Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-6/2907-1 |
Registreeritud | 08.02.2024 |
Sünkroonitud | 25.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
Toimik | 1-6 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Politsei- ja Piirivalveamet |
Saabumis/saatmisviis | Politsei- ja Piirivalveamet |
Vastutaja | Indrek Link (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
Henry Timberg
Siseministeerium [email protected]
08.02.2024 nr 1.2-3/18-1
Ettepanek määruse muutmiseks
Lugupeetud härra Timberg Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitab Siseministeeriumile ettepaneku korraldada Vabariigi
Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine, kõrvaldades selle § 3 lõikest
1 liiklusseaduse (LS) kitsendus, mille kohaselt saab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtvaks isikuks olla üksnes ametnik.
LS § 193 sätestab liiklusjärelevalve teostajana lisaks politseiametnikule ka abipolitseiniku. Samuti on LS § 1962 lg 1 p 10 alusel nii politseiametnikul kui abipolitseinikul õigus teostada
mõõtmisi. Õigusnormide loogika kohaselt ei ole abipolitseinik käsitletav ametnikuna, seega ei ole PPA-l praegu viidatud määrusest tulenevalt võimalik abipolitseinikke kiiruse mõõtjatena rakendada, ehkki LS seda lubab.
Selle piirangu kaotamine tähendaks PPA-le liiklusjärelevalvesse panustamise võimaluse
mõningast kasvu, kuna lubaks inimressursi tõhusamalt rakendada. Praegu saab üliolulise sõidukiirusele suunatud järelevalve raames politseiametnikust ja abipolitseinikust komplekteeritud toimkonnas abipolitseinik teha väga vähe tegevusi ja tegelik koormus on väga
tugevalt ainsa politseiametniku poole kaldu. Kui abipolitseinik saaks samuti kiirusmõõtur iga mõõtmist teostada, saaksid toimkonna liikmed vahetuse kestel teha vajalikke tegevusi
vaheldumisi ning see lubaks koormust paindlikumalt ja mõistlikumalt jagada. Politseiametnikule jääks valdavalt süüteomenetluse toimingud, mida abipolitseinik teha ei saagi. Sellise toimkonna väljapanek sõidukiiruse kontrollile suunatud liiklusjäreleva lve
teostamiseks ei ole kuigi mõistlik, sest praegu tuleb politseiametnikul nii mõõta, koostada vajadusel mõõteprotokoll kui ka väärtegu menetleda. Liikuvast sõidukist mõõtmisel oleks samuti võimalik vahetuse kestel varieerida, kes juhib sõidukit ja kes tegutseb mõõtjana, kui ka
abipolitseinikul oleks mõõtmise õigus.
Viimase aasta jooksul on nelja prefektuuri peale kokku olnud patrulltegevusse, mis hõlmab ka liiklusjärelevalve tegevusi, kaasatud 519 abipolitseinikku (keda me loeme aktiivseteks), panustades 8662 tundi. Põhja prefektuuris töötab ainsana eraldi liiklusjärelevalve le
spetsialiseeritud struktuuriüksus. Teised prefektuurid teostavad liiklusjärelevalvet, sh kiiruse mõõtmist, patrullüksuste, kelle ülesanne on ka väljakutsetele reageerida, ressursiga. PPA on
saanud Siseministeeriumilt ülesande värvata senisest enam abipolitseinikke. Nende kaasamise
2 (2)
vajadus ja mõttekus tõusebki esile just eelkõige välitöö suunal, kuivõrd patrulltegevuses, sh liiklusjärelevalves on PPA ressursipuudus kõige tajutavam ja üldteada.
Teadagi ei anna abipolitseinikule mõõtmispädevust lihtsalt LS-i või viidatud määruse sätted,
vaid selleks tuleb tal läbida ka asjakohane koolitus. Ehkki PPA-l on vastav 2-päevane koolitusprogramm PPA ametnikele olemas sisekoolitusena, kaasnevad sellega siiski kulud, mis võivad abipolitseinike koolitamisel, selle eripärasid arvestades (nt koolitajate ületunnitöö
nädalavahetusel jm), olla senisest veidi suuremad. Arvestuslikult võib, sõltuvalt koolituse l osalejate arvust, ühe abipolitseiniku koolitamise kuluks kujuneda 125 – 185 eurot.
Eeltoodut silmas pidades näeb PPA reaalse lahendusena koolitada ja anda seeläbi kiiruse mõõtmise pädevus valikuliselt ja piirkondlikku vajadust kaaludes ainult neile abipolitseinike le, kes on aktiivselt kaasujad just patrulltegevusse ja kellel on päriselt huvi panustada
liiklusjärelevalves. Leiame, et esmalt oleks otstarbekas umbes 200 abipolitseiniku koolitamine kahe lähiaasta jooksul. Koolituste läbiviimise kiirus sõltub peamiselt eelarvevõimalustest ja nii
koolitajate kui abipolitseinike osalemise võimalusest. Uue PPA vabatahtlikke puudutava seaduse väljatöötamiskavatsus ja eelnõu väljatöötamine seab
selgelt suuna vabatahtliku, sh abipolitseiniku spetsialiseerumisele. Ka käesolev ettepanek peab silmas sama tulevikuvaadet ja lähtub eesmärgist anda vastav õigus rangelt välitöö suunal
spetsialiseeruvale abipolitseinikule ning parandada PPA võimekust neid reaalselt oluliste sse ülesannetesse kaasata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Hallas
peadirektori asetäitja arenduse alal
Tiina Vellet, 6123208, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vabariigi Valitsuse määruse edastamine Vabariigi Valitsuse istungile | 01.07.2024 | 1 | 1-6/2992-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine | 03.06.2024 | 1 | 1-6/2973-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Justiitsministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet |
Vastus ettepanekule | 01.03.2024 | 25 | 1-6/2907-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |