Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Narva

22.01.2020 nr 7.2-6.4/106

4. septembril 2019. aastal toimunud paikvaatlusel hoones, aadressil L. Koidula 21, Narva-

Jõesuu linn, Ida-Virumaa, tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus on kirjeldatud

paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.4/2527-1.

10. jaanuaril 2020. aastal saadeti adressaadile kavandatav haldusakt nr 7.2-2.3/308-1 andmaks

võimaluse esitada arvamusi, selgitusi ja vastuväiteid (sh seisukohti nõuete täitmisega kaasneva

majandusliku mõju kohta) kavandatava ettekirjutuse kohta. 20. jaanuaril 2020. aastal laekusid

haldusorganile täpsustamist vajavad tõendusmaterjalid punktis nr 11 kirjeldatud puuduste

osalisest kõrvaldamisest (teise trepikoja tuletõkkesektsiooniks eraldamisest). 20. jaanuaril

2020. aastal laekus haldusorganile taotlus kavandatava ettekirjutuse punktide nr 1, nr 2, nr 3, nr

4, nr 7, nr 8, nr 9 ja nr 10 täitmise soovitud tähtaegade määramise otsustamiseks. Ülejäänud

punktide suhtes vastuväiteid ei esitatud. Haldusorgan rahuldab taotluse ning arvestab taotluses

märgitud ettekirjutuste täitmise soovitud tähtaegadega ettekirjutuse koostamisel.

Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Irina Belik, võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike

1 ja päästeseaduse § 15 lg 1 p 2 ja lg 2 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid

ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

anda adressaadile – Noorus Osaühingule (registrikood: 12486835; aadress: Ida-Viru

maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, L. Koidula tn 19d, 29023) järgmised

ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtaegadeks:

1. Tagada hoones olemasoleva evakuatsioonivalgustuse aasta kontrolli teostamine ning

tehtud korrashoiutoimingute kirjalik fikseerimine 2

2. Eemaldada hoone keskmise evakuatsioonitrepikoja evakuatsioonipääsu juurest ja

evakuatsiooniteelt põlevmaterjal 3

3. Viia vastavusse hoone keskmise trepikoja (sh esimese korruse evakuatsioonitee) seinte

ja põranda tuletundlikkus tuleohutusnõuetega selliselt, et esimese korruse evakuatsioonitee ja

trepikoja keldrikorruse seinte ning trepikoja esimese korruse põranda tuletundlikkus oleks

nõuetekohane 3

4. Tagada hoone keldrikorruse (pesuruumide asukohas) ja trepikoja neljanda korruse

(majutustoa nr 412 asukohas) tuletõkkeuste hooldus vastavalt tootja juhistele 4

5. Tagada Spa tuletõkkesektsioonide terviklikkus, selleks tihendada Spa

ventilatsiooniruumi läbivate tehnosüsteemide läbiviigud ja viimistleda elektrikilbi

2 (15)

tuletõkkeukse paigaldusava vastavalt tuleohutusnõuetele 5

6. Korraldada hoone ventilatsioonisüsteemi õhukanalite puhastamine ning tagada

teostatud hooldustööde kirjalik fikseerimine 6

7. Paigaldada restorani teisel väljumisteel oleva kahepoolse tuletõkkeukse aktiivsele

ukselehele sulgemisseade ning konverentsisaali ja restorani teistel väljumisteedel asuvatele

tuletõkkeustele ning keldrikorruse pesuruumide ja majutusruumi nr 504 tuletõkkeustele

sulgurid 6

8. Täiendada hoone automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS)

selliselt, et see hõlmaks kogu hoonet (sh trepikodasid) ning vastaks tuleohutusnõuetele 7

9. Paigaldada kogu hoonesse evakuatsioonivalgustus selliselt, et see vastaks kehtivatele

tuleohutusnõuetele 8

10. Tagada kogu hoones olevatel evakuatsiooni- ja väljumisteedel paiknevate uste ning

evakuatsioonipääsude võtmeteta avatavus vastavalt tuleohutusnõuetele 9

11. Moodustada keskmise trepikoja esimese korruse evakuatsiooniteest (vastuvõtuleti

asukohas) ja tehnilise korruse liftide masinaruumist omaette tuletõkkesektsioonid, paigaldades

evakuatsiooniteele ja masinaruumi tuletõkkeuksed 10

12. Tagada hoone parempoolse trepikoja esimese korruse evakuatsiooniteel olevate uste

avamine evakuatsiooni suunas 11

13. Tagada hoone piksekaitsesüsteemi katkematu toimepidevus 12

14. Tagada keldrikorruse personali ja pesuruumide kasutajate kiire evakuatsioon selliselt, et

evakuatsiooniks peab olema kasutatud teise evakuatsioonipääsuna tuleohutusnõuetele vastav

uks 13

1. Tagada hoones olemasoleva evakuatsioonivalgustuse aasta kontrolli teostamine ning

tehtud korrashoiutoimingute kirjalik fikseerimine

Alus: Tuleohutuse seaduse § 32 lg 1 ja § 30 punktid 1 ja 3.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 32 lõike 1 kohaselt tuleb tuleohutuspaigaldist

projekteerida, paigaldada ning kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja

juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Sama

seaduse § 30 punktid 1 ja 3 sätestavad, et tuleohutuspaigaldise omanik peab omama

dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta ning tagama

tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse.

Eesti standardi EVS-EN 50172:2005 punkti 7 kohaselt tuleb turvavalgustust kontrollida üks

kord kuus (normaalvalgustuse toitepinge katkestuse simuleerimine ettenähtud aja jooksul, et

oleks võimalik veenduda kõikide valgustite korrasolekus) ning üks kord aastas

(evakuatsioonivalgustuse toimimise kontroll kogu ettenähtud toimimisaja jooksul). Hoone

omanik/valdaja peab määrama süsteemi hooldustööde eest vastutava kompetentse järelevaataja.

Sama standardi punktis 6.2 on nimetatud, et iga-aastase perioodilise kontrollimise ja testimise

lõpuleviimisel tuleb ruumide eest vastutavale isikule esitada testitulemuste kohta kirjalik

tunnistus.

Sama standardi jaotise 6.3 kohaselt tuleb hoolduspäevikusse kanda järgnev informatsioon:

1. Süsteemi käikulaskmise kuupäev, millele lisatakse kõik aktid muudatuste kohta;

2. Kõikide perioodiliste kontrollimiste ja testimiste kuupäevad;

3. Kõikide tehtud hooldustööde, kontrollimiste ja testide kuupäevad ja lühikirjeldused;

4. Kõikide parandustööde ja rikete tegemise kuupäevad koos lühikirjeldusega;

5. Kõikide hädavalgustussüsteemi paigalduses tehtud muudatuste kuupäevad ja lühikirjeldused.

3 (15)

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et hoone evakuatsioonivalgustuse aasta

kontroll on korraldamata. Objektil puudub vastavasisuline dokument. Antud olukorras võib

esineda oht, et väljapääsuteede ja evakuatsioonipääsude raske identifitseeritavuse tõttu ei ole

tulekahju korral võimalik kiiresti ja vabalt evakuatsioonialadelt evakueeruda ja inimesi

evakueerida.

Täitmise tähtaeg: 10.03.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 800,00 (kaheksasada) eurot.

2. Eemaldada hoone keskmise evakuatsioonitrepikoja evakuatsioonipääsu juurest ja

evakuatsiooniteelt põlevmaterjal

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud

siseministri 10. septembri 2010. aasta määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 44) § 2 lg 1.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt peab olema piiratud

kinnisasjalt või ehitisest tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.

Määruse nr 44 § 2 lõige 1 sätestab, et põlevmaterjal ladustatakse ehitises selliselt, et see ei

põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise

võimalikkust. Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et hoone esimese korruse

evakuatsiooniteel (keskmise trepikoja osa) hoitakse põlevmaterjali (riiuleid, diivaneid, toole,

laudu, külmikuid).

Põlevmaterjalide hoidmise tuleohutusnõuete järgimata jätmisel esineb oht, et tulekahju ja

evakuatsiooni korral võivad olla ohtu seatud inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.03.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 1800,00 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

3. Viia vastavusse hoone keskmise trepikoja (sh esimese korruse evakuatsioonitee) seinte

ja põranda tuletundlikkus tuleohutusnõuetega selliselt, et esimese korruse

evakuatsioonitee ja trepikoja keldrikorruse seinte ning trepikoja esimese korruse

põranda tuletundlikkus oleks nõuetekohane

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 45 lg 2 p 2, lisa

6 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või

4 (15)

ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 45 lg 2 punkt 2 sätestab, et evakuatsioonitee seina-, lae- ja põrandakatted ei

tohi evakuatsiooni korral kasutajate turvalisust ohustada.

Sama määruse lisa 6 järgi peab evakuatsioonitee seinte ja lagede tuletundlikkus olema A2-

s1,d0. Lisa 6 kohaselt peab evakuatsioonitee põranda tuletundlikkus Dfl-s11 (Märkus 1

täpsustab, et kõrgema kui kahekorrulise hoone trepikäigud ja mademed A2fl). Määruse nr 17 §

8 lg 1 punktid 2, 8 ja 11 täpsustavad, et A2 on materjal, mis ei ole tuletundlik ja eraldub suitsu

eriti vähesel määral, s1 on materjal, mis eraldub suitsu eriti vähesel määral ning d0 on materjal,

mille puhul põlevaid tilku või tükke ei esine.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et hoone keskel asuva trepikoja

evakuatsioonipääsuni viiva esimese korruse evakuatsioonitee ja sama trepikoja kedrikorruse

seintele on paigaldatud kattematerjalid (puidust tehtud voodrilauad ja ümmargused detailid),

mille tuletundlikkuse kohta ei ole esitada dokumente kattematerjalide tuletundlikkusest (A2,

s1-d0). Hoone keskel asuva trepikoja esimese korruse põranda kattematerjaliks on vaip, mis ei

vasta nõutavale tuletundlikkusele.

18. septembril 2019. aastal esitatud dokument kajastab sandwich paneeli, mis ei ole kooskõlas

paikvaatlusel tuvastatud kattematerjalidega.

Antud olukorras esineb oht, et tulekahju võimaliku puhkemise korral ei ole tagatud

evakuatsiooniteede ohutu kasutamine, mistõttu võivad ohtu sattuda inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.03.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 1500,00 (üks tuhat viissada) eurot.

4. Tagada hoone keldrikorruse (pesuruumide asukohas) ja trepikoja neljanda korruse

(majutustoa nr 412 asukohas) tuletõkkeuste hooldus vastavalt tootja juhistele

Alus: Tuleohutuse seaduse § 5 lg 3.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 sätestab, et ehitise kasutamisel tuleb

tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

Paikvaatlusel (protokolli nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et keldrikorruse (personaliruumide ning

pesu- ja triikimismasinate ruumide asukohas) tuletõkkeuks vajab hooldust. Ukse lengid ei ole

terviklikud, osati kahjustatud. Hoone trepikoja neljanda korruse tuletõkkeuks (majutustoa nr

412) ei sulgu täielikult. Seega võimaliku tulekahju korral ei ole takistatud suitsu ja tule levikut

ettenähtud aja jooksul. Suitsu ning tule levik hoones võib takistada ohutu evakuatsiooni

läbiviimist, mistõttu võivad ohtu sattuda inimeste tervis ja elud.

5 (15)

Täitmise tähtaeg: 30.03.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 400,00 (nelisada) eurot.

5. Tagada Spa tuletõkkesektsioonide terviklikkus, selleks tihendada Spa

ventilatsiooniruumi läbivate tehnosüsteemide läbiviigud ja viimistleda elektrikilbi

tuletõkkeukse paigaldusava vastavalt tuleohutusnõuetele

Alus: Tuleohutuse seaduse § 5 lg 3 ja § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse

seaduse § 23 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr

17) § 11 lg 2, § 14 lõiked 1 ja 9 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või

ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon. Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 sätestab, et ehitise

kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks

oma otstarvet.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne määruse nr 17 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud

ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile

kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6.

peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Sama määruse § 11 lõige 2 sätestab, et tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest, põrandatest,

lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest,

tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest.

Määruse nr 17 § 14 lõige 1 sätestab, et tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse ja akna

tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud

tulepüsivusajast, kuid kõige vähem 30 minutit. Avatäidete paigalduseks või kinnituseks

kasutatakse materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B. Sama paragrahvi lõige 9 sätestab, et

tuletõkkekonstruktsiooni täielikult või osaliselt läbiva tehnosüsteemi tulepüsivusaeg peab

olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et Spa ventilatsiooniruumi läbiviigud ja

SPA elektrikilbi tuletõkkeukse paigaldusava on lõpuni viimistlemata. Need kohad on vaid

vahuga tihendatud. Seetõttu tuletõkkesektsioonid ei täida oma otstarvet. Seega võimaliku

tulekahju korral ei ole takistatud suitsu ja tule levikut ettenähtud aja jooksul. Suitsu ning tule

levik hoones võib takistada ohutu evakuatsiooni läbiviimist, mistõttu võivad olla ohtu sattuda

inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.03.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 620,00 (kuussada kakskümmend) eurot.

6 (15)

6. Korraldada hoone ventilatsioonisüsteemi õhukanalite puhastamine ning tagada

teostatud hooldustööde kirjalik fikseerimine

Alus: Tuleohutuse seaduse § 27 lg 1.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 27 lõige 1 sätestab, et seadme ja paigaldise

kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja

kasutusjuhendist ja õigusaktidest.

Eesti standardi EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ punktis

4.2.1 on sätestatud, et ventilatsioonisüsteem võib tule levitajaks tuletõkkesektsiooni sees

osutuda siis, kui kanalite sees olev tolm ja mustus süttib, seejärel kuumeneb kanal sellisel

määral, et selle välispind süütab lähedalasuva põleva materjali. Just eelnimetatud tagajärgede

vältimiseks määratakse kanalitele puhastatavuse nõuded. Punkti 8.1.1 kohaselt peab

ventilatsioonisüsteemi koos agregaatidega puhastama vähemalt üks kord aastas, kusjuures kahe

puhastuskorra vahele ei tohi jääda üle 365 ööpäeva. Sama standardi punkti 8.1.2 järgi peab

puhastuse kohta pidama arvestust taasesitatavas vormis. Märkida tuleb puhastuse aeg, ulatus ja

tegija ning kasutatud vahendid.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et hoone ventilatsioonisüsteemi

õhukanalite puhastamine on korraldamata. Objektil puudub vastavasisuline dokument.

Puhastamata ventilatsioonisüsteemi ladestunud põlevmaterjali jäägid võivad süttida ning

samuti soodustavad need tulekahju kiiret levikut hoones. Seega võivad olla raskendatud ohutu

evakuatsiooni läbiviimine ning tulekustutustööde teostamine, mistõttu võivad ohtu sattuda

inimeste elud ja tervis ning vara.

Täitmise tähtaeg: 30.04.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 1300,00 (üks tuhat kolmsada) eurot.

7. Paigaldada restorani teisel väljumisteel oleva kahepoolse tuletõkkeukse aktiivsele

ukselehele sulgemisseade ning konverentsisaali ja restorani teistel väljumisteedel

asuvatele tuletõkkeustele ning keldrikorruse pesuruumide ja majutusruumi nr 504

tuletõkkeustele sulgurid

Alus: Tuleohutuse seaduse § 5 lg 3 ja § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse

seaduse § 23 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr

17) § 14 lõiked 6, 7 ja 71 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või

ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Sama seaduse

§ 5 lõige 3 sätestab, et ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks

ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne määruse nr 17 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud

ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile

kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6.

peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

7 (15)

Määruse nr 17 § 14 lõige 71 sätestab, et evakuatsiooniteel asuv, tavakasutuses avatud

tuletõkkeuks varustatakse seadmega, mis sulgeb sellise ukse tulekahju või selle ohu korral

automaatselt. Sama paragrahvi lõiked 6 ja 7 sätestavad, et tuletõkkeuks varustatakse

sulgemisseadisega, välja arvatud korterite ja tehniliste ruumide uksed, mis on tavakasutuses

lukustatud. Tuletõkkeukse sulgemisseadis peab vastama valmistajatehase andmetel oma

sulgemisjõu ja muude omaduste poolest selle ukse kasutuskohale ja ukse laiusele ning tagama

ukse täieliku sulgumise

Eesti standardi EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused.

Kasutamine“ punkt 6.2 selgitab, et kui liikumine või ruumi kasutamine eeldab ukse hoidmist

püsivalt avatuna, tuleb kasutada sulgemisseadet, mis tulekahju puhkemisel ukse automaatselt

sulgeb ja riivistab. Sulgemisimpulsi andjatena tuleb kasutada hoone automaatset

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi. Paarisustel, mille mõlemal ukselehel on sulgemisseadis,

tuleb kasutada ukselehtede õiges järjekorras sulgemiseks sulgumisühtlustit. Ukse mõlemad

ukselehed peavad sulgudes riivistuma.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et restorani teisel väljumisteel asuva

kahepoolse tuletõkkeukse aktiivne ukseleht on avatud asendis ning on varustamata

magnetseadmega, mis sulguks automaatselt ukse häire korral. Konverentsisaali ja restorani

teistel väljumisteedel asuvad tuletõkkeuksed (fuajee asukohas) on ilma sulguriteta.

Majutusruumi nr 504 tuletõkkeuks on ilma sulgurita. Spa teise evakuatsioonipääsuni viiv

evakuatsioonitee on eraldatud keldrikorruse ruumidest (personaliruumid, pesu-

triikimismasinate ruumid) tuletõkkeuksega, mis on varustamata sulguriga ning hoitud avatud

asendis.

Juhul, kui tuletõkkeuks ei täida oma otstarvet, ei ole loodud eeldusi, et inimeste ohutus on

võimaliku tulekahju korral tagatud. Seetõttu võivad ohtu sattuda inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 800,00 (kaheksasada) eurot.

8. Täiendada hoone automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS)

selliselt, et see hõlmaks kogu hoonet (sh trepikodasid) ning vastaks tuleohutusnõuetele

Alus: Tuleohutuse seaduse § 32 lg 1; tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel

kehtestatud siseministri 07. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1 “ Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ (edaspidi määrus nr

1) § 5 lg 3 ja § 6 lg 3; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel

kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 30 lg 2 p 7 ja

§ 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis

tuleb projekteerida ja paigaldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

8 (15)

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud tuleohutuspaigaldis

peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt

hooldatud.

Määruse nr 1 § 5 lõige 3 sätestab, et hoonele projekteeritakse üldjuhul kogu hoonet hõlmav

tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Kui tulekahjusignalisatsioonisüsteem ei hõlma hoonet kogu

ulatuses, siis peab olema tulekahju korral tagatud kõigi ohus olevate isikute teavitamine. Sama

määruse § 6 lõige 3 sätestab, et tuletõkkesektsioon tuleb varustada anduritega täielikult.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et hoone ei ole täielikult kaetud

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. ATS puudub tuletõkkesektsioonideks

loetavates trepikodades (kahel evakuatsiooniteel).

Hoone evakuatsioonitrepikodade ATS-iga varustamata jätmine võib ohustada hoones viibivate

inimeste turvalisust. ATS osalisel puudumisel on tagamata varasema tulekahju avastamine ning

isikute teavitamine tulekahjust, mistõttu võivad tulekahju korral ohtu sattuda inimeste elud ja

tervis.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel 1600,00 (üks tuhat kuussada) eurot.

9. Paigaldada kogu hoonesse evakuatsioonivalgustus selliselt, et see vastaks kehtivatele

tuleohutusnõuetele

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 2; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 32 lg 2 p 1, §

33 lg 2 punktid 1 ja 2 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 2 sätestab, et ehitises, kus on nõutud

rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada

vastava tuleohutusmärgiga. Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis

tuleb projekteerida ja paigaldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne määruse nr 17 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud

ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile

kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6.

peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 32 lg 2 punkti 1 järgi paigaldatakse väljapääsutee valgustus minimaalse

toimimisajaga vähemalt üks tund II kasutusviisiga hoonesse, välja arvatud vähem kui 11

majutuskohaga hoonesse.

9 (15)

Määruse nr 17 § 33 lg 2 punktid 1 ja 2 sätestavad, et paanikavastase valgustuse toimimisajaks

on üks tund ning see paigaldatakse kindlaksmääramata evakuatsiooniteega saali, halli või

hoonesisesele avatud alale, kus viibib sama ajal vähemalt kümme inimest või mille üldpindala

on rohkem kui 60 ruutmeetrit, ning tualett- või riietusruumi, mille üldpindala on rohkem kui 10

ruutmeetrit, välja arvatud elamu korteris paiknevasse tualett- või riietusruumi.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et evakuatsioonivalgustus puudub

järgmistes kohtades:

- 60 istekohaga restorani kindlaksmääramata evakuatsiooniteega avatud ala (puudub

paanikavastane valgustus);

- keldrikorrusel asuvatest personali ruumid (puhke- ja riietusruumid);

- keldrikorrusel paiknevate pesumasinate, triikimismasina ja ventilatsiooniagregaadiga

ruumid;

- SPA teine evakuatsioonipääs;

- hotelli iga korruse väljumisteed, kus ei ole nähtav olemasolev väljapääsupääsutee

valgustus (hoone keskel olev hall, parempoolse trepikojani viiv tee, majutusruumidest

halli viiv tee);

- restorani terrassi evakuatsioonipääsudele, milleni viib restorani evakuatsioonipääs.

Hoone väljapääsuteede ja evakuatsioonipääsude valgustamine on vajalik selleks, et tulekahju

või muu hädaolukorra puhul saaksid evakuatsioonialadel viibivad inimesed ka suitsu täis

ruumidest ohutult evakueeruda. Evakuatsioonivalgustus tagab üldvalgustuse katkemise korral

väljapääsuteede ja evakuatsioonipääsude nähtavuse, võimaldades seeläbi kasutajatel ohu korral

iseseisvalt, turvaliselt ja kiirelt lahkuda ohustatud kohast.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 2000,00 (kaks tuhat) eurot.

10. Tagada kogu hoones olevatel evakuatsiooni- ja väljumisteedel paiknevate uste ning

evakuatsioonipääsude võtmeteta avatavus vastavalt tuleohutusnõuetele

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 49 lõiked 1, 2,

3, 4 ja 6 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt peab piiratud kinnisasjalt või

ehitisest olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 49 lõige 1 sätestab, et evakuatsiooni- ja väljumisteel asuv uks varustatakse

evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning mille liikumine ei

tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Kui evakueeruvate inimeste arv nõuab paarisukse

mõlema ukselehe kasutust, varustatakse mõlemad ukselehed evakuatsioonisulustega.

10 (15)

Evakuatsioonisuluste valikul lähtutakse asjakohasest normist, juhendist või standardist.

Määruse nr 17 § 49 lõige 2 sätestab, et evakuatsiooniukse suluste valikul arvestatakse hoone

või ruumi kasutusotstarbega, hoone või ruumi kasutajate arvuga ning nende teadmistega

hoonest ja evakuatsiooniteedest. Sama paragrahvi lõiked 3 ja 4 sätestab, et sellise hoone ja

ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 150 või enama inimese evakuatsiooniks,

kasutatakse horisontaalse latiga evakuatsioonisuluseid ehk paanikasuluseid ning sellise hoone

ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 30–150 inimese evakuatsiooniks, kasutatakse

lingi või surunupuga evakuatsioonisuluseid.

Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et kui ruume võidakse ajutiselt kasutada igapäevasest

kasutamisest erineval eesmärgil, mis toob kaasa suurema kasutajate arvu, peab

evakuatsiooniukse suluste valikul arvestama võimaliku suurima kasutajate arvuga.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et hoone evakuatsiooni- ja väljumisteedel

asuvate uste võtmeta avatavus, kuna ustel on väändenupud, on tagamata järgmistes kohtades:

- kõik esimese korruse lõppväljapääsud (sh 60 istekohaga restorani terrassi uksed, mis

on lukustatavad) (kokku kuus ust, v.a köögi lõppväljapääs)

- 176 voodikohaga hotelli trepikodade esimese korruse uksed,

- restorani ja fuajee vaheline tuletõkkeuks,

- 47 istekohaga konverentsisaali ja fuajee vaheline tuletõkkeuks,

- hotelli esimese korruse koridori ja fuajee vaheline tuletõkkeuks (trepikojast viiv tee

restorani asukohas);

- konverentsisaali väljumisteel asuv uks (köögi koridoris).

Köögi teisel väljumisteel asuv uks (konverentsisaali asukohas) on varustamata väändenupuga.

Antud olukorras esineb oht, et ei ole tagatud tulekahju korral ohutu evakuatsiooni läbiviimine.

Seetõttu võivad tulekahju korral ohtu sattuda inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 3000,00 (kolm tuhat) eurot.

11. Moodustada keskmise trepikoja esimese korruse evakuatsiooniteest (vastuvõtuleti

asukohas) ja tehnilise korruse liftide masinaruumist omaette tuletõkkesektsioonid,

paigaldades evakuatsiooniteele ja masinaruumi tuletõkkeuksed

Alus: Tuleohutuse seaduse § 5 lg 3 ja § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse

seaduse § 23 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr

17) § 11 lg 2, § 14 lg 1 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või

ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon. Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 sätestab, et ehitise

kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks

oma otstarvet.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne määruse nr 17 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud

11 (15)

ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile

kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6.

peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Sama määruse § 11 lõige 2 sätestab, et tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest, põrandatest,

lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest,

tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest.

Määruse nr 17 § 14 lõige 1 sätestab, et tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse ja akna

tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud

tulepüsivusajast, kuid kõige vähem 30 minutit. Avatäidete paigalduseks või kinnituseks

kasutatakse materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et hoone evakuatsioonitrepikodadest

moodustatud tuletõkkesektsioonid ei ole terviklikud. Hoone keskel (liftide asukohas) oleva

trepikoja tehnilisel korrusel asuva liftide masinaruumi ukse ega parempoolse trepikoja

(restorani asukohas) põrandaluugi tulepüsivusajad ei ole tuletõkkekonstruktsioonidele

ettenähtud tulepüsivusajaga kooskõlas. Masinaruumi uks on kaetud metallplekkidega ning

põrandaluuk koos äärtega on puidust tehtud.

Hoone esimese korruse evakuatsiooniteest, mis on hoone keskel asuva evakuatsioonitrepikoja

osa ning mis viib evakuatsioonitrepikojast evakuatsioonipääsuni, on moodustamata omaette

tuletõkkesektsioon. Mainitud evakuatsioonitee mõlemal poolel asuvad kahepoolsed uksed (2

tk), mille kaudu viivad evakuatsioonipääsuni ka majutustubade väljumisteed, on tavauksed.

20. jaanuaril 2020. aastal laekusid haldusorganile tõendusmaterjalid, mille kohaselt on

parempoolse trepikoja põrandaluuk asendatud uuega trepikojast tuletõkkesektsiooni

moodustamise eesmärgil. Tuletõkkeluugi ja selle paigaldamisel kasutatud materjalide kohta

esitati täpsustamist vajavad dokumendid. Luugi paigaldamise osas on täiendavad tõendid

kogumisel.

Olukorras, kui keskmise trepikojast (liftide masinaruumi asukohas) ja selle lahutamata osana

olevast evakuatsiooniteest (vastuvõtuleti asukohas) tuletõkkesektsioonid on moodustamata, ei

ole takistatud võimaliku tulekahju korral suitsu ja tule levikut ettenähtud aja jooksul. Suitsu

ning tule levik hoones võib takistada ohutu evakuatsiooni läbiviimist, mistõttu võivad olla ohtu

sattuda inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.08.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 3000,00 (kolm tuhat) eurot.

12. Tagada hoone parempoolse trepikoja esimese korruse evakuatsiooniteel olevate uste

avamine evakuatsiooni suunas

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 48 lg 1 p 2 ning

§ 55 lg 2.

12 (15)

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et ehitisest peab olema

tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 48 lg 1 punkt 2 sätestab, et väljumisteel paiknev uks peab avanema

evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ette nähtud uks.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et viiekorruselise 176 voodikohaga hotelli

parempoolse trepikoja (restorani asukohas) esimesel korrusel asuv tuletõkkeuks ja trepikojast

viival evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks (fuajee ja koridori vaheline uks) ei avane

evakuatsiooni suunas. Ohutu evakuatsiooni tagamata jätmise korral on oht, et tulekahju korral

võivad ohtu sattuda esimesel korrusel viibivate inimeste elud ja tervis.

Täitmise tähtaeg: 30.08.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 2500,00 (kaks tuhat viissada) eurot.

13. Tagada hoone piksekaitsesüsteemi katkematu toimepidevus

Alus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 6 ja § 31.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 6 kohaselt on

tuleohutuspaigaldiseks piksekaitse. Sama seaduse paragrahvi 31 kohaselt peab

tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu

toimepidavuse, korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja

hooldust ning omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse

kohta.

Eesti standardis EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised

kahjustused ja oht elule“ jaotis E.7.3.1 sätestab, et selleks, et piksekaitsesüsteem vastaks

projekteerimisnõuetele, peavad piksekaitsesüsteemi mehaanilised ja elektrilised parameetrid

säilima kogu tema eluea jooksul. Kui kontrollimise tulemusena selgub, et remont on vajalik,

tuleb need remonttööd teha viivitamatult ja mitte oodata järgmist plaanilist hooldust.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et hoone piksekaitsesüsteemi viimase

kontrolli käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise kohta dokumenti ei ole esitada. Seega

piksekaitse katkematu toimepidevus on tagamata. Piksekaitsesüsteemi korrashoiu ja katkematu

toimepidevuse tagamata jätmisel võib tuleohutuspaigaldis kaotada oma efektiivisust, mille

tagajärjel ei saa tagada täielikku kaitset hoone ümber tekkivate füüsikaliste kahjustuste eest.

Parandamata piksekaitsesüsteem võib ohtu seada inimeste tervis ja elud ning suurendada

varakahjusid.

Täitmise tähtaeg: 30.08.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

13 (15)

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 1600,00 (üks tuhat kuussada) eurot.

14. Tagada keldrikorruse personali ja pesuruumide kasutajate kiire evakuatsioon

selliselt, et evakuatsiooniks peab olema kasutatud teise evakuatsioonipääsuna

tuleohutusnõuetele vastav uks

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 41 lg 2, § 48

lg 1, § 48 lg 1 punktid 1 ja 3, § 48 lg 2 p 1 ja lg 3 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või

ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne määruse nr 17 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud

ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile

kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6.

peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 2 lg 15 punkt 1 sätestab, et evakuatsioonipääs käesoleva määruse tähenduses

on evakuatsioonialast otse hoonest välja viiv uks või hoone sees paiknev ruum, mille kaudu on

tulekahju korral võimalik evakueeruda ohutusse kohta.

Määruse nr 17 § 41 lõige 2 sätestab, et evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle

kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid

väljumisteid, evakuatsiooniteid ja –pääse.

Määruse nr 17 § 48 lõige 1 sätestab, et evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks peab olema

paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon, ja avanema vähemalt 90 kraadi,

ning olema pidevalt hõlpsasti avatav kõikidele kasutajatele.

Sama paragrahvi lõike 2 punktid 1 ja 3 sätestavad, et evakuatsiooniukse,

evakuatsioonipaarisukse aktiivse ukselehe ning tõsteukses oleva evakuatsioonikäiguukse

valgusava laius peab vastama ettenähtud maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule ja

hoone siseukse ning sissepääsu- ja ühendustee ukse valgusava laius peab üldjuhul olema

vähemalt 850 millimeetrit ning lävepaku kõrgus võib olla maksimaalselt 25 millimeetrit.

Samas lõike 3 kohaselt on evakuatsiooniukse valgusava minimaalkõrguseks pealmaakorrustel

vähemalt 2000 millimeetrit, pööningul ja keldris vähemalt 1800 millimeetrit. Kui pööningu-

või keldrikorrusel on püsivaid töö- või viibimiskohti, peavad evakuatsiooniuste mõõtmed

vastama pealmaakorruste tingimustele.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/2527-1) tuvastati, et keldriruumide, kus asuvad personali

ruumid (puhke-, riietusruumid) ning pesumasinate, triikimismasina ja

ventilatsiooniagregaadiga ruumid, teine väljumistee viib kahepoolse väravani, mis ei vasta

evakuatsioonipääsule esitavatele nõuetele.

Antud olukorras võivad võimaliku tulekahju puhkemise ja evakuatsiooni korral inimesed

sattuda ohtu või kahjustada enda tervist.

14 (15)

Täitmise tähtaeg: 30.12.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 3000,00 (kolm tuhat) eurot.

Kui ettekirjutust ei ole tähtaja möödumisel täidetud, tuleb sunniraha kanda hiljemalt

ettekirjutuste täitmise määratud tähtaegadeks Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pank

a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Luminor Bank a/a

EE701700017001577198, maksekorraldusel märkida viitenumbriks 10268700005629 ja

selgituseks: ettekirjutuse number ja punkt, adressaadi nimi. Kui ettekirjutust ei täideta või

sunniraha tähtaegselt ei tasuta, nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras koos täitemenetluse kuludega.

Ettekirjutuse täitmisest palume meid informeerida kirjalikult postiaadressil Vahtra 3,

21003 Narva või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti aadressil [email protected].

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, 41532 Jõhvi,

[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta vaidlustatavast

haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Belik

peainspektor

Ohutusjärelevalve büroo

Ida päästekeskus

Ettekirjutus saadeti elektrooniliselt:

Noorus OÜ, [email protected].

+372 5860 2188

[email protected]

15 (15)