Ettepanek õigusaktide muutmiseks

1-6/1292-1 seostesse.

From: Svetlana Meister

Sent: Tuesday, December 06, 2016 8:27 PM

To: Kätlin Madis

Subject: Ettepanek õigusaktide muutmiseks

Tere, Kätlin

Saatsite 14.10.2016 kirjaga nr 2-2/19586-2 ettepaneku päästeteenistujate hindamise korra

muutmiseks, kas päästeteenistuse seaduses või määruses (manuses).

1. Seaduse muutmise tagasiside lisasin politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse

seaduse muutmise eelnõu kooskõlastustabelisse, see peaks varsti ka ametlikult teile jõudma.

Ettepanek

PäästeTS-i § 9 lõike 1 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

päästeteenistuja töötulemuste, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkuse ja kutsesobivuse nõuetele

vastavuse hindamise korra.

Päästeamet teeb ettepaneku eelnimetatud säte tunnistada kehtetuks alljärgneval põhjusel.

1.02.2016 kinnitas Päästeameti peadirektor käskkirjaga valveteenistujate hindamissüsteemi.

Hindamissüsteemi muutmine tulenes Päästeametis ümberpaigutunud inimressursist (kaotati

koolitusbürood ning reageerimisbüroodes koolitusega tegelevate inimeste tööülesannete hulk

kasvas oluliselt seoses teiste ülesannetega). Uuendatud hindamissüsteemiga viidi vastutus

hindamise läbiviimise osas nn. allapoole, st valveteenistuja otsesele juhile.

Uuendatud hindamissüsteem sobitati küll kehtiva määruse konteksti, kuid arvestades tuleviku

perspektiivi tuleks Päästeametil iga vähemagi muudatuse korral hindamissüsteemis taotleda

määruse muudatust. Näiteks ei sobitu tänane päästetöö juhtide hindamissüsteem

(juhtimispädevuste hindamine SKA-s) määruses tooduga.

Määrus käsitleb lisaks Päästeameti päästeteenistujate hindamisele ka Sisekaitseakadeemia ja

Häirekeskuse teenistujaid. Kuivõrd kõik asutused viivad läbi päästeteenistujate teadmiste ja

oskuste hindamisi läbi asutuse juhi poolt kinnitatud korra alusel, võimaldaks sätte kehtetuks

tunnistamine jooksvalt nõudeid kaasajastada. Igakordselt ministri määruse muutmine on

ajakulukas ja ei anna asutusele lisandväärtust ning mille olemasolu on pigem takistuseks

teenistujate hindamissüsteemi mudeli ümbertöötamisel ja kaasaja vajadustele vastamisel.

Käesolevalt on töös hindamisjuhendi muutmine hindamiskomisjonide osas (päästekeskustes ei

ole päästekeskuse juhtide asetäitjaid alates targa kärpe kava kinnitamisest) ja viime sisse

põhimõtte, kus perioodilise hindamise läbiviijad SKA-s (kes on PÄA teenistujad), mõistetakse

vastavaks PÄA hindamisjuhendis väljatoodule.

Selgitus kooskõlastustabelis

Kuna PäästeTS-i § 9 lõike 1 alusel kehtestatav määrus reguleerib ka HÄK-i ja SKA

päästeteenistujate hindamist, siis ei saa ilma eelneva analüüsita määruse kehtestamise

volitusnormi kehtetuks tunnistada.

2. Määruse muutmise tagasiside

Ettepanek

Korra § 2 lg 3 käsitleb termineid „teadmiste“ ja „oskuste kontroll“, nende asemel soovime

kasutada vastavalt termineid „hindamisvestlus“ ja „kontrollharjutused“.

Selgitus

Määruse muutmine ei ole vajalik, kuna termin „teadmiste ja oskuste kontroll“ võib endas hõlmata

ka „hindamisvestlust ja kontrollharjutusi“. Olete oma ettepanekus kirjutanud, et uuendatud on

päästjate hindamissüsteemi fookuses praktilised kontrollharjutused (nii individuaalsed kui ka

meeskondlikud) ja hindamisvestlus, millega antakse hinnang päästja tegevusele aasta jooksul nii

päästesündmuste kui koolituste/õppepäevade osas.

Määruse § 1 lõike 2 kohaselt viiakse päästeteenistuja hindamine läbi üks kord aastas:

1) arenguvestluse käigus;

2) teadmiste ja oskuste kontrolli käigus;

3) arenguvestluse ning teadmiste ja oskuste kontrolli käigus.

2010. aastal tehtud määruse muudatuse seletuskiri selgitab: „Päästeteenistujaid on võimalik

hinnata arenguvestluse käigus, teadmiste ja oskuste kontrolli käigus või arenguvestluse ning

teadmiste ja oskuste kontrolli käigus. Erinevalt kehtivast määrusest võidakse hindamine läbi viia

ka ainult teadmiste ja oskuste kontrolli alusel, arvestades otstarbekust ja päästeteenistujate

ametikohtadest tulenevat erisust.“.

Teadmisi ja oskusi on võimalik hinnata mitmel erineval viisil, sealhulgas hindamisvestluse ja

kontrollharjutuste abil. Määruse kohaselt viiakse päästeteenistujate hindamine läbi teadmiste ja

oskuste kontrolli käigus vastavalt Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud juhendile.

Seega saab peadirektor juhendiga täpsustada, mis viisil päästeteenistuja teadmisi ja oskusi

hinnatakse.

Võrdluseks: Ka avaliku teenistuse seadus ja töölepingu seadus kasutavad termineid „teadmised ja

oskused“ ning näiteks „hinnatakse teadmiste ja oskuste piisavust“, aga kuidas hinnatakse,

otsustab hindaja ise.

Täiendava näitena, et Riigikantselei veebilehel (https://riigikantselei.ee/et/kandidaadile) on teave,

et tippjuhi kandidaadi sobivust nõuetele (sh on ka oskused ja teadmised) hindamismeetoditeks on

olnud erinevad intervjuud, õigus- ja finantsvaldkonna valikuülesanded ja psühhomeetrilised

testid, kuid võimalik on ka kombinatsioon mitmete teiste meetoditega nagu näiteks praktilised

ülesanded, simulatsioonid, käitumisülesanded, keele vms testid, küsimustikud. Tervitades Svetlana Meister personalipoliitika osakond õigusnõunik 612 5012 (7)5012