Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106 "Riigikaitseobjekti kaitse kord" muutmise eelnõu istungile esitamine

1

EELNÕU

20.02.2019

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 87 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. aasta määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse

kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruses nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel;“;

2) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Isikuandmete töötlemine riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel

(1) Riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmete ja muude kaitseabinõude

kohaldamise eesmärgil on riigikaitseobjekti valdajal õigus töödelda riigikaitseobjekti külastava

või teenindava isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ja külastamise kohta järgmisi

andmeid:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg;

4) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik sisenes riigikaitseobjektile

sõidukiga;

5) saabumise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kindlaks määratud andmete säilitamise tähtaeg kinnitatakse

riigikaitseobjekti turvaplaanis. Tähtaja kinnitamisel arvestatakse, et:

1) A-, B-, C- või F-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt 12 kuud, kuid

mitte kauem kui 10 aastat nende tekkimisest arvates;

2) D- või E-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt 10 aastat, kuid mitte

kauem kui 25 aastat nende tekkimisest arvates.

2

(3) Säilitatud andmetele on juurdepääs ja neid võib töödelda:

1) riigikaitseobjekti valdaja või tema volitatud isik käesoleva määruse alusel

riigikaitseobjekti kaitse korraldamiseks;

2) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet käesolevas määruses ette nähtud

ülesannete täitmiseks, süütegude menetlemiseks, riikliku ja haldusjärelevalve

teostamiseks;

3) julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alusel riigi julgeoleku

tagamiseks;

4) isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet

teostav asutus seaduses sätestatud alusel ja korras.

(4) Andmete säilitamistähtaja möödumisel on riigikaitseobjekti valdaja kohustatud andmed

kustutama ja hävitama.

(5) Kui riigikaitseobjektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesolevas paragrahvis

määratud andmete töötlemise nõudeid niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduses või selle

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.

Jüri Ratas

peaminister

Katri Raik

siseminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106

„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on kehtestada riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamiseks vajalikud

isikuandmete töötlemise nõuded. Kuna Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106

„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ paneb riigikaitseobjekti valdajale muu hulgas kohustuse teatud

juhtudel registreerida riigikaitseobjekti külastavad isikud, on vajalik praegusest täpsemini

määrusega ette näha nimetatud isikute isikuandmete kogumise ja säilitamise nõuded. Nende

nõuete kehtestamiseks on isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses antud Vabariigi

Valitsusele ka volitusnorm, seega on määruse muudatused tehtud selle seaduse rakendamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakond

([email protected], tel 612 5056). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen

([email protected], tel 612 5241).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrust nr 106

„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ redaktsioonis RT I, 27.09.2016, 5. Eelnõu on seotud Riigikogu

menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga (778 SE), millega

antakse volitusnorm kõnesolevate muudatuste kehtestamiseks.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse määruse reguleerimisala sätet. Muudatus on

tehniline ja sellega viiakse määruse reguleerimisala säte vastavusse riigikaitseseaduse (edaspidi

RiKS) § 87 lõike 2 punktiga 51. Volitusnormi kohaselt sätestatakse riigikaitseobjekti kaitse

korras ka isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse määrust §-ga 71, millega määratakse detailsemad

nõuded riigikaitseobjekti külastava või seda teenindava isiku isikuandmete ja muude

(külastamisega seotud) andmete töötlemiseks.

Paragrahvi 71 lõikega 1 sätestatakse riigikaitseobjekti valdaja õigus töödelda isikuandmeid

riigikaitseobjekti füüsilise kaitse miinimummeetmete ja muude kaitseabinõude kohaldamise

eesmärgil. Kehtiva määruse kohaselt on sellekohane õigus tuletatav määruse lisades 6–13

sätestatud kohustuste kaudu. Arvestades isikuandmete töötlemise seaduslikkuse ja õigusselguse

tagamise põhimõtteid, sõnastatakse isikuandmete töötlemise õigus ja töötlemise eesmärk

expressis verbis määruse § 71 lõikes 1.

2

Paragrahvis 71 kehtestatud andmete töötlemise nõuded kohalduvad nendele asutustele ja

juriidilistele isikutele, kes on Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. a korralduses nr 96 „Alaliste

riigikaitseobjektide määramine“ loetletud riigikaitseobjektide valdajad ning üksnes juhul, kui

vastava kategooria (A–F) riigikaitseobjekti kinnitatud turvaplaani kohaselt on objekti füüsilise

kaitse meetmena kohustuslik registreerida objekti teenindavate või seda külastavate isikute ja

nende sõidukite riigikaitseobjektile sisenemine ja sealt väljumine.

RiKS-i § 83 lõike 1 mõistes võib riigikaitseobjektiks olla maa-ala, ehitis või seade. Seega tuleb

määruse tähenduses „riigikaitseobjekti külastamise või selle teenindamise“ all mõista:

a) riigikaitseobjektile (maa-alale, ehitisse, hoonesse, ruumi) sisenemist ja seal viibimist;

b) füüsilise juurdepääsu võimaldamist sellisele riigikaitseobjektile, milleks on konkreetne

seade. Nt võib maa-alal, ehitises või ka ruumis, mis pole otstarbekuse kaalutlusel

tervikuna riigikaitseobjektiks määratud, selline (riigikaitseobjektiks määratud) seade

paikneda.

Eelnõus määratud isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldatakse ainult nende

andmesubjektide isikuandmete töötlemisele, kelle viibimine riigikaitseobjektil ei ole seotud

riigikaitseobjekti igapäevatööga ja/või objekti valdaja põhiülesande täitmisega. Teisisõnu,

määruse § 71 kohaldamisalasse ei kuulu andmesubjektidena riigikaitseobjekti töötajad ja/või

ametnikud, kelle töökoht asub riigikaitseobjektil. Töö- või teenistusülesannete täitmise tõttu

riigikaitseobjektile saabumist ja lahkumist ning sellega seotud andmetöötlust kõnesoleva

sättega ei reguleerita. Kui riigikaitseobjektil rakendatakse ka töötajate ja/või ametnike tööle

saabumise ja töölt lahkumise registreerimist, kuulub sellekohane isikuandmete töötlemine

teenistus- ja töölepinguliste suhete valdkonda ning sellele kohaldub andmekaitse

üldregulatsioon (isikuandmete kaitse üldmäärus, töölepinguseadus, sisemised

töökorraldusaktid).

Riigikaitseobjekti teenindavate isikutena võib määruse tähenduses mõista kõiki selliseid

teenusepakkujaid, kes tagavad lepingu alusel ka teatava regulaarsusega riigikaitseobjekti

igapäevase toimimise (nt heakorrateenused, toitlustus jms), kuid ei ole riigikaitseobjekti

valdajaga otseses töö- või teenistussuhtes töölepinguseaduse ja/või avaliku teenistuse seaduse

mõistes. Nii objekti teenindavate kui ka külastavate isikute (andmesubjektide)

kindlaksmääramine sõltub sellest, milline on riigikaitseobjekti turvaplaanis määratud hoone

osa, ala, ruum vms, millele juurdepääs tuleb registreerida. Näiteks võib riigikaitseobjektiks olla

määratud kogu ehitis või maa-ala, mille koosseisu kuulub ka avalik ruum või selline ala, millele

on kas objekti funktsioonist, valdaja ülesannetest või muul sellisel põhjusel ligipääs igaühel

(nt avalikud ootesaalid). Kui riigikaitseobjekti turvaplaanis ei ole määratud teisiti, ei kohaldata

kõnesolevas paragrahvis sätestatud külaliste registreerimise nõuet riigikaitseobjekti avalikul

alal viibivatele isikutele. Sätte kohaldamisalasse kuuluvate andmesubjektide ring selgub seega

suuresti konkreetse objekti riskianalüüsist ja sellel põhinevast objekti turvaplaanist.

Paragrahvi 71 lõike 1 punktides 1–5 määratakse isikuandmed, mis külastuse registreerimisel

kogutakse ja kindlaksmääratud tähtajani säilitatakse. Isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood

(selle puudumisel sünniaeg), isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg on vajalikud,

et tuvastada riigikaitseobjekti külastav isik ja kontrollida isikusamasust. Kuna riigikaitseobjekti

võib külastada ka alaealine isik, tuleb arvestada, et isikut tõendavate dokumentide seaduse

(edaspidi ITDS) § 5 lõike 2 kohaselt ei pea isikutunnistust olema alla 15-aastasel Eesti

kodanikul. Riigikaitseobjekti valdaja võib külastaja isikusamasust kontrollida ka muu ITDS-i

§ 4 lõikes 1 sätestatud dokumendi alusel.

3

Samamoodi külastajate registreerimisega tuleneb nõue registreerida riigikaitseobjektile

sisenevad sõidukid samuti konkreetse objekti turvaplaanist. Kui see on füüsilise kaitse

meetmena objekti turvaplaani kohaselt vajalik, peab riigikaitseobjekti valdaja registreerima

lisaks külalisele ka tema kasutatava sõiduki registreerimisnumbri. Külastuse kohta säilitatakse

riigikaitseobjektile saabumise ja sealt lahkumise aeg (kuupäev ja kellaaeg).

Paragrahvi 71 lõike 1 punktides 1–5 ette nähtud andmete loetelu on ammendav, seega ei või

riigikaitseobjekti valdaja siinse määruse alusel ja selle täitmiseks muid isikuandmeid

riigikaitseobjekti külastajatelt koguda. Seda sätet aga ei kohaldata riigikaitseobjektil

jälgimisseadmestiku (videovalve) kasutamise ega sellega seonduva andmetöötluse tulemuse

(salvestiste) säilitamise kohta. Määruse alusel kasutatakse objektil jälgimisseadmestikku, et

tuvastada füüsiline rünnak või selle oht ning kaitsta objektil viibivaid isikuid ja vara. Salvestisi

säilitatakse isikustamata kujul määruse lisades 6–9 ette nähtud nõuete kohaselt ning üksnes

juhul, kui jälgimisseadmete kasutamine on ka füüsilise kaitse miinimummeetmena objekti

turvaplaanis kinnitatud.

Paragrahvi 71 lõike 2 kohaselt määratakse objekti kategooriale vastav isikuandmete säilitamise

tähtaeg. Ühesugust isikuandmete säilitamise tähtaega, mis kohalduks kõikide kategooriate

objektidele, ei ole võimalik määrata kategooriate erisuste tõttu. Samuti arvestati eelnõu

koostamisel, et ka ühe ja sama kategooria riigikaitseobjektide eripärade tõttu ei ole otstarbekas

ja proportsionaalne määrata ühte isikuandmete säilitamise tähtaega kõikidele sama kategooria

objektidele. Eelnõu koostajad on seisukohal, et nii andmesubjekti põhiõiguste kui ka

riigikaitseobjekti valdaja kohustuste vaates on vajalik määrata andmete säilitamistähtaeg

konkreetse riigikaitseobjekti turvaplaanis, kuid arvestusega, et õigusaktiga on ette nähtud

ajaline piir, millest vähem ega kauem konkreetse kategooria objekti külastaja isikuandmeid

säilitada ei ole lubatud.

Eelnõu koostamisse kaasati ka riigikaitseobjekti valdajad, kellelt paluti arvamust eelnõuga

kavandatavatele muudatustele. Kaasamisel esitatud märkusi arvestades leiti kokkuvõtvalt, et

A-, B-, C- või F-kategooria objektidel tuleb andmete säilitamise ajaline piir määrata ühesugune

ja samamoodi D- või E-kategooria objektidele. Peale konkreetsete objektide eripära arvestati

ajapiiri määramisel vajadusega ennetada ja tõkestada eelkõige inimese elu, tervise või vara

vastu suunatud ning riigivastaste süütegude toimepanemist. Minimaalse ja maksimaalse

säilitustähtaja määramisel võeti mh arvesse esimese astme kuriteo aegumistähtaega (s.o kümme

aastat). D- ja E-kategooria objektide puhul arvestati andmete säilitamise ajalise piiri määramisel

eelkõige julgeolekuasutuste tegevuse eesmärki ja põhiülesandeid, sealhulgas riigikaitseobjekti

kaitsega vahetult seotud ülesannet korraldada riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamist ja

tõkestamist ehk vastuluuret, millest tulenevalt võib tekkida vajadus selgitada välja aastaid

tagasi aset leidnud sündmuse asjaolusid. Lisaks arvestati, et esimese astme kuritegu

(nt välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus või

salakuulamine) aegub kümne aasta möödudes ning kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne

vangistus (nt riigireetmine), ei aegu. Nende kuritegude menetlemine eeldab aga ka selleks

vajaliku teabe säilitamist.

Riigikaitseobjekti valdaja peab seega isikuandmete säilitamistähtaja hindamisel ja selle

kinnitamisel turvaplaanis eelnõu kohaselt arvestama, et:

1) A-, B-, C- või F-kategooria objekti valdaja peab andmeid säilitama vähemalt 12 kuud,

kuid ei või säilitada kauem kui 10 aastat nende tekkimisest arvates;

2) D- või E-kategooria objekti valdaja peab andmeid säilitama vähemalt 10 aastat, kuid ei

või säilitada kauem kui 25 aastat nende tekkimisest arvates.

4

Paragrahvi 71 lõike 3 kohaselt määratakse nende asutuste ja isikute loetelu, kellel on õigus

selleks, et täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid, tutvuda säilitatud isikuandmetega ja neid

töödelda siinses paragrahvis nimetatud eesmärgil. Säilitatud andmetele on juurdepääs ja neid

võib töödelda riigikaitseobjekti valdaja või tema volitatud isik käesoleva määruse alusel

riigikaitseobjekti kaitse korraldamiseks. Näiteks võib riigikaitseobjekti valvet, sh külaliste

registreerimist objektil korraldada lepingu alusel ka turvaettevõtja. Politsei- ja Piirivalveametil

ning Kaitsepolitseiametil on andmetele juurdepääsuõigus käesolevas määruses ette nähtud

ülesannete täitmiseks, süütegude menetlemiseks, riikliku ja haldusjärelevalve teostamiseks.

Andmetele juurdepääsu vajadus võib nimetatud asutustel tekkida nt riigikaitseobjekti

ohutaseme tõstmisel ja lisaturvameetmete rakendamisel, samuti riigikaitseobjektil toimepandud

või selle vastu suunatud süüteo menetlemisel. Samuti on Kaitsepolitseiametil juurdepääsuõigus

andmetele riigikaitseobjekti kaitse korraldamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks.

RiKS-i § 88 lõike 2 punkti 1 kohaselt teostab nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet)

Kaitsepolitseiamet (v.a sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi

valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate riigikaitseobjektide korral.

Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärki ja põhiülesandeid, sealhulgas ülesannet korraldada riigi

vastu suunatud luuretegevuse ennetamist ja tõkestamist ehk vastuluuret, sätestatakse määrusega

juurdepääsuõigus ka julgeolekuasutustele. Isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teostab

järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

Paragrahvi 71 lõike 4 kohaselt on andmete säilitamistähtaja möödumisel riigikaitseobjekti

valdaja kohustatud andmed kustutama ja hävitama. See tähendab, et tähtaja möödumisel ei tehta

isikuandmetega muid toiminguid, nagu arhiveerimine, pseudonüümimine vms, ning andmed

kustutatakse ja hävitatakse jäädavalt.

Paragrahvi 71 lõike 5 kohaselt sätestatakse eelnõuga samamoodi määruse § 20 lõikega 3 ja § 22

lõikega 4, et politseivalve rakendamisel (PPA poolt sissepääsurežiimi tagamine objektil)

kohaldatakse selle objekti külastajate registreerimisele ja nende andmete töötlemisele politsei

ja piirivalve seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud politsei valve

eriregulatsiooni.

Eelnõu §-ga 2 määratakse määruse jõustumistähtajaks 15. märts 2019. a, mil jõustub Riigikogu

menetluses olev isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu välja töötamine on tingitud 25. mail 2018

rakendunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (edaspidi EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus)

(ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).

4. Määruse mõjud

Paragrahvis 71 kehtestatud andmete töötlemise nõuded kohalduvad ainult nendele asutustele ja

juriidilistele isikutele, kes on Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. a korralduses nr 96 „Alaliste

riigikaitseobjektide määramine“ loetletud riigikaitseobjektide valdajad ning üksnes juhul, kui

vastava kategooria (A–F) riigikaitseobjekti kinnitatud turvaplaani kohaselt on objekti füüsilise

5

kaitse meetmena kohustuslik registreerida objekti teenindavate või seda külastavate isikute ja

nende sõidukite riigikaitseobjektile sisenemine ja sealt väljumine.

Kõnesolev füüsilise kaitse miinimummeede nimetatud riigikaitseobjektidel tuli rakendada

18 kuu jooksul alates Vabariigi Valitsuse eelnimetatud korralduse jõustumisest juhul, kui see

on määruse lisade 6–9 ja kinnitatud turvaplaani kohaselt konkreetsel riigikaitseobjektil ette

nähtud. Kuna määrusega sätestatakse praegusest täpsem regulatsioon andmete töötlemiseks,

avalduvad määruse mõjud riigikaitseobjekti valdajale turvaplaanis kinnitatava andmete

tähtajalise säilitamise, kustutamise ja hävitamisega. Muudatustega kaasnev mõju on positiivne,

kuna sellega tagatakse selgemalt kõnesoleva kaitseabinõu rakendamine lähtudes konkreetse

objekti eripäradest, samuti sätte kohaldamisalasse kuuluva andmesubjekti isikuandmete

töötlemise nõuete järgimine.

Muudatustel puudub sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju keskkonnale, regionaalarengule,

ning välissuhtlusele, samuti ei kaasne määrusega praegusest erinevat mõju riigi julgeolekule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Alalised riigikaitseobjektid määrati Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. a korraldusega nr 96

(RT III, 07.04.2017, 2). Riigikaitseobjekti valdajatel on määruse § 27 lõikega 1 pandud

kohustus viia objekt vastavusse selle kategooriale (A–F) kehtestatud miinimumnõuetega 18 kuu

jooksul objekti alaliseks riigikaitseobjektiks määramisest arvates. Eelnõu rakendamisega

kaasnevad kulud on objektipõhised ning sõltuvad sealhulgas sellest, kuidas on juba praguseks

riigikaitseobjektidel lahendatud (mh tehniliselt) külaliste registreerimise kohustus (andmete

kogumine, säilitamine, kustutamine). Riigikaitseobjekti valdajal võib lisakulusid kaasneda

eelkõige seoses tehnoloogiliste lahenduste loomisega, et andmeid säilitada ja need õigel ajal

kustutada. Riigieelarvest selleks lisaraha ette nähtud ei ole ja kulude katmiseks tuleb raha leida

sisemiste ümberkorralduste arvelt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2019. aasta 15. märtsil.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu ettevalmistamise käigus palus

Siseministeerium arvamust ka Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. a korralduses nr 96 „Alaliste

riigikaitseobjektide määramine“ nimetatud riigikaitseobjektide valdajatelt, kellelt paluti

arvamust ka kooskõlastamisele esitatud eelnõu kohta. Selgitused ministeeriumite esitatud

märkuste kohta on antud kooskõlastustabelis.

6

Lisa. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“

muutmise eelnõu kooskõlastustabel

Esitaja Märkus Arvestatud/mittearvestatud/antu

d selgitus

Justiitsministeerium Tähtaeg ületatud.

Kaitseministeerium Määrusesse lisatava § 71

lõike 3 punkti 4 järgi on

juurdepääs säilitatavatele

andmetele ja nende

töötlemise volitus teiste

seas riiklikku ja

haldusjärelevalvet

teostaval asutusel seaduses

sätestatud alusel ja korras.

Eelnõu seletuskirja järgi

peetakse silmas

järelevalvet nii

isikuandmete töötlemise

nõuete kui ka

riigikaitseseaduse §-de 85–

87 nõuete täitmise üle.

Kaitseministeerium on

seisukohal, et kohustus

teha riigikaitseseaduses

sätestatud nõuete täitmise

üle järelevalvet ei loo

vajadust töödelda, mis

tahes viisil objekti

külastavate ja teenindavate

isikute andmeid. Samas on

§ 71 lõikes 1 loetletud

isikuandmetega tutvumise

vajadus kahtlemata sellel

organil, kes teeb

isikuandmete töötlemise

kontrolli. Üldjuhul on

selleks Andmekaitse

Inspektsioon,

julgeolekuasutuste osas aga

Riigikogu

julgeolekuasutuste

järelevalve erikomisjon

(sellekohane

julgeolekuasutuste seaduse

täpsustus sisaldub

Riigikogu menetluses

olevas seaduseelnõus 778

SE). Eelnevast tulenevalt

teeme ettepaneku muuta

Arvestatud: Kaitseministeerium

on teinud ettepaneku jätta välja

riiklikku ja haldusjärelevalvet

teostava asutuse õigus töödelda

objekti külastavate ja teenindavate

isikute andmeid, et teostada

järelevalvet riigikaitseseaduse

(edaspidi RiKS) §-de 85-87

sätestatud nõuete täitmise üle. Kuna

Kaitseministeerium on teinud

ettepaneku eemaldada eelnõust

õigus andmeid töödelda, kuid

Siseministeeriumi hinnangul on see

riikliku järelevalve teostamiseks

vajalik, siis sätestatakse määruses §

71 lõike 3 punkt 4 vastavalt

Kaitseministeeriumi ettepanekule.

Selleks et muudatusest hoolimata

tagada Kaitsepolitseiametile

riikliku järelevalve teostamiseks

andmetele juurdepääs, sõnastatakse

§ 71 lõike 3 punkt 2 järgmiselt: „2)

Politsei- ja Piirivalveamet ning

Kaitsepolitseiamet käesolevas

määruses ette nähtud ülesannete

täitmiseks, süütegude

menetlemiseks, riikliku ja

haldusjärelevalve teostamiseks;“

7

eelnõu § 1 punkti 2 ning

sõnastada määrusesse

lisatav § 71 lõike 3 punkt 4

järgmiselt: „4)

isikuandmete töötlemisele

kehtestatud nõuete täitmise

üle riiklikku ja

haldusjärelevalvet teostav

asutus seaduses sätestatud

alusel ja korras.“.

Peame endiselt vajalikuks

(Kaitseministeeriumi

26.09.2018 kiri nr 5-

2/18/1308)

riigikaitseobjekti valdajale

anda lisaks määruse eelnõu

§ 71 lõikes 1 toodud

töötlemisõigustele ka õigus

töödelda loetletud

isikuandmeid erinevates

andmekogudes isiku

objektile lubamise

otsustamiseks ja teenuse

osutamisega seotud isiku

sobivuse hindamiseks.

Oleme seisukohal, et

riigikaitseobjekti

kaitseabinõude

kohaldamiseks ei piisa

üksnes riigikaitseobjekti

külastava või teenindava

isiku tuvastamisest või

isikusamasuse

kontrollimisest.

Riigikaitseobjekti valdajal

peab olema õigus isiku

nõusolekul töödelda tema

andmeid otsustamaks, kas

ja millistel tingimustel on

tal võimalik isikuid

objektile lubada, seejuures

kohustuseta avaldada oma

otsuse või hinnangu

täpsemaid põhjuseid.

Mittearvestatud: Isiku sobivuse

hindamine eeldab eelnevat teadmist

(isiku nimi), et oleks võimalik

päringuid teha. Siseministeerium ei

arvesta märkust. Antud märkus

kuulub taustakontrolli teemasse.

Objektile juurdepääsu ja selleks

vajalikku isiku taustakontrolli

hakkab reguleerima ka UKS § 8 lg

3 p 4. Antud määrusega reguleerime

konkreetse miinimummeetme

rakendamisega kaasnevat

isikuandmete töötlemist.

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

Tähtaeg ületatud.

8

Rahandusministeeriu

m

Eelnõuga sätestatakse

muudetava määruse §71 lg1

p5, milles sätestatakse

õigus töödelda külastava

või teenindava isiku

saabumise ja lahkumise

kuupäeva ja kellaaega.

Kuna kellaaeg sisaldab ka

sekundeid (sekund kuulub

SI ühikute süsteemi

põhiühikute hulka, vt ka

Vabariigi Valitsuse 17.

detsembri 2009. a määruse

nr 208 „Rahvusvahelise

mõõtühikute süsteemi (SI)

põhiühikud, nendest

tuletatud ühikud, nende

kord- ja osaühikud ning

rahvusvaheliselt

kehtestatud lisaühikud ja

nende kasutamise viis”

lisas toodud tabel 1 „SI

põhiühikud“), mille

fikseerimine ei pruugi olla

otstarbekas, siis on mõistlik

määruse vastav punkt

sätestada sõnastuses:

„5) saabumise ja lahkumise

kuupäev ja kellaaeg minuti

täpsusega.“

Antud selgitus: Eelnõu § 71 lõike

antakse riigikaitseobjekti valdajale

õigus töödelda lõike punktides

sätestatud andmeid. Oleme nõus, et

kellaaeg võib sisaldada ka

sekundeid ning sekundite

fikseerimine ei pruugi olla

otstarbekas. Kuna sättega antakse

riigikaitseobjekti valdajale õigus

andmeid koguda, siis ei ole pigem

määruses vajalik anda õigus koguda

andmeid saabumise ja lahkumise

kellaaja kohta vaid minuti

täpsusega. Teatud tehniliste

lahendusega on võimalik kellaaega

fikseerida ka sekundi täpsusega,

märkuse arvestamisel

riigikaitseobjekti valdajal aga

kellaaja fikseerimise õigust selliselt

määrusest tulenevalt ei oleks.

Lisaks teeme ettepaneku

kaaluda töödeldavate

andmete loetelu

täiendamist biomeetriliste

andmete töötlemise

õigusega.

Antud selgitus: Eelnõu

koostamisel on lähtutud

minimaalsest andmete töötlemise

vajadusest, mis ei välista tulevikus

biomeetriliste andmete töötlemise

õiguse lisamist eelnõusse. Selle

eelnõuga seda ei reguleerita.

Eelnõuga sätestatakse

muudetava määruse §71 lg

4, milles sätestatakse

kohustus andmete

kustutamiseks ja

hävitamiseks (so teostada

tuleb mõlemad toimingud).

Ilmselt on võimalik,

sõltuvalt andmekandja

olemusest, korraga teha

vaid üks nimetatud

toimingutest – kustutamine

või hävitamine.

Antud selgitus: Sõltuvalt

andmekandja olemusest on

võimalik teha vaid üks nimetatud

toimingutest. Määruse eelnõu

sõnastus on formuleeritud selliselt,

et tagada nii digitaalsel kui ka

paberkandjal olevate andmete

kustutamine ja hävitamine. Sõna

„või“ kasutamine tekitab olukorra,

kus riigikaitseobjekti valdaja peab

valima kumba ta teeb. Sõna „ja“

kasutamine kohustab teda

9

Nimetatud nõue andmete

kustutamiseks/hävitamisek

s peab laienema mitte

ainult riigikaitseobjekti

valdajale, vaid ka isikutele,

kellel on olnud vastavalt

määruse sama paragrahvi

lõike 3 alusel juurdepääs

säilitatud andmetele ja kes

on neid töödelnud.

andmekandja olemusest tulenevate

erisustega tegema mõlemat.

Välisministeerium Kooskõlastatud.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

27.02.2019 nr 1-6/1785-1

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr

106 "Riigikaitseobjekti kaitse kord" muutmise eelnõu

istungile esitamine

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a

määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu võimalusel võtta 28. veebruari 2019. a istungi päevakorda, kuna eelnõu on seotud

ja peaks jõustuma samaaegselt Riigikogus vastu võetud ja 15. märtsil 2019. a jõustuva

isikuandmete kaitse rakendamise seadusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

siseminister

Rando Käsper 6125056

[email protected]