Vastus teabenõudele

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

1

EELNÕU KAVAND

07.09.2018

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 87 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruses nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel;“;

2) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Isikuandmete töötlemine riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel

(1) Riigikaitseobjekti valdaja võib töödelda käesolevas määruses sätestatud riigikaitseobjekti

füüsilise kaitse miinimummeetmete ja muude kaitseabinõude kohaldamiseks riigikaitseobjekti

külastava või teenindava isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ja külastamise

kohta järgmisi andmeid:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg;

4) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik sisenes riigikaitseobjektile

sõidukiga;

5) saabumise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kindlaks määratud andmete säilitamise tähtaeg kinnitatakse

riigikaitseobjekti turvaplaanis. Tähtaja kinnitamisel arvestatakse, et:

1) A-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kolm kuud, kuid mitte kauem

kui 12 kuud nende tekkimisest arvates;

2) B- või C-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt üks kuu, kuid mitte

kauem kui kuus kuud nende tekkimisest arvates;

3) D- või E-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kolm kuud, kuid mitte

kauem kui 24 kuud nende tekkimisest arvates;

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

4) F-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kaks kuud, kuid mitte kauem

kui 12 kuud nende tekkimisest arvates.

(3) Säilitatud andmetele on juurdepääs ja neid võib töödelda:

1) riigikaitseobjekti valdaja või tema volitatud isik käesoleva määruse alusel riigikaitseobjekti

kaitse korraldamiseks;

2) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet käesolevas määruses ette nähtud

ülesannete täitmiseks ja süütegude menetlemiseks;

3) julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alusel riigi julgeoleku tagamiseks;

4) riiklikku ja haldusjärelevalvet teostav asutus seaduses sätestatud alusel.

(4) Andmete säilitamistähtaja möödumisel on riigikaitseobjekti valdaja kohustatud andmed

kustutama.

(5) Kui riigikaitseobjektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesolevas paragrahvis

määratud andmete töötlemise nõudeid niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduses või selle

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

Jüri Ratas

peaminister

Andres Anvelt

siseminister

Heiki Loot

riigisekretär

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106

„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on kehtestada riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamiseks vajalikud

isikuandmete töötlemise nõuded. Kuna Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106

„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ paneb riigikaitseobjekti valdajale muu hulgas kohustuse teatud

juhtudel registreerida riigikaitseobjekti külastavad isikud, on vajalik praegusest täpsemini

määrusega ette näha nimetatud isikute isikuandmete kogumise ja säilitamise nõuded. Nende

nõuete kehtestamiseks on isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses antud Vabariigi

Valitsusele ka volitusnorm, seega on määruse muudatused tehtud selle seaduse rakendamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakond

([email protected], tel 612 5056). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen

([email protected], tel 612 5241).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrust nr 106

„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ redaktsioonis RT I, 27.09.2016, 5. Eelnõu on seotud Riigikogu

menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga (650 SE), millega

antakse volitusnorm kõnesolevate muudatuste kehtestamiseks1.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse määruse reguleerimisala sätet. Muudatus on

tehniline ja sellega viiakse määruse reguleerimisala säte vastavusse riigikaitseseaduse (edaspidi

RiKS) § 87 lõike 2 punktiga 51. Volitusnormi kohaselt sätestatakse riigikaitseobjekti kaitse

korras ka isikuandmete töötlemise nõuded riigikaitseobjekti kaitseabinõude kohaldamisel.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse määrust §-ga 71, millega määratakse detailsemad

nõuded riigikaitseobjekti külastava või seda teenindava isiku isikuandmete ja muude

(külastamisega seotud) andmete töötlemiseks.

Selles paragrahvis kehtestatud andmete töötlemise nõuded kohalduvad nendele asutustele ja

juriidilistele isikutele, kes on Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. a korralduses nr 96 „Alaliste

riigikaitseobjektide määramine“ loetletud riigikaitseobjektide valdajad ning üksnes juhul, kui

vastava kategooria (A–F) riigikaitseobjekti kinnitatud turvaplaani kohaselt on objekti füüsilise

1 Vt isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE) § 94 p 4. Kättesaadav aadressil

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/96c37d10-383c-40ad-87be-

a8583008b994/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

4

kaitse meetmena kohustuslik registreerida objekti teenindavate või seda külastavate isikute ja

nende sõidukite riigikaitseobjektile sisenemine ja sealt väljumine.

RiKS-i § 83 lõike 1 mõistes võib riigikaitseobjektiks olla maa-ala, ehitis või seade. Seega tuleb

määruse tähenduses „riigikaitseobjekti külastamise või selle teenindamise“ all mõista:

a. riigikaitseobjektile (maa-alale, ehitisse, hoonesse, ruumi) sisenemist ja seal

viibimist;

b. füüsilise juurdepääsu võimaldamist sellisele riigikaitseobjektile, milleks on

konkreetne seade. Nt võib maa-alal, ehitises või ka ruumis, mis pole

otstarbekuse kaalutlusel tervikuna riigikaitseobjektiks määratud, selline

(riigikaitseobjektiks määratud) seade paikneda.

Eelnõus määratud isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldatakse ainult nende

andmesubjektide isikuandmete töötlemisele, kelle viibimine riigikaitseobjektil ei ole seotud

riigikaitseobjekti igapäevatööga ja/või objekti valdaja põhiülesande täitmisega. Teisisõnu,

määruse § 71 kohaldamisalasse ei kuulu andmesubjektidena riigikaitseobjekti töötajad ja/või

ametnikud, kelle töökoht asub riigikaitseobjektil. Töö- või teenistusülesannete täitmise tõttu

riigikaitseobjektile saabumist ja lahkumist ning sellega seotud andmetöötlust kõnesoleva

sättega ei reguleerita. Kui riigikaitseobjektil rakendatakse ka töötajate ja/või ametnike tööle

saabumise ja töölt lahkumise registreerimist, kuulub sellekohane isikuandmete töötlemine

teenistus- ja töölepinguliste suhete valdkonda ning sellele kohaldub andmekaitse

üldregulatsioon (isikuandmete kaitse üldmäärus, töölepinguseadus, sisemised

töökorraldusaktid).

Riigikaitseobjekti teenindavate isikutena võib määruse tähenduses mõista kõiki selliseid

teenusepakkujaid, kes tagavad lepingu alusel ka teatava regulaarsusega riigikaitseobjekti

igapäevase toimimise (nt heakorrateenused, toitlustus jms), kuid ei ole riigikaitseobjekti

valdajaga otseses töö- või teenistussuhtes töölepinguseaduse ja/või avaliku teenistuse seaduse

mõistes. Nii objekti teenindavate kui ka külastavate isikute (andmesubjektide)

kindlaksmääramine sõltub sellest, milline on riigikaitseobjekti turvaplaanis määratud hoone

osa, ala, ruum vms, millele juurdepääs tuleb registreerida. Näiteks võib riigikaitseobjektiks olla

määratud kogu ehitis või maa-ala, mille koosseisu kuulub ka avalik ruum või selline ala, millele

on kas objekti funktsioonist, valdaja ülesannetest või muul sellisel põhjusel ligipääs igaühel

(nt avalikud ootesaalid). Kui riigikaitseobjekti turvaplaanis ei ole määratud teisiti, ei kohaldata

kõnesolevas paragrahvis sätestatud külaliste registreerimise nõuet riigikaitseobjekti avalikul

alal viibivatele isikutele. Sätte kohaldamisalasse kuuluvate andmesubjektide ring selgub seega

suuresti konkreetse objekti riskianalüüsist ja sellel põhinevast objekti turvaplaanist.

Paragrahvi 71 lõike 1 punktides 1–5 määratakse isikuandmed, mis külastuse registreerimisel

kogutakse ja kindlaksmääratud tähtajani säilitatakse. Isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood

(selle puudumisel sünniaeg), isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg on vajalikud,

et tuvastada riigikaitseobjekti külastav isik ja kontrollida isikusamasust. Samamoodi külastajate

registreerimisega tuleneb nõue registreerida riigikaitseobjektile sisenevad sõidukid samuti

konkreetse objekti turvaplaanist. Kui see on füüsilise kaitse meetmena objekti turvaplaani

kohaselt vajalik, peab riigikaitseobjekti valdaja registreerima lisaks külalisele ka tema

kasutatava sõiduki registreerimisnumbri. Külastuse kohta säilitatakse riigikaitseobjektile

saabumise ja sealt lahkumise aeg (kuupäev ja kellaaeg).

Paragrahvi 71 lõikes 1 ette nähtud isikuandmete loetelu on ammendav, seega ei või

riigikaitseobjekti valdaja siinse määruse alusel ja selle täitmiseks muid isikuandmeid

riigikaitseobjekti külastajatelt koguda. Seda sätet ei kohaldata riigikaitseobjektil

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

5

jälgimisseadmestiku (videovalve) kasutamise ega sellega seonduva andmetöötluse tulemuse

(salvestiste) säilitamise kohta. Määruse alusel kasutatakse objektil jälgimisseadmestikku, et

tuvastada füüsiline rünnak või selle oht ning kaitsta objektil viibivaid isikuid ja vara. Salvestisi

säilitatakse isikustamata kujul määruse lisades 6–9 ette nähtud nõuete kohaselt ning üksnes

juhul, kui jälgimisseadmete kasutamine on ka füüsilise kaitse miinimummeetmena objekti

turvaplaanis kinnitatud.

Paragrahvi 71 lõike 2 kohaselt määratakse iga kategooria objektile isikuandmete säilitamise

tähtaeg. Ühesugust isikuandmete säilitamise tähtaega, mis kohalduks kõikide kategooriate

objektidele, ei ole võimalik määrata kategooriate erisuste tõttu. Samuti arvestati eelnõu

koostamisel, et ka ühe ja sama kategooria riigikaitseobjektide eripärade tõttu ei ole otstarbekas

ja proportsionaalne määrata ühte isikuandmete säilitamise tähtaega kõikidele sama kategooria

objektidele. Eelnõu koostajad on seisukohal, et nii andmesubjekti põhiõiguste kui ka

riigikaitseobjekti valdaja kohustuste vaates on vajalik määrata andmete säilitamistähtaeg

konkreetse riigikaitseobjekti turvaplaanis, kuid arvestusega, et õigusaktiga on ette nähtud

ajaline piir, millest vähem ega kauem konkreetse kategooria objekti külastaja isikuandmeid

säilitada ei ole lubatud. Sellest lähtudes peab riigikaitseobjekti valdaja isikuandmete

säilitamistähtaja hindamisel ja selle kinnitamisel turvaplaanis arvestama, et:

1) A-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kolm kuud, kuid mitte kauem

kui 12 kuud nende tekkimisest arvates;

2) B- või C-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt üks kuu, kuid mitte

kauem kui kuus kuud nende tekkimisest arvates;

3) D- või E-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kolm kuud, kuid mitte

kauem kui 24 kuud nende tekkimisest arvates;

4) F-kategooria objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kaks kuud, kuid mitte kauem

kui 12 kuud nende tekkimisest arvates.

Paragrahvi 71 lõike 3 kohaselt määratakse nende asutuste ja isikute loetelu, kellel on õigus

selleks, et täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid, tutvuda säilitatud isikuandmetega ja neid

töödelda siinses paragrahvis nimetatud eesmärgil.

Paragrahvi 71 lõike 4 kohaselt on andmete säilitamistähtaja möödumisel riigikaitseobjekti

valdaja kohustatud andmed kustutama. See tähendab, et tähtaja möödumisel ei tehta

isikuandmetega muid toiminguid, nagu arhiveerimine, pseudonüümimine vms, ja andmed

kustutatakse jäädavalt.

Paragrahvi 71 lõike 5 kohaselt sätestatakse eelnõuga samamoodi määruse § 20 lõikega 3 ja

§ 22 lõikega 4, et politsei valve rakendamisel (PPA poolt sissepääsurežiimi tagamine objektil)

kohaldatakse selle objekti külastajate registreerimisele ja nende andmete töötlemisele

politsei ja piirivalve seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud politsei valve

eriregulatsiooni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu välja töötamine on tingitud 25. mail 2018

rakendunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamisest (edaspidi EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus)

(ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

6

4. Määruse mõjud

Lisatakse mõjude kirjeldus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Alalised riigikaitseobjektid määrati Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. a korraldusega nr 96

(RT III, 07.04.2017, 2). Riigikaitseobjekti valdajatel on määruse § 27 lõikega 1 pandud

kohustus viia objekt vastavusse selle kategooriale (A–F) kehtestatud miinimumnõuetega 18 kuu

jooksul objekti alaliseks riigikaitseobjektiks määramisest arvates. Eelnõu rakendamisega

kaasnevad kulud on objektipõhised ning sõltuvad sealhulgas sellest, kuidas on juba praguseks

riigikaitseobjektidel lahendatud (mh tehniliselt) külaliste registreerimise kohustus (andmete

kogumine, säilitamine, kustutamine). Riigikaitseobjekti valdajal võib lisakulusid kaasneda

eelkõige seoses tehnoloogiliste lahenduste loomisega, et andmeid säilitada ja need õigel ajal

kustutada. Riigieelarvest selleks lisaraha ette nähtud ei ole ja kulude katmiseks tuleb raha leida

sisemiste ümberkorralduste arvelt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamin ja avalik konsultatisoon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu ettevalmistamise käigus palus

Siseministeerium arvamust ka Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. a korralduses nr 96 „Alaliste

riigikaitseobjektide määramine“ nimetatud riigikaitseobjektide valdajatelt.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 16.08.2018

Kehtib kuni: 16.08.2023

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 31, AvTS § 35 lg 1 p 61,

AvTS § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Siseministeerium

Vastavalt nimekirjale

10.09.2018 nr 1-6/216-1

Rakendusakti koostamine

Austatud koostööpartnerid

Riigikogu võttis 05.06.2018 menetlusse isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse

eelnõu (650 SE), millega tehakse muudatusi kokku 130 seadusesse, et tagada isikuandmete

kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumine eri õigusvaldkondades.1

Riigikaitseseadusesse antakse riigikaitseobjekti külastava andmesubjekti isikuandmete

töötlemise nõuete kehtestamiseks nimetatud eelnõu § 94 punktiga 4 ka vajalik volitusnorm.

Muudatuse kohaselt kehtestatakse vastava kategooria (A–F) riigikaitseobjekti kaitseabinõude

kohaldamiseks vajalike isikuandmete töötlemise nõuded Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 a

määruses nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ (edaspidi määrus).

Määruse muudatuste jõustumisega kaasnevad mõjud iga kategooria riigikaitseobjekti valdajale,

mistõttu kaasame alaliste riigikaitseobjektide valdajad selle eelnõu väljatöötamisse ning palume

Teie arvamust kirjale lisatud kavandile hiljemalt 28. septembriks.

Palume kavandatud muudatustele esialgset hinnangut ka Justiitsministeeriumilt.

Eelnõu on planeeritud esitada ametlikule kooskõlastusringile eelnõude infosüsteemis EIS

hiljemalt oktoobris. Küsimuste korral on Teile abiks Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika

osakonna nõunikud [ ] ja Eero Svarval (tel 612 5056; [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Küüt

sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja

migratsioonipoliitika asekantsler

1 Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadav aadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/96c37d10-

383c-40ad-87be-a8583008b994/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Sama: Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Häirekeskus

Justiitsministeerium

Lisa: eelnõu ja seletuskirja kavand 6 lehel 1 eks.

Eero Svarval 6125056

[email protected]

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Siseministeerium

18.09.2023

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Tarmo Vahter

[email protected]

Teie: 11.09.2023

Meie: 18.09.2023 nr 2-1/657-2

Vastus teabenõudele

Esitasite Riigikogu Kantseleile teabenõude sooviga tutvuda 10. septembril 2018 registreer itud dokumendiga 6-3/18-17/1.

Edastame teile soovitud dokumendid. Ühe dokumendi osas on asutusesisese kasutamise tähtaega pikendatud, tulenevalt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 31 ning sellest dokumendist

on tehtud väljavõte ilma asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud andmeteta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Henry Timberg osakonnajuhataja

Lisa:

1. eelnõu ja seletuskirja kavand 6-l lehel; 2. kaaskiri (väljavõte) 2-l lehel.

Teadmiseks:

Riigikogu Kantselei Kantselei

Indrek Link 6125264 [email protected]