PPA seisukoht majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“ muutmise eelnõu kohta

Saatja: Katreen Siirma <[email protected]>

Saadetud: 31.01.2024 09:19 Adressaat: SiM info <[email protected]>

Koopia: Annika Malva <[email protected]> Teema: PPA seisukoht majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse

taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“ muutmise eelnõu kohta

Tere Edastan PPA seisukoha majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr

11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“ muutmise eelnõu kohta.

PPA on muutmise eelnõu sõnastusega nõus, kuid toome välja mõned märkused, millega ei ole arvestatud:

1) Muuta määruse § 3 lõige 2 punkt 1 teine lause meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 45 lõike 41 punktiga 2 vastavaks.

MSOS § 45 lõike 41 kohaselt loetakse jetijuht alkoholijoobes olevaks isikuks, kui jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi. Hetkel kehtiva MKM määruse § 3 lõike 2 punkt 1 sõnastuse kohaselt (Alkoholisisa ldus

jetijuhi veres ei või ületada 0,2 promilli) oleks 0,2 promilli lubatud, kuid MSOS kohaselt on tegemist juba rikkumisega.

2) Kogu määruse ulatuses üle vaadata mõisted veekogu, siseveekogu, laevatatavad järved ja

laevatatav siseveed.

MSOS § 1 sätestab seaduse reguleerimise ala ja selle kohaselt MSOS reguleer ib veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade

turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel. MSOS § 2 punkt 91 kohaselt on veetee laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel, §2 punkt 40 kohaselt on Eesti mereala Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd ning § 21 sätestab, mis

on laevatatavad siseveed. MKM määruses on kasutatud lisaks eelnevatele kasutuses veekogu ja siseveekogu.

Veeseaduse kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv, kanal, paadikanal, allikas, järv, sealhulgas tehisjärv, või meri ning siseveekogu on veekogu, mida

ei läbi riigipiir. Hetkel tekitab MKM määrus segadust, millisel veekogul mida reguleeritakse? MSOS ei

laiene siseveekogudele (nt Viljandi järv), kuid määruse sõnastuste (veekogu, laevatatavad järved) kohaselt nagu laieneks.

3) § 13 tuleks muuta kehtetuks, sest see viitab § 11 lg-le 3, mis on 2018. aastast kehtetu. Tervitades

Katreen Siirma Jurist Arendusosakond Valmisoleku ja reageerimise büroo Politsei- ja Piirivalveamet