033)

katastriüksus.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata tootmismaale ärimaa

kaassihtotstarve, seada ehitusõigus ja hoonestustingimused kuni kahele ärihoonele,

lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning

haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,13 ha. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud

Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeritava ala juhtotstarbeks on määratud tootmis-

ja ärimaa.

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Asukoht, maaomand

Joonis 1 Planeeritav ala (aluskaardi allikas: Maa-amet jaanuar 2022).

Planeeritav ala asub Patika külas riigiteede 11114 Jüri-Vaida ja 2 Tallinn-Tartu Võru-

Luhamaa tee vahelisel alal. Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Jüri Vaida teelt

läbi Konda (65303:001:0029) katastriüksuse. Kontaktalas olevad katastriüksused on

valdavalt maatulundusmaa sihtotsarbega ning külgnevad kinnistud on hoonestatud.

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 5

2.1.1. Planeeritava ala moodustab

Patika saekaatri kinnistu:

 katastriüksuse tunnus: 65303:001:0033;

 maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa 100%;

 kinnistu registriosa nr: 14595202

 katastriüksuse pindala: 1292 m².

 omanik: Urmas Vassus

Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude

planeerimiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,13 ha. Kinnistul on kõrghaljastust

ja rohumaa.

2.1.2. Hooned ja rajatised

Ehitisregistri andmetel on Patika saekaatri kinnistul saekaatri hoone (ehitisregistri kood

120846498, ehitisealune pind 67,5 m² ) ja puurkaev (ehitisregistri kood 221352433).

2.1.3. Tehnovõrgud

Patika saekaatri kinnistul on sõlmitud liitumisleping elektrivõrguga. Kinnistut läbib

elektriõhuliin alla 1 kV. Alal on ka puurkaev.

2.1.4. Piirangud

Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

 Avalikult kasutatava Jüri-Vaida tee kaitsevöönd 30 m äärmise

sõiduraja välimisest servast;

 Puurkaev (PRK0062812) hooldusalaga 10 m;

 Elektriõhuliin alla 1 kV, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge.

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 6

3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

3.1. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud

alusmaterjalid

 Rae valla üldplaneering (21.05.2013);

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise

arendamise kava aastateks 2017 - 2028;

 Rae Vallavalitsuse 15.02 2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste

alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“;

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 „Detailplaneeringute koostamise ning

vormistamise juhend“;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

 Katastriüksuse plaan;

 Rae Vallavalitsuse 11.05.2021 korraldus nr. 673;

 Jaki kinnistu detailplaneering, kehtestatud 22.04.2003 Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 124; 7.

 Ammuta kinnistu detailplaneering, kehtestatud 23.07.2020 Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 966; 8.

 Urba kinnistu detailplaneering, algatatud 14.10.2003 Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 141;

 Lähteülesanne;

 Planeerimisseadus;

 Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused.

3.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringute loetelu

 „Patika saekaater kinnistu geodeetiline alusplaan“ M 1:500 (DP Projektbüroo

OÜ, 20.10.2021 a . Töö nr: 71-21-G, reg.nr.EEG00053 12.04.2006).

4. PLANEERINGU LAHENDUS

Planeerimislahendus näeb ette Patika saekaater kinnistule hoonestustingimuste ja

ehitusõiguse määramise tootmis- ja ärihoonete rajamiseks, leitakse põhimõtteline

haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsu lahendus. Planeeritavad krundi kasutamise

sihtotstabed on 75-100% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) ja

väikettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) ning 0-25% laohoone maa (TL).

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 7

Planeeritavad katastriüksuse sihtotstarbed on 75-100% ärimaa (Ä) ning 0-25%

tootmismaa (T). Kuna tegemist on olemasoleva tootmishoonega, säilitatakse väikeses

mahus tootmishoone rajamise võimalus. Kinnistu planeeritav täisehitusprotsent on kuni

28%. Alal olevat hoonet on lubatud kasutada ja vajadusel renoveerida või

rekonstrueerida. Kui see ei ole enam majanduslikult mõistlik, on lubatud olemasolev

hoonestus likvideerida ning projekteerida planeeringus lubatud hoonestusalale uus

hoonestus, arvestades käesolevas detailplaneeringus esitatud tingimusi.

Alale kavandatud tegevused on seotud mototehnika ja -varustuse hoiustamise ning

müügiga (k.a müügiga seotud tehniliste koolituste/nõustamise korraldamine).

Parkimine lahendatakse omal krundil.

4.1. Kontaktala

Planeeritav ala asub Patika külas riigimaantee põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa ja riigimaantee kõrvalmaantee11114 Jüri-Vaida vahelisel alal, linnulennult u 4

km kaugusel Jüri aleviku keskusest.

Planeeritav kinnistu piirneb põhjast ja läänest Korba (65303:001:0028), idast ja lõunast

Konda (65303:001:0029) katastriüksustega. Piirnevad kinnistud on maatulundusmaa

sihtotstarbega ning hoonestatud (elamu ja abihooned) katastriüksused.

Planeeritava ala naabruses on lagedad põllu- ja rohumaad ning osadel kinnistutel on

endised talukohad, mille hoovialasid piirab kõrghaljastus. Ühtset ehitusjoont ei ole

piirkonnas välja kujunenud. Kontaktvööndi hoonestuslaad on varieeruv, katusekaldeid

esineb vahemikus 0º-45º.

4.2. Alal kehtiva üldplaneeringu analüüs

Kehtiva Rae valla üldplaneeringu (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega

nr 462) kohaselt paikneb Patika saekaater kinnistu olemasoleval tootmis- ja ärimaal

(roosa tooniga tähistatud). Üldplaneeringus mõeldakse tootmismaade all tootmisega

seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad; samuti ladude ja

transpordiettevõtete maad. Kuna tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud,

siis on tootmismaale lisatud ka ärimaa liitfunktsioon.

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 8

Joonis 2. Väljavõte Rae valla üldplaneeringust.

Patika saekaater kinnistu.

Tabel 1. Planeeringulahenduse vastavus Rae valla üldplaneeringuga

Rae valla üldplaneeringuga

määratud äri- ja tootmismaa

piirkondlikud

hoonestustingimused Patika külas

Patika küla, Patika saekaater

kinnistu detailplaneeringuga

määratavad tingimused

Maa sihtotstarve 100% tootmis- ja ärimaa. Elamute

kontaktvööndis vaid ärimaa

sihtotstarbelised krundid.

75-100% ärimaa, 0-25% tootmismaa.

Kuna tegemist on olemasoleva

tootmishoonega, säilitatakse väikeses

mahus tootmishoone rajamise

võimalus.

Krundi täisehitus % Ärimaal maksimaalselt 30%.

Krundi täisehitus 28%

Kõrgus ja korruselisus -Kogujatee ääres 12m

-Kõrgus peab proportsionaalselt

langema kuni 9m elamute

kontaktvööndis

2 korrust ja 9 m kõrge

Haljastus -30% krundi pinnast haljasala

-maantee kaitsevöönd on kohustuslik

haljasala, kuhu tuleb ette näha

haljastus maanteelt tuleneva mõju

leevendamiseks

-krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 10m

-elamualade kontaktvööndis min 40%

haljasalast peab olema kaetud

kõrghaljastusega

-30% krundi pinnast haljasala

-maantee kaitsevöönd on kohustuslik

haljasala, kuhu tuleb ette näha

haljastus maanteelt tuleneva mõju

leevendamiseks

-krundi iga 600m² kohta 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 10m

-elamualade kontaktvööndis min 40%

haljasalast peab olema kaetud

kõrghaljastusega

Abihooned; hoonete

arv krundil Kuni kaks hoonet krundil Kuni kaks hoonet krundil

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 9

Ehitusjoon Maantee ääres teekaitsevööndi piiril Määratud olemasoleva hoone alusel

Katusekalle, räästa

kõrgus

0-20° 0-20°

Piirded Äri- ja tootmismaal:

- Ei ole kohustuslik

- Piirde rajamisel võrkaed kõrgusega

kuni 2,0m

- Piirdeaia rajamine ei ole

kohustuslik. Kinnistu kahele

piirilõigule rajatud puidust

plankaed (kõrgus 1,7 m) säilib.

Uue piirdeaia rajamisel on lubatud

kuni 2 m kõrgune võrkpiire või

võrkpiire koos hekiga.

Materjalikäsitlus -Eelistatud materjalid on betoon, puit,

klaas

-Tootmishoonetel tohib plekki

kasutada kuni 30% ulatuses,

ärihoonetel vaid aktsendi andmiseks

-Maantee pool esinduslik fassaad

-Kasutatavad välisviimistlus-

materjalid: betoon, puit, klaas

-Tootmishoonetel tohib plekki

kasutada kuni 30% ulatuses,

ärihoonetel vaid aktsendi andmiseks

-Maantee pool esinduslik fassaad

Detailplaneeringu lahendus vastab üldplaneeringule ning üldplaneeringus määratud

maakasutuse juhtotstarbele. Käesoleval ajal kinnistul enam tootmistegevust ei toimu

ning alal paikev hoone on kasutuseta. Alale kavandatud äritegevus (mototehnika ja -

varustuse hoiustamine ning müük) sobitud elamupiirkondade lähedusse.

Koostatav detailplaneering on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

4.3. Krundijaotus ja hoonestus

4.3.1. Planeeritud krundistruktuur

Patika saekaatri katastriüksuse piiri ei muudeta.

4.3.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil.

Planeeritav hoonestusala on esitatud joonisel 4 (põhijoonis tehnovõrkudega).

4.3.3. Projekteerimise põhimõtted.

Planeeritavale krundile on lubatud ehitada kuni kaks hoonet, ehitisealuse pinnaga kuni

355 m². Maksimaalne korruselisus on 2 ja kõrgus maapinnast kuni 9 m. Parkimine

lahendada krundisiseselt.

4.3.4. Kruntide ehitusõigus

Pos 1

 Krundi pindala – 1292 m²

 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 355 m²

 Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast – 9 m

 Hoonete arv krundil – 2

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 10

 Krundi kasutamise sihtotstarbed – 75-100% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK) ja väikettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV)

ning 0-25% laohoone maa (TL).

 Katastriüksuse sihtotstarbed – 75-100% ärimaa (Ä) ning 0-25 % tootmismaa (T).

4.3.5. Arhitektuursed piirangud

 Katuse kaldenurk 0-20 kraadi;

 Piirdeaia rajamine ei ole kohustuslik. Kinnistu kahele piirilõigule rajatud puidust

plankaed (kõrgus 1,7 m) säilib. Uue piirdeaia rajamisel on lubatud kuni 2 m

kõrgune võrkpiire või võrkpiire koos hekiga. Väravad ei tohi avaneda tee poole.

 Hoonete korruselisus – 2;

 Äri- ja tootmishoonete projekteerimisel arvestada kontaktvööndis üldiselt

väljakujunenud hoonestuslaadiga. Maanteepoolne fassaad peab olema esinduslik.

 Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, kivi, betooni, tellist, klaas- ja

krohvipinda vms. Lubatud on pleki kasutamine kuni 30% ulatuses, ärihoonetel

vaid aktsendi andmiseks. Fassaad võiks olla liigendatud nii vormilt, materjalilt

kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega.

Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale.

 Planeeritava krundi täisehitus on lubatud kuni 28%;

 Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Rae valla arhitektiga;

 Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,2-0,7m kõrgemal;

 Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“) ning arvestada standardiga EVS 842:2003 Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

4.4. Radoon

Lähtuvalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardist, on planeeritaval alal normaalse

radoonisisaldusega pinnas (10-30 kBq/m³). Antud radooniriski levilate kaart on pigem

suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste

vahemaade (sh detailplaneeringuga hõlmatava ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt.

Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti Standardi EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete

ja soovitustega ning arvestada ka Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30.07.2018

määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 11

mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud

hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemega (300 Bq/m³). Hoonete ehitusel tuleb

jälgida radooniohutu hoone ehitamise üldnõudeid.

4.5. Haljastus ja heakord

 Planeeritav ala peab 30 % ulatuses krundi pinnast olema kaetud haljasalaga ning

krundi iga 600 m² kohta näha ette 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

Elamute kontaktvööndis peab 40% haljasalast olema kaetud kõrghaljastusega.

4.5.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine

 Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite

paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga,

et ei tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna

reostust. Jäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete

taaskasutust ja kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine

ning äravedu spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

 Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu,

kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat

jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete

valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete

liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide

võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.

 Soovitatav on rajada prügikonteinerite asemel prügimaja (või katusealune/aedik),

mis paigutatakse hoone vahetusse lähedusse selleks ettenähtud kohas. Krundi

valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -

hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitluse ettevõttega

jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma

jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Jäätmete

mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu

tekke ja ümbruskonna reostuse.

 Prügimajale tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae

valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja

selle asukoha suhtes.

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 12

 Kui prügimaja asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik

naabri kooskõlastus.

4.5.2. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed

Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või

tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on

need ennetatavad õigete töövõtetega.

Peamised ohud ehitamisel on:

- avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;

- tööõnnetused;

- kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne);

- kemikaalide, kütuste, õlide lekked;

Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi

ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja

keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal.

Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud.

Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks

peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega.

4.5.3. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava

elluviimiseks.

Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus

kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte

halvendavad. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist

keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa

taotlemiseks.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad,

kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul arvestataks naaberhoonete paiknemisega, et

tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei ületaks ümbruskonna

elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

normtasemeid, samuti peab see vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 13

"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid").

Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021" Päevavalgus hoonetes".

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi poolt koostatud aruande „Valgusreostuse

pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis

(2012)“

Valgusreostuse vältimiseks kasutada üldised valgusreostuse piiramise põhimõtteid

(Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi poolt koostatud aruande „Valgusreostuse

pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis

(2012))“:

 Esemete ja objektide valgustamist peab teostama selliselt, et valgus ei leviks

horisondile, otse taevasse, elamute akendest sisse, kaitstavate liikidega asustatud aladele

ja looduslikesse veekogudesse.

 Välisvalgustuse projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb valida sobiv valgustuse

intensiivsus, ajastus, kestvus ja spektraalne jaotus selliselt, et see ei häiriks silma

kohanemist pimedatel aladel, ei mõjutaks teiste liikide elurütme, ei suurendaks

terviseriske, oleks tagatud ohutus liiklemisel ja oleks garanteeritud maksimaalne energia

kokkuhoid.

 Valgusreostuse vähendamiseks tuleb kehtestada öine ajakava (23.00-07.00), millest

võib kõrvale kalduda teatud juhtudel, kui valgustus on nõutav ohutuse või erinevate

avalike tegevuste läbiviimise tagamiseks.

 Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mittetekitavaid valgusteid,

mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne

tarbimine ja valguse mittelevimine sihtkohtadest eemale.

 Valgusreostuse sätteid ei kehtestata turvavalgustusele, signaalvalgustusele, tava- ja

eriotstarbelistele töötuledele, sadamavalgustusele ja ehisvalgustusele (1. detsembrist

kuni 15. jaanuarini).

Ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 14

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud vibratsiooni

piirväärtusi.

4.5.4. Põhjavee kaitse

Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Planeeringuala kanalisatsioon on

lahendatud lokaalselt. Seetõttu on väga oluline järgida omapuhastitele esitatavaid

nõudeid, et oleks tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Reoveepuhasti õige kasutuse

korral ei kaasne negatiivseid keskkonnamõjusid. Selle aluseks on reoveepuhasti õige

paigaldus, regulaarne hooldus ja tööprotsessi jälgimine.

4.5.5. Tehnoseadmete valik ja paigaldamine

Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon

jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et

tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid;

4.5.6. Kuritgevusriskide vähendamine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Kuritegevuse riske vähendavad:

 elav keskkond

 selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine

 ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui

ka õuealal.

 õueala valgustatus

 lukustatud sisenemisruumid

 tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid

 süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

4.6. Teed

4.6.1. Juurdepääs planeeritavale alale.

Patika saekaatri kinnistu külgneb riigiteega 11114 Jüri-Vaida km 4,300-4,330. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 575 autot/ööpäevas. Juurdepääs

detailplaneeringualale lahendatakse olemasolevalt mahasõidult läbi Konda

katastriüksuse (65303:001:0029). Riigimaanteega külgneb olemasolev kergliiklustee,

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 15

mis kulgeb põhja suunas kuni Jüri alevikuni ning lõuna suunas Patika küla Jõekääru teel

oleva elamualani ning Veskitaguse küla Golfi tee 9 // Lääne katastriüksuseni.

Planeeritav ala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi ulatus

on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast (tulenevalt EhS § 71). Maantee omanik võib

kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Maanteepoolse hoonestusala piiri määramisel on aluseks võetud olemasoleva hoone

paiknemine.

Parkimine lahendatakse oma kinnistul. Riigiteele tagurdamine ja parkimine ei ole

lubatud.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

Maanteeliiklusest põhjustatud mürataseme piirnormide tagamiseks tuleb hoonete

projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a

määrusele nr 32 ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete

tagamiseks.

Hoonete ehitusprojektides leida erinevaid lahendusi müra leviku vähendamiseks (näiteks

ehitusmaterjalidena kasutada helikindlaid materjale jms). Tee omanik (Transpordiamet)

on teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale

kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud

kulud kannab arendaja.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks.

Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Transpordiamet vastava taotluse alusel.

Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab Transpordiamet nõuded

projektile (EhS § 99 lg 3) ja väljastab riigitee aluse maaüksuse piires tee ehitusloa.

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 16

Põhijoonisel on esitatud nähtavuskolmnurk, mille määramise aluseks on nähtavuskaugus

lõikuval teel. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust.

Planeeritava mahasõidu nähtavuskolmnurgad tuleb tagada enne mistahes hoone

ehitusloa väljastamist. Külgnähtavus ning vaba ruumi nõue on täidetud.

4.6.2. Parkimine.

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1.

Parkimiskohtade arvutamisel on võetud aluseks tööstusettevõte ja ladu ning asutused

linnakeskuse klass II kuni IV normatiiv, mis on tööstusettevõtte ja lao puhul 1

parkimiskoht 250 m² brutopinna kohta ning asutused, arvestusega 1 parkimiskoht 90 m²

brutopinna kohta.

Parkimine tuleb lahendada omal kinnistul.

Tabel 2. Sõiduatode parkimiskohtade arvutus.

Positsiooni nr EVS 843:2016,

tabel 9.1

Maksimaalne

brutopind

krundil (m²)

Normatiivne

parkimiskohtade

arv

Planeeritav

parkimiskohtade

arv

1

Tööstusettevõte ja

ladu 1pk/ 250m² 440 2 2

Asutused 1pk/

90m² 270 3 3

KOKKU: 4800 5 5

Arvutuste kohaselt on esitatud parkimiskohtade arv maksimaalse brutopinna alusel.

Täpne parkimiskohtade arv selgitatakse välja igakordselt eraldi, hoone projekteerimise

käigus, lähtuvalt hoonete pinnast ja ettevõtte tegevusest tulenevatest vajadustest.

Normatiivset parkimiskohtade arvu on lubatud vähendada põhjendatud juhul

kokkuleppel Rae vallavalitsusega lähtuvalt ettevõtte konkreetsetest vajadustest

(külastajate arv, töötajate arv jms). Parkimiskohtade arv peab vastama projekteeritavate

hoonete brutopinnale.

4.7. Tehnovõrgud

4.7.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus

Planeeritava ala veevarustus lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil. Puurkaevu

hooldusala on 10m.

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 17

Reovee lahenduseks nähakse ette kogumismahuti. Kui perspektiivselt avaneb võimalus

luua ühendus ühiskanalisatsiooniga võib loobuda kogumismahutite kasutamisest.

Sademevesi nähakse ette omal kinnistul pinnasesse immutatuna. Planeeringulahenduses

on ette nähtud osa krundist haljastada. Kõvakattega alalt suunata sademevesi

planeeritavatele rohealadele või planeeringualale paigaldatavatesse immutuskastidesse.

Arvutuslikult on maksimaalne sademevee hulk ca 3,9 m³/h (suure valingvihma korral).

Vertikaalplaneerimine, sajuvee kõrvaldus ning sademevete hulk täpsustatakse edaspidise

projekteerimise käigus. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Vältida

tuleb sademevee reostumist. Suublasse (sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee

minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele

ning Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028

peatükis 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid“ mille kohaselt tuleb eelistada

sademevee käitlemisel lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada

looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise

kaudu, vältides sademevee reostumist. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest

isoleerida.

Olemasoleva maapinna tõstmine on lubatud hoonestusala piires kuni 0,5 m ümbritsevast

maapinnast, olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes. Olemasolevate

absoluutkõrguste vahemik on 43,39 – 44,63. Olemasolevat maapinda ei või tõsta

kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast.

4.7.2. Elektrivarustus

Patika saekaatri kinnistu liitumispunkt elektrivõrguga on Korba katastriüksusel

(65303:001:0028) olevas kilbis (postil). Madalpingekaabel on veetud olemasolevasse

hoonesse. Uute hoonete projekteerimisel kaaluda võimalust rajada uus elektrikilp

kinnistu piirile lähemale.

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 18

4.7.3. Sidevarustus

Telefoni ja internetiühendus nähakse ette kas Wifi või mobiilse interneti kaudu.

4.7.4. Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete

projekteerimise käigus. Variandid oleksid elektri-, vedel või tahkeküte.

Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja

päikesepaneele.

Hoonete tehnoseadmete valimisel ning nende paigaldamise asukoha valikul tuleb

arvestada naaberhoonete paiknemisega, et tehnoseadm etega kaasnev negatiivne mõju

(müra, päikese peegeldus jne.) ei ületaks määrustest tulenevaid norme (vt. p 4.5.3).

Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.

4.7.5. Tuleohutuse tagamine

Hoonete ehitamisel peab lähtuma kehtivatest tuleohutuse projekteerimisnormidest,

siseministri 30.03.2017 a määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja

siseministri 18.02.2021 a määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Täidetud peavad olema standardiseeria EVS 812 standardites esitatud nõuded.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada

olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule

levikut teistele ehitistele. Uute hoonete rajamisel krundi piirile või naaberkinnistute

hoonestusele lähemale kui 8m tuleb hoonetele kavandada tuleohutustarindid. Lahendus

esitatakse ehitusprojektis.

Hoonete minimaalne tuleohutusklass täpsustatakse edasise projekteerimise käigus

vastavuses projekteeritavale ehitisele esitatavate tuleohutusnõuetega.

Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht on u 1,7 km kaugusel Jõekääru teel. Seetõttu

nähakse alale ette võimalik asukoht tuletõrjeveemahuti rajamiseks. Vastavalt

detailplaneeringu lahendusele ning alal kavandatavale tegevusele määratakse käesoleva

planeeringuga planeeritava peahoone kasutusviisiks VI kasutusviis (tööstus-; laohooned)

ning tuleohuklassiks 1 (tuleohuta). Sellest tulenevalt on arvutuslik tulekustutusvee kogus

alal 72 m³. Hoonete kasutusviis, tuleohuklass ja vajalik tulekustutusvee kogus

täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel.

Patika küla Patika saekaatri kinnistu ja lähiala detailplaneering 03.06.2024 - Töö nr. 5-21

Ferrysan OÜ 19

4.8. Servituudid

Tabel 2. Servituutide määramise vajadus

teeniv kinnisasi/krunt,

millele tehakse ettepanek

seada servituut

valitsev krunt või

asutus, mille kasuks

on tehtud ettepanek

seada servituut

servituut märkus

Konda

(65303:001:0029);

Pos 1

(Patika saekaater,

65303:001:0033)

Reaalservituut

Juurdepääsutee

rajamiseks,

kasutamiseks ja

hooldamiseks

4.9. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Tegevuskava:

 Tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine koos vajadusel kaasnevate

lisauuringute teostamisega;

 Hoonete, tehnovõrkude ning rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks

ehituslubade väljastamine;

 Hoonete, tehnovõrkude ning rajatiste välja ehitamine;

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning võimalikud nähtavust piiravad takistused (nt

istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

 Hoonetele kasutuslubade taotlemine.