Kuningamäe puhkeala ja Mäenõlva kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/7954-1 |
| Registreeritud | 05.12.2023 |
| Sünkroonitud | 02.07.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põltsamaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Põltsamaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Digiallkirjad
PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Põltsamaa 04.12.2023 nr 2-3/2023/286
Kuningamäe puhkeala ja Mäenõlva kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Põltsamaa Vallavalitsus kavandab Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Mäenõlva kinnistul
(katastritunnus 61603:001:0021, ühiskondlike ehitiste maa 100%) lasketiiru rajamiseks,
mäesuusanõlvade kujundamiseks ja nimetatud objektide teenindamiseks vajaliku taristu ehitamiseks
ning Põltsamaa linnas Kuningamäe puhkeala kinnistul (katastritunnus 61701:009:0006, ühiskondlike
ehitiste maa 100%) suusaradade laiendamiseks detailplaneeringu algatamist. Planeeringuala suurus on
ligikaudu 29 ha (asendiskeem lisa 1).
Planeeringuala piirneb kinnistutega Kiriku (61603:001:0001), Farmi (61801:001:1244), Kuloni
(61801:001:1106), Kuningamäe puhkeala 2 (61701:001:0112), Kuningamäe (61801:001:0080),
Tehnika park (61801:001:0656), Viljandi mnt 38 (61701:009:0580), Tehnika tn 2 (61701:009:0800),
Tehnika tn 4 (61701:009:0500), Tehnika tn 8 (61701:009:0630), Tehnika tn 10 (61701:009:0170),
Tehnika tn 12 (61701:009:1030), Lühike tn 1 (61701:009:0100), Tehnika tn 14 (61701:009:0060),
Tehnika tn 16 (61701:009:0090), Tehnika põik 1 (61701:009:0340), Tehnika põik 2
(61701:009:0002), Tehnika tn 18 (61701:009:0530), Tehnika tn 28 (61701:009:0560), Tehnika tn 30
(61701:009:0450), Tehnika tn 40 (61701:009:1020), Tehnika tn 40a (61701:009:1040), Tehnika tn 42
(61701:009:1060), Tehnika tn 42a (61701:009:0600), Tehnika tn 42a/1 (61801:001:1010), Kuivati
(61603:001:0460), Linnaääre (61801:001:0121), Oru (61603:001:0056), Kingu tee 1
(61603:001:0061), Peetri tee 4 (61603:001:0081).
Planeeringualal kehtib Põltsamaa Vallavolikogu 17. detsembri 1998 määrusega nr 35 kehtestatud
Põltsamaa valla üldplaneering. Planeeringuga ei kaaluta olulist maakasutamise juhtotstarbe muutmist
ning seoses sellega ei tehta ettepanekut kehtiva Põltsamaa valla üldplaneeringu muutmiseks.
Planeeringualal kehtib ka Põltsamaa linna üldplaneering, mis on kehtestatud Põltsamaa Linnavolikogu
19. oktoobri 1998 määrusega nr 41. Selle järgi on planeeringuala funktsiooniks looduslik
puhkehaljasmaa. Detailplaneeringu algatamisega maakasutuse juhtotstarbe muutmist ei planeerita st
detailplaneering on kehtiva Põltsamaa linna üldplaneeringuga kooskõlas.
Käesoleval ajal kehtib planeeringualal osaliselt Põltsamaa Vallavolikogu 18.02.2004 otsusega nr 99 ja
Põltsamaa Linnavolikogu 25.02.2004 otsusega nr 73 kehtestatud „Kuningamäe puhkeala
detailplaneering“. Kuivõrd 2004. aastal kehtestatud detailplaneeringu lahendus ei vasta puhkeala
valdaja soovidele ja arendusplaanidele, siis sellest tulenevalt on vajalik ja põhjendatud uue
detailplaneeringu algatamine. Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 8 muutub uue
detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering
kehtetuks.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punkti 3 järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui
asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku
olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise
avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Kuivõrd algatava detailplaneeringuga kavandatakse Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 “ § 14 lõike 1 kohast tegevust (suusakompleksi
suusaraja, -tõstuki või köistee jaoks rajatiste ehitamine) ning varasemalt oli seoses ühiseesvoolu
Külmoja peakraavi ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusega kavas algatada detailplaneering
Põltsamaa linna üldplaneeringut muutvana, siis koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) eelhinnang (lisa 2).
Kuningamäe ja Mäenõlva kinnistute detailplaneeringu algatamise kavatsusele, KSH eelhinnangule ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule küsiti seonduvate
ametkondade (Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet) seisukohti,
mille esitasid Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaamet nõustus
seisukohaga, et KSH algatamine ei ole esitatud informatsiooni alusel vajalik ja
keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete
täitmisel planeeringumenetluse käigus. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustus, et detailplaneeringu
koostamisel ei ole KSH läbiviimine vajalik, kui ebasoodsa mõju vältimiseks
maaparandussüsteemidele arvestatakse vajadusel maaparandussüsteemide rekonstrueerimise või
ümberehitamise vajadusega ning sellega, et maaparandussüsteeme peab saama ka edaspidi
regulaarselt hooldada.
Käesolevaks ajaks on ühiseesvoolu Külmoja suusanõlvade laiendusega kattuv osa vastavalt
Põllumajandus- ja Toiduameti väljastatud ehitusloale (31.07.2023 otsus nr 6.1-3/33935) ümber
ehitatud st kraav on kanaliseeritud torustikku ning sellest tulenevalt ei ole vajalik taotleda
ehituskeeluvööndi vähendamist ja detailplaneeringu saab algatada üldplaneeringu kohasena.
Ühiseesvoolu Külmoja ümberehitamise II etapi tööd (veevõtutiigi laiendamine) teostatakse
paralleelselt detailplaneeringu koostamisega.
Eelhindamise tulemustest nähtuvalt ei kaasne detailplaneeringuala looduskeskkonnale ega sellega
piirnevale alale olulist negatiivset mõju ning samuti ei ole ette näha negatiivset mõju inimeste
tervisele ja heaolule, kui detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel arvestatakse eelhindamise
tulemusi ning ebasoodsa mõju vältimiseks rakendatakse välja töötatud ennetus- ja
leevendusmeetmeid. Planeeritava tegevusega ei ole ette näha negatiivset mõju piirkonna elu, loodus-
ja kultuurikeskkonnale. Planeeringu menetlemise käigus tekkivad keskkonnaküsimused ja uuringute
vajadus on võimalik lahendada planeeringu koostamise ja avaliku menetluse käigus.
Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja on Põltsamaa Vallavalitsus (Lossi tn 9, 48104
Põltsamaa, e-post: [email protected] , telefon 776 8550). Detailplaneeringu koostaja on Kobras OÜ
(Riia 35, 50410 Tartu, e-post: [email protected], telefon 730 0316).
Korraldus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 124
lõike 1, § 126, § 127 lõigete 1 ja 2, § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Põltsamaa Linnavolikogu 19.10.1998 määrusega nr
41 kehtestatud Põltsamaa linna üldplaneeringu ja Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.1998 määrusega nr
35 kehtestatud üldplaneeringu ning Põltsamaa Vallavolikogu 15.02.2018 otsuse nr 1-3/2018/10 alusel
ja kooskõlas.
1. Algatada Kuningamäe puhkeala ja Mäenõlva kinnistute detailplaneering (asendiskeem lisa 1).
2. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Planeeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest
teavitatakse Keskkonnaametit, Maa-ametit, Päästeametit, Terviseametit, Põllumajandus- ja
Toiduametit, planeeringualal asuvate kinnistute omanikke ja piirinaabreid.
4. Detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest teatada ajalehtedes Vooremaa,
Põltsamaa Valla Sõnumid ja Põltsamaa Vallalehes, Põltsamaa valla veebilehel www.poltsamaa.ee
ning Ametlikes Teadaannetes.
5. Käesoleva korraldusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Põltsamaa Vallavalitsuses (Lossi tn 9,
48104 Põltsamaa linn,) ja Põltsamaa valla veebilehel https://www.poltsamaa.ee/detailplaneeringud.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik
korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põltsamaa Vallavalitsusele
haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega
isikul õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud
tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karro Külanurm (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem Merike Sumla
vallasekretär
LISAD
Lisa 1 – Kuningamäe puhkeala ja Mäenõlva kinnistute detailplaneeringu asendiskeem
Lisa 2 - Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Korraldus saadetakse:
1. kaasatavad piirinaabrid vastavalt nimekirjale
2. Põltsamaa Vallavara OÜ
3. Päästeamet
4. Terviseamet
5. Põllumajandus- ja Toiduamet
6. Maa-amet
7. Kobras OÜ
8. Keskkonnaamet
TÖÖ NR 2022-308
Juhatuse liige: Erki Kõnd
Keskkonnaekspert,
vastutav täitja:
Hille Lapp
Keskkonnaekspert: Noeela Kulm
Kontrollija: Ene Kõnd
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
X=6502078, Y=613612
JÕGEVA MAAKOND, PÕLTSAMAA VALD,
KUNINGAMÄE KÜLA JA PÕLTSAMAA LINN,
MÄENÕLVA JA KUNINGAMÄE PUHKEALA KINNISTU
DETAILPLANEERINGU (ALGATAMATA)
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
EELHINNANG
Detsember 2022
Tellija: Põltsamaa Vallavalitsus
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
2 / 47
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn,
Mäenõlva ja Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata)
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla, Mäenõlva (kü tunnus
61603:001:0021) ja Põltsamaa linn, Kuningamäe puhkeala (kü tunnus
61701:009:0006) katastriüksused.
TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu läbiviimine Mäenõlva
ja Kuningamäe puhkeala kinnistul asuva spordi- ja puhkeala arendamise
detailplaneeringuga kavandatule vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Detailplaneering on algatamata.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: Põltsamaa Vallavalitsus
Registrikood 77000358
Jõgeva maakond 48104, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Lossi 9
Tel 776 8550
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Hille Lapp – keskkonnaekspert, vastutav täitja
Tel 730 0316
Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)
Tel 730 0316
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
3 / 47
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.
Piirsalu;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
4 / 47
SISUKORD
1. KSH EELHINDAMISE EESMÄRK ............................................................................................................................ 5
2. KSH EELHINDAMISE VAJADUS JA SISU .............................................................................................................. 5
3. TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS .................................................................................................................... 6
4. SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................... 12
4.1. JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ ................................................................................................................................... 12
4.2. PÕLTSAMAA VALLA JA PÕLTSAMAA LINNA KEHTIV ÜLDPLANEERING ....................................................................................... 14
4.3. VASTUVÕETUD PÕLTSAMAA VALLA ÜLDPLANEERING ................................................................................................................. 15
4.4. DETAILPLANEERINGUD ................................................................................................................................................................... 19
5. EELDATAV KESKKONNAMÕJU NING HINNANG MÕJU OLULISUSELE ........................................................ 21
5.1. MÕJU MAASTIKULE ......................................................................................................................................................................... 21
5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE ................................................................................................................................................................. 22
5.3. RADOONIRISK ................................................................................................................................................................................. 25
5.4. MÕJU LOODUSVARADELE .............................................................................................................................................................. 27
5.5. MÕJU PINNASELE ........................................................................................................................................................................... 27
5.6. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ...................................................................................................................................................... 28
5.7. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE ..................................................................................................................................................... 32
5.8. MÜRA TEKE JA VÕIMALIK MÕJU .................................................................................................................................................... 32
5.9. VIBRATSIOON .................................................................................................................................................................................. 37
5.10. JÄÄTMEKÄITLUSEGA JA JÄÄTMETE KASUTAMISEGA KAASNEV MÕJU ....................................................................................... 37
5.10.1. JÄÄTMETE TAASKASUTAMINE SUUSAMÄE KUJUNDAMISEL .............................................................................................. 38
5.11. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ............................................................................................................................. 38
5.12. MÕJU AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA OBJEKTIDELE JA ALADELE ................................................ 38
5.13. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE .................................................................................................................................... 39
5.14. PIIRIÜLENE MÕJU .......................................................................................................................................................................... 39
5.15. ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA ........................................... 40
6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ..................................................................................................... 40
7. KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................................................... 46
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
5 / 47
1. KSH EELHINDAMISE EESMÄRK
Töö eesmärgiks on Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas Mäenõlva (katastritunnus
61603:001:0021) ja Põltsamaa linnas Kuningamäe puhkeala (katastritunnus 61701:009:0006) kinnistutel
(joonis 1) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (edaspidi KSH eelhinnang) koostamine,
selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkus Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala detailplaneeringu (algatamata) eesmärgiks olevatele tegevustele. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhindamine on läbi viidud vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 3-5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast
seadusandlusest, heast tavast ja praktikast.
Joonis 1. Mäenõlva ja Kuningamäe puhkeala kinnistute (detailplaneeringu ala) paiknemine (aluskaart: Maa-
ameti X-GIS2 kaardirakendus, hübriidkaart, 11.2022).
2. KSH EELHINDAMISE VAJADUS JA SISU
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb
KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega
kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses
(tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu) nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 2 alusel peab otsustaja andma
eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju, kui tegevus kuulub puhke-, spordi- ja
virgestusalade rajamise valdkonda. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §-s 14 on
täpsustatud, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda puhke-, spordi- või
virgestusalade rajamise valdkonda kuuluva suusakompleksi suusaraja, -tõstuki või köistee jaoks rajatiste
ehitamise korral, mis käesoleval juhul kohaldub detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.
KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
6 / 47
kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 33 lg 3 alusel otsustatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkus, lähtudes planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, planeerimisdokumendi
elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjassepuutuvate asutuste
seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 4 tulenevalt lähtutakse eelhinnangus planeerimisdokumendiga kavandatavatest
tegevustest, tegevuse asukohast ja iseloomust, kooskõlast (seostest) teiste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, arvestades sealjuures nende kehtestamise tasandit, strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasusest ja olulisusest keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse ning planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemidest. Käesolevas KSH
eelhinnangus ei käsitleta KeHJS § 33 lg 4 p 5 viidatud strateegilise planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel, sest see ei ole käesoleval juhul asjakohane (tegemist ei
ole valdkondliku arengukavaga, mille puhul oleks see asjakohane). Lähtuvalt KeHJS § 33 lg 5 käsitletakse ja
arvestatakse eelhindamisel mõju võimalikkust, kestust, sagedust ja pöörduvust, sealhulgas kumulatiivset ja
piiriülest mõju; ohtu inimese tervisele ja keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkust; mõju suurust ja
ruumilist ulatus, sh geograafilist ala ja eeldatavalt mõjutatavat elanikkonda; eeldatavalt mõjutatava ala väärtust
ja tundlikkust, sh looduslikku iseärasust, kultuuripärandit ja intensiivset maakasutust; mõju kaitstavatele
loodusobjektidele ja eeldatavat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Keskkonnamõju strateegilise eelhindamise läbiviimine annab otsustajale informatsiooni, kas tegevuse
elluviimisel on eeldada olulist keskkonnamõju ja on seega üheks sisendiks keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemisel. Detailplaneeringu algatajaks on Põltsamaa
Vallavolikogu.
3. TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS
Detailplaneeringu alaks on Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas osaliselt Mäenõlva kinnistu
(kü tunnus 61603:001:0021) ja Põltsamaa linnas Kuningamäe puhkeala kinnistu (61701:009:0006) (edaspidi
detailplaneeringu ala, joonis 2).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
7 / 47
Joonis 2. Detailplaneeringu ala (Maa-ameti x-gis2, maainfo kaardirakendus, hübriidkaart 11.2022).
Hajaasustusalale, Kuningamäe külla jääv ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Mäenõlva kinnistu kuulub
munitsipaalomandisse. Kinnistu pindala on 24,95 ha, millest haritav maa moodustab 14,11 ha, looduslik
rohumaa 4,09 ha, metsamaa 0,22 ha, õuemaa 0,22 ha ja muu maa 6,31 ha. Mäenõlva kinnistu lõunapoolne osa
ei kuulu detailplaneeringu alasse.
Põltsamaa linna, tiheasustusalale jääv üldkasutatava maa sihtotstarbega Kuningamäe puhkeala kinnistu on
samuti munitsipaalomandis. Kinnistu pindala on 97 765 m², millest haritav maa moodustab 49 286 m², looduslik
rohumaa 13 175 m², metsamaa 29 779 m² ja muu maa 5 525 m².
Detailplaneeringu ala piirneb põhjast tugimaanteega nr 38 Põltsamaa-Võhma (38 Põltsamaa-Võhma tee, kü
tunnus 61603:001:0440, transpordimaa), läänest Kuningamäe külla jäävate katastriüksustega Kiriku
(61603:001:0001, üldkasutatav maa, eraomand) ja Farmi (61603:001:0540, maatulundusmaa, eraomand),
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
8 / 47
lõunast Kuloni katastriüksusega (61801:001:1106, maatulundusmaa, eraomand) ja lõuna-idasuunal Põltsamaa
linnas asuvate Kuningamäe puhkeala 2 (61701:001:0112, üldkasutatav maa, munitsipaalomand) ja Kuningamäe
(61801:001:0080, maatulundusmaa, riigiomand) katastriüksusega ning idast Tehnika tänav L2 (61801:001:0733,
transpordimaa, munitsipaalomand) ja Tehnika tänav L21 (61801:001:0724, transpordimaa, munitsipaalomand)
katastriüksustega. Planeeringuala edelaosa läbib diagonaalis elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin,
VÕHMA:POL.).
Detailplaneeringu ala läbib põhja-lõunasuunaliselt tugevasti muudetud vooluveekogu Külmoja peakraav (EELIS
kood VEE1034300), mis kuulub osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude
loetellu (Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274 „Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu“
Lisa). Külmoja peakraavi pikkuseks on 6,5 km, valgala ulatuseks on 1990. aasta seisuga 10 km2. Külmoja
peakraav ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu (esmane kanne 19.07.2007).
Mäenõlva kinnistu ümbritseb Kuivati kinnistut (61603:001:0460, tootmismaa, eraomand, pindala 6 396 m²).
Kuivati kinnistu on hoonestatud, juurdepääs toimub Põltsamaa-Võhma maanteelt mööda Mäenõlva
kinnistusisest teed.
Detailplaneeringuala edelaosas paiknev mets on ühtlasi Mäenõlva kinnistul detailplaneeringuala lõunapiiriks.
Vastuvõetud Põltsamaa valla üldplaneeringu (eelnõu) järgi on tegemist kasutuseta Põltsamaa vana õigeusu
kalmistuga, mis on määratud kultuurilooliselt väärtuslikuks objektiks kohalikul tasandil. Mets ei jää tervikuna
detailplaneeringu alale (joonis 3).
Joonis 3. Planeeringualalt väljajääv Põltsamaa vana õigeusu kalmistu osa Mäenõlva kinnistu edelaservas (Maa-
amet x-gis2, põhikaart 11.2022).
Detailplaneeringu ala haldab Kuningamäe Spordi- ja Vabaajakeskus. Alal on olemas talviseks kasutuseks
erineva pikkusega suusarajad (1,1; 1,5; 2,5; 3 km). Neist 2,5 km pikkune suusarada on valgustatud, millest 2,2
km on kaetud kunstlumega, mida toodetakse kohapeal. Terviseradadena on suvehooajal jooksjatele,
kõndijatele ja ratturitele kasutada 1,1; 1,5 ja 5,2 km pikkused tähistatud rajad. Mäesuusanõlv on kasutuses
mäespordi õppenõlvana suusa- ja lumelauasõidu harrastajatele. Alal on olemas ka discgolfi 18-korviga rada.
Spordi- ja Vabaajakeskuse juurdepääsul asub parkimisala külastajate autodele, terviseraja kaart, venitussein ja
rattahoidik. Põltsamaa linna lähipiirkonnas ei ole teist samalaadset puhke- ja spordikeskust.
Piirkonna maastik ei ole nii vaheldusrikas ja künklik, et mäesuusatamise harrastamiseks saaks kasutada
looduslikku mäge, seega kavandatakse olemasolevat varasemalt kuhjatud mäge sobiva materjali taaskasutuse
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
9 / 47
(sobiv lammutusmaterjal) abil laiendada ja kujundada. Mäesuusanõlva ja murdmaa suusaradade arendamiseks
kavandatakse nõlvatõstukite paigaldamist, tõstukite operaatorhoonete paigaldamist mäejalamile, parkla,
lasketiiru (väikesekaliibrilised laskespordirelvad) (joonis 6), administratiivhoone ja kuuri ehitamist, suusaradade
laiendusi ja nendel osaliselt olemasoleva kõvakatte pikendamist, samuti Külmoja paigaldamist torusse ja
kunstlume tootmiseks vajaliku veevõtutiigi laiendamist.
Suusaradade praegune laius on 6 m, kõvakattega lõigul ulatub kate 3 meetrini. Täiendava võimalusena
laskesuusatamise harrastamiseks ja treeninglaagrite läbiviimiseks on lasketiiru (joonis 6) kavandatud 16
laskekohta, mis on piirkonnas oluliseks arenduseks. Ala külastajate sõidukite parkimiseks kavandatakse rajada
ka oluliselt suurem parkla võrreldes alal praegu olemasolevaga. Planeeringuala on logistiliselt sobiva
asukohaga nii Põltsamaa linna kui ka piirkonna elanikele.
Detailplaneeringu alast loode suunas, teisele poole Põltsamaa – Võhma teed, jääb Kardiraja katastriüksus
(61603:001:0170, ühiskondlike ehitiste maa, eraomand), kus paikneb Kuningamäe Kardikeskus. Kardirada
valmis 1962. aastal (joonis 4). Kinnistul on toimiv võistluskardirada, samuti kämping, telkimisala ning kohvik.
Mäenõlva ja Kuningamäe puhkeala kinnistutele detailplaneeringuga kavandatav arendus täiendab ja
mitmekesistab Kardiraja kinnistu puhke- ja spordikompleksi.
Joonis 4. Detailplaneeringu alast loode suunas jääva Kardiraja katastriüksuse paiknemine (Maa-ameti
kaardirakendus, hübriidkaart 15.11.2022).
Algatatava detailplaneeringuga eesmärgiks on Kuningamäe Spordi- ja Vabaajakeskuse kasutusvõimaluste
arendamine. Detailplaneeringuga kavandatakse alale lasketiir, kujundada olemasoleva suusamäe nõlvad, mäe
teenindamiseks tõstukid ja operatiivhooned, administratiiv(teenindus)hoone, tehnikakuur ning parkla,
pikendada suusaradasid ja laiendada nende kattega ala, samuti laiendada kunstlume tootmiseks kasutatavat
tiiki ning paigaldada suusamäe laiendusalasse jääv osa Külmoja peakraavist torusse (joonis 5, 6).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
10 / 47
Joonis 5. Kuningamäe puhkeala arendus (asendiplaan, vertikaalplaneering; T-Model OÜ, töö nr 021028).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
11 / 47
Joonis 6. Lasketiiru planeeritav asukoht (eskiisjoonis).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
12 / 47
4. SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
4.1. JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+
Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 01.12.2017 Jõgeva maavanema korraldusega nr 1-1/2017/305.
Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine,
tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid.
Mäenõlva katastriüksus paikneb maalises ehituspiirkonnas, Kuningamäe puhkeala kinnistu jääb linnalise
asustusega alale. Maaline piirkond on maakonnaplaneeringu mõistes kogu maa-ala väljaspool linnalise
asustuse alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusalt paikneva asustusega ala, kus on ka väiksemaid
kompaktsema asustusega alasid.
Puhkuse ja turismi seisukohast on maakonnaplaneering järgi väärtuslikud veekogude, metsa ja huvitava
pinnamoega alad, mis annavad võimaluse kohalikele elanikele ja ala külastajatele veeta aktiivselt aega looduses
või tegeleda hobidega ning taastada töövõimet. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb eelistatult arendada
suuremate keskuste lähedal olevaid puhkealasid. Põltsamaa linna jääv Kuningamäe puhkeala kinnistu jääb
maakondliku tähtsusega Põltsamaa puhkealale (joonis 7), mille olulisemateks puhke- ja turismi objektideks on
Põltsamaa loss, veinikelder, roosiaed ja Põltsamaa jõgi. Puhke- ja spordieesmärgil kasutatavate puhkealade
arendamisel tuleb arvestada keskkonna taluvusnõuetega, samuti tuleb ala külastajate sõidukitele tagada
parkimisvõimalus ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde paigaldada infoskeemid, suunaviidad ja
teabetahvlid. Maakonnaplaneering seab eesmärgiks arendada puhkealad võimalikult multifunktsionaalsetena
(puhkealad, spordi- ja vaba aja veetmine), pöörates tähelepanu erinevatele elanikkonnarühmadele, tegevuse
mitmekesisusele ja aastaringsele kasutusvõimalusele.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
13 / 47
Joonis 7. Jõgeva maakonnaplaneering. Ruumilised väärtused ja piirangud (rohelisega on näidatud maakondlik
puhkeala, Põltsamaa linn).
Mäenõlva kinnistu jääb maakondliku tähtsusega Põltsamaa, Võhmanõmme väärtuslikule maastikule (joonis 7).
Maastiku väärtuseks on Põltsamaa loss ja ordulinnuse varemed, Põltsamaa Niguliste kirik, Põltsamaa
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
14 / 47
Pühavaimu kirik, Vana-Põltsamaa mõisa park, Uue-Põltsamaa mõisa park, Põltsamaa Sõpruse park,
Kördiööbiku park, Lossi tn metspark, Võhmanõmme külas K.A. Hermanni sünnikoht. Maakonnaplaneering näeb
ette, et väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab tagama nendele maastikele omaste kultuurilis-
ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimise. Intensiivselt kasutatavaid
puhkealasid tuleb hooldada ja korraldada nii, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks.
Detailplaneeringu ala asub Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Maakonnaplaneeringuga on seatud
põhimõtted üldplaneeringute koostamiseks: tagada põhja- ja pinnavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest
ning rakendad ehitamisel ja majandustegevuse, sh põllumajanduse arendamisel täiendavaid abinõusid pinna-
ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb üld- ja detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha
vastavad meetmed.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+.
4.2. PÕLTSAMAA VALLA JA PÕLTSAMAA LINNA KEHTIV ÜLDPLANEERING
Kuningamäe puhkealal kehtiv Põltsamaa linna üldplaneering on kehtestatud Põltsamaa Linnavolikogu
19.10.1998 määrusega nr 41 ja Mäenõlva kinnistul kehtiv Põltsamaa valla üldplaneering on kehtestatud
Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.1998 määrusega nr 35.
Põltsamaa valla üldplaneeringu alusel on Mäenõlva kinnistu valdavalt põld ja looduslik ala. Aktiivse puhkuse
veetmise paigaks ja ühtlasi puhkeotstarbeliseks maaks on Põltsamaa linna serval paiknev Kuningamägi oma
kardiraja ja talvise kelgu-, suusamäega (Põltsamaa valla ÜP ptk 1.2.3, ptk 4.6.1). Puhkealad on valla territooriumil
lokaalse tähendusega. Kui eesmärgiks on suurema hulga turistide ligimeelitamine, on vaja välja arendada mõni
tugev atraktsioon. Põltsamaa – Võhma teega piirevale alale on üldplaneeringuga kavandatud tankla asukoht,
mis Mäenõlva kinnistule ei jää (joonis 8).
Joonis 8. Mäenõlva kinnistu ja piirkonna maakasutus. Väljavõte Põltsamaa valla üldplaneeringu maakasutuse
kaardist (rohelise täpitusega on tähistatud puhkeotstarbeline maa).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
15 / 47
Detailplaneeringuga kavandatu, arvestades eelkõige maakasutuse otstarvet, on kooskõlas Põltsamaa valla
üldplaneeringuga (v.a ehituskeeluvööndisse puhkerajatiste ehitamine).
Põltsamaa linna üldplaneeringu (kehtiv) alusel on puhkealana kasutusel Kuningamäel asuv suusa- ja kelgumägi
(Põltsamaa linna ÜP, ptk 1.2.5). Linn planeerib arendada sportlikku tegevust ning rajada ja arendada
spordirajatistena ka Kuningamäe puhkeala kinnistul asuvaid valgustatud suusaradasid. Seega on
detailplaneeringuga kavandatav tegevus kooskõlas kehtiva Põltsamaa valla ja Põltsamaa linna
üldplaneeringuga, v.a ehituskeeluvööndisse puhkerajatiste ehitamise osas.
4.3. VASTUVÕETUD PÕLTSAMAA VALLA ÜLDPLANEERING
Koostatav Põltsamaa valla üldplaneering on vastu võetud Põltsamaa Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 1-
3/2022/7 „Põltsamaa valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuetele
vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“.
Põltsamaa linnas asuv Kuningamäe puhkeala kinnistu juhtotstarve on valdavalt puhke ja looduslik maa-ala ning
Saare tänava pikenduse lõunaküljel ka väikses osas elamu maa-ala. Kuningamäe puhkeala kinnistu on
detailplaneeringu kohustusega ala (joonis 9).
Joonis 9. Põltsamaa valla üldplaneering (eelnõu). Maakasutus ja tehniline taristu detailplaneeringuala
piirkonnas.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
16 / 47
Puhke ja looduslik maa-ala on puhkamisele suunatud loodusliku või poolloodusliku ilmega puhke-, kultuuri-
ning spordirajatiste maa-ala. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni tervise- ja matkarajad, külaplatsid ning
veekogud koos kaldaalaga. Täiendavalt on lubatud puhke ja looduslikku maa-ala teenindavad ehitised.
Tingimusena tuleb kavandada mugavad ja läbimõeldud juurdepääsud ning parkimislahendused erinevatele
liikumisvahenditele (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Alale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse
lahendusega hooneid ning rajatisi. Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid,
vaated jm väliruumi elemendid. Looduslikke kooslusi on oluline säilitada nende väärtuse tõttu maastiku
mitmekesisuse, elurikkuse ning puhkeväärtuste hoidmisel. Raiete kavandamisel tuleb tagada alal
puhkeväärtuse säilimine ning väärtusliku kõrghaljastuse või metsa säilimiseks vajalikud tingimused (ÜP
seletuskiri ptk 3.7.4).
Mäenõlva kinnistu jääb maalisse elamupiirkonda. Maaline piirkond on ala, mis on määratud üldplaneeringuga
eluhoonete piirkondlike ehitustingimuste määratlemiseks. Tegu on tüüpilise maalise asustusega, kus
eluhooned paiknevad hajusalt vaheldudes looduslike aladega. Mäenõlva kinnistule ei ole juhtotstarvet
määratud, kuna see jääb väljaspoole tihedalt asustatud ala.
Üldplaneeringu maakasutuskaardil on markeeritud matka-, tervise- ja suusarajad (joonis 10).
Väärtuslikud maastikud on määratud Jõgeva maakonnaplaneeringuga. Väärtuslike maastike teema ülevõtmisel
Põltsamaa valla territooriumil paiknevate väärtuslike maastike osas muudatusi ei tehtud. Detailplaneeringu ala
jääb maakondliku tähtsusega Põltsamaa, Võhmanõmme väärtuslikule maastikule, mis on olemuselt
pärandkultuurmaastik (joonis 10). Väärtuslikud maastikud toetavad piirkonna identiteeti ja traditsioonilist
elulaadi ning nende säilimise tagab sihipärane hooldamine. Väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab
tagama nendele maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatiivsete ja
identiteediväärtuste säilimise. Uute objektide ja maakasutuse kavandamisel tuleb tagada sobivus olemasoleva
maastikuga ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti.
Kuningamäelt avanevad vastuvõetud üldplaneeringu järgi ilusad vaated Põltsamaa linna suunas (joonis 10).
Mäelt avanevad tegelikult ilusad vaated ka teises suunas (valdavalt põllumajandusmaastik).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
17 / 47
Joonis 10. Looduskeskkonna väärtused detailplaneeringualal ja ümbruses (väljavõte vastuvõetud Põltsamaa
valla üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardist).
Põltsamaa valla mullastik kuulub Eesti viljakaimate hulka ning vallas on suurel hulgal väärtuslikku
põllumajandusmaad. Põllumajandus on vallas ka peamiseks tootmisvaldkonnaks, mistõttu on väärtusliku
põllumajandusmaa säilitamine Põltsamaa vallas oluline. Samas ei ole surve selle kasutamise osas kuigi suur,
mistõttu on oluline leida tasakaal väärtusliku põllumaa säilitamise ning muude huvide ja vajaduste vahel.
Vastuvõetud Põltsamaa valla üldplaneeringu alusel kuuluvad Mäenõlva kinnistu mullad väärtusliku
põllumajandusmaa hulka. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud muutusi maakasutuses, mis olulisel määral
mõjutaks väärtuslike põllumajandusmaade pindala vähenemist. Üldplaneeringus on seatud tingimuseks, et
väärtusliku põllumajandusmaa kasutamisel muul otstarbel tuleks eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtusliku
põllumajandusmaa olulist vähenemist, massiivide põhjendamata tükeldamist ega kahjusta sihtotstarbelist
kasutamist tulevikus.
Detailplaneeringu elluviimisel – suusaradade laiendamisel ning lasketiiru laiendamisel väheneb mõnevõrra
väärtusliku põllumajandusmaa osakaal, kuid tegemist ei ole olulise vähenemisega ning massiive ei killustata.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
18 / 47
Maa harimine on Mäenõlva kinnistul jätkuvalt võimalik väljaspool detailplaneeringuala (kinnistu lõunaosas).
Käesoleval ajal puudub õiguslik regulatsioon väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks teisel eesmärgil.
Külmoja/Saare peakraav jääb Mäenõlva kinnistule, kuid vooluveekogu kaitsevööndid jäävad ka Kuningamäe
puhkeala kinnistule. Külmoja peakraavi ehituskeeluvööndi ulatuseks on 25 m ruumiandmete seaduse kohaselt
Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist (looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 6 ja
veeseadus § 118 lg 3). Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia
andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on kaitsevööndite ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi
serv (veeseadus § 118 lg 4).
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Külmoja (Saare) peakraavi ehituskeeluvööndit Põltsamaa
linnas Kuningamäe puhkeala katastriüksusel, Kuningamäe puhkeala 2 katastriüksusel (61701:001:0112,
detailplaneeringualale ei jää) ja Kuningamäe külas Mäenõlva katastriüksusel Kuningamäe suusamäe ja suusa –
ning terviseradadega seotud ehitiste rajamiseks (tõstukid, valgustus, sillad, tehnovõrgud), mis teenindavad
avalikult kasutavat puhkeala. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud väljavõte (joonis 11) maakasutuskaardist,
millel on kajastatud matka-, suusa- ja terviseradadest, mis annab avalikult kasutatava tee ligikaudse asukoha
ning neile ehituskeeld pärast üldplaneeringu kehtestamist ei laiene.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on üldplaneeringus tehtud Külmoja(Saare)peakraavi veepiirini,
arvestades ka puhkeala arenguperspektiivi. Üldplaneeringus on nimetatud, et Kuningamäe puhkeala
arendamine on vajalik avalikust huvist lähtuvalt, et toetada turismi ja ettevõtluse edendamist, mitmekesistada
vaba aja veetmise võimalusi ning läbi selle suurendada piirkonna atraktiivsust ning tugevdada kohalikku
kogukonda. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekul kaaluti ka võimalust suunata Külmoja peakraav
torusse. Keskkonnaamet on Külmoja peakraavi ehituskeeluvööndi vähendamiseks suusa- ja terviseradadega
seotud infrastruktuuri arendamiseks andnud nõusoleku 19.05.2022 kirjaga nr 7-13/22/5249-3, hinnates
ehituskeeluvööndi vähendamise mõju Külmoja peakraavi kalda kaitse eesmärkidele. Kaalutlusel oli aluseks, et
Kuningamäe puhkeala arendamine on vajalik avalikust huvist lähtuvalt turismi ja ettevõtluse edendamise
aspektist, mitmekesistab vaba aja veetmise võimalusi ning läbi selle suurendab piirkonna atraktiivsust ning
tugevdab kohalikku kogukonda. Ehituskeeluvöönd loetakse vähendatuks Põltsamaa valla üldplaneeringu
kehtestamisel. Maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude muutmist põhjustavad tegevused on vajalik
kooskõlastada ka Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Mäenõlva katastriüksuse lõunaosas paiknevale metsa alale jääb Põltsamaa vana õigeusu kalmistu (kasutuseta),
mis on üldplaneeringuga määratud kultuuriliselt väärtuslikuks objektiks kohalikul tasandil. Detailplaneeringuga
kalmistu alale tegevusi ei kavandata. Kalmistuga piirnevale alale kavandatakse lasketiir (joonis 6).
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldjoontes kooskõlas vastuvõetud Põltsamaa valla
üldplaneeringuga, millega on ühtlasi tehtud ettepanek Külmaoja peakraavi ehituskeeluvööndi vähendamiseks
Kuningamäe suusamäe ja suusa- ning terviseradadega seotud infrastruktuuri arendamiseks. Seda, kas Külmoja
peakraavile ja selle ehituskeeluvööndisse kavandatav tehnika kuur ja suusamägi ise (vt joonis 5) kuulub
Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saanud infrastruktuuri elementide hulka, see
vajab täiendavalt ülevaatamist Keskkonnaameti poolt, kuna ehituskeeluvööndi vähendamist on taotletud ja
nõusolek saadud matka-, suusa- ja terviseradade teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja seonduvate rajatiste,
kuid mitte hoonete ja suusamäe (ei kuulu olemuselt tõenäoliselt suusaraja alla) rajamiseks.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
19 / 47
4.4. DETAILPLANEERINGUD
Põltsamaa Linnavolikogu 25.02.2004 otsusega nr 73 on kehtestatud Kuningamäe puhkeala katastriüksusel ja
Mäenõlva katastriüksusel „Kuningamäe puhkeala detailplaneering 2000-2004“ (EO MAP, 2003). Kehtiva
detailplaneeringu eesmärgiks on terviseraja, juurdepääsuteede, elektriliinide, parklate, väikeehitiste ja
valgustuse paiknemise määramine. Planeeringu seletuskirja ja põhijoonise järgi on planeeritud terviserada 3
km, lisarada 500 m, laius minimaalselt 4 m. Rajatava suusamäe suhteline kõrgus on 35 m.
Seega on algatatav detailplaneering kehtivat detailplaneeringut täiendav puhkeala kasutusvõimaluste
arendamiseks ja mitmekesistamiseks.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
20 / 47
Joonis 11. Kuningamäe puhkeala detailplaneering 2000-2004, põhijoonis (EO MAP, 2003).
Lähipiirkonnas, Kuningamäe külas, on kehtiv 19. 06. 2008 kehtestatud „Kuningamäe spordi- ja kultuurikeskuse
ja Kuninga katastriüksuste detailplaneering“ (Sirje Projektbüroo OÜ). Planeeringu eesmärgiks on maakasutuse-
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
21 / 47
ja hoonestustingimuste määramine. Osaliselt kehtib detailplaneering „Kuningamäe küla, Mõhküla, Põltsamaa
linn. Veski II MÜ Ida osa DP“ (Aaron Projekt OÜ). Detailplaneeringu alast on osa välja arvatud ja kehtetuks
tunnistatud Põltsamaa vallavolikogu otsusega nr 1-3/2018/64 (joonis 12).
Joonis 12. Detailplaneeringuala lähedusse jäävad kehtivad detailplaneeringualad (Maa-amet x-gis,
planeeringute kaardirakendus, 22.11.2022).
Mäenõlva ja Kuningamäe puhkeala detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus piirkonnas kehtivate
detailplaneeringutega.
5. EELDATAV KESKKONNAMÕJU NING HINNANG MÕJU OLULISUSELE
5.1. MÕJU MAASTIKULE
Detailplaneeringuala jääb maastikuliselt Kesk-Eesti tasandile. Maapind on lainjas ning langeb Võrtsjärve
madaliku suunas. Detailplaneeringuala on juba aastaid kasutuses spordi ja puhke-eesmärgil. Lauge reljeefiga
maastikule on rajatud tehismägi mäesuusa harrastajatele ning suusa- ja tervisespordirajad, samuti discgolfi
rajad. Detailplaneeringualal on olemasolevate rajatiste ehitamisel maastikuilmet varasemalt juba muudetud.
Suusamäe laiendusel rajatakse ka tõstukid (taldriktõstuk ja linttõstukid) ning nende tarbeks kaks
operaatorihoonet, teenindushoone ja tehnikakuur. Kuna hooned rajatakse valdavalt laiendatava suusamäe
jalamile, siis ei mõjuta need olemasolevat maastikku olulisel määral, kuid tagavad spordikeskuse
mitmekesisema kasutuse.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
22 / 47
Detailplaneeringuga kavandatakse ka Kuningamäe puhkeala suusaradade laiendamist, milleks ei ole vajalik
puittaimestikku olulisel määral raadata. Vajadusel eemaldatakse laiendusala mõningatest piirkondadest
vähesel määral võsa. Suusaradade laiendamine ei mõjuta olemasoleva maastiku üldilmet.
Lasketiir ja selle osaks olev staadion (trahviring) on kavandatud rajada Mäenõlva kinnistu lääneservale
haritavale maale olemasolevate suusaradade lähedusse (joonis 6), mis ühendades moodustavad terviku. Kuna
ehitised jäävad kinnistusisese tee äärde puittaimestiku ja suusamäe varju, siis välistab see liigse domineerimise
maastikus. Arvestades ala praegust kasutust puhke- ja virgestusalana ei mõjuta lisanduvad ehitised maastiku
üldilmet olulisel määral, kuid vähendavad siiski haritava maa osakaalu ja praegust maastikuilmet Mäenõlva
kinnistul.
Mäenõlva kinnistule on varasemalt rajatud tiik, mida kasutatakse valdavalt kunstlume tootmiseks vajaliku vee
võtmiseks. Kuna alale kavandatakse suusaradade pikendamist ja laiendamist, samuti laiendatud ja kujundatud
suusamäe nõlvade ulatuslikumat katmist kunstlumega siis on ala toimimiseks vajalik ka lumetootmist
suurendada. Selleks on vajalik maastikus olemasolevat ja lumetootmiseks kasutatavat tiiki oluliselt laiendada.
Tiik jääb Külmoja peakraavi torusse suunatava lõigu avatud lõunaosale. Veekogu ja selle laiendamine on
maastikku ilmestava elemendina positiivne. Tiigi pindala suurenemine võimaldab ka selle kallaste erinevaid
kujundus- ja kasutusvõimalusi, mis mitmekesistaksid olemasolevat maastikku ja lisaksid alale puhkeväärtust.
Seega on tiigi laiendamine maastikukujunduslikust aspektist pigem positiivne.
Suusamäe nõlvade kujundamisel (materjali juurdeveol) tuleb arvestada erosiooniohu võimalusega ning pinnase
ja materjali paigaldamisel sellega arvestada. Mäesuusaradadele lisatakse kunstlumi, mis püsib nõlvadel
pikemalt. Mäe nõlval paikneva kunstlume sulamine kevadel on aeglasem ning toimub soojemal ajal, mil
lisandub ka aurumine, mis eeldatavalt vähendab sulamisest tekkiva vooluvee hulka.
Detailplaneeringualal on olemasolevate rajatiste ehitamisel maastikuilmet varasemalt muudetud,
planeeringuala on juba eelnevalt olnud kasutusel spordi- ja puhkeotstarbel (mäesuusamägi, suusarajad).
Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva taristu laiendamist ja edasiarendamist, mistõttu ei ole eeldatav,
et kavandatavad täiendavad ehitised piirkonna maastikku oluliselt mõjutaks. Arendustegevus on kavandatud
suures osas olemasolevate rajatiste asukohas, st ei hõiva uusi looduslikke või muu kasutusotstarbega ala.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei vähenda Põltsamaa Võhmanõmme väärtusliku maastiku omapära,
kuna neid väärtusi, mille pärast maastik on väärtuslikuks määratud, ei mõjutata.
5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE
Mäenõlva kinnistu on kõlvikuliselt haritav maa, muu maa, looduslik rohumaa ja õuemaa (joonis 13). Kinnistu
lõunaossa jääva haritava maa kõlvik („muu maa“ kõlvikust lõunas) detailplaneeringualasse ei kuulu.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
23 / 47
Joonis 13. Mäenõlva kinnistu kõlvikuline jaotus (Maa-ameti x-gis kaardirakendus, kõlvikukaart, 16.11.2022).
Põltsamaa linna jääv Kuningamäe puhkeala kinnistu on kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, looduslik rohumaa,
haritav maa ja muu maa (joonis 14).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
24 / 47
Joonis 14. Kuningamäe puhkeala kinnistu kõlvikuline jaotus (Ma-ameti x-gis kaardirakendus,16.11.2022).
Kuningamäe puhkeala kinnistule jäävad ehitisregistri andmetel hoone Kuningamäe suusamaja ja rajatisena
välisvalgustus. Kuningamäe suusamaja jääb kinnistu lõunaservale Põltsamaa linna Saare tänava pikendusele.
Mäenõlva kinnistu sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa ja Kuningamäe puhkeala kinnistu sihtotstarve on
üldkasutatav maa (sotsiaalmaa alaliik), mis on avalikult kasutatav maa, kus võivad paikneda üksnes abihooned.
Ala võib olla kasutusel haljasala, pargi, kokkutulekuväljaku, laste mänguväljaku ning spordiplatsi ja terviseraja
maana (maakatastriseadus § 181 lg 12 p 2). Kinnistud on munitsipaalomandis ning neid kasutatakse spordi- ja
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
25 / 47
puhkeotstarbel. Detailplaneeringualale on rajatud mäesuusamägi (Mäenõlva kinnistule) ja mõlemale kinnistule
suusa- ning terviserajad. Ehitisregistri andmetel on Mäenõlva kinnistul olemasolevad rajatised jõulinnak,
Kuningamäe terviserada (rajatud 2009), tehismägi, tiik, discgolfi rada ning Kuningamäe õppe- ja treeningnõlva
suusatõstuk.
Kinnistu lõunaosale, osaliselt ka detailplaneeringualale, jääb Saesaare maaparandusehitise reguleeriv
kuivendusvõrk (maaparandussüsteemi kood 2103430020001). Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on
eelkõige maatulundusmaal paiknev veejuhe või veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks
või ühine võrk nii liigvee vastuvõtmiseks kui ka vee jaotamiseks.
Detailplaneeringu alale on rajatud (kuhjatud) suusamägi, mida käesoleval juhul kavandatakse laiendada,
olemas on suusa- ja tervisespordirajad. Spordikompleksi lisandub täiendavalt selle teenindamiseks vajalik
administratiivhoone, parkla, tehnikakuur, sportnõlva operaatorihooned, suusanõlva (tuubinõlva) tõstukid,
lasketiir jms ala arenduseks vajalik taristu. Seega väheneb kinnistutel mõnevõrra haritava maa osakaal, kuid
detailplaneeringuala praegune kasutus oluliselt ei muutu, vaid täieneb erinevate kasutusvõimalustega.
Mitmekesiste võimaluste loomine spordi- ja puhkealal on positiivne.
Kinnistu on vastuvõetud Põltsamaa valla üldplaneeringu alusel väärtuslik põllumajandusmaa. Väärtusliku
põllumajandusmaa kasutamisel muul otstarbel tuleks eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtusliku
põllumajandusmaa olulist vähenemist, massiivide põhjendamata tükeldamist ega kahjusta sihtotstarbelist
kasutamist tulevikus. Suusaradade laiendamisel ning lasketiiru laiendamisel väheneb mõnevõrra väärtusliku
põllumajandusmaa osakaal, kuid tegemist ei ole olulise vähenemisega ning massiive ei killustata. Maa harimine
on Mäenõlva kinnistul jätkuvalt võimalik väljaspool detailplaneeringuala (kinnistu lõunaosas), samuti ka
Kuningamäe puhkeala kinnistul väljaspool laiendatavat suusarada (need alad on käesoleval ajal ka PRIA poolt
toetatavad haritavad maad). Käesoleval ajal puudub õiguslik regulatsioon väärtuslike põllumajandusmaade
kasutamiseks teisel eesmärgil.
Detailplaneeringuala praegune ja perspektiivne, planeeringujärgne kasutus vastab nende sihtotstarbele,
milleks on üldkasutatav maa. Mäenõlva ja Kuningamäe puhkeala kinnistute maakasutust mõjutab
detailplaneeringu eesmärgiks olev tegevus positiivselt, sest täiendab ja mitmekesistab ala kasutusvõimalusi,
pidades silmas ala praegust otstarvet. Lähinaabruses olevate kinnistute kasutusvõimalusi detailplaneeringualal
kavandatav tegevus ei mõjuta.
5.3. RADOONIRISK
Põltsamaa valla üldplaneeringu (eelnõu, ptk 6.3) alusel on Põltsamaa linn ja selle lähiümbrus kõrge ja normaalse
radoonitasemega ala. Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas. Pinnases on peamiseks
radooniallikaks uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium, mille lagunemisprodukt on
radoon. Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse
tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus
saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal. Mida lähemale maapinnale, seda
intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises
kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute
tingimustes (Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027, 2020 (Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava)). Kõrge
Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus (Petersell jt., 2017).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
26 / 47
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) on esitatud Eesti pinnase
Rn-sisalduste tasemed, samuti Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel kättesaadavas interaktiivses Eesti pinnase
radooniriski kaardirakenduses (https://gis.egt.ee/...). Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10
kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). Eesti
Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud „Radooni riikliku tegevuskava“ (2019) kohaselt loetakse kõrge radooni
(Rn)-sisaldusega pinnasteks alasid, milles Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku 50 –250 kBq/m³. Radooni
kontsentratsiooni ühik on (k)Bq/m3 ((kilo)bekerelli kuupmeetris), mis näitab, mitu radooniaatomit laguneb ühes
sekundi jooksul ühes õhu kuupmeetris.
Eesti Geoloogiateenistuse geoportaalis kättesaadava Eesti pinnase radooniriski kaardi 2020. aasta andmetel
jääb detailplaneeringuala kõrge radooniohutasemega (50-100 kBq/m³) interpoleeritud alale (joonis 15).
Joonis 15. Radooniohutase Jõgeva vallas Kuningamäe küla ja Põltsamaa linna piirkonnas (Eesti
Geoloogiateenistuse geoportaali Eesti pinnase radooniriski kaart, https://gis.egt.ee/).
Radooniohtlikuks liigitatakse sellised looduslikud pinnased, kus radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus
ületab 50 kBq/m³ . Võimaliku tervisemõju seisukohalt võib olla oluline inimese poolt siseruumides sissehingatav
radoon, kusjuures konkreetse inimese puhul on mõju avaldumine või mitteavaldumine (eluaja jooksul
kopsuvähki haigestumise näol) tõenäosusliku iseloomuga. Suurte inimgruppide uurimisandmete statistilise
töötlemisega on suudetud selle tõenäosuse sõltuvust aastakümnete jooksul radooni hingamisest saadud
doosist ka kvantitatiivselt kirjeldada. Doos on omakorda võimalik siduda radooni kontsentratsiooniga
sissehingatavas õhus, kusjuures siseõhu radoonisisalduse lühiajalise (tunnid, ööpäevad) ja aastaajalise
muutlikkuse tõttu on sobivaks parameetriks võetud õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus. Radooni viitetase
hoones (olenemata kasutuseesmärgist) on reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019
määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ning tööruumides keskkonnaministri
30.07.2018 määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord
ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“.
Hoone siseõhu radoonisisaldust on võimalik hoone ehitusviisi sobiva valikuga kontrolli alla saada, mistõttu on
seda võimalik ka õigusaktidega reguleerida. Õigusakti rakendatavus ja seega selle mõttekus eeldab, et
reguleeritavat parameetrit on võimalik usaldusväärselt mõõta. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
27 / 47
tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus
hoone tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega reguleeritud. See, kuidas projekteeritud hoone ehitamisel
tagatakse, et hiljem selle kasutusel vastaks hoone ruumide siseõhk kehtestatud nõuetele, jäetakse projekteerija
otsustada. Projekteerimisel hinnatakse vajadust vastavalt standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Detailplaneeringuga kavandatakse alale ka
administratiivhoone, mille projekteerimisel on soovitatav arvestada vajadusega kavandada meetmeid radooni
tõkestamiseks.
5.4. MÕJU LOODUSVARADELE
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab
(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud
inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses.
Detailplaneeringu ala jääb Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse info andmetel Kesk-Eesti üldgeoloogilise
kaardistamise projekti raames maavarade registrisse kantud (kehtiv) geoloogilise uuringu alale. Maavarade
register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on geoloogilise uuringuga, maavara
kaevandamise mahu aruannetega ning Keskkonnaameti nõusolekul markšeiderimõõdistusega saadud
geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse tagamine. Registrisse kantud maardlat, maavara varu ega
mäeeraldist detailplaneeringualale ei jää (Maa-ameti geoportaali maardlate kaardirakendus, 15.11.2022).
Mäenõlva kujundamiseks kasutatakse täiendavaid looduslikke ressursse minimaalselt, sest valdav osa
mäematerjalist on ehitiste lammutusel tekkiv materjal, mis veetakse alale taaskasutatava ressursina valla
ehitusobjektidelt. Parkla, lasketiiru, hoonete ja täiendava taristu (teed, kõva- või asfaltkate jms) rajamiseks
kasutatakse täiendavalt kruusa, killustikku jms loodusressursse. Loodusressursside kasutamisega kaasnevat
keskkonnamõju on hinnatud karjääride avamise keskkonnaloa taotluste menetluste käigus. Tiigi laiendamisel
eemaldatav pinnas kasutatakse kõik kohapeal (veetakse suusamäkke või taaskasutatakse kohapeal muul
otstarbel, nt suusaradade laiendamisel).
5.5. MÕJU PINNASELE
Detailplaneeringualale jääval Mäenõlva kinnistul on maa-ameti mullastiku kaardirakenduse alusel valdavalt
leostunud ja leetjad gleimullad (GO), deluviaal ja gleistunud deluviaalmullad (DG), leostunud ja leetjad mullad
(Koe) ning kinnistu idapiirile jääb ka madalsoomuld (M´) (joonis 16). Kuningamäe puhkeala kinnistu jääb
Põltsamaa linna tiheasustusalale, kus esinevaid mullatüüpe määratud ei ole.
Pinnasega seonduvalt kavandatakse laiendada olemasolevat parklat (loodusliku pinnase eemaldamine),
suunata Külmoja peakraav torusse (kaevetööd), paigaldada mäetõstukid (kaevetööd) ja neid teenindavad
operaatorihooned (maapinnale asetusega), laiendada olemasolevat tiiki kunstlume valmistamiseks
(lkaevetööd), rajada teenindushoone ja tehnikakuur (loodusliku pinnase eemaldamine).
Ohutust silmas pidades rajatakse sügavamad kaevised eeldatavalt mäetõstukite ehitamisel, mis paigaldatakse
valdavalt laiendatava suusamäe tehisnõlvadele ning mis looduslikule pinnasele olulist mõju ei avalda.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
28 / 47
Joonis 16. Mäenõlva kinnistul esinevad mullatüübid (Maa-ameti x-gis mullastiku kaardirakendus, 15.11.2022)
Pinnasele avaldatakse mõju pinnase koorimisega, kaevamistöödega (tiigi laiendus) ning teiste planeeritavate
ehitiste rajamisel, kuid ka mäesuusanõlva kujundamisel lammutusmaterjalide veoks kasutatava tehnika poolt
loodusliku pinnase tallamise kaudu. Kooritav looduslik pinnas on taaskasutatav arendatava ala kujundamisel.
Tööde teostamisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid välistades sellega pinnase reostust, mis käesoleval
juhul võib ohustada ka nõrgalt kaitstud põhjavee kvaliteeti.
5.6. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE
Pinnavesi
Detailplaneeringuala läbib Külmoja peakraav (EELIS kood VEE1034300), mis on selles lõigus
maaparandussüsteemi peakraav ning suubub Põltsamaa jõkke. Kunagine loodusliku kaldajoonega Külmoja oja
on Kuningamäe piirkonnas varasemate maaparandustööde käigus kanaliseeritud, seega tugevasti muudetud.
Külmoja/Saare peakraav ei ole avalik ega avalikult kasutatav ja kuulub riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude nimistusse. Külmoja peakraavi valgala suuruseks on 10 km2 (EELIS, 15.12.2022).
Maaparandussüsteemi 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolu ehituskeeluvööndi ulatuseks
on 25 meetrit (LKS § 38 lg 1 p 6).
Külmoja peakraav kavandatakse paigutada ala parema kasutamise eesmärgil suusamäe nõlva alla jäävas lõigus
torusse, laiendada olemasolevat tiiki Külmoja peakraavile muutes selle kaldajoont, samuti arendada Külmoja
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
29 / 47
peakraavi kallastel suusa- ja spordikeskuse toimimiseks vajalikku taristut. Torusse suunatud Külmoja peakraavi
peale kavandatakse paigaldada tehnika kuur.
Peakraavi ümbritsevat ala kasutatakse puhkealana, seal on pinnastee ja rajad ning seda niidetakse. Väärtuslikke
taimekooslusi veekogu ümbritseval alal ei esine. Vastuvõetud Põltsamaa valla üldplaneeringuga on tehtud
ettepanek Külmoja ehituskeeluvööndi vähendamiseks 0 meetrini (veepiirini) Kuningamäe mäesuusamäe ja
suusa- ning terviseradadega seotud infrastruktuuri arendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
ja peakraavi suunamine sporditaristu rajamiseks vajalikus lõigus torusse on kirjeldatud Põltsamaa valla
üldplaneeringus.
Vastuvõetud Põltsamaa valla üldplaneeringu alusel on Keskkonnaamet 19.05.2022 kirjaga nr 7-13/22/5249-3
andnud nõusoleku Külmoja peakraavi ehituskeeluvööndi vähendamiseks 0 meetrini, sest peakraaviga piirneval
alal ei esine väärtuslikke looduskooslusi ega haruldaste või kaitstavate taimeliikide kasvukohti, tegemist on
tugevalt muudetud vooluveekoguga, mis ei ole avalikus kasutuses, detailplaneeringu ala on juba kasutusel
puhke- ja vaba aja veetmiseks ning sellel on ka eesmärgipärased ehitised ning ala arendamine on avalikkuse
huvides. Keskkonnaamet on seisukohal, et ehituskeeluvööndi vähendamine 0 meetrini ei kahjusta oluliselt
looduskooslusi ning keskkonnanõuetega arvestamisel ei ole eeldatav inimtegevuse kahjulik mõju peakraavi
veekvaliteedile.
Peakraavi torusse juhtimisel jääb torusse paigaldatav kraavilõik suusamäe jalamile, st suusamäe alla, mis on
kaetud suures osas nõlva kujundamiseks alale veetava materjaliga (lammutusmaterjal). Suusamäe jalamilt
väljaulatuv osa torustatud peakraavist kaetakse kasvupinnasega ja sellel alal taimekooslus eeldatavalt taastub.
Tegevus ei avalda mõju Külmoja peakraavi veekvaliteedile.
Külmoja oja vahetusse lähedusse rajatava parkla sademeveed on kavandatud juhtida Külmoja ojja. Vastuvõetud
Põltsamaa valla üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisest hindamise aruandes on märgitud, et lähtuvalt
piirkonna heakorrast ja vette sattuvast reostuskoormusest tuleb tagada ärajuhitava sademevee saasteainete
sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära aladelt, kus sademevette võib sattuda ka
ohtlikke aineid (Põltsamaa valla kontekstis nt Tallinn-Tartu maantee, bensiinijaamad, suured kõvakattega
parklad, tootmisalade territooriumid), sisaldab see lisaks orgaanilisele reostusele ka palju muud, mille
lagundamisega loodus suurtes kogustes hakkama ei saa. Parkla projekteerimisel ja rajamisel tuleb kavandada
meetmed, mis välistavad võimaliku reostuse (autodest lekkiv kütus, õlid) sattumise Külmoja peakraavi ning
sealt edasi Põltsamaa jõkke. Meetmeteks on parkla asfalteerimine, sademevee kokkukogumine ja juhtimine
eesvoolu läbi õlipüüduri, tekkiva reovee kokkukogumine mahutitesse ja selle äraviimise korraldamine.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
30 / 47
Joonis 17. Sõidukite parkla ala näidatud eskiisjoonisel (T-Model OÜ, töö nr 021028) ja maa-ameti ortofotol
(Maa-amet x-gis maainfo 14.12.2022).
Mõju pinnaveele ei ole eeldatavalt oluline juhul, kui kavandatakse meetmed sademeveega parkla-alalt
peakraavi sattuva võimaliku reostuse vältimiseks – parkla asfalteeritakse, sademevesi kogutakse kokku ja
juhitakse läbi õlipüüduri Külmojja, samuti kogutakse kokku tekkiv olmereovesi (kasutatakse kogumismahuteid)
ja korraldatakse selle äraviimine. Talvisel ajal ei ole soovitatav lume koristusel lund lükata väljaspoole parklat
Külmoja suunas, kuna lume sulades satub see muidu otse Külmojja.
Põhjavesi
Põltsamaa vald asub valdavalt Ida-Eesti vesikonnas (Peipsi alamvesikond ja Pandivere põhjavee alamvesikond),
läänepoolses servas paikneb väike osa vallast Lääne-Eesti vesikonnas (Pärnu alamvesikond).
Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumis vahelduvad veerikkamad kihid veevaesematega,
sõltuvalt kivimite koostisest, tihedusest, lõhelisusest ning karsti esinemisest. Veekompleksis võib eraldada kaks
veekihti – Alam-Siluri veekiht ja Ülem-Ordoviitsiumi veekiht. Veevarustuse toiteks Põltsamaa vallas on
puurkaevud, mis saavad oma vee Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumist.
Keskkonnaministri 23.04.2012 käskkirjaga nr 366 on kinnitatud Põltsamaa linna ja valla Silur-Ordoviitsiumi
veekihi tarbevaru aastani 2039 (kinnitatud põhjavee tarbevaru 2700 m3/d).
Suur osa Põltsamaa valla territooriumist, sh detailplaneeringuala paikneb nitraaditundlikul alal ning kaitsmata
või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Detailplaneeringuala jääb Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale ning
nõrgalt kaitstud (põhjapoolne osa), kuid valdavalt kaitsmata põhjaveega (väga kõrge reostusohtlikkus) alale
(Maa-ameti X-GIS nitraaditundlike alade kaardirakendus, seisuga 16.11.2022). Maakasutuse seisukohalt
tähendab see, et arvestada tuleb põhjavee väga kõrge ja kõrge reostustundlikkusega. Nitraaditundlikul alal on
keemiline ja koguseline seisund halb kahes põhjaveekogumis: Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum
Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) ja Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum (nr 16) (tervenisti
Jõgeva maakonnas). Põhjaveekogumi halba seisundit põhjustavad peamiselt põllumajandustegevuse ja
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
31 / 47
loomakasvatuse tulemusel põhjavette jõudnud nitraadid ja taimekaitsevahendid. Nitraatide sisalduse osas
esineb kasvusuundumus (joonis 18), mis tekitab probleeme vee joogiveeallikana kasutamisel. Oluline osa
maaelanikkonnast kasutab põllumaadel asuvates majapidamistes senini madalaid salv- ja puurkaeve, mille vee
kvaliteet on maapinnalt lähtuva reostuse eest täiesti kaitsmata (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-
2021). Kohati esineb põhjavees ka naftasaadusi, mis pärinevad jääkreostusobjektidest, millest paljud on
praeguseks küll juba likvideeritud. Sügavamal asuvad põhjaveekogumid on maapinnalt tuleneva reostuse eest
üldjuhul hästi kaitstud ja on heas seisundis. Osades puurkaevudes on siiski probleemiks joogiveenormist
kõrgem raua, mangaani, väävelvesiniku ja fluori sisaldus, kuid see on looduslikku päritolu ega ole inimmõjust
põhjustatud.
Seega põhilisteks koormusallikateks on põllumajandustegevus ning olme- ja tootmisreovee käitlemine.
Põhjavee reostumise vältimise seisukohast on oluline kõikide vajalike keskkonnanõuete (mis nitraaditundlikule
alal on põllumajandustegevuse osas tavapärasest rangemad) täitmine, seda nii tegevuse kavandamise algfaasis
kui tegutsemisel. Kui keskkonnanõuded on täidetud, siis olulist negatiivset mõju põhjaveele ei kaasne
(Vastuvõetud Põltsamaa valla üldplaneeringu KSH aruanne, Skepast&Puhkim OÜ, 2022).
Põltsamaa valla üldplaneeringu (eelnõu, seletuskiri ptk 6.8) alusel on nitraaditundliku ala kasutamisele
määratud tingimused, mis käsitlevad peamiselt põllumajanduslikku kasutust. Üldplaneeringus määratud
tingimused ei kohaldu käesoleval juhul detailplaneeringuga kavandatavale spordi- ja puhketegevusele.
Veeseaduse § 45 lõike 3 alusel on keskkonnaministri 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221 kehtestatud
„Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021-2024“, kus on toodud kohustuslikud
ja soovituslikud veekaitsemeetmed vee hea seisundi saavutamiseks või säilitamiseks ning inimesele ohutu
joogivee tagamiseks. Nitraaditundlike alade põhjaveerseire aruande alusel on detailplaneeringuala piirkonnas
täheldatud nitraatide suurt kasvu põhjavees (joonis 18).
Joonis 18. Nitraaditundlike seirekohtade NO3 keskmise sisalduse muutus 2016‒2019. aruandlusperioodil
võrreldes eelmise, 2012‒2015 aruandlusperioodiga (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020).
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
32 / 47
Detailplaneeringuga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid põhjustada täiendavat reostust (nt
põllumajandusega seotud tegevused) või mille kasutus võiks mõjutada põhjavee kvaliteeti ja kogust. Põhjavee
kvaliteedi kaitseks kehtivad kavandatava tegevuse puhul samad meetmed, mis pinnavee puhulgi - parkla tuleb
kavandada asfaltkattega ja kokku kogutud sademevesi juhtida läbi õlipüüduri Külmoja peakraavi, samuti tuleb
tekkiva olmereovee käitlusel kasutada kogumismahuteid ja korraldada selle alalt äraviimine.
5.7. MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE
Detailplaneeringu ala arendamisel lisanduvate täiendavate tegevusvõimaluste (lasketiir jms) tõttu kasvab
lisanduvate külastajate sõidukitest tulenev heitgaaside kogus, mis mõjutab ka mõningal määral õhukvaliteeti.
Arvestades planeeringuala paiknemist Võhma – Põltsamaa maantee ja Põltsamaa linna Tehnika tänava vahelisel
alal, ei ole lisanduvatest sõidukitest põhjustatud heitgaasidel mõju õhukvaliteedile oluline.
Lokaalselt ja lühiajaliselt ning marginaalselt mõjutavad õhukvaliteeti ehitustöödel (mägi, hoone, lasketiir jms)
kasutatavad masinad, mis paiskavad õhku heitgaase ja tolmuosakesi. Lenduva tolmu leviku ulatus oleneb
ilmastikust (tuule suund, kiirus ja õhuniiskus). Käesoleval juhul on tegemist lokaalse, ajutise ja tavapärase
ehitustegevuse väheintensiivse õhusaastega, mis kehtivaid norme ei ületa.
Detailplaneeringu elluviimisel ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi piirnormide ületamist, sellegipoolest tuleb
õhusaaste minimeerimiseks ehitustöödel kasutada tehniliselt korras masinaid ning sobivate töövõtetega
minimeerida tolmu teket ja levikut ümbruskonda.
5.8. MÜRA TEKE JA VÕIMALIK MÕJU
Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus levivale mürale seatud normtasemed, mis jagunevad müra
piirväärtuseks, milleks on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja
mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid, ning sihtväärtuseks, mis on suurim lubatud
müratase uute planeeringutega aladel.
Müra normtasemed (tabel 1) on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (seisuga 01.07.2020).
Tabel 1. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemed.
Põltsamaa valla üldplaneeringu (eelnõu ptk 6.5 ja KSH) alusel on vajalik arvestada järgnevate tingimustega.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
33 / 47
o Uue arenduse korral, millega võib kaasneda välisõhu saastamine või müra teke ja levik välisõhus, tuleb
juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele.
o Arvesse tuleb võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju
nendega.
o Arenduste korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid mille puhul ei viida läbi
keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut.
o Inimeste kaitseks õhusaaste ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude eest tuleb vajadusel
rakendada ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistatud on ennetavad meetmed, millega saab
vähendada välisõhku paisatavate saasteainete koguseid, lõhnahäiringuid ning müra levikut välisõhku
(ehituslikud, tehnoloogilised).
o Täiendavalt võib võimalusel jätta või rajada kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni (laius sõltub
kavandatavast tegevusest) ja/või müra levikut takistava/vähendava piirde. Puhvertsoon/müratõke
tuleb üldjuhul rajada häiringut põhjustava objekti piiridesse.
o Tegevuse kavandamisel, millega kaasneb müra levik välisõhus, tuleb arvestada nii arendusalale kui
ümberkaudsetele aladele kehtestatud mürakategooriatega.
Lasketiiru kasutusest tekkiv müra
Detailplaneeringualale, Mäenõlva kinnistu keskosale, kavandatakse lasketiir ja laskesuusatajate (ka teiste alade
harrastajate) treeninguteks vajalik trahviring/staadion (joonis 6). Lasketiiru kasutatakse valdavalt
laskesportlaste, sh laskesuusatajate treeningute ja treeninglaagrite läbiviimiseks. Lasketiir on mõeldud
spetsiaalselt laskesuusatamise lasketiiruks. Lasketiiru kasutamine saab olema Kuningamäe Spordi- ja
Vabaajakeskuse poolt korraldatud ja reguleeritud, seega on teada eeldatav lasketiiru kasutamiskoormus ja
kasutatavad relvad.
Lasketiirus treeningute ja treeninglaagrite läbiviimisel kasutatakse laskesuusatajate relvi Anschütz Biathlon
1827 F Comfort 550mm kaliiber 22LR või samalaadseid sportrelvi. Sportpüssid on väikesekaliibrilised ja
tehnoloogilistelt omadustelt väikese müratasemega selleks, et nende kasutamine ei häiriks eelkõige võistlustel
ja treeningutel püsse kasutava sportlase psühholoogiat.
Kuni 16 rajaga lasketiiru kasutus on kavandatud aastaringsena. Mõnevõrra väiksem kasutuskoormus on kevadel
ja sügisel, muul ajal on kasutuskoormus suurem, hinnanguliselt 3-5 päeval nädalas. Võistlused (suurem
kasutuskoormus) toimuvad valdavalt nädalavahetustel. Treeningud ja võistlused toimuvad ajavahemikul
maksimaalselt kella 10 kuni 21-ni. Kasutuskoormus kujuneb välja aja jooksul, sõltub huvilistest ehk kui
populaarseks tiir kujuneb (talvevälisel perioodil rullsuusatajad ja jooksjad kasutavad tiiru). Jahilasketiiru
funktsiooni rajatisele ei kavandata.
Laskesuusatamisel kasutatavate relvade keskmine müratase on 55 detsibelli, mis oleneb moona kvaliteedist.
Tiiru kasutusaeg ühel korral (treeningul) on keskmiselt 1,5 tundi. Lasketiiru kasutus on korraldatud ja turvaline.
Sellise eesmärgistatud sportliku tegevuse ja kasutuskoormuse korral ei ole eeldatav, et tekkiv müratase ületaks
virgestusalal või lähipiirkonda jääval elamualal kehtivaid norme.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses ei kuulu välisõhus leviva müra hulka olmemüra,
meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ega riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 on normväärtused määratud liiklusmürale ja tööstusmürale,
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
34 / 47
lisaks on eraldi tingimused seatud ehitusmürale ning tehnoseadmete, äri- ja kaubandustegevuse tekitatavale
mürale. Spordi- ja meelelahutusürituste ning lasketiirude tekitatavad mürahäiringud ei ole seega reguleeritud
atmosfääriõhu kaitse seadusega. Kuni 10.02.2017 kehtis sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müratase mõõtmisemeetodid“
redaktsioon, mille kohaselt oli spordiväljakute ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra piirtase
samane tööstusmüra taotlustaseme (müra tase, mis ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi
omadusi) arvsuurusega olemasolevatel aladel ehk asjakohased normväärtused II kategooria elamualadel olid
järgmised: päeval 55 dB (07.00-23.00) ja öösel 40 dB (23.00-07.00). Lisaks sisaldus määruses punkt, mille
kohaselt võis üksikute kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud spordi- ja meelelahutusürituste korral müra
piirtase olla 10 dB võrra suurem kui tööstusmüra taotlustaseme arvsuurus olemasolevatel aladel ehk 65 dB
päeval (07.00-23.00) ja öösel 50 dB (23.00-07.00).
Üldiselt on militaarrelvade lasketiirude mürauuringutes tulemusi indikatiivsena võrreldud keskkonnaministri
16.12.2016 määruses nr 71 kehtestatud tööstusmüra normtasemetega. Võtmaks arvesse impulssmüra eriliselt
häirivat toimet, on uuringutes müra hinnatud taseme määramisel lisatud väikesekaliibrilistest relvadest
põhjustatud mürale impulsskorrektsioon, mis on uuringute puhul valitud erinevalt (vahemikus 5 kuni 12 dB).
Lasketiirudes tekkivale mürale ei ole küll sätestatud normväärtusi, kuid militaarrelvade ja ka jahilasketiirude
puhul võib mürahinnangu andmist siiski pidada asjakohaseks, et hinnata, mil määral võib müra inimeste heaolu
mõjutada. Inimeste härititus mürast on väga subjektiivne ja mistahes arendustegevuste puhul tuleb arvestada,
et ka normväärtustest madalam müratase võib inimestele häirivalt mõjuda.
Lasketiirus tekkiv müra ei ole atmosfääri õhukaitse seadusega normeeritud, kuid arendustegevuse
kavandamisel on siiski asjakohane arvestada müra tekkega ja sellest põhjustatud võimalike häiringutega.
Kavandatav lasketiir on Põltsamaa linna vahetus läheduses (joonis 6). Lähimad elamud on kirde suunas
Põltsamaa linnas Tehnika tänaval ja edela suunas Mäekuninga külas.
Eelhinnangu koostamisel konsulteeriti olemasolevate laskesuusatamise lasketiirudega seotud inimestega, kelle
hinnangul on laskesuusatamise relvade müratase madal, ei ole teada laskesuusatamise lasketiirude müraga
seotud kaebustest ning ei peeta tõenäoliseks oluliste mürahäiringute esinemist. Laskesuusatamise relvad on
väikesekaliibrilised ja tehnoloogilistelt omadustelt väikese müratasemega, et nende kasutamine ei häiriks
eelkõige võistlustel ja treeningutel püsse kasutava sportlase psühholoogiat. Laskesuusatamise relvade
laskemoona kaal ja kuuli algkiirus on normeeritud, näiteks on IBU võistlustel lubatud laskemoona kaal 2,55 kuni
2,75 grammi ning lubatud kuuli algkiirus kuni 360 m/s (https://www.biathlonworld.com/inside-ibu/downloads,
viimati vaadatud 08.12.2022). Laskesuusatamise relvade väiksem müratase on seotud laskemoona kaalu ja
teiste teguritega ning relvade müratase on oluliselt madalam sama kaliibrilistest jahirelvadest.
Kuigi inimeste vastuvõtlikkus ja tundlikkus väliskeskkonnas leviva müra suhtes on vägagi subjektiivne, siis
arvestades kasutatavate relvade omadustega (madal müratase), võib pidada tõenäoliseks, et lasketiiru
mürateke ei mõjuta oluliselt läheduses elavate inimeste tervist ja heaolu. Lasketiiru kasutusest tulenev müra
võib siiski mingil määral häirida läheduses elavaid inimesi, kuid kavandatavat tegevust välistavate häiringute
esinemine ei ole tõenäoline. Müratekke minimeerimiseks tuleb tagada, et lasketiiru kasutamine
(kasutuskoormus ja kasutatavad relvad) on selgelt reguleeritud. Lisaks võimaldab lähedal elavate inimeste
õigeaegne teavitamine intensiivsema kasutuskoormusega võistlustest leevendada laskmistest tulenevaid
võimalikke ebameeldivusi.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
35 / 47
Joonis 19. Rajatavale lasketiirule lähimad hoonestatud alad (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, 16.11.2022)
Kavandatava lasketiiru läheduses on ida suunas kõrghaljastus, mis moodustab müra levikut mõnevõrra
vähendava nn piirde. Kuna müra häirivus on subjektiivselt mõjutatud ka müraallika nähtavusest, võib
kõrghaljastus visuaalse takistusena vähendada müra häirivust.
Rajatavast lasketiirust läände jäävad Lehise (61603:001:0410), Allika (61603:001:0330) ja Farmi (61603:001:0540)
kinnistud. Läheduses asuvate majapidamiste elanikele avalduva võimaliku häiringu leevendamiseks on
soovitatav säilitada maksimaalselt olemasolevat Mäenõlva katastriüksusele jääva tee äärset kõrghaljastust. Ida
suunas asuvate Põltsamaa linna majapidamiste elanikele avalduva võimaliku häiringu leevendamiseks on
soovitatav Kuningamäe puhkeala katastriüksusel säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust ning
vajadusel ja võimalusel rajada Kuningamäe puhkeala katastriüksusele täiendav roheline puhvertsoon
(kõrghaljastus).
Lasketiiru müra mõju leevendavad asjaolud
o Jahilasketiiru funktsiooni rajataval lasketiirul ei ole.
o Kasutatakse laskesuusatamise relvi, mis on väikesekaliibrilised ja madala müratasemega.
o Lasketiiru kasutamine (kasutuskoormus ja kasutatavad relvad) on selgelt reguleeritud.
o Lähedal elavaid inimesi on soovitatav aegsasti teavitada intensiivsema kasutuskoormusega võistluste
toimumisest.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
36 / 47
o Lasketiiru ümbritseb läänest, põhjast ja idast kõrghaljastus, mis moodustab müra levikut mõnevõrra
vähendava piirde. Soovitatav on säilitada olemasolevat kõrghaljastust ja istutada täiendavat
kõrghaljastust rajatava lasketiiru ümbrusesse ja Tehnika tänava äärde.
Ehitustöödest tekkiv müra
Detailplaneeringuga kavandatavate ehitustööde ajal ei ole ehitustegevuse iseloomust lähtudes päevasele ajale
müra normtasemeid lähimate müratundlike objektide suhtes kehtestatud. Ehitustegevusest põhjustatud müra
korral on tegemist on lokaalse, lühiajalise ja ajutise mõjuga, mis möödub pärast tööde teostamist.
Sellegipoolest tuleb vältida asjatut müra teket ja kasutada töökorras masinaid.
Lumekahurite kasutus
Suusamäe ja suusaradade kasutatavuse kindlustamiseks lumekattega on kunstlume tootmiseks kasutusel
lumekahurid, mille vesi saadakse olemasolevast tiigist. Lumekahurid töötavad ventilaatori põhimõttel tootes
lund pumba abil veekogust saadavat vett pihustades, mis külma õhuga kokkupuutel külmub (foto 1).
Lumekahurid on teisaldatavad, ühendatud torustikuga ja/või voolikutega. Kuningamäe Spordi- ja
Vabaajakeskus on olemasolevate suusaradade tarbeks ka varasemalt lumekahureid kasutanud.
Foto 1. Lumekahurid rada katmas (fotod internetist, Palivere ja Otepää).
2022. aasta veebruaris teostas Terviseamet Kuningamäe Spordi- ja Vabaajakeskuse kunstlume tootmise
süsteemide töötamisest tingitud keskkonnamüra taseme uuringud naabruses asuval elamualal, asukohaga
Tehnika tn ning Tehnika põik (joonis 20). Saadud mõõtetulemuste põhjal arvutati hinnatud tasemed Ld päevasel
ja Ln öisel ajal, mida võrreldi II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste
ning elamu maa-alad, maatulundusmaaa õuealad, rohealad) kehtestatud tehnoseadmete müra piirnormidega
(tehnoseadmete müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust). Mõõtmiste ajal töötas suusarajal
kolm kunstlume tootmise süsteemi. Päevane hinnatud müratase 43,7 dB piirnormi (50 db) ei ületa. Öine
hinnatud müratase ületas 41,8 dB piirnormi (40 db). Hinnatud tase on arvutatud eeldusel, et kunstlume
tootmine toimub päeval, õhtul ja öösel sama intensiivsusega. Mõõtmiste ajal asusid lumekahurid varutud
kunstlume hunniku juures (joonisel 20 all vasakus nurgas), mis on ala elamute poolses küljes. Lumekahurid on
mobiilsed ning neid on võimalik paigutada ka elamutest kaugemale suusaradadele lähemale. Elamuteni leviva
müra vähendamiseks on võimalik suurendada distantsi lumekahurite ja vastuvõtjate vahel ning tagada
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
37 / 47
normidele vastav öine müratase. Vajadusel on võimalik teostada uued mürataseme mõõtmised rakendatud
lahenduse toimivuse hindamiseks ja uute meetmete kavandamiseks.
Joonis 20. Keskkonnamüra taseme uuringute mõõtmispunktid (Terviseamet, 2022).
Lasketiiru kasutamisel tekkiv müra ei ole atmosfääriõhu kaitse seadusega normeeritud. Kavandatava
kasutusotstarbe ja -koormuse korral ei ole inimese tervist ja heaolu põhjustavate mürahäiringute esinemine
tõenäoline. Lumekahurite kasutamine võib öisel ajal põhjustada tehnoseadmetele kehtestatud normväärtust
ületavat mürataset, kuid seda on võimalik vältida lumekahurite asukoha valikuga (elamutest kaugemale
viimisega). Vajadusel on võimalik teostada uued mürataseme mõõtmised ja rakendada täiendavaid meetmeid.
Detailplaneeringu raames ei ole täiendava müratasemete leviku modelleerimine vajalik. Ehitusaegne müra on
ajutine ja lokaalne müra, mis tekib ehitustehnika kasutusesl ning olulist pikaajalist stabiilset mürahäiringut ei
põhjusta.
5.9. VIBRATSIOON
Hoone ja rajatise ehitamisel või suusamäe laiendamiseks lisaks veetavate ehitusjäätmete paigaldamisel võib
tekkida mõningane vibratsioon, mis on lokaalse, minimaalse ja ajutise mõjuga ümbritsevale keskkonnale.
Vibratsiooni esinemisel tuleb arvestada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Vibratsiooni teke on seotud
eelkõige kõva pinnase korral rammimise ja puurimisega, mida käesoleval juhul ei ole vajalik teha. Liiklusest
tuleneva vibratsioonimõju vältimiseks/vähendamiseks tuleb vajadusel piirata raskeveokite liiklemiskiirust,
määrata kindlad liikumiskoridorid ning liiklemiskellaajad. (Põltsamaa valla üldplaneering (eelnõu), ptk 6.6)
5.10. JÄÄTMEKÄITLUSEGA JA JÄÄTMETE KASUTAMISEGA KAASNEV MÕJU
Põltsamaa valla territooriumil on üks jäätmejaam (Pauastveres), mis on avatud viiel päeval nädalas ning kus
vastu võetakse järgmisi jäätmeliike: puidujäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, ehitusjäätmed, tekstiil ja plastik,
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
38 / 47
metallijäätmed, vanarehvid, pakendijäätmed, olmeprügi, elektri- ja elektroonikajäätmed, penoplast, aknaklaas
ja ohtlikud jäätmed. Jäätmevedu on olemasoleva puhkekompleksi teenuste kasutajate jaoks lahendatud
vastavate teenusepakkujate kaudu. Jäätmekäitlusel tuleb arvestada Põltsamaa Vallavolikogu 18.10.2018 vastu
võetud määruse nr 55 „Põltsamaa valla jäätmekava 2018-2023“ lisas kehtestatud nõudeid ja tingimusi.
Jäätmekavaga on Põltsamaa valla jäätmekäitluse strateegiliseks eesmärgiks seatud jäätmetekke vähendamine
ja jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Samuti tuleb kinni pidada Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022
määrusega nr 24 „Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.
Jäätmete tekke ja käitlemise tõttu ei kaasne ebasoodsat keskkonnamõju juhul, kui planeeritavate tööde käigus
tekkivad jäätmed antakse üle vastavat käitlemisõigust omavale ettevõttele, kus need nõuetekohaselt
käideldakse või taaskasutatakse.
5.10.1. Jäätmete taaskasutamine suusamäe kujundamisel
Olemasolev mäesuusamägi on rajatud selleks sobivate jäätmete taaskasutamisel. Jäätmete taaskasutust
mäenõlva kujundamisel ka jätkatakse. Suusamäe laiendamisel ja kujundamisel võib kasutada
ehitus(lammutus)tööde käigus tekkinud inertseid, keskkonnas püsivaid jäätmeid. Inertsed jäätmed on oma
kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid. Jäätmeseaduse (§ 13) alusel loetakse
jäätmekäitluseks jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist, sealhulgas sortimist ja kõrvaldamist. Jäätmete
taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel
selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud (jäätmeseadus § 15).
Keskkonnahäiringuks jäätmete taaskasutuses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju
või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra;
lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.
Ehitusjäätmete kasutamisel mäesuusanõlvade kujundamisel ei avaldu keskkonnahäiring sellisel määral, mis
põhjustaks negatiivset keskkonnamõju. Lammutusjäätmete paigaldamise järgselt kaetakse nõlvad loodusliku
pinnasega selleks, et nende kasutamisel oleks tagatud ohutus.
5.11. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Detailplaneeringualale, Mäenõlva ja Kuningamäe puhkeala kinnistule, ega nendega vahetult piirnevale alale ei
jää EELISe andmetel kaitsealasid ega üle-Euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvaid linnu- ja
loodusalasid. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavate loomaliikide elupaiku või leiukohti ega taimeliikide
kasvukohti planeeringualal registreeritud ei ole.
5.12. MÕJU AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA OBJEKTIDELE JA
ALADELE
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse alusel jääb Farmi kinnistule, Mäenõlva kinnistu läänepiirile
Põltsamaa – Võhma maanteega piirnevale alale, ajaloomälestis Põltsamaa vana kalmistu (reg-nr 5856). Kalmistu
on rajatud 20. sajandi teise kümnendi alguses, hiljem on lääneküljele lisatud veidi väiksem ala. Varasematest
hauatähistest on loendatud 65 metalltähist, neist 13 sepistatud ja 16 kivitähist. Kultuurimälestisena
(ajaloomälestisena) kaitse all olevatele suletud kalmistutele ja matmispaikadele on kaitse tagatud riiklikul
tasemel lähtuvalt muinsuskaitseseadusest. Suletud kalmistud/matmispaigad on olulised kohaliku ajaloo ja
koduloo seisukohast ning väärivad tähistamist, hooldamist ja paremini teadvustamist. Oma olemuselt sobivad
need kalmistud/matmispaigad pärandkultuuriobjektide nimekirja. Mäenõlva kinnistu lõunapiirile, metsaalale
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
39 / 47
jääb kasutuseta Põltsamaa vana õigeusu kalmistu (Kuningamäe küla, Mäenõlva) pindalaga 1,51 ha, mis riiklikult
kaitstavate objektide nimekirja ei kuulu. Põltsamaa valla üldplaneeringuga (eelnõu) tehakse ettepanek määrata
ala kohaliku tasandi kultuurilooliselt väärtuslikuks objektiks (ÜP ptk 4.6 ja KSH 7.10.7 tabel 18). Kalmistu ala on
osaliselt Kuningamäe puhkeala detailplaneeringu alast välja arvatud (vt joonis 3) .
Planeeringualast ligikaudu 670 m lõunas paikneb arheoloogiamälestis „Asulakoht“ (registrinumber 9346).
Rohkesti ehitismälestisi ja ajaloolisi parke jääb ka Põltsamaa linna, millele planeeritavad tegevused mingit
negatiivset mõju ei avalda.
5.13. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE
Detailplaneeringu ala, kuhu jäävad Kuningamäe külas asuv Mäenõlva kinnistu ja Põltsamaa linnas Kuningamäe
puhkeala kinnistu, on munitsipaalomandis olev üldkasutatav ala, kus paikneb Kuningamäe Spordi- ja
Vabaajakeskus. Detailplaneeringu alaga piirnev Tehnika tänav on linnalise tiheasustusega, Mäenõlva kinnistu
jääb hajaküla piirkonda, kus elamud jäävad puhkealast ligikaudu 300 m kaugusele.
Kuningamäe Spordi- ja Vabaajakeskust külastatakse aktiivselt, sest see on ainuke selletaoline piirkonnas ning
paikneb Põltsamaa linna ja piirkonna elanikele logistiliselt sobivas asukohas. Ala arendamiseks läbiviidavad
ehitustööd põhjustavad õhukvaliteedi mõningast muutust, samuti kaasneb ehitusega mürataseme tõus.
Mõlemad ehitusaegsed häiringud on tingitud ehitustehnika kasutamisest, mida leevendab töökorras tehnika
kasutamine.
Tehnika kasutusega kaasnev müra suusamäe laienduseks veetava materjali juurdeveol ja paigutamisel,
lasketiiru rajamisel, suusaradade laiendusel ja administratiivhoone rajamisel mõjutab eelkõige ala külastajaid,
kuid võib põhjustada mõningast häiringut ka detailplaneeringu ala piirkonnas Tehnika tänaval elavatele
inimestele.
Ehitustööde käigus on õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine vähetõenäoline, mürast tekitatav häiring ajutine,
lokaalne ja ehitusaegne ja seda ei saa pidada oluliseks häiringuks. Seega ei ole ehitamisel ette näha mõju
välisõhu kvaliteedile ega mürataseme muutusele sellisel määral, et seeläbi võiks tekkida mõju inimese tervisele
ja heaolule.
Lasketiiru ja lumekahuri kasutusest tekitatavat müra ja sellest tekitatavat häiringut on käsitletud peatükis 5.8.
Tekitatav müra sportpüsside kasutusel lasketiirus ning lumekahuri kasutamisel ei põhjusta olulist
mürahäiringut, mis võiks ohustada Põltsamaa linna ja Kuningamäe küla Kuningamäe Spordi- ja Vabaajakeskuse
piirkonna elanike heaolu ja tervist. (Suuremate) võistluste läbibviimisest on soovitatav teavitada ümbruskonna
elanikke.
Detailplaneeringuga kavandatavate ehitiste rajamise eesmärgiks on Kuningamäe Spordi- ja Vabaajakeskuse
arendamine ja täiendavate võimaluste loomine inimeste tervise ja heaolu saavutamiseks. Kuningamäe Spordi-
ja Vabaajakeskuse kasutusvõimaluste arendamine on inimeste tervisele ja heaolule positiivse mõjuga.
5.14. PIIRIÜLENE MÕJU
Tegevusel puudub piiriülene mõju.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
40 / 47
5.15. ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI
VÕIDAKSE ÜLETADA
Kuna tegemist on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb parkla projekteerimisel ja rajamisel
kavandada meetmed, mis välistavad reostuse sattumise põhjavette või Külmoja peakraavi (vt ptk 5.6).
6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang on koostatud Põltsamaa vallas Kuningamäe külas
Mäenõlva (61603:001:0021) ja Põltsamaa linnas Kuningamäe puhkeala (61701:009:0006) kinnistul
olemasolevate spordi- ja puhkerajatiste arendamiseks. Eelhinnangu eesmärgiks on anda kohalikule
omavalitsusele informatsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkuse
kohta detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringut ei ole eelhinnangu koostamise hetkel veel algatatud.
Detailplaneeringu ala haldab Kuningamäe Spordi- ja Vabaajakeskus. Alal on olemas talviseks kasutuseks
erineva pikkusega suusarajad (1,1; 1,5; 2,5 ja 3 km), mida suvel kasutavad jooksjad, kõndijad ja ratturid.
Suusaradade praegune laius on 6 m, kõvakattega lõigul ulatub kate 3 meetrini. Detailplaneeringuga
kavandatakse suusaradade laiendusi ja lõiguna olemasoleva kõvakatte pikendamist.
Sportlike tegevuste mitmekesistamiseks kavandatakse valdavalt laskesuusatajate (ka harrastajate) tarbeks
rajada treeningu- ja võistluspaigana 16 laskekohaga lasketiir, mis liidetakse olemasolevate suusaradade
kompleksi. Võimaluse loomine laskesuusatamisega tegelemiseks on piirkonnas oluliseks arenduseks.
Suusaradade pikemaks kasutatavuseks kaetakse need kunstlumega, mida toodetakse kohapeal. Selleks on
rajatud tiik, mida on detailplaneeringuga kavandatud laiendada. Mäesuusanõlv on kasutuses mäespordi
õppenõlvana suusa- ja lumelauasõidu harrastajatele. Piirkonna maastik ei ole nii vaheldusrikas ja künklik, et
mäesuusatamise harrastamiseks saaks kasutada looduslikku mäge, seega kavandatakse olemasolevat
varasemalt kuhjatud mäge sobiva materjali taaskasutuse (sobiv inertne lammutusmaterjal, hoonete
ehitusaladel ehitamiseks mittesobiv pinnas) abil laiendada ja kujundada. Suusanõlva arendamiseks
kavandatakse nõlvatõstukite paigaldamist, mille teenindamiseks planeeritakse ka kaks operaatorihoonet.
Alal on olemas ka discgolfi 18-korviga rada, mis on kasutatav kevadest sügiseni. Spordi- ja Vabaajakeskuse
juurdepääsul asub parkimisala külastajate autodele, terviseraja kaart, venitussein ja rattahoidik. Selleks, et
arendatava spordikeskuse külastajate sõidukeid oleks võimalik probleemideta parkida, kavandatakse veel üks
parkla, mille asukoht jääb Tehnika tänava ja Külmoja peakraavi vahelisele alale Põltsamaa-Võhma tee
lähedusse. Parkla projekteerimisel tuleb rakendada veekaitselisi meetmeid (alale kavanda asfaltkate ojasse
juhitav vesi juhtida eelnevalt läbi õlipüüduri, parklast lume sattumise vältimine Külmoja kaldale, tekkiva
olmereovee kokkukogumine (mahutitega)), sest tegemist on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alaga
(nitraaditundliku alaga), seetõttu tuleb välistada reostuse sattumine põhjavette või Külmoja peakraavi ning
sealt edasi Põltsamaa jõkke. Detailplaneeringuala jääb Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus maa
kasutusel tuleb arvestada põhjavee kõrge reostustundlikkusega.
Arvestades ala kasutuseesmärki, on planeeringuala logistiliselt sobiva asukohaga nii Põltsamaa linna kui ka
piirkonna elanikele.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
41 / 47
Hajaasustusalale jääv Mäenõlva kinnistu ja Põltsamaa linna tiheasustusalale jääv Kuningamäe puhkeala kinnistu
kuuluvad munitsipaalomandisse. Ehitiste rajamisel ja laiendamisel ei muudeta kinnistute maa sihtotstarvet
(üldkasutatav maa) ega kasutusotstarvet.
Kinnistud on ümbritsetud Põltsamaa linna tiheasustusalaga ja Kuningamäe külas hajaasustuses valdavalt
haritava maaga ja rohumaaga. Hoonestatud kinnistud jäävad põldudevahelisele alale (hajaküla). Lähim
eluhoone jääb Mäenõlva kinnistust ligikaudu 200 - 250 m kaugusele. Puhkeala arendamisel ei mõjutata
ümbritsevate kinnistute ega ehitusalaga piirneva ala maakasutust.
Lasketiirus, mis rajatakse Mäenõlva kinnistu lõunaossa, kasutatakse sportpüsse Anschütz Biathlon 1827 F
Comfort 550mm kaliiber 22LR või samalaadseid sportrelvi. Sportpüssid on väikesekaliibrilised ja
tehnoloogilistelt omadustelt väikese müratasemega (55 dB). Lasketiiru kasutatakse päevasel ajal.
Kuningamäe puhkeala kinnistul laiendatakse olemasolevaid suusaradasid, mille praegune laius on 6 m
(kõvakate 3 m lai). Suusaradade laienduse käigus kavandatakse pikendada kattega raja osa. Radade
laiendamisel eemaldatakse vajadusel puittaimestikku (võsa), suusaradade lähedusse soovitakse paigaldada ka
puhkekohti (palkpingid nt tervisesportlaste puhkevõimalusena).
Detailplaneeringuga kavandatakse ka olemasoleva tiigi laiendust. Tiiki kasutatakse talvisel ajal kunstlume
tootmiseks. Tiigi perspektiivne laiendus ulatub üle Külmoja peakraavi, seega muudetakse Külmoja peakraavi
kaldajoont. Tegemist ei ole pinnaveekogumiga hõlmatud veekoguga, seega ei ole selleks tegevuseks vajalik
taotleda keskkonnaluba (vee erikasutuseks).
Detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+, sest katastriüksused on
olnud spordi- ja puhkealana kasutusel juba varasemalt, seal paiknevad juba vastavad ehitised ning planeering
näeb ette võimaluse ala arendamiseks.
Detailplaneeringu eesmärk on kehtivaid Põltsamaa valla ja Põltsamaa linna üldplaneeringut muutvad
Külmoja/Saare peakraavi ehituskeeluvööndisse ehitamise osas. Mõlemad üldplaneeringud käsitlevad ala
arenduse vajadust ja -tingimusi.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldjoontes kooskõlas vastuvõetud Põltsamaa valla
üldplaneeringuga, millega on ühtlasi tehtud ettepanek Külmaoja peakraavi ehituskeeluvööndi vähendamiseks
0 meetrini (veepiirini) Kuningamäe suusamäe ja suusa- ning terviseradadega seotud infrastruktuuri
arendamiseks. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku üldplaneeringu menetlemise raames ehituskeeluvööndi
vähendamiseks (19.05.2022 kirjaga nr 7-13/22/5249-3), arvestades ehitiste mõju veekaitsevööndile, kalda
looduskooslustele ja vee kvaliteedile. Seda, kas Külmoja peakraavile ja selle ehituskeeluvööndisse kavandatav
tehnika kuur ja suusamägi ise kuulub Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saanud
infrastruktuuri elementide hulka, vajab täiendavalt ülevaatamist Keskkonnaameti poolt, kuna
ehituskeeluvööndi vähendamist on taotletud ja nõusolek saadud matka-, suusa- ja terviseradade
teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja seonduvate rajatiste, kuid mitte hoonete ja suusamäe (ei kuulu
olemuselt suusaraja alla) rajamiseks.
Detailplaneeringuala ei jää EELIS andmetel (16.11.2022) kaitstavale loodusobjektile, planeeringualal ei ole
inventeeritud kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti või linnu- ja loodusdirektiivi kriteeriumitele vastavaid
liike ega elupaigatüüpe.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
42 / 47
Jäätmete tekke ja käitlemise tõttu negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, kui tööde käigus tekkivad taaskasutuse
võimaluseta jäätmed antakse üle käitlemisõigust omavale ettevõttele, kus need nõuetekohaselt käideldakse.
Mäenõlva kujundamisel kavandatakse juurde vedada hoonete lammutamisel tekkivaid sobivaid ehitusjäätmeid,
selleks, et taaskasutada neid suusamäe nõlvade kujundamisel. Suusamäe laiendamiseks ja kujundamiseks tohib
kasutada üksnes reostumata pinnast (nt muudel objektidel alles jäävat ehitustöödeks mittesobivat pinnast,
mida sobib kasutada täitepinnasena mujal) ning inertseid ehitus- ja lammutusjäätmeid.
Ehitamisel ega ala kasutamisel ei ole ette näha mõju välisõhu kvaliteedile ega ehitusaegselt müra tekkimist
sellisel määral, et sellest võiks tekkida oluline keskkonnahäiring ala kasutajatele. Eeldatavalt ei mõjuta puhkeala
arendus piirkonnas elavate Kuningamäe küla ja Põltsamaa linna elanike tervist ja heaolu ka kasutusperioodil.
Spordi- ja meelelahutusürituste ning lasketiirude tekitatavad mürahäiringud ei ole reguleeritud atmosfääriõhu
kaitse seadusega. Arvestades kasutatavate relvade omadustega (madal müratase), võib pidada tõenäoliseks, et
lasketiiru mürateke ei mõjuta oluliselt läheduses elavate inimeste tervist ja heaolu. Lasketiiru kasutusest tulenev
müra võib eeldatavalt siiski mingil määral häirida läheduses elavaid inimesi, kuid kavandatavat tegevust
välistavate häiringute esinemine ei ole tõenäoline. Müratekke minimeerimiseks tuleb tagada, et lasketiiru
kasutamine (kasutuskoormus ja kasutatavad relvad) on selgelt reguleeritud. Lisaks võimaldab lähedal elavate
inimeste õigeaegne teavitamine intensiivsema kasutuskoormusega võistlustest leevendada laskmistest
tulenevaid võimalikke ebameeldivusi.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel ei ole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist
hindamist, sest arendustegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju detailplaneeringuala looduskeskkonnale
ega sellega piirnevale alale, samuti inimeste tervisele ja heaolule. Ala arendamisel parandatakse ja luuakse
täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks ja spordi harrastamiseks Kuningamäe Spordi- ja Vabaajakeskuses,
mis on inimese tervisele ja heaolule sportlike puhkevõimaluste mitmekesistamise näol positiivse mõjuga.
Kokkuvõte eelhinnangus käsitletud teemadest ning ebasoodsa mõju ennetus- ja leevendusmeetmed:
Loodusressursid: Täiendavate loodusressurssidena kasutatakse hoonete, parkla ja lasketiiru
ehitamiseks liiva, kruusa ja killustikku.
Jäätmeteke: Tööde käigus tekkivad taaskasutuse võimaluseta jäätmed tuleb üle anda vastavat
käitlemisõigust omavale ettevõttele, kus need nõuetekohaselt käideldakse. Suusamäe laiendamiseks
ja kujundamiseks tohib kasutada üksnes reostumata pinnast (nt muudel objektidel alles jäävat
ehitustöödeks mittesobivat pinnast, mida sobib kasutada täitepinnasena mujal) ning inertseid ehitus-
ja lammutusjäätmeid (keskkonnas püsivaid jäätmeid).
Jäätmekäitlusel tuleb arvestada Põltsamaa Vallavolikogu 18.10.2018 vastu võetud määruse nr 55
„Põltsamaa valla jäätmekava 2018-2023“ lisas kehtestatud nõudeid ja tingimusi. Jäätmekavaga on
Põltsamaa valla jäätmekäitluse strateegiliseks eesmärgiks seatud jäätmetekke vähendamine ja
jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Samuti tuleb kinni pidada Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022
määrusega nr 24 „Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.
Asjakohased planeerimisdokumendid: Detailplaneeringu algatamine on kooskõlas Põltsamaa
maakonnaplaneeringuga 2030+, kuid on Põltsamaa valla ja Põltsamaa linna üldplaneeringut muutvad
Külmoja/Saare peakraavi ehituskeeluvööndisse ehitamise osas. Detailplaneeringuga kavandatav
tegevus on üldjoontes kooskõlas vastuvõetud Põltsamaa valla üldplaneeringuga, millega on ühtlasi
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
43 / 47
tehtud ettepanek Külmaoja peakraavi ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kuningamäe suusamäe ja
suusa- ning terviseradadega seotud infrastruktuuri arendamiseks. Seda, kas Külmoja peakraavile ja
selle ehituskeeluvööndisse kavandatav tehnika kuur ja suusamägi ise (vt joonis 5) kuulub
Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saanud infrastruktuuri elementide hulka,
see vajab täiendavalt ülevaatamist Keskkonnaameti poolt, kuna ehituskeeluvööndi vähendamist on
taotletud ja nõusolek saadud matka-, suusa- ja terviseradade teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja
seonduvate rajatiste, kuid mitte hoonete ja suusamäe (ei kuulu olemuselt suusaraja alla) rajamiseks.
Muinsuskaitse: Põltsamaa valla üldplaneeringu eelnõus tehakse ettepanek määrata Kuningamäe külas
Mäenõlva kinnistu lõunaossa jääv Põltsamaa vana õigeusu kalmistu kohalikul tasandil kaitstavaks
kultuurilooliselt väärtuslikuks objektiks. Kalmistu jääb planeeritavale alale osaliselt. Ehitustegevusega
kalmistuala ei mõjutata.
Looduskaitse: Detailplaneeringualale ei jää EELIS-e andmetel (16.11.2022) kaitsealasid, alal ei ole
inventeeritud kaitstavate liikide elupaiku või kasvukohti ega linnu- ja loodusdirektiivi kriteeriumitele
vastavaid liike ega elupaigatüüpe.
Vibratsioon: Administratiivhoone ja laskerajatise ehitamisel, samuti suusamäe laiendamiseks lisaks
veetavate jäätmete paigaldamisel võib tekkida mõningane vibratsioon, mis on lokaalse, marginaalse ja
ajutise mõjuga ümbritsevale keskkonnale.
Maakasutus: Mäenõlva ja Kuningamäe puhkeala kinnistu maa sihtotstarve ega kinnistu praegune
kasutus spordi(suusa)- ja puhkekeskusena ei muutu.
Vee- ja kanalisatsioonirajatised: Administratiivhoone rajamisel kavandatakse kasutada Põltsamaa linna
ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu teenuseid.
Maavarad: Detailplaneeringu alale ega selle lähedusse ei jää riiklikusse registrisse kantud maavara varu,
maardlat ega mäeeraldist.
Maastik: Maastik on juba ajalooliselt muudetud suusamäe ja selle teenindamiseks vajaliku taristu ja
teeninduahoone rajamisega. Detailplaneeringuga kavandatavad ehitised täiendavad olemasolevat
spordi-ja puhkekompleksi, mistõttu maastikuilme püsib eelnevaga sarnane. Detailplaneeringu ala jääb
maakondliku tähtsusega väärtuslikule Põltsamaa Võhmanõmme maastikule, mis on olemuselt
pärandkultuurmaastik ning toetab piirkonna identiteeti ja traditsioonilist elulaadi. Kuna tegemist on
olemasoleva, kuid arendatava puhke- ja spordikompleksiga siis maastiku väärtust arendustegevus
oluliselt ei mõjuta.
Väärtuslik põllumajandusmaa: Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamisel muul otstarbel tuleks
eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtusliku põllumajandusmaa olulist vähenemist, massiivide
põhjendamata tükeldamist ega kahjusta sihtotstarbelist kasutamist tulevikus. Käesoleval juhul
kasutatakse põllumajandusmaad teisel eesmärgil, kuid tegevusega ei killustata detailplaneeringu alaga
piirnevaid põllumajandusmaid, sh Mäenõlva kinnistu lõunaosale, väljaspoole detailplaneeringuala
jäävat põllumaad.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
44 / 47
Pinnas: Tööde läbiviimisel tuleb jälgida pinnasetöid teostavate masinate tehnilist seisukorda ning
kasutada ainult tehniliselt korrasolevaid masinaid. Olulist negatiivset mõju pinnasele tööde käigus ei
kaasne juhul, kui välistatakse reostuse teke.
Pinna- ja põhjavesi: Mõju pinna- ja põhjaveele ei ole eeldatavalt oluline juhul, kui kavandatakse
meetmed sademeveega parkla-alalt peakraavi sattuva võimaliku reostuse vältimiseks – parkla
asfalteeritakse, sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse läbi õlipüüduri Külmojja, samuti kogutakse
kokku tekkiv olmereovesi (kasutatakse kogumismahuteid) ja korraldatakse selle äraviimine. Talvisel ajal
ei ole soovitatav lume koristusel lund lükata väljaspoole parklat Külmoja suunas, kuna lume sulades
satub see muidu otse Külmojja.
Põltsamaa valla üldplaneeringuga (eelnõu) on tehtud ettepanek Külmoja peakraavi ehituskeeluvööndi
vähendamiseks 0 meetrini kavatsusega suunata osa detailplaneeringu alale jäävast peakraavist torusse
ala parema kasutuse eesmärgil. Ehituskeelvööndi vähendamine 0 meetrini ei kahjusta looduskooslusi,
sest väärtuslikke kooslusi ja kaitstavaid taimeliike alal ei esine. Keskkonnanõuetega arvestamisel ei ole
inimtegevuse kahjulik mõju peakraavile, selle veekvaliteedile ega kaldale oluline. Reostuse tekkimise
välistamiseks tuleb kasutada töökorras tehnikat ja järgida tööohutusnõudeid.
Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala: Eelkõige avaldab mõju põhjaveele põllumajandus ja
loomakasvatus, millest põhjavee kvaliteet on mõjutatud ja ohustatud. Kuna tegemist on puhke- ja
spordiehitistega, siis eeldatavalt ei teki ehitiste rajamisel ja nende kasutamisel mõju põhjavee
kvaliteedile.
Müra ja välisõhk: Ehitustööde ajal võib avalduda müra ja vähene negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile
seoses ehitustehnika kasutamisega, mis on lühiajaline ja mööduv.
Lasketiiru kasutamisel tekkiv müra ei ole atmosfääriõhu kaitse seadusega normeeritud. Kavandatava
kasutusotstarbe ja -koormuse korral ei ole inimese tervist ja heaolu põhjustavate mürahäiringute
esinemine tõenäoline. Lumekahurite kasutamine võib öisel ajal põhjustada tehnoseadmetele
kehtestatud normväärtust ületavat mürataset, kuid seda on võimalik vältida lumekahurite asukoha
valikuga (elamutest kaugemale viimisega). Vajadusel on võimalik teostada uued mürataseme
mõõtmised ja rakendada täiendavaid meetmeid. Detailplaneeringu raames ei ole täiendava
müratasemete leviku modelleerimine vajalik. Ehitusaegne müra on ajutine ja lokaalne müra, mis tekib
ehitustehnika kasutusesl ning olulist pikaajalist stabiilset mürahäiringut ei põhjusta.
Lasketiiru müra mõju leevendavad asjaolud:
o jahilasketiiru funktsiooni rajatavale lasketiirule ei kavandata,
o kasutatakse laskesuusatamises kasutatavaid sportpüsse, mis on väikesekaliibrilised ja väikese
müratasemega,
o piirkonna elanikke on soovitatav teavitada enne (suuremate/ intensiivsema
kasutuskoormusega) võistluste läbiviimist,
o lasketiiru kasutus on korraldatud ja turvaline,
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
45 / 47
o Kavandatava lasketiiru läheduses on ida suunas kõrghaljastus, mis moodustab müra levikut
mõnevõrra vähendava nn piirde. Kuna müra häirivus on subjektiivselt mõjutatud ka müraallika
nähtavusest, võib kõrghaljastus visuaalse takistusena vähendada müra häirivust.
Inimese tervis ja heaolu: Detailplaneeringuala on kasutusel puhke- ja spordikeskusena (suusakeskus),
seega avaldab ehitustegevus mõningast mõju eelkõige ala külastajatele ehitusaegse müra tekkimise
tõttu, mis on marginaalne ja mööduv. Ala arendamisel luuakse täiendavad võimalused (lasketiir) vaba
aja veetmiseks ja spordi harrastamiseks, mis on inimese tervisele ja heaolule positiivse mõjuga.
Ida suunas asuvate Põltsamaa linna majapidamiste elanikele avalduva võimaliku häiringu
leevendamiseks on soovitatav Kuningamäe puhkeala katastriüksusel säilitada maksimaalselt
olemasolevat kõrghaljastust ning vajadusel ja võimalusel rajada Kuningamäe puhkeala katastriüksusele
täiendav roheline puhvertsoon (kõrghaljastus).
Müra ja välisõhu temaatika on käsitletud eelmises punktis.
Ohuolukordade tekkimine: Tõstemehhanismide töötsoon ei tohi ulatuda jalgteede ega sõiduteede
kohale. Tagada tuleb tuletõrjeauto juurdepääs. Töövõtja peab tagama ehitise, selle maaüksuse ja
juurdepääsuteede korrashoiu ning ohutuse ümbruskonnale ehitustööde läbiviimise ajal. Pärast
ehitustööde lõpetamist tuleb ümbrus korrastada.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
46 / 47
7. KASUTATUD ALLIKAD
Õigusaktid
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.
2. „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31.
3. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 01.12.2017 Jõgeva maavanema korraldusega nr 1-
1/2017/305.
4. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004.
5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
6. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
7. Maakatastriseadus, vastu võetud 12.10.1994.
1. „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021-2024“, kehtestatud
keskkonnaministri 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221.
2. Põltsamaa linna üldplaneering, kehtestatud Põltsamaa Linnavolikogu 19.10.1998 määrusega nr 41.
3. Põltsamaa valla üldplaneering, kehtestatud Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.1998 määrusega nr 35.
4. Põltsamaa valla üldplaneering (eelnõu) on vastu võetud Põltsamaa Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega
nr 1-3/2022/7 „Põltsamaa valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise
nõuetele vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“.
5. Põltsamaa linnavolikogu 25. veebruari 2004 otsus nr 73 „Kuningamäe puhkeala detailplaneering 2000-
2004“ (EO MAP, 2003).
6. „Põltsamaa valla jäätmekava 2018-2023“, Põltsamaa Vallavolikogu 18.10.2018 määrus nr 55.
7. „Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri“, Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022 määrus nr 24.
8. „Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274.
9. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.
10. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.
11. „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78.
12. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 (seisuga 01.07.2020).
13. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.
Muud materjalid:
1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmed seisuga 16.11. 2022.
2. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, 2017. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017.
3. Eesti Geoloogiateenistuse interaktiivne Eesti pinnase radooniriski kaardirakendus,
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd.
4. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027.
5. Keskkonnaameti 19.05.2022 kiri nr 7-13/22/5249-3.
6. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027, Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava.
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn, Mäenõlva ja
Kuningamäe puhkeala kinnistu detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Töö nr 2022-308 ad
Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kuningamäe küla ja Põltsamaa linn
Koostaja: Kobras OÜ
47 / 47
7. Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes.“
8. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020. Nitraaditundlike alade põhjavee seire 2019.
9. https://www.biathlonworld.com/inside-ibu/downloads, viimati vaadatud 08.12.2022.
10. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html (seisuga 11.2022)
PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS
Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:
Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007
Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK
48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050
Päästeamet
Meie 04.12.2023 nr 7-1/2023/85-1
Kuningamäe puhkeala ja Mäenõlva kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Põltsamaa Vallavalitsus algatas 04.12.2023 korraldusega nr 2-3/2023/286 Kuningamäe puhkeala ja
Mäenõlva kinnistute detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu eesmärk on Mäenõlva kinnistule (61603:001:0021) lasketiiru rajamine,
mäesuusanõlvade kujundamine ja nimetatud objektide teenindamiseks vajaliku taristu ehitamine
ning Põltsamaa linnas Kuningamäe puhkeala kinnistul (61701:009:0006) suusaradade laiendamine.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 29 ha.
Koostatav detailplaneering on kooskõlas nii kehtiva Põltsamaa linna üldplaneeringuga kui ka
koostatava Põltsamaa valla üldplaneeringuga. Planeeritava tegevusega ei ole ette näha negatiivset
mõju piirkonna elu, loodus- ja kultuurikeskkonnale. Planeeringu menetlemise käigus tekkivad
keskkonnaküsimused ja uuringute vajadus on võimalik lahendada planeeringu koostamise ja avaliku
menetluse käigus.
Kuningamäe-Mäenõlva planeeringuala asendiskeem
Detailplaneeringu tööprotsessi saab jälgida: https://www.poltsamaa.ee/kuningamae-puhkeala-
maenolva-kinnistute-detailplaneering. Täiendavat infot planeeringu kohta annab Põltsamaa
Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni tel 5309 6850 ja/või e-postil
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Klaos
abivallavanem
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kuningamäe puhkeala ja Mäenõlva kinnistute detailplaneeringu põhilahenduse kooskõlastamiseks esitamine | 27.06.2024 | 5 | 7.2-3.2/4275-1 | Sissetulev kiri | paa | Põltsamaa Vallavalitsus |