Hiiumaa Tiharu küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste detailplaneeringu kooskõlastuse taotlus

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Transpordiamet

[email protected] 27.06.2024 nr 8-3/43-4

Kooskõlastuse taotlus detailplaneeringule

(Tiharu küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja)

Hiiumaa Vallavalitsuse 15.03.2024 korraldusega nr 140 algatati Tiharu külas Rannamänni,

Valgehirve ja Männivälja maaüksuste (katastritunnused 39201:001:2390, 39201:001:0054,

39201:001:0056) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksustele

ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks (üks üksikelamu ja kolm

kõrvalhoonet ühel maaüksusel), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,

arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. Planeeringualale ulatub 12138 Märjakaasiku-

Kiduspe-Kõpu maantee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 23-30 ”Tiharu külas Rannamänni,

Valgehirve ja Männivälja maaüksuste detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva

jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige

2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Tiharu külas Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste detailplaneering.

Maiken Lukas

[email protected]

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

PLANEERITUD MAA-ALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

VAREM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

VAREM PLANEERITUD ALAJAAM

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE VÄÄRTUSLIK KÜLAMILJÖÖ PIIR ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RANNALA PILOOTPROJEKTI PIIR

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSPEKTIIVNE TOLMUVABA TEE 10 KV ELEKTRIÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu koondkaarti M 1:20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kiduspe küla (II klass) väärtuslik ul maastikul.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAAM-22

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE SIHTKAITSEVÖÖND

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

26.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TÖÖ NR. 23 - 30

KULTUURIMÄLESTIS

PERSPEKTIIVNE OPTILINE SIDEKAABEL

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMETS

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSPEKTIIVNE TEE

KÜLLI OLONEN-GOMEZ,

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI,

MARI SCHOCKAERT, JOOSEP KÕLJALG

AASTAPÕLLU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 13 - 54

Tiharu küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

KADAKU KINNISTU DETAILPLANEERING

Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 04 - 31

Kiduspe küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

LAASINIIDI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP OÜ poolt 23. november 2020. a. koostatud "Männivälja kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_105. - Hadwest OÜ poolt 22. juuli 2022. a. koostatud "Rannamänni ja Valgehirve kü-te topo-geodeetiline uuring" topo-geodeetiline uuring asendiplaan M 1 : 500, töö nr. T-22-350. - Hadwest OÜ poolt 15. märts 2023. a. koostatud "Valgehirve ja Rannamänni kü-te elektrivarustus" teostusjoonis M 1 : 500, töö nr. T-23-115. 3. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Planeeringuala asub osaliselt Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kiduspe küla (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

KÜLLI OLONEN-GOMEZ,

26.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 30

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI,

MARI SCHOCKAERT, JOOSEP KÕLJALG

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PEALÜLITIGA LIITUMISKILP

HIIU MAAKONNAPLANEERING 2030+ JÄRGSE ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI PIIR

SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS

0,4 KV KAABELLIIN

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HOONE

PINNASTEE

KRAAV TRUUP

METS

OKASPUU (KUUSK)

ROOSTIK

MÄRGALA

KADAKAS, PÕÕSAS

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

KIVI

VALL, NÕLV

KIVIKÜLV, KIVIHUNNIK

MÕÕDISTAMISVÕRGU GEODEETILINE MÄRK

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

MUSTKATTEGA TEE

HARVIK

PÕÕSASTIK, VÕSA

ROHUMAA

HIIU MAAKONNAPLANEERING 2030+ JÄRGSE VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU PIIR

VÕRKAED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:2

tugipeenar

5%

te e

te lg

1:2 5% 2.5%

3,0 - 3,50,5

sõidutee

0,5

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

tugipeenar

PLANEERITUD

0,5

R= 10

m

p3 SA

p3 SA

R=1 0m

1

2

2 2

70.86

32.79

46.19

13 .11

36.73

R=10m

1

2

2

2

25.91

85.03

59.2 3

124.98

R=10m

1

2

2

2

p3 SA

60.2 9

19 1.

90

16.05

145.56

NÄHTA VUSK

OLM NURK 3

m x 1

20 m

NÄHTAVUSKOLMNURK 10 m x 100 m

AASTAPÕLLU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 13 - 54

Tiharu küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

KADAKU KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 04 - 31

Kiduspe küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

NÄHTAVUSKOLMNURK 3 m x 120 m

NÄHTAVUSKOLMNURK 5 m x 1

20 m

LAASINIIDI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 12 - 24

Kiduspe küla, Kõrgessaare vald, Hiiumaa

30.00

TVKMin. 3 0 m

³

12138

LK

LK

21.08

30.00

10.00

10.00

10.00

10 .00

20 .00

20 0.

00

30.00

10.00

10.00

30.00

10.00

10.00

10.0010.00

5 .00

5.00

5.00

m aa- pealne

m aa- alune kokku sh.

1. korruse l norm a- tiivne

kavan- datud

1 11149 500 150 4 EP / 100 Üksike lam ul 2 / -1 Üksike lam u 1.070 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m ; 8,0 (14,0), põhim ahul - Planeeritud om apuhasti ja im bväljak, kuja vastavalt 5 m ja 10 m; abihoone l 35°-45°, - Planeeritud krundi m aaküttetorustik; 6,0 (12,0) vii lkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabe lli in, koridor laiusega 2 m , servituut l i ini valdaja kasuks;

Kõrvalpinnal - Kallasrada, laius 10 m lam ekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; lubatud - Ranna veekaitsevöönd, ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist on Läänem ere l 20 m ; 20°-45°, - Ranna ehituskee luvöönd, üldplaneeringu järgne laius Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 150 m ;

pult- või - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänem ere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist; vii lkatus. - Riigim aantee kaitsevöönd, laius m õlem al pool äärm ise sõiduraja välim isest servast 30 m ;

Abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadm ise vajadus Paavli m aaüksuse kasuks; 20°-45°, - Hiiu m aakonnaplaneering 2030+ järgne rohe lise võrgustiku koridor;

pult- või - Hiiu m aakonnaplaneering 2030+ järgne Kiduspe küla (II klass) väärtuslik m aastik. vii lkatus.

2 13264 500 150 4 EP / 100 Üksike lam ul 2 / -1 Üksike lam u 1.070 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m ; 8,0 (14,9), põhim ahul - Planeeritud om apuhasti ja im bväljak, kuja vastavalt 5 m ja 10 m; abihoone l 35°-45°, - Planeeritud krundi m aaküttetorustik; 6,0 (12,9) vii lkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabe lli in, koridor laiusega 2 m , servituut l i ini valdaja kasuks;

Kõrvalpinnal - Kallasrada, laius 10 m lam ekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; lubatud - Ranna veekaitsevöönd, ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist on Läänem ere l 20 m ; 20°-45°, - Ranna ehituskee luvöönd, üldplaneeringu järgne laius Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 150 m ;

pult- või - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänem ere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist; vii lkatus. - Riigim aantee kaitsevöönd, laius m õlem al pool äärm ise sõiduraja välim isest servast 30 m ;

Abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadm ise vajadus Paavli m aaüksuse kasuks; 20°-45°, - Hiiu m aakonnaplaneering 2030+ järgne rohe lise võrgustiku koridor;

pult- või - Hiiu m aakonnaplaneering 2030+ järgne Kiduspe küla (II klass) väärtuslik m aastik. vii lkatus.

3 14732 500 150 4 EP / 100 Üksike lam ul 2 / -1 Üksike lam u 1.070 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldusala ulatus 10 m ; 8,0 (15,0), põhim ahul - Planeeritud om apuhasti ja im bväljak, kuja vastavalt 5 m ja 10 m; abihoone l 35°-45°, - Planeeritud krundi m aaküttetorustik; 6,0 (13,0) vii lkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabe lli in, koridor laiusega 2 m , servituut l i ini valdaja kasuks;

Kõrvalpinnal - Kallasrada, laius 10 m lam ekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; lubatud - Ranna veekaitsevöönd, ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist on Läänem ere l 20 m ; 20°-45°, - Ranna ehituskee luvöönd, üldplaneeringu järgne laius Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 150 m ;

pult- või - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänem ere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist; vii lkatus. - Riigim aantee kaitsevöönd, laius m õlem al pool äärm ise sõiduraja välim isest servast 30 m ;

Abihoonel - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadm ise vajadus Paavli m aaüksuse kasuks; 20°-45°, - Hiiu m aakonnaplaneering 2030+ järgne rohe lise võrgustiku koridor;

pult- või - Hiiu m aakonnaplaneering 2030+ järgne Kiduspe küla (II klass) väärtuslik m aastik. vii lkatus.

Kokku 39145 1.500 450 12 3.210 1.500 9 9

Rannamänni

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud m aa- pealne/m aa-

alune korruse lisus

Tule - püsivus-

klass

Parkim iskohtade arv

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Olem asolevate kruntide aadressid

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m 2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(m ²)

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutam ise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise - alune pind (m 2)Pos nr.

V algehirve

Männivälja

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud : - Geodeesia AP OÜ poolt 23. november 2020. a. koostatud "Männivälja kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP20_105. - Hadwest OÜ poolt 22. juuli 2022. a. koostatud "Rannamänni ja Valgehirve kü-te topo-geodeetiline uuring" topo-geodeetiline uuring asendiplaan M 1 : 500, töö nr. T-22-350. - Hadwest OÜ poolt 15. märts 2023. a. koostatud "Valgehirve ja Rannamänni kü-te elektrivarustus" teostusjoonis M 1 : 500, töö nr. T-23-115. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Planeeringuala asub osaliselt Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kiduspe küla (II klass) väärtuslik ul maastikul.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

KÜLLI OLONEN-GOMEZ,

26.06.2024. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 30

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 23 - 30

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI,

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

MARI SCHOCKAERT, JOOSEP KÕLJALG

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 5 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER12138

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHTPK

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK3x120m

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV MÕÕTKILBI ASUKOHT LK PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT2

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

HIIU MAAKONNAPLANEERING 2030+ JÄRGSE VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU VÄLISPIIR

VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m)

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius Läänemere rannal on meresaartel 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

KALLASRADA (Laius on laevatatavatel veekogudel 10 m, lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist)

RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus on Läänemere rannal 20 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR HIIU MAAKONNAPLANEERING 2030+ KOHANE

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja kuni 200 m kaugusel)

OLEMASOLEV NAABER-MAAÜKSUSE HOONE

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

Hoonestusala ca 4697 m²

3 "MÄNNIVÄLJA"

4 tk.

100% EP 8,0 m

2 14732 m²

500 m²

3

Hoonestusala ca 2322 m²

3 "RANNAMÄNNI"

4 tk.

100% EP 8,0 m

2 11149 m²

500 m²

1

Hoonestusala ca 3735 m²

3 "VALGEHIRVE"

4 tk.

100% EP 8,0 m

2 13264 m²

500 m²

2

40

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Rannamanni_Valgehirve_Ma nnivalja_DP_digitaalsed_kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut Tärkandmed seotud kihiga DP_juurdep

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

DP_transp_tee Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee

41

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

42

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I M

ÄR KU

S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Männivälja maaüksusele riigimaanteelt lõuna suunal.

FOTO 2: Vaade Männivälja maaüksusele hoonestusala keskpaigast edela suunal.

FOTO 3: Vaade Männivälja, Valgehirve ja Rannamänni maaüksusele mere äärest sisemaa suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Rannamänni maaüksusele hoonestusala edela nurgast põhja suunal.

FOTO 5: Vaade Valgehirve maaüksusele hoonestusala loode servast kagu suunal.

FOTO 6: Vaade Rannamänni ja Valgehirve maaüksustele riigimaanteelt kirde suunal.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 25

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse „Tiharu küla Rannamänni,

Valgehirve ja Männivälja detailplaneeringu

koostamise algatamine“ juurde

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Tiharu külas Rannamänni, Valgehirve ja

Männivälja maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine.

1. Olemasolev olukord

1.1 Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksused asuvad Kõrgessaare valla üldplaneeringu

alal. Vastavalt üldplaneeringule asuvad eelnimetatud maaüksused osaliselt määramata ja osaliselt

elamuehitise reservmaa ning osaliselt ehituskeeluvööndis ja miljööväärtuslikul alal ja

detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega

krundi suuruseks kompaktse hoonestusega alal 1 ha.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Tiharu külas asuvaid Rannamänni

(katastritunnus 39201:001:2390, olemasolev sihtotstarve elamumaa 100% m pindala 11149 m²),

Valgehirve (katastritunnus 39201:001:0054, olemasolev sihtostarve maatulundusmaa 100%,

pindala 13264 m², Männivälja (katastritunnusega 39201:001:0056; olemasolev sihtostarve

maatulundusmaa 100%, pindala 14732 m²) maaüksuseid. Maaüksused on hoonestamata. Maa-ala

on valdavalt kaetud metsamaaga, rannaäärne osa on kaetud rohumaaga.

1.3. Juurdepääsuna kasutatakse riigitee km 4,34 ja olemasolevat ristumiskohta km 4,18.

Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita.

1.4. Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksused ei jää ühegi kaitseala, hoiuala,

püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu

eeldatav mõju Natrura 2000 võrgustiku alale puudub.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul (Kiduspe

küla). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist

väärtust, kus tuleb säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust.

3. Kõrgessaare valla üldplaneering

Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksused asuvad Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003

määrusega nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010

määrusega nr 19 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu

„Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asuvad

Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksused osaliselt määramata ja osaliselt elamuehitise

reservmaa ning väärtusliku miljööga piirkonnas. Planeeringualale ulatub Läänemere ranna

piirangu- ja ehituskeeluvööd. Detailplaneeringuga ei kavandata hoonestust ehituskeeluvööndisse

ning kavandatav on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega.

4. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

5. Detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksustele ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks (ühele maaüksusele 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet), määrata arhitektuursed

tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohad ja vajalikud servituutide alad.

6. Detailplaneeringu menetlus

6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 05.02.2023 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine

Tiharu külas Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksustel.

6.2 Transpordiamet on 07.03.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/3361-2 andnud oma seisukohad tulenevalt

katastriüksusel ulatuvast 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee avaliku tee kaitsevööndist.

7. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

Sama paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad

ja isikud.

PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu

koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga

üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike

menetlustoimingute tegemist.

Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus

keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Maiken Lukas

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse ehitusspetsialist

Hiiumaa Vallavalitsus 15.03.2023

korralduse nr 140

Lisa

Tiharu külas Rannamänni, Valgehirve, Männivälja maaüksuste

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 05.02.2023)

1.2 Hiiu Maakonnaplaneering

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

1.5 Transpordiameti 07.03.2023 kiri nr 7.2-2/23/3361-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja katastriüksuseid (vt. joonis

1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnused: 39201:001:2390; 39201:001:0054; 39201:001:0056

Planeeritavate katastriüksuse suurus: 11149 m2, 13264 m2, 14732 m2

Planeeritavate katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100% ja maatulundusmaad 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

Rannamänni, Valgehirve, Männivälja maaüksuste detailplaneeringuala

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa

üldgeoloogiline kaardistamine), 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee riigimaantee

kaitsevöönd Läänemere ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd.

Maaüksused jäävad alale, mille juhtotstarve Kõrgessaare valla üldplaneeringus on osaliselt

määramata ja osaliselt elamuehitise reservmaa. Maaüksused paiknevad üldplaneeringu järgi

osaliselt väärtusliku miljööga piirkonnas ning detailplaneeringu kohustusega alal. Hoonestusala

planeeritakse riigimaantee ala lähistele, väljapoole teekaitsevööndit ja ehituskeeluvööndit

jälgides piirkonnale omapärast hoonetegruppide paigutust.

Joonis 2 Taotlusele lisatud esialgne detailplaneeringu lahendusskeem

3. Detailplaneeringu eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksustele

ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks (üks üksikelamu ja kolm

kõrvalhoonet ühel maaüksusel), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,

tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse maaüksusutele hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Hoonestusalade piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Maa kasutamise

sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-,

ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja planeerida

hoonestusala väljapoole ehituskeeluvööndit ja teekaitsevööndit, jälgides piirkonnale omast

hoonestuslaadi;

• ühele maaüksusele planeerida üks üksikelamu ja kuni 3 abihoonet

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus 8 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

• hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

• suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.3 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääsuna kasutatakse riigitee km 4,34 ja olemasolevat ristumiskohta km 4,18.

Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita. Parkimine lahendada oma kinnistul ning

riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse

võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,

paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt

ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Rannamänni, Valgehirve ja Männi maaüksustele

lokaalselt. Maaüksused paiknevad keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele vastav väikepuhasti,

imbväljakuga septik või kinnine kogumismahuti.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kõrgessaare Osavalla Valitsus.

Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav

spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

veebruar 2023

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses

planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

märts 2023

Detailplaneeringu koostamine aprill - juuli 2023

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

august-september 2023

Detailplaneeringu vastu võtmine oktoober 2023

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

november-detsember

2023

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

jaanuar 2024

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

veebruar 2024

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa)

tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Rahandusministeerium

-Transpordiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende

kinnistute valdajad:

Aastapõllu 39201:001:0252

Kadaku 39201:001:0320

Lepakopli 39201:001:0251

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti

aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Kõpu tee 8, Kõrgessaare alevik,

Hiiumaa vald).

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Transpordiametiga, Päästeameti ja

tehnovõrkude valdajatega.

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

(pdf ja dwg formaadis) või paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide

konteiner e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Kõpu tee 8,

Kõrgessaare alevik, Hiiumaa vald).

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

ehitusspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 09.02.2023 nr 8-3/43-1

Meie 07.03.2023 nr 7.2-2/23/3361-2

Seisukohtade väljastamine Rannamänni,

Valgehirve ja Männivälja maaüksuste

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Tiharu küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 39201:001:2390, 39201:001:0054 ja

39201:001:0056 edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on kinnistutele üksikelamu ja abihoonete ehitamine. Planeeritav ala

külgneb riigiteega nr 12138 Märjakaasiku–Kiduspe–Kõpu km 4,18-4,41. Riigitee 2021. a

keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 47 autot, kiiruspiirang 70 km/h. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu

koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada kavandatavat ristumiskohta riigitee km 4,34 ja olemasolevat

ristumiskohta km 4,18. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

2 (2)

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Puudutatud isikud ja ametid Meie: 23.03.2023 nr 8-3/99 Detailplaneeringu algatamisest teavitamine Vastavalt Planeerimisseaduse § 128 lõikele 8 teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 15.03.2023 korraldusega nr 40 algatati Kiduspe küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste (katastritunnused 39201:001:2390; 39201:001:0054; 39201:001:0056) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeeringu eesmärk on maaüksustele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. Korralduse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda valla kodulehel ja avalikus dokumendiregistris: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=259458. Palume kirja kätte saamisest teavitada aadressil [email protected]. Juhul, kui soovite antud küsimuses edasisi teavitusi saada mõnel teisel aadressil (eelistatult elektrooniliselt), palume meile vastav soov edastada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Niels-Peter Rattiste Osavalla vanem Maiken Lukas [email protected]

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Niels-Peter Rattiste Hiiumaa Vald Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 23.03.2023 nr 8-3/99 Meie 29.03.2023 nr 7.2-7.4/2004-2

Detailplaneeringu algatamisest

teavitamine (Rannamänni, Valgehirve,

Männivälja)

Austatud Niels-Peter Rattiste

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Hiiumaa Vallavalitsusele algatava detailplaneeringu koostamisel Tiharu külas Rannamänni, Valgehirve ja Männivä lja

maaüksustel.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksustele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (ühele maaüksusele 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohad ja vajalikud servituutide alad.

1. Määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus vastavalt Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetele.

Ettepanek on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 3125-2023-2

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit

Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus

Galina Kiivit +372 4725105 [email protected]

2 • HIIUMAA TEATAJA Aprill 2023

◌ Otsustati tunnustada Hiiu maakonna arengule oluliselt kaasa aidanud pikaajalise sil- mapaistva tegevuse ja isikliku eeskuju eest Hiiumaa teenete- märgiga Heli Lindmäed. Komis- joni ettepanekul anti välja au- nimetus «Hiiumaa valla auko- danik» Erkki-Sven Tüürile au- avaldusena väljapaistvate tee- nete eest Hiiumaa valla heaks.

◌ Otsustati tunnustada Hiiu- maa valla tänukirjaga füüsili- si ja juriidilisi isikuid, kellel on olnud silmapaistvaid teeneid valla arengus: Leelo Sarapuu; KOOS LASTE HEAKS MTÜ; OÜ Kärdla Perearstid doktorid Mee- li Paesüld ning Lia Prigoda; Ly Meldorf; Helle Veanes; Hannes Aasma; Ester Tammis; Alar Ves- ki; Mittetulundusühing Baabad; Harda Roosna; Sirje Heinma.

◌ Otsustati vabastada Elo Saue 12. märtsist 2023. Hiiumaa Spordikooli direktori ametiko- halt. Kinnitada Margus Saar 13. märtsist Hiiumaa Spordikooli direktori ametikohale.

◌ Otsustati nimetada Eve Eller- mäe alates 30. jaanuarist Sõru muuseumi direktori ametiko- hale ajutiselt äraoleva direktori Frank Luki asendajaks kuni vii- mase ametikohale naasmiseni.

◌ Otsustati anda Pühalepa osavalla valitsusele luba korral- dada avatud hankemenetluses riigihange „Palade Spordihoo- ne energiatõhusaks muutmi- ne“. Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 820 000 eurot. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pak- kumus riigihanke alusdoku- mentides toodud hindamisk- riteeriumide alusel.

◌ Vallavalitsus kinnitas proto- kollilise otsusega projekti „Üle- ujutusohu riskide maandami- sega seotud ehituslikud tegevu- sed Kärdlas“ omafinantseerin- gu 15% ulatuses projekti mak- sumusest ja valmisoleku pro- jekti rahastamiseks kavanda- tud ulatuses.

◌ Kärdla osavalla vanem Ai- var Viidik selgitas KIK projekti sisu. Abikõlbulikud tegevused on jõesängi puhastamine, jõe- kaldal asuvate ohtlike ja surnud puude mahavõtmine, truupide ümberehitamine. Kärdla linnas on mitmeid probleemseid koh- ti: Tiigi tn algus, Põllu tn truup, Sadama tn ja laululava piirkond. Projekti toetusmäär on kuni 800 000, omafinantseering 15%, st 169 411 eurot. Olemas on eel- projekt ja küsitud on indikatiiv-

sed hinnapakkumised. Projekti lõpptähtaeg on 30.11.2024.

◌ Protokollilise otsusega otsus- tati elektrihanke raamlepingu alusel lepingut mitte sõlmida.

◌ Otsustati tunnistada lootu- setuks ja kanda 2022. aasta bi- lansist välja nõuded kogusum- mas 2666,48 eurot.

◌ Otsustati kinnitada riikliku huvihariduse ja huvitegevuse toetuse kasutamise kava 2023. aastaks Hiiumaa vallas.

◌ Tehti protokolliline otsustus osaleda partnerina Interreg Est- Lat 2021–2027 programmi pro- jektis „Possibilities for Public Private Partnership in upgra- ding harbours for offshore deve- lopments”. Projekt kestab 2 aas- tat ja omaosalus on 3480 eurot.

◌ Otsustati kehtestada Kärd- la Põhikooli 7. klassi täitumu- se ülemisest piirnormist suu- rem piirnorm.

◌ Otsustati kooskõlastada Hiiumaa vallavalitsuse esin- daja Liisi Mäeumbaia esitami- ne Hiiumaa gümnaasiumi hoo- lekogu liikmeks.

◌ Otsustati moodustada ala- tise komisjonina töökomisjon Hiiumaa Jäätmejaam OÜ põ- hikirjaliste eesmärkide toeta- miseks ja jäätmemajanduse koordineerimiseks. Kinnita- da komisjoni liikmeteks Üllar Laid, komisjoni esimees; Aira Toss; Kadri Aljas; Margit Rüü- telmann; Tiit Reha.

◌ Otsustati moodustada mit- tetulundusliku tegevuse pro- jektitoetuste komisjon koos- seisus komisjoni esimees, Hiiu- maa Vallavalitsuse esindaja Ai- var Viidik; Hiiumaa Vallavalit- suse esindaja Omar Jõpiselg; Hiiumaa Vallavalitsuse esin- daja Tiit Reha; Hiiumaa Valla- volikogu kultuuri- ja spordiko- misjoni esindaja Tuuli Tamm- la; Sihtasutuse Hiiumaa Aren- duskeskus esindaja Kaja Sõr- mus; valdkonna asjatundja Er- mo Mäeots; valdkonna asja- tundja Helin Juhe.

◌ Otsustati moodustada mit- tetulundusliku tegevuse tege- vustoetuste hindamiskomisjon järgmises koosseisus: Hiiumaa Vallavalitsuse esindaja, hin- damiskomisjoni esimees Liisi Mäeumbaed; Kärdla osavalla- kogu esindaja Tõnis Paljasma; Kärdla osavallakogu esindaja Elle Üksik; Pühalepa osavalla- kogu esindaja Maria Remmel- koor; Pühalepa osavallakogu esindaja Argo Nurs; Kõrgessaa- re osavallakogu esindaja Katrin

Kivivuori; Kõrgessaare osaval- lakogu esindaja Peep Lillemä- gi; Käina osavallakogu esinda- ja Anna Lipp; Käina osavallako- gu esindaja Ester Tammis; Em- maste osavallakogu esindaja Evelin Lehtsaar; Emmaste osa- vallakogu esindaja Eiki Nestor.

◌ Otsustati kinnitada Pühale- pa raamatukogu nõukogu koos- seis järgnevalt: Martin Kõmmus – Hiiumaa vallavolikogu esin- daja; Lea Tamjärv – Pühalepa osavallakogu esindaja; Anne- Ly Grab – Palade Põhikooli esin- daja; Tiiu Tammaru – lugejate esindaja; Katrin Paat – lugeja- te esindaja.

◌ Protokollilise otsusega mää- rati Hiiumaa Vallavalitsuse esindajaks Lääne-Eesti saares- tiku biosfääriala nõukotta abi- vallavanem Liisi Mäeumbaed.

◌ Otsustati moodustada Va- baajakeskus Tuuletorn nõuko- gu ja kinnitada nõukogu koos- seis alljärgnevalt: Aira Toss – vo- likogu liige; Evelin Lehtsaar – volikogu liige; Argo Nurs – voli- kogu liige; Tõnis Paljasma – vo- likogu liige; Sander Kopli – osa- vallakogu esindaja; Omar Jõpi- selg – valitsuse esindaja; Priit Rebane – valdkonna asjatund- ja; Sigrid Valter – valdkonna as- jatundja.

◌ Otsustati nimetada Toomas Saal Sihtasutuse Hiiumaa Aren- duskeskus nõukogu liikmeks viieks aastaks.

◌ Otsustati kehtestada Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse ruu- mide kasutamise hinnakiri ala- tes 01.03.2023 järgmiselt: suur saal – 40 eurot tund; suur saal treeningrühmale üks kord nä- dalas – 45 eurot kuus; suur saal treeningrühmale kaks korda nädalas – 90 eurot kuus; klubi- ruum – 20 eurot tund; näituse- saal – 20 eurot tund; semina- riklass koos tehnikaga – 15 eu- rot tund; 1.7. noortekeskus – 40 eurot kuni 4 tundi, iga järgnev tund 10 eurot.

◌ Otsustati kiita heaks kuus hajaasustuse programmi aru- annet.

◌ Otsustati vabastada korral- datud jäätmeveoga liitumisest kolm jäätmevaldajat.

◌ Otsustati mitte vabastada korraldatud jäätmeveoga liitu- misest üks jäätmevaldaja Em- maste osavallas.

◌ Otsustati keelduda ehitus- teatise alusel abihoonete ehi- tamise lubamisest Sigala külas asuvale Lahe kinnistule.

◌ Otsustati kehtestada Helter-

maa külas asuva Tatre kinnistu detailplaneering.

◌ Otsustati võtta vastu Käina aleviku keskuse detailplanee- ring ja korraldada detailplanee- ringu avalik väljapanek ajava- hemikus 6. märts kuni 20. märts 2023 Käina Osavalla Valitsuses ja Hiiumaa valla veebilehel.

◌ Otsustati võtta vastu Lepiku külas asuva Laiametsa kinnistu detailplaneering. Emmaste osa- valla valitsus korraldab detail- planeeringu avaliku väljapane- ku 27.03.–10.04.2023.

◌ Otsustati algatada Kiduspe külas Koidu maaüksuse detail- planeeringu koostamine. Kin- nitada Kiduspe küla Koidu maa- üksuse detailplaneeringu lähte- seisukohad.

◌ Otsustati anda projekteeri- mistingimused Tagukülas Koi- dutähe maaüksusel detailpla- neeringus määratud hoones- tusala muutmiseks.

◌ Otsustati väljastada projek- teerimistingimused Kärdla lin- nas Heltermaa mnt 1 maaüksu- sele olemasoleva elamu laien- damiseks üle 33%.

◌ Otsustati muuta Hiiumaa Vallavalitsuse 19.08.2020 kor- raldusega nr 444 antud pro- jekteerimistingimuste punkti „Projekteerimistingimuste si- su“ viimast lõiku, sõnastades selle järgmiselt: „Arvestades, et Hiiu tn 1a krundi kõrgus mere- pinnast on 3,5 m ja pinnasevee kõrgus 3 m, suurendada detail- planeeringus lubatud hoones- tuse kõrgust merepinnast 10% ulatuses kuni 13,75 m. Määrata hoonestuse lubatud kõrguseks vahetult ümbritsevast maapin- nast 9,9 m ja lubatud korruseli- suseks kaks. Teede ja platside vertikaalplaneerimine tuleb projekteerida ja teostada selli- selt, et sajuvesi juhitakse pla- neeritud sajuvee restkaevudes- se ja osaliselt haljasaladele ning oleks välistatud liigvee valgu- mine naaber maaüksustele.“

◌ Otsustati muuta Lelu külas asuvate Kasesalu ja Männisalu kinnisasjade vahelist piiri vas- tavalt maakorraldustoimingu- te asendiplaanile. Moodustada piiride korrigeerimisel tekkivad katastriüksused ning määrata katastriüksustele lähiaadres- sid ja sihtotstarbed järgnevalt: lähiaadress Kasesalu, sihtots- tarve maatulundusmaa 100%; lähiaadress Männisalu, sihtots- tarve maatulundusmaa 100%.

◌ Otsustati seada isiklik kasu- tusõigus Elektrilevi OÜ kasuks Kärdla linnas asuvale Sadama tänav L2 kinnistule ning määra- ta isikliku kasutusõiguse sead- mise tingimused.

◌ Otsustati nõustuda isikli-

ku kasutusõiguse seadmisega Elektrilevi OÜ kasuks Pühale- pa külas asuvale Vana maantee kinnistule ning määrata isikli- ku kasutusõiguse seadmise tin- gimused.

◌ Otsustati anda nõusolek isikliku kasutusõiguse sead- miseks Elektrilevi OÜ kasuks Hiiumaa valla omandis ole- vale Kootsaare tee L2 kinnis- asjale ning määrata isikliku kasutusõiguse seadmise tin- gimused.

◌ Otsustati seada isiklik kasu- tusõigus Elektrilevi OÜ kasuks Puliste külas asuvale kinnistule ning määrata isikliku kasutus- õiguse seadmise tingimused. Isikliku kasutusõiguse sisuks on nimetatud kinnistul õigus omada maaüksusel maatüki- ga püsivalt ühendatud tehno- rajatisi ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatis- te ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks ja likvideerimiseks.

◌ Otsustati algatada Hindu kü- las Raima kinnistul asuva eratee avalikuks kasutamiseks määra- mise menetlus. Seada Hiiumaa valla kasuks isiklik kasutusõi- gus kinnisasjale avaliku kasu- tamise tagamiseks.

◌ Otsustati algatada Hiiessaa- re külas Hiie kinnisasjal asuva eratee avalikuks kasutamiseks määramise menetlus ja seada Hiiumaa valla kasuks isiklik ka- sutusõigus kinnisasjale avaliku kasutamise tagamiseks.

◌ Otsustati seada sundvaldus Suurepsi külas asuvatele Kop- limäe kinnistutele. Kinnistu- te igakordsete omanike ko- hustus on sundvaldust taluda. Sundvaldus seatakse tähtaja- tult Elektrilevi OÜ kasuks pro- jekteeritud 0,4 kV pingega elekt- rimaakaabelliini rajamiseks, ta- lumiseks ning majandamiseks. Sundvalduse ala pindala on li- gikaudu 406 m².

◌ Otsustati seada sundvaldus Kukka külas asuvale Hunga kinnisasjale. Kinnistu igakord- se omaniku kohustus on sund- valdust taluda. Sundvaldus sea- takse tähtajatult Enefit Connect OÜ kasuks uue sidemaakaabel- liini ja jaotuskapi rajamiseks, ta- lumiseks ning majandamiseks. Sundvalduse ala pindala on li- gikaudu 12 m².

◌ Otsustati seada sundvaldus Kukka külas asuvale Hunga kinnisasjale. Kinnistu igakord- se omaniku kohustus on sund- valdust taluda. Sundvaldus sea- takse tähtajatult Enefit Connect OÜ kasuks uue sidemaakaabel- liini ja jaotuskapi rajamiseks, ta- lumiseks ning majandamiseks. Sundvalduse ala pindala on li-

gikaudu 12 m². ◌ Otsustati muuta Hiiu-

maa Vallavalitsuse 25.01.2023 korralduse nr 45 „Sundval- duse seadmine Nõmba kü- las asuvale Männi kinnistu- le“ punkti 3 teist lauset, sõ- nastades selle järgmiselt: „Sundvalduse ala pindala on li- gikaudu 79 m2.“.

◌ Otsustati määrata Tubala külas asuva Laane katastriük- suse uueks lähiaadressiks Sassi.

◌ Otsustati anda nõusolek Le- piku külas asuva Triinu kinnis- asja jagamiseks kaheks iseseis- vaks katastriüksuseks. Määrata jagamise tulemusel moodusta- tavate katastriüksuste lähiaad- ressid ja sihtotstarbed järgne- valt: lähiaadress Väike-Triinu, sihtotstarve maatulundusmaa 100%; lähiaadress Triinuväl- ja, sihtotstarve maatulundus- maa 100%.

◌ Otsustati anda nõusolek Kas- sari külas Roosi kinnisasja jaga- miseks. Määrata jagamise tule- musel moodustatavate katast- riüksuste lähiaadressid ja siht- otstarbed järgnevalt: lähiaad- ress Roosi, sihtotstarve elamu- maa 100%; lähiaadress Saare, sihtotstarve elamumaa 100%; lähiaadress Tuule, sihtotstarve maatulundusmaa 100%.

◌ Otsustati anda nõusolek Vahtrepa külas Mäeveeru kin- nisasja jagamiseks. Määrata jagamise tulemusel moodus- tatavate katastriüksuste lä- hiaadressid ja sihtotstarbed järgnevalt: lähiaadress Mäe- veeru, sihtotstarve elamumaa 100%; lähiaadress Mäenõlva, sihtotstarve elamumaa 100%; 2.3. lähiaadress Mäetaguse, sihtotstarve elamumaa 100%; lähiaadress Mäeveeru tee, siht- otstarve transpordimaa 100%.

◌ Otsustati Nurste külas asu- vate kinnistute sihtotstarbed järgnevalt: Kaubi sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa; Kauba sihtotstarbeks 100% maatulun- dusmaa.

◌ Otsustati määrata Kärdla lin- nas asuva katastriüksuse Silla sihtotstarbeks elamumaa 100%.

◌ Otsustati muuta Heigi kü- las asuvate Köstrimetsa ja Met- saääre katastriüksuste vahe- lisi piire vastavalt maakorral- dustoimingu asendiplaanile. Moodustada piiride muutmi- sel tekkivad katastriüksused ning määrata katastriüksuste- le lähiaadressid ja sihtotstarbed järgnevalt: lähiaadress Köst- rimetsa, sihtotstarve maatu- lundusmaa 100%; lähiaadress Metsaääre, sihtotstarve elamu- maa 100%.

◌ Otsustati tagada eluruumi teenus neljale isikule.

Vallavalitsuse istungitelt

Detailplaneeringud Kiduspe küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Va l lava litsuse 15.03.2023 korraldusega nr 40 al- gatati Kiduspe küla Rannamän- ni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste (katastritunnused 39201:001:2390; 39201:001:0054; 39201:001:0056) detailplanee- ringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeeringu eesmärk on maaüksustele ehi- tusõiguse määramine üksikela- mu ja abihoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põ- himõtete planeerimine, tehno- võrkude ja -rajatiste paigutu-

se määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määrami- ne, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Detailplaneeringu koosta- mise korraldaja on Kõrgessaa- re Osavalla Valitsus (aadress Kõpu tee 8, Kõrgessaare 92201) ja kehtestaja on Hiiumaa Val- lavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korralduse- ga saab tutvuda töö ajal Kõrges- saare Osavalla Valitsuses (Kõ- pu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiu- maa valla veebilehel www.atp. amphora.ee/hiiumaavv/index. aspx?itm=259458.

Kiduspe küla Koidu

maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Va l lava litsuse 01.03.2023 korraldusega nr 119 algatati Kiduspe küla Koidu maaüksuse (katastritunnus 39201:001:1603) detailplanee- ringu koostamise algatami- ne ja väljastati lähtetingimu- sed. Planeeringu eesmärk on jagada maaüksus kahes krun- diks, mõlemale krundile ehi- tusõiguse määramine üksik- elamu ja abihoonete püstitami- seks, teede ning liikluskorraldu- se põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste pai- gutuse määramine, servituuti- de ja kitsenduste vajaduse mää-

ramine, arhitektuursete tingi- muste määramine hoonetele.

Detailplaneeringu koosta- mise korraldaja on Kõrgessaa- re Osavalla Valitsus (aadress Kõpu tee 8, Kõrgessaare 92201) ja kehtestaja on Hiiumaa Val- lavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaa- re Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa val- la veebilehel.

Kalana külas asuva Ristna maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Hiiumaa Va l lavol ikog u 16.02.2023 otsusega nr 101 keh-

testati Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Ristna maaüksu- se detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 22-01).

Detailplaneeringu eesmärk on huvitatud isiku soov olemas- olev maaüksus kruntida ning määrata sinna ehitusõigus ük- sikelamute ja piirkonnale koos- tatud teemaplaneeringu järg- sete teenindushoonete rajami- seks. Kõrgessaare valla üldpla- neeringuga on määratud maa- ala juhtfunktsiooniks äri- ja tee- nindusettevõtete reservmaa. Koostatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest on vaja muuta maaüksusele üld- planeeringus määratud juht-

funktsiooni. Kehtestamise otsusega ja pla-

neeringuga on võimalik tutvu- da tööajal Kõrgessaare Osaval- la Valitsuses ja valla kodulehel.

Orjaku küla Ristiku maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine Hiiumaa Va l lavol ikog u 16.02.2023 otsusega nr 99 võeti vastu Orjaku külas Ristiku maa- üksuse detailplaneering (DA- GOpen OÜ töö nr 22-25).

Planeeringu ala hõlmab Hiiumaa vallas Orjaku kü-

Jätkub lk 3

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellijad: KÜLLI OLONEN-GOMEZ Töö nr. 23 - 30

MARI SCHOCKAERT JOOSEP KÕLJALG Detailplaneeringu algatamise korraldus:

15. märts 2023. a. nr. 140 Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus:

........................................... 2024. a. nr. ....... Detailplaneeringu kehtestamise korraldus:

........................................... 2024. a. nr. .......

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Rannamänni maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, juuni 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 6 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 8 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 9 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 9 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 10 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 10 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 12 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 13 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 13 1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 15 1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 16 1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 17

2. JOONISED

2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 19 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 1000 ........................................................... 20 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 21

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 23 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 25 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 15. märts 2023. a. nr. 140 „Tiharu küla Rannamänni, Valgehirve ja

Männivälja maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine.“ .............................................................. 26 Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Tiharu küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde. .......................................................................................... 27 Lisa „Tiharu külas Rannamänni, Valgehirve, Männivälja maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad.“ . 29

3.4 Transpordiameti kiri 07. märts 2023. a. nr. 7.2-2/23/3361-2 „Seisukohtade väljastamine Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks.“ ........................................................ 34

3.5 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse kiri 23. märts 2023. a. nr. 8-3/99 „Detailplaneeringu algatamisest teavitamine.“ ............................................................................................................................... 36

3.7 Hiiumaa Vallavalitsuse 23. märts 2023. a. kodulehe väljavõte „Kiduspe küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja detailplaneeringu koostamise algatamine.“ ................................................................................... 37

3.8 Päästeameti kiri 29. märts 2023. a. nr. 7.2-7.4/2004-2 „Detailplaneeringu algatamisest teavitamine (Rannamänni, Valgehirve, Männivälja).“ .......................................................................................................... 38

3.9 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Aprill 2023 nr 61 väljavõte 30. märts 2023. a. ....................................................... 39 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 40 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 40

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 42 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 43

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Tiharu külas asuvaid Rannamänni maaüksust (katastritunnus 39201:001:2390, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 11149 m² ja registriosa nr 309333), Valgehirve maaüksust (katastritunnus 39201:001:0054, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 13264 m² ja registriosa nr 21167050) ja Männivälja maaüksust (katastritunnus 39201:001:0056, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 14732 m² ja registriosa nr 642033).

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksustele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks (üks üksikelamu ja kolm kõrvalhoonet ühel maaüksusel), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.), 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.), 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.), 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a.

ja 01. august 2017. a.), 5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.), 6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.), 7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.), 8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr 1.1-4/65), 9. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr 5), 10. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr 9), 11. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 15. märts 2023. a. nr 140 „Tiharu küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja

maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine“. Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Tiharu küla Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja detailplaneeringu koostamise algatamine“ juurde. Lisa „Tiharu külas Rannamänni, Valgehirve, Männivälja maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad“,

12. Transpordiameti kiri 07. märts 2023. a. nr 7.2-2/23/3361-2 „Seisukohtade väljastamine Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks“,

13 Geodeesia AP OÜ poolt 23. november 2020. a. koostatud "Männivälja kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr AP20_105,

14. Hadwest OÜ poolt 22. juuli 2022. a. koostatud "Rannamänni ja Valgehirve kü-te topo-geodeetiline uuring" topo- geodeetiline uuring asendiplaan M 1 : 500, töö nr T-22-350,

15. Hadwest OÜ poolt 15. märts 2023. a. koostatud "Valgehirve ja Rannamänni kü-te elektrivarustus" teostusjoonis M 1 : 500, töö nr T-23-115,

16. teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksused asuvad Tiharu külas riigitee 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee ja Läänemere vahelisel maa-alal. Maa-ala on valdavalt metsamaaga kaetud, rannaäärsel osal on roostunud rohumaa. Planeeringuala piirneb läänest Aastapõllu maaüksusega (tunnus 39201:001:0252, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 12626 m²), loodest 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee maaüksusega (tunnus 39201:001:2820, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 14.66 ha) ja idast Kadaku maaüksusega (tunnus 39201:001:0320, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2.56 ha). Teisel pool riigimaanteed loodes asuvad Lepakopli maaüksus (tunnus 39201:001:0251, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2.23 ha) ja Kadakavälja maaüksus (tunnus 39201:001:0053, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11808 m²) ning põhja pool asuvad Männivälja maaüksus (tunnus 39201:001:0055, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 10405 m²) ja Laasiniidi maaüksus (tunnus 39201:001:1610, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4.01 ha).

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, detsember 2023) Maa-ameti andmetel on Rannamänni maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 1330 m², metsamaa 9226 m², õuemaa 31 m² ja muu maa 562 m², Valgehirve maaüksuse kõlvikuline koosseis on: looduslik rohumaa 1977 m², metsamaa 10864 m² ja muu maa 423 m² ning Männivälja maaüksuse kõlvikuline koosseis on: looduslik rohumaa 1060 m², metsamaa 13325 m² ja muu maa 347 m². Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksused on hoonestamata, lääne poolt piirnev Aastapõllu maaüksus on hoonestatud. Samuti on hoonestatud teisel pool riigimaanteed asuvad Lepakopli ja Laasiniidi maaüksused. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Rannamänni maaüksusel kitsendusi: Märjakaasiku-Kiduspe–Kõpu tee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 0,4 kV elektrimaakaabelliin ja selle elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd ja veekogu kallasrada. Valgehirve maaüksusel põhjustavad kitsendusi: Märjakaasiku-Kiduspe–Kõpu tee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 0,4 kV elektrimaakaabelliin ja selle elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd ja veekogu kallasrada. Männivälja maaüksusel põhjustavad kitsendusi: Märjakaasiku-Kiduspe–Kõpu tee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 0,4 kV elektrimaakaabelliin ja selle elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd ja veekogu kallasrada. Planeeringuala ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähimad kaitsealad asuvad ca 1,48 km kaugusel edelas Kõpu looduskaitseala (registikood KLO1000570) ja ca 0,36 km kaugusel edelas Kõpu looduskaitseala (registikood KLO1000570), mille tõttu eeldatav mõju kaitsealale puudub. Samuti ei asu planeeringuala üheski püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase rohevõrgustiku alal ning asub Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohases Kiduspe küla (II klass) väärtuslikul maastikul. Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ järgi on riigimaanteeäärsele osale määratud elamuehituse reservmaa juhtotstarve, merepoolsele osale pole planeeringualal juhtotstarvet määratud. Samuti paikneb planeeringuala valdavas osas väärtusliku külamiljööga piirkonnas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lõige 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd: 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m);

- 0,4 kV elektri maakaabelliini kaitsevöönd (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - ranna piiranguvöönd (laius Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist); - ranna ehituskeeluvöönd (laius Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist 200 m);

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

- ranna veekaitsevöönd (ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist Läänemerel 20 m); - kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m); - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kiduspe küla (II klass) väärtuslik maastik.

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja

maaüksuste sihtotstarvetest. 5. Juurdepääsuks Rannamänni maaüksusele (Positsioon 1 krundile) on Valgehirve maaüksusele (Positsioon 2 krundile)

planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Rannamänni maaüksuse (Positsioon 1 krundi) kasuks.

6. Juurdepääsuks Männivälja maaüksusele (Positsioon 3 krundile) on Kadaku maaüksusele planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Männivälja maaüksuse (Positsioon 3 krundi) kasuks.

7. Juurdepääsuks Kadaku maaüksusele on Männivälja maaüksusele (Positsioon 3 krundile) planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava Kadaku maaüksuse kasuks.

8. Maakasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.

9. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 10. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,

projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksused asuvad Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub nimetatud maaüksus detailplaneeringu kohustusega maastikul, üldplaneeringu järgselt on riigimaanteeäärsele osale määratud elamuehituse reservmaa juhtotstarve, sisemaapoolsele osale pole planeeringualal juhtotstarvet määratud. Maaüksus asub hajusalt asustatud piirkonnas, aga on kujunemas kompaktselt asustatud piirkonnaks – nõutud suvituspiirkonna tõttu, mis tingib piirkonnas uute suvemajade ehituse. Piirkonna hoonestuse moodustavad suures osas nii aastaringsete elanike kodud kui ka suvemajad. Kõrgessaare (osa-)vallas on kompaktse hoonestusega alad piirkonnad, kus lähestikku on vähemalt 10 põhihoonet (elamut ja nende juurde kuuluvat üle 60 m² abihoonet, tootmishoonet, ärihoonet jms), kruntidega, mille suurus on alla 2 ha. Taolisi uusi kompaktse hoonestusega alasid ja ka uusi tiheasustusalasid ei lubata rajada ranna-aladele. Nõuded hoonete välimusele ja ehitusõiguse täpsele ulatusele tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määrata detailplaneeringus, arvestades nii Kõrgessaare valla üldplaneeringus kui ka siinses teemaplaneeringus toodud reegleid. Detailplaneeringus tuleb määrata nii lubatav maapealsete kui ka maa-aluste korruste arv. Kui seda ei ole määratud, siis ei ole maa-aluste korruste rajamine lubatud. Kõigi Kõrgessaare valda ehitatavate hoonete ja rajatiste jms puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast. Selle tagamiseks tuleb: • detailplaneeringu algatamise taotlemisel Kõrgessaare Vallavalitsusele esitada planeerida soovitava ala hoonestust,

maakasutust, teid jms kajastav põhimõtteline eeleskiis; • projekti koosseisus hoonestatud alal anda kõigi naaberhoonete tänava fassaadide fotod ja projekteeritava hoone poolse

külje vaated või fotod ja hoonestamata alal vaated loodusele projekteeritava hoone asukohast iga põhiilmakaare suunas. Kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala).

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Valgel alal ja rohevõrgustiku aladel, kus ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust, toimub elamute projekteerimine reeglina projekteerimistingimuste alusel, kuid lähtuvalt konkreetse koha eripärast võib vald ka siis nõuda detailplaneeringu koostamist (nt ehitamisel väärtusliku maastiku alale või loodus- või kultuurimälestise ala või objekti lähedusse vms juhul). Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele eluhoonete projekteerimisel tuleb edaspidi tagada vähemalt 70% ulatuses krundi või maaüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Detailplaneeringujärgsete rohkem kui kolme krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud), veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side- ja/või elektritrassid või -liinid ja tuletõrje veevõtukohad. Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt: • olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; • üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal vähemalt 1 ha; • kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering täpsustab sätestatud ehitamise kaugust krundile järgmiselt: • maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; • maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtudel on krundi teepoolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt: • kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; • muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m. Detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel määratakse edaspidi kõigi lubatud hoonete arv krundil detailplaneeringuga. Detailplaneeringus määratule täiendavaid hooneid ilma uut detailplaneeringut koostamata projekteerida ei lubata. Abihoonete asukohad detailplaneeringu kohustuseta alal tuleb näidata kinnistu asendiplaanil, mis tuleb lisada kirjaliku nõusoleku taotluse või ehitusloa taotluse juurde. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrguseks Kõrgessaare (osa-)vallas edaspidi 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Uute hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonete kaugvaadete koridoridega (vaated loodusobjektidele või miljööväärtuslikele aladele). Projektis tuleb kajastada, kas projekteeritav hoone võib varjata naaberhoonetes või kaugemal olevatest hoonetest avanevaid vaateid. Vaate varjamisel tuleb skeemil või plaanil kajastada, milliste hoonete vaateid varjatakse ja võimalusel lisada fotod vaadetest, mida naabruses olevate majade omanikud soovivad säilitada. Planeeringuala asub väärtusliku miljööga piirkonnas, kus planeeritaval maaüksusel kultuuripärandit ei esine ning intensiivset maakasutust ei toimu. Miljööala näol on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Sellised piirkonnad kätkevad endis nii kultuuriajaloolisi kui sotsiaalseid väärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt. Miljööd võivad kujundada näiteks hoonestusstruktuur, teedevõrk, avanevad vaated, haljastus, arhitektuur, ka väikevormid ja piirded. Hoonestusstruktuuri puhul on peetud väärtuslikuks traditsioonilise külatüübi säilimist, samuti omapärast või ajaloolist krundistruktuuri, traditsioonilist õuestruktuuri. Teedevõrgu puhul on väärtustatud seda, kui teed on maastikku ja ajaloolist trajektoori järgivad, õgvendamata, kergesti orienteerutavad, vaateelamusi pakkuvad, funktsioneerivad jms. Vaadetest on väärtustatud elamuslikke, avatud, täis kasvamata vaateid, käiguteedelt avanevaid ajaloolisi vaateid jm. Väärtustatud on ajaloolisi hooneid, hoonete autentsust ja ühtsust, oma funktsioonide säilimist. Haljastusest on väärtustatud maastikku ilmestavaid üksikute või gruppidena kasvavaid põlispuid, alleesid, vanu mõisaparke jne.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Kokkuvõtvalt on väärtuslikuks peetud neid alasid, mis on üldmuljelt terviklikud ja harmoonilised ning mis peegeldavad erinevaid ajalooperioode ja konkreetse piirkonna asustus- ja arhitektuurilugu. Ala, kus väärtuste kontsentratsioon miljöös on suurem, on määratud miljööväärtuslikuks. Koostatava detailplaneeringuga piiritletakse üldplaneeringuga planeeritud kruntide hoonestusalad ja määratakse ehitusõigused hoonete rajamiseks ning määratakse haljastus-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse üldplaneeringus toodud põhimõtteid. Detailplaneeringuga ei muudeta valla üldplaneeringut. 1.3.1 Olemasolevad detailplaneeringud: Planeeringuala külgneb ida poolt Kõrgessaare Vallavalitsuse 10. juuni 2004. a. kehtestatud „Kadaku kinnistu detailplaneeringuga“, mille koostamise eesmärgiks oli planeeritava maa-ala neljaks jagamine ja sihtotstarbe ning piirangute määramine. Detailplaneering on realiseeritud uute maaüksuste moodustamisega. Planeeringuala külgneb lääne poolt Hiiu Vallavalitsuse 16. aprill 2014. a. kehtestatud „Aastapõllu maaüksuse detailplaneeringuga“, mille koostamise eesmärgiks oli määrata maaüksusele ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Tänaseks on maaüksusele rajatud hooned ja seda teenindav juurdepääs ning tehnovõrgud. Teisel pool riigimaanteed, planeeringualast loode pool paikneb Kõrgessaare Vallavalitsuse 26. veebruar 2004. a. kehtestatud „Lepakopli kinnistu detailplaneering“, mille koostamise eesmärgiks oli kinnistu osa ehitusõiguse määramine ja vajaliku infrastruktuuri planeerimine. Tänaseks on maaüksusele rajatud hooned ja seda teenindav juurdepääs ning tehnovõrgud. Samuti asub planeeringualast teisel pool riigimaanteed kirde pool Kõrgessaare Vallavalitsuse 30. juuli 2012. a. kehtestatud „Laasiniidi maaüksuse detailplaneering“, mille koostamise eesmärgiks oli jagada olemasolev maaüksus kaheks ja muuta mõlema maa-ala sihtotstarbed elamumaaks. Planeeritavale uuele maaüksusele määrata ehitusõigus uue elamu ja sellega seotud abihoonete püstitamiseks koos olulisemate arhitektuurinõuetega, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Detailplaneeringut ei ole veel realiseerima asutud. Käesoleva detailplaneeringuga eelnimetatud detailplaneeringute planeeringulahendust ei muudeta. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Põhijoonisel kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestusalal ja selle ümber. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 abihoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 500 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhijoonisele. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Üldplaneeringujärgselt loetakse Kiduspe väärtusliku külamiljööga alaks. Sellel alal tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks miljööalade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Ehituslubade väljastamisel miljööväärtusega aladel tuleb võimaluse piires järgida piirkonna ehitustraditsioone. Vältida tuleb tüüpmaju. Eriprojekti alusel võib lubada ka modernseid hooneid. Nende rajamise eelduseks on, et koostatav projekt arvestab piirkonna loodus- ja kultuurimiljööga. Samuti ei tohi hoone üldpindala erineda oluliselt konkreetse küla tüüpilistest hoonete suurustest. Planeeritud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojektiga või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonete läheduses. Igale krundile on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmeveoteenuse osutajaga kokkulepitud tingimustele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveoleping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Postkastid rajatakse vastavalt postiteenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.5 PLANEERINGUJÄRGNE KRUNTIDE TABEL

Pos. Nr

Planeeritava krundi nimi Pindala

ha Planeeritav detailplaneeringu

sihtotstarve Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Rannamänni (Positsioon 1)

11149 Üksikelamu maa, EP 100%

Elamumaa 100%

2. Valgehirve (Positsioon 2)

13264 Üksikelamu maa, EP 100%

Elamumaa 100%

3. Männivälja (Positsioon 3)

14732 Üksikelamu maa, EP 100%

Elamumaa 100%

1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab, et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Põhijoonisel toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suurem kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikul peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutuskujadest. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Rannamänni maaüksuse (Positsioon 1 krundi) ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1070 m²

sh suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog. Kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjali integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh palksein), kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.6.2 Planeeritud Valgehirve maaüksuse (Positsioon 2) krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1070 m²

sh suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog. Kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjali integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh palksein), kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.6.3 Planeeritud Männivälja maaüksuse (Positsioon 3) krundi ehitusõigus:

Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m²

suurim maa-alune ehitisealune pind - 150 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1070 m²

sh suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1

Katused: kalded - 35⁰ - 45° üksikelamul, abipinnal lubatud 5⁰ - 45° (nt eeskoda) 5⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga), roog. Kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjali integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamu põhimahul viilkatus (sh kelpkatus), abipinnal viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus abihoonel viilkatus (sh kelpkatus), pultkatus

Välisseinad - puit (sh palksein), kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, puitaed

1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD

1. Planeeringuala suurus - 39147 m2 2. Planeeritud maaüksuste summaarne suurus - 39147 m2 3. Ehitisealune pind kokku - 1500 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 3 5. Planeeritud krunte - 3

1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus Planeeritud kruntide hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud ehitusõigusega igale krundile planeeritud puurkaev- pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohaselt hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuari 2019. a. seadusest „Veeseadus“, - keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.2 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad keskmiselt kaitstud alal. Keskkonnaministri 08. novembri 2019. a. määrues nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 1 ja 2 sätestavad, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: 1) kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Iga krundi planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud mehaanilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Mehaanilise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Mehaanilise omapuhasti asemel on lubatud kasutada bioloogilist omapuhastit, mille kuja on vähemalt 10 m. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuari 2019. a. seadusest „Veeseadus“, - keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määrusekohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.8.4 Elektrivarustus Planeeringualal paiknevad elektrivõrgu 0,4 kV maakaabelliinid ja liitumiskilbid. Planeeringuala madalpinge liitumiseks on Elektrilevi OÜ paigaldanud maaüksuste juurdepääsude juurde liitumiskilbid. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuse peajaotuskilpi on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Rannamänni krundi riigimaanteepoolsesse serva on planeeritud perspektiivne 0,4 kV maakaabelliini koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 1.8.5 Sidevarustus Planeeringualal siderajatised puuduvad. Lähim sidevõrgu ELA_SA sidekanalisatsioon asub riigimaantee servas. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side-ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse ehitusprojektiga. 1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud kruntide hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Positsoon 1 krundi hoonete lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +4.5 m, Positsoon 2 krundi hoonete lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +4.7 m ja Positsoon 3 krundi hoonete lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +4.8 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimisala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus:

- Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

- Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Sideehitise kaitsevöönd: - Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast

sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast, ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda siseministri 30. märtsi 2017. a. määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märtsil 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. TP3 klassi ehitise maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 m ja lubatud korruste arv on kuni 2. Kui I kasutusviisiga hoone projekteeritakse kolmekordseks (lubatud 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), siis tuleb hoone projekteerida tulepüsivuse seisukohalt klassi TP2. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee riigiteelt olemasolevatelt mahasõitudelt planeeritud juurdepääsuteid. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähim nõuetele vastav 100 m³ veevõtukoht asub Kõpu külas Päikese maaüksusel (tunnus 39201:001:0541) ca 3,65 km kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteelt 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu tee mahasõidult Serva ja Päikese maaüksuste juurdepääsuteid. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Kui mingil põhjusel on vaja rajada lähemale tuletõrje veevõtukoht, näiteks üksikelamud asuvad teineteisele lähemal kui 40 m või abihoonete kasutusviis eeldab tuletõrje veevõtukoha olemasolu, on selleks reserveeritud Valgehirve maaüksusel maa-ala perspektiivse tuletõrje veevõtumahuti ja kuivhüdrandi rajamiseks. Perspektiivne planeeritud tuletõrje veevõtukoht koos võimaliku kuivhüdrandi asukohaga ning selle teeninduspiirkond on määratud põhijoonisel. Veevõtukoha olemasolu tagavad (rajamise ja finantseerimise) Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksuste ehitiste omanikud ühiselt, hiljemalt ehitise(-te) kasutusloa taotlemise ajaks. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada siseministri 18. veebruari 2021. a. määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivat redaktsiooni ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskuse poolt. 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Rannamänni, Valgehirve ja Männivälja maaüksused ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse. Samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene, ning § 38 lõikes 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Planeeringualal on ranna ehituskeeluvööndi ulatus Läänemere rannal 200 meetrit põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Käesoleva planeeringuga kavandatakse kruntide hoonestusalad väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkti 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lõige 2 punkti 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksusega piirneva Läänemere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõige 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõige 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38-39. Läbipääs kallasrajal tagatakse seaduses ettenähtud tingimustel, täiendavaid juurdepääse kallasrajale ei kavandata. Eelnimetatud tingimuste tagamiseks täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kiduspe küla” II klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Kiduspe sobib suvituskülaks, kuid uusi hooneid tuleb (paremini kui seni) maastikku sobitada. Vältida metsa istutamist teeäärsetele põllu- ja rohumaadele.

- Hooldussoovitused: Ala vanemaid männikuid võiks majandada püsimetsana. Teega piirnevad külapõllud ja rohumaad tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Juhul, kui leidub huvi, võiks taastada ka muid endisi puisniite. Soodustada tuleks vanade taluhoonete renoveerimist.

Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsa istutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a. määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (keskkonnaministri 03. oktoobri 2016. a. määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Hoonete kütmine toimub halu- või pelletikütte, soojuspumpade (elektriga) või maakütte baasil. Planeeringuala on keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga, lähtudes koostatud detailplaneeringust. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt Jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu km 4,18-4,41. Riigitee 2021. a. keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 47 autot, kiiruspiirang 70 km/h. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna Männivälja maaüksusele on planeeritud kasutada Männivälja ja Kadaku maaüksuste piiril asuvat olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 4,18 ning juurdepääsuna Valgehirve ja Rannamänni maaüksustele on planeeritud kasutada Valgehirve maaüksuse piirile rajatud olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 4,34. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt pole planeeritud. Planeeringuala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõikele 2 ja § 72 lõikele 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõikele 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud, selle tõttu on ka hoonestusalad planeeritud riigitee kaitsevööndist väljapoole. Parkimine on lahendatud planeeringualal iga krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt kliimaministri 17. novembri 2023. a. määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“ on olemasoleva Männivälja maaüksuse mahasõidu nähtavuse tagamiseks vaja puhastada nähtavuskolmnurgad 3-5 m x 120 m (3 m kuni 5 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 120 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) tee ääres. Olemasoleva Valgehirve maaüksuse mahasõidu nähtavuse tagamiseks on vaja puhastada nähtavuskolmnurgad 3-10 m x 100-120 m (3 m kuni 10 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 100 m kuni 120 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) tee ääres. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Riigimaanteealune maa on riigiteerajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigiteealusele maaüksusele planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus elektrivõrgu maakaabelliin või sidevõrgu kanalisatsiooni osa (näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Vastavalt Ehitusseadistiku § 72 lõike 1 punktile 5 ja § 70 lõike 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigiteealusele maaüksusele. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole sajuvett planeeritud juhtida riigiteealusele maaüksusele ega riigimaantee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arendaja arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed vastavalt „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud keskkonnaministri 03. oktoobri 2016. a. määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandama vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigimaanteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isikute kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Krundisiseste teede katendid valitakse vastavalt omanike soovile või projektlahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda tolmuvaba kattega teekatendi rajamist. Nii päästetehnika kui prügiauto tagasipööramise võimalus on tagatud hoonestusaladele mahasõitude kaudu. Juurdepääsuks Männivälja maaüksusele (Positsioon 3 krundile) on Kadaku maaüksusele planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus riigimaanteelt ühist mahasõitu kasutava Männivälja maaüksuse (Positsioon 3 krundi) kasuks. Juurdepääsuks Kadaku maaüksusele on Männivälja maaüksusele (Positsioon 3 krundile) planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus riigimaanteelt ühist mahasõitu kasutava Kadaku maaüksuse kasuks. Juurdepääsuks Rannamänni maaüksusele (Positsioon 1 krundile) on Valgehirve maaüksusele (Positsioon 2 krundile) planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus riigimaanteelt ühist mahasõitu kasutava Rannamänni maaüksuse (Positsioon 1 krundi) kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Rasketehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. Tänaseks on Rannamänni maaüksuse ja Valgehirve maaüksuse vaheline juurdepääsu reaalservituut sõlmitud. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi nii linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 30 Juuni 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TIHARU KÜLAS RANNAMÄNNI, VALGEHIRVE JA MÄNNIVÄLJA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ettenähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul, kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. peale detailplaneeringu kehtestamist omavalitsuselt maaüksuse sihtotstarbe muutmise taotlemine; 2. krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks; 3. krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks; 4. teede ja tehnovõrkude rajamine:  teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel;

 tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine;  teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel;

 teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine;  tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine;

5. hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste

väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus;  krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine;  peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete

püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;  hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).

Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist;  ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahjutekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.