Eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

EELNÕU 07.02.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta

määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“

muutmine

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 ja § 96 lõike 8 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruses nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 52 täiendatakse alapunktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) teataja isikukood või sünniaeg;“;

2) määrust täiendatakse punktiga 753 järgmises sõnastuses: „753. Kui registreeritakse transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle minek kaugemale

kui üks kilomeeter kaldast ja sealt tagasitulek või Narva jõele, Narva veehoidlale või Lämmi- , Pihkva, Vaniku, Pattina, Kriiva või Pabra järvele või selle jääle minek ja sealt tagasitulek,

esitatakse punkti 75 erisusena järgmised andmed: 1) teataja ja koos temaga liikuja ees- ja perekonnanimi; 2) teataja ja koos temaga liikuja isikukood või sünniaeg;

3) teataja telefoninumber; 4) transpordivahendi kategooria ja kaubanduslik nimetus ning registreerimismärk, kui see on

olemas; 5) veesõiduki puhul selle nimi, kui see on olemas; 6) piiriveekogule mineku asukoht;

7) piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku aeg.“.

§ 2. Määrus jõustub 15. märtsil 2024. aastal.

Kaja Kallas

peaminister Lauri Läänemets

siseminister

Taimar Peterkop riigisekretär

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

08.02.2024 nr 1-6/2906-1

Eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17.

septembri 1997. aasta määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa:

Eelnõu – 1 lehel; Eelnõu seletuskiri – 4 lehel; Eelnõu seletuskirja lisa – 3 lehel.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on kehtestada piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku andmete (edaspidi PVK andmed) koosseis Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruses nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ (edaspidi piirirežiimi eeskiri).

Riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) kohaselt on piirangud isikute liikumisele ja viibimise le

piiriveekogul osa piirirežiimist ning transpordivahendiga piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku peab registreerima kordonis. Registreerimiskohustuse hõlbustamiseks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) loonud veebisaidi1, samuti saab piiriveekogule mineku ja sealt

tagasituleku registreerida SMS-iga või telefonitsi.

Seega on RiPS-is seatud isikule kohustus piiriveekogule minek ja sealt tagasitulek registreer ida, kuid ei ole sätestatud, mida registreerimine sisult tähendab. Eelnõuga sisustatakse piirirežiimi

eeskirjas PVK andmete koosseis. Eelnõuga ei kaasne olulist mõju.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]) koostöös PPA arenduseksperdi Annika Lauguga

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Kaspar Lepper. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse piirirežiimi eeskirja avaldamismärkega RT I, 21.07.2022, 10.

Eelnõu on seotud siseministri määruse „Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi KILP-i

põhimääruse eelnõu). Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu eesmärk on sätestada PVK andmete koos-

seis, mistõttu peab see olema vastavuses lisaks isikuandmete kaitse seadusele isikuandmete kaitse üldmäärusega2.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist:

1 Piiriveekogule registreerimise iseteeninduskeskkond aadressil www.piiriveekogu.ee. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.

2

1) paragrahviga 1 täpsustatakse piirirežiimi eeskirjas piirivööndis elluviidavast tegevusest teataja andmeid ja sätestatakse PVK andmete koosseis;

2) paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumine 15. märtsil 2024. aastal.

Eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatakse, et piirivööndis elluviidavast tegevusest teataja esitab

PPA-le edaspidi lisaks nimele ja kontaktandmetele ka oma isikukoodi või sünniaja. On juhtumeid, kus tekib vajadus kontrollida teataja tausta, aga ilma isikukoodi või sünniajata ei ole võimalik selgitada tema isikut välja, näiteks on mitmel isikul sama nimi. Teatamisvormi ei ole

piirirežiimi eeskirjas reguleeritud ja PPA ei nõua teataja isiklikku ilmumist või teate digiallkirjastamist. Seega ei ole välispiiri valvamist takistavast või piirirahu häirivast tegevusest

teatamine isikule eriti koormav.

Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse PVK andmete koosseis. PVK andmed on:

 piiriveekogule minekust ja sealt tagasitulekust teataja ja koos temaga liikuja nimi ja isiku- kood või sünniaeg;

 piiriveekogule minekust ja sealt tagasitulekust teataja telefoninumber;

 transpordivahendi andmed;

 piiriveekogule mineku asukoht ning

 piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku aeg.

Need ei ole tundlikud ega eriliiki isikuandmed. PPA hinnangul on nende andmete esitamine

vajalik, et tagada piirirežiim ja vajadusel tuvastada selle rikkujad.

Väljaspool navigatsioonihooaega käiakse piiriveekogu jääl mootorsaani, ATV, motokelgu või muu transpordivahendiga. Navigatsioonihooajal on piiriveekogul laevad, väikelaevad, jetid, paadid jne.

Registreerimismärk ja veesõiduki nimi tuleb esitada juhul, kui need on transpordivahend il olemas. Näiteks peab väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev olema merel ja sisevetel

liiklemiseks registreeritud liiklus- või laevaregistris ja jett liiklusregistris ning neil on seega registreerimismärk. Piiriveekogudel kasutatakse aga ka paate, millele ei kohaldata registreer i-

miskohustust, ja isikutel ei ole võimalik nende registreerimismärke esitada. Eelnõu § 1 punkti 2 kohta tehti kooskõlastamisel kaks ettepanekut:

1) Justiitsministeeriumi ettepanekul eristatakse PVK andmete koosseis selgelt andmetest, mis esitatakse piirirežiimi eeskirja punkti 75 alusel;

2) Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekul täpsustatakse, et kui piiriveekogule läheb ja sealt tuleb rühm inimesi, esitatakse lisaks teatajale ka iga teise rühmaliikme nimi ja isikukood või sünniaeg.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine 15. märtsil 2024. aastal (vt seletuskirja p 6).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

3

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatusel ei ole sisulist mõju PPA kordonite ja piiripunktide teenistujatele, sest PVK andmeid kasutatakse piirirežiimi tagamiseks juba praegu. PPA kordonite ja piiripunktide

teenistujatele ei ole määrav, millisel õiguslikul alusel PVK andmeid esitatakse. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu mõjutab kaudselt sise- ja piiriturvalisust. Eelnõuga täpsustatakse RiPS-iga sätestatud

piirirežiimi osas, mis puudutab PVK andmete esitamist. Sellega luuakse selgem arusaam kehtivast piirirežiimist piiriveekogudel. Samas puudub muudatusel vahetu mõju, sest PVK andmete esitamise kohustus on isikutel ka kehtiva õiguse järgi. Eelnõuga täpsustatakse

õigusselguse eesmärgil, milliseid andmeid peavad isikud esitama. Eelnõu ei muuda kehtivat praktikat ja uusi andmeid isikutelt küsima ei hakata. Seega on eelnõu mõju riigi julgeolekule

eeskätt kaudne, kuid igal juhul on PVK andmete esitamine vajalik, et seirata, avastada, tuvastada, jälgida ja mõista ebaseaduslikku piiriülest tegevust, teha vajalikke analüüse ning planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturvalisus ning ennetada, avastada ja takistada eba-

seaduslikku piiriületust ning piiriülest kuritegevust. Samuti aitab PVK andmete esitamise korraldus kaitsta andmesubjekti turvalisust, sest PPA alustab isiku otsimist, kui isik on läinud

piiriveekogule, aga ei ole esitanud oma tagasituleku andmeid. 4.3. Mõju isikuandmete töötlemisele

Muudatus mõjutab andmesubjekte: piiriveekogule minekust ja sealt tagasitulekust teatajaid ja koos nendega liikujaid. 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul on PVK andmeid esitatud

75 397 korral, sealhulgas 92% juhtudest PPA iseteeninduskeskkonnas. See ei ole aga andme - subjektide arv, kuna üks isik võib ühel aastal käia piiriveekogul piiramatult.

Eelnõul on mõju andmesubjekti õigustele, mis tulenevad andmete pärimise õigusest ja õigusest andmete kaitsele. Eelnõu järgi peab esitama samu andmeid, mille isikud esitavad piiriveekogule

minnes ja sealt tulles ka praegu, aga andmekoosseisu ei ole õigusaktis sätestatud. RiPS-is on nähtud ette, et transpordivahendiga piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku peab kordonis

registreerima. Seega on praktikas nõutud isikutelt minimaalsete PVK andmete esitamist, et PPA-l oleks ülevaade piiriveekogul viibijatest. Ka eelnõujärgne andmekoosseis annab PPA-le ülevaate, kes, millal, millega ja kust piiriveekogule läks ja sealt tagasi tuli. PVK andmete

esitamise kohustus aitab tagada piirirežiimi. Samas ei too nende töötlemise täpsem reguleerimine andmesubjektile kaasa otsest tagajärge.

PVK andmeid töödeldakse politsei taktikalise juhtimise andmekogus (edaspidi KILP) ja KILP-i põhimääruse3 kohaldamine, sealhulgas juurdepääsuõiguste korrektne andmine, aitab tagada

isikuandmete kaitset. Vastutav töötleja peab tagama, et juurdepääs PVK andmetele oleks kooskõlas andmetöötluse ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. KILP-ile juurdepääsu õigus

antakse ja PVK andmeid väljastatakse üksnes põhjendatud juhul, kui selleks on õigusaktis alus. Isikuandmeid sisaldava teabe töötlemisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte ja menetlusnorme.

3 Siseministri 25. septembri 2018. aasta määrus nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus “.

4

 Töötlemise eesmärk ja mõjuhinnang PVK andmete esitamine PPA-le ei ole uus kohustus. Selle nõude eesmärk on olnud ja on

jätkuvalt tagada piirirežiim ning isikute ohutus piiriveekogul. Töödeldakse võimalikult vähe andmeid, et PPA-l oleks ülevaade piiriveekogul viibijatest.

PVK andmeid töödeldakse ka praegu ja eelnõuga see ei muutu. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu PVK andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. Seega ei too PVK andmete töötlemine kaasa suurt ohtu isikuandmete kaitsele, mistõttu ei ole vaja teha isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35 sätestatud mõjuhinnangut.

Seega ei kaasne eelnõuga olulist mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamine ei eelda lisategevusi ega too kaasa lisakulusid ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Kuigi eelnõu ei eelda sihiteadlikku kohanemist ega käitumise muutmist, jõustub määrus

15. märtsil 2024. aastal. Määrust ei saa jõustada üldises korras, sest see peab jõustuma samal ajal KILP-i põhimääruse eelnõuga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement“ § 6 lõike 1 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. Ametlikud

märkused on esitatud eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176

„Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Justiitsministeerium

1. Eelnõuga täpsustatakse piirivöönd is elluviidavast tegevusest teataja andmeid ning kehtestatakse piiriveekogule mineku

ja sealt tagasituleku registreerimise andmete koosseis.

Riigipiiri seaduse § 8 lõike 2 ning § 96 lõigete 5–6 ja 8 ning Vabariigi Valitsuse

17.09.1997 määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ (piirirežiimi eeskiri)

koosmõjust tuleneb, et piiriveekogule minek ja sealt tulek on osa välisp iir i valvamist takistavatest ja piirirahu

häirivatest tegevustest. Ka politsei- ja piirivalve seaduse § 251 lg 2 punkti 5

kohaselt kantakse riigipiiri valvamis t takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed politsei taktikalise juhtimise

andmekogusse (KILP). KILP-i tegevust reguleeriva siseministri 25. septembri

2018. aasta määruse nr 22 „Politse i taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmise eelnõu[1] kohaselt

kuuluvad piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku andmed samuti riigip i ir i

valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmete hulka.

Piirirežiimi eeskirja punkti 75 kohaselt peavad kõik isikud teavitama Politsei- ja

Piirivalveametit, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamise l

esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile nimetatud eeskirja punkti 52 alapunktides

1–4 nimetatud andmed. Eelnõuga lisatakse piirirežiimi eeskirja punkt 753, mis sätestab piiriveekogule mineku ja

sealt tagasituleku andmed (PVK andmed)

Arvestatud

Justiitsministeeriumi ettepanekul on

PVK andmete koosseis selgelt eristatud piirirežiimi eeskirja punkti 75 alusel

esitatavatest andmetest.

[1] Esitatud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks Siseministeeriumi kirjaga 04.01.2024 nr 1-6/2888-1.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

ning kehtestatav andmekoosseis on

võrreldes punktis 75 sätestatud andmetega ulatuslikum.

Seega tekib eelnõu pinnalt vastuolu punktide 75 ja 753 vahel ehk ei ole üheselt

selge, kumma sätte alusel ja millised andmed piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku puhul esitada tuleb.

Palume eelnõu täiendada selliselt, et PVK

andmete esitamise kohustus ettenähtud andmekoosseisus oleks selgelt sätestatud kui erisus riigipiiri valvamist takistavast

või piirirahu häirivast tegevusest teavitamisest.

Andmekaitse Inspektsioon

2. Andmekaitse Inspektsioon nõustub, et on

põhjendatud täpsustada piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku andmete

(edaspidi PVK andmed) koosseisu ning küsida isikult lisaks nimele ja kontaktandmetele ka isikukoodi või

sünniaega. Selles osas Andmekaitse Inspektsioonil märkused või

tähelepanekud puuduvad. Andmekaitse Inspektsioon peab aga

vajalikuks pöörata tähelepanusellele, et piirirežiimi eeskirja kinnitamise punktides

52 ja 75³ sisalduv mõiste „teataja“ ehk see, kelle andmeid töödeldakse, on ebaselge. Mõiste „teataja“ on määrusesse sisse

viidud 01.03.2021 jõustunud redaktsiooniga (avaldamismärge: RT I,

26.02.2021, 8), mille seletuskirjas on rõhutatud teabe edastamise vajadust, kuid on seejuures jäetud täpsustamata „teataja"

mõiste. Seega jääb eelnõu materjalide pinnalt selgusetuks, kas „teataja“ all

mõeldakse konkreetset isikut, kes teavet PPA-le esitab (nii enda kui ka näiteks kaaslaste kohta) või hõlmab see kõiki

teavet esitama kohustatud isikuid sõltumata sellest, kas nad esitavad teavet

enda kohta ise või teise isiku (faktilise teataja) kaudu.

Arvestatud

Täname tähelepanekute eest ja

täpsustame eelnõud. Piirirežiimi eeskirja punkti 52 kohaselt tuleb välisp iir i valvamist või piirirahu häirivast

tegevusest teavitada ning andmed tuleb esitada teatajal. Näiteks piirivöönd is

toimuvast võistlusest teavitamisel ei tule teavitada kõikide osalejate andmeid, sellist kohustust riigipiiri seadus ette ei

näe.

Küll näeb RiPS § 96 lõige 5 ette, et (teatud tingimustel) piiriveekogule mineku ja sealt tagasituleku peab registreerima ehk

kohustus kehtib igale isikule ning kavandatud punkti 753 kohaselt loetakse

teatajaks kõiki isikuid, kes piiriveekogule minekust ja sealt tagasitulekust PPA-d teavitavad. Täpsustame õigusselguse

eesmärgil eelnõud ja grupi registreerimisel esitatakse kõikide grupi

liikmete nimi, isikukood või sünniaeg.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Kui eeskirja kontekstis hõlmab mõiste

„teataja“ ainult isikut, kes teavet faktilise lt edastab, siis juhul, kui ta edastab teavet nii enda, kui ka teiste isikute (nt oma

pereliikmete või kaaslaste) kohta, siis ei anna eelnõu materjalid vastust

küsimusele, kas ka nende teiste isikute andmed kantakse andmebaasi ning kui jah, siis mis eesmärkidel neid töödeldakse. Kui

mõiste „teataja“ hõlmab kõiki teavet esitama kohustatud isikuid sõltumata

sellest, kas nad esitavad oma PVK andmed ise või teise isiku kaudu, siis peaks seda Andmekaitse Inspektsiooni arvates

seletuskirjas täpsustama.

3. Ühtlasi peab Andmekaitse Inspektsioon vajalikuks pöörata tähelepanu ka sellele, et

PVK andmete säilitamise regulats ioon (siseministri määruse „Siseministri 25.

septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ muutmine“ 2 (2) eelnõu § 6¹

lg 2) on puudulik, kuna ei sätesta seda, mis saab andmetega pärast säilitamistähta ja lõppemist (puudub hävitamise korraldus).

Arvestatud

AKI on KILP põhimääruse muutmise eelnõule esitanud samasisulise märkuse,

mille kohaselt tuleb sõnaselgelt ette näha, et pärast säilitustähtaja lõppu ei tohi andmeid säilitada ehk tuleb kustutada.