Vabariigi Valitsuse määruse edastamine Vabariigi Valitsuse istungile

EELNÕU 21.06.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta

määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile

ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 199 lõike 7 alusel.

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõna „ametnik“ sõnadega „politseiametnik või abipolitseinik“;

2) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „politseiametnikule“ sõnadega „või abipolitseinikule“ ja lõikest jäetakse välja sõnad „ning alustab väärteomenetlust“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõte-

protseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on paindlikustada liiklusjärelevalvet, võimaldades abipolitseinikul paremini kasutada oma seadusjärgseid õigusi, sealhulgas:

 mõõta sõidukiirust ja

 sõiduk peatada, kui varjatud liiklusjärelevalves on tuvastatud lubatud sõidukiiruse

ületamine.

Eelnõu aitab paremini rakendada abipolitseiniku potentsiaali ja tõhustada patrullitöö d, võimaldades liiklusjärelevalve ülesandeid ja töökoormust jagada patrulltoimkonnas politsei- ametniku ja abipolitseiniku vahel. Seega on eelnõul positiivne mõju nii Politsei- ja Piirivalve-

ametile (edaspidi PPA), abipolitseinikele kui ka siseturvalisusele tervikuna.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]) ja

 nõunik Indrek Link ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele- toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemise le“ (edaspidi määrus nr 78) avaldamismärkega RT I, 02.07.2019, 13.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist. Punkti 1 kohaselt asendatakse määruse nr 78 § 3 lõikes 1 sõna „ametnik“ sõnadega „politse i-

ametnik või abipolitseinik“, et võimaldada sõidukiirust mõõta ka abipolitseinikul.

2

Muudatus on ajendatud PPA ettepanekust1 kõrvaldada määrusest nr 78 liiklusseaduse (edaspidi LS) kitsendus, mille kohaselt saab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõta üksnes ametnik.

Tavapäraselt teostavad liiklusjärelevalvet, sealhulgas mõõdavad sõidukiirust, territoriaalse te politseijaoskondade patrulltoimkonnad, mille üks põhiülesanne on reageerida väljakutsete le.

Patrulltoimkonnas võivad olla koos ka politseiametnik ja abipolitseinik. LS-i § 193 kohaselt teostavad nad mõlemad nendele seadusega antud pädevuse piires liiklusjärelevalvet.

LS-i §-s 1962 on reguleeritud liiklusjärelevalve erisusi, sealhulgas lõikes 1 politseiametniku ja abipolitseiniku õigusi. Selle punkti 10 kohaselt on nii politseiametnikul kui ka abipolitseinikul

õigus teha mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega. Määruse nr 78 § 3 lõike 1 kehtiv sõnastus aga piirab selle õiguse kasutamist, sest abipolitse inik

ei ole ametnik. Abipolitseiniku seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on abipolitseinik isik, kes osaleb vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras. Lõike 3

järgi on abipolitseinik politsei tegevuses osalemise ajal riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. Kuigi abipolitseinik on riigivõimu esindaja, ei ole ta politsei- ega muu ametnik avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses.

Piirangu tõttu saab praegu abipolitseinik patrulltoimkonnas täita sõidukiiruse kontrollimise l

väga vähe ülesandeid ja põhikoormus on politseiametnikul. Politseiametnikul tuleb mõõta sõidukiirust, koostada vajadusel mõõteprotokoll ja viia läbi väärteomenetlus. Kui liiklusjäre le- valvesse kaasatud abipolitseinik saaks samuti sõidukiirust mõõta, saaks patrulltoimkonna

liikmete koormust paindlikumalt ja mõistlikumalt jagada. Politseiametnikule jääksid sellise l juhul eelkõige süüteomenetlustoimingud, mida abipolitseinikul ei ole lubatud teha. Samuti

oleks võimalik liikuvast sõidukist sõidukiiruse mõõtmise korral varieerida, kes juhib sõidukit ja kes mõõdab sõidukiirust.

PPA eesmärk on värvata politseiametnikud, kes lähevad pensionile või lahkuvad muul põhjusel, näiteks teise asutusse või erasektorisse, jätkama PPA tegevuses abipolitseinikena. Nende hulgas

on ka liiklusjärelevalve kogemusega endiseid politseiametnikke, kellel on vajalik koolitus läbitud ning teadmised ja oskused olemas. Selliseid endisi politseiametnikke on abipolitseinike hulgas juba praegu.

Abipolitseiniku seaduse uuendamisel on samuti kavas mitmekesistada abipolitseiniku võima-

lusi PPA-d abistada, sealhulgas luua spetsialiseerumisvõimalused. Eelnõus peetakse silmas sama tulevikuvaadet: lähtutakse eesmärgist anda sõidukiiruse mõõtmise õigus rangelt välitöö le spetsialiseeruvale abipolitseinikule ja parandada PPA võimalusi abipolitseinikke prioriteetse-

tesse ülesannetesse kaasata.

Punktiga 2 muudetakse määruse nr 78 § 9 lõiget 6, et:

 anda lubatud sõidukiirust ületanud sõiduki peatamise õigus ka abipolitseinikule ja

 viia lõige kooskõlla väärteomenetluse seadustikuga, jättes välja kohustuse alustada lubatud

sõidukiiruse ületamise korral alati väärteomenetlust.

Abipolitseinikul on LS-i § 1961 lõike 1 kohaselt õigus kohaldada liiklusjärelevalves korra- kaitseseaduse §-s 45 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet, st peatada sõidukeid. LS-i § 199

lõike 1 punkti 3 kohaselt võib teostada varjatud liiklusjärelevalvet ainult politseiametnik, kuid sõidukit ei peatata varjatult. Seega on põhjendatud täiendada määruse nr 78 § 9 lõiget 6 sellise lt, et sõidukit võib peatada ka abipolitseinik.

1 PPA 8. veebruari 2024. aasta kiri nr 1.2-3/18-1.

3

Samuti jäetakse välja kohustus alustada lubatud sõidukiiruse ületamise korral alati väärteo- menetlust. Esiteks, pärast lõike täiendamist selliselt, et sõiduki võib peatada ka abipolitseinik ,

ei saaks väärteomenetluse alustamist reguleerida samas lauses, kuna abipolitseinikul ei ole süüteomenetluse läbiviimise õigust. Teiseks, väärteomenetluse alustamist on reguleer itud

väärteomenetluse seadustikus ja puudub vajadus seda topelt reguleerida. Väärteomenetluse seadustiku §-s 31 on seejuures nähtud ette võimalus jätta väärteomenetlus alustamata, kui menetleja hinnangul piisab väärteo toimepanija hoiatamisest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju siseturvalisusele

1) Sihtrühm: kaudselt kõik Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491

inimest.2 Sihtrühm on seega suur.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus: muudatustel on positiivne mõju liiklusturvalisusele, kuna tekib juurde sõidukiiruse mõõtjaid, kellel on õigus tuvastada lubatud sõidukiiruse rikkumis i. Mõju ulatuse võib hinnata väikeseks, kuna sihtrühmale ei teki uusi kohustusi ja ei eeldata,

et nad oma käitumist muudaksid. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna sihtrühm ei puutu muudatustega kokku regulaarselt, vaid kokkupuude sõltub enda liikluskäitumisest.

2022. aastal oli 50 ja 2023. aastal 59 hukkunuga liiklusõnnetust. Mõlemal aastal oli 11 õnnetuse põhjus lubatud sõidukiiruse ületamine.3 Seega on vähemalt viiendik hukkunuga

liiklusõnnetustest põhjustatud lubamatust sõidukiirusest. On leitud, et kui sõidukiirus kasvab alates 90 km/h 1 km/h võrra, suureneb hukkunuga liiklusõnnetuste arv 5,3% ja

hukkunuta, kuid kannatanuga liiklusõnnetuste arv 2,5%.4

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna muudatused võimaldavad liiklusjäre le-

valvet tõhustada ja seega liiklusohutust suurendada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuid positiivne. Mõju on kaudne, kuid võib eeldada, et muudatused suurendavad inimeste turvatunnet. Kuigi tänu muudatus- tele võib liikluses hukkunute ja vigastatute arv väheneda, on mõju suremust tervikuna

arvestades ebaoluline.

2) Sihtrühm: sõidukijuhid. Eestis on 1. aprilli 2024. aasta seisuga registreeritud 748 935 sõidukit.5 Mootorsõiduki juhilubade omanikke on vähemalt 15-aastaste seas 69%, s.o 785 100 ± 32 800 inimest. Viimase 12 kuu jooksul ei ole neist aga 4% ehk 20 000 – 42 000

inimest mootorsõidukit juhtinud.6 2023. aastal tuvastas PPA lubatud sõidukiiruse ületamise 291 978 korral, ületajaid oli umbes 200 000. Sihtrühm on seega keskmine.

2 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 3 Transpordiamet 2024. Riskide statistika. 4 Nilsson, Göran 2004. Traffic Safety Dimensions and the Power Model to Describe the Effect of Speed on Safety.

Lund Institute of Technology and Society, Traffic Engineering. Doktoritöö. 5 Transpordiamet 2024. Sõidukite statistika. 6 Transpordiamet 2024. Sõiduki juhtimine (sõidukiirus, joobes ja väsimusseisundis juhtimine).

4

Muudatused ei puuduta kõiki sõidukijuhte, vaid üksnes neid, kes ületavad lubatud sõidu- kiirust ning kelle rikkumise abipolitseinik kiirusmõõturiga tuvastab ja kelle sõiduki ta peatab.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus: mõju ulatuse võib hinnata väikeseks, kuna sihtrühma le

ei teki uusi kohustusi ja ei eeldata, et nad oma käitumist muudaksid. Abipolitseinikud osalevad PPA tegevuses, sealhulgas liiklusjärelevalves, märkimisväärses mahus juba praegu ja sõidukijuhid on nendega harjunud. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike,

kuna suurem osa lubatud sõidukiiruse rikkumistest tuvastatakse automaatses liiklusjäre le- valves ja politseiametnikud tuvastavad ainult 10%.7

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Abipolitseinik ei hakka sõidukiirust mõõtma üksinda, vaid koos politseiametnikuga, sest rikkumise korral on vaja otsustada väärteo-

menetluse alustamise üle ja seda saab teha ainult politseiametnik. Menetleja kohustus on hinnata ka tõendite korrektsust, st politseiametnik peab enne karistuse määramist veendu-

ma, et abipolitseinik tuvastas lubatud sõidukiiruse ületamise nõuetekohaselt.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuid positiivne.

3) Sihtrühm: abipolitseinikud. 2023. aasta seisuga oli PPA nimekirjas 1185 abipolitseinikku,

kellest aktiivseid8 abipolitseinikke oli 520. Abipolitseinikud moodustavad elanikkonnas t 0,08%. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus: mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine võib muutuda, kuid ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Abipolitseinikud osalevad

erinevates PPA tegevustes, sealhulgas liiklusjärelevalves, ka praegu ning hoiavad ja suurendavad oma pädevust koolituste kaudu, näiteks tulirelva kandmise, elektrišokire lva kasutamise ja alarmsõiduki juhtimise koolitus. Seega ei teki neil uute oskuste omandamise l

kohanemisraskusi. Sõidukiiruse mõõtmiseks peavad nad läbima eraldi koolituse. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna abipolitseinikud, kes hakkavad sõidukiirus t

mõõtma, ei tee seda iga päev. Abipolitseiniku kaasamine sõltub tema võimalustest ja PPA vajadustest ning sõidukiiruse mõõtmise võimalus oleneb ka muudest tööülesannetes t (väljakutsete arv jms).

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Sõidukiiruse mõõtmise õigus on abipolitse i-

niku üks võimalus mitmekesisemalt PPA tegevuses osaleda.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuid positiivne ja soovitud.

4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: PPA, kelle ülesanne on teostada liiklusjärelevalvet, sealhulgas tuvastada lubatud sõidukiiruse rikkumisi. 2024. aasta andmetel töötas PPA-s 4591 inimest9, kellest 3730 olid

politseiametnikud (81%) ja 861 muud teenistujad (19%). Sõidukiirust mõõdavad eelkõige patrullpolitseinikud. Patrullpolitseinikke on 679. Seega on sihtrühm keskmine.

7 2023. aastal määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistus 291 806 korral, sealhulgas 260 814 automaatses

ja 30 992 tavapärases liiklusjärelevalves. 8 Aktiivseks abipolitseinikuks loetakse seda, kes on ühes kalendriaastas osalenud PPA tegevuses 60 tundi või

enam. 9 Teenistujate arv taandatuna täistööajale.

5

Mõju ulatus on väike, kuna PPA töökorraldus suuresti ei muutu ja puudub tarvidus kohaneda. PPA koolitab sõidukiiruse mõõtmises järjepidevalt uusi ametnikke ning abipolitseinike koolitamise ja kaasamisega lisaülesandeid ei teki. Abipolitseinikud saavad juba praegu

erinevaid koolitusi. PPA kavandab esialgu koolitada sõidukiiruse mõõtmises kuni 200 aktiivset abipolitseinikku. Abipolitseinikud osalesid 2023. aastal PPA tegevuses kokku 122 635 tundi.

2023. aasta lõpus oli PPA nimekirjas 1185 abipolitseinikku, kellest PPA tegevuses osales 948 ja kellest aktiivseid abipolitseinikke oli 520.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna PPA puutub muudatustega kokku regulaarse lt. Arvestades PPA andmeid, et abipolitseinikud panustasid 2023. aastal liiklusjärelevalvesse 8662

tundi10, osaleb keskmiselt liiklusjärelevalves ööpäevas kaks abipolitseinikku ehk 0,5 patrull-

toimkonda. PPA patrulltoimkondade keskmine arv 2023. aastal oli 68. Kuna PPA plaanib esialgu koolitada kuni 200 abipolitseinikku, on sõidukiiruse mõõtmise aeg eelduslikult väiksem

kui liiklusjärelevalvesse panustatud aeg.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Abipolitseinikud ei hakka sõidukiirust mõõtma üksinda, vaid koos politseiametnikuga, sest rikkumise korral on vaja otsustada väärteo- menetluse alustamise üle ja seda saab teha ainult politseiametnik.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, soovitud ja positiivne . Eelnõu võimaldab

PPA-l abipolitseinikke tõhusamalt rakendada ja toob eelduslikult kaasa liiklusjärelevalvesse panustamise mõningase kasvu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Sõidukiiruse mõõtmise pädevuse saamiseks tuleb abipolitseinikul läbida koolitus. PPA on töötanud selleks välja kahepäevase koolitusprogrammi, mis läbitakse üldjuhul sisekoolitusena.

Arvestades abipolitseiniku koolitamise eripära – koolitusi saab tavaliselt korraldada väljaspool tööaega – kaasnevad politseiametnikest koolitajate ületunnitöö tasustamise kulud.

Arvestuslikult võib ühe abipolitseiniku koolitamise kuluks sõltuvalt osalejate arvust kujuneda 125–185 eurot ehk 200 abipolitseiniku kohta kuni 37 000 eurot.

PPA peab vajalikuks koolitada – ja anda seeläbi sõidukiiruse mõõtmise pädevus – valikulise lt, arvestades piirkondlikku vajadust. Eelkõige plaanitakse koolitada neid abipolitseinikke, kes

osalevad PPA tegevuses aktiivselt ja kellel on huvi panustada liiklusjärelevalvesse. PPA hinnangul oleks otstarbekas järgmise kahe aasta jooksul koolitada umbes 200 abipolitseinikku. Koolituskulud kaetakse PPA olemasolevast eelarvest. Koolituste korraldamine sõltub

peamiselt eelarvevõimalustest ning koolitajate ja abipolitseinike osalemise võimalustest.11

Rahalist tulu ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused ei eelda lisategevusi, mida oleks vaja pikemalt planeerida. Abipolitseinikke kaasatakse liiklusjärelevalvesse siis, kui vajalik koolitus on

läbitud, ja PPA korraldab koolitusi võimaluse järgi.

10 PPA 8. veebruari 2024. aasta kiri nr 1.2-3/18-1. 11 Sealsamas.

6

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks PPA-le.

Eelnõu kohta esitas märkused Justiitsministeerium. Märkuste arvestamist on käsitletud seletus- kirja lisas. Kliimaministeerium ja PPA kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõu kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse

13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt lugeda, et ta on selle vaikimisi kooskõlastanud.

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta

määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/ märkuse sisu Märkusega arvestamine /mittearvestamine

Justiitsministeerium: Kärt Voor (tel: 5868 0033; [email protected]), Einar Hillep ([email protected]).

1. Eelnõu punktiga 2 jäetakse määruse § 9 lõikest 6 välja sõnad „ning alustab väärteomenetlust“.

Seletuskirjas märgitakse: „Samuti jäetakse välja kohustus alustada lubatud

sõidukiiruse ületamise korral alati väärteomenetlust. Esiteks, pärast lõike täiendamist selliselt, et sõiduki võib peatada ka abipolitseinik, ei saaks

väärteomenetluse alustamist reguleerida samas lauses, kuna abipolitseinikul ei ole süüteomenetluse läbiviimise õigust. Teiseks, väärteomenetluse alustamist on reguleeritud väärteomenetluse seadustikus ja puudub vajadus seda topelt

reguleerida. Väärteomenetluse seadustiku §-s 31 on seejuures nähtud ette võimalus jätta väärteomenetlus alustamata, kui menetleja hinnangul piisab

väärteo toimepanija hoiatamisest.“.

Justiitsministeerium nõustub eelnõu ettevalmistajatega, et puudub vajadus väärteomenetluse alustamisega seotut topelt reguleerida, küll aga juhime

tähelepanu asjaolule, mida ka seletuskirjas (lk 2) välja tuuakse: „Politseiametnikul tuleb mõõta sõidukiirust, koostada vajadusel

mõõteprotokoll ja viia läbi väärteomenetlus. Kui liiklusjärelevalvesse kaasatud abipolitseinik saaks samuti sõidukiirust mõõta, saaks patrulltoimkonna

Antud selgitus.

Vastavalt abipolitseiniku seaduse (APolS) § 2 on abipolitseinik isik, kes vabatahtlikult oma vabast

ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras. Politsei tegevuses osalemine APolS

tähenduses on koos politseiametnikuga abipolitseiniku poolt abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesande täitmine või politsei ülesandel

iseseisvalt APolS § 3 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmine.

Vastavalt liiklusseaduse § 193 lg 1 on abipolitseinikul õigus teostada liiklusjärelevalvet ja § 196 lg 1 p 10 teostada mõõtmisi. Mõõteprotokolli

koostamine on sõidukiiruse mõõtmise üks osa, mille koostamise õigus on abipolitseinikul tulenevalt talle

juba antud õigusest teostada liiklusjärelevalvet.

2

liikmete koormust paindlikumalt ja mõistlikumalt jagada. Politseiametnikule

jääksid sellisel juhul eelkõige süüteomenetlustoimingud, mida abipolitseinikul ei ole lubatud teha.“

Tekib küsimus, kes koostab vajadusel mõõteprotokolli – kui seni on määruse

kohaselt kõiki neid toiminguid teinud politseiametnik, siis kas abipolitseinikule sõidukiiruse mõõtmiseks õiguse andmine tähendab seda, et abipolitse inik

üksnes mõõdab sõidukiirust, aga mõõteprotokolli koostab seejärel politseiametnik? Palume seletuskirjas avada, kuidas tööjaotus praktikas välja näeb.

Sõltuvalt kiirusemõõteseadmest võidakse

sõidukiiruse mõõtmine ja rikkumine jäädvustada seadmes oleva kaameraga, mille tõttu puudub vajadus mõõteprotokolli eraldi koostamiseks.

2. Kui määruse § 9 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ning alustab väärteomenetlust“,

siis jääb meie hinnangul regulatsioon puudulikuks – praegu mõõdavad sõidukiirust ainult politseiametnikud ja neil on tulenevalt seadusest õigus

sõiduk peatada ning seejärel otsustada, kas alustada väärteomenetlust või mitte. Kui sõiduki peatab abipolitseinik, siis millised on tema tehtavad järgmised

toimingud? Kas ta teeb edasisi toiminguid ise või annab nende tegemise üle

politseiametnikule? Kui jah, siis mille alusel ta edasiste toimingute

tegemise politseiametnikule üle annab? Kehtivas õiguses neid küsimusi ei

teki, sest kõiki toiminguid teeb politseiametnik, kellel on sõiduki peatamise järel väärteomenetluse alustamise otsustamise õigus, abipolitseinikul seda õigust ei ole.

Antud selgitus

Edasiste toimingute tegemine sõltub sellest, kas abipolitseinik on ainult sõiduki peataja ja

sõidukiiruse mõõtmine ning rikkumise fikseerimine toimus juba eespool asunud ametnike poolt või on abipolitseinik nii sõidukiiruse kui ka sõiduki peataja.

Esimesel juhul piirdub abipolitseiniku tegevus punkti 3 selgituses märgitud tegevustega ning

rikkumise andmed süüteomenetluse otsustamiseks saab rikkujaga tegelema hakkav politseiametnik eespool asunud ametnikelt. Teisel juhul koostab

abipolitseinik mõõteprotokolli – kui rikkumise fikseerimiseks ei kasutatud videosalvestavat

kiirusemõõteseadet – ning seejärel viib politseiametnik läbi süüteomenetluse.

3. Seletuskirjas tuuakse välja: „Abipolitseinikul on LS-i § 1961 lõike 1 kohaselt õigus kohaldada liiklusjärelevalves korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud

riikliku järelevalve erimeedet, st peatada sõidukeid. LS-i § 199 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib teostada varjatud liiklusjärelevalvet ainult politseiametnik, kuid

sõidukit ei peatata varjatult. Seega on põhjendatud täiendada määruse nr 78 § 9 lõiget 6 selliselt, et sõidukit võib peatada ka abipolitseinik.“.

Antud selgitus

Kuna abipolitseinikul on LS-i § 1961 lõike 1 kohaselt

õigus kohaldada liiklusjäreleva lves korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud riikliku

järelevalve erimeedet, st peatada sõidukeid, ei ole seoses määruse muudatusega vaja kujundada uut

3

Tõepoolest, kui sõidukit ei peatata varjatult, siis on abipolitseiniku kasutamine

lubatud. Kas pärast sõiduki peatamist liigub abipolitseinik sõiduki juurest

eemale, kutsub politseiametniku, kes võtab abipolitseinikult sõidukijuhiga

tegelemise üle? Või annab abipolitseinik sõidukijuhile käsu liikuda koos

temaga politseiautosse, kus toiminguid hakkab tegema politseiametnik?

Palume seletuskirja oluliselt täiendada vastustega nendele praktikas

tõusetuvatele küsimustele.

praktikat. Määrusega korrigeeritakse sõnastust, et

abipolitseinik saab peatada ka sõiduki, mille rikkumine on tuvastatud sõidukiiruse varjatud mõõtmise käigus. Muude liiklusrikkumiste puhul, sh

nii lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud liiklusrikkumiste kui ka varjatud liiklusjäreleva lve

käigus tuvastatud liiklusrikkumiste puhul võib abipolitseinik sõidukit peatada ka täna. Sõidukiiruse varjatud mõõtmise ja sõiduki peatamise järgsed

toimingud on oma olemuselt samasugused, mis muud liiklusrikkumiste korral.

Sõiduki peatamisel tuleb abipolitseinikul ennast tutvustada, selgitada sõiduki peatamise põhjuseid ja rikkumise sisu. Abipolitseinikul on õigus kontrollida

sõidukijuhi dokumente. Samal ajal saab politseiametnik hakata tegelema süüteomenetlust

puudutava poolega.

Üldjuhul, kui puudub eraldi vajadus, ei kutsuta sõidukijuhti koheselt ka politseisõidukisse. Osade

menetlusliikide, nt lühimenetluse puhul, mis koostatakse digitaalselt ja mille otsusele saab rikkuja

anda allkirja e-politsei seadme kaudu oma sõidukist väljumata, puudub sõidukijuhi politseisõiduk isse kutsumiseks üldse vajadus. Samuti puudub vajadus

kutsuda sõidukijuht politseisõidukisse siis, kui piirdutakse suulise hoiatusega.

4. Samuti teeme ettepaneku analüüsida, kas määruse sõnastust on vaja

muutmispunktiga 2 tehtava muudatuse tõttu täiendada. Meie hinnangul peab määruses olema ka regulatsioon, mis sätestab selle, kuidas abipolitseiniku poolt peatatud sõiduki juhiga edasi toimitakse – näiteks edastab abipolitseinik teabe

peatatud sõiduki ja selle juhi kohta politseiametnikule ja pärast seda, kui teave

Mitte arvestatud.

Muudetava määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ pädevuspiir on

täpsustada võrreldes seadusega sõidukiiruse

4

on edastatud, reguleerib edasist VTMS § 31 – menetleja ehk politseiametnik

otsustab, kas alustab väärteomenetlust, kohaldab hoiatust või rakendab lühi- , kiir-, või üldmenetlust. Teeme ettepaneku selles aspektis eelnõu täiendada.

mõõtmise kui järelevalvetoimingu protseduuri, mitte

kõike, mis sellest lähtuvalt edasi saab. Seega ei ole

asjakohane ega vajalik seletuskirjas täpselt

kirjeldada, kuidas viiakse läbi süüteomenetluse

toiminguid, mida reguleerivad menetlusseadustikud.

Piisab olemasolevast sedastusest, et kuna

süüteomenetluse toimingute pädevust

abipolitseinikul ei ole, siis neid toiminguid ta teha ei

saa ja süüteo menetlustoimingud peab tegema

politseiametnik.

Abipolitseinik saab täita ülesandeid temale seadusega antud pädevuse ulatuses ehk abipolitseinikku saab kaasata üksnes viisil, mis

võimaldab täita tegevuse, millesse teda kaasatakse, eesmärki. Seetõttu on ka välistatud, et sõiduki

peatamist teostav abipolitseinik ei ole peatamiskohas koos politseiametnikuga, kes saab rikkumise tõttu peatatud sõidukijuhi suhtes teha süüteomenetluse

toiminguid.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

01.07.2024 nr 1-6/2992-1

Vabariigi Valitsuse määruse edastamine

Vabariigi Valitsuse istungile

Edastame Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse

nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine“ eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 1 lehel; 2) seletuskiri 6 lehel;

3) kooskõlastustabel (seletuskirja lisa 1) 4 lehel.

Indrek Link, [email protected] Kristi Käsper, [email protected]