Siseministri 14. juuli 2021. a käskkirja nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ muutmine

KÄSKKIRI

26.11.2023 nr 1-3/137

Siseministri 14. juuli 2021. a käskkirja

nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise

kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2, 7, 14, 15 alusel

Muudan siseministri 14. juuli 2021. a käskkirja nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi käskkiri) ja teen selles alljärgnevad muudatused:

1. muudan käskkirja punkti 2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2. Toetuse andmise põhimõtted

2.1. Toetust antakse üldjuhul konkursi korras. 2.2. Toetuse andmisel tagatakse rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik

kasutamine, konkurentsi olemasolu korral selle tõhus ärakasutamine ning isikute võrdne kohtlemine.

2.3. Toetuse andmise aluseks on asutuse juhi või tema volitatud isiku otsus.

2.4. Toetust võib anda asutuse juhi otsusel ka erandkorras väljaspool konkurssi. Otsetoetuse andmine peab olema põhjendatud ja selle põhjendatust peab saama hiljem

kontrollida. 2.5. Toetuse andmise aluseks võib olla ka Vabariigi Valitsuse korraldus või Riigikogus

riigieelarve eelnõu menetlemisel tehtud otsus toetuse andmise kohta. Sel juhul ei

korraldata toetuse andmiseks konkurssi. Toetuse andja peab jälgima, et Vabariigi Valitsuse korralduses või Riigikogu riigieelarve eelnõu menetlemisel tehtud otsuses toetuse andmise kohta oleks märgitud toetuse saaja, toetuse summa ja toetuse

kasutamise eesmärk. 2.6. Toetuse andja võib kohustada toetuse saajat viitama kõigis toetust puudutavates

sõnumites toetuse andjale. 2.7. Toetuse andmisel analüüsib valdkonna eest vastutav struktuuriüksus või punktis 7.6

nimetatud komisjon iga toetuse andmise korral enne toetuse andmise kohta otsuse

tegemist, kas toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ning vastutab vähese tähtsusega abi andmise korral selle kohta kande tegemise eest vähese tähtsusega abi

registrisse. 2.7.1. Siseministeeriumis koostatakse analüüs Siseministeeriumi siseveebi

„Käsiraamatu“ alalehel riigiabi andmise kohta esitatud juhiste kohaselt ja see

esitatakse dokumendihaldussüsteemis Delta täiendava info lahtris või eraldi taustainfo failina. Rahandusosakond kontrollib riigieelarvelise toetuse andmise

otsuse või lepingu kooskõlastamisel, kas analüüs on lisatud

2 (2)

dokumendihaldussüsteemi Delta. Kui ei ole, jätab rahandusosakond otsuse või lepingu kooskõlastamata märkusega, et analüüs on lisamata. Toetust ei maksta enne välja, kui analüüs on lisatud dokumendihaldussüsteemi Delta.

2.8. Kui analüüsi tulemusel selgub, et tegemist on vähese tähtsusega abiga, kontrollib valdkonna eest vastutav struktuuriüksus või punktis 7.6 nimetatud komisjon vähese

tähtsusega abi registrist, kas toetuse taotlejale on viimase kolme majandusaasta jooksul vähese tähtsusega abi antud ning jälgib, et vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks punktis 2.12 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära. Kui vähese tähtsusega abi

vaba jääk on väiksem kui taotletav toetus, siis ei saa taotlust rahuldada ega toetust anda.

2.9. Enne asutuse juhi poolt vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist on valdkonna eest vastutav struktuuriüksus või punktis 7.6 nimetatud komisjon kohustatud taotlejat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest.

2.10. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb märkida toetuse andmise otsuses, et antav toetus on vähese tähtsusega abi, ning valdkonna eest vastutav struktuuriüksus või punktis 7.6

nimetatud komisjon vastutab abi andmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registr isse kandmise eest.

2.11. Riigiabina käsitatakse ükskõik missugusel kujul riigi poolt ja riigi vahenditest antavat

abi, mis oma olemuselt on valikuline, loob teiste isikutega võrreldes majandus liku eelise ning kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning kahjustab

liikmesriikide vahelist kaubandust. 2.12. Vähese tähtsusega abina käsitatakse väikeses mahus antavat abi, mis ei mõjuta

liikmesriikide vahelist kaubandust ega konkurentsi. Vähese tähtsusega abi võib anda

samale isikule kokku kuni 200 000 eurot kolme majandusaasta jooksul.“;

2. muudan käskkirja punkti 7.9 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.9. Komisjon analüüsib vastavalt punktis 2.7 toodule, kas antav toetus on riigiabi või

vähese tähtsusega abi.“;

3. muudan käskkirja punkti 7.10 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.10. Komisjon täidab punktis 2.9 nimetatud teavitamiskohustuse enne asutuse juhile vähese tähtsusega abi andmise otsuse ettepaneku tegemist.“;

4. muudan käskkirja punkti 7.13 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.13. Komisjon vastutab punktis 2.10 nimetatud vähese tähtsusega abi registrisse kandmise

kohustuse täitmise eest juhul, kui vähese tähtsusega abi on antud komisjoni ettepaneku alusel.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister