Kooskõlastuskiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium Teie: 17.01.2024 nr KLIM/24-0055/-1K

Meie: 05.02.2024 nr 1-7/9-3

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.

jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu

kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise

nõuded, eksamineerimise, tunnistuse

taotlemise ja väljastamise kord ning

tunnistuse vorm” muutmine

Austatud minister

Kliimaministeerium on saatnud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks määruse eelnõu,

millega muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määrust nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnis tuse taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“ (edaspidi määrus). Siseministeer ium

koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastab eelnõuga esitatud muudatused märkusteta, kuid soovime välja tuua määruse teised muutmist vajavad sätted, mis on seni jäänud

tähelepanuta.

Teeme ettepaneku:

1) Muuta määruse § 3 lg 2 p 1 teine lause meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 45 lõike 41 punktiga 2 vastavaks. MSOS § 45 lõike 41 kohaselt loetakse jetijuht alkoholijoobes olevaks

isikuks, kui jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi. Hetkel kehtiva määruse § 3 lõike 2 punkt 1 sõnastuse kohaselt (Alkoholisisaldus jetijuhi veres ei või ületada

0,2 promilli) oleks 0,2 promilli lubatud, kuid MSOS kohaselt on tegemist juba rikkumisega. 2) Muuta kehtetuks määruse § 13, sest see viitab sama määruse § 11 lõikele 3, mis on 2018.

aastast kehtetu.

3) Kogu määruse ulatuses vaadata üle mõisted veekogu, siseveekogu, laevatatavad järved ja laevatatavad siseveed. MSOS § 1 sätestab seaduse reguleerimise ala ja selle kohaselt MSOS reguleerib veesõidukite

meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel. MSOS § 2 punkt 91 kohaselt on veetee laevatatav

veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel, § 2 punkt 40 kohaselt on Eesti mereala Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd ning § 21 sätestab, mis on laevatatavad siseveed. Kõnealuses määruses on lisaks eelnevatele kasutatud mõisteid veekogu ja siseveekogu.

Veeseaduse kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega

2 (2)

täidetud süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv, kanal, paadikanal, allikas, järv, sealhulgas tehisjärv, või meri ning siseveekogu on veekogu, mida ei läbi riigipiir. Määruses ei ole läbivalt kasutatud ühesuguseid mõisteid ja jääb selgusetuks, millisel veekogul

mida reguleeritakse. MSOS ei laiene siseveekogudele (nt Viljandi järv), kuid määruse sõnastuste (veekogu, laevatatavad järved) kohaselt näib laienevat.

Palun arvestada kirjas toodud märkustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Annika Malva (5307 9776) [email protected]