Vähese tähtsusega abi määruse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Vähese tähtsusega abi määruse

eelnõu

Austatud kolleegid

Euroopa Komisjon on avaldanud nn üldise vähese tähtsusega abi määruse eelnõu, mille

arutelu komisjoniga toimub 14.12.2022.

Uus määrus asendab vähese tähtsusega abi määruse Nr 1407/2013, mis kaotab kehtivuse 31.

detsembril 2023. Eelnõus tehakse ettepanek kehtestada vähese tähtsusega abi ülemäär 275 00

eurot ja võetakse riiklikul või EL tasandil kasutusele kohustuslik avalik register.

Eelnõu koos seletuskirjaga eesti ja inglise keeles on lisas ja üldine informatsioon avaliku

konsultatsiooni kohta on leitav siit.

Palume eelnõu kohta saata kommentaarid 5. detsembriks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

Lisad: EK määruse eelnõu ja seletuskiri (eesti ja inglise keeles)

Lisaadressaadid:

Meie 16.11.2022 nr 12.1-1/9066-1

2

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Kultuuriministeerium

Maaeluministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Ljudmilla Sokolnikova 611 3360

[email protected]

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 15.11.2022

C(2022) 8067 final

ANNEX

ANNEX

to the

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION

Approval of the content of a draft for a Commission Regulation on the application of

Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de

minimis aid

ANNEX

COMMISSION REGULATION (EU) No …/..

of XXX

on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the

European Union to de minimis aid

DRAFT

(Text with EEA relevance)

THE EUROPEAN COMMISSION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 108(4) thereof,

Having regard to Council Regulation (EU) 2015/1588 of 13 July 2015 on the application of

Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to certain

categories of horizontal State aid1, and in particular Article 2(1) thereof,

After consulting the Advisory Committee on State Aid,

Whereas:

(1) State funding meeting the criteria set out in Article 107(1) of the Treaty constitutes

State aid and requires notification to the Commission pursuant to Article 108(3) of the

Treaty. However, pursuant to Article 109 of the Treaty, the Council may determine

categories of aid that are exempted from this notification requirement. In accordance

with Article 108(4) of the Treaty, the Commission may adopt regulations on those

categories of State aid. Under Regulation (EU) 2015/15882, the Council decided, in

accordance with Article 109 of the Treaty, that de minimis aid (i.e. aid granted to a

single undertaking over a period of time that does not exceed a certain fixed amount)

could constitute one such category. On that basis, de minimis aid is deemed not to

meet all the criteria laid down in Article 107(1) of the Treaty and is therefore not

subject to the notification procedure.

(2) The Commission has, in numerous decisions, clarified the notion of aid within the

meaning of Article 107(1) of the Treaty. The Commission has also stated its policy on

a de minimis ceiling below which Article 107(1) of the Treaty can be considered not to

apply. It has done so initially in its notice on the de minimis rule for State aid3 and

1 OJ L 248, 24.9.2015, p. 1. 2 Council Regulation (EU) 2015/1588 of 13 July 2015 on the application of Articles 107 and 108 of the

Treaty on the Functioning of the European Union to certain categories of horizontal State aid (OJ L 248,

24.9.2015, p. 1). 3 Commission notice on the de minimis rule for State aid (OJ C 68, 6.3.1996, p. 9).

subsequently in Commission Regulations (EC) No 69/20014, (EC) No 1998/20065 and

(EU) No 1407/20136. In the light of the experience gained in applying Regulation

(EU) No 1407/2013, it is appropriate to revise some of the conditions laid down in that

Regulation.

(3) It is appropriate to increase the ceiling of de minimis aid, which a single undertaking

may receive per Member State over any period of 3 years, to EUR 275 000. That

ceiling reflects the inflation that took place since the entry into force of Regulation

(EU) No 1407/2013 and the likely estimated developments during the period of

validity of this Regulation. That ceiling is necessary to ensure that any measure falling

under this Regulation can be deemed not to have any effect on trade between Member

States and not to distort or threaten to distort competition.

(4) For the purposes of the rules on competition laid down in the Treaty, an undertaking is

any entity, be it a natural or a legal person, engaged in an economic activity, regardless

of its legal status and the way in which it is financed7. The Court of Justice of the

European Union has clarified that an entity ‘owning controlling shareholdings in a

company’ and which ‘actually exercises that control by involving itself directly or

indirectly in the management thereof’ must be considered as taking part in the

economic activity of that company. Therefore, the entity itself must be regarded as an

undertaking within the meaning of Article 107(1) TFEU8. The Court of Justice of the

European Union has ruled that all entities that are controlled (on a legal or on a de

facto basis) by the same entity should be considered as a single undertaking9. For the

sake of legal certainty and to reduce the administrative burden, this Regulation should

provide a clear and exhaustive list of criteria for determining when two or more

enterprises in the same Member State are to be considered as a single undertaking. The

Commission has selected criteria that are appropriate for the purposes of this

Regulation from the well-established criteria for defining ‘linked enterprises’ as part

of the definition of small or medium-sized enterprises (SMEs) in Commission

Recommendation 2003/361/EC10 and in Annex I to Commission Regulation (EU)

No 651/201411. Those criteria should be applicable, given the scope of this Regulation,

to both SMEs and large undertakings and should ensure that a group of linked

enterprises is considered as one single undertaking for the application of the

de minimis rule. However, enterprises that have no relationship with each other, except

for the fact that each of them has a direct link to the same public body or bodies, are

not treated as being linked to each other. The specific situation of enterprises

4 Commission Regulation (EC) No 69/2001 of 12 January 2001 on the application of Articles 87 and 88 of

the EC Treaty to de minimis aid (OJ L 10, 13.1.2001, p. 30). 5 Commission Regulation (EC) No 1998/2006 of 15 December 2006 on the application of Articles 87 and 88

of the Treaty to de minimis aid (OJ L 379, 28.12.2006, p. 5). 6 Commission Regulation (EU) No 1407/2013 of 18 December 2013 on the application of Articles 107 and

108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid (OJ L 352, 24.12.2013, p. 1). 7 Judgment of the Court of Justice of 10 January 2006, Ministero dell’Economia e delle Finanze v Cassa di

Risparmio di Firenze and Others, C-222/04, ECLI:EU:C:2006:8. 8 Ibid, paragraphs 112 and 113. 9 Judgment of the Court of Justice of 13 June 2002, Netherlands v Commission, C-382/99,

ECLI:EU:C:2002:363. 10 Commission Recommendation 2003/361/EC of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and

medium-sized enterprises (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36). 11 Commission Regulation (EU) No 651/2014 of 17 June 2014 declaring certain categories of aid compatible

with the internal market in application of Articles 107 and 108 of the Treaty (OJ L 187, 26.6.2014, p. 1).

controlled by the same public body or bodies, which may have an independent power

of decision, is therefore taken into account.

(5) In order to take account of the small average size of undertakings active in the road

freight transport sector and the inflation that took place since the entry into force of

Regulation (EU) No 1407/2013 and the likely estimated developments during the

period of validity of this Regulation, it is appropriate to increase the ceiling to

EUR 137 500 for undertakings performing road freight transport for hire or reward.

Providing an integrated service where the actual transportation is only one element,

such as removal services, postal or courier services or waste collection or processing

services, should not be considered a transport service.

(6) In view of the special rules that apply to the primary production sectors of agricultural

products, fishery and aquaculture and the risk that amounts of aid below the ceiling

laid down in this Regulation could nonetheless fulfil the criteria set out in

Article 107(1) of the Treaty, this Regulation should not apply to those sectors.

(7) Considering the similarities between the processing and marketing of agricultural

products and of non-agricultural products, this Regulation should apply to the

processing and marketing of agricultural products, provided that certain conditions are

met. On-farm activities necessary for preparing a product for the first sale (e.g.

harvesting, cutting and threshing of cereals, or packing of eggs) or the first sale to

resellers or processors should not be considered as processing and marketing in this

respect.

(8) The Court of Justice of the European Union has determined that, once the Union has

legislated for the establishment of a common organisation of the market in a given

sector of agriculture, Member States refrain from taking any measure that might

undermine or create exceptions to it12. For that reason, this Regulation should not

apply to aid for amounts fixed on the basis of the price or quantity of products

purchased or put on the market. It should also not apply to support linked to an

obligation to share the aid with primary producers.

(9) This Regulation should not apply to export aid or aid contingent upon the use of

domestic goods or services over imported ones. In particular, it should not apply to aid

financing the establishment and operation of a distribution network in other Member

States or third countries. The Court of Justice of the European Union has ruled that

Regulation 1998/2006 “does not exclude all aid which may have an impact on exports,

but only that which has as its direct purpose, by its very form, the promotion of sales

in another State’13. Aid towards the costs of participating in trade fairs or of studies or

consultancy services needed for the launch of a new or existing product on a new

market in another Member State or third country does in general not constitute export

aid.

(10) The period of 3 years to be taken into account for the purposes of this Regulation

should be assessed on a rolling basis. For each new grant of de minimis aid, the total

amount of de minimis aid granted in the fiscal year concerned and in the previous 2

fiscal years needs to be taken into account.

12 Judgment of the Court of Justice of 12 December 2002, France v Commission, C-456/00,

ECLI:EU:C:2002:753, paragraph 31. 13 Judgment of the Court of Justice 28 February 2018, ZPT AD v Narodno sabranie na Republika Bulgaria

and Others, C-518/16, ECLI:EU:C:2018:126, paragraph 55.

(11) Where an undertaking is active in sectors excluded from the scope of this Regulation

and is also active in other sectors or has other activities, this Regulation should apply

to those other sectors or activities, provided that the Member State concerned ensures

that the activities in the excluded sectors do not benefit from the de minimis aid (by

appropriate means, such as separation of activities or separation of accounts). The

same principle should apply where an undertaking is active in sectors to which lower

de minimis ceilings apply. If it cannot be ensured that the activities in sectors to which

lower de minimis ceilings apply only benefit from de minimis aid up to those lower

ceilings, the lowest ceiling should apply to all activities of the undertaking.

(12) This Regulation should lay down rules to ensure that it is not possible to circumvent

maximum aid intensities set out in specific regulations or Commission decisions. It

should also provide for clear rules on cumulation that are easy to apply.

(13) This Regulation does not exclude the possibility that a measure might not be

considered to be State aid within the meaning of Article 107(1) of the Treaty on

grounds other than those set out in this Regulation, as for instance, when the measure

complies with the market economy operator principle or does not involve a transfer of

State resources. In particular, Union funding centrally managed by the Commission

that is not directly or indirectly under the control of the Member State does not

constitute State aid. It should not be taken into account in determining whether the

relevant ceiling is complied with.

(14) For the purposes of transparency, equal treatment and effective monitoring, this

Regulation should apply only to de minimis aid for which it is possible to precisely

calculate the gross grant equivalent ex ante without any need to carry out a risk

assessment (‘transparent aid’). Such a precise calculation can, for instance, be made

for grants, interest rate subsidies, capped tax exemptions or other instruments that

provide for a cap, ensuring that the relevant ceiling is not exceeded. Providing for a

cap means that, as long as the precise amount of aid is not known, the Member State

has to assume that the amount is equal to the cap to ensure several aid measures

together do not exceed the ceiling set out in this Regulation and to apply the rules on

cumulation.

(15) For the purposes of transparency, equal treatment and the correct application of the

de minimis ceiling, all Member States should apply the same calculation method. To

facilitate the calculation, aid amounts not taking the form of a cash grant should be

converted into their gross grant equivalent. Calculating the gross grant equivalent of

transparent types of aid, other than grants and aid payable in several instalments,

requires the use of market interest rates prevailing at the time such aid is granted. With

a view to a uniform, transparent and simple application of the State aid rules, the

market rates applicable for the purposes of this Regulation should be the reference

rates, as set out in the Communication from the Commission on the revision of the

method for setting the reference and discount rates14.

(16) Aid comprised in loans, including de minimis risk finance aid taking the form of loans,

should be considered transparent de minimis aid if the gross grant equivalent has been

calculated on the basis of market interest rates prevailing at the time the aid is granted.

In order to simplify the treatment of small loans of short duration, this Regulation

14 Communication from the Commission on the revision of the method for setting the reference and discount

rates (OJ C 14, 19.1.2008, p. 6).

should provide for a clear rule that is easy to apply and takes into account both the

amount of the loan and its duration. Loans that are secured by collateral covering at

least 50 % of the loan and that do not exceed either EUR 1 375 000 and a duration of 5

years or EUR 687 500 and a duration of 10 years can be considered as having a gross

grant equivalent not exceeding the de minimis ceiling. This is based on the

Commission’s experience and given the inflation which took place since the entry into

force of Commission Regulation (EU) No 1407/2013 and the likely developments

during the period of validity of this Regulation. Given the difficulties in determining

the gross grant equivalent of aid granted to undertakings that may not be able to repay

the loan, this rule should not apply to such undertakings.

(17) Aid comprised in capital injections should not be considered as transparent de minimis

aid unless the total amount of the public injection does not exceed the de minimis

ceiling. Aid comprised in risk finance measures taking the form of equity or

quasi-equity investments, as referred to in the risk finance guidelines15, should not be

considered as transparent de minimis aid unless the measure concerned provides

capital that does not exceed the de minimis ceiling.

(18) Aid comprised in guarantees, including de minimis risk finance aid taking the form of

guarantees, should be considered as transparent if the gross grant equivalent has been

calculated on the basis of safe-harbour premiums laid down in a Commission notice

for the type of undertaking concerned16. In order to simplify the treatment of

guarantees of short duration securing up to 80 % of a relatively small loan, this

Regulation should provide for a clear rule that is easy to apply and takes into account

both the amount of the underlying loan and the duration of the guarantee. This rule

should not apply to guarantees on underlying transactions that do not constitute a loan,

such as guarantees on equity transactions. Where: (i) the guarantee does not exceed 80

% of the underlying loan; (ii) the amount guaranteed does not exceed EUR 2 062 500;

and (iii) the duration of the guarantee does not exceed 5 years, the guarantee should be

considered as having a gross grant equivalent not exceeding the de minimis ceiling.

The same applies where: (i) the guarantee does not exceed 80 % of the underlying loan

(ii) the amount guaranteed does not exceed EUR 1 031 250; and (iii) the duration of

the guarantee does not exceed 10 years. In addition, Member States can use a

methodology to calculate the gross grant equivalent of guarantees that has been

notified to the Commission under another Commission Regulation in the State aid area

applicable at that time and that has been accepted by the Commission as being in

accordance with the Guarantee Notice17 or any succeeding notice, provided that the

accepted methodology explicitly addresses the type of guarantee and the type of

underlying transaction at stake as part of the application of this Regulation. Given the

difficulties in determining the gross grant equivalent of aid granted to undertakings

that may not be able to repay the loan, this rule should not apply to such undertakings.

(19) Where a de minimis aid scheme is implemented through financial intermediaries, it

should be ensured that the financial intermediaries do not receive any State aid. This

can be done, for example, by requiring financial intermediaries that benefit from a

State guarantee to pay a market-conform premium or to fully pass on any advantage to

15 Communication from the Commission – Guidelines on State aid to promote risk finance investments (OJ C

508, 16.12.2021, p. 1). 16 For instance, Commission Notice on the application of Articles 87 and 88 of the EC Treaty to State aid in

the form of guarantees (OJ C 155, 20.6.2008, p. 10). 17 Ibid.

the final beneficiaries or by respecting the de minimis ceiling and other conditions of

this Regulation at the level of the intermediaries.

(20) Upon notification by a Member State, the Commission should examine whether a

measure, which does not consist of a grant, loan, guarantee, capital injection or risk

finance measure taking the form of an equity or quasi-equity investment, leads to a

gross grant equivalent that does not exceed the de minimis ceiling and could therefore

fall within the scope of this Regulation.

(21) The Commission has a duty to ensure that State aid rules are complied with and in

accordance with the principle of sincere cooperation laid down in Article 4(3) of the

Treaty on European Union. Member States should facilitate the fulfilment of this task

by setting up the necessary tools to ensure that the total amount of de minimis aid

granted to a single undertaking under the de minimis rule does not exceed the overall

permissible ceiling. Member States should be required to monitor the aid granted to

ensure the relevant ceilings are not exceeded and the cumulation rules are complied

with. To comply with that obligation, Member States should provide complete

information on de minimis aid granted in a register at Union or national level and

check that any new grant of aid does not exceed the relevant ceiling.

(22) Having regard to the Commission’s experience and in particular the frequency with

which it is generally necessary to revise State aid policy, the period of application of

this Regulation should be limited. If this Regulation should expire without being

extended, Member States will have an adjustment period of 6 months with regard to

de minimis aid covered by this Regulation,

HAS ADOPTED THIS REGULATION:

Article 1

Scope

1. This Regulation applies to aid granted to undertakings in all sectors, with the

exception of:

(a) aid granted to undertakings active in the fishery and aquaculture sector, falling

within the scope of Regulation (EU) No 1379/201318;

(b) aid granted to undertakings active in the primary production of agricultural

products;

(c) aid granted to undertakings active in the sector of processing and marketing of

agricultural products, in the following cases:

(1) where the amount of the aid is fixed on the basis of the price or quantity

of such products purchased from primary producers or put on the market

by the undertakings concerned,

(2) where the aid is conditional on being partly or entirely passed on to

primary producers;

18 Regulation (EU) No 1379/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 on the

common organisation of the markets in fishery and aquaculture products, amending Council Regulations

(EC) No 1184/2006 and (EC) No 1224/2009 and repealing Council Regulation (EC) No 104/2000 (OJ L

354, 28.12.2013, p. 1).

(d) aid to export-related activities towards third countries or Member States,

namely aid directly linked to the quantities exported, the establishment and

operation of a distribution network or other current expenditure linked to the

export activity;

(e) aid contingent upon the use of domestic goods and services over imported

goods and services.

2. Where an undertaking is active in the sectors referred to in points (a), (b) or (c) of

paragraph 1 and is also active in one or more of the sectors or has other activities

falling within the scope of this Regulation, this Regulation shall apply to aid granted

in respect of the latter sectors or activities, provided that the Member State concerned

ensures, by appropriate means such as separation of activities or separation of

accounts, that the activities in the sectors excluded from the scope of this Regulation

do not benefit from the de minimis aid granted in accordance with this Regulation.

Article 2

Definitions

1. For the purposes of this Regulation the following definitions shall apply:

(a) ‘agricultural products’ means products listed in Annex I to the Treaty, with the

exception of fishery and aquaculture products set out in Regulation (EU)

No 1379/2013;

(b) ‘processing of agricultural products’ means any operation on an agricultural

product resulting in a product that is also an agricultural product, except

on-farm activities necessary for preparing an animal or plant product for the

first sale;

(c) ‘marketing of agricultural products’ means holding or displaying with a view

to sale, offering for sale, delivery or any other manner of placing on the

market, except the first sale by a primary producer to resellers or processors

and any activity preparing a product for such first sale; a sale by a primary

producer to final consumers shall be considered as marketing if it takes place in

separate premises reserved for that purpose.

2. ‘Single undertaking’ includes, for the purposes of this Regulation, all enterprises

having at least one of the following relationships with each other:

(a) one enterprise has a majority of the shareholders’ or members’ voting rights in

another enterprise;

(b) one enterprise has the right to appoint or remove a majority of the members of

the administrative, management or supervisory body of another enterprise;

(c) one enterprise has the right to exercise a dominant influence over another

enterprise pursuant to a contract entered into with that enterprise or to a

provision in its memorandum or articles of association;

(d) one enterprise, which is a shareholder in or member of another enterprise,

controls alone, pursuant to an agreement with other shareholders in or members

of that enterprise, a majority of shareholders’ or members’ voting rights in that

enterprise.

Enterprises having any of the relationships referred to in points (a) to (d) through one

or more other enterprises shall also be considered to be a single undertaking.

Article 3

De minimis aid

1. Aid measures shall be deemed not to meet all the criteria set out in Article 107(1) of

the Treaty and shall therefore be exempt from the notification requirement in

Article 108(3) of the Treaty if they fulfil the conditions laid down in this Regulation.

2. The total amount of de minimis aid granted per Member State to a single undertaking

shall not exceed EUR 275 000 over any period of 3 fiscal years.

The total amount of de minimis aid granted per Member State to a single undertaking

performing road freight transport for hire or reward shall not exceed EUR 137 500

over any period of 3 fiscal years. If an undertaking performs road freight transport

for hire or reward and also carries out other activities to which the ceiling of

EUR 275 000 applies, the ceiling of EUR 275 000 shall apply to the undertaking,

provided that the Member State concerned ensures, by appropriate means such as

separation of activities or separation of accounts, that the benefit to the road freight

transport activity does not exceed EUR 137 500 and that no de minimis aid is used

for the acquisition of road freight transport vehicles.

3. De minimis aid shall be deemed granted at the moment the legal right to receive the

aid is conferred on the undertaking under the applicable national legal regime

irrespective of the date of payment of the de minimis aid to the undertaking.

4. The ceilings laid down in paragraph 2 shall apply irrespective of the form of the

de minimis aid or the objective pursued and whether the aid granted by the Member

State is financed entirely or partly by resources of Union origin. The period of 3

fiscal years shall be determined by reference to the fiscal years used by the

undertaking in the Member State concerned.

5. For the purposes of the ceilings laid down in paragraph 2, aid shall be expressed as a

cash grant. All figures used shall be gross, that is, before any deduction of tax or

other charge. Where aid is granted in a form other than a grant, the aid amount shall

be the gross grant equivalent of the aid.

Aid payable in several instalments shall be discounted to its value at the moment it is

granted. The interest rate to be used for discounting purposes shall be the discount

rate applicable at the time the aid is granted.

6. Where the relevant ceiling laid down in paragraph 2 would be exceeded by the grant

of new de minimis aid, none of that new aid may benefit from this Regulation.

7. In the case of mergers or acquisitions, all prior de minimis aid granted to any of the

merging undertakings shall be taken into account in determining whether any new

de minimis aid to the new or the acquiring undertaking exceeds the relevant ceiling.

De minimis aid lawfully granted before the merger or acquisition shall remain lawful.

8. If one undertaking splits into two or more separate undertakings, de minimis aid

granted prior to the split shall be allocated to the undertaking that benefited from it,

which is in principle the undertaking taking over the activities for which the

de minimis aid was used. If such an allocation is not possible, the de minimis aid

shall be allocated proportionately on the basis of the book value of the equity capital

of the new undertakings at the effective date of the split.

Article 4

Calculation of gross grant equivalent

1. This Regulation shall apply only to aid in respect of which it is possible to precisely

calculate the gross grant equivalent of the aid ex ante without any need to undertake

a risk assessment (‘transparent aid’).

2. Aid comprised in grants or interest rate subsidies shall be considered as transparent

de minimis aid.

3. Aid comprised in loans shall be considered as transparent de minimis aid if:

(a) the beneficiary is neither subject to collective insolvency proceedings nor

fulfils the criteria under its domestic law for being placed in collective

insolvency proceedings at the request of its creditors. For large undertakings,

the beneficiary shall be in a situation comparable to a credit rating of at least B-

; and

(b) the loan is secured by collateral covering at least 50 % of the loan and the loan

amounts to either EUR 1 375 000 (or EUR 687 500 for undertakings

performing road freight transport) over 5 years or EUR 687 500 (or EUR 343

750 for undertakings performing road freight transport) over 10 years; if a loan

is for less than those amounts or is granted for a period of less than 5 or 10

years respectively, the gross grant equivalent of that loan shall be calculated as

a corresponding proportion of the relevant ceiling laid down in Article 3(2); or

(c) the gross grant equivalent has been calculated on the basis of the reference rate

applicable at the time of the grant.

4. Aid comprised in capital injections shall only be considered as transparent

de minimis aid if the total amount of the public injection does not exceed the

de minimis ceiling.

5. Aid comprised in risk finance measures taking the form of equity or quasi-equity

investments shall only be considered as transparent de minimis aid if the capital

provided to a single undertaking does not exceed the de minimis ceiling.

6. Aid comprised in guarantees shall be treated as transparent de minimis aid if:

(a) the beneficiary is neither subject to collective insolvency proceedings nor

fulfils the criteria under its domestic law for being placed in collective

insolvency proceedings at the request of its creditors. For large undertakings,

the beneficiary shall be in a situation comparable to a credit rating of at least B-

; and

(b) the guarantee does not exceed 80 % of the underlying loan and either the

amount guaranteed is EUR 2 062 500 (or EUR 1 031 250 for undertakings

performing road freight transport) and the duration of the guarantee is 5 years

or the amount guaranteed is EUR 1 031 250 (or EUR 515 625 for undertakings

performing road freight transport) and the duration of the guarantee is 10 years;

if the amount guaranteed is lower than these amounts or the guarantee is for a

period of less than 5 or 10 years respectively, the gross grant equivalent of that

guarantee shall be calculated as a corresponding proportion of the relevant

ceiling laid down in Article 3(2); or

(c) the gross grant equivalent has been calculated on the basis of safe-harbour

premiums laid down in a Commission notice; or

(d) before implementation,

(1) the methodology used to calculate the gross grant equivalent of the

guarantee has been notified to the Commission under another

Commission Regulation in the State aid area applicable at that time and

accepted by the Commission as being in line with the Guarantee Notice,

or any succeeding notice, and

(2) that methodology explicitly addresses the type of guarantee and the type

of underlying transaction at stake in the context of the application of this

Regulation.

7. Aid comprised in other instruments shall be considered as transparent de minimis aid

if the instrument provides for a cap that ensures the relevant ceiling is not exceeded.

Article 5

Cumulation

1. De minimis aid granted in accordance with this Regulation may be cumulated with de

minimis aid granted in accordance with Commission Regulation (EU) No 360/201219

up to the ceiling laid down in that Regulation. De minimis aid granted in accordance

with this Regulation may be cumulated with de minimis aid granted in accordance

with other de minimis regulations up to the relevant ceiling laid down in Article 3(2)

of this Regulation.

2. De minimis aid shall not be cumulated with State aid in relation to the same eligible

costs or with State aid for the same risk finance measure if such cumulation would

exceed the highest relevant aid intensity or aid amount fixed in the specific

circumstances of each case by a block exemption regulation or a decision adopted by

the Commission. De minimis aid that is not granted for or attributable to specific

eligible costs may be cumulated with other State aid granted under a block

exemption regulation or a decision adopted by the Commission.

Article 6

Monitoring

1. Where a Member State intends to grant de minimis aid to an undertaking in

accordance with this Regulation, it shall inform that undertaking in writing of the

prospective amount of the aid expressed as a gross grant equivalent and its

de minimis character, referring directly to this Regulation and citing its title and

publication reference in the Official Journal of the European Union. Where

de minimis aid is granted to different undertakings in accordance with this

19 Commission Regulation (EU) No 360/2012 of 25 April 2012 on the application of Articles 107 and 108 of

the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid granted to undertakings providing

services of general economic interest (OJ L 114, 26.4.2012, p. 8).

Regulation on the basis of a scheme and different amounts of individual aid are

granted to those undertakings under that scheme, the Member State concerned may

choose to fulfil that obligation by informing the undertakings of a fixed sum

corresponding to the maximum aid amount to be granted under that scheme. In such

cases, the fixed sum shall be used for determining whether the relevant ceiling laid

down in Article 3(2) is respected. Before granting the aid, the Member State shall

obtain a declaration from the undertaking concerned, in written or electronic form,

about any other de minimis aid received to which this Regulation or other de

minimis regulations apply during the previous two fiscal years and the current fiscal

year.

2. Member States shall ensure that a central de minimis aid register containing complete

information on all de minimis aid granted by any authority within the Member State

concerned is made available. The central de minimis aid register shall be set up

within 6 months after the entry into force of this Regulation. The central de minimis

aid register must be set up in such a way as to enable easy access to the information.

Information must be published in a non-proprietary spreadsheet data format, which

allows data to be searched, extracted, downloaded and easily published on the

internet, for instance in CSV or XML format. The central de minimis aid register

must be accessible through a website without any restrictions, such as prior user

registration. Alternatively, Member States can provide complete information on all

de minimis aid granted by any authority within the Member State concerned in a

register at Union level. Paragraph 1 shall cease to apply from the moment where the

information of the central register covers a period of three fiscal years.

3. A Member State shall grant new de minimis aid in accordance with this Regulation

only after having checked that this will not raise the total amount of de minimis aid

granted to the undertaking concerned to a level above the relevant ceiling laid down

in Article 3(2) and that all the conditions laid down in this Regulation are complied

with.

4. Member States shall publish the following information in the central de minimis aid

register at Union or national level: identification of the beneficiary20, aid amount,

granting date, granting authority, aid instrument, and sector involved on the basis of

the statistical classification of economic activities in the European Community

(‘NACE classification”)21.

5. Member States shall record and compile all the information on the application of this

Regulation. Such records shall contain all information necessary to demonstrate that

the conditions of this Regulation have been complied with. Records on individual de

minimis aid shall be maintained for 10 years from the date on which the aid was

granted. Records on a de minimis aid scheme shall be maintained for 10 years from

the date on which the last individual aid was granted under such a scheme.

6. On written request by the Commission, the Member State concerned shall provide

the Commission, within a period of 20 working days or a longer period set out in the

20 The identification of the beneficiary shall include the name of the beneficiary and the beneficiary’s

identifier (identification number and identification type). 21 Regulation (EC) No 1893/2006 of the European Parliament and of the Council of 20 December 2006

establishing the statistical classification of economic activities NACE Revision 2 and amending Council

Regulation (EEC) No 3037/90 as well as certain EC Regulations on specific statistical domains (Text with

EEA relevance) (OJ L 393, 30.12.2006, p. 1).

request, with all the information that the Commission considers necessary for

assessing whether the conditions of this Regulation have been complied with, and in

particular the total amount of de minimis aid within the meaning of this Regulation

and of other de minimis regulations received by any undertaking.

Article 7

Transitional provisions

1. This Regulation shall apply to aid granted before its entry into force if the aid fulfils

all the conditions laid down in this Regulation. Any aid which does not fulfil those

conditions will be assessed by the Commission in accordance with the relevant

frameworks, guidelines, communications and notices.

2. Any individual de minimis aid that was granted between 1 January 2014 and

31 December 2023 and fulfils the conditions set out in Regulation (EU)

No 1407/2013 shall be deemed not to meet all the criteria in Article 107(1) of the

Treaty and shall therefore be exempt from the notification requirement in

Article 108(3) of the Treaty.

3. At the end of the period of validity of this Regulation, it shall continue to apply to

any de minimis aid scheme that fulfils the conditions of this Regulation for a further

period of 6 months.

Article 8

Entry into force and period of application

This Regulation shall enter into force on 1 January 2024.

It shall apply until 31 December 2030.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Done at Brussels,

For the Commission

The President

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 15.11.2022

C(2022) 8067 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS

Heakskiidu andmine komisjoni määruse eelnõule, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

LISA

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) .../...,

XXX,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes

EELNÕU

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse

riigiabi liikide suhtes,1 eriti selle artikli 2 lõiget 1,

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastav riiklik rahastamine

on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjonile teatada.

Vastavalt aluslepingu artiklile 109 võib nõukogu siiski kindlaks määrata

teavitamiskohustusest vabastatud abi liigid. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4

võib komisjon võtta vastu määrusi kõnealuste riigiabi liikide kohta. Määruse

(EL) 2015/15882 kohaselt otsustas nõukogu kooskõlas aluslepingu artikliga 109, et

vähese tähtsusega abi (st ühele ettevõtjale teatava ajavahemiku jooksul antud abi, mis

ei ületa teatavat kindlaksmääratud summat) võib olla üks sellise abi liike. Sellest

lähtuvalt ei loeta vähese tähtsusega abi kõigile aluslepingu artikli 107 lõikes 1

sätestatud kriteeriumidele vastavaks ning seetõttu ei kohaldata selle suhtes ka

teatamismenetlust.

(2) Komisjon on mitmes otsuses selgitanud aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud

abi mõistet. Samuti on komisjon esitanud oma tegevuspõhimõtted vähese tähtsusega

abi ülemmäära kohta, millest väiksema abi puhul aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ei

kohaldata. Komisjon esitas need põhimõtted esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja

käsitlevas teatises,3 seejärel aga komisjoni määrustes (EÜ) nr 69/2001,4 (EÜ)

1 ELT L 248, 24.9.2015, lk 1. 2 Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1). 3 Komisjoni teatis vähese tähtsusega riigiabi kohta (EÜT C 68, 6.3.1996, lk. 9).

nr 1998/20065 ja (EL) nr 1407/20136. Määruse (EL) nr 1407/2013 kohaldamisel

saadud kogemuste põhjal on asjakohane mõned kõnealuses määruses sätestatud

tingimused läbi vaadata.

(3) On asjakohane suurendada liikmesriigilt ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava

vähese tähtsusega abi ülemmäära 275 000 euroni. Ülemmäära arvutamisel võetakse

arvesse määruse (EL) nr 1407/2013 jõustumise järgset inflatsiooni ja selle hinnangulist

muutumist käesoleva määruse kehtivusajal. Ülemmäär on vajalik selleks, et ühtki

käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saaks lugeda

liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või

moonutada ähvardavaks.

(4) Aluslepingu konkurentsieeskirjade kohaselt on ettevõtja igasugune

majandustegevusega tegelev füüsilisest või juriidilisest isikust üksus, olenemata tema

õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist7. Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, et

„äriühingus kontrollosalust omavat üksust“, kes „tegelikult ka seda äriühingut

kontrollib, sekkudes otseselt või kaudselt selle juhtimisse“, tuleb lugeda kontrollitava

ettevõtja majandustegevuses osalevaks. Seega tuleb üksust ennast pidada ettevõtjaks

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses8. Euroopa Liidu Kohus on

otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi

tuleks käsitada ühe ettevõtjana9. Õiguskindluse huvides ja halduskoormuse

vähendamiseks tuleks käesolevas määruses esitada selge ja ammendav loetelu

kriteeriumidest, mille alusel määrata kindlaks, millal käsitatakse kahte või enamat ühe

liikmesriigi ettevõtet ühe ettevõtjana. Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ10 ja

komisjoni määruse (EL) nr 651/201411 I lisas väikeste või keskmise suurusega

ettevõtjate määratlemiseks sätestatud kriteeriumide hulgast on komisjon käesoleva

määruse jaoks välja valinud need, mida on juba pikka aega edukalt kasutatud seotud

ettevõtete määratlemiseks. Kõnealuseid kriteeriume tuleks käesoleva määruse

reguleerimisala arvesse võttes kohaldada nii VKEde kui ka suurettevõtjate suhtes ning

need peaksid tagama, et seotud ettevõtete rühma käsitatakse vähese tähtsusega abi

eeskirja kohaldamisel ühe ettevõtjana. Ettevõtjaid, millel ei ole üksteisega muud seost

kui see, et igaüks neist on vahetult seotud sama avalik-õigusliku asutuse või

asutustega, käsitatakse siiski eraldiseisvate ettevõtjatena. Sellega võetakse arvesse

selliste ettevõtete eriolukorda, mida kontrollib sama avalik-õiguslik asutus või

asutused, kuid mis võivad olla sõltumatu otsustusõigusega.

4 Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja

88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30). 5 Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu

artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5). 6 Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1). 7 Euroopa Kohtu 10. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas Ministero dell’Economia e delle Finanze vs. Cassa

di Risparmio di Firenze jt, C-222/04, ECLI:EU:C:2006:8. 8 Sealsamas, põhjendused 112 ja 113. 9 Euroopa Kohtu 13. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas Madalmaad vs. komisjon, C-382/99,

ECLI:EU:C:2002:363. 10 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). 11 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(5) Võtmaks arvesse keskmiste autokaubaveo sektoris tegutsevate ettevõtjate väiksust ja

inflatsiooni, mis on toimunud pärast määruse (EL) nr 1407/2013 jõustumist, samuti

selle hinnangulist muutumist käesoleva määruse kehtivusajal, on asjakohane

suurendada tasulise autoveoga tegelevate ettevõtjate suhtes kohaldatavat ülemmäära

137 500 euroni. Transporditeenusena ei tuleks käsitada integreeritud teenuse

osutamist, nagu kolimisteenused, posti- või kulleriteenused või jäätmete kogumine ja

käitlemine, millest transport moodustab vaid ühe osa.

(6) Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmatootmise

sektorites kehtivaid erieeskirju ning ohtu, et isegi käesolevas määruses sätestatud

ülemmäärast väiksemad summad võivad vastata aluslepingu artikli 107 lõikes 1

sätestatud kriteeriumidele, ei tohiks nimetatud valdkondade suhtes käesolevat määrust

kohaldada.

(7) Võttes arvesse sarnasusi põllumajandustoodete ja mittepõllumajanduslike toodete

töötlemise ja turustamise vahel, tuleks käesolevat määrust kohaldada

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad

tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ei peeta töötlemiseks ega turustamiseks toote

esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist,

lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või

töötlejale.

(8) Euroopa Kohus on otsustanud, et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega

kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, siis ei tohiks

liikmesriigid võtta meetmeid, mis võivad seda korraldust kahjustada või millega

võidakse luua sellest erandeid12. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada

sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud

toodete hinna või koguse alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise abi suhtes,

mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega.

(9) Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada ekspordiabi suhtes ega abi suhtes, mille

tingimuseks on kodumaiste kaupade või teenuste kasutamine importtoodete asemel.

Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu

loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Euroopa Liidu

Kohus on otsustanud, et määrus 1998/2006 „ei välista igasugust abi, mis võib eksporti

mõjutada, vaid üksnes abi, mille otsene eesmärk on selle vormist sõltumata toetada

müügitegevust teises liikmesriigis“13. Abi, millest kaetakse messidel osalemise kulud

või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas

riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei

kujuta endast üldjuhul ekspordiabi.

(10) Käesoleva määruse kohaldamisel arvesse võetavat kolmeaastast ajavahemikku tuleks

hinnata jooksvalt. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb iga kord arvesse võtta

jooksval eelarveaastal ja kahel eelneval eelarveaastal antud vähese tähtsusega abi

kogusummat.

(11) Kui ettevõtja tegutseb nii käesoleva määruse reguleerimisalast välja jäävates sektorites

kui ka muudes sektorites või tegevusvaldkondades, tuleks käesolevat määrust

12 Euroopa Kohtu 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas Prantsusmaa vs. komisjon, C-456/00,

ECLI:EU:C:2002:753, punkt 31. 13 Euroopa Kohtu 28. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas ZPT AD vs. Narodno sabranie na Republika

Bulgaria jt, C-518/16, ECLI:EU:C:2018:126, punkt 55.

kohaldada selliste muude sektorite või tegevusvaldkondade suhtes tingimusel, et

liikmesriik tagab, et vähese tähtsusega abi ei anta reguleerimisalast välja jäävasse

valdkonda kuuluva tegevuse jaoks (võttes selleks asjakohaseid meetmeid, nagu

tegevuste eraldi käsitlemine või raamatupidamisarvestuste eristamine). Sama

põhimõtet tuleks kohaldada ka siis, kui ettevõtja tegutseb sektorites, mille suhtes

kohaldatakse madalamaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Kui ei ole võimalik

tagada, et madalamate vähese tähtsusega abi ülemmääradega sektorite tegevuste jaoks

antakse vähese tähtsusega abi üksnes nimetatud madalamate ülemmääradeni, tuleks

ettevõtja kõikide tegevuste suhtes kohaldada kõige madalamat ülemmäära.

(12) Käesoleva määrusega tuleks ette näha eeskirjad, millega välditakse asjakohastes

määrustes või komisjoni otsustes esitatud abi ülemmääradest möödahiilimist. Ühtlasi

tuleks määruses sätestada selged ja hõlpsasti kohaldatavad kumuleerimiseeskirjad.

(13) Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et meedet ei käsitata riigiabina

aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses muudel kui käesolevas määruses sätestatud

põhjustel, näiteks juhul, kui meede vastab turumajanduse tingimustes tegutseva

ettevõtja põhimõttele või ei hõlma riigi vahendite ülekandmist. Liidu rahalised

vahendid, mida haldab keskselt komisjon ja mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse

kontrolli all, ei kujuta endast riigiabi. Abi ülemmäära täitumise hindamisel ei tohiks

neid arvesse võtta.

(14) Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat

määrust kohaldada ainult sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mille

brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskihindamist

tegemata (edaspidi „läbipaistev abi“). Sellise täpse arvutuse saab teha näiteks toetuste,

intressitoetuste, ülempiiriga maksusoodustuste ja muude sellise ülempiiriga vahendite

kohta, tagades sellega asjaomase ülemmäära piiresse jäämise. Ülempiiri sätestamine

tähendab, et kuni täpse abisumma selgumiseni peab liikmesriik eeldama abisumma

võrdumist ülempiiriga, et saaks tagada eri abimeetmete kogusumma jäämise

käesolevas määruses sätestatud ülemmäära piiresse ja kohaldada

kumuleerimiseeskirju.

(15) Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õige

kohaldamise huvides peaksid kõik liikmesriigid kasutama ühesugust arvutusmeetodit.

Arvutuse hõlbustamiseks tuleks abisummad, mida ei anta rahas, arvestada ümber

brutotoetusekvivalendiks. Läbipaistva abi brutotoetusekvivalendi arvutamiseks on vaja

kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid, välja arvatud juhul, kui

tegemist on toetusena või mitmes osas makstava abiga. Riigiabi eeskirjade ühtse,

läbipaistva ja hõlpsa kohaldamise huvides tuleks käesoleva määruse tähenduses

turumääradena käsitada viitemäärasid, mis on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja

diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta14.

(16) Laenuna antavat abi, sealhulgas laenu kujul riskifinantseerimismeetmena antavat

vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui

brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud

turuintressimääradele. Lühiajaliste väikelaenude käsitlemise lihtsustamiseks tuleks

käesoleva määrusega ette näha selged eeskirjad, mida on lihtne kohaldada ja milles

võetakse arvesse nii laenu suurust kui ka kestust. Laene, mille tagatis katab vähemalt

14 Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta, ELT C 14,

19.1.2008, lk 6.

50 % laenust ja mis ei ületa 1 375 000 eurot viieks aastaks või 687 500 eurot kümneks

aastaks, saab käsitada laenuna, mille brutotoetusekvivalent võrdub vähese tähtsusega

abi ülemmääraga. Selline hinnang põhineb komisjoni kogemustel ja võtab arvesse

pärast komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 jõustumist toimunud inflatsiooni ja selle

tõenäolisi muutusi käesoleva määruse kehtivusajal. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes

võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline

kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit selliste ettevõtete suhtes kohaldama.

(17) Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul,

kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi, mida

antakse vastavalt riskifinantseerimissuunistele riskifinantseerimismeetmena

omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu vormis,15 võib pidada läbipaistvaks

vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase meetme raames antava kapitali

summa ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära.

(18) Tagatistena, sealhulgas tagatiste kujul riskifinantseerimismeetmena antavat vähese

tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi

arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour preemiad, mis on sätestatud vastavat

tüüpi ettevõtjaid käsitlevas komisjoni teatises16. Selliste lühiajaliste tagatiste

käsitlemise lihtsustamiseks, millega tagatakse kuni 80 % suhteliselt väikesest laenust,

tuleks käesoleva määrusega ette näha selge eeskiri, mida on lihtne kohaldada ja milles

võetakse arvesse nii tagatise aluseks oleva laenu suurust kui ka tagatise kestust.

Nimetatud eeskirja ei tuleks kohaldada juhul, kui tegemist on sellise tehingu

tagamisega, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Kui: i) tagatis ei

moodusta tagatud laenust üle 80 %; ii) tagatud summa ei ületa 2 062 500 eurot; ning

iii) tagatise kestus ei ületa viit aastat, tuleks seda lugeda tagatiseks, mille

brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära. Sama kehtib, kui:

i) tagatis ei moodusta tagatud laenust üle 80 %, ii) tagatud summa ei ületa

1 031 250 eurot; ning iii) tagatise kehtivus ei ületa kümmet aastat. Peale selle võivad

liikmesriigid kasutada tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamiseks metoodikat,

millest on komisjonile teatatud mõne muu sel ajal riigiabi valdkonnas kehtinud

komisjoni määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt komisjoni

teatisele garantiidena antava riigiabi kohta17 või mõne seda asendava teatisega,

tingimusel et heaks kiidetud metoodikas käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja

nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Kuivõrd

ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on

brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit selliste

ettevõtete suhtes kohaldama.

(19) Kui vähese tähtsusega abi kava rakendatakse finantsvahendajate kaudu, tuleks tagada,

et finantsvahendajad riigiabi ei saa. Selleks saab näiteks nõuda riigigarantii saanud

finantsvahendajatelt, et nad maksaksid turutingimustele vastavaid kindlustusmakseid

või annaksid mis tahes eelised täielikult üle abi lõppsaajatele, ja järgida vahendajate

tasandil täpselt vähese tähtsusega abi ülemmäära ning muid käesoleva määruse

tingimusi.

15 Komisjoni teatis „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“

(ELT C 508, 16.12.2021, lk 1). 16 Näiteks komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava

riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10). 17 Sealsamas.

(20) Liikmesriigi esitatud teate alusel peaks komisjon uurima, kas meetme puhul, mis ei ole

toetus, laen, tagatis, kapitalisüst ega omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu

vormis riskifinantseerimismeede, jääb brutotoetusekvivalent vähese tähtsusega abi

ülemmäära piiresse, ning kas abimeetme suhtes võib seega kohaldada käesolevat

määrust.

(21) Komisjoni ülesanne on tagada riigiabi eeskirjade järgimine Euroopa Liidu lepingu

artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt. Liikmesriigid peaksid

selle ülesande täitmisele kaasa aitama, luues mehhanismi, millega tagatakse, et vähese

tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi

kogusumma ei ületaks üldist lubatud ülemmäära. Liikmesriikidel peaks olema antud

abi suhtes järelevalvekohustus, et tagada asjakohastest ülemmääradest ja

kumuleerimiseeskirjadest kinnipidamine. Järelevalvekohustuse täitmiseks peaksid

liikmesriigid liidu või liikmesriigi tasandi registris esitama antud vähese tähtsusega abi

kohta igakülgset teavet ning kontrollima, et uus abi ei ületaks asjaomast ülemmäära.

(22) Pidades silmas komisjoni kogemust ja eelkõige seda, kui tihti on üldiselt vaja olnud

riigiabi põhimõtteid läbi vaadata, tuleks piirata käesoleva määruse kohaldamisaega.

Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, antakse

liikmesriikidele käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abiga seoses kuus

kuud kohanemisaega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes majandusvaldkonna ettevõtjatele antava

abi suhtes, välja arvatud:

(a) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad määruse (EL) nr 1379/201318

reguleerimisalasse kuuluvas kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas;

(b) abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete

esmatootmisega;

(c) abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris:

1) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste

ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel,

2) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi

esmatootjatele;

(d) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse

riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud

eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude

eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006

ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354,

28.12.2013, lk 1).

(e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine

importkaupade ja -teenuste asemel.

2. Kui ettevõtja tegutseb nii lõike 1 punktis a, b või c nimetatud sektoris kui ka muus

käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas sektoris või tegevusvaldkonnas,

kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende muude sektorite või tegevuste jaoks

antava abi suhtes, tingimusel et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu

tegevuste eraldi käsitlemine või raamatupidamisarvestuste eristamine, et käesoleva

määruse reguleerimisalast välja jäävates valdkondades toimuva tegevuse jaoks

käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi ei anta.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „põllumajandustooted“ – aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud

määruses (EÜ) nr 1379/2013 nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustooted;

(b) „põllumajandustoodete töötlemine“ – põllumajandustoodete töötlemine, mille

saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud selline

põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse

saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;

(c) „põllumajandustoodete turustamine“ – toodete omamine või väljapanek müügi

eesmärgil, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muul viisil turule

laskmine, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele

ja mis tahes tegevus, millega toodet selliseks esmamüügiks ette valmistatakse;

esmatootjalt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena juhul, kui see

leiab aset selleks ettenähtud eraldi ruumides.

2. „Üks ettevõtja” hõlmab käesoleva määruse tähenduses kõiki ettevõtteid, mille vahel

on vähemalt üks järgmistest suhetest:

(a) ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamus;

(b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise

ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

(c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt

teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

(d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt

kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte

aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes

ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

1. Kui abimeede vastab käesoleva määruse tingimustele, ei loeta seda kõikidele

aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavaks ja seetõttu

vabastatakse see aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi

mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 275 000 eurot.

Liikmesriigi poolt ühele tasulise autokaubaveoga tegelevale ettevõtjale antava vähese

tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku

jooksul ületada 137 500 eurot. Kui ettevõtja tegeleb nii tasulise autokaubaveo kui ka

muu tegevusega, mille suhtes kohaldatakse 275 000 euro suurust ülemmäära,

kohaldatakse nimetatud ettevõtja suhtes 275 000 euro suurust ülemmäära tingimusel,

et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või

raamatupidamisarvestuste eristamine, et autokaubavedudeks antav abi ei ületa

137 500 eurot ning et vähese tähtsusega abi ei kasutata autokaubavedudeks

ettenähtud veokite soetamiseks.

3. Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtja omandab

kohaldatavate siseriiklike õigusaktide alusel seadusliku õiguse seda abi saada,

sõltumata vähese tähtsusega abi ettevõtjale väljamaksmise kuupäevast.

4. Lõikes 2 sätestatud ülemmäärad kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja

eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud

liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks

nende eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.

5. Lõikes 2 sätestatud ülemmäärade arvutamiseks väljendatakse abi rahalise toetusena.

Kõik kasutatud arvud on väljendatud brutosummadena, millest ei ole maha arvatud

makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, loetakse abi

suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtuseni.

Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat

diskontomäära.

6. Kui uue vähese tähtsusega abi andmine tooks kaasa lõikes 2 sätestatud ülemmäära

ületamise, ei kohaldata käesolevat määrust uue abi ühegi osa suhtes.

7. Ühinemiste ja ülevõtmiste puhul võetakse otsustamisel, kas uuele või omandavale

ettevõtjale antav uus vähese tähtsusega abi ületab ülemmäära, arvesse kõigile

ühinevatele ettevõtjatele eelnevalt antud vähese tähtsusega abi kogusummat. Enne

ühinemist või ülevõtmist õiguspäraselt antud vähese tähtsusega abi jääb

õiguspäraseks.

8. Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldi ettevõtjaks, omistatakse enne

jagunemist antud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st

põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevuse, mille jaoks vähese tähtsusega abi

kasutati. Kui selline jaotamine ei ole võimalik, siis jagatakse vähese tähtsusega abi

proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel

jagunemise tegelikul kuupäeval.

Artikkel 4

Brutotoetusekvivalendi arvutamine

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille

brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada ilma

riskihindamist tegemata (edaspidi „läbipaistev abi“).

2. Toetuse või intressitoetusena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega

abina.

3. Laenuna antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina juhul, kui

(a) abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat

maksejõuetusmenetlust ning ta ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku

õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse

kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul peab abisaaja

seisund olema võrreldav vähemalt krediidireitinguga B-; ning

(b) laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa

on kas 1 375 000 eurot (või autokaubaveoga tegelevate ettevõtjate puhul

687 500 eurot) viieks aastaks või 687 500 eurot (või autokaubaveoga

tegelevate ettevõtjate puhul 343 750 eurot) kümneks aastaks; kui laen on

nimetatud summast väiksem või antakse vähem kui vastavalt viie või kümne

aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse selle brutotoetusekvivalent vastava

protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast asjaomasest

ülemmäärast; või

(c) brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud

viitemäärale.

4. Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul,

kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast.

5. Abi, mida antakse omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute vormis

riskifinantseerimismeetmena, loetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid

juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära.

6. Tagatisena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui

(a) abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat

maksejõuetusmenetlust ning ta ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku

õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse

kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul peab abisaaja

seisund olema võrreldav vähemalt krediidireitinguga B-; ning

(b) tagatis ei ületa 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas

2 062 500 eurot (või autokaubaveoga tegelevate ettevõtjate puhul

1 031 250 eurot) ja tagatise kestus viis aastat või on tagatud summa

1 031 250 eurot (või autokaubaveoga tegelevate ettevõtjate puhul

515 625 eurot) ja tagatise kestus kümme aastat; kui tagatud summa on

nimetatud summadest väiksem või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või

kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise

brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud

kohaldatavast ülemmäärast; või

(c) brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour

preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või

(d) enne rakendamist

1) on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile

teatatud mõne muu sel ajal riigiabi valdkonnas kehtinud komisjoni

määruse alusel ja komisjon on selle heaks kiitnud kooskõlas komisjoni

teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava

teatisega, ja

2) kõnealuses metoodikas käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja

nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

7. Muude vahenditena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina

tingimusel, et nimetatud vahendiga nähakse ette piirmäär, mis tagab, et asjaomast

ülemmäära ei ületata.

Artikkel 5

Kumuleerimine

1. Käesoleva määruse kohaselt antavat vähese tähtsusega abi võib kumuleerida

komisjoni määruse (EL) nr 360/201219 kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni

kõnealuses määruses sätestatud ülemmäärani. Käesoleva määruse alusel antavat

vähese tähtsusega abi võib kumuleerida muude vähese tähtsusega abi käsitlevate

määruste alusel antud vähese tähtsusega abiga kuni käesoleva määruse artikli 3

lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani.

2. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade

riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise kumuleerimise

tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase ülemmäära või abisumma, mis on iga

juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandi määruse või komisjoni

otsusega. Sellist vähese tähtsusega abi, mida ei anta kindlate abikõlblike kulude

katteks või mis ei tulene sellistest kuludest, võib kumuleerida muu riigiabiga, mida

antakse grupierandi määruse või komisjoni otsuse alusel.

Artikkel 6

Järelevalve

1. Kui liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega

abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult abi kavandatava summa, mis on väljendatud

brutotoetusekvivalendina, ja asjaolu, et abi on vähese tähtsusega, viidates otse

käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja Euroopa Liidu Teatajas

avaldamise viite. Kui vähese tähtsusega abi antakse käesoleva määruse kohaselt

abikava alusel eri ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele

ettevõtjatele eri suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik

teatamiskohustuse täitmiseks teatada ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis

vastab asjaomase abikava raames antava abi maksimumsummale. Sellistel juhtudel

kasutatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast kinnipidamise kontrollimiseks

kõnealust kindlaksmääratud summat. Enne abi andmist küsib liikmesriik asjaomaselt

ettevõtjalt kirjaliku või elektroonilise kinnituse mis tahes muu vähese tähtsusega abi

kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi

käsitlevaid määrusi ning mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe

eelneva eelarveaasta jooksul.

19 Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8).

2. Liikmesriigid tagavad, et kättesaadavaks tehakse vähese tähtsusega abi keskregister,

mis sisaldab igakülgset teavet asjaomase liikmesriigi ametiasutuste antud vähese

tähtsusega abi kohta. Vähese tähtsusega abi keskregister luuakse kuue kuu jooksul

pärast käesoleva määruse jõustumist. Vähese tähtsusega abi keskregister tuleb luua

viisil, mis tagab teabele hõlpsa juurdepääsu. Teave tuleb avaldada omandiõiguseta

(näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab andmeid otsida,

neist väljavõtteid teha, neid alla laadida ja hõlpsalt internetis avaldada. Vähese

tähtsusega abi keskregistrile peab olema juurdepääs veebisaidi kaudu ilma igasuguste

selliste piiranguteta nagu kasutajate eelnev registreerimine või mis tahes muud

piirangud. Teise võimalusena võivad liikmesriigid igakülgset teavet kogu vähese

tähtsusega abi kohta, mida asjaomase liikmesriigi ametiasutused on andnud, esitada

liidu tasandi registri kaudu. Lõiget 1 ei kohaldata alates hetkest, mil keskregistri

andmed hõlmavad kolme majandusaasta pikkust perioodi.

3. Liikmesriik annab ettevõtjale käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi uuesti

üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud

vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ning et

kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

4. Liikmesriigid avaldavad liidu või riigi tasandi vähese tähtsusega abi keskregistris

järgmise teabe: abisaaja andmed20, abisumma, abi andmise kuupäev, abi andev

asutus, abi andmise vahend ja asjaomane sektor Euroopa Liidu majanduse

tegevusalade statistilise klassifikaatori („NACE klassifikaator“) alusel21.

5. Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kõik käesoleva määruse kohaldamist

käsitlevad andmed. Registreeritavad andmed sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik

käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi

käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul alates abi andmise päevast.

Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul

alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi.

6. Komisjoni kirjaliku taotluse korral esitab asjaomane liikmesriik 20 tööpäeva või

taotluses kehtestatud pikema tähtaja jooksul komisjonile kogu teabe, mida komisjon

peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, ja

eelkõige ettevõtjale käesoleva määruse või mõne muu vähese tähtsusega abi määruse

alusel antud vähese tähtsusega abi kogusumma.

Artikkel 7

Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi

vastab käesoleva määruse tingimustele. Abi, mis nendele tingimustele ei vasta,

hindab komisjon vastavate raamdokumentide, suuniste, juhiste ning teatiste alusel.

20 Abisaaja andmed sisaldavad abisaaja nime ja tunnust (registreerimisnumber ja tunnuse liik). 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse

majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust

(EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393,

30.12.2006, lk 1).

2. Vähese tähtsusega üksikabi, mida anti 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023

ja mis vastab määruse (EL) nr 1407/2013 tingimustele, ei loeta aluslepingu

artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti

aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

3. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes jätkatakse selle kohaldamist käesoleva

määruse tingimustele vastavate vähese tähtsusega abi kavade suhtes veel kuus kuud.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamisaeg

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2030.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Komisjoni nimel

president

Explanatory note accompanying the proposal for the revision of the Regulation on de

minimis aid

The draft de minimis Regulation will replace the de minimis Regulation 1407/20131 which is

set to expire on on 31 December 2023. It is based on the results of a comprehensive State aid

policy evaluation, the Fitness Check2. A Call for Evidence3 was launched with a feedback

period from 27 June 2022 to 25 July 2022. The Call for Evidence resulted in 132 submissions,

mainly from companies and business associations (about half of the submissions) and public

authorities (about 27% of the submissions).

Public funding that fulfils the conditions of State aid as defined in Article 107(1) of the

Treaty on the Functioning of the European Union must normally be notified to the

Commission and approved before it is put into effect. The principles underlying EU State aid

rules serve to ensure that public spending does not cause unfair competition for companies

operating within the EU's internal market. However, Member States are not obliged to notify

to the Commission if the aid in question falls under the de minimis Regulation.

The de minimis Regulation exempts small amounts of aid from State aid control as they are

deemed to have no impact on competition and trade in the EU internal market.

The draft Regulation proposes the following changes compared to the current Regulation:

(i) a proposed ceiling of EUR 275 000 as the amount of de minimis aid that a single

undertaking may receive per Member State over any period of three years. This

increase of the ceiling aims to take into account the inflation (for the period 2014-

2030, since the last increase of the ceiling was in 2006 and took in consideration the

period until 2013). The ceiling for aid comprised in loans, aid comprised in

guarantees and aids for undertakings performing road freight transport is also adapted.

(ii) strengthening the transparency requirements by introducing a mandatory public

register at national or EU level where Member States provide complete information

on de minimis aid granted by any authority.

Next steps

Following the public consultation and the consultations of the Advisory Committee, the

Commission may revise the draft Regulation, taking into account the feedbacks received

from stakeholders and the Member States.

1 Commission Regulation (EU) No 1407/2013 of 18 December 2013 on the application of Articles 107 and

108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid, OJ L 352, 24.12.2013, p. 1. 2 Published on 30 October 2020, see: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-

say/initiatives/2044-Fitness-check-of-2012-State-aid-modernisation-package-railways-guidelines-and-

short-term-export-credit-insurance 3 See https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13458-State-aid-exemptions-

for-small-amounts-of-aid-de-minimis-aid-update-_en

Seletuskiri, mis on lisatud ettepanekule vaadata läbi vähese tähtsusega abi käsitlev

määrus

Vähese tähtsusega abi käsitleva määruse eelnõu asendab vähese tähtsusega abi käsitleva

määruse nr 1407/2013,1 mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2023. See põhineb

toimivuskontrolli2 tulemustel. Toimivuskontroll on terviklik riigiabipoliitika hindamine.

Algatati tagasisidekorje,3 millele sai esitada vastuseid 27. juunist kuni 25. juulini 2022.

Tagasisidekorjele esitati 132 vastust, peamiselt äriühingutelt ja ettevõtjate ühendustelt

(ligikaudu pooled vastustest) ning avaliku sektori asutustelt (ligikaudu 27 % vastustest).

Riiklikest vahenditest rahastamisest, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

lõikes 1 määratletud riigiabi tingimustele, tuleb üldjuhul komisjonile teatada ja see tuleb enne

kasutusele võtmist heaks kiita. ELi riigiabi eeskirjade aluseks olevate põhimõtete eesmärk on

tagada, et avaliku sektori kulutused ei tekitaks ELi siseturul tegutsevate ettevõtjate vahel

ebaausat konkurentsi. Liikmesriikidel ei ole siiski kohustust teavitada komisjoni juhul, kui

kõnealuse abi suhtes kohaldatakse vähese tähtsusega abi käsitlevat määrust.

Vähese tähtsusega abi käsitleva määruste kohaselt ei kohaldata väikeste abisummade suhtes

riigiabi kontrolli, kuna need ilmselt ei mõjuta konkurentsi ega kaubandust ELi siseturul.

Määruse eelnõus tehakse ettepanek teha kehtiva määrusega võrreldes järgmised muudatused:

i) tehakse ettepanek kehtestada ülemmäär 275 000 eurot vähese tähtsusega abile, mida

üks ettevõtja võib liikmesriigilt kolme aasta jooksul saada. Ülemmäära suurendamise

eesmärk on võtta arvesse inflatsiooni (ajavahemikus 2014–2030, kuna ülemmäära

suurendati viimati 2006. aastal ja selle käigus võeti arvesse ajavahemikku kuni

2013. aastani). Samuti kohandatakse laenudena antava abi, tagatisena antava abi ja

kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele antava abi ülemmäära;

ii) karmistatakse läbipaistvusnõudeid ja võetakse riiklikul või ELi tasandil kasutusele

kohustuslik avalik register, milles liimesriigid esitavad täieliku teabe mis tahes

asutuse antud vähese tähtsusega abi kohta.

Järgmised sammud

Komisjon võib pärast avalikku konsultatsiooni ja konsulteerimist nõuandekomiteega muuta

määruse eelnõu, võttes arvesse sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt saadud tagasisidet.

1 Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1). 2 Avaldatud 30. oktoobril 2020, vt: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-

say/initiatives/2044-2012-aasta-riigiabi-eeskirjade-ajakohastamise-pakett-raudteede-suunised-ja-

luhiajaline-ekspordikrediidikindlustus-toimivuskontroll_et 3 Vt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13458-Riigiabi-erandid-

vaikeste-abisummade-vahese-tahtsusega-abi-puhul-ajakohastus-_et