Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-1/24/22862-3 |
Registreeritud | 02.07.2024 |
Sünkroonitud | 04.07.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saarde Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saarde Vallavalitsus |
Vastutaja | Anna Palusalu (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
Saarde valla üldplaneeringu kooskõlastamisel ja arvamuse
andmisel laekunud ettepanekud ja Saarde valla
seisukohad esitatule
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused,
ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
2
SISUKORD Üldist ....................................................................................................................................................... 3
1. Eesti Erametsaliit (registreeritud 09.11.2023, kiri nr 7-1/1-83)................................................. 4
2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (20.11.2023 nr 16-6/18-3061-008, registreeritud
21.11.2023, nr 7-7/1665-1) ..................................................................................................................... 4
3. Heiki Ärm (ettepaneku kiri nr 7-7/1776, registreeritud 22.11.2023) ........................................ 5
4. Maa-amet (23.11.2023 nr 6-3/23/15759-2, registreeritud 23.11.2023 nr 7-7/1665-2) ............... 5
5. Transpordiamet (24.11.2023 nr 7.2-1/23/22862-2, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-3) 10
6. Põhja-Sakala Vallavolikogu (23.11.2023 otsus nr 181, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-
4) 11
7. Päästeamet (29.11.2023 kiri nr 7.2-3.4/7249-2, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-5) ..... 11
8. Põllumajandus- ja Toiduamet (29.11.2023 nr 6.2-6/9622-1, registreeritud 29.11.2023 nr 7-
7/1665-6) ............................................................................................................................................... 14
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond ( pikendamine
registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-7, arvamus ) .......................................................................... 14
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigivara osakond ( 30.11.2023 nr 14-3/3179-
3/9622-1, registreeritud 30.11.2023 nr 7-7/1665-8) ........................................................................... 19
10. Utilitas Wind (ettepaneku kiri 7-1/1-84, registreeritud 30.11.2023) ................................... 21
11. Rail Baltic Estonia OÜ ( pikendamine 30.11.2023 nr 7-1/1-85, arvamuse andmine
04.12.2023 kiri nr KV2023-293, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-90) ......................................... 33
12. Riigimetsa Majandamise Keskus (30.11.2023 nr 3-1.1/2021/6803, registreeritud
01.12.2023 nr 7-1/1-86) ........................................................................................................................ 34
13. Osaühing Vasperg (kiri 30.11.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-87) ...................... 36
14. Sunly AS (kiri 01.12.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-88) ...................................... 37
15. Keskkonnaamet (01.12.2023 nr 6-5/23/22096-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-10)
42
16. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (01.12.2023 kiri nr 4-4/23/5491-2, registreeritud
01.12.2023 nr 7-7/1665-11) .................................................................................................................. 51
17. Väino Lill (kiri 01.12.2023, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-89) ........................................... 51
18. Muinsuskaitseamet (kiri 30.11.2023, registreeritud....) .............................................................. 52
19. Kaitseministeerium (kiri 5.02.2024) ............................................................................................. 52
20. Kliimaministeerium (vastamise tähtaega pikendav kiri 01.12.2023 ja 5.01.1014, kooskõlastav
kiri 22.02.2024) .................................................................................................................................... 53
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused,
ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
3
Üldist
Alljärgnevalt on esitatud koondülevaatena üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused. Sisse
tulnud kirjad on kättesaadavad valla dokumendiregistris.
Saarde vald esitas üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes
1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest
esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta
arvamust.
Kooskõlastajatest ei vastanud: Pärnu linn, Häädemeeste vald, Mulgi vald, Terviseamet,
Politsei ja Piirivalveamet, Kaitseministeerium, Majandus ja
Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 2 luges Saarde vald
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Saarde valla seisukohtade selgitamisel on kasutatud tabelites järgmisi lühendid:
ÜP – Üldplaneering
MPL - Maakonnaplaneering
DP – Detailplaneering
SK – Seletuskiri
KSH – Keskkonnamõju strateegiline hindamine
KMH - Keskkonnamõju hindamine
VTK – väljatöötamise kavatsus
RV – Roheline võrgustik
Ptk - Peatükk
PlanS – Planeerimisseadus
MS – Metsaseadus
MPS – Maapõueseadus
KeA – Keskkonnaamet
RB – Rail Baltic raudtee
1. Eesti Erametsaliit (registreeritud 09.11.2023, kiri nr 7-1/1-83)
Arvamuse andja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
MS 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest
või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib
kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie
tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet
keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule
tegevusele piirangute seadmine MS § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.
Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides on intensiivsete
piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi võõrandamisena. Eeskätt tuleks
sundvalduse seadmist kaaluda lageraie välistamisel.
Võetud teadmiseks. Samas
märgime, et üldplaneeringut on
Keskkonnaameti ettepanekul
täiendatud soovituslike
tingimustega, mida tuleks
järgida rohelise võrgustiku ja
majandatava metsa kattumisel.
2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (20.11.2023 nr 16-6/18-3061-008, registreeritud 21.11.2023, nr 7-7/1665-1)
Kooskõlastaja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
TTJA kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
järgmise märkusega: Palume muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 61 asuvat tingimust raudtee
lähedusse kõrgete rajatiste planeerimise kohta järgnevalt: "Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik,
sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele
rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele."
Ettepanekuga ei arvestata, kuna
raudtee lähedusse
tuuleenergeetika alasid ei ole
planeeritud. Tuulenergeetika
alad paiknevad valla idaosas.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
5
3. Heiki Ärm (ettepaneku kiri nr 7-7/1776, registreeritud 22.11.2023)
Arvamuse andja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
Koostatavas Saarde valla uues üldplaneeringus on väärtusliku põllumaana (ID 23623 ja ID23650)
märgitud mulle kuuluvad maaüksused: Tiksi (78201:001:0038 ); Ees-Tiksi (78201:001:0254); Taga-
Tiksi (78201:001:0102); Väike-Tiksi (78201:001:0039); Vahenurme (78201:001:0182). Soovin , et
neid maaüksusi ei käsitletaks kui väärtuslikku põllumaad kuna kasutan neid metsakasvatuslikul
eesmärgil.
Ettepanekuga arvestatakse.
4. Maa-amet (23.11.2023 nr 6-3/23/15759-2, registreeritud 23.11.2023 nr 7-7/1665-2)
Kooskõlastaja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
1. Joonise Maakasutusplaan kohaselt kattuvad maardlad põllu- ja metsamajanduse maa-ala
juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis 4.15. PÕLLU- JA METSA MAA-ALA (MP JA MM) on
märgitud (tsiteerin): „Põllumaa on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning
metsamaa metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa“. Sama peatüki
kasutus- ja ehitustingimuste all on märgitud (tsiteerin): „rakendada maa heas põllumajandus-
ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“, mille täpsustuseks on toodud teiste hulgas, et
säilitada tuleks maastikule iseloomulikke vorme (põllusaared, metsasiilud, selgelt eristuv
puude rida). Lisaks on märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikel põllu-majandusmaadel jätkata
põllumajanduslikku tegevust (vt ptk 5.2.3)“. Lisaks on lubatud rajada üksik- või kaksikelamu
(koos abihoonetega) hajaasustuse põhimõttel ning ühiskondlike ja puhkeotstarbelisi hooneid ja
rajatisi.
Märgime, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid
eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega. a. Palume seletuskirja täpsustada selliselt,
Ettepanekutega arvestatakse osaliselt, ptk
4.15 lisataks p 11 järgmises sõnastuses:
11. maardlatega kattuvatel aladel:
11.1. kuhu on antud kaevandamisluba, on
maastikule iseloomulike vormide ja
taimestiku eemaldamine lubatud;
11.2. on ehitusseadustiku mõistes püsiva
iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine
võimalik vaid peale maavara ammendumist,
kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel
muu sisuga kooskõlastust või luba.
Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole
antud.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
6
et maardla alal asuvaid maastikule iseloomulikke vorme ja taimestikku tuleb võimalusel
säilitada või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse
kaevandamisluba, on maastikule iseloomulike vormide ja taimestiku eemaldamine lubatud. b.
Lisaks palume märkida, et üldplaneeringuga määratud ehitusõigus ei kehti aladel, kus seda ei
luba muu õigusakt või lisada seletuskirja, et: „Maardlatega kattuvatel aladel on
ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale
maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.
Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud“. Hetkel halvendab seletuskirja sõnastus
maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on seega vastuolus
MaaPS §-ga 14.
Lisaks selgitame, et maastikule
iseloomulike vormide ja taimestiku
eemaldamise lubamine aladel, kus alles
kaevandamisluba taotletakse, ei ole
põhjendatud. Kaevandamise loa taotlemine
ei kindlusta veel selle saamist, mistõttu
nimetatud tegevused taotletavatel aladel
oleks ennatlikud.
2. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-
ALA
on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maardlate kasutuselevõtul
võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel,
väärtuslikel põllumajandusmaadel ja puhkeotstarbeliselt metsaaladel. Juhul, kui nimetatud
aladel on kaevandamine vältimatult vajalik, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud
oleksid leevendatud ja minimaalsed;“ ja „kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga
kaasnevaid mõjusid;“. Palume seletuskirjas täpsustada, et leevendavaid meetmeid on vajalik
rakendada vastavalt vajadusele, kui kaevandamisega kaasnevad mõjud ületavad õigusaktide
kohaseid norme. Kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju olemasolevale olukorrale ja
igasuguse mõju leevendamine ei ole võimalik ega asjakohane.
Ettepanekuga arvestatakse, ptk 4.16 p 2
sõnastust täpsustatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
7
3. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-
ALA on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „visuaalsete mõjude ja
häiringute vältimiseks ei ole lubatud uute karjääride avamine (uue maardla arvele võtmisel)
Kilingi-Nõmme linna tiheasustusega alale lähemale kui 400 m;“ ning „kuna asustatud alade
lähedal võib maavara kaevandamine olla problemaatiline (tulenevalt kaasnevatest häiringutest
elanikele), tuleb eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest“.
Vastavad nõuded ei tulene ühestki õigusaktist. MaaPS § 50 lõike 10 kohaselt, kui mäeeraldis
või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb kaevandamisloa taotlusele
lisada selle kinnistu omaniku, sealhulgas hoonestusõiguse, korteriomandi või
korterihoonestusõiguse omaniku, või maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva
elamu omaniku nõusolek. Hoonestusõiguse alusel ehitatud elamu 3 puhul tuleb esitada nii
hoonestusõiguse või korterihoonestus-õiguse kui ka selle kinnisasja omaniku nõusolek, millel
elamu asub. Palume seletuskirjas lähtuda MaaPS § 50 lõikest 10 ja mitte seada maavara
kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Suurema vahemaa kui 100 m
elamutest või umbmäärase „eemal“ nõudmine on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna piirab
maavara kaevandamise võimalusi võrreldes olemasoleva olukorraga ning halvendab
juurdepääsu maavarale.
Jääme eriarvamuse juurde.
KOV pädevusse kuulub kohaliku tasandi
ruumiline planeerimine (nn
planeerimisautonoomia):
„Planeerimisautonoomia või planeerimisvõim
kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigus
otsustada, kas ja millisel viisil lahendada
ruumilise planeerimise küsimusi oma
territooriumil, on hõlmatud kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõigusega ja
kuulub PS § 154 lõike 1 kaitsealasse.“ (5-21-
18, p 23).
Oleme seisukohal, et KOV-l on õigus seada
kaevandamiseks lisatingimusi, mis kaitsevad
elanike huve enam kui seaduses sätestatud
miinimumnõue:
„kauakestev tugev soovimatu heli võib
mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja
selle kaudu tervist ning müra mõju isikule on
individuaalne, sõltudes mh kuulmistajust,
tervislikust seisundist, ümbritsevast
keskkonnast ja teistest teguritest. PlanS
v.r § 4 lg 2 p 2 kohaselt tuleb planeeringu
koostamisel tagada avalike huvide ja
väärtuste ning huvitatud isikute huvide
tasakaalustatud arvestamine. Seejuures ei tule
lähtuda üksnes õigusnormidega seatud
piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi
puudutatud isikute huvide vahel.“ (vt RKHKo
3-3-1-88-15, p 25).
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
8
4. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-
ALA on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maavara I kategooria ja II
kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad
edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid)“. Täpsustame, et kategooriatesse
on jaotatud maardlad, mitte maavarad ning seejuures ei ole kõik maardlad kategooriatesse
jaotatud. Vastav nõue ei kehti seega kõigi vallas asuvate maardlate osas, vaid ainult Pärnu
maakonnaplaneeringus kajastatud maardlate osas. Palume täpsustada. Täiendavalt palume
lisada üldplaneeringu seletuskirja viite, et edaspidi tuleb arvestada Pärnu maakonna
maavarade teemaplaneeringu lahendusega, kui see kehtestatakse.
Ettepanekutega arvestatakse, ptk 4.16
täiendatakse.
5. Seletuskirja peatükis 5.2.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID on kirjeldatud (tsiteerin):
„Vangu liivakarjääri maaüksusele (71201:001:0449) väljastas Keskkonnaamet 2019. aastal
kaevandamiseks loa ja otsustas keskkonnamõju mitte hinnata, kuna kavandatava tegevusega ei
kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2020. aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-ala
põhjaosas inventeeritud vääriselupaik (VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes piirides
kaitsealuste liikide tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) (II kaitsekategooria) ja sulgjas
õhik (Nekcera pennata) (III kaitsekategooria) kasvukohad. Kuna maa-alal kaevanda-misega
kaasneb konflikt seal registreeritud VEP-iga ja kaitsealuste liikide kasvukohaga, on ebasoodsa
mõju välistamiseks perspektiivsest mäetööstuse maa-alast VEP-iks inventeeritud ala välja
jäetud“. KSH aruande eelnõus lk 44 on tehtud ettepanek jätta liivakarjääriks kavandatud alast
välja seal inventeeritud vääriselupaik. Joonisel Maakasutusplaan on kogu Vangu liivakarjääri
(loa nr L.MK/331177; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 19.12.2034)
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse märgitud mäetööstuse maa-ala. Keskkonnaamet on
Maa-ametile edastatud kirjas 29.09.2023 nr DM-125488-5 märkinud, et uutest liikide
leiuandmetest lähtuvalt tuleb hinnata edasise kaevandamise ja karjäärivee ärajuhtimise
mõjusid liikidele, seega palus Keskkonna-amet esitada loa omajal eksperthinnang selgitamaks
välja võimalikud mõjud ja leevendusmeetmed. Kuni ekspert-hinnang ja/või Keskkonnaamet ei
ole kinnitanud vajadust mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire muuta, siis palume
seletuskirjas kajastada sarnaselt joonisele Maakasutus-plaan, et mäetööstuse maa-ala on
määratud kogu Vangu liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa ulatuses.
Ettepanekuga arvestatakse. Kuna luba
kehtib, jääb maakasutusplaanile mäeeraldise
ja selle teenindusmaa piires mäetööstuse
maa-ala. SK sõnastust täpsustatakse
järgmiselt:
Vangu liivakarjääri maaüksusele
(71201:001:0449) väljastas Keskkonnaamet
2019. aastal kaevandamiseks loa ja otsustas
keskkonnamõju mitte hinnata, kuna
kavandatava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2020.
aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-
ala põhjaosas inventeeritud vääriselupaik
(VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes
piirides kaitsealuste liikide tamarisk-
kariksammal (Frullania tamarisci) (II
kaitsekategooria) ja sulgjas õhik (Nekcera
pennata) (III kaitsekategooria) kasvukohad.
Uutest liikide leiuandmetest lähtuvalt tuleb
loa omajal esitada eksperthinnang, millega
hinnata edasise kaevandamise ja
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
9
karjäärivee ärajuhtimise mõjusid liikidele
ning selgitada välja võimalikud mõjud ja
leevendusmeetmed. Kuna tegemist on
kehtiva kaevandamisloaga (luba kehtib kuni
19.12.2034) ja kuni eksperthinnangu
tulemusena ei ole kinnitanud vajadust
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire
muuta, on maa-alal maakasutusplaanil
määratud mäetööstuse maa-alaks.
6. Joonise Maakasutusplaan kohaselt asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal.
Seletuskirja peatükis 5.2.3. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA on väärtusliku
põllumajandusmaa säilitamise tingimuste all märgitud (tsiteerin): „vältida
kaevandamistegevust. Juhul, kui kaevandamine on vältimatult vajalik, rakendada meetmeid, et
kaasnevad mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed;“. Palume üheselt mõistetavuse
tagamise eesmärgil täpsustada lauset järgnevalt: „ võimalusel vältida kaevandamistegevust.
Juhul, kui kaevandamine on vältimatult vajalik, rakendada vajadusel meetmeid, et kaasnevad
mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed;“. Lisaks palume selguse eesmärgil täpsustada
tingimust (tsiteerin): „väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue ehitise või
olemasolevat laiendada, kui enne üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiivi
määramist on maa-alale kehtestatud detailplaneering“, et kui maa-alal kehtestatud
detailplaneering ehitamist konkreetsele alale lubab, mitte lihtsalt kehtiva detailplaneeringu
olemasolu. Igasuguse detailplaneeringu eksisteerimisel ehitamise lubamine väärtuslikule
põllumajandusmaale, mis kattuvad maardlatega, on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna halvendab
juurdepääsu maavarale.
Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.2.3. p 4 ja
7 täpsustatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
10
Maa-amet kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu lahenduse tingimusel, et planeeringumaterjale täpsustatakse vastavalt eeltoodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole
võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes
olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle
vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium.
5. Transpordiamet (24.11.2023 nr 7.2-1/23/22862-2, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-3)
Kooskõlastaja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
Planeering vastab meie 11.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/52719-4 esitatud seisukohtadele. Võttes aluseks
planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Saarde valla üldplaneeringu.
Üldplaneeringu seletuskirja järgi määratakse kergliiklustee täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt
teepool; täpne, loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt, tee/tänava ületuskohad, paiknemine
maaüksusel vms) liigilt täpsema planeeringu või projektiga. Märgime, et Tali külla, riigitee nr 19301
äärde kavandatud kergliiklustee jääb visuaalselt teepoolele, kus ei asu tõmbepunktid ega enamus
perspektiivsetest kasutajatest. Kavandatava kergliiklustee leppemärk on sobilik näidata riigitee teljele
või pigem riigitee nr 19301 riigitee lõunaküljele, kuhu kergliiklustee rajamine on meie hinnangul
sobilikum. Tee teljele märgitud kergliiklusteed annaksid osapooltele neutraalse ja seletuskirja toetava
ettekujutuse, kuna meie kogemuste põhjal tõlgendavad riigiteega külgnevad maaomanikud, kellele
kergliiklustee projekteerimine tema maale ja/või privaatsesse ruumi ei meeldi, üldplaneeringu
kaardimaterjali enda kasuks.
Ettepanekuga arvestatakse,
kergliiklustee asukoht planeeritakse
teest lõunaküljel.
Riigitee kaitsevööndi andmed
edastatakse digitaalselt
Transpordiametile pärast ÜP
kehtestamist.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
11
Nõustume riigitee nr 19303 Jäärja-Tali km 16,90-17,50 kaitsevööndi vähendamisega 10 meetrini
teekatte servast. Teekaitsevööndi vähendamine on põhjendatud, kuna tegemist on väljakujunenud
ehitusjoonega, kus elamud jäävad 7-15 m kaugusele riigiteest.
Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel (.dwg
vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7 alusel
edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks..
6. Põhja-Sakala Vallavolikogu (23.11.2023 otsus nr 181, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-4)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukoht:
Kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. -
7. Päästeamet (29.11.2023 kiri nr 7.2-3.4/7249-2, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-5)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukoht:
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel keeldub
Päästeameti Lääne päästekeskus
kooskõlastuse andmisest Hendrikson ja KO
poolt koostatud november 2021 Pärnu
maakond, Saarde vald maa-ala üldplaneeringu
kemikaaliosale järgmisel põhjusel: Maakonna-
ja üldplaneeringus peab olema välja toodud
järgmine info:
Loetakse kooskõlastatuks PlanS § 85 lg 3 alusel (Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule
õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande
eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust).
Oma kirjas toote esile, et valla üldplaneeringu kooskõlastamisest keeldutakse päästeseaduse §
5 lõige 1 punkt 7 alusel. Juhime Teie tähelepanu päästeseaduse § 5 lõige 1 punkt 7 sõnatusele,
milles on sätestatud expressis verbis "Päästeameti ülesanded on üld- ja detailplaneeringu
kooskõlastamine". Kuna nimetatud õigusakti punkt ei reguleeri üldplaneeringu
kooskõlastamata jätmist, vaid sätestab ainult Päästeameti ülesande (kohustuse), siis ei saa
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
12
- Piirkonnad, kus on SOE ja OE ettevõtted: o
SOE ja OE ettevõtete nimed. Mõjutatavad
stsenaariumid (ohud ja riskid) koos ohuala
suurustega. Olemasolevad riskiallikad (SOE ja
OE ettevõtted) tuleb kanda koos ohualadega
kaardile. Selgitus: Soovi korral on võimalik
kasutada Maa-ameti kaardirakendust
(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paast
eamet_ohtvesi) ja/või Päästeameti avaandmeid
(https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/s
uuronnetuse-ohuga ja-ohtlikud-ettevotted).
Kirjeldus uute SOE ja OE ettevõtete rajamise
kohta: kas ja millistel tingimustel ning kuhu
on lubatud planeerida ja ehitada uusi SOE ja
OE ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike
1 asjaolusid.
Kirjeldus SOE ja OE ettevõtete ohulasse
rajamise kohta: kas ja millistel tingimustel on
lubatud planeerida ja ehitada uusi ehitisi SOE
ja OE ettevõtete ohualasse, sh arvestades
KemS § 32 lõike 1 asjaolusid. (Juhendmaterjal
: https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-
28-etoodikakems-planeeringute-ja-
ehitusprojektide-kooskolastamise-
otsusetegemine.pdf?4271081ef1 )
- Piirkonnad, kus pole SOE ja OE ettevõtteid:
Kirjeldus uute SOE ja OE ettevõtete rajamise
kohta: kas ja millistel tingimustel ning kuhu
on lubatud planeerida ja ehitada uusi SOE ja
OE ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike
1 asjaolusid.
Päästeamet tugineda üldplaneeringu kooskõlastamata jätmisel nimetatud õigusakti punktile.
Päästeseaduse üheski osas ei ole esitatud asjaolusid, millistel juhtudel võib Päästeamet jätta
planeeringu kooskõlastamata.
Vastuseks ettepanekutele, mis Päästeameti hinnangul peab olema üldplaneeringus välja
toodud: Kemikaaliseaduse (KemS) mõistes ohtlike ettevõtetega seonduvate teemade osas
planeeringu (sh ÜP) kooskõlastamata jätmist reguleerib KemS § 32 lõige 6, mille sõnastuse
kohaselt võib Päästeamet kooskõlastuse andmata jätta, kui planeeringuga või ehitusprojektiga
kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja
õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla ÜP-ga ei kavandata
tegevusi, mis suurendaks suurõnnetuse riski, kuna selliseid ohtlike objekte valla territooriumil
ei ole ja ÜP koostamise ajal ei ole nende rajamise kavatsust ka teada (vastavad asjaolud on
ÜP KSH-s esitatud). ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mis suurendaks õnnetuse tagajärgede
raskust ja õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla ainsa
olemasoleva ohtliku ettevõtte (Olerex AS Kilingi-Nõmme teenindusjaam-tankla) ohud ja
ohualade ulatused on teada. Juhime ka tähelepanu, et Päästeamet on andnud nimetatud
objektile tegutsemiseks kooskõlastuse, mille riskianalüüsi andetele tuginevalt jääb eriti
ohtliku ala sisse elamuala ning väga ohtliku ja ohtliku ala sisse mitmeid elamualad.
Päästeameti poolt viidatud juhendmaterjalis ptk 3.1 lk 10 on seejuures välja toodud, et "Kui
üldplaneering sisaldab KSH-d, milles on andmed riskide hindamise kohta, siis sellisel juhul
eraldi riskide hindamist üldplaneeringus ei ole vaja koostada. Juhul, kui andmeid ei ole
piisavalt, tuleb KSH-d täiendada või koostada iseseisev riskide hindamine." Kuna ÜP KSH
koostamise ajal oli piisava täpsusega andmed ohtlike ettevõtete kohta teada (st hinnangu
raames on olemasolevate ohtlike ettevõtete paiknemine ÜP-s esitatud) ja eespool nimetatud
ohtliku objekti rajamise kooskõlastamisel on tõenäoliselt Päästeamet lähtunud muuhulgas
kirjas viidatud juhendmaterjalidest, siis ei ole ÜP täpsust arvestades vajalik täiendavalt riske
hinnata ning ÜP tasandil rakendatavad õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed on
piisavad.
Sama juhendi lk 11 öeldakse "Üldplaneeringu koostamisel ei saa anda uue tegevuse puhul
väga konkreetset sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha valiku
piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse kohta ning sellest tulenevalt teha
järeldused, millised võivad olla meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks".
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
13
- Üldplaneeringus (nii piirkonnas, kus on SOE
ja OE ettevõtted kui ka piirkonnas, kus ei ole
veel SOE ja OE ettevõtteid) tuua välja
täiendavad objektid, mille puhul on vajalik
koostada detailplaneering (näiteks):
SOE ja OE ettevõttes muudatuste tegemine,
mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt
detailplaneeringut.
SOE või OE ettevõtte või nende ohualasse
planeerimine, kui tegemist hajaasustusega.
- Maakonna- ja üldplaneeringus (nii
piirkonnas, kus on SOE ja OE ettevõtted kui
ka piirkonnas, kus ei ole veel SOE ja OE
ettevõtteid) tuua välja, et:
maakasutuse planeerimisel ning
projekteerimistingimuste ja ehituslubade
andmisel tuleb Päästeametile
kooskõlastamiseks esitada üld-, eri- või
detailplaneering ja ehitusprojekt kui see on
seotud suurõnnetuse ohuga või ohtlikku
ettevõttega (kemikaaliseadus § 32 lõige 4)
ning planeeringu või ehitusprojekti
koostamisel lähtuda kemikaaliseaduse §-st 32.
Juhendmaterjal :
https://www.rescue.ee/files/Juhendid/23-01-
05-kemikaaliseaduse- 32-alusel-maakasutuse-
planeerimine-ja-
projekteerimine.pdf?d42dec77d5 Palun
täiendada Saarde valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilist hindamist
selliselt, et oleks täidetud KemS § 32 nõuded.
Mõistame üldiselt juhendis kirjeldatud soovi, kuid koostatud valla ÜP asjaolusid ja tasandit
arves ei ole võimalik analüüsida uusi tegevusi, kui vastav ohu tüüp ja ulatus ei ole teada.
Olemasoleva ohtliku objekti osas on andmed esitatud ning doominoefekti tekke võialust ei ole
tuvastatud. Juhime ka tähelepanu, et antud ÜP raames ei saa ning ei ole ka mõistlik igaks
juhuks esitada ja kirjeldada kõikvõimalike ohte, mille hindamist ja leevendavaid meetmeid
reguleeritakse eraldi ohu liiki ja ulatust arvestades vastavate õigusaktidega.
Tuleb ka märkida, et ÜP kehtestatakse pikemaks ajaks (üldjuhul rohkem kui 10 aastaks) ning
mille eesmärk on reguleerida valla territooriumil ruumilist planeerimist üldisemalt
(planeerimisseadus § 74 lõige 1 kohaselt arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine),
mitte detailsusega, mida tehakse järgnevate tegevuste tasanditega (detailplaneering,
ehitusprojekt, tegevusluba jms). Lisaks on varasem kogemus nii õigusruumi kui ka
konkreetsete ohtudega seotud arusaamade osas (ohu liik, ulatus ja võimalikud leevendavad
asjaolud, seonduvad normid, juhendid jms) näidanud suhteliselt kiiret muutust ajas. Seega
ÜP-ga ei ole mõistlik reguleerida tegevusi detailsusega, mis on otseselt järgnevate tegevuste
ülesanne ning mis võivad muutuda kiiremini, kui kehtestatav ÜP.
Kirjas viidatud juhendmaterjalid võivad olla abiks vastavate tegevuste kavandamisel, kuid
tegemist ei ole õigusaktidega. Seega kooskõlastuse keeldumine ei saa tugineda nimetatud
juhendmaterjalidele. Juhime ka tähelepanu, et kirjas esitatud juhendmaterjalide linkide alt ei
ole vastavad juhendid leitavad (lingid ei tööta). ÜPd ning sellega seonduvaid toiminguid
reguleerivad konkreetsed õigusaktid (sh planeerimisseadus, kemikaaliseadus), mida valla ÜP
koostamisel on järgitud. KemS § 32 lõige 5 sätestab Päästeametile kohutuse hinnata, kas
kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede
raskust, õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad ja enne planeeringu
kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku
omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Seega kehtiva õiguse järgi
ei ole viimati nimetatud teemade osas hinnangu andmine ÜP koostaja ega kehtestaja
kohustust. KemS § 32 lõikes 1 nimetatud teemad on valla ÜP-s ja KSH-s käsitletud ÜP
tasandit arvestava täpsusega.
Kokkuvõtvalt, Saarde valla ÜP KSH-s on suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega
seonduvad asjaolud ÜP tasandi täpsusega esitatud ning arvestades, et Päästeamet ei ole
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
14
kooskõlastamisest keeldumisel lähtutud asjakohastest õigusaktidest, siis palume
kooskõlastamisega seonduvad asjaolud üle vaadata.
8. Põllumajandus- ja Toiduamet (29.11.2023 nr 6.2-6/9622-1, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-6)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukoht:
Tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõige 4 kohaselt 25.12.2015 kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 kooskõlastab Põllumajandus-
ja Toiduamet Saarde valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu.
-
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond ( pikendamine registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-7,
arvamus )
Arvamuse andja
Sisu: Seisukoht:
Tulenevalt materjali mahukusest ja tuginedes HMS §-le 41 pikendame arvamuse
avaldamise tähtaega kuni 15.detsembrini 2023.
Arvestame taotlusega.
Arvamus
1. Seletuskirja peatükis 4 „Kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete kaupa“
maakasutuse juhtotstarvete ehitustingimustes antakse tingimusi krundile. Märgime, et
vastavalt PlanS § 6 punktile 8 on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele
SK tingimused vaadatakse üle ja vajadusel
täpsustatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
15
on antud ehitusõigus. Kuna detailplaneeringu koostamise kohustus suures osas puudub,
palume täpsustada, kas tingimus on vaid krundi või ka katastriüksuse kohta.
2. Seletuskirja peatükis 4.7 „Puhke- ja virgestuse maa-ala“ ning peatükis 4.8 „Haljasala
ja parkmetsa maa-ala“ on toodud, et Kilingi-Nõmme linnas on rohealad, kus ei tohi
kasvavat metsa raiuda valla nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse vallaga enne
metsateatise esitamist. Seletuskirja peatükis 4.9 „Looduslik ala“ on fikseeritud, et alad
on looduslikuna säilitatavad alad, kus regulaarne hooldus ei ole esmatähtis. Nende
hoonestamist ei planeerita, kuid teenindava taristu (teed, tehnovõrgud jms) rajamine on
lubatud. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2 palume üldplaneeringu koostamisse kaasata
eelnimetatud aladel asuvate katastriüksuste omanikud.
Maaomanikud on juba protsessi kaasatud. Kirjad
saadeti kooskõlastamise ja arvamuse andmise
etapis.
3. Seletuskirja peatükis 4.12 „Kalmistu maa-ala“ on välja toodud, et üldplaneeringuga
uusi kalmistuid ei planeerita ning kui uue kalmistu rajamine või olemasoleva
laiendamine osutub vajalikuks, ei ole tegevus üldplaneeringut muutev. Märgime, et
vastavalt kalmistuseaduse § 4 lõikele 7 määratakse maa-ala kalmistu rajamiseks või
laiendamiseks üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses sätestatud
korras. Kuna üldplaneeringuga uusi kalmistuid ega olemasolevate laiendamisi ei
planeerita, tuleb kalmistu laiendamiseks või uue rajamiseks koostada detailplaneering.
Arvestades, et planeerimisseadus kalmistu rajamist või laiendamist ega selleks
detailplaneeringu koostamist otsesõnu ei reguleeri, siis soovitame kalmistu maa-ala
vajadus üldplaneeringu koostamise raames veelkord läbi kaaluda.
Selgitame, et kalmistu rajamise ja laiendamise
vajadust veelkord kaaluti ja analüüsiti. Kuna 10-15
aasta perspektiivis selleks vajadus puudub, siis SK
korrigeeritakse, tekstiosa “kui uue kalmistu
rajamine või olemasoleva laiendamine osutub
vajalikuks, ei ole tegevus üldplaneeringut muutev”
jäetakse välja.
4. Seletuskirja peatükis 5.3.4 „Kohalikud teed“ on märgitud, et üldplaneeringuga
määratakse eratee avalikult kasutatavaks teeks vajadusepõhiselt ja avalikust huvist
lähtuvalt. Planeeringujoonisel on avalikuks kasutamiseks määratav eratee eraldi
leppemärgina tähistatud. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2 palume üldplaneeringu
koostamisse kaasata avalikuks kasutamiseks määratavatel erateedel asuvate
katastriüksuste omanikud.
Kaasame avalikuks kasutamiseks määratavate
erateede omanikud (teavitame kirjalikult)
planeerimisettepaneku avalikustamisel.
5. Seletuskirja peatükis 5.3.6 „Riigiteed“ on fikseeritud, et üldplaneering määrab
Transpordiameti ettepanekul riigitee nr 6 Valga-Uulu tee kaitsevööndi 30 m teekatte
servast järgmiselt: Tihemetsa aleviku piires km 89,8-91,3 ning Kilingi-Nõmme linna
piires km 94,5-95,0. Selgitatud on, et kaitsevööndi määramine 10-lt meetrilt 30-le
meetrile tuleneb asjaolust, et tegemist on põhimaantee funktsiooni täitva riigiteega ning
välja on kujunemata hoonestusjoon ja linlik keskkond. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2
Tee kaitsevööndi laiendamisest puudutatud
kinnistute omanikud on kaasatud, teated saadeti
kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
16
palume üldplaneeringu koostamisse kaasata laiendataval kaitsevööndi alal asuvate
katastriüksuste omanikud.
6. Seletuskirja peatükis 5.2.2 „Roheline võrgustik“ on toodud võrgustiku toimimise
tagamise tingimusena, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus
tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest
läbimõõdust. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.
Looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda koridorides alla 70% koridori keskmisest
läbimõõdust. Selgusetuks jääb selle tingimuse rakendamine, sest pole välja toodud
tugialadel olemasolevate looduslike alade suurus ja koridoride keskmised laiused,
millest saab vastavat protsenti arvutada. Palume tingimused üle vaadata ning vastavad
selgitused (suurused) lisada.
Selgitame, et koridorid ja tugialad on eristatud ning
struktuurelementide suurused selguvad
ruumiandmete põhjal. Vastavad infokihid on
KOVil planeeringu kehtestamise järgselt protsendi
arvutamiseks kasutatavad.
7. Seletuskirja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on kasutus- ja ehitustingimuseks
toodud mh, et päikeseparkide kavandamine ei ole lubatud rohelise võrgustiku
koosseisu hõlmatud metsamaal. Palume kaaluda täiendavate tingimuste seadmist
piirdeaedade rajamisele, mis aitaksid tagada rohevõrgustiku takistamatu toimimise.
Ebaselgeks jääb, kas tingimuse seadmise ettepanek
on seotud päikeseparkide ümber rajatavate
aedadega või üldise tingimusena? Märgime, et SK
ptk 5.2.2 punkt 8 juba sätestab, et loomade
liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade
rajamine lubatud ainult vahetult ümber õuemaa, 0,4
ha ulatuses.
SK ptk 5.2.2 punkti 7 ja 8 RV sidususe tagamise
eesmärgil siiski täiendatakse (mida tuleb nt erisuste
puhul arvestada jne).
8. Seletuskirja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on viienda punktina toodud, et
päikesepargi ehitamiseks pindalaga üle 10 000 m2 võib kohalik omavalitsus nõuda
detailplaneeringu koostamist. Palume kaaluda ka tingimuse seadmist selleks, et vältida
päikeseparkide tükeldamist (nt kõrvuti kahe 8000 m2 suuruse päikesepargi
kavandamist). Selleks lisada detailplaneeringu koostamise nõue ka juhul, kui
kavandatakse päikeseparke lähestikku. Kaaluda võimalust seada tingimus ka
päikeseparkide omavahelisele kaugusele.
Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 3.3 täiendatakse, et
üle 10000 m2 suuruse päikesepargi või lähestikku
(lähemal kui 300 m asub teine päikeseelektrijaam
(või on välja antud luba selle ehitamiseks))
rajatavate päikeseparkide (mis visuaalselt
moodustavad terviku) ehitamiseks tuleb kaaluda
DP koostamise vajadust (välja arvatud päikesepargi
rajamine hajaasustusega alal kasutusest välja
langenud tootmisterritooriumile).
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
17
9. Seletuskirja peatükis 5.5.1 „Kliimamuutustega arvestamine“ on välja toodud mitmed
teemad, millele tuleb tähelepanu pöörata. Samas aga ei nähtu/puuduvad viited, kuidas
neid on üldplaneeringus arvestatud. Palume seletuskirja peatükki täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse.
10. Seletuskirja peatükis 5.5.2 „Müra“ on toodud, et maaomanikuga kokkuleppel võib
tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul on soovitatav
lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest (samas võib esineda ka
situatsioone, kus maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja
aktsepteerib kaasneda võivaid mõjusid).
Juhime Teie tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt on
välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Planeerimisseaduses
fikseeritud elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb planeeringuga luua
eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna olemasoluks ja säilitamiseks.
Ei üldplaneeringu seletuskirja ega KSH aruande eelnõust ei leia selgitust, kuidas ja mis
kaalutlustel antakse üldplaneeringuga teoreetiline võimalus rikkuda õigusaktides
ettenähtud norme ning õiguse kahjustada inimese (ka tema enda soovil) igapäevast
elukeskkonda, tervist. Leiame, et niisuguse võimaluse andmine üldplaneeringuga ei ole
õiguspärane. Seetõttu palume teha seletuskirjas täpsustus, et maaomanikuga
kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul
tuleb lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest.
Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3 ja ptk
5.5.2 täpsustatakse järgmises sõnastuses:
tuulikut ei paigutata elamule lähemale kui 1 km.
Kokkuleppel maaomanikuga on võimalik lubada
tuulikute paigutamist elamutele lähemale, kuni 750
m[1] kaugusele hoonest, kui hoone aluse maa
omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik
keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades
kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist
välistavaid kriteeriumeid.
[1] Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise
raames on kevadel 2023 ministeeriumid koostöös
kaardistamas võimalusi tuuleenergeetika
arendamiseks riigile kuuluvatel maadel. Nn
eelisarendatavate alade määramisel on
lähtekriteeriumiks võetud 750 m elamutest ja
ühiskondlikest hoonetest. Vt ka
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-
arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-
ning-vabade-alade-tuvastamine
11. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikele 7 peab kohalik
omavalitsus tagama planeeringutega avaliku juurdepääsu kallasrajale. Seletuskirja
peatükis 5.2.4 „Veekogud“ on välja toodud, et avalik juurdepääs veekogude
kallasrajale on tagatud kas riigiteede, kohalike teede, detailplaneeringuga planeeritud
Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.2.4
täiendatakse järgmise tingimusega:
täiendavalt tuleb otsustajal avaliku veekogu
kallasrajale juurdepääsu vajadust kaaluda
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
18
jalgteede või avalikuks kasutuseks määratud erateede kaudu. Kuna toodud sõnastus on
üldsõnaline, palume veenduda, et üldplaneeringuga on juurdepääsud avalikult
kasutatava veekogu kallasrajale mõistlike vahemaade tagant määratud.
arendustegevuse (nii hoonestamisel kui maa-ala
kasutuse muutmisel, nt puhkeala loomisel) käigus,
kui avaliku veekogu kaldal planeeritakse
kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või
kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust.
12. Seletuskirja lisas 1 „Rail Balticu raudtee kavandamisest“ on toodud info Pärnu
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja selle
KSH menetluse uuendamise kohta. Lisame, et Rail Baltica planeeringu menetluse
uuendamise protsessis selgitati välja (tulemusi avalikustati novembris 2023) kõige
väiksema mõjuga trassialternatiiv, mis läbib ka Saarde valda. Selleks on nö sinine-
kollane-roosa trassialternatiiv, millele koostatakse hetkel planeeringulahendust.
Teadmiseks, et ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike
2 kohaselt mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku
planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses.
Seega planeerimisseaduse § 53 lõike 2 kohaselt Rail Baltica planeeringu
kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu
või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi
eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse
planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.
Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et
vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda
eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja
seletuskirja. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2
kohaselt ei kohaldata mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi
asukohavaliku planeeringu suhtes planeerimisseaduse § 53 lõikes 3 sätestatut. Seega
Rail Balticu planeering ei kaota kehtivust, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie
aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.
Palume planeeringudokumentides (seletuskirjas, KSH-s ja joonistel) sellega arvestada
ning seda kajastada. Vajadusel oleme valmis jagama teiega Rail Balticu sinine-kollane-
roosa trassikoridori GIS-kihti. Samas juhime tähelepanu, et planeeringulahendus
koostatakse osaliselt ka väljapoole trassikoridori (nt ökoduktid ja nende kaitsevöönd,
Võetakse teadmiseks ja käesolevaga selgunud
infoga (trassi asukoht, ökoduktid jne) arvestatakse.
ÜP joonist ja SK vastavalt täiendatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
19
risted, kohalike peatuste juurdepääsuteed jms). Kuna planeeringulahendus on hetkel
veel koostamisel, siis selle GIS kihte pole hetkel veel võimalik jagada.
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigivara osakond ( 30.11.2023 nr 14-3/3179-3/9622-1, registreeritud 30.11.2023 nr 7-
7/1665-8)
Arvamuse andja
Sisu:
Seisukoht:
Oleme tutvunud lingil https://saarde.ee/uldplaneering kättesaadavate materjalidega ja käesolevaga esitab
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukohad ja ettepanekud
PlanS § 85 lõike 1 alusel maakasutuspoliitika valdkonnast, sh riigivara valitseja seisukohast, lähtuvalt.
Kooskõlastame üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu järgmiste seisukohtadega arvestamise
korral.
1) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Muru tn 2 (katastritunnus 71201:001:0405, sihtotstarve sihtotstarbeta
maa, pindala 2135 m²) kinnisasjale on määratud looduslik maa-ala juhtotstarve.
Teeme ettepaneku kinnisasjale määrata segafunktiooniga maa-ala juhtotstarve, mis annab võimaluse
kasutada kinnisasja mitmekesisemalt. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 on
märgitud, et segafunktiooniga maa-ala võib kasutusele võtta mitmel otstarbel. Maa-alale võib rajada
elamuid, ärihooneid, ühiskondlikke hooneid, puhke- ja majutushooneid, segaotstarbega hooneid, haljas- ja
pargialasid.
Ettepanekuga arvestatakse,
Muru tn 2 määratakse
segafunktsiooniga maa-alaks
(S).
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
20
2) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Aia tn 24 (katastritunnus 71201:001:0231, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,
pindala 10675 m²) kinnisasja põhjaosale on määratud riigikaitse maa-ala juhtotstarve ja lõunaosale on
määratud elamu maa-ala juhtotstarve. Aia tn 24 kinnisasjaga piirnevale Pärnu tn 79 (katastritunnus
71201:001:0366, sihtotstarve sihtotstarbeta maa, pindala 5139 m²) kinnisasja on määratud kogu ulatuses
riigikaitse maa-ala juhtotstarve. Kinnisasjale kavandatakse päästekomandot. Üldplaneeringu seletuskirja
peatükis 4 on märgitud, et juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve
(vähemalt 51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse põhisuunad. Maa-ala
piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud teede,
veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
teadaolevalt ei ole kavandatud Aia tn 24 kinnisasjale riigikaitselisi ehitisi. Seega palume kaaluda, kas
vastava juhtotstarbe määramine on vajalik.
Ettepanekuga arvestatakse, Aia
tn 24 kinnistule määratakse kogu
ulatuses elamu maa-ala
juhtotstarve.
3) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Raekoja tn 9 (katastritunnus 71201:001:0299, sihtotstarve sihtotstarbeta
maa, pindala 23228 m², metsamaa kõlvik 22176 m²) kinnisasjale on määratud elamu maa-ala juhtotstarve.
Kinnisasja looduslikust seisundist lähtuvalt teeme ettepaneku kinnisasjale määrata loodusliku ala
maakasutuse juhtotstarve.
Ettepanekuga arvestatakse,
Raekoja tn 9 kinnistule
määratakse PV ala juhtotstarve.
4) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Laane (katastritunnus 71201:001:0264, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,
pindala 18506 m², metsamaa kõlvik 13374 m²) katastriüksusele on määratud elamu maa-ala juhtotstarve.
Katastriüksus on jäetud riigi omandisse Maa-ameti peadirektori 23.11.2023 korraldusega nr 1-17/23/2595.
Kinnisasja looduslikust seisundist lähtuvalt teeme ettepaneku määrata elamu maa-ala juhtotstarve
katastriüksuse Aasa tänava pikendusega piirnevale lagedale rohumaa osale ja ülejäänud osale määrata
loodusliku ala maakasutuse juhtotstarve.
Ettepanekuga arvestatakse,
elamu maa-ala juhtotstarve
määratakse katastriüksuse Aasa
tänava pikendusega piirnevale
lagedale rohumaa osale ja
ülejäänud osale määrata PV
juhtotstarve.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
21
5) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Lähte (katastritunnus 71201:001:0273, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,
pindala 181006 m²) kinnisasjale on määratud loodusliku ala maakasutuse juhtotstarve, mis on ka arvatud
rohelise võrgustiku tugiala koosseisu ning elamu maa-ala juhtotstarve. Kuna tegemist on loodusliku alaga,
siis teeme ettepaneku elamu maa-ala vähendada ja määrata see ainult kinnisasja osale, mis jääb Vana tn 2
(katastritunnus 30601:004:0025), Vana tn 4 (katastritunnus 30601:004:0046) kinnisasjade ja
elektriõhuliinide vahele ning alale, mis piirneb Mängu tn 3 (katastritunnus 30601:004:0007) kinnisasjaga.
Ettepanekuga arvestatakse.
Elamu maa-ala ulatust
vähendatakse, määrates see
ainult kinnisasja osale, mis jääb
Vana tn 2, Vana tn 4
kinnisasjade ja elektriõhuliinide
vahele ning alale, mis piirneb
Mängu tn 3 kinnisasjaga.
6) Lisaks märgime KSH aruande eelnõu kohta, et selles ei ole hinnatud väärtuslike põllumajandusmaade
määramise piisavust ning mõjusid, mis kaasnevad nende võimalike hõlmamisega muul otstarbel ning mis
võivad kaasneda ka nende väärtuslike
põllumajandusmaade hulgast väljajätmisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.3 on märgitud, et
üldplaneeringuga täpsustati esmast kaardikihti, arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja
ehitatud keskkonnas. Välja jäeti alla 2 ha suurused eraldiseisvad põllumaad, õuemaad, metsaalad,
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbega alad. Lisaks arvestati põllumassiivi kuju, jättes
välja kitsad põlluribad, mille harimist tänapäevane põllumajandustehnika ei soosi. Palume KSH aruande
eelnõud täiendada koos arvandmetega välja jäetud alade kohta. Juhime tähelepanu sellele, et käesolev
kooskõlastus ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise
korraldamise valdkonnaga, sh heakskiidumenetlusega.
Ettepanekuga arvestatakse,
KSHs väärtuslike
põllumajandusmaade
teemakäsitlust täiendatakse.
10. Utilitas Wind (ettepaneku kiri 7-1/1-84, registreeritud 30.11.2023)
Arvamuse andja
Sisu:
Seisukoht:
I Tuuleenergeetika ala nr 22 tuleb ÜP eelnõust välja jätta või lubada arendamist üksnes
kokkuleppel olemasoleva tuulepargi omanikuga.
I ÜP SK täiendatakse järgmise
tingimusega:
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
22
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 kohaselt: „Tuuleparkide rajamiseks on määratud
tuuleenergeetika alad (ORME alad) /---/“. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 skeemile 5.4.5.3-1 ja
maakasutusplaanile on kantud muu hulgas tuuleenergeetika ala nr 22. ÜP eelnõu
maakasutusplaanil on tuuleenergeetika alale nr 22 ja lähedusse tähistatud ka kehtiva
detailplaneeringuga tuulikud. Tegu on Saarde Vallavolikogu 15.04.2020 otsusega nr 18
kehtestatud ala P16 tuuleenergeetika detailplaneeringu järgsete elektrituulikutega, mis on tänaseks
püstitatud ning millest kaks paiknebki ÜP eelnõu järgsel tuuleenergeetika alal nr 22 ning ülejäänud
kaks tuuleenergeetika ala nr 22 vahetus läheduses (ca 80 ja 500 meetri kaugusel).
Tuuleenergeetika ala nr 22 suurust ja paigutust arvestades ei ole sinna eelduslikult võimalik
täiendavaid elektrituulikuid kavandada, kuivõrd vahekaugus olemasolevatest elektrituulikutest
oleks ülemäärase tuulevarjutuse vältimiseks liiga väike. Planeerimispraktikas on vajalikuks peetud
näiteks vähemalt neljakordse tuuliku rootori diameetri pikkust vahemaad tuulikute mastide vahel.
Erinevate huvide tasakaalustamine on just planeeringute ülesanne. Niisamuti tuleb arvestada
kehtiva ehitusõigusega ja püstitatud tuulikute omaniku/arendaja õiguspärase ootuse,
ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega. Võimalike täiendavate elektrituulikute ehitamise kava
võib päädida vaidlusega, muu hulgas ka kohaliku omavalitsusega. Mõneti sarnane olukord on
juhtunud Purtse tuulepargiga. Samas, kui Purtse kaasuses oli jõutud juba olemasolevate
elektrituulikute lähedusse püstitatavate täiendavate elektrituulikute ehitusloani, siis antud juhul
ollakse Saarde ÜP-ga tuulepargile asukoha valimise etapis (PlanS § 75 lg 1 p 4) ning veel on
võimalik ebavajalikku segadust vältida. Järelikult ei saa tuuleenergeetika alale nr 22 uute
elektrituulikute püstitamist üldse lubada või saab ainult
olemasolevate elektrituulikute omaniku nõusolekul.
Seega teeme ettepaneku tuuleenergeetika ala nr 22 eemaldamiseks ÜP eelnõu lahendusest või
alternatiivina sätestada ÜP eelnõu seletuskirjas järgmist: „Tuuleenergeetika alale nr 22 võib
täiendavaid elektrituulikuid kavandada üksnes kirjalikul kokkuleppel Saarde Vallavolikogu
15.04.2020 otsusega nr 18 kehtestatud ala P16 tuuleenergeetika detailplaneeringu alusel
kavandatud ja ehitatud elektrituulikute omanikuga ning niisugune kokkulepe on mistahes
üldplaneeringule järgneva menetluse (k.a projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus)
algatamise ja läbi viimise eelduseks.“
Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida
põhimõtet, et tuuliku masti kaugus oleks
vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori
diameeter olemasolevast/ehitusõigust
omavast tuuliku mastist. Tuulikute
vahekaugused võivad olla väiksemad
tuuliku arendajate/omanike kokkuleppel.
Kokkulepe tuleb esitada koos
projekteerimistingimuste taotlusega.
Ettepanekuga arvestatakse. Ala nr 22
planeeringust eemaldatakse, kuna
olemasolevatele tuulikutele lisaks ei ole
lisatud tingimust arvestades täiendavate
tuulikute kavandamine võimalik.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
23
II Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse peaks saama esitada üksnes
kinnisasja (või piiratud asjaõiguse) omaja nõusolekul. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on
märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja
põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks projekteerimistingimuste
alusel. /---/ Üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik kavandada elektrituulikuid
projekteerimistingimustele vastava projektiga, mille alusel väljastab omavalitsus ehitusloa
elektrituulikute püstitamiseks ja tuulepargi teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks“
Vältida tuleks olukorda, kus kattuva kavandatava tuulepargi ala korral tekib vaidlus ja konflikt
erinevate arendajate ja valla vahel küsimuses, millise arendaja taotluse alusel
projekteerimistingimused antakse. Tõsi, ehkki projekteerimistingimused ise kehtivad justkui
kõigile isikutele ning EhS § 31 lg-st 3 võiks järeldada, et seadus võimaldaks
projekteerimistingimuste taotluse esitada ka kellelgi, kes ei ole kinnisasja omanik, tuleneb eelnõu
555 SE I lugemise seletuskirja lk-st 59 ning kohtupraktikast siiski, et mõeldud on eelkõige
olukordi, kus tegemist on korteri-/kaasomanditega või on projekteerimistingimuste taotluse
esitanud omaniku ülesandel projekteerimisettevõte. Kindlasti ei peaks projekteerimistingimuste
menetlust läbi viima isiku taotluse alusel, kellel puudub taotlusega hõlmatud kinnisasjaga
igasugune õiguslik seos. Järelikult oleks asjakohane nõuda tuuleenergeetika alal
projekteerimistingimuste andmise eeldusena taotlusega hõlmatud kinnisasja(de) omaniku (või
piiratud asjaõiguse, näiteks hoonestusõiguse või servituudi omaja) nõusolekut. Nii oleks ühtlasi
võimalik tagada, et projekteerimistingimused oleks ka ellu viidavad.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 selguse huvides sätestada:
„Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse võib esitada üksnes taotlusega
hõlmatud kinnisasja(de) (või piiratud asjaõiguse) omaja nõusolekul.“
II Ettepanekuga ei arvestata. KOV lähtub
PT-te väljastamisel kehtivast
õigusruumist. Kui PT taotlust ei ole
esitanud kinnistu omanik, kaasatakse
kinnistu omanik menetlusse.
III Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse peaks saama esitada ka osale
mõnest ÜP eelnõu järgsest tuuleenergeetika alast.
Arvestades ÜP eelnõuga määratud tuuleenergeetika alade suurust ning samas asjaolu, et
tuulepargiks kui olulise ruumilise mõjuga ehitiseks loetakse ÜP eelnõu seletuskirja lk 10 ja
joonealuse märkuse nr 30 järgi mitmest (ehk vähemalt kahest) elektrituulikust ning elektrituulikuid
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev
elektrijaama, peab olema võimalik projekteerimistingimusi taotleda ka osale tuuleenergeetika
III Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.4.5.3
täpsustatakse: Detailplaneeringu ja
projekteerimistingimuste taotluse võib
esitada ka osale tuulenergeetika alast.
Selgitame, et KSH aruannet hindamise
osas täiendatakse. Olemasolevate
tuulikute ümbruses, kus hindamise
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
24
alast. Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt:
„Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse võib esitada ka osale tuuleenergeetika
alast.“
täpsustamiseks on alusinfot rohkem
(olemasolevate seireandmete aruanded),
saab jätkata projekteerimistingimustega.
Alade osas, kus piisav alusinfo KSHs
hindamise täpsustamiseks puudub, tuleb
koostada detailplaneering ja KSH ning
läbi viia vajalikud uuringud.
IV Igale järgnevale tuulepargile projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise otsustamisel
tuleks arvestada juba varasema ehitusõigusega tuulepargiga, kehtestades tuulevarjutuse
vältimiseks vahekauguse nõude.
ÜP eelnõu seletuskirjas ei ole reguleeritud olukorda, kus erinevad arendajad soovivad tuuleparke
lähestikku kavandada. Käesoleva kirja punktis I markeeritule analoogse tuulevarjutuse mõju
vaidluse vältimiseks tuleks sätestada, et iga järgneva tuulepargi elektrituuliku mast peab
olemasolevast/ehitusõigust (k.a projekteerimistingimusi) omavast elektrituuliku mastist paiknema
vähemalt neljakordse järgneva/kavandatava elektrituuliku rootori diameetri kaugusel. Kordame, et
niisugust tingimust on peetud planeerimispraktikas tuulevarjutuse mõju vältimiseks vajalikuks.
Vastav kaugusnõue peaks kehtima olenemata, kas järgnev/kavandatav tuulepark soovitakse
püstitada samale
või erinevale tuuleenergeetika alale, kuivõrd erinevad ÜP eelnõu järgsed tuuleenergeetika alad
paiknevad ka üksteise suhtes kohati lähestikku. Erandid kaugusnõudest peaksid olema lubatud
vaid kokkuleppel olemasoleva/ehitusõigust (k.a projekteerimistingimusi) omava elektrituulikute
arendaja/omanikuga. Niisugune kokkulepe peaks olema mistahes üldplaneeringule järgneva
menetluse (k.a projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluse) algatamise ja läbi viimise
eelduseks.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt: „Iga
järgneva tuulepargi elektrituuliku mast peab olemasolevast/ehitusõigust (k.a
projekteerimistingimusi) omavast elektrituuliku mastist paiknema vähemalt neljakordse
järgneva/kavandatava elektrituuliku rootori diameetri kaugusel. Elektrituulikute
vahekaugus võib olla väiksem vaid kirjalikul kokkuleppel olemasoleva/ehitusõigusega (k.a
projekteerimistingimustega) hõlmatud elektrituulikute omanikuga ning niisugune kokkulepe
IV Ettepanekuga arvestatakse, vt vastus
punkt I all.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
25
on mistahes üldplaneeringule järgneva menetluse (k.a projekteerimistingimuste või ehitusloa
menetlus) algatamise ja läbi viimise eelduseks.“
V Täpsustada tuleks tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste menetluse vormi.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud
üldplaneeringu täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute
kavandamiseks projekteerimistingimuste alusel.“ Samas on märgitud, et eeldatavalt viiakse läbi
projekteerimistingimuste menetlus „avaliku menetlusena“. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 3.3 märgib:
„Juhul kui kavandatavale tegevusele ei ole üldplaneeringu või seadusega ette nähtud
detailplaneeringu koostamise kohustust, kuid objekti kavandamine eeldab laiapõhjalisemat
avalikustamist, tuleb kaaluda avatud menetlusega projekteerimistingimuste rakendamist.“
Esiteks, eeldame, et silmas on peetud „avatud menetlust“ (EhS § 31 lg 1). Teiseks, EhS § 31 lg 1
sätestab, et pädev asutus otsustab projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise
avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada EhS
§-s 27 ja PlanS § 125 lõikes 5 nimetatud juhul. Antud juhul ei oleks tegemist EhS §-s 27 nimetatud
juhtumiga (puudub olemasolev detailplaneering) ning kohaldamisele ei kuuluks ka PlanS § 125 lg
5 (väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku ning nendega piirnevat avalikku veekogu
olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamine ei ole automaatselt detailplaneeringu koostamise
kohustusega). Järelikult tuleks ÜP eelnõu seletuskirjas täpsustada, millistel juhtumitel
projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena läbi viidaks. Juhime tähelepanu, et kehtiv
õigus tagab ka avatud menetluseta puudutatud isikutele projekteerimistingimuste andmise ja
detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide
kaitsmiseks. Seega peaks märksa halduskoormavama avatud menetluse nõudmine olema
põhjendatud.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirjas täpsustada, millistel juhtudel ja põhjustel
tuleks tuulepargi kavandamiseks projekteerimistingimuste menetlus läbi viia avatud
menetlusena.
V SK ptk 5.4.5.3. täpsustatakse,
projekteerimistingimuste avatud
menetluse nõue jäetakse välja.
VI KSH aruande eelnõust tuleks eemaldada viited tuulepargi detailplaneeringu
koostamisele.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
26
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 kohaselt kavandatakse ÜP eelnõu järgsetel tuuleenergeetika
aladel tuuleparke edasi projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel. KSH aruande eelnõu ptk 4.1.1
(lk 16 viimane lõik) ning lisa 2 (lk 79 viimane lõik) kohaselt kavandatakse tuuleparke justkui
teatud juhtudel detailplaneeringuga.
Seega palume KSH aruande eelnõu ptk-st 4.1.1 (lk 16 viimane lõik) ning lisast 2 (lk 79
viimane lõik) eemaldada eksitavad (ilmselt vananenud) viited tuuleparkide detailplaneeringu
koostamisele.
VI Ettepanekuga ei arvestata, kuid
tekstiosa vaadatakse üle. Lähtutakse
põhimõttest - Olemasolevate tuulikute
ümbruses, kus hindamise täpsustamiseks
on alusinfot rohkem (olemasolevad
seireandmete aruanded), saab jätkata
projekteerimistingimustega. Alade osas,
kus piisav alusinfo KSHs hindamise
täpsustamiseks puudub, tuleb koostada
detailplaneering ja KSH ning läbi viia
vajalikud uuringud.
VII Elektrituulikute minimaalne kaugus avalikest teedest peaks jääma ehitusprojekti ja
ehitusloa menetluse etapis otsustamiseks.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on „tingimusena tuuleparkide täpsemaks kavandamiseks
tuuleenergeetika aladel“ määratud p-ga 7: „tuuliku paigutamisel arvestada, et see ei asuks
riigitee äärmise sõiduraja servale ja kavandatava Rail Baltic raudteele lähemal kui 1,5x tuuliku
kogukõrgus. Teistele avalikult kasutatavatele teedele ei paigutata tuulikut lähemale, kui tuuliku
kogukõrgus. Tuuliku kaugust taristuobjektist võib selle valdajaga täpsustada lähtuvalt
konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest.“ ÜP eelnõu seletuskirja
ptk-s 5.3.6 on täiendatud: „tee lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastidel peab
nende kaugus riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega.
Tuulikute rajamisel tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.“
Üldplaneeringu kehtivusajaks võib lugeda 15 aastat (praktikas ilmselt enamgi). Siiani on meile
teadaolevalt niisugune nõue olnud Transpordiameti seatud tingimuseks võimalikest rootori
labadelt lenduvatest jäätükkidest tuleneva ohu välistamiseks. Arvestades tehnoloogia ja
arusaamade arengut eeldame siiski, et Transpordiamet on valmis kõnealuse nõude tulevikus üle
vaatama ja lubama
erandeid, tingimusel, et projekteerimise käigus leitakse lahendus, mis välistab rootori labadelt
jäätükkide lendumise teeni. Eriti ebaproportsionaalne oleks niisuguse nõudmise juurde jäämine
juhul, kui tegemist on vähese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatava teega.
Ettepanekuga arvestatakse, SK on
täpsustatud lähtuvalt kehtivatest
projekteerimisnormidest - tuuliku
paigutamisel tuleb arvestada, et see ei
asuks avalikult kasutatavate teede teekatte
servale lähemal kui tuuliku kogukõrgus.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
27
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 eelviidatud tingimust muuta
ning teede osas sätestada: „Tuuliku paigutamisel riigiteede ja teiste avalikult kasutatavate
teede lähedusse tehakse projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses ning ehitusprojekti
koostamise käigus koostööd Transpordiameti või kohaliku omavalitsusega, selgitamaks välja
elektrituuliku projektlahendusele vastav ohutu kaugus elektrituuliku ja eelnimetatud tee
vahel.“
VIII Lubatud peaks olema elektrituulikute labade projekteerimine üle tuuleenergeetika ala
piiri.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on
määratud üldplaneeringu täpsusastmes /---/ Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning
uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada.“ Samas ei ole
selgelt sätestatud, kas järgmiste etappide (projekteerimistingimused, ehitusprojekt ja -luba)
tulemusena võivad elektrituulikute labad ulatuda üle tuuleenergeetika ala piiri. Toonane
Rahandusministeerium on planeerimine.ee portaalis avaldatud materjalides selgitanud:
„Üldplaneeringu seletuskirjas peab olema kirjas, kas detailplaneeringuga on võimalik tuulepargi
asukohta täpsustada, st kas tuuliku laba võib ulatuda üle tuulepargi asukoha ala piiri.“
Rahandusministeerium märkis, et üldplaneeringuga valitud tuulepargi asukoha sisse peab jääma
tuuliku vundament. Puudub igasugune põhjus, miks sama loogika ei peaks kohalduma ka juhul,
kui üldplaneeringu kehtestamisele järgneb mitte detailplaneeringu koostamine, vaid
projekteerimistingimuste (ja ehitusloa) menetlus (toona oli küsimusepüstitus kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja üldplaneeringule järgneva detailplaneeringu
põhine). ÜP eelnõu seletuskirjas on ju juba praegu niigi mööndud, et tuuleenergeetika alade piire
võib täpsustada (ehkki edasine kavandamine toimub projekteerimistingimustega). ÜP (KSH
aruande) eelnõu järgne info (täpsusaste) ei ole piisav, et tuuliku laba ulatumist üle tuuleenergeetika
ala piiri järgmises etapis välistada. Kummaski dokumendis ei ole planeeritava tuuleenergeetika ala
piire ega mõjusid hinnatud labade ulatusega võrreldava täpsusastmega. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-
s 5.4.5.3 on ka määratud „tingimused tuuleparkide täpsemaks kavandamiseks tuuleenergeetika
aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaudu)“, muu hulgas p-s 10 ka
uuringute läbiviimise kohustus. Uuringute tulemusena võibki selguda, et parim elektrituuliku
paigutus (ka mõjusid
VIII Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk
5.4.5.3 täiendatakse järgmiselt: tuuliku
rootorilabade ulatumine üle
üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika ala piiri otsustatakse
detailplaneeringu või
projekteerimistingimuste käigus lähtuvalt
kehtivast õigusruumist ja kohapõhisest
olukorrast. Tagatud peavad olema
kehtivad müranormid vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele
nr 71. Tuuliku vundament peab jääma
ÜP-ga määratud tuuleala sisse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
28
arvestades) eeldab, et tuuliku laba ületab mõnevõrra ÜP tuuleenergeetika ala piiri.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada lausega:
„Üldplaneeringu järgse tuuleenergeetika ala piiridesse peab jääma elektrituuliku
vundament ning järgmistes etappides (projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus) võib
keskkonnauuringute tulemusena lubada kavandavatate elektrituulikute rootorilabade
ulatumist üle üldplaneeringu järgse tuuleenergeetika ala piiri.“
IX Väärtuslikule põllumajandusmaale tuuleparkide rajamine ei peaks olema tingimata
keelatud.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.2.3 ja 5.4.5.3 tingimuste kohaselt ei oleks ilmselt praeguse versiooni
järgi väärtuslikule põllumajandusmaale elektrituulikute püstitamine lubatud. Samas ei halvenda
elektrituuliku paigutamine tingimata väärtusliku põllumajandusmaa säilimist ja kasutamist, kui
projektlahendus on väärtusliku põllumajandusmaa paiknemise suhtes läbi mõeldud ning tehakse
koostööd põllumaa kinnistu omanikuga. Nii on näiteks koosseisu lõppemisega Riigikogu
menetlusest välja langenud eelnõu 309 SE I lugemise seletuskirja lk 34 märgitud: „Tuule abil
elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme (edaspidi tuulepark) üksikud seadmed ehk tuulikud
paigaldatakse tuulepargi maa-alale kas üksikuna või üksteisest suurtel kaugustel ning tuulepargi
maa-ala saab jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbelisena ehk põllumajanduslikult kasutada.“
Olenemata viidatud eelnõu edasisest käigust on ilmne, et väärtuslikule põllumajandusmaale
tuuleparkide rajamise keelamine juba ÜP tasandil oleks ebaproportsionaalne.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-sse 5.2.3 või 5.4.5.3 lisada tingimus:
„Elektrituulikute ja teiste tuulepargi osaks olevate ehitiste püstitamine väärtuslikule
põllumajandusmaale on lubatud, kui ehitised paigutatakse nii, et tuulepargi maa-ala saab
jätkuvalt põllumajanduslikult kasutada.
IX Ettepanekuga arvestatakse. SK
täpsustatakse tingimusega järgmises
sõnastuses:
Tuuleenergeetika alas sees paiknevad
väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole
tuulikute kavandamist/asukoha valikut
takistavaks kriteeriumiks.
X Tuuleenergeetika arendusalade elluviidavuseks ei tohiks sinna ega 1 kilomeetri raadiusse
neist uute müratundlike objektide ja ehitiste, k.a elamute püstitamist lubada.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on märgitud: „Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning
uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada. Täpsemal
kavandamisel tuleb arvesse võtta kavandatavate tuulikute parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda
X Nõustume, et hajaasustuses elamute
püstitamise tingimused tuulenergeetika
alade määramist arvestades vajavad
täiendavat reguleerimist. Nõustume ka
põhimõttega, et tuuleenergeetika alale ja
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
29
(nt kavandatud või likvideeritud elamud või toimunud arendused vms), õigusaktidest tulenevaid
kitsendusi ning asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused).
Tuuleenergeetika alade kujundamisel võeti aluseks 1 km puhverala elamutest. Kokkuleppel
maaomanikuga on võimalik lubada tuulikute paigutamist elamutele lähemale, tagatud peavad
olema müranormid (sihtväärtus, erandjuhul piirväärtus).“ ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3
joonealuses märkuses nr 32 on täiendatud:
„Projekteerimistingimuste väljastamisel ja kaasnevate mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta
kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt kavandatud uued elamud
või toimunud arendused vms) /---/“ ÜP eelnõu seletuskirjas ei ole otsesõnu ja selgelt reguleeritud
tuuleenergeetika alal võimalike uute elamute kavandamist. Tegemist on aga lahendust vajava
küsimusega.
Nimelt, toonane Rahandusministeeriumgi on selgitanud, et „Üldplaneeringus peab olema kirjas,
kas ja millistel tingimustel on võimalik elamuid ehitada tuulepargile valitud asukoha sisse.
Üldplaneeringus peab olema kirjas, kas ja millistel tingimustel on võimalik elamuid ehitada
tuulepargile valitud asukoha lähiümbrusesse. Üldplaneering peab olema üheselt mõistetav ja
elluviidav, st tuuleparkidele sobilikke alasid ei ole võimalik planeerida „kes esimene, see ehitab“
printsiibil – üldplaneeringus peavad olema seatud tingimused, mis võimaldavad tuulepargi maa-
alale tuulikuid detailplaneeringuga planeerida või projekteerimistingimuse alusel ehitada.“
Loogiline ning ainuvõimalik on, et uute müratundlike objektide ja ehitiste (eriti elamute)
kavandamisel tuleb edaspidi arvestada ühtlasi ÜP lahendusega, sh tuuleenergeetika aladega.
Nimelt, üldplaneeringuga valitakse tuulepargile kui olulise ruumilise mõjuga ehitisele asukoht
(PlanS § 75 lg 1 p 4). Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei saa olla pärast üldplaneeringu
kehtestamist veel ajas pidevalt kahanev (vähemalt inimese kontrollitavate tegevuste kaudu).
Üldplaneeringu eesmärk on omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine (PlanS § 74 lg 1). Erinevate maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku
ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne.14 Riigikohus on selgitanud, et
üldplaneeringud olema oma tavapärase kehtivusaja jooksul (vähemalt 10-15 aastat) elluviidavad,
sh tuuleparkide arendamise osas. Risti tuulepargi vaidluses selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et
üldplaneeringu koostamisel reserveeritakse omavalitsuse territooriumil tuulest elektrienergia
tootmiseks sobilikud alad. Seega, tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine
üldplaneeringus kätkeb endast sisuliselt reserveeringut, et järgmisena oleks võimalik tuulepargile
juba ehitusõigus määrata. Tuuleenergeetika aladele ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta
aladele lähemale kui 1 km elamuid
kavandada/ehitada ei tohi.
Eeltoodust tulenevalt SK ptk 4.15 ja ptk
5.4.5.3 (Tuuleparkide alapeatükk)
täiendatakse tingimusega järgmises
sõnastuses:
Võimaldamaks tuuleenergia arendamist
ja ennetamaks võimalikke ruumilisi
konflikte ei ole uute elamute
kavandamine lubatud tuuleenergeetika
aladel ja samuti tuuleenergeetika aladele
ning juba püstitatud tuulikutele lähemale
kui 750 m.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
30
või lähedusse (puhvertsooni raadiusesse) uue elamu rajamisel uue puhvertsooni moodustamine
tähendaks, et üldplaneering ei ole elluviidav ja välja valitud olulise ruumilise mõjuga ehitise
asukoht oleks ajas pidevalt muutuv (kahanev). Samuti, kui olemasolevate elamutega peab
üldplaneeringus tuuleenergeetika alade kavandamisel nagunii arvestama, siis ilmselgelt
ebaproportsionaalne oleks lubada mistahes järjekordse uue elamuga täiendava ehk
üldplaneeringuga planeeritavat tuuleenergeetika ala kahandava puhvertsooni loomist.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.5.2 on lisatud: „Uute tuulikute kavandamisel tuleb üldjuhul
eesmärgiks seada rangeimate müraalaste nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine,
mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. /---/ Käesoleva planeeringu raames
rakendatakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade eelvalikul lisaks ka eluhoonetest
minimaalselt 1 km puhverala kriteeriumi, mis on üldjuhul piisav vahemaa ka müra normväärtuste
tagamiseks. Maaomanikuga kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km
/---/.“ ÜP-ga määratavatel tuuleenergeetika aladel ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise
asukohtades ning nende läheduses (ehk puhvertsooni raadiuses) uute elamute rajamisel ei pruugiks
tuulepargi püstitamise järgselt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 („määrus nr 71“)
kehtestatud müra normtasemed (vähemalt ilma lisameetmeteta) täidetud olla. Vältimaks vaidlusi,
kes vastutab kõnealusel juhul müra normtaseme järgimise eest (k.a kui uus elamu rajatakse enne
tuuleparki), ei peaks niisugust probleemi tekkida laskmagi. Määruse nr 71 seletuskirjas17 on
selgitatud: „Kohalik omavalitsus ei tohiks lubada näiteks tööstusala kõrvale uue elamupiirkonna
rajamist, kui ilmneb, et tööstusala ei suuda tagada elamupiirkonnas sihtväärtuse täitmist.
Alternatiivina peab sihtväärtuse täitmise tagama elamupiirkonna arendaja.“ Analoogselt tuleb
KSH aruande eelnõu ptk 4.5.1.2 kohaselt võimalusel vältida uute müratundlike alade rajamist
müra tekitatavate tööstusalade lähedusse.
Eeltoodust lähtudes ja vältimaks ÜP järgsete tuuleenergeetika alade mitte elluviidavust ÜP
eeldatava kehtivusaja jooksul, tuleks ka ÜP eelnõu seletuskirjas sätestada, et tuuleenergeetika
aladele või nende puhvertsooni raadiusesse uusi müratundlikke objektide ja ehitisi, k.a elamuid
rajada ei tohi.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt:
„Tuuleenergeetika arendusaladele või neist 1 kilomeetri raadiusesse ei ole uute müratundlike
objektide ja ehitiste, k.a elamute rajamine lubatud.“
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
31
XI Täpsustada tuleks tuuleparkide rajamiseks vajalike uuringute tegemise aega.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on märgitud „tingimused tuuleparkide täpsemaks
kavandamiseks tuuleenergeetika aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste avaliku menetluse
kaudu)“, muu hulgas on punktis 10 sätestatud uuringud, mis tuleb läbi viia. Samas ei ole
täpsustatud, millises etapis uuringud läbi viia. Teatud parameetritega maismaatuuleparkide
tegevusloa menetluses tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (KeHJS § 6
lg 2 p 3 ja lg 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 p 2 ning KeHJS § 11 lg 1 ja lg
23). 01.01.2020 jõustunud EhS § 31 lg 1 ja KeHJS § 7 p 1 muudatuste järel ei ole
projekteerimistingimused enam „tegevusloaks“, mille menetluses otsustataks keskkonnamõju
hindamise algatamise üle. Samas tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle
otsustada ehitusloa menetluses (EhS § 42 lg 2 ja KeHJS § 7 p 1). Järelikult oleks mõistlik, et
nõutud uuringud ei pea tingimata olema läbi viidud projekteerimistingimuste, küll aga ehitusloa
andmise ajaks.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 „tingimuste tuuleparkide
täpsemaks kavandamiseks tuuleenergeetika aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste
avaliku menetluse kaudu)“ alapunkti 10 täiendada allajoonitud fraasiga järgmiselt: „10. läbi
viia hiljemalt ehitusloa andmise ajaks minimaalselt järgnevad uuringud: /---/“.
XI Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.4.5.3
p 10 täpsustatakse järgmises sõnastuses:
tuulikute täpsemal kavandamisel tuleb
läbi viia (hiljemalt ehitusloa andmise
ajaks) minimaalselt järgnevad
uuringud:…
XII Korrigeerida tuleks tuuleparkide keskkonnamõju hindamisega seotud sõnastust.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on sätestatud: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse
võimalused selguvad täpsema kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning
keskkonnamõju hindamise tulemusena.“ Niisugune sõnastus võib jätta eksitava mulje, justkui
tuuleparkide projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses tuleb tingimata algatada
keskkonnamõju hindamine KeHJS-i tähenduses. Kordame, et projekteerimistingimuste menetluses
keskkonnamõju hindamise algatamist kehtiv õigus ette ei näe ning ka ehitusloa menetluses tuleb
teatud parameetritega maismaatuuleparkide puhul viia läbi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja nimetatud lauset parandada allajoonitud
osaga: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad täpsema
kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning vajadusel
keskkonnamõju hindamise tulemusena.“
XII Ettepanekuga arvestatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
32
XIII KSH aruande eelnõu tuleks kooskõlla viia nn tuulikutasu regulatsiooniga.
KSH aruande eelnõu ptk-s 4.2.4 on märgitud: „Negatiivne mõju varale võib tuleneda
tuuleenergeetika arendamise alade läheduses paiknevale kinnisvarale, juhul kui arendaja ei paku
rahalisi leevendavaid meetmeid - eelkõige üle 3 km kaugusel paiknevate elamute omanikele.“
KeTS § 553 lg 2 sätestab, et maismaa tuulepargi mõjuala maismaal paikneva tuuleelektrijaama
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (ehk nn tuulikutasu) kontekstis ulatub kuni 250 meetri
kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama
puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Tegemist on olnud
seadusandja valikuga ning laiemas mõjuareaalis rahaliste meetmete pakkumise nõudmist ei saaks
pidada õiguspäraseks.
Seega teeme ettepaneku KSH aruande eelnõu ptk-st 4.2.4 eemaldada selguse huvides lõik
rahaliste leevendavate meetmete kohta üle 3 km kaugusel paiknevate elamute omanikele.
XIII Ettepanekuga arvestatakse.
XIV ÜP eelnõu seletuskirjas tuleks täpsustada, kas ÜP teeb ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 6.2 on viidatud Pärnu maakonnaplaneeringu täpsustamisele, ent ei ole
välja toodud, kas ÜP-ga tehakse seoses tuuleenergeetika aladega ettepanek maakonnaplaneeringu
muutmiseks, nagu PlanS § 75 lg 3 võimaldaks. ÜP eelnõus määratud tuuleenergeetika arendusalad
ei vasta Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 toodud tuuleenergeetika teemaplaneeringu järgsetele
elektrituulikute arendusaladele ja arenduspiirkondadele. Sama lisa ptk 3.3.2 kohaselt käsitletakse
tuulikuparkide planeerimist väljaspool tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud
arendusalasid maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisena.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirjas selguse huvides markeerida, kas
tuuleenergeetika arendusalade osas tehakse ÜP-ga ettepanek maakonnaplaneeringu
muutmiseks.
XIV Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 6.2
täiendatakse. ÜP teeb ettepaneku Pärnu
MPL täpsustamiseks.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
33
11. Rail Baltic Estonia OÜ ( pikendamine 30.11.2023 nr 7-1/1-85, arvamuse andmine 04.12.2023 kiri nr KV2023-293, registreeritud
04.12.2023 nr 7-1/1-90)
Arvamuse andja
Sisu: Seisukoht:
Saatsite meile 02.11.2023 kirja nr 7-1/1-81 “Saarde valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuse andmiseks”.
Palume antud kirjale vastamise tähtaega pikendada 8. detsembrini käesoleval aastal.
Arvestame taotlusega.
Arvamus, 04.12.2023 kiri
Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.5.2. täiendada: Uute müratundlike alade
planeerimisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peale Rail Baltic
maakonnaplaneeringu kehtestamist peab arendaja tagama ja finantseerima normidele
vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise.
Ettepanekuga arvestatakse.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 5.2.2. käsitleb tingimusi rohevõrgustiku toimimise
tagamiseks. Paraku ei sisalda see infot Rail Baltica suurte ulukiläbipääsude
(ökoduktide) toimivuse tagamise osas. Varasemalt on Rail Baltic OÜ teinud ettepaneku
üldplaneeringuga kehtestada ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd, kus oleks
kehtestatud teatud piirangud nende toimivuse tagamiseks (Rail Baltic Estonia
14.01.2022 kiri nr KV2022-009). Saarde Vallavalitsuse seisukoht oli, et antud
ettepanekuga osaliselt arvestatakse (Saarde Vallavalitsuse 08.02.2022 kiri nr 7-1/1-53).
Esitatud üldplaneeringu eelnõus ei leia infot kas ja milliste piirangutega (millises
sõnastuses) on täpsemalt arvestatud. Palume üldplaneeringu eelnõud selles osas
täiendada.
Ettepanekuga käsitleda tingimusi RV toimimise
tagamiseks, arvestatakse. Tingimused lisataks ptk
5.2.2.
Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.2. lõpus on viidatud, et Rail Baltic raudtee
rajamisel tuleb ehitada välja ulukiläbipääsud ning allmärkustes (märkus nr 15) on
täiendavalt selgitatud, et need kantakse üldplaneeringusse koos eelistatud trassi
asukohaga viidates peatükile 5.3.7, mida meile esitatud seletuskirjast ei leia. Palume
üldplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Samas selgitame, et
kooskõlastusringile suunatud ÜP ei kajastunud RB
trassi asukohta ja sellega seotud tingimusi
/piiranguid seetõttu, kuna ÜP eelnõu koostamise
perioodiks puudus vallal info RB trassi asukoha
lõpliku eelistuse jt raudteega seotud objektide
asukohtade (nt ökoduktid, kohalik jaam jne) kohta.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
34
Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.3.1. täiendada: Pärnu maakonnaplaneeringu
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetluse uuendamise protsessis selgitati välja kõige väiksema mõjuga
trassialternatiiv, mis läbib ka Saarde valda. Antud trassialternatiivile koostatakse
planeeringulahendus, mille käigus selgub Rail Baltica kohaliku peatuse täpne asukoht
Saarde vallas.
Ettepanekuga arvestatakse.
Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.4.6. lõik „Rail Balticu elektrifitseerimisega
seotult energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks kavandatud uue Surju-
Häädemeeste 110 kV elektriliini ehitamine Rail Baltic maakonnaplaneeringu
uuendamise ja ehitusprojekti koostamise käigus. Lisaks on kavandatud Rail Baltic
elektrifitseerimisega seotult Kilingi-Nõmme-Häädemeeste 35 kV pingega õhuliinide
üleviimine 110 kV pingele. Samuti on kavandatud Kilingi-Nõmme-Mõisaküla 35 kV
pingega õhuliinide üleviimine 110 kV pingele.“ asendada lõiguga sõnastuses: „Rail
Balticu elektrifitseerimisega seotult energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks on
kavandatud piirkonnas elektriliinide rekonstrueerimist. Maakonnaplaneeringu
uuendamise ja ehitusprojektide koostamise käigus täpsustub konkreetse võrgu ehituse
maht ja ulatus.“
Ettepanekuga arvestatakse.
Novembris 2023 on avalikust teavitatud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic
raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetluse uuendamise protsessis välja selgitatud eelistatud trassikoridorist. Selleks on
nö sinine-kollane-roosa trassialternatiiv, millele koostatakse planeeringulahendus.
Palume planeeringudokumentides (seletuskirjas, KSH-s ja joonistel) sellega arvestada
ning seda kajastada.
Ettepanekuga arvestatakse.
12. Riigimetsa Majandamise Keskus (30.11.2023 nr 3-1.1/2021/6803, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-86)
Arvamuse andja
Sisu: Seisukoht:
1. RMK on materjalidega tutvunud ja teeb alljärgnevad ettepanekud: 1. Selgitame, et p 2 tingimus kehtib Puhke- ja
virgestuse (PV) maa-alaks määratud aladel, mitte
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
35
Üldplaneeringu eelnõu lk 27 p.4.7 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) on kirjeldatud, et
puhkefunktsiooni täidavad ka Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud nn Pärnumaa
puhkealad (Laiksaare ja Väljaküla-Kärsu puhke- ja teeninduspiirkonnad). Nende alade
puhul ei pea RMK mõistlikuks rakendada kasutustingimuste p 2 toodud nõuet kasutada
uuendusraiete tegemisel vaid turberaie erinevaid liike. Piirates üldplaneeringuga võimalikke
kasutatavaid raieviise ja lubades vaid mingit kindlat raieliiki oleme eriolukordade
(torm,metsatulekahju, putukrüüste jms oluline metsakahjustus) puhul keerulises olukorras.
Teeme ettepaneku kasutada Pärnumaa puhkealade puhul sõnastust :lubatud on kõik
metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt Metsaseadusele ja metsanduse heale tavale.
Vajaduspõhised raied ja nende viisid arutatakse läbi ja lepitakse kokku kohaliku
omavalitsusega.
nn Pärnumaa puhkealadel (PV ja Pärnumaa
puhkealad on maakasutusplaanil tähistatud erineva
leppemärgiga).
2. Lk 45 p 5.2.2. Roheline võrgustik, tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks
p1. Lubatud on kõik metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt metsamajandamise
kavale. Arusaamatuks jääb millist metsamajandamise kava silmas peetakse. RMK koostab
kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ja üldplaneeringus kajastatavatele nn kõrgendatud
avaliku huviga aladele (KAH alad) 10 aastase kestvusega metsamajandamise plaanid
(kavad). Rohevõrgustiku alale raieid kavandades lähtutakse terviklikkuse, sidususe
toimimise tagamise põhimõtetest.
2. Selgitame, et antud punktis ei ole mõeldud RMK
poolt koostatavaid täpsemaid metsade majandamise
kavasid (mis koostatakse RMK metsade kohta PV-
ga kattuvatel aladel), vaid metsamajandamiskava
üldisemalt. Oleme ka teadlikud, et igal juhul ei ole
metsamajandamisekava koostamine kohustuslik
ning metsade majandamisel tuleb arvestada metsa
majandamise hea tava reegeid ja vajadust säilitada
RV toimivus. SK ptk 5.2.2 täiendatakse.
3. Lk 45 p 5.2.3 Väärtuslik põllumajandusmaa määramise põhimõtted. Välja jäeti alla 2 ha
suurused eraldiseisvad põllumaad, õuemaad, metsaalad jms. Väärtuslike põllumaade
kaardikihil on RMK hallatavaid maatükke, mida me ei soovi sellisena erinevatel põhjustel
kajastada.
ID 24054 (LD248 - 33,38 ) pindala 0,87 ha;
ID 25044 (JJ199 – 4 ) Jäärja mõisapargi osa;
ID 23720 (JJ199 – 4 ) sama;
ID 27663 (LD211 – 20) Kopli tee äärne kitsas serv;
ID 25225 (JJ199 – 2,4) Jäärja mõisapargi serv;
ID 25614 (JJ001 – 2) kitsas serv eramaa ääres;
3. Ettepanekuga arvestatakse osas,
maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslik
põllumajandusmaa kattus kas teega või juba
metsastunud/metsastatud alaga või oli tegemist
kitsa siiluga.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
36
ID 25123 (JJ088 – 18) sama;
ID 154982 (JJ410 – 25) 0,15 ha eramaa servas;
ID 24715 (KP408 – 7) nurk eramaa servas;
ID 17925 (OJ270 – 4) poollooduslik kooslus.
13. Osaühing Vasperg (kiri 30.11.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-87)
Arvamuse andja
Sisu: Seisukoht:
Kohaliku maaomaniku ja ettevõtjana on taastuvenergeetika areng Saarde vallas mulle
oluline teema ning sellest tulenevalt annan omapoolse tagasiside Saarde valla
üldplaneeringu eelnõule.
Üldplaneeringuga on keelatud tuulikute kavandamine väärtuslikele põllumaadele.
Leian, et tuulikute kavandamise mittelubamine väärtuslikele põllumaadele on
maaomaniku õiguste rikkumine ning maa kasutamise piiramine. Täna Saarde vallas
juba töös olevad tuulikud on ehitatud sellistele maadele ning järelikult on võimalik
väärtuslikel põllumaadel edukalt tegeleda nii põllumajanduse kui ka taastuvenergia
tootmisega. Tuulikute kavandamine väärtuslikele põllumaadele ei halvenda nende
kasutust, vaid loob täiendava võimaluse maaomanikule.
Märgime, et tööstuslike elektrituulikute kavandamine
Saarde vallas on võimalik üksnes tuuleenergeetika
aladel. Eeltoodust tulenevalt SK ptk 5.2.3 ja 5.4.5.3
täpsustatakse järgnevaga: tuuleenergeetika alas sees
paiknevad väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole
tuulikute kavandamist/asukoha valikut takistavaks
kriteeriumiks
Saarde valla üldplaneeringus on hetkel kirjas piirang, et tuulik peab asuma avalikult
kasutatavast teest põhjendamatult kaugel ning seega ei ole võimalik osa tuulealast
üldse kasutada. Saarde vallas on teatud piirkondade avalike teede kasutus äärmiselt
minimaalne. Teen ettepaneku võimaluse korral tuulikute kaugused avalikest teedest
üldplaneeringust välja jätta.
Ettepanekuga ei arvestata, st tuulikute kaugust
teedest reguleerib ka õigusakt. Arvestades
kliimaministri määruse (Tee projekteerimise normid)
redaktsiooni jõustumist, SK tingimust täpsustatakse
järgnevaga: tuuliku paigutamisel arvestada, et see ei
asuks riigiteeavalikult kasutatavate teede teekatte
servale lähemal kui 1,5x tuuliku kogukõrgus.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
37
Saarde valla üldplaneeringu tuulealad ei arvesta kinnistute piiridega ning kinnistud,
kuhu tuulikuid kavandada, on kohati väikesed või kitsa kujuga. Seetõttu peaks
üldplaneering lubama tuulikute labade ulatumise üle tuuleala piiri.
Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3
täiendatakse järgnevaga: tuuliku rootorilabade
ulatumine üle üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika ala piiri otsustatakse
detailplaneeringu või projekteerimistingimuste
käigus lähtuvalt kehtivast õigusruumist ja
kohapõhisest olukorrast. Tagatud peavad olema
kehtivad müranormid vastavalt keskkonnaministri
16.12.2016 määrusele nr 71. Tuuliku vundament
peab jääma ÜP-ga määratud tuuleala sisse.
Kuna kohalike maaomanike huvi taastuvenergeetika arendamise vastu Saarde vallas on
suur ja tuulealad asuva pigem eramaadel, siis teen ettepaneku tuuleenergeetika aladest
välja jätta riigimaad.
Ettepanekutega ei arvestata. ÜP määrab
tuulenergeetika arendamiseks sobivad alad
arvestades sobivusanalüüsi tulemusi, üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs (Eesti Ornitoloogiaühing,
Kotkaklubi, 2022) tulemusi ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise, sh Natura asjakohase
hindamise tulemusi. Maaomand ei ole välistav
kriteerium.
14. Sunly Wind OÜ (kiri 01.12.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-88)
Arvamus
Sisu: Seisukoht:
1. Oleme Saarde ÜP koostamise käigus esitanud korduvalt ettepanekuid ja põhjendusi,
et tuuleenergeetika aladest ei eemaldataks mitmeid algselt kaalutluses olnud alasid.
Siinkohal ei saada me kõiki neid ettepanekuid uuesti, aga palume endiselt varasemalt
saadetu arvesse võtta.
Toome siinkohal välja olulisima:
KSH koostamisel on lähtutud üldplaneeringu
üldistusastmest ja planeerimisseaduse järgsest
kohustusest (§ 75 lg 1 p 4)
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
38
a. KSH Lisas 2 kirjeldatud sobivate alade metoodika on läbi viidud liialt pealiskaudselt ja
ei arvesta mitmete asjaoludega. Juhime tähelepanu, et ei ole põhjendatud välistada
ligikaudu pooled sobivusanalüüsi tulemusena selgunud tuuleenergeetika alad lähtudes
põhimõttelisest indikatioonist (Keskkonnaameti 21.02.2023 kiri), mis on kirjutatud suures
üldistuse astmes ja vaatama tegelikke kaitsealuste liikide, kaitsealade, Natura alade jms
paiknemist ja analüüsimata täpsemaid mõjusid neile. Meie hinnangul ei ole käesolev KSH
hindamise aruanne koostatud piisavas täpsusastmes ega täidetud kõiki keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus seaduse §-40 kirjeldatud nõudeid.
b. Piisavalt ei ole analüüsitud erinevaid alternatiivseid meetmeid ja tegevusi.
c. Natura hindamise metoodikas on liikide mõjude kaalumisel teatud juhtudel arvestatud
EOÜ Eesti maismaalinnustiku analüüsis kirjeldatud mõjuulatusi ja teatud juhtudel liigi
kaitse tegevuskavas kirjeldatud mõjuulatusi. Ei ole analüüsitud kõiki alternatiivseid
meetmeid ning tehtud seda ühtsetel alustel.
d. Lisaks juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 45 lg 2 tingimused on ka käesolevas planeeringus täidetavad juhul, kui
strateegilisse planeerimisdokumenti viiakse sisse vastavad täiendavad tingimused ja
täpsustused (nt liikidele lisada planeerimisdokumenti täiendavaks tingimuseks, et on
vajalik teostada täpsustavad uuringud Natura ala kaitse-eesmärkidest olevatele liikidele).
Täiendavate uuringute tingimuste lisamine planeerimisdokumenti võimaldab hilisemas
etapis läbiviidavate uuringutega tuvastada kas kavandataval tegevusel on kahjulik mõju
Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele või negatiivne mõju ala kaitse eesmärkidele.
Kokkuvõtvalt palume KSH-s teostada kaalutlus erinevate alade osas sarnastel
alustel ning välistada ei tohi ala vaid põhjusel, et Keskkonnaamet on andnud
indikatiivse suunise või kuna praeguses üldistusastmes ei ole teostatud piisavalt
uuringuid.
leida tuuleparkidele kui olulise ruumilise
mõjuga ehitistele sobivaimad asukohad valla
territooriumil. KSH analüüs ei põhine vaid
Keskkonnaameti põhimõttelisel indikatsioonil,
vaid tuuleparkide elusloodusele avalduva mõju
koondhinnangul. Peamiseks aluseks tuulealade
lõpliku valiku osas on läbiviidud Natura
hindamine, kus on kasutatud parimat teadmist
hinnatavate kaitse-eesmärkide (liikide) kohta,
s.h on tõesti kasutatud nii EOÜ Eesti
maismaalinnustiku analüüsi tulemustest kui ka
võimalusel infot muudest allikatest nagu seda on
Natura aladel kehtivad kaitsekorralduskavad ja
liigikaitse tegevuskavad. Neile andmetele
tuginedes ei ole võimalik Natura hindamises
anda veendumust ebasoodsa mõju puudumise
kohta Kikepera ja Kalita piirkonna tuulealade
kohta. Sellest tulenevalt tuleb loobuda nende
tuulealade kavandamisest ÜP raames. Vastasel
juhul ei ole võimalik ÜP-d kehtestada. Seda
veendumust oleks nende alade puhul võimalik
anda juhul, kui oleksid olemas toetavad
uuringud konkreetsete liikide ja alade kohta.
Meile teadaolevalt selliseid uuringuid tehtud ei
ole. Kikepera ja Kalita piirkonna tuulealadest
mõnevõrra erinevad on Ida-saarde tuulealad.
Need alad asuvad Natura linnualade
võrgustikust kilomeetrite kaugusel ja puuduvad
seosed Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks
olevate liikide leiukohtadega ja elupaikadega,
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
39
mistõttu saab seal välistada mõjud Natura 2000
võrgustikule.
Lisaks annavad Ida-Saarde tuulealade muude
linnustiku mõjude kohta teavet olemasolevate
tuulikute KSH protsessis läbiviidud uuringute
tulemused ja väike-konnakotkaste seire.
2. Üldplaneeringu lk 59 kohaselt annab tuuleenergeetika alade kujunemisest ülevaate
KSH aruande lisa 2. Nimetatud KSH lisas 2 joonisel 5 (lk 82) on toodud rohelisega
sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks ning punase ovaali sees alad, mille
arendamise võimalus selgub täiendavate uuringute tulemusena. Samas on ÜP kohaselt ka
rohelistel aladel täiendavate uuringute vajadus:
a. ÜP lk 61 p 10 on toodud uuringute vajadus (eeldatavalt projekteerimistingimuste
avaliku menetluse kaudu) roheliste alade puhul vähemalt järgmistes valdkondades:
kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega konkreetsete kohapõhiste
tingimuste väljatöötamiseks. Tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja
selgitada mõju lindudele, nahkhiirtele (rändekoridoridele, pesitsus- ja
toitumispaikadele), väärtuslikele elupaigatüüpidele, rohevõrgustiku sidususele ja
ökosüsteemide seisundile;
müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest;
varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest;
visuaalse mõju hinnang (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid) ja mõju
väärtuslikele maastikele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile;
b. KSH lisas 2 toodud joonisel 5 toodud punaste ovaalide sees olevatel aladel
„selgub arendamise võimalus täiendavate uuringute tulemusena“.
Eeltoodust tulenevalt on nii rohelistel kui ka punase ovaali aladel nõutud täiendavate
uuringute tegemine enne täielikku kindlust luba väljastada ning seetõttu tuleks neid alasid
meie hinnangul sarnaselt käsitleda. Teeme ettepaneku ka punase ovaali sees olevad
alad lisada „Tuuleenergeetika aladena“ ÜP-sse ning ka nende puhul selgub lõplik
võimalus arenduseks peale uuringuid. Eeltoodud seisukohta toetab ka ÜP lk 59, mille
Üldplaneering määrab tuuleenergeetika
arendamiseks sobivad alad arvestades
sobivusanalüüsi tulemusi, üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs (Eesti
Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) tulemusi
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, sh
Natura asjakohase hindamise tulemusi. Nn
punaste ovaalide see olevad alad välistati Natura
hindamise tulemusena. St, et välistada
ebasoodne mõju Natura 2000 aladele, loobuti
Kikepera ja Kalita tuulealade planeerimisest.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
40
kohaselt võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada, sh tuleb täpsemal
kavandamisel arvesse võtta kavandatavate tuulikute parameetreid, kohapõhist
hetkeolukorda jms. Seega saab ka punaste ovaalide lisamisel tuuleenergeetika
arendusaladele hilisemas etapis neid piire täpsustada lähtuvalt kavandatavate tuulikute
parameetritest jms.
3. KSH lk 18 on kirjeldatud Natura hindamise põhimõtet: „Kui strateegilise
planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise
tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele
mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu,
koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse
ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub.
Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või
loatasandile, iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise
osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele“. Leiame,
et sellest lähtuvalt ei ole põhjendatud Kikepera ja Kalita tuulealade eemaldamine
tuuleenergeetika aladest, vaid tuleks esitada tingimused, mis juhul seal võiks järgmises
etapis arendamist kaaluda. Näiteks seades müranormid või tingimused tuulegeneraatori
töötamise režiimile, tingimus et ei kahjustata Natura ala kaitseks olevat liiki (sh võib
järgmises etapis olla vajalik täpsustav uuring mis ebasoodsa mõju välistaks) jms.
Eeltoodust tulenevalt palume lisada tuuleenergeetika alade hulka Kikepera ja Kalita
tuulealad.
ÜP tasandil aitab Natura hindamine välja
selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks
sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida
võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle
kaitse-eesmärkidega üksikprojekti tasandil.
Natura hindamine üldplaneeringu tasandi peab
siiski andma veendumuse, et valitud sobivatele
tuulealadele on võimalik tuulikuid rajada. Antud
juhul ei ole Kikepera ja Kalita tuulealade puhul
seda veendumust võimalik anda, s.t nendes
asukohtades tuulenergeetika arendamisel on
tõenäoline ebasoodsa mõju teke Natura
linnualade liikidele. See järeldus põhineb
parimal olemasoleval teabel, mida rakendati
Natura hindamisel. Antud juhul, s.t
sobimatutesse asukohtadesse tuulikute rajamisel
ei ole võimalik anda järgmises etapis
rakendatavaid meetmeid, mis välistaksid mõju
Natura liikidele. Nt ei ole liikide kasutatavatesse
elupaikadesse või elupaikade vahelisse
sidususkoridori rajatavate tuulikute puhul
olemas meetmeid, mis tagaksid elupaikade
sidususe ja kasutatavuse. Tuulikute olemasolu
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
41
tundlikel aladel häirib või katkestab suure
tõenäosusega nt metsise elupaikade vahelised
liikumised. Samuti peletab äärmiselt ohustatud
liigi, must-toonekure, tema teadaolevatelt ja
potentsiaalsetelt toitumiskohtadelt jne. Kikepera
ja Kalita tuulealade lisamine sobivate tuulealade
hulka oleks võimalik juhul, kui oleks täiendavat
teavet e neil aladel oleks läbi viidud konkreetsed
uuringud sihtliikide kohta, mis võimaldaksid
Natura hindamises teha järeldusi nende alade
sobivuse kohta.
4. Olete tuuleenergeetika aladest lõiganud välja looduskaitseseaduse (LKS) kohase
ehituskeeluvööndi (nt alade 12 ja 13 vahel ning alade 19, 29, 21 vahel).
Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule- ja rajatisele. Tuuleparki saab käsitleda
tehnorajatisena, kuna asjaõigusseaduse § 158 lg 1 kohaselt on tehnorajatis elektripaigaldis
ning ELTS § 3 lg 9 defineerib elektripaigaldisena elektriseadmete kogumit, mida
kasutatakse elektri tootmiseks – mis ongi elektrituulik. Sellest tulenevalt saab
elektrituulikule rakendada LKS § 38 lg 5 p 8 erandit ning ei ole põhjendatud
tuulealadest ehituskeeluvööndi välja lõikamine.
Ettepanekuga arvestatakse, ehituskeeluvööndi
"väljalõikamisest" loobutakse.
5. ÜP lk 59 on toodud „Aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika aladest on võimalik tuuleparkide kavandamiseks algatada eriplaneering“.
Meenutame, et 17.08.2020 esitas Metsagrupp taotluse tuulealade eriplaneeringu
algatamiseks, ent Saarde vallavolikogu keeldus eriplaneeringu algatamisest. Sellele
järgnenud kohtumenetluses Ringkonnakohtus selgitas Saarde vald, et tuuleenergeetika
arendusalad lahendatakse üldplaneeringu käigus. Sellest tulenevalt palume, et kaalutud
tuuleenergeetika alasid ei jäetaks kõrvale asjaolu tõttu, et praeguses
üldistustasemes ei ole piisavalt infot võimalike mõjude kohta. Järgmistes etappides
saab mõjusid täpsustada ja vastavaid otsuseid teha.
Tuuleenergeetika planeerimispraktika on aastate
jooksul oluliselt muutunud tulenevalt
ametkondade seisukohtadest. Praegusel hetkel
on järelevalveametkondade seisukohaks, et
juhul, kui puudub veendumus eelkõige Natura
aladele avalduva ebasoodsa mõju ärahoidmise
võimalikkuse osas, ei ole võimalik tuuleparkide
alasid planeerida. Veendumuse andmiseks on
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
42
vajalikud täpsemad uuringud. Uuringuid on
võimalik läbi viia eriplaneeringu käigus.
15. Keskkonnaamet (01.12.2023 nr 6-5/23/22096-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-10)
Kooskõlastaja
Sisu Seisukoht
Keskkonnaamet tutvus Saarde valla ÜP ja KSH aruande eelnõudega ning tuvastas, et esitatud materjalid on oluliste puudustega ning vajavad
alljärgnevate märkuste alusel täiendamist.
Keskkonnaamet annab kooskõlastuse vaid Keskkonnaameti pädevuse ulatuses. Arvestades eeltoodut ning tuginedes PlanS § 4 lg-le 4, §
85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-le 40, Vabariigi Valitsuse
17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2 ning
Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13
„Keskkonnaameti ringmajanduseosakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.2 ja 2.4.3, kooskõlastab Keskkonnaamet Saarde valla ÜP ja KSH
aruande eelnõud tingimusel, et arvestatakse käesolevas kirjas esitatud tingimustega ning täiendatakse üldplaneeringu materjale.
1. ÜP ptk 4.7. (sh KSH aruande ptk 4.1.2) - ÜP näeb ette Valga-Uulu maanteest lõunapoole
jääva Allikukivi loodusala ja samanimelise maastikukaitseala (MKA) Koobaste
sihtkaitsevööndis asuva metsa arvamist puhke- ja virgestuse maaks. Natura asjakohane
hindamine toob välja: „Kuna loodusala kaitse-eesmärke ei ole kavandataval puhke- ja
virgestusmaal registreeritud (tuginetud loodusala standardse andmevormi ja EELIS
andmebaasi Natura elupaikade andmekihile), siis pole ka juhtotstarbe rakendamise
tagajärjel ebasoodsa mõju tekkimine oodatav ja säilib olemasolev olukord.“
Keskkonnaameti hinnangul ei ole antud juhul ainuüksi registri andmetele tuginedes
võimalik taolist järeldust teha. Puhke- ja virgestusmaaks määratud alal on teadaolevalt
elupaigatüüp koopad (8310) ja seda tuleb Natura hindamisel käsitleda.
Maa-ala PV alaks määramisest loobutakse,
kuid Allikukivi koopad tähistatakse kui
sümbolobjekt. Kuna PV ala enam Allikukivi
loodusalale ei kavandata, siis sellest tulenevalt
on korrigeeritud ka Natura hindamist.
2. ÜP ptk-s 5.2.2. on öeldud, et rohelise võrgustiku määramisel võeti aluseks Pärnu
maakonnaplaneering. Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugialade piire ja
Pärnu MPL on määranud RV tugialade
hierarhia SK-s, tuginedes tugialade
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
43
tugialasid ühendavate koridoride paiknemist. Vajalikuks ei peetud tugialade liigitust
(riiklik, maakondlik, kohalik). Keskkonnaamet soovitab siiski määrata nii tugialadele kui
ka koridoridele hierarhilised klassid ja eesmärgid, mis hõlbustaksid erinevate tegevuslubade
väljastamisel hilisemat analüüsi, kas kavandatud tegevused tagavad eesmärkide täitmise või
on nendega vastuolus. Soovitame lähtuda rohevõrgustiku elementide planeerimisel
Keskkonnaagentuuri 2023. a koostatud Rohevõrgustiku planeerimise juhendist
(https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873 ), mis annab teadaolevale praktikale ja analüüsile
tuginevalt soovitusi rohevõrgustiku toimivate elementide parameetrite määramiseks.
Keskkonnaameti hinnangul on lähtuvalt Riigikohtu 28.09.2023 otsuses kohtuasjas 3-21-979
(https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-21-979/44 ) toodud kaalutlustest (nt. p 23
ja p 28) ka rohevõrgustiku elementide praegused kasutustingimused ÜP eelnõus liiga
üldised.
läbimõõdule. Samas ei ole MPL-s eristatud
tingimusi klasside kaupa, mistõttu ei ole
eristamisel reaalset sisu. Hierarhiliste klasside
määramine RV aladele eeldab sisulist,
laiapõhjaliselt läbiarutatud ja tänapäevastele
arusaamadele vastavat RV käsitlust. Selline
käsitlus on plaanis üleriigilise planeeringu
koostamisel, mille raames on plaanis 2024.a
alguses viia läbi ka täiendav RV alusuuring.
Saarde Vallavalitsus on seisukohal, et täpsem
käsitlus võiks olla üle-Eestiliselt sarnastel
alustel ja ei pea põhjendatuks ÜP käigus vaid
oma valla territooriumil RV lahenduse
täpsusastme suurendamist.
RV tingimusi täpsustatakse SK ptk 5.2.2,
juhindudes Kadrina valla ÜP RV tingimustest
(Kadrina valla ÜP on KeA poolt
kooskõlastatud 27.12.2023 kiri nr 6-5/23/6424-
6).
3. ÜP ptk 5.2.2. - Varasemas ÜP eelnõu peatükis 5.2.2. alapunktis 9 oli öeldud:
„Võimalusel vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise
võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama
asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et sidusus säiliks“, mille
osas oleme palunud täpsustada ja selgitada, kuidas see võiks praktikas toimuda. Muudetud
ÜP eelnõus rohelise võrgustiku kontekstis uute karjääride avamist enam ei käsitleta,
mistõttu jääb arusaamatuks, kas ja millistel tingimustel on uute karjääride avamine
rohevõrgustiku alal lubatud.
Nõustuda ei saa väitega, et RV kontekstis uute
karjääride avamist ei käsitleta. SK ptk 4.16 p 2
käsitleb maardlate kasutuselevõttu RV aladel
seades tingimuseks, et juhul, kui nimetatud
aladel on kaevandamine vältimatult vajalik,
tuleb vajadusel rakendada meetmeid, et
kaevandamisega kaasnevad mõjud (kui mõjud
ületavad õigusaktide kohaseid norme) oleksid
leevendatud ja minimaalsed.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
44
Ptk 5.2.2. täiendatakse siiski tingimuste osas
RV ja maardlate kattumisel, sh lisati tingimus
vajadusel asenduskoridori leidmiseks.
4. ÜP ptk-s 5.2.2. on öeldud, et Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb välja ehitada
ulukiläbipääsud (ökoduktid ja loomade läbipääsuvõimalused raudtee ristumisel
veekogudega) ning tagada rohelise võrgustiku sidusus ja ulukiläbipääsude toimivus. KSH
aruande ptk-s 1.2 on öeldud, et keerukaks muutis hindamise planeeringuprotsessi
venimine tulenevalt tuuleenergeetika arendusalade erinevatel ajahetkedel laekunud
sisendist ja ka Rail Balticu trassist (2023 augustis otsustati jätta planeeringus käsitlemata,
kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on veel läbi viimas Pärnumaa trasside
taashindamist). Käesoleva kirja koostamise hetkel on juba teada RB trassi uus asukoht
Saarde vallas (täpsem selgitus kirja punktis 15). Üldplaneeringu koostamise jaoks piisavas
täpsusastmes on teada ka uuele trassialternatiivile kavandatud loomade läbipääsud koos
kaitsevööndiga (Saarde valda on kavandatud vähemalt 4 ökodukti). Keskkonnaamet on
seisukohal, et ökoduktide asukohas ja lähiümbruses (vähemalt 500 m raadiuses) tuleb
üldplaneeringuga seada tingimused maakasutusele ökoduktide läbipääsude toimimiseks.
Suurulukite läbipääsude kaitsevööndis oleksid vajalikud järgmised piirangud (tuginedes
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatud memole suurulukite läbipääsude
toimimise tagamise kohta):
- Keelatud peaks olema jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale.
Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega.
- Keelatud peaks olema lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks
sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades,
seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada metsanduse
võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe.
- Keelatud peaks olema teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad
takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda
liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on
aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas
nii, et puuvõrad liituvad tee kohal.
Käesolevaga välja valitud Rail Baltic
trassikoridor koos kavandatavate ökoduktide
asukohtadega kantakse ÜP-sse. Samuti
seatakse tingimused ökoduktide toimivuse
tagamiseks.
Piiranguvööndi ulatusega 500 m ökodukti
keskpunktis, nõustume. Tingimuste määramisel
on põhjendatud juhinduda juba kehtestatud ÜP-
ga (nt nt Kose, Saku, Kehtna valla ÜP)
määratud tingimustest, mis tagavad
ulukiläbipääsude toimivuse ja RV sidususe
riigi põhimaanteedele ja Rail Baltic raudteele
rajatavate ulukiläbipääsude korral. Nimetatud
kehtivate ÜP-ga määratud tingimused on välja
töötatud koostöös erinevate ametkondadega ja
ametkondade poolt heaks kiidetud.
Jääme eriarvamusele jahipidamise
reguleerimise vajaduse osas, kuna jahipidamise
reguleerimine ei ole ÜP ülesanne. Samuti ei
saa nõustuda maavarade kaevandamise
lausalise keelustamisega, kuna sellisel juhul ei
kooskõlasta ÜP-d Maa-amet (kuna juurdepääs
Maa-ameti hinnangul siis maavaravarule
halveneb).
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
45
- Keelatud peaks olema maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline
häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade
liikumist. Eeltoodud tegevustele võib rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud
ulukieksperdi analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt
loomaläbipääsu ja kaitsevööndi toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt
tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate
asutustega, sh RMK, Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus.
Ökoduktide asukohad peavad olema sidusad valla rohelise võrgustiku teiste osadega ning
vältida tuleb tegevusi, mis takistavad suurulukite läbipääsute toimimist. Saarde
üldplaneeringuga kavandatud roheline võrgustik ei ole piisavalt sidus kõikide RB
ökoduktidega. Seoses RB uue trassikoridori valikuga tuleks varasema trassi asukoha tõttu
rohevõrgustikust väljajäänud metsaalad rohelise võrgustiku koosseisu tagasi liita.
5. ÜP ptk-s 5.2.4.4. tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamiseks
Metsaääre külas, Tõru tee 8 kinnistul (75601:001:0009), mis on ajalooliselt hoonestamata,
kaetud loodusliku kooslusega ja mis peamine, asub ÜP eelnõu kohaselt üleujutataval alal.
ÜP tugineb selles osas uuringule "Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude
nimistu muutmiseks" (2021).
Käesoleval hetkel ei tee Keskkonnaamet lõplikku otsust ehituskeeluvööndi vähendamise
kohta, kuid tuleb tõdeda, et Tõru tee 8 osas esineb argumente, mis ei toeta
ehituskeeluvööndi vähendamist.
Võetud teadmiseks, ÜP täiendamine ei ole
vajalik. ÜP-ga on põhjendatud vähendada
ehituskeeluvööndit, kuna tegemist on
kompaktse suvila(elamu)piirkonnaga ja kallas
suhteliselt järsk (nõlvakalle üle 10%).
Olukorraga kinnistul on tutvutud 20.12.2023
suurvee ajal. Jõgi oli kõll kallastest väljas, aga
Tõru 8 on üks kõrgemal asuvaid kinnistuid.
Vastaskallas osaliselt üle ujutatud.
6. ÜP ptk-s 5.2.4.4. tehakse ka ettepanek Reiu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sepa
kinnistul (75601:001:0201) endise talukoha taastamiseks (eluhoone ja abihoonete
püstitamine ning juurdepääsutee rajamine). Maa-ameti geoportaalist kättesaadavate
andmete põhjal on kinnistu olnud hoonestatud, kuid hoone paiknemine arvestas looduslikke
olusid, paiknedes lammialast väljaspool. Ajalooline hoonestus on küll ehituskeeluvööndi
vähendamist toetav argument, kuid vaatamata sellele tuleb arvestada ka üleujutuse ohtu.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine üleujutusala piires
Ettepanekuga ei arvestata. Maa-ameti
kaardirakenduse alusel ei ole piirkond
üleujutusohuga riskipiirkondade hulka
määratud. Üldplaneeringuga on määratud ja
maakasutusplaanile kantud üleujutusohuga alad
vastavalt uuringule "Alused ja metoodika
suurte üleujutustega siseveekogude nimistu
muutmiseks". Üleujutusohuga ala ei võrdsustu
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
46
põhjendatud ega kalda kaitse eesmärke arvestav ja ettepaneku piiri tuleb üleujutusala piire
arvestades korrigeerida.
korduva üleujutusega alaga ja ehituskeelualaga.
ÜP on tingimused ehitustegevuseks nendel
aladel määranud.
7. Tuuleenergiaga seotud tingimusi on käsitletud ÜP ptk-s 5.4.5.3. Peatükis on muuhulgas
öeldud, et tuuleparkide rajamiseks on määratud tuuleenergeetika alad (ORME alad). ÜP-ga
leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja seletuskirja kohaselt
põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks
projekteerimistingimuste alusel. Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused
selguvad täpsema kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning
keskkonnamõju hindamise tulemusena.
Keskkonnaamet on seisukohal, et ÜP KSH raames ei ole viidud läbi tuuleenergeetika alade
põhist hindamist ning ei ole selgitatud välja kaasnevat võimalikku mõju keskkonnale
(elusloodusele), pigem on KSH aruandes (lk 44-45) teostatud riskide kaardistamine. Seda
kinnitab ka KSH aruande lk 45 järeldus, et ÜP-s kavandatud tuulealade puhul on eranditult
kõigi puhul vaja läbi viia vastavad linnustiku uuringud, mille alusel on võimalik välja
selgitada, kas tuuleenergeetika arendamine on linnustiku kaitset arvestades konkreetsel alal
võimalik ning vajadusel seada leevendavaid meetmeid. Sellest hoolimata on ÜP ptk-s
5.4.5.3. (lk 59) väljendatud seisukohta, et Saarde valla üldplaneeringuga on
tuuleparkidega kaasnevad mõjud hinnatud ning on järeldatud, et seetõttu on võimalik
jätkata tuuleparkide arendamist projekteerimistingimuste alusel. Kooskõlastamisele
esitatud ÜP-s ei ole tuulepargialasid määratud detailplaneeringu (edaspidi DP) kohustuse
aladeks, mis seni on ÜP-de puhul (sh ka Saarde valla ÜP varasemad versioonid) olnud
reegliks (kui ÜP koostamise käigus ei osutu võimalikuks viia läbi kohapõhiseid
analüüse). ÜP-s puuduvad konkreetsed viited tuuleparkide täpsema KMH protsessi
vajaduse kohta, märgitud on küll erinevate uuringute läbiviimise kohustust.
Keskkonnaamet on looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 21 lg 1 alusel kaitseala,
hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja ning LKS § 22 lg 2 alusel
on kaitstava loodusobjekti valitsemine seda mõjutava planeeringu KSH ja kavandatava
tegevuse KMH menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale
kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine. Keskkonnaameti
KSHs on hinnangut täiendatud alapõhiste
hindamistega ning ÜP määratud
tuuleenergeetika alad KSH hinnangutest (mh
toetudes olemasolevate tuuleparkide
seireandmete aruannetele). Vastavad
täpsustused on kantud SK.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
47
hinnangul ei ole Saarde valla ÜP-s tuuleenergeetika alade mõjude hindamine viidud läbi
täpsusastmes, mis võimaldaks väita negatiivse mõju puudumist ning liikuda tuulepargi
arendamisel tuuleparkide asukohavalikust projekteerimistingimuste väljastamisse.
Nii EL-is kui sellest tulenevalt ka Eestis on käimas arengud, millega soovitakse
kiirendada taastuvenergeetika arendamist. Keskkonnaamet ei soovi seada üleliigseid
kitsendusi taastuvenergeetika arendustele kui ülekaaluka avaliku huviga objektide.
Kuid leiame, et taastuvenergeetika arendamine ei saa toimuda looduskeskkonda ohustades
ning looduskeskkonnaga seotud mõjusid piisava põhjalikkusega hindamata jättes.
Arvestades käimasolevaid taastuvenergeetika rajatistega seonduvate keskkonnamõju
hindamise ja loamenetluse reeglistiku muutuseid, millised võivad viia tuuleparkide
keskkonnamõjude hindamiste kohustuste olulisele leevendumisele ning loamenetluste
olulisele lühenemisele kehtestatud planeeringute alusel valitud eelisarendusaladel, ei saa
Keskkonnaamet nõustuda kooskõlastamiseks esitatud Saarde valla ÜP-s seatud
põhimõttega, mille kohaselt ei ole tuuleenergeetika arenduste puhul vajalik
detailplaneeringu ning viimase KSH koostamine.
8. ÜP ptk-s 5.5.3. (lk 59) on märgitud: „Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning
uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada.“
Palume täpsemalt selgitada, milliste olemasolevate õigusaktide alusel on võimalik
projekteerimistingimuse või ehitusloa menetluses üldplaneeringus määratud olulise
ruumilise mõjuga ala piiri korrigeerida.
PT-ga ei ole ORME ala piiri võimalik
täpsustada. SK ptk 5.4.5.3 on vastavalt
täpsustatud.
9. ÜP ptk-s 5.5.2. ja KSH aruande ptk-s 4.5.1.3 on öeldud: „Maaomanikuga kokkuleppel
võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul on soovitatav
lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest (samas võib esineda ka situatsioone,
kus maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja aktsepteerib kaasneda
võivaid mõjusid).“ Juhime tähelepanu, et Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud müra normväärtuste tagamine ei ole vabatahtlik, vaid
seadusandusest tulenev nõue. Müra normväärtuste puhul on tegu keskkonnakvaliteedi
piirväärtustega, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut (AÕKS § 56 lg 2).
Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3 ja
ptk 5.5.2 täpsustatakse järgmises sõnastuses:
tuulikut ei paigutata üldjuhul elamule lähemale
kui 1 km. Kokkuleppel maaomanikuga võib
tuulikute paigutamist elamutele lähemale, kuni
750 m[1] kaugusele eluhoonest arvestades
tuuliku keskpunkti, kui eluhoone aluse maa
omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
48
Keskkonnakvaliteedi piirväärtust ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides
ületada (KeÜS § 7 lg 3). Ükski omavaheline kokkulepe ei saa olla seadusest ülem juhul, kui
seadus ise seda võimalust ei anna. Seega tuleks eelmainitud lõigust välja võtta sõna
„soovitatav“ ning eemaldada viide vastastikusel kokkuleppel müra normväärtuste ületamise
võimalikkuse kohta. Kui tuulikute rajamisel soovitakse mõjutatavatel maa-aladel leebemaid
müra piir- ja sihtväärtusi, tuleks muuta selle maa-ala maakasutuse juhtotstarvet.
keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades
kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist
välistavaid kriteeriumeid.
[1] Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise
raames on kevadel 2023 ministeeriumid
koostöös kaardistamas võimalusi
tuuleenergeetika arendamiseks riigile
kuuluvatel maadel. Nn eelisarendatavate alade
määramisel on lähtekriteeriumiks võetud 750 m
elamutest ja ühiskondlikest hoonetest. Vt ka
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-
arendamist-piiravate-kitsenduste-
kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine
.
10. KSH aruande ptk 4.1.2 - Natura hindamine on läbi viidud ka Reiu jõe loodusala kohta
seonduvalt ÜP-ga tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutega. Jõutud on
järeldusele, et puudub mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele, s.o jõed ja ojad
elupaigatüübile ning elupaigaga seotud liikidele. Järeldus tugineb omakorda KSH aruande
ptk-le 4.1.4.4., kus jõutakse mõlema EKV vähendamise ettepaneku osas järeldusele, et
EKV vähendamisega ÜP-s kavandatud viisil ei kaasne ebasoodsat mõju veekogu kalda
kaitse-eesmärkide saavutamisele ega veekogu seisundile. Keskkonnaameti hinnangul
tuleb arvestada, et planeeringu koostamisel hinnatav keskkonnamõju ei samastu mõju
hindamisega ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. KeHJS § 21 mõistes hinnatakse
keskkonnamõjuna kaasnevat vahetut või kaudset keskkonnamõju keskkonnale, inimese
tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale, kuid ehituskeeluvööndi vähendamise
otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju rannale ja kaldale - vastavalt LKS § 34 on ranna ja
kalda kaitse-eesmärkideks seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba
Nõustume, et EKV vähendamine on
Keskkonnameti poolt tehtav eraldiseisev
kaalutlusotsus ja erandi tegemine üldkehtivale
normile. Meie hinnangul on mõju hinnatud ja
ebasoodne mõju veekogu seisundile puudub.
Täpsemalt, kui EKV vähendamine ei mõjuta
veekogu kaldakaitse eesmärke ega ka veekogu
seisundit (nagu on leitud KSH ptk 4.1.4.4), siis
ei saa eeldada mõju ka Natura alale, mille
kaitse-eesmärgid on konkreetsel juhul seotud
Reiu jõega ja täpsemalt selle veekeskkonnaga
(mitte kallastega ega maismaaga). Sarnast
lähenemist, kus EKV vähendamise mõju
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
49
liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet
LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda
kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. LKS §-s 34
nimetatud ranna või kalda kaitse eesmärgid kannavad eesmärki kaitsta veekogusid
inimtegevusest tuleneva reostuse vältimiseks EKV ulatuses vajaliku taimkatte puhvri abil,
säilitada ranna ja kalda äärne liigirikkus ning säilitada ranna ja kalda stabiilsus, samuti
tagada kõigile avalikuks kasutamiseks määratud veekogude ääres viibimise ja veekogude
kasutamise võimalus. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui
ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata –
ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised,
puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate
juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, välistatud on inimtegevusest
põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs
veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Kokkuvõtvalt, EKV vähendamine on
Keskkonnameti poolt tehtav eraldiseisev kaalutlusotsus ja erandi tegemine üldkehtivale
normile.
hinnanguid ja järeldusi kasutatakse ka Natura
hindamise tarbeks, on rakendatud ka teiste ÜP
KSH aruannete koostamisel ning taoline
lähenemine on olnud varasemalt aktsepteeritud.
11. KSH aruande ptk-s 4.1.3 joonise 7 pealkirjaks on kaitstavate loodusobjektide ja
vääriselupaikade paiknemine Saarde vallas. Joonisel ja ka legendis vääriselupaigad
puuduvad.
Aitäh tähelepanu juhtimast, teksti
korrigeeritakse.
12. KSH aruande ptk 4.1.4.1 - Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH aruande eelnõu ei
käsitle piisavalt mõju elanike joogiveevarustusele. Ptk-s 4.1.4.1 on küll räägitud
perspektiivsetest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni aladest, kuid Saarde vallas põhineb suur
osa joogiveevarustusest ka eraomandis puur- ja salvkaevudel, mille mõjusid ei ole hetkel
KSH-s käsitletud. Lisaks peaksid ÜP joonistele olema märgitud asula reoveepuhastid ning
ühisveevärgi puurkaevud.
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Asula reoveepuhastid kantakse
maakasutusplaanile.
Puurkaevude kajastamine ÜP-s ei ole vajalik ja
põhjendatud. Puurkaevude olemasoluga ja
sanitaarkaitseala rakendamisega tuleb
arvestada detailplaneerimisel ja projekteerimis-
tingimuste andmisel. ÜP kui üldise tasandi
planeeringu joonis ei pea kajastama
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
50
olemasolevaid puurkaeve (PlanS ei sätesta,
millises mahus taustainfot joonisel kajastada),
sellest tulenevalt ka üldisel tasandil
määratavast juhtotstarbest objekte nö välja
lõikama.
Põhjaveeressursi osas täiendatakse KSH
aruande ptk 4.1.4.1
13. Üldplaneeringus on välja toodud, et KSH hinnangul ei ole vajadust
kompostimisväljakute jaoks maa-alasid reserveerida, kuna vallas paikneb üks suurem
kompostimisväljak ning planeeritavad kompostrid korterelamute juurde ei vaja täiendavat
maa-ala eraldamist. KSH aruandes ei ole vastav analüüs leitav. Palume üldplaneeringusse
lisada konkreetsed viited KSH-le, kust punktist info pärineb. KSH aruande ptk-s 4.7 on
välja toodud, et KSH-l ei ole soovitusi ega näe vajadust leevendavate tingimuste
seadmiseks jäätmetekke ja hoolduse parendamiseks üldplaneeringu täpsusastmes.
Sealjuures ei ole KSH-s toodud vastavat analüüsi, mille põhjal seda üldplaneeringus
järeldatakse.
Märkus jääb ebaselgeks, kuna SK-s vastav
viide KSH hinnangule puudub.
14. ÜP lisas 1 on antud selgitus Rail Baltic raudtee kavandamisest. Riigikohtu 19.05.2020
otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee
trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas ehk planeeringualal, mis paikneb Pärnu maakonnas Pärnu
linna ning Saarde ja Häädemeeste valdade territooriumidel. Pärast Riigikohtu otsust
uuendati tühistatud trassilõikude piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et
leida raudtee trassile asukoht.
24.10.2023 teavitas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostööpartnereid, et
planeeringumenetluse sh KSH tulemusena on leitud raudteele parim uus asukohta (nn
sinine-kollane-roosa) alternatiiv. Siiski tekitab ka kõnealune trassialternatiiv Natura
Luitemaa linnuala piirkonnas barjääri metsise erinevate asurkondade vahel, mõjutab
metsise elupaikade sidusust ja populatsioonide elujõulisust, mistõttu liigi asurkonna
terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb rakenda Natura hüvitusmeetmeid. Seetõttu on
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. RB
raudtee asukoht koos ökoduktide jt toimimist
tagavate rajatistega on kantud planeeringusse.
Samas on hüvitusmeetmete kava kinnitamata,
mistõttu hüvitusmeetmete ja puhverala ÜP-s
kajastamine oleks ennatlik. ÜP-d on võimalik
täiendava kava kinnitamise järgselt.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
51
eelistatud raudtee alternatiivile valmimas hüvitusmeetmete kava. Ebasoodsa mõju
hüvitamiseks moodustatakse uued metsise püsielupaigad liigi elupaikade kaitseks;
muudetakse olemasolevatel metsise kaitsega seotud aladel tsoneeringut ja taastatakse
metsise elupaikasid (kraavide sulgemine, teede likvideerimine jm). Lisaks on peetud
vajalikuks RB hüvitusmeetmete toimivuse tagamiseks, Luitemaa ning laiemalt
piirkonna metsiseasurkonna soodsa seisundi ja sidususe tagamiseks ja oluliste
kumulatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks täiendavate kitsendavate tingimuste seadmine
majandustegevusele hüvitusmeetmete paketti kuuluvad alade piirkonnas (nn puhveraladel).
Arvestades RB Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise protsessi hetkeseisu, on
Keskkonnaameti hinnangul otstarbekas kanda üldplaneeringu kaardile Rail Baltica
eelistatud trassikoridor ja uued metsise püsielupaigad. Üldplaneeringu tarbeks piisavas
täpsusastmes on teada ka uuele trassialternatiivile kavandatud loomade läbipääsude (sh
ökoduktid) asukohad koos kaitsevööndi ulatusega. Lisaks tuleks üldplaneeringu kaardile
märkida alad, kus kehtivad teatud tingimused majandustegevusele RB hüvitusmeetmete
toimivuse tagamiseks.
15. Üldplaneeringu kaartidelt ja KSH aruande ptk-st 4.1.3 on puudu Laiksaare laialehise
nestiku ja kahara partheina püsielupaik.
Ettepanekuga arvestatakse.
16. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (01.12.2023 kiri nr 4-4/23/5491-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-11)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukohad:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.
-
17. Väino Lill (kiri 01.12.2023, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-89)
Arvamuse andja
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
52
Sisu: Seisukoht:
Tuuleenergeetika arendamine on tänases situatsioonis väga olulise tähtsusega Eesti
riigi julgeolekule. Saarde valla üldplaneeringu punktis 5.4.5.3 käsitletakse
tuuleenergeetikat ja on välja toodud tuulealad Saarde vallas. Erinevatel kitsendavatel
põhjustel on üldplaneeringus tuulealade osatähtsus Saarde valla territooriumil väga
väikene. Tuuleparkide rajamiseks vajalikes tingimustes punktis 7 ei ole mõistlik see
osa, mis ütleb, et avalikult kasutatavale teele ei paigaldata tuulikut lähemale, kui
tuuliku kogukõrgus. Saarde vallas on olemas avalikult kasutatavaid kohalikke ja
erateid, mille kasutamise intensiivsus on praktiliselt olematu ja mis ei teeninda ühtegi
majapidamist. Eelnimetatud kitsendus on ebaproportsionaalne ja mittevajalik ning
vähendab planeeritavaid tuulealasid veelgi olulisel määral.
Teen ettepaneku Saarde valla üldplaneeringu eelnõu punktist 5.4.5.3 välja jätta
alljärgnev lause: " Teistele avalikult kasutatavatele teedele ei paigutata tuulikut
lähemale, kui tuuliku kogukõrgus."
Ettepanekuga ei arvestata. Turvalisuse seisukohalt
lähtuvalt ja arvestades kliimaministri määruse (Tee
projekteerimise normid) redaktsiooni jõustumist, SK
tingimust täpsustatakse järgnevaga: tuuliku
paigutamisel arvestada, et see ei asuks avalikult
kasutatavate teede teekatte servale lähemal kui
tuuliku kogukõrgus.
18. Muinsuskaitseamet (kiri 30.11.2023, registreeritud....)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukohad:
Muinsuskaitseamet kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta. Täiendavaid ettepanekuid ja
arvamusi ei ole.
-
19. Kaitseministeerium (kiri 5.02.2024)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukohad:
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
53
Kaitseministeerium kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.
-
20. Kliimaministeerium (vastamise tähtaega pikendav kiri 01.12.2023 ja 5.01.1014, kooskõlastav kiri 22.02.2024)
Kooskõlastaja
Sisu: Seisukoht:
Saarde Vallavalitsus esitas 01.11.2023 Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks
Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Kliimaministeerium vajab täiendavat aega materjali läbitöötamiseks ja arvamuse
kujundamiseks. Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendab
Kliimaministeerium vastamise tähtaega 15. detsembrini 2023.
Arvestame taotlusega.
Saarde Vallavalitsus esitas 01.11.2023 Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks
Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Kliimaministeerium vajab siiski veel täiendavat aega materjali kohta ministeeriumi
arvamuse kujundamiseks. Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-le 41, palume
pikendada Kliimaministeerium vastamise tähtaega 18. jaanurinini 2024.
Arvestame taotlusega.
22.02.2024 Kooskõlastab üldplaneeringu ja KSH aruande tingimustel, et ülaltoodud märkuste ja ettepanekutega arvestatakse
1. Keskkonnaagentuur on analüüsis „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste
kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ (2022), välja toonud (lk 23), et Eesti
elektrituulikute rajamise viimase aja praktikas on viidatud, et isegi kõige
konservatiivsemate eelduste järgi ei ületata müranorme tuulikust 500–700 meetri
kaugusel. Keskkonnaagentuur analüüsis alternatiivseid stsenaariume, kasutades
erinevaid puhvreid (500, 750, 1000 m) hoonetest. Üldplaneeringu eelnõus on
arvestatud üksnes 1000 m stsenaariumit.
Palume valitud lähenemist põhjendada ja täpsustada, mil määral lisanduks Saarde
vallas sellest erinevate puhvrite kasutamisel võimalikke tuuleenergiaalasid väljaspool
rohevõrgustikku ja muid puhvrit vajavaid alasid.
Puhvrite olemust on täiendavalt kaalutud, lisatud on
võimalus maaomanikuga kokkuleppel rajada
tuulikuid kuni 750 m kaugusele elamust. Vastav
täiendus on lisatud ka planeeringusse.
Tuulikute paigutamist lähemale kui 750 m elamutest
ei pea Vallavalitsus otstarbekaks, kuna tegemist on
olulist ruumilist mõju omavate ehitistega, kusjuures
mõju ei väljendu vaid müras. Juhime tähelepanu, et
tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade
leidmisega tegeleti üldplaneeringus juba aastal 2021.
Üldplaneeringu protsessi efektiivsust ja
eesmärgipärasust silmas pidades ei pea me
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
54
võimalikuks 2022 a valminud analüüsiga (mis ei saa
olla iseloomult õigusakti jõuga) arvestamist ja
ulatuslike muudatuste tegemist planeeringu
lahendusse.
2. Kuivõrd maakonnaplaneeringus on rohevõrgustik planeeritud koridoride ja tugialade
ülekatetega, siis palume jälgida, et üldplaneeringu GISis oleks nimetatud elemendid
eristatud ja ülekatted välistatud.
Ettepanekuga arvestatakse.
3. KSH aruande peatükis 4.1.1 „Roheline võrgustik“ tehakse ettepanek rohevõrgustiku
vähendamiseks ja intensiivse maakasutusega alade välja arvamiseks rohevõrgustikust.
KSH aruande eelnõu teksti alusel ega jooniselt 1 ei ole need alad tuvastatavad.
Intensiivse maakasutusega alad on välja arvatud ja
muutused kajastuvad KSH aruande ptk 4.1.1 joonisel
1. Kuna tegemist on maapiirkonnaga, oli selliseid
alasid vähe, kogupindala maha-arvamistel oli 3 km2.
4. Saarde vallas paikneb Reiu jõe hoiuala. Palume hõlmata Reiu jõgi ja selle kaldaala
rohevõrgustikku.
Ettepanekuga arvestatakse.
5. Seoses üldplaneeringus rohevõrgustiku kasutustingimusega nr 2, mille kohaselt
nähakse ette tingimus, et rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks säilitada rohelise
võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist, märgime, et PlanS
kohaselt on rohevõrgustiku ülesanne säilitada looduslikke ja poollooduslikke kooslusi.
Loodusala mõiste on Saarde valla üldplaneeringus sisustatud kui tehispindadega
hõlmamata ala. Seega tagab tingimus loodusalade sidusust, mitte aga tingimata
looduslike koosluste, näiteks metsade sidusust, mis võib rohevõrgustiku
funktsioneerimist oluliselt mõjutada.
Palume üldplaneeringu tingimustes ning KSHs vastav teema üle vaadata, hinnata ja
arvestada looduslike koosluste killustamise riski, hinnata vajadust seada seda riski
välistavad tingimused.
Täiendame planeeringut ning kasutame planeeringus
olulise inimmõjuta alade puhul mõistet “looduslikud
alad”, et vältida termini vääriti mõistmist seoses
Natura 2000 võrgustiku loodusaladega. Muus osas
leiame, et planeeringus läbi tehispindade puudumise
sisustatud looduslike alade mõiste on piisavalt lai, et
hõlmata sinna nii looduslikud kui ka poollooduslikud
kooslused. Seetõttu ei ole täiendamine vajalik.
6. Enamus tuuleenergiaalasid on kavandatud kas kogupinnaliselt või suurepinnaliselt
rohevõrgustikku ja selle tugialadele. Need puudutavad ulatuslikumalt viit tugiala.
Üldplaneeringus peame vajalikuks eraldi välja tuua nende tugialade funktsioonid.
Olukorras, kus on välja toomata tugialade funktsioonid, ei ole võimalik lõplikult teha
järeldusi tuulepargi raadamise ja ehituse mõjust rohevõrgustiku erinevatele
elementidele. Palume KSH aruande eelnõu leheküljel 16 esitatud eeldust, et
tuuleenergiaaladel on rohevõrgustikule väike mõju, säilivad suures osas elupaigad ja ka
metsa-alad, täiendavalt põhjendada ja teksti täiendada.
Mis puudutab tugialade funktsioonide eristamist, siis
toome välja, et Saarde valla rohevõrgustik on
kujundatud lähtuvalt Pärnu MPL-ist, milles ei ole
rohevõrgustiku eri üksustele eraldi funktsioone
määratud. Sarnaselt rohevõrgu elementide hierarhia
määramisele (vt ka seisukoht Keskkonnaameti
ettepanekule nr 2) eeldab ka rohevõrgu erinevate
struktuuriüksuste detailne eesmärgistamine
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
55
laiapõhjaliselt läbiarutatud tänapäevastele
arusaamadele vastavat rohevõrgustiku käsitlust. See
on kavas luua üleriigilise planeeringu raames, mille
käigus viiakse 2024. aastal läbi rohevõrgustiku
alusuuring. Enne seda pole otstarbekas rohevõrgu
lahenduse täpsusastet suurendada.
KSH-s on põhjalikumalt selgitatud rohevõrgustiku ja
tuulealadel vahelisi seoseid ning selle põhjal
täpsustatud ka mõjuhinnangut.
7. Palume anda rohevõrgustiku sidususe ja eesmärgi säilimise paremaks arvestamiseks
suunised järgmisele tuuleenergiaalade planeerimisetapile. Näiteks, kas edasisel
tuulikute asukohavalikul eelistada raadamisele juba toimunud raiete alasid,
inimmõjudest rikutud või inimtekkelisi kooslusi (näiteks kuivenduskraavidega metsad,
istutatud ja väiksema loodusväärtusega metsad) jmt.
Täiendasime KSH-d ja planeeringut ning lisasime
soovituse eelistada tuulikute rajamisel olemasolevate
häiringutega alasid. Täpsemad asukohasoovitused on
viidatud dokumentides.
8. Palume täpsustada KSH aruande eelnõu lisas 2 leheküljel 78, millises dokumendis
olevale joonis 9-le viidatakse. Sama küsimus lehekülg 79 viide joonisele 10.
Viited joonistele on korrigeeritud.
9. Üldplaneeringu peatükk 5.2.4.4 „Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitab
kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekualad, kuid juhime tähelepanu, et
avalike huvide kaitsmine kaldal on ka kohaliku omavalitsuse ülesanne, seega tuleb
ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses põhjendada antud vähendamisettepanekuid
ka avalikust huvist lähtuvalt. Palume täiendada.
Avalik huvi kasutada liikumiseks kallasrada on
ehituskeeluvööndi vähendamisega jätkuvalt tagatud.
KSH aruannet on täiendatud.
10. Üldplaneeringu peatükis 5.4.5.3 „Tuuleenergia“ tuuakse tuuleparkide osas välja, et
"Kokkuleppel maaomanikuga on võimalik lubada tuulikute paigutamist elamutele
lähemale, tagatud peavad olema müranormid (sihtväärtus, erandjuhul piirväärtus).".
Juhime tähelepanu, et KSH peab andma veendumuse, et tuuleenergeetika aladel saab,
lähtuvalt kumulatiivsetest mõjudest, planeeringut maksimaalses ulatuses ellu viia.
Tuuleenergeetika alasid järgnevates etappides suurendada ei saa. Loodusväärtustega
konfliktide vältimiseks soovitame tuuleenergeetika alasid juba üldplaneeringu
menetluses elamu puhvrite vähendamise teel suurendada, et oleks võimalus teha hiljem
maaomanikega kokkuleppeid.
Planeeringut täiendatakse.
11. KSH aruandes viidatakse, et linnustiku ja nahkhiirte uuringud viiakse
tuuleenergeetika-aladel läbi järgmises etapis. KSH aruande punkti 4.1.3 „Kaitstavad
Põhjendused alapõhiselt on lisatud KSH aruande ptk
4.1.3
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
56
loodusobjektid“ kohaselt: „ÜP-s kavandatud tuulealade puhul on eranditult kõigi puhul
vaja läbi viia vastavad linnustiku uuringud, mille alusel on võimalik välja selgitada, kas
tuuleenergeetika arendamine on linnustiku kaitset arvestades konkreetsel alal võimalik
ning vajadusel seada leevendavaid meetmeid.“ Lähtuvalt Riigikohtu otsuse nr 3-16-
1472 punktidest 29 ja 31 saab KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistada juhul, kui
planeeringualal on olemasolev keskkonnaseisund uuritud (näiteks linnustik) ning on
võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju maksimumstsenaariumi elluviimise
korral. Geograafiliselt ja mõjult laiaulatuslike kumulatiivsete mõjude hindamine on
KSH ülesanne. Riigikohus selgitab, et planeering peab olema koostatud
veendumusega, et tegevuste elluviimine ettenähtud asukohas on võimalik, selle
veendumuse kujundamist ei saa jätta sõltuma hilisemate uuringute tulemustest. Palume
üldplaneeringus ja KSH aruandes antud asjaoluga arvestada ning vajadusel viia läbi
täiendavad uuringud. Kui alapõhiselt otsustatakse mõndadel juhtudel uuringuid mitte
läbi viia, palume otsust alapõhiselt põhjendada.
12. Palume täiendada KSH aruannet rohevõrgustikku ehitamise tingimustega ja
leevendusmeetmetega.
Seletuskirja täiendatakse selgema viitega ehitamise
võimaluste kohta hajaasustuse tingimuste alusel.
Uute kompaktse iseloomuga elamualade rajamist
rohevõrgustikku ei ole lubatud.
13. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu peatüki 5.4.6 „Elektrivõrk“ esimene lõik ei
ole enam aktuaalne. Rail Baltica veoalajaamad on kavandatud Lätti ja Pärnust
põhjapoole. Rail Baltica raames Saarde vallas kesk- või kõrgepinge liine ei planeerita.
Palume teksti uuendada.
Seletuskiri on korrigeeritud.
14. Pärast Riigikohtu otsust nr 3-18-529 uuendati tühistatud Rail Balticu trassilõikude
piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et leida rahvusvahelisele raudtee
trassile asukoht. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas Saarde
Vallavalitsusele 18.12.2023 kirjaga nr 14-8/1352 ja kirjaga nr 14-8/1354
kooskõlastamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha
määramine“ trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas planeeringulahenduse, keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete
kava“ materjalid. Saarde Vallavolikogu on 18.01.2024 otsusega nr 1-3/122 Rail Baltic
planeeringulahenduse kooskõlastanud. Palume üldplaneeringu koostamisel lähtuda
kooskõlastatud rahvusvahelise raudtee planeeringulahendusest.
Lahendusega on arvestatud.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
57
SAARDE VALLAVALITSUS
Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa http.//saarde.kovtp.ee Swedbank
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.07.2024 nr 7-1/1-92
ruumilise planeerimise osakond
Saarde valla seisukohad üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel
Saarde Vallavalitsus esitas Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 kohaselt üldplaneering ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76
lõikes 1 nimetatud asutustele.
Täname, et esitasite Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis oma seisukohad. Palume Teil tutvuda valla
vastusseisukohtadega ettepanekutele, mis on lisatud käesolevale kirjale (lisa 1).
Planeeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Saarde valla kodulehel:
https://saarde.ee/uldplaneering
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt )
Külli Karu
abivallavanem vallavanema ülesannetes
Lisa 1. Saarde valla üldplaneeringu kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel laekunud ettepanekud
ja Saarde valla seisukohtade koondtabel
Sama:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium riigivara osakond - [email protected]
Kliimaministeerium - [email protected]
Keskkonnaamet - [email protected]
Transpordiamet - [email protected]
Maa-amet - [email protected]
Päästeamet - [email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet - [email protected]
Martti Rooden
53494259 [email protected]
Saarde valla üldplaneeringu kooskõlastamisel ja arvamuse
andmisel laekunud ettepanekud ja Saarde valla
seisukohad esitatule
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused,
ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
2
SISUKORD Üldist ....................................................................................................................................................... 3
1. Eesti Erametsaliit (registreeritud 09.11.2023, kiri nr 7-1/1-83)................................................. 4
2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (20.11.2023 nr 16-6/18-3061-008, registreeritud
21.11.2023, nr 7-7/1665-1) ..................................................................................................................... 4
3. Heiki Ärm (ettepaneku kiri nr 7-7/1776, registreeritud 22.11.2023) ........................................ 5
4. Maa-amet (23.11.2023 nr 6-3/23/15759-2, registreeritud 23.11.2023 nr 7-7/1665-2) ............... 5
5. Transpordiamet (24.11.2023 nr 7.2-1/23/22862-2, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-3) 10
6. Põhja-Sakala Vallavolikogu (23.11.2023 otsus nr 181, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-
4) 11
7. Päästeamet (29.11.2023 kiri nr 7.2-3.4/7249-2, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-5) ..... 11
8. Põllumajandus- ja Toiduamet (29.11.2023 nr 6.2-6/9622-1, registreeritud 29.11.2023 nr 7-
7/1665-6) ............................................................................................................................................... 14
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond ( pikendamine
registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-7, arvamus ) .......................................................................... 14
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigivara osakond ( 30.11.2023 nr 14-3/3179-
3/9622-1, registreeritud 30.11.2023 nr 7-7/1665-8) ........................................................................... 19
10. Utilitas Wind (ettepaneku kiri 7-1/1-84, registreeritud 30.11.2023) ................................... 21
11. Rail Baltic Estonia OÜ ( pikendamine 30.11.2023 nr 7-1/1-85, arvamuse andmine
04.12.2023 kiri nr KV2023-293, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-90) ......................................... 33
12. Riigimetsa Majandamise Keskus (30.11.2023 nr 3-1.1/2021/6803, registreeritud
01.12.2023 nr 7-1/1-86) ........................................................................................................................ 34
13. Osaühing Vasperg (kiri 30.11.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-87) ...................... 36
14. Sunly AS (kiri 01.12.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-88) ...................................... 37
15. Keskkonnaamet (01.12.2023 nr 6-5/23/22096-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-10)
42
16. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (01.12.2023 kiri nr 4-4/23/5491-2, registreeritud
01.12.2023 nr 7-7/1665-11) .................................................................................................................. 51
17. Väino Lill (kiri 01.12.2023, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-89) ........................................... 51
18. Muinsuskaitseamet (kiri 30.11.2023, registreeritud....) .............................................................. 52
19. Kaitseministeerium (kiri 5.02.2024) ............................................................................................. 52
20. Kliimaministeerium (vastamise tähtaega pikendav kiri 01.12.2023 ja 5.01.1014, kooskõlastav
kiri 22.02.2024) .................................................................................................................................... 53
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused,
ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
3
Üldist
Alljärgnevalt on esitatud koondülevaatena üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused. Sisse
tulnud kirjad on kättesaadavad valla dokumendiregistris.
Saarde vald esitas üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes
1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest
esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta
arvamust.
Kooskõlastajatest ei vastanud: Pärnu linn, Häädemeeste vald, Mulgi vald, Terviseamet,
Politsei ja Piirivalveamet, Kaitseministeerium, Majandus ja
Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 2 luges Saarde vald
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Saarde valla seisukohtade selgitamisel on kasutatud tabelites järgmisi lühendid:
ÜP – Üldplaneering
MPL - Maakonnaplaneering
DP – Detailplaneering
SK – Seletuskiri
KSH – Keskkonnamõju strateegiline hindamine
KMH - Keskkonnamõju hindamine
VTK – väljatöötamise kavatsus
RV – Roheline võrgustik
Ptk - Peatükk
PlanS – Planeerimisseadus
MS – Metsaseadus
MPS – Maapõueseadus
KeA – Keskkonnaamet
RB – Rail Baltic raudtee
1. Eesti Erametsaliit (registreeritud 09.11.2023, kiri nr 7-1/1-83)
Arvamuse andja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
MS 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest
või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib
kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie
tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet
keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule
tegevusele piirangute seadmine MS § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.
Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides on intensiivsete
piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi võõrandamisena. Eeskätt tuleks
sundvalduse seadmist kaaluda lageraie välistamisel.
Võetud teadmiseks. Samas
märgime, et üldplaneeringut on
Keskkonnaameti ettepanekul
täiendatud soovituslike
tingimustega, mida tuleks
järgida rohelise võrgustiku ja
majandatava metsa kattumisel.
2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (20.11.2023 nr 16-6/18-3061-008, registreeritud 21.11.2023, nr 7-7/1665-1)
Kooskõlastaja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
TTJA kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
järgmise märkusega: Palume muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 61 asuvat tingimust raudtee
lähedusse kõrgete rajatiste planeerimise kohta järgnevalt: "Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik,
sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele
rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele."
Ettepanekuga ei arvestata, kuna
raudtee lähedusse
tuuleenergeetika alasid ei ole
planeeritud. Tuulenergeetika
alad paiknevad valla idaosas.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
5
3. Heiki Ärm (ettepaneku kiri nr 7-7/1776, registreeritud 22.11.2023)
Arvamuse andja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
Koostatavas Saarde valla uues üldplaneeringus on väärtusliku põllumaana (ID 23623 ja ID23650)
märgitud mulle kuuluvad maaüksused: Tiksi (78201:001:0038 ); Ees-Tiksi (78201:001:0254); Taga-
Tiksi (78201:001:0102); Väike-Tiksi (78201:001:0039); Vahenurme (78201:001:0182). Soovin , et
neid maaüksusi ei käsitletaks kui väärtuslikku põllumaad kuna kasutan neid metsakasvatuslikul
eesmärgil.
Ettepanekuga arvestatakse.
4. Maa-amet (23.11.2023 nr 6-3/23/15759-2, registreeritud 23.11.2023 nr 7-7/1665-2)
Kooskõlastaja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
1. Joonise Maakasutusplaan kohaselt kattuvad maardlad põllu- ja metsamajanduse maa-ala
juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis 4.15. PÕLLU- JA METSA MAA-ALA (MP JA MM) on
märgitud (tsiteerin): „Põllumaa on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning
metsamaa metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa“. Sama peatüki
kasutus- ja ehitustingimuste all on märgitud (tsiteerin): „rakendada maa heas põllumajandus-
ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“, mille täpsustuseks on toodud teiste hulgas, et
säilitada tuleks maastikule iseloomulikke vorme (põllusaared, metsasiilud, selgelt eristuv
puude rida). Lisaks on märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikel põllu-majandusmaadel jätkata
põllumajanduslikku tegevust (vt ptk 5.2.3)“. Lisaks on lubatud rajada üksik- või kaksikelamu
(koos abihoonetega) hajaasustuse põhimõttel ning ühiskondlike ja puhkeotstarbelisi hooneid ja
rajatisi.
Märgime, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid
eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega. a. Palume seletuskirja täpsustada selliselt,
Ettepanekutega arvestatakse osaliselt, ptk
4.15 lisataks p 11 järgmises sõnastuses:
11. maardlatega kattuvatel aladel:
11.1. kuhu on antud kaevandamisluba, on
maastikule iseloomulike vormide ja
taimestiku eemaldamine lubatud;
11.2. on ehitusseadustiku mõistes püsiva
iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine
võimalik vaid peale maavara ammendumist,
kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel
muu sisuga kooskõlastust või luba.
Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole
antud.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
6
et maardla alal asuvaid maastikule iseloomulikke vorme ja taimestikku tuleb võimalusel
säilitada või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse
kaevandamisluba, on maastikule iseloomulike vormide ja taimestiku eemaldamine lubatud. b.
Lisaks palume märkida, et üldplaneeringuga määratud ehitusõigus ei kehti aladel, kus seda ei
luba muu õigusakt või lisada seletuskirja, et: „Maardlatega kattuvatel aladel on
ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale
maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.
Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud“. Hetkel halvendab seletuskirja sõnastus
maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on seega vastuolus
MaaPS §-ga 14.
Lisaks selgitame, et maastikule
iseloomulike vormide ja taimestiku
eemaldamise lubamine aladel, kus alles
kaevandamisluba taotletakse, ei ole
põhjendatud. Kaevandamise loa taotlemine
ei kindlusta veel selle saamist, mistõttu
nimetatud tegevused taotletavatel aladel
oleks ennatlikud.
2. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-
ALA
on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maardlate kasutuselevõtul
võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel,
väärtuslikel põllumajandusmaadel ja puhkeotstarbeliselt metsaaladel. Juhul, kui nimetatud
aladel on kaevandamine vältimatult vajalik, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud
oleksid leevendatud ja minimaalsed;“ ja „kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga
kaasnevaid mõjusid;“. Palume seletuskirjas täpsustada, et leevendavaid meetmeid on vajalik
rakendada vastavalt vajadusele, kui kaevandamisega kaasnevad mõjud ületavad õigusaktide
kohaseid norme. Kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju olemasolevale olukorrale ja
igasuguse mõju leevendamine ei ole võimalik ega asjakohane.
Ettepanekuga arvestatakse, ptk 4.16 p 2
sõnastust täpsustatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
7
3. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-
ALA on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „visuaalsete mõjude ja
häiringute vältimiseks ei ole lubatud uute karjääride avamine (uue maardla arvele võtmisel)
Kilingi-Nõmme linna tiheasustusega alale lähemale kui 400 m;“ ning „kuna asustatud alade
lähedal võib maavara kaevandamine olla problemaatiline (tulenevalt kaasnevatest häiringutest
elanikele), tuleb eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest“.
Vastavad nõuded ei tulene ühestki õigusaktist. MaaPS § 50 lõike 10 kohaselt, kui mäeeraldis
või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb kaevandamisloa taotlusele
lisada selle kinnistu omaniku, sealhulgas hoonestusõiguse, korteriomandi või
korterihoonestusõiguse omaniku, või maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva
elamu omaniku nõusolek. Hoonestusõiguse alusel ehitatud elamu 3 puhul tuleb esitada nii
hoonestusõiguse või korterihoonestus-õiguse kui ka selle kinnisasja omaniku nõusolek, millel
elamu asub. Palume seletuskirjas lähtuda MaaPS § 50 lõikest 10 ja mitte seada maavara
kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Suurema vahemaa kui 100 m
elamutest või umbmäärase „eemal“ nõudmine on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna piirab
maavara kaevandamise võimalusi võrreldes olemasoleva olukorraga ning halvendab
juurdepääsu maavarale.
Jääme eriarvamuse juurde.
KOV pädevusse kuulub kohaliku tasandi
ruumiline planeerimine (nn
planeerimisautonoomia):
„Planeerimisautonoomia või planeerimisvõim
kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigus
otsustada, kas ja millisel viisil lahendada
ruumilise planeerimise küsimusi oma
territooriumil, on hõlmatud kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõigusega ja
kuulub PS § 154 lõike 1 kaitsealasse.“ (5-21-
18, p 23).
Oleme seisukohal, et KOV-l on õigus seada
kaevandamiseks lisatingimusi, mis kaitsevad
elanike huve enam kui seaduses sätestatud
miinimumnõue:
„kauakestev tugev soovimatu heli võib
mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja
selle kaudu tervist ning müra mõju isikule on
individuaalne, sõltudes mh kuulmistajust,
tervislikust seisundist, ümbritsevast
keskkonnast ja teistest teguritest. PlanS
v.r § 4 lg 2 p 2 kohaselt tuleb planeeringu
koostamisel tagada avalike huvide ja
väärtuste ning huvitatud isikute huvide
tasakaalustatud arvestamine. Seejuures ei tule
lähtuda üksnes õigusnormidega seatud
piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi
puudutatud isikute huvide vahel.“ (vt RKHKo
3-3-1-88-15, p 25).
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
8
4. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-
ALA on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maavara I kategooria ja II
kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad
edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid)“. Täpsustame, et kategooriatesse
on jaotatud maardlad, mitte maavarad ning seejuures ei ole kõik maardlad kategooriatesse
jaotatud. Vastav nõue ei kehti seega kõigi vallas asuvate maardlate osas, vaid ainult Pärnu
maakonnaplaneeringus kajastatud maardlate osas. Palume täpsustada. Täiendavalt palume
lisada üldplaneeringu seletuskirja viite, et edaspidi tuleb arvestada Pärnu maakonna
maavarade teemaplaneeringu lahendusega, kui see kehtestatakse.
Ettepanekutega arvestatakse, ptk 4.16
täiendatakse.
5. Seletuskirja peatükis 5.2.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID on kirjeldatud (tsiteerin):
„Vangu liivakarjääri maaüksusele (71201:001:0449) väljastas Keskkonnaamet 2019. aastal
kaevandamiseks loa ja otsustas keskkonnamõju mitte hinnata, kuna kavandatava tegevusega ei
kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2020. aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-ala
põhjaosas inventeeritud vääriselupaik (VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes piirides
kaitsealuste liikide tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) (II kaitsekategooria) ja sulgjas
õhik (Nekcera pennata) (III kaitsekategooria) kasvukohad. Kuna maa-alal kaevanda-misega
kaasneb konflikt seal registreeritud VEP-iga ja kaitsealuste liikide kasvukohaga, on ebasoodsa
mõju välistamiseks perspektiivsest mäetööstuse maa-alast VEP-iks inventeeritud ala välja
jäetud“. KSH aruande eelnõus lk 44 on tehtud ettepanek jätta liivakarjääriks kavandatud alast
välja seal inventeeritud vääriselupaik. Joonisel Maakasutusplaan on kogu Vangu liivakarjääri
(loa nr L.MK/331177; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 19.12.2034)
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse märgitud mäetööstuse maa-ala. Keskkonnaamet on
Maa-ametile edastatud kirjas 29.09.2023 nr DM-125488-5 märkinud, et uutest liikide
leiuandmetest lähtuvalt tuleb hinnata edasise kaevandamise ja karjäärivee ärajuhtimise
mõjusid liikidele, seega palus Keskkonna-amet esitada loa omajal eksperthinnang selgitamaks
välja võimalikud mõjud ja leevendusmeetmed. Kuni ekspert-hinnang ja/või Keskkonnaamet ei
ole kinnitanud vajadust mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire muuta, siis palume
seletuskirjas kajastada sarnaselt joonisele Maakasutus-plaan, et mäetööstuse maa-ala on
määratud kogu Vangu liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa ulatuses.
Ettepanekuga arvestatakse. Kuna luba
kehtib, jääb maakasutusplaanile mäeeraldise
ja selle teenindusmaa piires mäetööstuse
maa-ala. SK sõnastust täpsustatakse
järgmiselt:
Vangu liivakarjääri maaüksusele
(71201:001:0449) väljastas Keskkonnaamet
2019. aastal kaevandamiseks loa ja otsustas
keskkonnamõju mitte hinnata, kuna
kavandatava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2020.
aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-
ala põhjaosas inventeeritud vääriselupaik
(VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes
piirides kaitsealuste liikide tamarisk-
kariksammal (Frullania tamarisci) (II
kaitsekategooria) ja sulgjas õhik (Nekcera
pennata) (III kaitsekategooria) kasvukohad.
Uutest liikide leiuandmetest lähtuvalt tuleb
loa omajal esitada eksperthinnang, millega
hinnata edasise kaevandamise ja
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
9
karjäärivee ärajuhtimise mõjusid liikidele
ning selgitada välja võimalikud mõjud ja
leevendusmeetmed. Kuna tegemist on
kehtiva kaevandamisloaga (luba kehtib kuni
19.12.2034) ja kuni eksperthinnangu
tulemusena ei ole kinnitanud vajadust
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire
muuta, on maa-alal maakasutusplaanil
määratud mäetööstuse maa-alaks.
6. Joonise Maakasutusplaan kohaselt asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal.
Seletuskirja peatükis 5.2.3. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA on väärtusliku
põllumajandusmaa säilitamise tingimuste all märgitud (tsiteerin): „vältida
kaevandamistegevust. Juhul, kui kaevandamine on vältimatult vajalik, rakendada meetmeid, et
kaasnevad mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed;“. Palume üheselt mõistetavuse
tagamise eesmärgil täpsustada lauset järgnevalt: „ võimalusel vältida kaevandamistegevust.
Juhul, kui kaevandamine on vältimatult vajalik, rakendada vajadusel meetmeid, et kaasnevad
mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed;“. Lisaks palume selguse eesmärgil täpsustada
tingimust (tsiteerin): „väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue ehitise või
olemasolevat laiendada, kui enne üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiivi
määramist on maa-alale kehtestatud detailplaneering“, et kui maa-alal kehtestatud
detailplaneering ehitamist konkreetsele alale lubab, mitte lihtsalt kehtiva detailplaneeringu
olemasolu. Igasuguse detailplaneeringu eksisteerimisel ehitamise lubamine väärtuslikule
põllumajandusmaale, mis kattuvad maardlatega, on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna halvendab
juurdepääsu maavarale.
Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.2.3. p 4 ja
7 täpsustatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
10
Maa-amet kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu lahenduse tingimusel, et planeeringumaterjale täpsustatakse vastavalt eeltoodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole
võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes
olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle
vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium.
5. Transpordiamet (24.11.2023 nr 7.2-1/23/22862-2, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-3)
Kooskõlastaja
Ettepaneku sisu:
Seisukoht:
Planeering vastab meie 11.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/52719-4 esitatud seisukohtadele. Võttes aluseks
planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Saarde valla üldplaneeringu.
Üldplaneeringu seletuskirja järgi määratakse kergliiklustee täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt
teepool; täpne, loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt, tee/tänava ületuskohad, paiknemine
maaüksusel vms) liigilt täpsema planeeringu või projektiga. Märgime, et Tali külla, riigitee nr 19301
äärde kavandatud kergliiklustee jääb visuaalselt teepoolele, kus ei asu tõmbepunktid ega enamus
perspektiivsetest kasutajatest. Kavandatava kergliiklustee leppemärk on sobilik näidata riigitee teljele
või pigem riigitee nr 19301 riigitee lõunaküljele, kuhu kergliiklustee rajamine on meie hinnangul
sobilikum. Tee teljele märgitud kergliiklusteed annaksid osapooltele neutraalse ja seletuskirja toetava
ettekujutuse, kuna meie kogemuste põhjal tõlgendavad riigiteega külgnevad maaomanikud, kellele
kergliiklustee projekteerimine tema maale ja/või privaatsesse ruumi ei meeldi, üldplaneeringu
kaardimaterjali enda kasuks.
Ettepanekuga arvestatakse,
kergliiklustee asukoht planeeritakse
teest lõunaküljel.
Riigitee kaitsevööndi andmed
edastatakse digitaalselt
Transpordiametile pärast ÜP
kehtestamist.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
11
Nõustume riigitee nr 19303 Jäärja-Tali km 16,90-17,50 kaitsevööndi vähendamisega 10 meetrini
teekatte servast. Teekaitsevööndi vähendamine on põhjendatud, kuna tegemist on väljakujunenud
ehitusjoonega, kus elamud jäävad 7-15 m kaugusele riigiteest.
Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel (.dwg
vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7 alusel
edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks..
6. Põhja-Sakala Vallavolikogu (23.11.2023 otsus nr 181, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-4)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukoht:
Kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. -
7. Päästeamet (29.11.2023 kiri nr 7.2-3.4/7249-2, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-5)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukoht:
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel keeldub
Päästeameti Lääne päästekeskus
kooskõlastuse andmisest Hendrikson ja KO
poolt koostatud november 2021 Pärnu
maakond, Saarde vald maa-ala üldplaneeringu
kemikaaliosale järgmisel põhjusel: Maakonna-
ja üldplaneeringus peab olema välja toodud
järgmine info:
Loetakse kooskõlastatuks PlanS § 85 lg 3 alusel (Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule
õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande
eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust).
Oma kirjas toote esile, et valla üldplaneeringu kooskõlastamisest keeldutakse päästeseaduse §
5 lõige 1 punkt 7 alusel. Juhime Teie tähelepanu päästeseaduse § 5 lõige 1 punkt 7 sõnatusele,
milles on sätestatud expressis verbis "Päästeameti ülesanded on üld- ja detailplaneeringu
kooskõlastamine". Kuna nimetatud õigusakti punkt ei reguleeri üldplaneeringu
kooskõlastamata jätmist, vaid sätestab ainult Päästeameti ülesande (kohustuse), siis ei saa
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
12
- Piirkonnad, kus on SOE ja OE ettevõtted: o
SOE ja OE ettevõtete nimed. Mõjutatavad
stsenaariumid (ohud ja riskid) koos ohuala
suurustega. Olemasolevad riskiallikad (SOE ja
OE ettevõtted) tuleb kanda koos ohualadega
kaardile. Selgitus: Soovi korral on võimalik
kasutada Maa-ameti kaardirakendust
(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paast
eamet_ohtvesi) ja/või Päästeameti avaandmeid
(https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/s
uuronnetuse-ohuga ja-ohtlikud-ettevotted).
Kirjeldus uute SOE ja OE ettevõtete rajamise
kohta: kas ja millistel tingimustel ning kuhu
on lubatud planeerida ja ehitada uusi SOE ja
OE ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike
1 asjaolusid.
Kirjeldus SOE ja OE ettevõtete ohulasse
rajamise kohta: kas ja millistel tingimustel on
lubatud planeerida ja ehitada uusi ehitisi SOE
ja OE ettevõtete ohualasse, sh arvestades
KemS § 32 lõike 1 asjaolusid. (Juhendmaterjal
: https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-
28-etoodikakems-planeeringute-ja-
ehitusprojektide-kooskolastamise-
otsusetegemine.pdf?4271081ef1 )
- Piirkonnad, kus pole SOE ja OE ettevõtteid:
Kirjeldus uute SOE ja OE ettevõtete rajamise
kohta: kas ja millistel tingimustel ning kuhu
on lubatud planeerida ja ehitada uusi SOE ja
OE ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike
1 asjaolusid.
Päästeamet tugineda üldplaneeringu kooskõlastamata jätmisel nimetatud õigusakti punktile.
Päästeseaduse üheski osas ei ole esitatud asjaolusid, millistel juhtudel võib Päästeamet jätta
planeeringu kooskõlastamata.
Vastuseks ettepanekutele, mis Päästeameti hinnangul peab olema üldplaneeringus välja
toodud: Kemikaaliseaduse (KemS) mõistes ohtlike ettevõtetega seonduvate teemade osas
planeeringu (sh ÜP) kooskõlastamata jätmist reguleerib KemS § 32 lõige 6, mille sõnastuse
kohaselt võib Päästeamet kooskõlastuse andmata jätta, kui planeeringuga või ehitusprojektiga
kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja
õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla ÜP-ga ei kavandata
tegevusi, mis suurendaks suurõnnetuse riski, kuna selliseid ohtlike objekte valla territooriumil
ei ole ja ÜP koostamise ajal ei ole nende rajamise kavatsust ka teada (vastavad asjaolud on
ÜP KSH-s esitatud). ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mis suurendaks õnnetuse tagajärgede
raskust ja õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla ainsa
olemasoleva ohtliku ettevõtte (Olerex AS Kilingi-Nõmme teenindusjaam-tankla) ohud ja
ohualade ulatused on teada. Juhime ka tähelepanu, et Päästeamet on andnud nimetatud
objektile tegutsemiseks kooskõlastuse, mille riskianalüüsi andetele tuginevalt jääb eriti
ohtliku ala sisse elamuala ning väga ohtliku ja ohtliku ala sisse mitmeid elamualad.
Päästeameti poolt viidatud juhendmaterjalis ptk 3.1 lk 10 on seejuures välja toodud, et "Kui
üldplaneering sisaldab KSH-d, milles on andmed riskide hindamise kohta, siis sellisel juhul
eraldi riskide hindamist üldplaneeringus ei ole vaja koostada. Juhul, kui andmeid ei ole
piisavalt, tuleb KSH-d täiendada või koostada iseseisev riskide hindamine." Kuna ÜP KSH
koostamise ajal oli piisava täpsusega andmed ohtlike ettevõtete kohta teada (st hinnangu
raames on olemasolevate ohtlike ettevõtete paiknemine ÜP-s esitatud) ja eespool nimetatud
ohtliku objekti rajamise kooskõlastamisel on tõenäoliselt Päästeamet lähtunud muuhulgas
kirjas viidatud juhendmaterjalidest, siis ei ole ÜP täpsust arvestades vajalik täiendavalt riske
hinnata ning ÜP tasandil rakendatavad õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed on
piisavad.
Sama juhendi lk 11 öeldakse "Üldplaneeringu koostamisel ei saa anda uue tegevuse puhul
väga konkreetset sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha valiku
piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse kohta ning sellest tulenevalt teha
järeldused, millised võivad olla meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks".
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
13
- Üldplaneeringus (nii piirkonnas, kus on SOE
ja OE ettevõtted kui ka piirkonnas, kus ei ole
veel SOE ja OE ettevõtteid) tuua välja
täiendavad objektid, mille puhul on vajalik
koostada detailplaneering (näiteks):
SOE ja OE ettevõttes muudatuste tegemine,
mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt
detailplaneeringut.
SOE või OE ettevõtte või nende ohualasse
planeerimine, kui tegemist hajaasustusega.
- Maakonna- ja üldplaneeringus (nii
piirkonnas, kus on SOE ja OE ettevõtted kui
ka piirkonnas, kus ei ole veel SOE ja OE
ettevõtteid) tuua välja, et:
maakasutuse planeerimisel ning
projekteerimistingimuste ja ehituslubade
andmisel tuleb Päästeametile
kooskõlastamiseks esitada üld-, eri- või
detailplaneering ja ehitusprojekt kui see on
seotud suurõnnetuse ohuga või ohtlikku
ettevõttega (kemikaaliseadus § 32 lõige 4)
ning planeeringu või ehitusprojekti
koostamisel lähtuda kemikaaliseaduse §-st 32.
Juhendmaterjal :
https://www.rescue.ee/files/Juhendid/23-01-
05-kemikaaliseaduse- 32-alusel-maakasutuse-
planeerimine-ja-
projekteerimine.pdf?d42dec77d5 Palun
täiendada Saarde valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilist hindamist
selliselt, et oleks täidetud KemS § 32 nõuded.
Mõistame üldiselt juhendis kirjeldatud soovi, kuid koostatud valla ÜP asjaolusid ja tasandit
arves ei ole võimalik analüüsida uusi tegevusi, kui vastav ohu tüüp ja ulatus ei ole teada.
Olemasoleva ohtliku objekti osas on andmed esitatud ning doominoefekti tekke võialust ei ole
tuvastatud. Juhime ka tähelepanu, et antud ÜP raames ei saa ning ei ole ka mõistlik igaks
juhuks esitada ja kirjeldada kõikvõimalike ohte, mille hindamist ja leevendavaid meetmeid
reguleeritakse eraldi ohu liiki ja ulatust arvestades vastavate õigusaktidega.
Tuleb ka märkida, et ÜP kehtestatakse pikemaks ajaks (üldjuhul rohkem kui 10 aastaks) ning
mille eesmärk on reguleerida valla territooriumil ruumilist planeerimist üldisemalt
(planeerimisseadus § 74 lõige 1 kohaselt arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine),
mitte detailsusega, mida tehakse järgnevate tegevuste tasanditega (detailplaneering,
ehitusprojekt, tegevusluba jms). Lisaks on varasem kogemus nii õigusruumi kui ka
konkreetsete ohtudega seotud arusaamade osas (ohu liik, ulatus ja võimalikud leevendavad
asjaolud, seonduvad normid, juhendid jms) näidanud suhteliselt kiiret muutust ajas. Seega
ÜP-ga ei ole mõistlik reguleerida tegevusi detailsusega, mis on otseselt järgnevate tegevuste
ülesanne ning mis võivad muutuda kiiremini, kui kehtestatav ÜP.
Kirjas viidatud juhendmaterjalid võivad olla abiks vastavate tegevuste kavandamisel, kuid
tegemist ei ole õigusaktidega. Seega kooskõlastuse keeldumine ei saa tugineda nimetatud
juhendmaterjalidele. Juhime ka tähelepanu, et kirjas esitatud juhendmaterjalide linkide alt ei
ole vastavad juhendid leitavad (lingid ei tööta). ÜPd ning sellega seonduvaid toiminguid
reguleerivad konkreetsed õigusaktid (sh planeerimisseadus, kemikaaliseadus), mida valla ÜP
koostamisel on järgitud. KemS § 32 lõige 5 sätestab Päästeametile kohutuse hinnata, kas
kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede
raskust, õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad ja enne planeeringu
kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku
omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Seega kehtiva õiguse järgi
ei ole viimati nimetatud teemade osas hinnangu andmine ÜP koostaja ega kehtestaja
kohustust. KemS § 32 lõikes 1 nimetatud teemad on valla ÜP-s ja KSH-s käsitletud ÜP
tasandit arvestava täpsusega.
Kokkuvõtvalt, Saarde valla ÜP KSH-s on suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega
seonduvad asjaolud ÜP tasandi täpsusega esitatud ning arvestades, et Päästeamet ei ole
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
14
kooskõlastamisest keeldumisel lähtutud asjakohastest õigusaktidest, siis palume
kooskõlastamisega seonduvad asjaolud üle vaadata.
8. Põllumajandus- ja Toiduamet (29.11.2023 nr 6.2-6/9622-1, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-6)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukoht:
Tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõige 4 kohaselt 25.12.2015 kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 kooskõlastab Põllumajandus-
ja Toiduamet Saarde valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu.
-
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond ( pikendamine registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-7,
arvamus )
Arvamuse andja
Sisu: Seisukoht:
Tulenevalt materjali mahukusest ja tuginedes HMS §-le 41 pikendame arvamuse
avaldamise tähtaega kuni 15.detsembrini 2023.
Arvestame taotlusega.
Arvamus
1. Seletuskirja peatükis 4 „Kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete kaupa“
maakasutuse juhtotstarvete ehitustingimustes antakse tingimusi krundile. Märgime, et
vastavalt PlanS § 6 punktile 8 on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele
SK tingimused vaadatakse üle ja vajadusel
täpsustatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
15
on antud ehitusõigus. Kuna detailplaneeringu koostamise kohustus suures osas puudub,
palume täpsustada, kas tingimus on vaid krundi või ka katastriüksuse kohta.
2. Seletuskirja peatükis 4.7 „Puhke- ja virgestuse maa-ala“ ning peatükis 4.8 „Haljasala
ja parkmetsa maa-ala“ on toodud, et Kilingi-Nõmme linnas on rohealad, kus ei tohi
kasvavat metsa raiuda valla nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse vallaga enne
metsateatise esitamist. Seletuskirja peatükis 4.9 „Looduslik ala“ on fikseeritud, et alad
on looduslikuna säilitatavad alad, kus regulaarne hooldus ei ole esmatähtis. Nende
hoonestamist ei planeerita, kuid teenindava taristu (teed, tehnovõrgud jms) rajamine on
lubatud. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2 palume üldplaneeringu koostamisse kaasata
eelnimetatud aladel asuvate katastriüksuste omanikud.
Maaomanikud on juba protsessi kaasatud. Kirjad
saadeti kooskõlastamise ja arvamuse andmise
etapis.
3. Seletuskirja peatükis 4.12 „Kalmistu maa-ala“ on välja toodud, et üldplaneeringuga
uusi kalmistuid ei planeerita ning kui uue kalmistu rajamine või olemasoleva
laiendamine osutub vajalikuks, ei ole tegevus üldplaneeringut muutev. Märgime, et
vastavalt kalmistuseaduse § 4 lõikele 7 määratakse maa-ala kalmistu rajamiseks või
laiendamiseks üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses sätestatud
korras. Kuna üldplaneeringuga uusi kalmistuid ega olemasolevate laiendamisi ei
planeerita, tuleb kalmistu laiendamiseks või uue rajamiseks koostada detailplaneering.
Arvestades, et planeerimisseadus kalmistu rajamist või laiendamist ega selleks
detailplaneeringu koostamist otsesõnu ei reguleeri, siis soovitame kalmistu maa-ala
vajadus üldplaneeringu koostamise raames veelkord läbi kaaluda.
Selgitame, et kalmistu rajamise ja laiendamise
vajadust veelkord kaaluti ja analüüsiti. Kuna 10-15
aasta perspektiivis selleks vajadus puudub, siis SK
korrigeeritakse, tekstiosa “kui uue kalmistu
rajamine või olemasoleva laiendamine osutub
vajalikuks, ei ole tegevus üldplaneeringut muutev”
jäetakse välja.
4. Seletuskirja peatükis 5.3.4 „Kohalikud teed“ on märgitud, et üldplaneeringuga
määratakse eratee avalikult kasutatavaks teeks vajadusepõhiselt ja avalikust huvist
lähtuvalt. Planeeringujoonisel on avalikuks kasutamiseks määratav eratee eraldi
leppemärgina tähistatud. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2 palume üldplaneeringu
koostamisse kaasata avalikuks kasutamiseks määratavatel erateedel asuvate
katastriüksuste omanikud.
Kaasame avalikuks kasutamiseks määratavate
erateede omanikud (teavitame kirjalikult)
planeerimisettepaneku avalikustamisel.
5. Seletuskirja peatükis 5.3.6 „Riigiteed“ on fikseeritud, et üldplaneering määrab
Transpordiameti ettepanekul riigitee nr 6 Valga-Uulu tee kaitsevööndi 30 m teekatte
servast järgmiselt: Tihemetsa aleviku piires km 89,8-91,3 ning Kilingi-Nõmme linna
piires km 94,5-95,0. Selgitatud on, et kaitsevööndi määramine 10-lt meetrilt 30-le
meetrile tuleneb asjaolust, et tegemist on põhimaantee funktsiooni täitva riigiteega ning
välja on kujunemata hoonestusjoon ja linlik keskkond. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2
Tee kaitsevööndi laiendamisest puudutatud
kinnistute omanikud on kaasatud, teated saadeti
kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
16
palume üldplaneeringu koostamisse kaasata laiendataval kaitsevööndi alal asuvate
katastriüksuste omanikud.
6. Seletuskirja peatükis 5.2.2 „Roheline võrgustik“ on toodud võrgustiku toimimise
tagamise tingimusena, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus
tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest
läbimõõdust. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.
Looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda koridorides alla 70% koridori keskmisest
läbimõõdust. Selgusetuks jääb selle tingimuse rakendamine, sest pole välja toodud
tugialadel olemasolevate looduslike alade suurus ja koridoride keskmised laiused,
millest saab vastavat protsenti arvutada. Palume tingimused üle vaadata ning vastavad
selgitused (suurused) lisada.
Selgitame, et koridorid ja tugialad on eristatud ning
struktuurelementide suurused selguvad
ruumiandmete põhjal. Vastavad infokihid on
KOVil planeeringu kehtestamise järgselt protsendi
arvutamiseks kasutatavad.
7. Seletuskirja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on kasutus- ja ehitustingimuseks
toodud mh, et päikeseparkide kavandamine ei ole lubatud rohelise võrgustiku
koosseisu hõlmatud metsamaal. Palume kaaluda täiendavate tingimuste seadmist
piirdeaedade rajamisele, mis aitaksid tagada rohevõrgustiku takistamatu toimimise.
Ebaselgeks jääb, kas tingimuse seadmise ettepanek
on seotud päikeseparkide ümber rajatavate
aedadega või üldise tingimusena? Märgime, et SK
ptk 5.2.2 punkt 8 juba sätestab, et loomade
liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade
rajamine lubatud ainult vahetult ümber õuemaa, 0,4
ha ulatuses.
SK ptk 5.2.2 punkti 7 ja 8 RV sidususe tagamise
eesmärgil siiski täiendatakse (mida tuleb nt erisuste
puhul arvestada jne).
8. Seletuskirja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on viienda punktina toodud, et
päikesepargi ehitamiseks pindalaga üle 10 000 m2 võib kohalik omavalitsus nõuda
detailplaneeringu koostamist. Palume kaaluda ka tingimuse seadmist selleks, et vältida
päikeseparkide tükeldamist (nt kõrvuti kahe 8000 m2 suuruse päikesepargi
kavandamist). Selleks lisada detailplaneeringu koostamise nõue ka juhul, kui
kavandatakse päikeseparke lähestikku. Kaaluda võimalust seada tingimus ka
päikeseparkide omavahelisele kaugusele.
Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 3.3 täiendatakse, et
üle 10000 m2 suuruse päikesepargi või lähestikku
(lähemal kui 300 m asub teine päikeseelektrijaam
(või on välja antud luba selle ehitamiseks))
rajatavate päikeseparkide (mis visuaalselt
moodustavad terviku) ehitamiseks tuleb kaaluda
DP koostamise vajadust (välja arvatud päikesepargi
rajamine hajaasustusega alal kasutusest välja
langenud tootmisterritooriumile).
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
17
9. Seletuskirja peatükis 5.5.1 „Kliimamuutustega arvestamine“ on välja toodud mitmed
teemad, millele tuleb tähelepanu pöörata. Samas aga ei nähtu/puuduvad viited, kuidas
neid on üldplaneeringus arvestatud. Palume seletuskirja peatükki täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse.
10. Seletuskirja peatükis 5.5.2 „Müra“ on toodud, et maaomanikuga kokkuleppel võib
tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul on soovitatav
lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest (samas võib esineda ka
situatsioone, kus maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja
aktsepteerib kaasneda võivaid mõjusid).
Juhime Teie tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt on
välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Planeerimisseaduses
fikseeritud elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb planeeringuga luua
eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna olemasoluks ja säilitamiseks.
Ei üldplaneeringu seletuskirja ega KSH aruande eelnõust ei leia selgitust, kuidas ja mis
kaalutlustel antakse üldplaneeringuga teoreetiline võimalus rikkuda õigusaktides
ettenähtud norme ning õiguse kahjustada inimese (ka tema enda soovil) igapäevast
elukeskkonda, tervist. Leiame, et niisuguse võimaluse andmine üldplaneeringuga ei ole
õiguspärane. Seetõttu palume teha seletuskirjas täpsustus, et maaomanikuga
kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul
tuleb lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest.
Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3 ja ptk
5.5.2 täpsustatakse järgmises sõnastuses:
tuulikut ei paigutata elamule lähemale kui 1 km.
Kokkuleppel maaomanikuga on võimalik lubada
tuulikute paigutamist elamutele lähemale, kuni 750
m[1] kaugusele hoonest, kui hoone aluse maa
omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik
keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades
kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist
välistavaid kriteeriumeid.
[1] Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise
raames on kevadel 2023 ministeeriumid koostöös
kaardistamas võimalusi tuuleenergeetika
arendamiseks riigile kuuluvatel maadel. Nn
eelisarendatavate alade määramisel on
lähtekriteeriumiks võetud 750 m elamutest ja
ühiskondlikest hoonetest. Vt ka
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-
arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-
ning-vabade-alade-tuvastamine
11. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikele 7 peab kohalik
omavalitsus tagama planeeringutega avaliku juurdepääsu kallasrajale. Seletuskirja
peatükis 5.2.4 „Veekogud“ on välja toodud, et avalik juurdepääs veekogude
kallasrajale on tagatud kas riigiteede, kohalike teede, detailplaneeringuga planeeritud
Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.2.4
täiendatakse järgmise tingimusega:
täiendavalt tuleb otsustajal avaliku veekogu
kallasrajale juurdepääsu vajadust kaaluda
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
18
jalgteede või avalikuks kasutuseks määratud erateede kaudu. Kuna toodud sõnastus on
üldsõnaline, palume veenduda, et üldplaneeringuga on juurdepääsud avalikult
kasutatava veekogu kallasrajale mõistlike vahemaade tagant määratud.
arendustegevuse (nii hoonestamisel kui maa-ala
kasutuse muutmisel, nt puhkeala loomisel) käigus,
kui avaliku veekogu kaldal planeeritakse
kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või
kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust.
12. Seletuskirja lisas 1 „Rail Balticu raudtee kavandamisest“ on toodud info Pärnu
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja selle
KSH menetluse uuendamise kohta. Lisame, et Rail Baltica planeeringu menetluse
uuendamise protsessis selgitati välja (tulemusi avalikustati novembris 2023) kõige
väiksema mõjuga trassialternatiiv, mis läbib ka Saarde valda. Selleks on nö sinine-
kollane-roosa trassialternatiiv, millele koostatakse hetkel planeeringulahendust.
Teadmiseks, et ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike
2 kohaselt mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku
planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses.
Seega planeerimisseaduse § 53 lõike 2 kohaselt Rail Baltica planeeringu
kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu
või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi
eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse
planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.
Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et
vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda
eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja
seletuskirja. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2
kohaselt ei kohaldata mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi
asukohavaliku planeeringu suhtes planeerimisseaduse § 53 lõikes 3 sätestatut. Seega
Rail Balticu planeering ei kaota kehtivust, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie
aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.
Palume planeeringudokumentides (seletuskirjas, KSH-s ja joonistel) sellega arvestada
ning seda kajastada. Vajadusel oleme valmis jagama teiega Rail Balticu sinine-kollane-
roosa trassikoridori GIS-kihti. Samas juhime tähelepanu, et planeeringulahendus
koostatakse osaliselt ka väljapoole trassikoridori (nt ökoduktid ja nende kaitsevöönd,
Võetakse teadmiseks ja käesolevaga selgunud
infoga (trassi asukoht, ökoduktid jne) arvestatakse.
ÜP joonist ja SK vastavalt täiendatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
19
risted, kohalike peatuste juurdepääsuteed jms). Kuna planeeringulahendus on hetkel
veel koostamisel, siis selle GIS kihte pole hetkel veel võimalik jagada.
9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigivara osakond ( 30.11.2023 nr 14-3/3179-3/9622-1, registreeritud 30.11.2023 nr 7-
7/1665-8)
Arvamuse andja
Sisu:
Seisukoht:
Oleme tutvunud lingil https://saarde.ee/uldplaneering kättesaadavate materjalidega ja käesolevaga esitab
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukohad ja ettepanekud
PlanS § 85 lõike 1 alusel maakasutuspoliitika valdkonnast, sh riigivara valitseja seisukohast, lähtuvalt.
Kooskõlastame üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu järgmiste seisukohtadega arvestamise
korral.
1) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Muru tn 2 (katastritunnus 71201:001:0405, sihtotstarve sihtotstarbeta
maa, pindala 2135 m²) kinnisasjale on määratud looduslik maa-ala juhtotstarve.
Teeme ettepaneku kinnisasjale määrata segafunktiooniga maa-ala juhtotstarve, mis annab võimaluse
kasutada kinnisasja mitmekesisemalt. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 on
märgitud, et segafunktiooniga maa-ala võib kasutusele võtta mitmel otstarbel. Maa-alale võib rajada
elamuid, ärihooneid, ühiskondlikke hooneid, puhke- ja majutushooneid, segaotstarbega hooneid, haljas- ja
pargialasid.
Ettepanekuga arvestatakse,
Muru tn 2 määratakse
segafunktsiooniga maa-alaks
(S).
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
20
2) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Aia tn 24 (katastritunnus 71201:001:0231, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,
pindala 10675 m²) kinnisasja põhjaosale on määratud riigikaitse maa-ala juhtotstarve ja lõunaosale on
määratud elamu maa-ala juhtotstarve. Aia tn 24 kinnisasjaga piirnevale Pärnu tn 79 (katastritunnus
71201:001:0366, sihtotstarve sihtotstarbeta maa, pindala 5139 m²) kinnisasja on määratud kogu ulatuses
riigikaitse maa-ala juhtotstarve. Kinnisasjale kavandatakse päästekomandot. Üldplaneeringu seletuskirja
peatükis 4 on märgitud, et juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve
(vähemalt 51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse põhisuunad. Maa-ala
piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud teede,
veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
teadaolevalt ei ole kavandatud Aia tn 24 kinnisasjale riigikaitselisi ehitisi. Seega palume kaaluda, kas
vastava juhtotstarbe määramine on vajalik.
Ettepanekuga arvestatakse, Aia
tn 24 kinnistule määratakse kogu
ulatuses elamu maa-ala
juhtotstarve.
3) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Raekoja tn 9 (katastritunnus 71201:001:0299, sihtotstarve sihtotstarbeta
maa, pindala 23228 m², metsamaa kõlvik 22176 m²) kinnisasjale on määratud elamu maa-ala juhtotstarve.
Kinnisasja looduslikust seisundist lähtuvalt teeme ettepaneku kinnisasjale määrata loodusliku ala
maakasutuse juhtotstarve.
Ettepanekuga arvestatakse,
Raekoja tn 9 kinnistule
määratakse PV ala juhtotstarve.
4) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Laane (katastritunnus 71201:001:0264, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,
pindala 18506 m², metsamaa kõlvik 13374 m²) katastriüksusele on määratud elamu maa-ala juhtotstarve.
Katastriüksus on jäetud riigi omandisse Maa-ameti peadirektori 23.11.2023 korraldusega nr 1-17/23/2595.
Kinnisasja looduslikust seisundist lähtuvalt teeme ettepaneku määrata elamu maa-ala juhtotstarve
katastriüksuse Aasa tänava pikendusega piirnevale lagedale rohumaa osale ja ülejäänud osale määrata
loodusliku ala maakasutuse juhtotstarve.
Ettepanekuga arvestatakse,
elamu maa-ala juhtotstarve
määratakse katastriüksuse Aasa
tänava pikendusega piirnevale
lagedale rohumaa osale ja
ülejäänud osale määrata PV
juhtotstarve.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
21
5) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Lähte (katastritunnus 71201:001:0273, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,
pindala 181006 m²) kinnisasjale on määratud loodusliku ala maakasutuse juhtotstarve, mis on ka arvatud
rohelise võrgustiku tugiala koosseisu ning elamu maa-ala juhtotstarve. Kuna tegemist on loodusliku alaga,
siis teeme ettepaneku elamu maa-ala vähendada ja määrata see ainult kinnisasja osale, mis jääb Vana tn 2
(katastritunnus 30601:004:0025), Vana tn 4 (katastritunnus 30601:004:0046) kinnisasjade ja
elektriõhuliinide vahele ning alale, mis piirneb Mängu tn 3 (katastritunnus 30601:004:0007) kinnisasjaga.
Ettepanekuga arvestatakse.
Elamu maa-ala ulatust
vähendatakse, määrates see
ainult kinnisasja osale, mis jääb
Vana tn 2, Vana tn 4
kinnisasjade ja elektriõhuliinide
vahele ning alale, mis piirneb
Mängu tn 3 kinnisasjaga.
6) Lisaks märgime KSH aruande eelnõu kohta, et selles ei ole hinnatud väärtuslike põllumajandusmaade
määramise piisavust ning mõjusid, mis kaasnevad nende võimalike hõlmamisega muul otstarbel ning mis
võivad kaasneda ka nende väärtuslike
põllumajandusmaade hulgast väljajätmisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.3 on märgitud, et
üldplaneeringuga täpsustati esmast kaardikihti, arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja
ehitatud keskkonnas. Välja jäeti alla 2 ha suurused eraldiseisvad põllumaad, õuemaad, metsaalad,
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbega alad. Lisaks arvestati põllumassiivi kuju, jättes
välja kitsad põlluribad, mille harimist tänapäevane põllumajandustehnika ei soosi. Palume KSH aruande
eelnõud täiendada koos arvandmetega välja jäetud alade kohta. Juhime tähelepanu sellele, et käesolev
kooskõlastus ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise
korraldamise valdkonnaga, sh heakskiidumenetlusega.
Ettepanekuga arvestatakse,
KSHs väärtuslike
põllumajandusmaade
teemakäsitlust täiendatakse.
10. Utilitas Wind (ettepaneku kiri 7-1/1-84, registreeritud 30.11.2023)
Arvamuse andja
Sisu:
Seisukoht:
I Tuuleenergeetika ala nr 22 tuleb ÜP eelnõust välja jätta või lubada arendamist üksnes
kokkuleppel olemasoleva tuulepargi omanikuga.
I ÜP SK täiendatakse järgmise
tingimusega:
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
22
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 kohaselt: „Tuuleparkide rajamiseks on määratud
tuuleenergeetika alad (ORME alad) /---/“. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 skeemile 5.4.5.3-1 ja
maakasutusplaanile on kantud muu hulgas tuuleenergeetika ala nr 22. ÜP eelnõu
maakasutusplaanil on tuuleenergeetika alale nr 22 ja lähedusse tähistatud ka kehtiva
detailplaneeringuga tuulikud. Tegu on Saarde Vallavolikogu 15.04.2020 otsusega nr 18
kehtestatud ala P16 tuuleenergeetika detailplaneeringu järgsete elektrituulikutega, mis on tänaseks
püstitatud ning millest kaks paiknebki ÜP eelnõu järgsel tuuleenergeetika alal nr 22 ning ülejäänud
kaks tuuleenergeetika ala nr 22 vahetus läheduses (ca 80 ja 500 meetri kaugusel).
Tuuleenergeetika ala nr 22 suurust ja paigutust arvestades ei ole sinna eelduslikult võimalik
täiendavaid elektrituulikuid kavandada, kuivõrd vahekaugus olemasolevatest elektrituulikutest
oleks ülemäärase tuulevarjutuse vältimiseks liiga väike. Planeerimispraktikas on vajalikuks peetud
näiteks vähemalt neljakordse tuuliku rootori diameetri pikkust vahemaad tuulikute mastide vahel.
Erinevate huvide tasakaalustamine on just planeeringute ülesanne. Niisamuti tuleb arvestada
kehtiva ehitusõigusega ja püstitatud tuulikute omaniku/arendaja õiguspärase ootuse,
ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega. Võimalike täiendavate elektrituulikute ehitamise kava
võib päädida vaidlusega, muu hulgas ka kohaliku omavalitsusega. Mõneti sarnane olukord on
juhtunud Purtse tuulepargiga. Samas, kui Purtse kaasuses oli jõutud juba olemasolevate
elektrituulikute lähedusse püstitatavate täiendavate elektrituulikute ehitusloani, siis antud juhul
ollakse Saarde ÜP-ga tuulepargile asukoha valimise etapis (PlanS § 75 lg 1 p 4) ning veel on
võimalik ebavajalikku segadust vältida. Järelikult ei saa tuuleenergeetika alale nr 22 uute
elektrituulikute püstitamist üldse lubada või saab ainult
olemasolevate elektrituulikute omaniku nõusolekul.
Seega teeme ettepaneku tuuleenergeetika ala nr 22 eemaldamiseks ÜP eelnõu lahendusest või
alternatiivina sätestada ÜP eelnõu seletuskirjas järgmist: „Tuuleenergeetika alale nr 22 võib
täiendavaid elektrituulikuid kavandada üksnes kirjalikul kokkuleppel Saarde Vallavolikogu
15.04.2020 otsusega nr 18 kehtestatud ala P16 tuuleenergeetika detailplaneeringu alusel
kavandatud ja ehitatud elektrituulikute omanikuga ning niisugune kokkulepe on mistahes
üldplaneeringule järgneva menetluse (k.a projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus)
algatamise ja läbi viimise eelduseks.“
Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida
põhimõtet, et tuuliku masti kaugus oleks
vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori
diameeter olemasolevast/ehitusõigust
omavast tuuliku mastist. Tuulikute
vahekaugused võivad olla väiksemad
tuuliku arendajate/omanike kokkuleppel.
Kokkulepe tuleb esitada koos
projekteerimistingimuste taotlusega.
Ettepanekuga arvestatakse. Ala nr 22
planeeringust eemaldatakse, kuna
olemasolevatele tuulikutele lisaks ei ole
lisatud tingimust arvestades täiendavate
tuulikute kavandamine võimalik.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
23
II Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse peaks saama esitada üksnes
kinnisasja (või piiratud asjaõiguse) omaja nõusolekul. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on
märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja
põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks projekteerimistingimuste
alusel. /---/ Üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik kavandada elektrituulikuid
projekteerimistingimustele vastava projektiga, mille alusel väljastab omavalitsus ehitusloa
elektrituulikute püstitamiseks ja tuulepargi teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks“
Vältida tuleks olukorda, kus kattuva kavandatava tuulepargi ala korral tekib vaidlus ja konflikt
erinevate arendajate ja valla vahel küsimuses, millise arendaja taotluse alusel
projekteerimistingimused antakse. Tõsi, ehkki projekteerimistingimused ise kehtivad justkui
kõigile isikutele ning EhS § 31 lg-st 3 võiks järeldada, et seadus võimaldaks
projekteerimistingimuste taotluse esitada ka kellelgi, kes ei ole kinnisasja omanik, tuleneb eelnõu
555 SE I lugemise seletuskirja lk-st 59 ning kohtupraktikast siiski, et mõeldud on eelkõige
olukordi, kus tegemist on korteri-/kaasomanditega või on projekteerimistingimuste taotluse
esitanud omaniku ülesandel projekteerimisettevõte. Kindlasti ei peaks projekteerimistingimuste
menetlust läbi viima isiku taotluse alusel, kellel puudub taotlusega hõlmatud kinnisasjaga
igasugune õiguslik seos. Järelikult oleks asjakohane nõuda tuuleenergeetika alal
projekteerimistingimuste andmise eeldusena taotlusega hõlmatud kinnisasja(de) omaniku (või
piiratud asjaõiguse, näiteks hoonestusõiguse või servituudi omaja) nõusolekut. Nii oleks ühtlasi
võimalik tagada, et projekteerimistingimused oleks ka ellu viidavad.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 selguse huvides sätestada:
„Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse võib esitada üksnes taotlusega
hõlmatud kinnisasja(de) (või piiratud asjaõiguse) omaja nõusolekul.“
II Ettepanekuga ei arvestata. KOV lähtub
PT-te väljastamisel kehtivast
õigusruumist. Kui PT taotlust ei ole
esitanud kinnistu omanik, kaasatakse
kinnistu omanik menetlusse.
III Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse peaks saama esitada ka osale
mõnest ÜP eelnõu järgsest tuuleenergeetika alast.
Arvestades ÜP eelnõuga määratud tuuleenergeetika alade suurust ning samas asjaolu, et
tuulepargiks kui olulise ruumilise mõjuga ehitiseks loetakse ÜP eelnõu seletuskirja lk 10 ja
joonealuse märkuse nr 30 järgi mitmest (ehk vähemalt kahest) elektrituulikust ning elektrituulikuid
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev
elektrijaama, peab olema võimalik projekteerimistingimusi taotleda ka osale tuuleenergeetika
III Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.4.5.3
täpsustatakse: Detailplaneeringu ja
projekteerimistingimuste taotluse võib
esitada ka osale tuulenergeetika alast.
Selgitame, et KSH aruannet hindamise
osas täiendatakse. Olemasolevate
tuulikute ümbruses, kus hindamise
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
24
alast. Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt:
„Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse võib esitada ka osale tuuleenergeetika
alast.“
täpsustamiseks on alusinfot rohkem
(olemasolevate seireandmete aruanded),
saab jätkata projekteerimistingimustega.
Alade osas, kus piisav alusinfo KSHs
hindamise täpsustamiseks puudub, tuleb
koostada detailplaneering ja KSH ning
läbi viia vajalikud uuringud.
IV Igale järgnevale tuulepargile projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise otsustamisel
tuleks arvestada juba varasema ehitusõigusega tuulepargiga, kehtestades tuulevarjutuse
vältimiseks vahekauguse nõude.
ÜP eelnõu seletuskirjas ei ole reguleeritud olukorda, kus erinevad arendajad soovivad tuuleparke
lähestikku kavandada. Käesoleva kirja punktis I markeeritule analoogse tuulevarjutuse mõju
vaidluse vältimiseks tuleks sätestada, et iga järgneva tuulepargi elektrituuliku mast peab
olemasolevast/ehitusõigust (k.a projekteerimistingimusi) omavast elektrituuliku mastist paiknema
vähemalt neljakordse järgneva/kavandatava elektrituuliku rootori diameetri kaugusel. Kordame, et
niisugust tingimust on peetud planeerimispraktikas tuulevarjutuse mõju vältimiseks vajalikuks.
Vastav kaugusnõue peaks kehtima olenemata, kas järgnev/kavandatav tuulepark soovitakse
püstitada samale
või erinevale tuuleenergeetika alale, kuivõrd erinevad ÜP eelnõu järgsed tuuleenergeetika alad
paiknevad ka üksteise suhtes kohati lähestikku. Erandid kaugusnõudest peaksid olema lubatud
vaid kokkuleppel olemasoleva/ehitusõigust (k.a projekteerimistingimusi) omava elektrituulikute
arendaja/omanikuga. Niisugune kokkulepe peaks olema mistahes üldplaneeringule järgneva
menetluse (k.a projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluse) algatamise ja läbi viimise
eelduseks.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt: „Iga
järgneva tuulepargi elektrituuliku mast peab olemasolevast/ehitusõigust (k.a
projekteerimistingimusi) omavast elektrituuliku mastist paiknema vähemalt neljakordse
järgneva/kavandatava elektrituuliku rootori diameetri kaugusel. Elektrituulikute
vahekaugus võib olla väiksem vaid kirjalikul kokkuleppel olemasoleva/ehitusõigusega (k.a
projekteerimistingimustega) hõlmatud elektrituulikute omanikuga ning niisugune kokkulepe
IV Ettepanekuga arvestatakse, vt vastus
punkt I all.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
25
on mistahes üldplaneeringule järgneva menetluse (k.a projekteerimistingimuste või ehitusloa
menetlus) algatamise ja läbi viimise eelduseks.“
V Täpsustada tuleks tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste menetluse vormi.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud
üldplaneeringu täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute
kavandamiseks projekteerimistingimuste alusel.“ Samas on märgitud, et eeldatavalt viiakse läbi
projekteerimistingimuste menetlus „avaliku menetlusena“. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 3.3 märgib:
„Juhul kui kavandatavale tegevusele ei ole üldplaneeringu või seadusega ette nähtud
detailplaneeringu koostamise kohustust, kuid objekti kavandamine eeldab laiapõhjalisemat
avalikustamist, tuleb kaaluda avatud menetlusega projekteerimistingimuste rakendamist.“
Esiteks, eeldame, et silmas on peetud „avatud menetlust“ (EhS § 31 lg 1). Teiseks, EhS § 31 lg 1
sätestab, et pädev asutus otsustab projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise
avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada EhS
§-s 27 ja PlanS § 125 lõikes 5 nimetatud juhul. Antud juhul ei oleks tegemist EhS §-s 27 nimetatud
juhtumiga (puudub olemasolev detailplaneering) ning kohaldamisele ei kuuluks ka PlanS § 125 lg
5 (väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku ning nendega piirnevat avalikku veekogu
olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamine ei ole automaatselt detailplaneeringu koostamise
kohustusega). Järelikult tuleks ÜP eelnõu seletuskirjas täpsustada, millistel juhtumitel
projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena läbi viidaks. Juhime tähelepanu, et kehtiv
õigus tagab ka avatud menetluseta puudutatud isikutele projekteerimistingimuste andmise ja
detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide
kaitsmiseks. Seega peaks märksa halduskoormavama avatud menetluse nõudmine olema
põhjendatud.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirjas täpsustada, millistel juhtudel ja põhjustel
tuleks tuulepargi kavandamiseks projekteerimistingimuste menetlus läbi viia avatud
menetlusena.
V SK ptk 5.4.5.3. täpsustatakse,
projekteerimistingimuste avatud
menetluse nõue jäetakse välja.
VI KSH aruande eelnõust tuleks eemaldada viited tuulepargi detailplaneeringu
koostamisele.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
26
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 kohaselt kavandatakse ÜP eelnõu järgsetel tuuleenergeetika
aladel tuuleparke edasi projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel. KSH aruande eelnõu ptk 4.1.1
(lk 16 viimane lõik) ning lisa 2 (lk 79 viimane lõik) kohaselt kavandatakse tuuleparke justkui
teatud juhtudel detailplaneeringuga.
Seega palume KSH aruande eelnõu ptk-st 4.1.1 (lk 16 viimane lõik) ning lisast 2 (lk 79
viimane lõik) eemaldada eksitavad (ilmselt vananenud) viited tuuleparkide detailplaneeringu
koostamisele.
VI Ettepanekuga ei arvestata, kuid
tekstiosa vaadatakse üle. Lähtutakse
põhimõttest - Olemasolevate tuulikute
ümbruses, kus hindamise täpsustamiseks
on alusinfot rohkem (olemasolevad
seireandmete aruanded), saab jätkata
projekteerimistingimustega. Alade osas,
kus piisav alusinfo KSHs hindamise
täpsustamiseks puudub, tuleb koostada
detailplaneering ja KSH ning läbi viia
vajalikud uuringud.
VII Elektrituulikute minimaalne kaugus avalikest teedest peaks jääma ehitusprojekti ja
ehitusloa menetluse etapis otsustamiseks.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on „tingimusena tuuleparkide täpsemaks kavandamiseks
tuuleenergeetika aladel“ määratud p-ga 7: „tuuliku paigutamisel arvestada, et see ei asuks
riigitee äärmise sõiduraja servale ja kavandatava Rail Baltic raudteele lähemal kui 1,5x tuuliku
kogukõrgus. Teistele avalikult kasutatavatele teedele ei paigutata tuulikut lähemale, kui tuuliku
kogukõrgus. Tuuliku kaugust taristuobjektist võib selle valdajaga täpsustada lähtuvalt
konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest.“ ÜP eelnõu seletuskirja
ptk-s 5.3.6 on täiendatud: „tee lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastidel peab
nende kaugus riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega.
Tuulikute rajamisel tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.“
Üldplaneeringu kehtivusajaks võib lugeda 15 aastat (praktikas ilmselt enamgi). Siiani on meile
teadaolevalt niisugune nõue olnud Transpordiameti seatud tingimuseks võimalikest rootori
labadelt lenduvatest jäätükkidest tuleneva ohu välistamiseks. Arvestades tehnoloogia ja
arusaamade arengut eeldame siiski, et Transpordiamet on valmis kõnealuse nõude tulevikus üle
vaatama ja lubama
erandeid, tingimusel, et projekteerimise käigus leitakse lahendus, mis välistab rootori labadelt
jäätükkide lendumise teeni. Eriti ebaproportsionaalne oleks niisuguse nõudmise juurde jäämine
juhul, kui tegemist on vähese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatava teega.
Ettepanekuga arvestatakse, SK on
täpsustatud lähtuvalt kehtivatest
projekteerimisnormidest - tuuliku
paigutamisel tuleb arvestada, et see ei
asuks avalikult kasutatavate teede teekatte
servale lähemal kui tuuliku kogukõrgus.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
27
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 eelviidatud tingimust muuta
ning teede osas sätestada: „Tuuliku paigutamisel riigiteede ja teiste avalikult kasutatavate
teede lähedusse tehakse projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses ning ehitusprojekti
koostamise käigus koostööd Transpordiameti või kohaliku omavalitsusega, selgitamaks välja
elektrituuliku projektlahendusele vastav ohutu kaugus elektrituuliku ja eelnimetatud tee
vahel.“
VIII Lubatud peaks olema elektrituulikute labade projekteerimine üle tuuleenergeetika ala
piiri.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on
määratud üldplaneeringu täpsusastmes /---/ Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning
uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada.“ Samas ei ole
selgelt sätestatud, kas järgmiste etappide (projekteerimistingimused, ehitusprojekt ja -luba)
tulemusena võivad elektrituulikute labad ulatuda üle tuuleenergeetika ala piiri. Toonane
Rahandusministeerium on planeerimine.ee portaalis avaldatud materjalides selgitanud:
„Üldplaneeringu seletuskirjas peab olema kirjas, kas detailplaneeringuga on võimalik tuulepargi
asukohta täpsustada, st kas tuuliku laba võib ulatuda üle tuulepargi asukoha ala piiri.“
Rahandusministeerium märkis, et üldplaneeringuga valitud tuulepargi asukoha sisse peab jääma
tuuliku vundament. Puudub igasugune põhjus, miks sama loogika ei peaks kohalduma ka juhul,
kui üldplaneeringu kehtestamisele järgneb mitte detailplaneeringu koostamine, vaid
projekteerimistingimuste (ja ehitusloa) menetlus (toona oli küsimusepüstitus kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja üldplaneeringule järgneva detailplaneeringu
põhine). ÜP eelnõu seletuskirjas on ju juba praegu niigi mööndud, et tuuleenergeetika alade piire
võib täpsustada (ehkki edasine kavandamine toimub projekteerimistingimustega). ÜP (KSH
aruande) eelnõu järgne info (täpsusaste) ei ole piisav, et tuuliku laba ulatumist üle tuuleenergeetika
ala piiri järgmises etapis välistada. Kummaski dokumendis ei ole planeeritava tuuleenergeetika ala
piire ega mõjusid hinnatud labade ulatusega võrreldava täpsusastmega. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-
s 5.4.5.3 on ka määratud „tingimused tuuleparkide täpsemaks kavandamiseks tuuleenergeetika
aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaudu)“, muu hulgas p-s 10 ka
uuringute läbiviimise kohustus. Uuringute tulemusena võibki selguda, et parim elektrituuliku
paigutus (ka mõjusid
VIII Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk
5.4.5.3 täiendatakse järgmiselt: tuuliku
rootorilabade ulatumine üle
üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika ala piiri otsustatakse
detailplaneeringu või
projekteerimistingimuste käigus lähtuvalt
kehtivast õigusruumist ja kohapõhisest
olukorrast. Tagatud peavad olema
kehtivad müranormid vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele
nr 71. Tuuliku vundament peab jääma
ÜP-ga määratud tuuleala sisse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
28
arvestades) eeldab, et tuuliku laba ületab mõnevõrra ÜP tuuleenergeetika ala piiri.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada lausega:
„Üldplaneeringu järgse tuuleenergeetika ala piiridesse peab jääma elektrituuliku
vundament ning järgmistes etappides (projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus) võib
keskkonnauuringute tulemusena lubada kavandavatate elektrituulikute rootorilabade
ulatumist üle üldplaneeringu järgse tuuleenergeetika ala piiri.“
IX Väärtuslikule põllumajandusmaale tuuleparkide rajamine ei peaks olema tingimata
keelatud.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.2.3 ja 5.4.5.3 tingimuste kohaselt ei oleks ilmselt praeguse versiooni
järgi väärtuslikule põllumajandusmaale elektrituulikute püstitamine lubatud. Samas ei halvenda
elektrituuliku paigutamine tingimata väärtusliku põllumajandusmaa säilimist ja kasutamist, kui
projektlahendus on väärtusliku põllumajandusmaa paiknemise suhtes läbi mõeldud ning tehakse
koostööd põllumaa kinnistu omanikuga. Nii on näiteks koosseisu lõppemisega Riigikogu
menetlusest välja langenud eelnõu 309 SE I lugemise seletuskirja lk 34 märgitud: „Tuule abil
elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme (edaspidi tuulepark) üksikud seadmed ehk tuulikud
paigaldatakse tuulepargi maa-alale kas üksikuna või üksteisest suurtel kaugustel ning tuulepargi
maa-ala saab jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbelisena ehk põllumajanduslikult kasutada.“
Olenemata viidatud eelnõu edasisest käigust on ilmne, et väärtuslikule põllumajandusmaale
tuuleparkide rajamise keelamine juba ÜP tasandil oleks ebaproportsionaalne.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-sse 5.2.3 või 5.4.5.3 lisada tingimus:
„Elektrituulikute ja teiste tuulepargi osaks olevate ehitiste püstitamine väärtuslikule
põllumajandusmaale on lubatud, kui ehitised paigutatakse nii, et tuulepargi maa-ala saab
jätkuvalt põllumajanduslikult kasutada.
IX Ettepanekuga arvestatakse. SK
täpsustatakse tingimusega järgmises
sõnastuses:
Tuuleenergeetika alas sees paiknevad
väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole
tuulikute kavandamist/asukoha valikut
takistavaks kriteeriumiks.
X Tuuleenergeetika arendusalade elluviidavuseks ei tohiks sinna ega 1 kilomeetri raadiusse
neist uute müratundlike objektide ja ehitiste, k.a elamute püstitamist lubada.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on märgitud: „Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning
uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada. Täpsemal
kavandamisel tuleb arvesse võtta kavandatavate tuulikute parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda
X Nõustume, et hajaasustuses elamute
püstitamise tingimused tuulenergeetika
alade määramist arvestades vajavad
täiendavat reguleerimist. Nõustume ka
põhimõttega, et tuuleenergeetika alale ja
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
29
(nt kavandatud või likvideeritud elamud või toimunud arendused vms), õigusaktidest tulenevaid
kitsendusi ning asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused).
Tuuleenergeetika alade kujundamisel võeti aluseks 1 km puhverala elamutest. Kokkuleppel
maaomanikuga on võimalik lubada tuulikute paigutamist elamutele lähemale, tagatud peavad
olema müranormid (sihtväärtus, erandjuhul piirväärtus).“ ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3
joonealuses märkuses nr 32 on täiendatud:
„Projekteerimistingimuste väljastamisel ja kaasnevate mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta
kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt kavandatud uued elamud
või toimunud arendused vms) /---/“ ÜP eelnõu seletuskirjas ei ole otsesõnu ja selgelt reguleeritud
tuuleenergeetika alal võimalike uute elamute kavandamist. Tegemist on aga lahendust vajava
küsimusega.
Nimelt, toonane Rahandusministeeriumgi on selgitanud, et „Üldplaneeringus peab olema kirjas,
kas ja millistel tingimustel on võimalik elamuid ehitada tuulepargile valitud asukoha sisse.
Üldplaneeringus peab olema kirjas, kas ja millistel tingimustel on võimalik elamuid ehitada
tuulepargile valitud asukoha lähiümbrusesse. Üldplaneering peab olema üheselt mõistetav ja
elluviidav, st tuuleparkidele sobilikke alasid ei ole võimalik planeerida „kes esimene, see ehitab“
printsiibil – üldplaneeringus peavad olema seatud tingimused, mis võimaldavad tuulepargi maa-
alale tuulikuid detailplaneeringuga planeerida või projekteerimistingimuse alusel ehitada.“
Loogiline ning ainuvõimalik on, et uute müratundlike objektide ja ehitiste (eriti elamute)
kavandamisel tuleb edaspidi arvestada ühtlasi ÜP lahendusega, sh tuuleenergeetika aladega.
Nimelt, üldplaneeringuga valitakse tuulepargile kui olulise ruumilise mõjuga ehitisele asukoht
(PlanS § 75 lg 1 p 4). Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei saa olla pärast üldplaneeringu
kehtestamist veel ajas pidevalt kahanev (vähemalt inimese kontrollitavate tegevuste kaudu).
Üldplaneeringu eesmärk on omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine (PlanS § 74 lg 1). Erinevate maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku
ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne.14 Riigikohus on selgitanud, et
üldplaneeringud olema oma tavapärase kehtivusaja jooksul (vähemalt 10-15 aastat) elluviidavad,
sh tuuleparkide arendamise osas. Risti tuulepargi vaidluses selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et
üldplaneeringu koostamisel reserveeritakse omavalitsuse territooriumil tuulest elektrienergia
tootmiseks sobilikud alad. Seega, tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine
üldplaneeringus kätkeb endast sisuliselt reserveeringut, et järgmisena oleks võimalik tuulepargile
juba ehitusõigus määrata. Tuuleenergeetika aladele ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta
aladele lähemale kui 1 km elamuid
kavandada/ehitada ei tohi.
Eeltoodust tulenevalt SK ptk 4.15 ja ptk
5.4.5.3 (Tuuleparkide alapeatükk)
täiendatakse tingimusega järgmises
sõnastuses:
Võimaldamaks tuuleenergia arendamist
ja ennetamaks võimalikke ruumilisi
konflikte ei ole uute elamute
kavandamine lubatud tuuleenergeetika
aladel ja samuti tuuleenergeetika aladele
ning juba püstitatud tuulikutele lähemale
kui 750 m.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
30
või lähedusse (puhvertsooni raadiusesse) uue elamu rajamisel uue puhvertsooni moodustamine
tähendaks, et üldplaneering ei ole elluviidav ja välja valitud olulise ruumilise mõjuga ehitise
asukoht oleks ajas pidevalt muutuv (kahanev). Samuti, kui olemasolevate elamutega peab
üldplaneeringus tuuleenergeetika alade kavandamisel nagunii arvestama, siis ilmselgelt
ebaproportsionaalne oleks lubada mistahes järjekordse uue elamuga täiendava ehk
üldplaneeringuga planeeritavat tuuleenergeetika ala kahandava puhvertsooni loomist.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.5.2 on lisatud: „Uute tuulikute kavandamisel tuleb üldjuhul
eesmärgiks seada rangeimate müraalaste nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine,
mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. /---/ Käesoleva planeeringu raames
rakendatakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade eelvalikul lisaks ka eluhoonetest
minimaalselt 1 km puhverala kriteeriumi, mis on üldjuhul piisav vahemaa ka müra normväärtuste
tagamiseks. Maaomanikuga kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km
/---/.“ ÜP-ga määratavatel tuuleenergeetika aladel ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise
asukohtades ning nende läheduses (ehk puhvertsooni raadiuses) uute elamute rajamisel ei pruugiks
tuulepargi püstitamise järgselt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 („määrus nr 71“)
kehtestatud müra normtasemed (vähemalt ilma lisameetmeteta) täidetud olla. Vältimaks vaidlusi,
kes vastutab kõnealusel juhul müra normtaseme järgimise eest (k.a kui uus elamu rajatakse enne
tuuleparki), ei peaks niisugust probleemi tekkida laskmagi. Määruse nr 71 seletuskirjas17 on
selgitatud: „Kohalik omavalitsus ei tohiks lubada näiteks tööstusala kõrvale uue elamupiirkonna
rajamist, kui ilmneb, et tööstusala ei suuda tagada elamupiirkonnas sihtväärtuse täitmist.
Alternatiivina peab sihtväärtuse täitmise tagama elamupiirkonna arendaja.“ Analoogselt tuleb
KSH aruande eelnõu ptk 4.5.1.2 kohaselt võimalusel vältida uute müratundlike alade rajamist
müra tekitatavate tööstusalade lähedusse.
Eeltoodust lähtudes ja vältimaks ÜP järgsete tuuleenergeetika alade mitte elluviidavust ÜP
eeldatava kehtivusaja jooksul, tuleks ka ÜP eelnõu seletuskirjas sätestada, et tuuleenergeetika
aladele või nende puhvertsooni raadiusesse uusi müratundlikke objektide ja ehitisi, k.a elamuid
rajada ei tohi.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt:
„Tuuleenergeetika arendusaladele või neist 1 kilomeetri raadiusesse ei ole uute müratundlike
objektide ja ehitiste, k.a elamute rajamine lubatud.“
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
31
XI Täpsustada tuleks tuuleparkide rajamiseks vajalike uuringute tegemise aega.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on märgitud „tingimused tuuleparkide täpsemaks
kavandamiseks tuuleenergeetika aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste avaliku menetluse
kaudu)“, muu hulgas on punktis 10 sätestatud uuringud, mis tuleb läbi viia. Samas ei ole
täpsustatud, millises etapis uuringud läbi viia. Teatud parameetritega maismaatuuleparkide
tegevusloa menetluses tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (KeHJS § 6
lg 2 p 3 ja lg 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 p 2 ning KeHJS § 11 lg 1 ja lg
23). 01.01.2020 jõustunud EhS § 31 lg 1 ja KeHJS § 7 p 1 muudatuste järel ei ole
projekteerimistingimused enam „tegevusloaks“, mille menetluses otsustataks keskkonnamõju
hindamise algatamise üle. Samas tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle
otsustada ehitusloa menetluses (EhS § 42 lg 2 ja KeHJS § 7 p 1). Järelikult oleks mõistlik, et
nõutud uuringud ei pea tingimata olema läbi viidud projekteerimistingimuste, küll aga ehitusloa
andmise ajaks.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 „tingimuste tuuleparkide
täpsemaks kavandamiseks tuuleenergeetika aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste
avaliku menetluse kaudu)“ alapunkti 10 täiendada allajoonitud fraasiga järgmiselt: „10. läbi
viia hiljemalt ehitusloa andmise ajaks minimaalselt järgnevad uuringud: /---/“.
XI Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.4.5.3
p 10 täpsustatakse järgmises sõnastuses:
tuulikute täpsemal kavandamisel tuleb
läbi viia (hiljemalt ehitusloa andmise
ajaks) minimaalselt järgnevad
uuringud:…
XII Korrigeerida tuleks tuuleparkide keskkonnamõju hindamisega seotud sõnastust.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on sätestatud: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse
võimalused selguvad täpsema kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning
keskkonnamõju hindamise tulemusena.“ Niisugune sõnastus võib jätta eksitava mulje, justkui
tuuleparkide projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses tuleb tingimata algatada
keskkonnamõju hindamine KeHJS-i tähenduses. Kordame, et projekteerimistingimuste menetluses
keskkonnamõju hindamise algatamist kehtiv õigus ette ei näe ning ka ehitusloa menetluses tuleb
teatud parameetritega maismaatuuleparkide puhul viia läbi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja nimetatud lauset parandada allajoonitud
osaga: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad täpsema
kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning vajadusel
keskkonnamõju hindamise tulemusena.“
XII Ettepanekuga arvestatakse.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
32
XIII KSH aruande eelnõu tuleks kooskõlla viia nn tuulikutasu regulatsiooniga.
KSH aruande eelnõu ptk-s 4.2.4 on märgitud: „Negatiivne mõju varale võib tuleneda
tuuleenergeetika arendamise alade läheduses paiknevale kinnisvarale, juhul kui arendaja ei paku
rahalisi leevendavaid meetmeid - eelkõige üle 3 km kaugusel paiknevate elamute omanikele.“
KeTS § 553 lg 2 sätestab, et maismaa tuulepargi mõjuala maismaal paikneva tuuleelektrijaama
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (ehk nn tuulikutasu) kontekstis ulatub kuni 250 meetri
kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama
puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Tegemist on olnud
seadusandja valikuga ning laiemas mõjuareaalis rahaliste meetmete pakkumise nõudmist ei saaks
pidada õiguspäraseks.
Seega teeme ettepaneku KSH aruande eelnõu ptk-st 4.2.4 eemaldada selguse huvides lõik
rahaliste leevendavate meetmete kohta üle 3 km kaugusel paiknevate elamute omanikele.
XIII Ettepanekuga arvestatakse.
XIV ÜP eelnõu seletuskirjas tuleks täpsustada, kas ÜP teeb ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 6.2 on viidatud Pärnu maakonnaplaneeringu täpsustamisele, ent ei ole
välja toodud, kas ÜP-ga tehakse seoses tuuleenergeetika aladega ettepanek maakonnaplaneeringu
muutmiseks, nagu PlanS § 75 lg 3 võimaldaks. ÜP eelnõus määratud tuuleenergeetika arendusalad
ei vasta Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 toodud tuuleenergeetika teemaplaneeringu järgsetele
elektrituulikute arendusaladele ja arenduspiirkondadele. Sama lisa ptk 3.3.2 kohaselt käsitletakse
tuulikuparkide planeerimist väljaspool tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud
arendusalasid maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisena.
Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirjas selguse huvides markeerida, kas
tuuleenergeetika arendusalade osas tehakse ÜP-ga ettepanek maakonnaplaneeringu
muutmiseks.
XIV Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 6.2
täiendatakse. ÜP teeb ettepaneku Pärnu
MPL täpsustamiseks.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
33
11. Rail Baltic Estonia OÜ ( pikendamine 30.11.2023 nr 7-1/1-85, arvamuse andmine 04.12.2023 kiri nr KV2023-293, registreeritud
04.12.2023 nr 7-1/1-90)
Arvamuse andja
Sisu: Seisukoht:
Saatsite meile 02.11.2023 kirja nr 7-1/1-81 “Saarde valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuse andmiseks”.
Palume antud kirjale vastamise tähtaega pikendada 8. detsembrini käesoleval aastal.
Arvestame taotlusega.
Arvamus, 04.12.2023 kiri
Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.5.2. täiendada: Uute müratundlike alade
planeerimisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peale Rail Baltic
maakonnaplaneeringu kehtestamist peab arendaja tagama ja finantseerima normidele
vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise.
Ettepanekuga arvestatakse.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 5.2.2. käsitleb tingimusi rohevõrgustiku toimimise
tagamiseks. Paraku ei sisalda see infot Rail Baltica suurte ulukiläbipääsude
(ökoduktide) toimivuse tagamise osas. Varasemalt on Rail Baltic OÜ teinud ettepaneku
üldplaneeringuga kehtestada ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd, kus oleks
kehtestatud teatud piirangud nende toimivuse tagamiseks (Rail Baltic Estonia
14.01.2022 kiri nr KV2022-009). Saarde Vallavalitsuse seisukoht oli, et antud
ettepanekuga osaliselt arvestatakse (Saarde Vallavalitsuse 08.02.2022 kiri nr 7-1/1-53).
Esitatud üldplaneeringu eelnõus ei leia infot kas ja milliste piirangutega (millises
sõnastuses) on täpsemalt arvestatud. Palume üldplaneeringu eelnõud selles osas
täiendada.
Ettepanekuga käsitleda tingimusi RV toimimise
tagamiseks, arvestatakse. Tingimused lisataks ptk
5.2.2.
Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.2. lõpus on viidatud, et Rail Baltic raudtee
rajamisel tuleb ehitada välja ulukiläbipääsud ning allmärkustes (märkus nr 15) on
täiendavalt selgitatud, et need kantakse üldplaneeringusse koos eelistatud trassi
asukohaga viidates peatükile 5.3.7, mida meile esitatud seletuskirjast ei leia. Palume
üldplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Samas selgitame, et
kooskõlastusringile suunatud ÜP ei kajastunud RB
trassi asukohta ja sellega seotud tingimusi
/piiranguid seetõttu, kuna ÜP eelnõu koostamise
perioodiks puudus vallal info RB trassi asukoha
lõpliku eelistuse jt raudteega seotud objektide
asukohtade (nt ökoduktid, kohalik jaam jne) kohta.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
34
Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.3.1. täiendada: Pärnu maakonnaplaneeringu
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetluse uuendamise protsessis selgitati välja kõige väiksema mõjuga
trassialternatiiv, mis läbib ka Saarde valda. Antud trassialternatiivile koostatakse
planeeringulahendus, mille käigus selgub Rail Baltica kohaliku peatuse täpne asukoht
Saarde vallas.
Ettepanekuga arvestatakse.
Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.4.6. lõik „Rail Balticu elektrifitseerimisega
seotult energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks kavandatud uue Surju-
Häädemeeste 110 kV elektriliini ehitamine Rail Baltic maakonnaplaneeringu
uuendamise ja ehitusprojekti koostamise käigus. Lisaks on kavandatud Rail Baltic
elektrifitseerimisega seotult Kilingi-Nõmme-Häädemeeste 35 kV pingega õhuliinide
üleviimine 110 kV pingele. Samuti on kavandatud Kilingi-Nõmme-Mõisaküla 35 kV
pingega õhuliinide üleviimine 110 kV pingele.“ asendada lõiguga sõnastuses: „Rail
Balticu elektrifitseerimisega seotult energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks on
kavandatud piirkonnas elektriliinide rekonstrueerimist. Maakonnaplaneeringu
uuendamise ja ehitusprojektide koostamise käigus täpsustub konkreetse võrgu ehituse
maht ja ulatus.“
Ettepanekuga arvestatakse.
Novembris 2023 on avalikust teavitatud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic
raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetluse uuendamise protsessis välja selgitatud eelistatud trassikoridorist. Selleks on
nö sinine-kollane-roosa trassialternatiiv, millele koostatakse planeeringulahendus.
Palume planeeringudokumentides (seletuskirjas, KSH-s ja joonistel) sellega arvestada
ning seda kajastada.
Ettepanekuga arvestatakse.
12. Riigimetsa Majandamise Keskus (30.11.2023 nr 3-1.1/2021/6803, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-86)
Arvamuse andja
Sisu: Seisukoht:
1. RMK on materjalidega tutvunud ja teeb alljärgnevad ettepanekud: 1. Selgitame, et p 2 tingimus kehtib Puhke- ja
virgestuse (PV) maa-alaks määratud aladel, mitte
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
35
Üldplaneeringu eelnõu lk 27 p.4.7 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) on kirjeldatud, et
puhkefunktsiooni täidavad ka Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud nn Pärnumaa
puhkealad (Laiksaare ja Väljaküla-Kärsu puhke- ja teeninduspiirkonnad). Nende alade
puhul ei pea RMK mõistlikuks rakendada kasutustingimuste p 2 toodud nõuet kasutada
uuendusraiete tegemisel vaid turberaie erinevaid liike. Piirates üldplaneeringuga võimalikke
kasutatavaid raieviise ja lubades vaid mingit kindlat raieliiki oleme eriolukordade
(torm,metsatulekahju, putukrüüste jms oluline metsakahjustus) puhul keerulises olukorras.
Teeme ettepaneku kasutada Pärnumaa puhkealade puhul sõnastust :lubatud on kõik
metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt Metsaseadusele ja metsanduse heale tavale.
Vajaduspõhised raied ja nende viisid arutatakse läbi ja lepitakse kokku kohaliku
omavalitsusega.
nn Pärnumaa puhkealadel (PV ja Pärnumaa
puhkealad on maakasutusplaanil tähistatud erineva
leppemärgiga).
2. Lk 45 p 5.2.2. Roheline võrgustik, tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks
p1. Lubatud on kõik metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt metsamajandamise
kavale. Arusaamatuks jääb millist metsamajandamise kava silmas peetakse. RMK koostab
kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ja üldplaneeringus kajastatavatele nn kõrgendatud
avaliku huviga aladele (KAH alad) 10 aastase kestvusega metsamajandamise plaanid
(kavad). Rohevõrgustiku alale raieid kavandades lähtutakse terviklikkuse, sidususe
toimimise tagamise põhimõtetest.
2. Selgitame, et antud punktis ei ole mõeldud RMK
poolt koostatavaid täpsemaid metsade majandamise
kavasid (mis koostatakse RMK metsade kohta PV-
ga kattuvatel aladel), vaid metsamajandamiskava
üldisemalt. Oleme ka teadlikud, et igal juhul ei ole
metsamajandamisekava koostamine kohustuslik
ning metsade majandamisel tuleb arvestada metsa
majandamise hea tava reegeid ja vajadust säilitada
RV toimivus. SK ptk 5.2.2 täiendatakse.
3. Lk 45 p 5.2.3 Väärtuslik põllumajandusmaa määramise põhimõtted. Välja jäeti alla 2 ha
suurused eraldiseisvad põllumaad, õuemaad, metsaalad jms. Väärtuslike põllumaade
kaardikihil on RMK hallatavaid maatükke, mida me ei soovi sellisena erinevatel põhjustel
kajastada.
ID 24054 (LD248 - 33,38 ) pindala 0,87 ha;
ID 25044 (JJ199 – 4 ) Jäärja mõisapargi osa;
ID 23720 (JJ199 – 4 ) sama;
ID 27663 (LD211 – 20) Kopli tee äärne kitsas serv;
ID 25225 (JJ199 – 2,4) Jäärja mõisapargi serv;
ID 25614 (JJ001 – 2) kitsas serv eramaa ääres;
3. Ettepanekuga arvestatakse osas,
maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslik
põllumajandusmaa kattus kas teega või juba
metsastunud/metsastatud alaga või oli tegemist
kitsa siiluga.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
36
ID 25123 (JJ088 – 18) sama;
ID 154982 (JJ410 – 25) 0,15 ha eramaa servas;
ID 24715 (KP408 – 7) nurk eramaa servas;
ID 17925 (OJ270 – 4) poollooduslik kooslus.
13. Osaühing Vasperg (kiri 30.11.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-87)
Arvamuse andja
Sisu: Seisukoht:
Kohaliku maaomaniku ja ettevõtjana on taastuvenergeetika areng Saarde vallas mulle
oluline teema ning sellest tulenevalt annan omapoolse tagasiside Saarde valla
üldplaneeringu eelnõule.
Üldplaneeringuga on keelatud tuulikute kavandamine väärtuslikele põllumaadele.
Leian, et tuulikute kavandamise mittelubamine väärtuslikele põllumaadele on
maaomaniku õiguste rikkumine ning maa kasutamise piiramine. Täna Saarde vallas
juba töös olevad tuulikud on ehitatud sellistele maadele ning järelikult on võimalik
väärtuslikel põllumaadel edukalt tegeleda nii põllumajanduse kui ka taastuvenergia
tootmisega. Tuulikute kavandamine väärtuslikele põllumaadele ei halvenda nende
kasutust, vaid loob täiendava võimaluse maaomanikule.
Märgime, et tööstuslike elektrituulikute kavandamine
Saarde vallas on võimalik üksnes tuuleenergeetika
aladel. Eeltoodust tulenevalt SK ptk 5.2.3 ja 5.4.5.3
täpsustatakse järgnevaga: tuuleenergeetika alas sees
paiknevad väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole
tuulikute kavandamist/asukoha valikut takistavaks
kriteeriumiks
Saarde valla üldplaneeringus on hetkel kirjas piirang, et tuulik peab asuma avalikult
kasutatavast teest põhjendamatult kaugel ning seega ei ole võimalik osa tuulealast
üldse kasutada. Saarde vallas on teatud piirkondade avalike teede kasutus äärmiselt
minimaalne. Teen ettepaneku võimaluse korral tuulikute kaugused avalikest teedest
üldplaneeringust välja jätta.
Ettepanekuga ei arvestata, st tuulikute kaugust
teedest reguleerib ka õigusakt. Arvestades
kliimaministri määruse (Tee projekteerimise normid)
redaktsiooni jõustumist, SK tingimust täpsustatakse
järgnevaga: tuuliku paigutamisel arvestada, et see ei
asuks riigiteeavalikult kasutatavate teede teekatte
servale lähemal kui 1,5x tuuliku kogukõrgus.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
37
Saarde valla üldplaneeringu tuulealad ei arvesta kinnistute piiridega ning kinnistud,
kuhu tuulikuid kavandada, on kohati väikesed või kitsa kujuga. Seetõttu peaks
üldplaneering lubama tuulikute labade ulatumise üle tuuleala piiri.
Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3
täiendatakse järgnevaga: tuuliku rootorilabade
ulatumine üle üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika ala piiri otsustatakse
detailplaneeringu või projekteerimistingimuste
käigus lähtuvalt kehtivast õigusruumist ja
kohapõhisest olukorrast. Tagatud peavad olema
kehtivad müranormid vastavalt keskkonnaministri
16.12.2016 määrusele nr 71. Tuuliku vundament
peab jääma ÜP-ga määratud tuuleala sisse.
Kuna kohalike maaomanike huvi taastuvenergeetika arendamise vastu Saarde vallas on
suur ja tuulealad asuva pigem eramaadel, siis teen ettepaneku tuuleenergeetika aladest
välja jätta riigimaad.
Ettepanekutega ei arvestata. ÜP määrab
tuulenergeetika arendamiseks sobivad alad
arvestades sobivusanalüüsi tulemusi, üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs (Eesti Ornitoloogiaühing,
Kotkaklubi, 2022) tulemusi ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise, sh Natura asjakohase
hindamise tulemusi. Maaomand ei ole välistav
kriteerium.
14. Sunly Wind OÜ (kiri 01.12.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-88)
Arvamus
Sisu: Seisukoht:
1. Oleme Saarde ÜP koostamise käigus esitanud korduvalt ettepanekuid ja põhjendusi,
et tuuleenergeetika aladest ei eemaldataks mitmeid algselt kaalutluses olnud alasid.
Siinkohal ei saada me kõiki neid ettepanekuid uuesti, aga palume endiselt varasemalt
saadetu arvesse võtta.
Toome siinkohal välja olulisima:
KSH koostamisel on lähtutud üldplaneeringu
üldistusastmest ja planeerimisseaduse järgsest
kohustusest (§ 75 lg 1 p 4)
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
38
a. KSH Lisas 2 kirjeldatud sobivate alade metoodika on läbi viidud liialt pealiskaudselt ja
ei arvesta mitmete asjaoludega. Juhime tähelepanu, et ei ole põhjendatud välistada
ligikaudu pooled sobivusanalüüsi tulemusena selgunud tuuleenergeetika alad lähtudes
põhimõttelisest indikatioonist (Keskkonnaameti 21.02.2023 kiri), mis on kirjutatud suures
üldistuse astmes ja vaatama tegelikke kaitsealuste liikide, kaitsealade, Natura alade jms
paiknemist ja analüüsimata täpsemaid mõjusid neile. Meie hinnangul ei ole käesolev KSH
hindamise aruanne koostatud piisavas täpsusastmes ega täidetud kõiki keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus seaduse §-40 kirjeldatud nõudeid.
b. Piisavalt ei ole analüüsitud erinevaid alternatiivseid meetmeid ja tegevusi.
c. Natura hindamise metoodikas on liikide mõjude kaalumisel teatud juhtudel arvestatud
EOÜ Eesti maismaalinnustiku analüüsis kirjeldatud mõjuulatusi ja teatud juhtudel liigi
kaitse tegevuskavas kirjeldatud mõjuulatusi. Ei ole analüüsitud kõiki alternatiivseid
meetmeid ning tehtud seda ühtsetel alustel.
d. Lisaks juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 45 lg 2 tingimused on ka käesolevas planeeringus täidetavad juhul, kui
strateegilisse planeerimisdokumenti viiakse sisse vastavad täiendavad tingimused ja
täpsustused (nt liikidele lisada planeerimisdokumenti täiendavaks tingimuseks, et on
vajalik teostada täpsustavad uuringud Natura ala kaitse-eesmärkidest olevatele liikidele).
Täiendavate uuringute tingimuste lisamine planeerimisdokumenti võimaldab hilisemas
etapis läbiviidavate uuringutega tuvastada kas kavandataval tegevusel on kahjulik mõju
Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele või negatiivne mõju ala kaitse eesmärkidele.
Kokkuvõtvalt palume KSH-s teostada kaalutlus erinevate alade osas sarnastel
alustel ning välistada ei tohi ala vaid põhjusel, et Keskkonnaamet on andnud
indikatiivse suunise või kuna praeguses üldistusastmes ei ole teostatud piisavalt
uuringuid.
leida tuuleparkidele kui olulise ruumilise
mõjuga ehitistele sobivaimad asukohad valla
territooriumil. KSH analüüs ei põhine vaid
Keskkonnaameti põhimõttelisel indikatsioonil,
vaid tuuleparkide elusloodusele avalduva mõju
koondhinnangul. Peamiseks aluseks tuulealade
lõpliku valiku osas on läbiviidud Natura
hindamine, kus on kasutatud parimat teadmist
hinnatavate kaitse-eesmärkide (liikide) kohta,
s.h on tõesti kasutatud nii EOÜ Eesti
maismaalinnustiku analüüsi tulemustest kui ka
võimalusel infot muudest allikatest nagu seda on
Natura aladel kehtivad kaitsekorralduskavad ja
liigikaitse tegevuskavad. Neile andmetele
tuginedes ei ole võimalik Natura hindamises
anda veendumust ebasoodsa mõju puudumise
kohta Kikepera ja Kalita piirkonna tuulealade
kohta. Sellest tulenevalt tuleb loobuda nende
tuulealade kavandamisest ÜP raames. Vastasel
juhul ei ole võimalik ÜP-d kehtestada. Seda
veendumust oleks nende alade puhul võimalik
anda juhul, kui oleksid olemas toetavad
uuringud konkreetsete liikide ja alade kohta.
Meile teadaolevalt selliseid uuringuid tehtud ei
ole. Kikepera ja Kalita piirkonna tuulealadest
mõnevõrra erinevad on Ida-saarde tuulealad.
Need alad asuvad Natura linnualade
võrgustikust kilomeetrite kaugusel ja puuduvad
seosed Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks
olevate liikide leiukohtadega ja elupaikadega,
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
39
mistõttu saab seal välistada mõjud Natura 2000
võrgustikule.
Lisaks annavad Ida-Saarde tuulealade muude
linnustiku mõjude kohta teavet olemasolevate
tuulikute KSH protsessis läbiviidud uuringute
tulemused ja väike-konnakotkaste seire.
2. Üldplaneeringu lk 59 kohaselt annab tuuleenergeetika alade kujunemisest ülevaate
KSH aruande lisa 2. Nimetatud KSH lisas 2 joonisel 5 (lk 82) on toodud rohelisega
sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks ning punase ovaali sees alad, mille
arendamise võimalus selgub täiendavate uuringute tulemusena. Samas on ÜP kohaselt ka
rohelistel aladel täiendavate uuringute vajadus:
a. ÜP lk 61 p 10 on toodud uuringute vajadus (eeldatavalt projekteerimistingimuste
avaliku menetluse kaudu) roheliste alade puhul vähemalt järgmistes valdkondades:
kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega konkreetsete kohapõhiste
tingimuste väljatöötamiseks. Tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja
selgitada mõju lindudele, nahkhiirtele (rändekoridoridele, pesitsus- ja
toitumispaikadele), väärtuslikele elupaigatüüpidele, rohevõrgustiku sidususele ja
ökosüsteemide seisundile;
müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest;
varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest;
visuaalse mõju hinnang (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid) ja mõju
väärtuslikele maastikele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile;
b. KSH lisas 2 toodud joonisel 5 toodud punaste ovaalide sees olevatel aladel
„selgub arendamise võimalus täiendavate uuringute tulemusena“.
Eeltoodust tulenevalt on nii rohelistel kui ka punase ovaali aladel nõutud täiendavate
uuringute tegemine enne täielikku kindlust luba väljastada ning seetõttu tuleks neid alasid
meie hinnangul sarnaselt käsitleda. Teeme ettepaneku ka punase ovaali sees olevad
alad lisada „Tuuleenergeetika aladena“ ÜP-sse ning ka nende puhul selgub lõplik
võimalus arenduseks peale uuringuid. Eeltoodud seisukohta toetab ka ÜP lk 59, mille
Üldplaneering määrab tuuleenergeetika
arendamiseks sobivad alad arvestades
sobivusanalüüsi tulemusi, üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs (Eesti
Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) tulemusi
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, sh
Natura asjakohase hindamise tulemusi. Nn
punaste ovaalide see olevad alad välistati Natura
hindamise tulemusena. St, et välistada
ebasoodne mõju Natura 2000 aladele, loobuti
Kikepera ja Kalita tuulealade planeerimisest.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
40
kohaselt võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada, sh tuleb täpsemal
kavandamisel arvesse võtta kavandatavate tuulikute parameetreid, kohapõhist
hetkeolukorda jms. Seega saab ka punaste ovaalide lisamisel tuuleenergeetika
arendusaladele hilisemas etapis neid piire täpsustada lähtuvalt kavandatavate tuulikute
parameetritest jms.
3. KSH lk 18 on kirjeldatud Natura hindamise põhimõtet: „Kui strateegilise
planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise
tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele
mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu,
koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse
ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub.
Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või
loatasandile, iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise
osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele“. Leiame,
et sellest lähtuvalt ei ole põhjendatud Kikepera ja Kalita tuulealade eemaldamine
tuuleenergeetika aladest, vaid tuleks esitada tingimused, mis juhul seal võiks järgmises
etapis arendamist kaaluda. Näiteks seades müranormid või tingimused tuulegeneraatori
töötamise režiimile, tingimus et ei kahjustata Natura ala kaitseks olevat liiki (sh võib
järgmises etapis olla vajalik täpsustav uuring mis ebasoodsa mõju välistaks) jms.
Eeltoodust tulenevalt palume lisada tuuleenergeetika alade hulka Kikepera ja Kalita
tuulealad.
ÜP tasandil aitab Natura hindamine välja
selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks
sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida
võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle
kaitse-eesmärkidega üksikprojekti tasandil.
Natura hindamine üldplaneeringu tasandi peab
siiski andma veendumuse, et valitud sobivatele
tuulealadele on võimalik tuulikuid rajada. Antud
juhul ei ole Kikepera ja Kalita tuulealade puhul
seda veendumust võimalik anda, s.t nendes
asukohtades tuulenergeetika arendamisel on
tõenäoline ebasoodsa mõju teke Natura
linnualade liikidele. See järeldus põhineb
parimal olemasoleval teabel, mida rakendati
Natura hindamisel. Antud juhul, s.t
sobimatutesse asukohtadesse tuulikute rajamisel
ei ole võimalik anda järgmises etapis
rakendatavaid meetmeid, mis välistaksid mõju
Natura liikidele. Nt ei ole liikide kasutatavatesse
elupaikadesse või elupaikade vahelisse
sidususkoridori rajatavate tuulikute puhul
olemas meetmeid, mis tagaksid elupaikade
sidususe ja kasutatavuse. Tuulikute olemasolu
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
41
tundlikel aladel häirib või katkestab suure
tõenäosusega nt metsise elupaikade vahelised
liikumised. Samuti peletab äärmiselt ohustatud
liigi, must-toonekure, tema teadaolevatelt ja
potentsiaalsetelt toitumiskohtadelt jne. Kikepera
ja Kalita tuulealade lisamine sobivate tuulealade
hulka oleks võimalik juhul, kui oleks täiendavat
teavet e neil aladel oleks läbi viidud konkreetsed
uuringud sihtliikide kohta, mis võimaldaksid
Natura hindamises teha järeldusi nende alade
sobivuse kohta.
4. Olete tuuleenergeetika aladest lõiganud välja looduskaitseseaduse (LKS) kohase
ehituskeeluvööndi (nt alade 12 ja 13 vahel ning alade 19, 29, 21 vahel).
Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule- ja rajatisele. Tuuleparki saab käsitleda
tehnorajatisena, kuna asjaõigusseaduse § 158 lg 1 kohaselt on tehnorajatis elektripaigaldis
ning ELTS § 3 lg 9 defineerib elektripaigaldisena elektriseadmete kogumit, mida
kasutatakse elektri tootmiseks – mis ongi elektrituulik. Sellest tulenevalt saab
elektrituulikule rakendada LKS § 38 lg 5 p 8 erandit ning ei ole põhjendatud
tuulealadest ehituskeeluvööndi välja lõikamine.
Ettepanekuga arvestatakse, ehituskeeluvööndi
"väljalõikamisest" loobutakse.
5. ÜP lk 59 on toodud „Aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga määratud
tuuleenergeetika aladest on võimalik tuuleparkide kavandamiseks algatada eriplaneering“.
Meenutame, et 17.08.2020 esitas Metsagrupp taotluse tuulealade eriplaneeringu
algatamiseks, ent Saarde vallavolikogu keeldus eriplaneeringu algatamisest. Sellele
järgnenud kohtumenetluses Ringkonnakohtus selgitas Saarde vald, et tuuleenergeetika
arendusalad lahendatakse üldplaneeringu käigus. Sellest tulenevalt palume, et kaalutud
tuuleenergeetika alasid ei jäetaks kõrvale asjaolu tõttu, et praeguses
üldistustasemes ei ole piisavalt infot võimalike mõjude kohta. Järgmistes etappides
saab mõjusid täpsustada ja vastavaid otsuseid teha.
Tuuleenergeetika planeerimispraktika on aastate
jooksul oluliselt muutunud tulenevalt
ametkondade seisukohtadest. Praegusel hetkel
on järelevalveametkondade seisukohaks, et
juhul, kui puudub veendumus eelkõige Natura
aladele avalduva ebasoodsa mõju ärahoidmise
võimalikkuse osas, ei ole võimalik tuuleparkide
alasid planeerida. Veendumuse andmiseks on
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
42
vajalikud täpsemad uuringud. Uuringuid on
võimalik läbi viia eriplaneeringu käigus.
15. Keskkonnaamet (01.12.2023 nr 6-5/23/22096-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-10)
Kooskõlastaja
Sisu Seisukoht
Keskkonnaamet tutvus Saarde valla ÜP ja KSH aruande eelnõudega ning tuvastas, et esitatud materjalid on oluliste puudustega ning vajavad
alljärgnevate märkuste alusel täiendamist.
Keskkonnaamet annab kooskõlastuse vaid Keskkonnaameti pädevuse ulatuses. Arvestades eeltoodut ning tuginedes PlanS § 4 lg-le 4, §
85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-le 40, Vabariigi Valitsuse
17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2 ning
Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13
„Keskkonnaameti ringmajanduseosakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.2 ja 2.4.3, kooskõlastab Keskkonnaamet Saarde valla ÜP ja KSH
aruande eelnõud tingimusel, et arvestatakse käesolevas kirjas esitatud tingimustega ning täiendatakse üldplaneeringu materjale.
1. ÜP ptk 4.7. (sh KSH aruande ptk 4.1.2) - ÜP näeb ette Valga-Uulu maanteest lõunapoole
jääva Allikukivi loodusala ja samanimelise maastikukaitseala (MKA) Koobaste
sihtkaitsevööndis asuva metsa arvamist puhke- ja virgestuse maaks. Natura asjakohane
hindamine toob välja: „Kuna loodusala kaitse-eesmärke ei ole kavandataval puhke- ja
virgestusmaal registreeritud (tuginetud loodusala standardse andmevormi ja EELIS
andmebaasi Natura elupaikade andmekihile), siis pole ka juhtotstarbe rakendamise
tagajärjel ebasoodsa mõju tekkimine oodatav ja säilib olemasolev olukord.“
Keskkonnaameti hinnangul ei ole antud juhul ainuüksi registri andmetele tuginedes
võimalik taolist järeldust teha. Puhke- ja virgestusmaaks määratud alal on teadaolevalt
elupaigatüüp koopad (8310) ja seda tuleb Natura hindamisel käsitleda.
Maa-ala PV alaks määramisest loobutakse,
kuid Allikukivi koopad tähistatakse kui
sümbolobjekt. Kuna PV ala enam Allikukivi
loodusalale ei kavandata, siis sellest tulenevalt
on korrigeeritud ka Natura hindamist.
2. ÜP ptk-s 5.2.2. on öeldud, et rohelise võrgustiku määramisel võeti aluseks Pärnu
maakonnaplaneering. Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugialade piire ja
Pärnu MPL on määranud RV tugialade
hierarhia SK-s, tuginedes tugialade
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
43
tugialasid ühendavate koridoride paiknemist. Vajalikuks ei peetud tugialade liigitust
(riiklik, maakondlik, kohalik). Keskkonnaamet soovitab siiski määrata nii tugialadele kui
ka koridoridele hierarhilised klassid ja eesmärgid, mis hõlbustaksid erinevate tegevuslubade
väljastamisel hilisemat analüüsi, kas kavandatud tegevused tagavad eesmärkide täitmise või
on nendega vastuolus. Soovitame lähtuda rohevõrgustiku elementide planeerimisel
Keskkonnaagentuuri 2023. a koostatud Rohevõrgustiku planeerimise juhendist
(https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873 ), mis annab teadaolevale praktikale ja analüüsile
tuginevalt soovitusi rohevõrgustiku toimivate elementide parameetrite määramiseks.
Keskkonnaameti hinnangul on lähtuvalt Riigikohtu 28.09.2023 otsuses kohtuasjas 3-21-979
(https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-21-979/44 ) toodud kaalutlustest (nt. p 23
ja p 28) ka rohevõrgustiku elementide praegused kasutustingimused ÜP eelnõus liiga
üldised.
läbimõõdule. Samas ei ole MPL-s eristatud
tingimusi klasside kaupa, mistõttu ei ole
eristamisel reaalset sisu. Hierarhiliste klasside
määramine RV aladele eeldab sisulist,
laiapõhjaliselt läbiarutatud ja tänapäevastele
arusaamadele vastavat RV käsitlust. Selline
käsitlus on plaanis üleriigilise planeeringu
koostamisel, mille raames on plaanis 2024.a
alguses viia läbi ka täiendav RV alusuuring.
Saarde Vallavalitsus on seisukohal, et täpsem
käsitlus võiks olla üle-Eestiliselt sarnastel
alustel ja ei pea põhjendatuks ÜP käigus vaid
oma valla territooriumil RV lahenduse
täpsusastme suurendamist.
RV tingimusi täpsustatakse SK ptk 5.2.2,
juhindudes Kadrina valla ÜP RV tingimustest
(Kadrina valla ÜP on KeA poolt
kooskõlastatud 27.12.2023 kiri nr 6-5/23/6424-
6).
3. ÜP ptk 5.2.2. - Varasemas ÜP eelnõu peatükis 5.2.2. alapunktis 9 oli öeldud:
„Võimalusel vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise
võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama
asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et sidusus säiliks“, mille
osas oleme palunud täpsustada ja selgitada, kuidas see võiks praktikas toimuda. Muudetud
ÜP eelnõus rohelise võrgustiku kontekstis uute karjääride avamist enam ei käsitleta,
mistõttu jääb arusaamatuks, kas ja millistel tingimustel on uute karjääride avamine
rohevõrgustiku alal lubatud.
Nõustuda ei saa väitega, et RV kontekstis uute
karjääride avamist ei käsitleta. SK ptk 4.16 p 2
käsitleb maardlate kasutuselevõttu RV aladel
seades tingimuseks, et juhul, kui nimetatud
aladel on kaevandamine vältimatult vajalik,
tuleb vajadusel rakendada meetmeid, et
kaevandamisega kaasnevad mõjud (kui mõjud
ületavad õigusaktide kohaseid norme) oleksid
leevendatud ja minimaalsed.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
44
Ptk 5.2.2. täiendatakse siiski tingimuste osas
RV ja maardlate kattumisel, sh lisati tingimus
vajadusel asenduskoridori leidmiseks.
4. ÜP ptk-s 5.2.2. on öeldud, et Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb välja ehitada
ulukiläbipääsud (ökoduktid ja loomade läbipääsuvõimalused raudtee ristumisel
veekogudega) ning tagada rohelise võrgustiku sidusus ja ulukiläbipääsude toimivus. KSH
aruande ptk-s 1.2 on öeldud, et keerukaks muutis hindamise planeeringuprotsessi
venimine tulenevalt tuuleenergeetika arendusalade erinevatel ajahetkedel laekunud
sisendist ja ka Rail Balticu trassist (2023 augustis otsustati jätta planeeringus käsitlemata,
kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on veel läbi viimas Pärnumaa trasside
taashindamist). Käesoleva kirja koostamise hetkel on juba teada RB trassi uus asukoht
Saarde vallas (täpsem selgitus kirja punktis 15). Üldplaneeringu koostamise jaoks piisavas
täpsusastmes on teada ka uuele trassialternatiivile kavandatud loomade läbipääsud koos
kaitsevööndiga (Saarde valda on kavandatud vähemalt 4 ökodukti). Keskkonnaamet on
seisukohal, et ökoduktide asukohas ja lähiümbruses (vähemalt 500 m raadiuses) tuleb
üldplaneeringuga seada tingimused maakasutusele ökoduktide läbipääsude toimimiseks.
Suurulukite läbipääsude kaitsevööndis oleksid vajalikud järgmised piirangud (tuginedes
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatud memole suurulukite läbipääsude
toimimise tagamise kohta):
- Keelatud peaks olema jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale.
Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega.
- Keelatud peaks olema lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks
sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades,
seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada metsanduse
võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe.
- Keelatud peaks olema teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad
takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda
liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on
aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas
nii, et puuvõrad liituvad tee kohal.
Käesolevaga välja valitud Rail Baltic
trassikoridor koos kavandatavate ökoduktide
asukohtadega kantakse ÜP-sse. Samuti
seatakse tingimused ökoduktide toimivuse
tagamiseks.
Piiranguvööndi ulatusega 500 m ökodukti
keskpunktis, nõustume. Tingimuste määramisel
on põhjendatud juhinduda juba kehtestatud ÜP-
ga (nt nt Kose, Saku, Kehtna valla ÜP)
määratud tingimustest, mis tagavad
ulukiläbipääsude toimivuse ja RV sidususe
riigi põhimaanteedele ja Rail Baltic raudteele
rajatavate ulukiläbipääsude korral. Nimetatud
kehtivate ÜP-ga määratud tingimused on välja
töötatud koostöös erinevate ametkondadega ja
ametkondade poolt heaks kiidetud.
Jääme eriarvamusele jahipidamise
reguleerimise vajaduse osas, kuna jahipidamise
reguleerimine ei ole ÜP ülesanne. Samuti ei
saa nõustuda maavarade kaevandamise
lausalise keelustamisega, kuna sellisel juhul ei
kooskõlasta ÜP-d Maa-amet (kuna juurdepääs
Maa-ameti hinnangul siis maavaravarule
halveneb).
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
45
- Keelatud peaks olema maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline
häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade
liikumist. Eeltoodud tegevustele võib rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud
ulukieksperdi analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt
loomaläbipääsu ja kaitsevööndi toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt
tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate
asutustega, sh RMK, Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus.
Ökoduktide asukohad peavad olema sidusad valla rohelise võrgustiku teiste osadega ning
vältida tuleb tegevusi, mis takistavad suurulukite läbipääsute toimimist. Saarde
üldplaneeringuga kavandatud roheline võrgustik ei ole piisavalt sidus kõikide RB
ökoduktidega. Seoses RB uue trassikoridori valikuga tuleks varasema trassi asukoha tõttu
rohevõrgustikust väljajäänud metsaalad rohelise võrgustiku koosseisu tagasi liita.
5. ÜP ptk-s 5.2.4.4. tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamiseks
Metsaääre külas, Tõru tee 8 kinnistul (75601:001:0009), mis on ajalooliselt hoonestamata,
kaetud loodusliku kooslusega ja mis peamine, asub ÜP eelnõu kohaselt üleujutataval alal.
ÜP tugineb selles osas uuringule "Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude
nimistu muutmiseks" (2021).
Käesoleval hetkel ei tee Keskkonnaamet lõplikku otsust ehituskeeluvööndi vähendamise
kohta, kuid tuleb tõdeda, et Tõru tee 8 osas esineb argumente, mis ei toeta
ehituskeeluvööndi vähendamist.
Võetud teadmiseks, ÜP täiendamine ei ole
vajalik. ÜP-ga on põhjendatud vähendada
ehituskeeluvööndit, kuna tegemist on
kompaktse suvila(elamu)piirkonnaga ja kallas
suhteliselt järsk (nõlvakalle üle 10%).
Olukorraga kinnistul on tutvutud 20.12.2023
suurvee ajal. Jõgi oli kõll kallastest väljas, aga
Tõru 8 on üks kõrgemal asuvaid kinnistuid.
Vastaskallas osaliselt üle ujutatud.
6. ÜP ptk-s 5.2.4.4. tehakse ka ettepanek Reiu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sepa
kinnistul (75601:001:0201) endise talukoha taastamiseks (eluhoone ja abihoonete
püstitamine ning juurdepääsutee rajamine). Maa-ameti geoportaalist kättesaadavate
andmete põhjal on kinnistu olnud hoonestatud, kuid hoone paiknemine arvestas looduslikke
olusid, paiknedes lammialast väljaspool. Ajalooline hoonestus on küll ehituskeeluvööndi
vähendamist toetav argument, kuid vaatamata sellele tuleb arvestada ka üleujutuse ohtu.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine üleujutusala piires
Ettepanekuga ei arvestata. Maa-ameti
kaardirakenduse alusel ei ole piirkond
üleujutusohuga riskipiirkondade hulka
määratud. Üldplaneeringuga on määratud ja
maakasutusplaanile kantud üleujutusohuga alad
vastavalt uuringule "Alused ja metoodika
suurte üleujutustega siseveekogude nimistu
muutmiseks". Üleujutusohuga ala ei võrdsustu
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
46
põhjendatud ega kalda kaitse eesmärke arvestav ja ettepaneku piiri tuleb üleujutusala piire
arvestades korrigeerida.
korduva üleujutusega alaga ja ehituskeelualaga.
ÜP on tingimused ehitustegevuseks nendel
aladel määranud.
7. Tuuleenergiaga seotud tingimusi on käsitletud ÜP ptk-s 5.4.5.3. Peatükis on muuhulgas
öeldud, et tuuleparkide rajamiseks on määratud tuuleenergeetika alad (ORME alad). ÜP-ga
leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja seletuskirja kohaselt
põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks
projekteerimistingimuste alusel. Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused
selguvad täpsema kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning
keskkonnamõju hindamise tulemusena.
Keskkonnaamet on seisukohal, et ÜP KSH raames ei ole viidud läbi tuuleenergeetika alade
põhist hindamist ning ei ole selgitatud välja kaasnevat võimalikku mõju keskkonnale
(elusloodusele), pigem on KSH aruandes (lk 44-45) teostatud riskide kaardistamine. Seda
kinnitab ka KSH aruande lk 45 järeldus, et ÜP-s kavandatud tuulealade puhul on eranditult
kõigi puhul vaja läbi viia vastavad linnustiku uuringud, mille alusel on võimalik välja
selgitada, kas tuuleenergeetika arendamine on linnustiku kaitset arvestades konkreetsel alal
võimalik ning vajadusel seada leevendavaid meetmeid. Sellest hoolimata on ÜP ptk-s
5.4.5.3. (lk 59) väljendatud seisukohta, et Saarde valla üldplaneeringuga on
tuuleparkidega kaasnevad mõjud hinnatud ning on järeldatud, et seetõttu on võimalik
jätkata tuuleparkide arendamist projekteerimistingimuste alusel. Kooskõlastamisele
esitatud ÜP-s ei ole tuulepargialasid määratud detailplaneeringu (edaspidi DP) kohustuse
aladeks, mis seni on ÜP-de puhul (sh ka Saarde valla ÜP varasemad versioonid) olnud
reegliks (kui ÜP koostamise käigus ei osutu võimalikuks viia läbi kohapõhiseid
analüüse). ÜP-s puuduvad konkreetsed viited tuuleparkide täpsema KMH protsessi
vajaduse kohta, märgitud on küll erinevate uuringute läbiviimise kohustust.
Keskkonnaamet on looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 21 lg 1 alusel kaitseala,
hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja ning LKS § 22 lg 2 alusel
on kaitstava loodusobjekti valitsemine seda mõjutava planeeringu KSH ja kavandatava
tegevuse KMH menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale
kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine. Keskkonnaameti
KSHs on hinnangut täiendatud alapõhiste
hindamistega ning ÜP määratud
tuuleenergeetika alad KSH hinnangutest (mh
toetudes olemasolevate tuuleparkide
seireandmete aruannetele). Vastavad
täpsustused on kantud SK.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
47
hinnangul ei ole Saarde valla ÜP-s tuuleenergeetika alade mõjude hindamine viidud läbi
täpsusastmes, mis võimaldaks väita negatiivse mõju puudumist ning liikuda tuulepargi
arendamisel tuuleparkide asukohavalikust projekteerimistingimuste väljastamisse.
Nii EL-is kui sellest tulenevalt ka Eestis on käimas arengud, millega soovitakse
kiirendada taastuvenergeetika arendamist. Keskkonnaamet ei soovi seada üleliigseid
kitsendusi taastuvenergeetika arendustele kui ülekaaluka avaliku huviga objektide.
Kuid leiame, et taastuvenergeetika arendamine ei saa toimuda looduskeskkonda ohustades
ning looduskeskkonnaga seotud mõjusid piisava põhjalikkusega hindamata jättes.
Arvestades käimasolevaid taastuvenergeetika rajatistega seonduvate keskkonnamõju
hindamise ja loamenetluse reeglistiku muutuseid, millised võivad viia tuuleparkide
keskkonnamõjude hindamiste kohustuste olulisele leevendumisele ning loamenetluste
olulisele lühenemisele kehtestatud planeeringute alusel valitud eelisarendusaladel, ei saa
Keskkonnaamet nõustuda kooskõlastamiseks esitatud Saarde valla ÜP-s seatud
põhimõttega, mille kohaselt ei ole tuuleenergeetika arenduste puhul vajalik
detailplaneeringu ning viimase KSH koostamine.
8. ÜP ptk-s 5.5.3. (lk 59) on märgitud: „Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning
uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada.“
Palume täpsemalt selgitada, milliste olemasolevate õigusaktide alusel on võimalik
projekteerimistingimuse või ehitusloa menetluses üldplaneeringus määratud olulise
ruumilise mõjuga ala piiri korrigeerida.
PT-ga ei ole ORME ala piiri võimalik
täpsustada. SK ptk 5.4.5.3 on vastavalt
täpsustatud.
9. ÜP ptk-s 5.5.2. ja KSH aruande ptk-s 4.5.1.3 on öeldud: „Maaomanikuga kokkuleppel
võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul on soovitatav
lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest (samas võib esineda ka situatsioone,
kus maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja aktsepteerib kaasneda
võivaid mõjusid).“ Juhime tähelepanu, et Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud müra normväärtuste tagamine ei ole vabatahtlik, vaid
seadusandusest tulenev nõue. Müra normväärtuste puhul on tegu keskkonnakvaliteedi
piirväärtustega, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut (AÕKS § 56 lg 2).
Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3 ja
ptk 5.5.2 täpsustatakse järgmises sõnastuses:
tuulikut ei paigutata üldjuhul elamule lähemale
kui 1 km. Kokkuleppel maaomanikuga võib
tuulikute paigutamist elamutele lähemale, kuni
750 m[1] kaugusele eluhoonest arvestades
tuuliku keskpunkti, kui eluhoone aluse maa
omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
48
Keskkonnakvaliteedi piirväärtust ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides
ületada (KeÜS § 7 lg 3). Ükski omavaheline kokkulepe ei saa olla seadusest ülem juhul, kui
seadus ise seda võimalust ei anna. Seega tuleks eelmainitud lõigust välja võtta sõna
„soovitatav“ ning eemaldada viide vastastikusel kokkuleppel müra normväärtuste ületamise
võimalikkuse kohta. Kui tuulikute rajamisel soovitakse mõjutatavatel maa-aladel leebemaid
müra piir- ja sihtväärtusi, tuleks muuta selle maa-ala maakasutuse juhtotstarvet.
keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades
kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist
välistavaid kriteeriumeid.
[1] Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise
raames on kevadel 2023 ministeeriumid
koostöös kaardistamas võimalusi
tuuleenergeetika arendamiseks riigile
kuuluvatel maadel. Nn eelisarendatavate alade
määramisel on lähtekriteeriumiks võetud 750 m
elamutest ja ühiskondlikest hoonetest. Vt ka
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-
arendamist-piiravate-kitsenduste-
kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine
.
10. KSH aruande ptk 4.1.2 - Natura hindamine on läbi viidud ka Reiu jõe loodusala kohta
seonduvalt ÜP-ga tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutega. Jõutud on
järeldusele, et puudub mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele, s.o jõed ja ojad
elupaigatüübile ning elupaigaga seotud liikidele. Järeldus tugineb omakorda KSH aruande
ptk-le 4.1.4.4., kus jõutakse mõlema EKV vähendamise ettepaneku osas järeldusele, et
EKV vähendamisega ÜP-s kavandatud viisil ei kaasne ebasoodsat mõju veekogu kalda
kaitse-eesmärkide saavutamisele ega veekogu seisundile. Keskkonnaameti hinnangul
tuleb arvestada, et planeeringu koostamisel hinnatav keskkonnamõju ei samastu mõju
hindamisega ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. KeHJS § 21 mõistes hinnatakse
keskkonnamõjuna kaasnevat vahetut või kaudset keskkonnamõju keskkonnale, inimese
tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale, kuid ehituskeeluvööndi vähendamise
otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju rannale ja kaldale - vastavalt LKS § 34 on ranna ja
kalda kaitse-eesmärkideks seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba
Nõustume, et EKV vähendamine on
Keskkonnameti poolt tehtav eraldiseisev
kaalutlusotsus ja erandi tegemine üldkehtivale
normile. Meie hinnangul on mõju hinnatud ja
ebasoodne mõju veekogu seisundile puudub.
Täpsemalt, kui EKV vähendamine ei mõjuta
veekogu kaldakaitse eesmärke ega ka veekogu
seisundit (nagu on leitud KSH ptk 4.1.4.4), siis
ei saa eeldada mõju ka Natura alale, mille
kaitse-eesmärgid on konkreetsel juhul seotud
Reiu jõega ja täpsemalt selle veekeskkonnaga
(mitte kallastega ega maismaaga). Sarnast
lähenemist, kus EKV vähendamise mõju
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
49
liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet
LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda
kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. LKS §-s 34
nimetatud ranna või kalda kaitse eesmärgid kannavad eesmärki kaitsta veekogusid
inimtegevusest tuleneva reostuse vältimiseks EKV ulatuses vajaliku taimkatte puhvri abil,
säilitada ranna ja kalda äärne liigirikkus ning säilitada ranna ja kalda stabiilsus, samuti
tagada kõigile avalikuks kasutamiseks määratud veekogude ääres viibimise ja veekogude
kasutamise võimalus. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui
ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata –
ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised,
puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate
juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, välistatud on inimtegevusest
põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs
veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Kokkuvõtvalt, EKV vähendamine on
Keskkonnameti poolt tehtav eraldiseisev kaalutlusotsus ja erandi tegemine üldkehtivale
normile.
hinnanguid ja järeldusi kasutatakse ka Natura
hindamise tarbeks, on rakendatud ka teiste ÜP
KSH aruannete koostamisel ning taoline
lähenemine on olnud varasemalt aktsepteeritud.
11. KSH aruande ptk-s 4.1.3 joonise 7 pealkirjaks on kaitstavate loodusobjektide ja
vääriselupaikade paiknemine Saarde vallas. Joonisel ja ka legendis vääriselupaigad
puuduvad.
Aitäh tähelepanu juhtimast, teksti
korrigeeritakse.
12. KSH aruande ptk 4.1.4.1 - Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH aruande eelnõu ei
käsitle piisavalt mõju elanike joogiveevarustusele. Ptk-s 4.1.4.1 on küll räägitud
perspektiivsetest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni aladest, kuid Saarde vallas põhineb suur
osa joogiveevarustusest ka eraomandis puur- ja salvkaevudel, mille mõjusid ei ole hetkel
KSH-s käsitletud. Lisaks peaksid ÜP joonistele olema märgitud asula reoveepuhastid ning
ühisveevärgi puurkaevud.
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Asula reoveepuhastid kantakse
maakasutusplaanile.
Puurkaevude kajastamine ÜP-s ei ole vajalik ja
põhjendatud. Puurkaevude olemasoluga ja
sanitaarkaitseala rakendamisega tuleb
arvestada detailplaneerimisel ja projekteerimis-
tingimuste andmisel. ÜP kui üldise tasandi
planeeringu joonis ei pea kajastama
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
50
olemasolevaid puurkaeve (PlanS ei sätesta,
millises mahus taustainfot joonisel kajastada),
sellest tulenevalt ka üldisel tasandil
määratavast juhtotstarbest objekte nö välja
lõikama.
Põhjaveeressursi osas täiendatakse KSH
aruande ptk 4.1.4.1
13. Üldplaneeringus on välja toodud, et KSH hinnangul ei ole vajadust
kompostimisväljakute jaoks maa-alasid reserveerida, kuna vallas paikneb üks suurem
kompostimisväljak ning planeeritavad kompostrid korterelamute juurde ei vaja täiendavat
maa-ala eraldamist. KSH aruandes ei ole vastav analüüs leitav. Palume üldplaneeringusse
lisada konkreetsed viited KSH-le, kust punktist info pärineb. KSH aruande ptk-s 4.7 on
välja toodud, et KSH-l ei ole soovitusi ega näe vajadust leevendavate tingimuste
seadmiseks jäätmetekke ja hoolduse parendamiseks üldplaneeringu täpsusastmes.
Sealjuures ei ole KSH-s toodud vastavat analüüsi, mille põhjal seda üldplaneeringus
järeldatakse.
Märkus jääb ebaselgeks, kuna SK-s vastav
viide KSH hinnangule puudub.
14. ÜP lisas 1 on antud selgitus Rail Baltic raudtee kavandamisest. Riigikohtu 19.05.2020
otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee
trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas ehk planeeringualal, mis paikneb Pärnu maakonnas Pärnu
linna ning Saarde ja Häädemeeste valdade territooriumidel. Pärast Riigikohtu otsust
uuendati tühistatud trassilõikude piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et
leida raudtee trassile asukoht.
24.10.2023 teavitas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostööpartnereid, et
planeeringumenetluse sh KSH tulemusena on leitud raudteele parim uus asukohta (nn
sinine-kollane-roosa) alternatiiv. Siiski tekitab ka kõnealune trassialternatiiv Natura
Luitemaa linnuala piirkonnas barjääri metsise erinevate asurkondade vahel, mõjutab
metsise elupaikade sidusust ja populatsioonide elujõulisust, mistõttu liigi asurkonna
terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb rakenda Natura hüvitusmeetmeid. Seetõttu on
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. RB
raudtee asukoht koos ökoduktide jt toimimist
tagavate rajatistega on kantud planeeringusse.
Samas on hüvitusmeetmete kava kinnitamata,
mistõttu hüvitusmeetmete ja puhverala ÜP-s
kajastamine oleks ennatlik. ÜP-d on võimalik
täiendava kava kinnitamise järgselt.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
51
eelistatud raudtee alternatiivile valmimas hüvitusmeetmete kava. Ebasoodsa mõju
hüvitamiseks moodustatakse uued metsise püsielupaigad liigi elupaikade kaitseks;
muudetakse olemasolevatel metsise kaitsega seotud aladel tsoneeringut ja taastatakse
metsise elupaikasid (kraavide sulgemine, teede likvideerimine jm). Lisaks on peetud
vajalikuks RB hüvitusmeetmete toimivuse tagamiseks, Luitemaa ning laiemalt
piirkonna metsiseasurkonna soodsa seisundi ja sidususe tagamiseks ja oluliste
kumulatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks täiendavate kitsendavate tingimuste seadmine
majandustegevusele hüvitusmeetmete paketti kuuluvad alade piirkonnas (nn puhveraladel).
Arvestades RB Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise protsessi hetkeseisu, on
Keskkonnaameti hinnangul otstarbekas kanda üldplaneeringu kaardile Rail Baltica
eelistatud trassikoridor ja uued metsise püsielupaigad. Üldplaneeringu tarbeks piisavas
täpsusastmes on teada ka uuele trassialternatiivile kavandatud loomade läbipääsude (sh
ökoduktid) asukohad koos kaitsevööndi ulatusega. Lisaks tuleks üldplaneeringu kaardile
märkida alad, kus kehtivad teatud tingimused majandustegevusele RB hüvitusmeetmete
toimivuse tagamiseks.
15. Üldplaneeringu kaartidelt ja KSH aruande ptk-st 4.1.3 on puudu Laiksaare laialehise
nestiku ja kahara partheina püsielupaik.
Ettepanekuga arvestatakse.
16. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (01.12.2023 kiri nr 4-4/23/5491-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-11)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukohad:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.
-
17. Väino Lill (kiri 01.12.2023, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-89)
Arvamuse andja
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
52
Sisu: Seisukoht:
Tuuleenergeetika arendamine on tänases situatsioonis väga olulise tähtsusega Eesti
riigi julgeolekule. Saarde valla üldplaneeringu punktis 5.4.5.3 käsitletakse
tuuleenergeetikat ja on välja toodud tuulealad Saarde vallas. Erinevatel kitsendavatel
põhjustel on üldplaneeringus tuulealade osatähtsus Saarde valla territooriumil väga
väikene. Tuuleparkide rajamiseks vajalikes tingimustes punktis 7 ei ole mõistlik see
osa, mis ütleb, et avalikult kasutatavale teele ei paigaldata tuulikut lähemale, kui
tuuliku kogukõrgus. Saarde vallas on olemas avalikult kasutatavaid kohalikke ja
erateid, mille kasutamise intensiivsus on praktiliselt olematu ja mis ei teeninda ühtegi
majapidamist. Eelnimetatud kitsendus on ebaproportsionaalne ja mittevajalik ning
vähendab planeeritavaid tuulealasid veelgi olulisel määral.
Teen ettepaneku Saarde valla üldplaneeringu eelnõu punktist 5.4.5.3 välja jätta
alljärgnev lause: " Teistele avalikult kasutatavatele teedele ei paigutata tuulikut
lähemale, kui tuuliku kogukõrgus."
Ettepanekuga ei arvestata. Turvalisuse seisukohalt
lähtuvalt ja arvestades kliimaministri määruse (Tee
projekteerimise normid) redaktsiooni jõustumist, SK
tingimust täpsustatakse järgnevaga: tuuliku
paigutamisel arvestada, et see ei asuks avalikult
kasutatavate teede teekatte servale lähemal kui
tuuliku kogukõrgus.
18. Muinsuskaitseamet (kiri 30.11.2023, registreeritud....)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukohad:
Muinsuskaitseamet kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta. Täiendavaid ettepanekuid ja
arvamusi ei ole.
-
19. Kaitseministeerium (kiri 5.02.2024)
Kooskõlastaja
Sisu:
Seisukohad:
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
53
Kaitseministeerium kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.
-
20. Kliimaministeerium (vastamise tähtaega pikendav kiri 01.12.2023 ja 5.01.1014, kooskõlastav kiri 22.02.2024)
Kooskõlastaja
Sisu: Seisukoht:
Saarde Vallavalitsus esitas 01.11.2023 Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks
Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Kliimaministeerium vajab täiendavat aega materjali läbitöötamiseks ja arvamuse
kujundamiseks. Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendab
Kliimaministeerium vastamise tähtaega 15. detsembrini 2023.
Arvestame taotlusega.
Saarde Vallavalitsus esitas 01.11.2023 Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks
Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Kliimaministeerium vajab siiski veel täiendavat aega materjali kohta ministeeriumi
arvamuse kujundamiseks. Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-le 41, palume
pikendada Kliimaministeerium vastamise tähtaega 18. jaanurinini 2024.
Arvestame taotlusega.
22.02.2024 Kooskõlastab üldplaneeringu ja KSH aruande tingimustel, et ülaltoodud märkuste ja ettepanekutega arvestatakse
1. Keskkonnaagentuur on analüüsis „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste
kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ (2022), välja toonud (lk 23), et Eesti
elektrituulikute rajamise viimase aja praktikas on viidatud, et isegi kõige
konservatiivsemate eelduste järgi ei ületata müranorme tuulikust 500–700 meetri
kaugusel. Keskkonnaagentuur analüüsis alternatiivseid stsenaariume, kasutades
erinevaid puhvreid (500, 750, 1000 m) hoonetest. Üldplaneeringu eelnõus on
arvestatud üksnes 1000 m stsenaariumit.
Palume valitud lähenemist põhjendada ja täpsustada, mil määral lisanduks Saarde
vallas sellest erinevate puhvrite kasutamisel võimalikke tuuleenergiaalasid väljaspool
rohevõrgustikku ja muid puhvrit vajavaid alasid.
Puhvrite olemust on täiendavalt kaalutud, lisatud on
võimalus maaomanikuga kokkuleppel rajada
tuulikuid kuni 750 m kaugusele elamust. Vastav
täiendus on lisatud ka planeeringusse.
Tuulikute paigutamist lähemale kui 750 m elamutest
ei pea Vallavalitsus otstarbekaks, kuna tegemist on
olulist ruumilist mõju omavate ehitistega, kusjuures
mõju ei väljendu vaid müras. Juhime tähelepanu, et
tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade
leidmisega tegeleti üldplaneeringus juba aastal 2021.
Üldplaneeringu protsessi efektiivsust ja
eesmärgipärasust silmas pidades ei pea me
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
54
võimalikuks 2022 a valminud analüüsiga (mis ei saa
olla iseloomult õigusakti jõuga) arvestamist ja
ulatuslike muudatuste tegemist planeeringu
lahendusse.
2. Kuivõrd maakonnaplaneeringus on rohevõrgustik planeeritud koridoride ja tugialade
ülekatetega, siis palume jälgida, et üldplaneeringu GISis oleks nimetatud elemendid
eristatud ja ülekatted välistatud.
Ettepanekuga arvestatakse.
3. KSH aruande peatükis 4.1.1 „Roheline võrgustik“ tehakse ettepanek rohevõrgustiku
vähendamiseks ja intensiivse maakasutusega alade välja arvamiseks rohevõrgustikust.
KSH aruande eelnõu teksti alusel ega jooniselt 1 ei ole need alad tuvastatavad.
Intensiivse maakasutusega alad on välja arvatud ja
muutused kajastuvad KSH aruande ptk 4.1.1 joonisel
1. Kuna tegemist on maapiirkonnaga, oli selliseid
alasid vähe, kogupindala maha-arvamistel oli 3 km2.
4. Saarde vallas paikneb Reiu jõe hoiuala. Palume hõlmata Reiu jõgi ja selle kaldaala
rohevõrgustikku.
Ettepanekuga arvestatakse.
5. Seoses üldplaneeringus rohevõrgustiku kasutustingimusega nr 2, mille kohaselt
nähakse ette tingimus, et rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks säilitada rohelise
võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist, märgime, et PlanS
kohaselt on rohevõrgustiku ülesanne säilitada looduslikke ja poollooduslikke kooslusi.
Loodusala mõiste on Saarde valla üldplaneeringus sisustatud kui tehispindadega
hõlmamata ala. Seega tagab tingimus loodusalade sidusust, mitte aga tingimata
looduslike koosluste, näiteks metsade sidusust, mis võib rohevõrgustiku
funktsioneerimist oluliselt mõjutada.
Palume üldplaneeringu tingimustes ning KSHs vastav teema üle vaadata, hinnata ja
arvestada looduslike koosluste killustamise riski, hinnata vajadust seada seda riski
välistavad tingimused.
Täiendame planeeringut ning kasutame planeeringus
olulise inimmõjuta alade puhul mõistet “looduslikud
alad”, et vältida termini vääriti mõistmist seoses
Natura 2000 võrgustiku loodusaladega. Muus osas
leiame, et planeeringus läbi tehispindade puudumise
sisustatud looduslike alade mõiste on piisavalt lai, et
hõlmata sinna nii looduslikud kui ka poollooduslikud
kooslused. Seetõttu ei ole täiendamine vajalik.
6. Enamus tuuleenergiaalasid on kavandatud kas kogupinnaliselt või suurepinnaliselt
rohevõrgustikku ja selle tugialadele. Need puudutavad ulatuslikumalt viit tugiala.
Üldplaneeringus peame vajalikuks eraldi välja tuua nende tugialade funktsioonid.
Olukorras, kus on välja toomata tugialade funktsioonid, ei ole võimalik lõplikult teha
järeldusi tuulepargi raadamise ja ehituse mõjust rohevõrgustiku erinevatele
elementidele. Palume KSH aruande eelnõu leheküljel 16 esitatud eeldust, et
tuuleenergiaaladel on rohevõrgustikule väike mõju, säilivad suures osas elupaigad ja ka
metsa-alad, täiendavalt põhjendada ja teksti täiendada.
Mis puudutab tugialade funktsioonide eristamist, siis
toome välja, et Saarde valla rohevõrgustik on
kujundatud lähtuvalt Pärnu MPL-ist, milles ei ole
rohevõrgustiku eri üksustele eraldi funktsioone
määratud. Sarnaselt rohevõrgu elementide hierarhia
määramisele (vt ka seisukoht Keskkonnaameti
ettepanekule nr 2) eeldab ka rohevõrgu erinevate
struktuuriüksuste detailne eesmärgistamine
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
55
laiapõhjaliselt läbiarutatud tänapäevastele
arusaamadele vastavat rohevõrgustiku käsitlust. See
on kavas luua üleriigilise planeeringu raames, mille
käigus viiakse 2024. aastal läbi rohevõrgustiku
alusuuring. Enne seda pole otstarbekas rohevõrgu
lahenduse täpsusastet suurendada.
KSH-s on põhjalikumalt selgitatud rohevõrgustiku ja
tuulealadel vahelisi seoseid ning selle põhjal
täpsustatud ka mõjuhinnangut.
7. Palume anda rohevõrgustiku sidususe ja eesmärgi säilimise paremaks arvestamiseks
suunised järgmisele tuuleenergiaalade planeerimisetapile. Näiteks, kas edasisel
tuulikute asukohavalikul eelistada raadamisele juba toimunud raiete alasid,
inimmõjudest rikutud või inimtekkelisi kooslusi (näiteks kuivenduskraavidega metsad,
istutatud ja väiksema loodusväärtusega metsad) jmt.
Täiendasime KSH-d ja planeeringut ning lisasime
soovituse eelistada tuulikute rajamisel olemasolevate
häiringutega alasid. Täpsemad asukohasoovitused on
viidatud dokumentides.
8. Palume täpsustada KSH aruande eelnõu lisas 2 leheküljel 78, millises dokumendis
olevale joonis 9-le viidatakse. Sama küsimus lehekülg 79 viide joonisele 10.
Viited joonistele on korrigeeritud.
9. Üldplaneeringu peatükk 5.2.4.4 „Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitab
kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekualad, kuid juhime tähelepanu, et
avalike huvide kaitsmine kaldal on ka kohaliku omavalitsuse ülesanne, seega tuleb
ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses põhjendada antud vähendamisettepanekuid
ka avalikust huvist lähtuvalt. Palume täiendada.
Avalik huvi kasutada liikumiseks kallasrada on
ehituskeeluvööndi vähendamisega jätkuvalt tagatud.
KSH aruannet on täiendatud.
10. Üldplaneeringu peatükis 5.4.5.3 „Tuuleenergia“ tuuakse tuuleparkide osas välja, et
"Kokkuleppel maaomanikuga on võimalik lubada tuulikute paigutamist elamutele
lähemale, tagatud peavad olema müranormid (sihtväärtus, erandjuhul piirväärtus).".
Juhime tähelepanu, et KSH peab andma veendumuse, et tuuleenergeetika aladel saab,
lähtuvalt kumulatiivsetest mõjudest, planeeringut maksimaalses ulatuses ellu viia.
Tuuleenergeetika alasid järgnevates etappides suurendada ei saa. Loodusväärtustega
konfliktide vältimiseks soovitame tuuleenergeetika alasid juba üldplaneeringu
menetluses elamu puhvrite vähendamise teel suurendada, et oleks võimalus teha hiljem
maaomanikega kokkuleppeid.
Planeeringut täiendatakse.
11. KSH aruandes viidatakse, et linnustiku ja nahkhiirte uuringud viiakse
tuuleenergeetika-aladel läbi järgmises etapis. KSH aruande punkti 4.1.3 „Kaitstavad
Põhjendused alapõhiselt on lisatud KSH aruande ptk
4.1.3
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
56
loodusobjektid“ kohaselt: „ÜP-s kavandatud tuulealade puhul on eranditult kõigi puhul
vaja läbi viia vastavad linnustiku uuringud, mille alusel on võimalik välja selgitada, kas
tuuleenergeetika arendamine on linnustiku kaitset arvestades konkreetsel alal võimalik
ning vajadusel seada leevendavaid meetmeid.“ Lähtuvalt Riigikohtu otsuse nr 3-16-
1472 punktidest 29 ja 31 saab KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistada juhul, kui
planeeringualal on olemasolev keskkonnaseisund uuritud (näiteks linnustik) ning on
võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju maksimumstsenaariumi elluviimise
korral. Geograafiliselt ja mõjult laiaulatuslike kumulatiivsete mõjude hindamine on
KSH ülesanne. Riigikohus selgitab, et planeering peab olema koostatud
veendumusega, et tegevuste elluviimine ettenähtud asukohas on võimalik, selle
veendumuse kujundamist ei saa jätta sõltuma hilisemate uuringute tulemustest. Palume
üldplaneeringus ja KSH aruandes antud asjaoluga arvestada ning vajadusel viia läbi
täiendavad uuringud. Kui alapõhiselt otsustatakse mõndadel juhtudel uuringuid mitte
läbi viia, palume otsust alapõhiselt põhjendada.
12. Palume täiendada KSH aruannet rohevõrgustikku ehitamise tingimustega ja
leevendusmeetmetega.
Seletuskirja täiendatakse selgema viitega ehitamise
võimaluste kohta hajaasustuse tingimuste alusel.
Uute kompaktse iseloomuga elamualade rajamist
rohevõrgustikku ei ole lubatud.
13. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu peatüki 5.4.6 „Elektrivõrk“ esimene lõik ei
ole enam aktuaalne. Rail Baltica veoalajaamad on kavandatud Lätti ja Pärnust
põhjapoole. Rail Baltica raames Saarde vallas kesk- või kõrgepinge liine ei planeerita.
Palume teksti uuendada.
Seletuskiri on korrigeeritud.
14. Pärast Riigikohtu otsust nr 3-18-529 uuendati tühistatud Rail Balticu trassilõikude
piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et leida rahvusvahelisele raudtee
trassile asukoht. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas Saarde
Vallavalitsusele 18.12.2023 kirjaga nr 14-8/1352 ja kirjaga nr 14-8/1354
kooskõlastamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha
määramine“ trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas planeeringulahenduse, keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete
kava“ materjalid. Saarde Vallavolikogu on 18.01.2024 otsusega nr 1-3/122 Rail Baltic
planeeringulahenduse kooskõlastanud. Palume üldplaneeringu koostamisel lähtuda
kooskõlastatud rahvusvahelise raudtee planeeringulahendusest.
Lahendusega on arvestatud.
Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule
57
SAARDE VALLAVALITSUS
Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa http.//saarde.kovtp.ee Swedbank
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.07.2024 nr 7-1/1-92
ruumilise planeerimise osakond
Saarde valla seisukohad üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel
Saarde Vallavalitsus esitas Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 kohaselt üldplaneering ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76
lõikes 1 nimetatud asutustele.
Täname, et esitasite Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis oma seisukohad. Palume Teil tutvuda valla
vastusseisukohtadega ettepanekutele, mis on lisatud käesolevale kirjale (lisa 1).
Planeeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Saarde valla kodulehel:
https://saarde.ee/uldplaneering
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt )
Külli Karu
abivallavanem vallavanema ülesannetes
Lisa 1. Saarde valla üldplaneeringu kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel laekunud ettepanekud
ja Saarde valla seisukohtade koondtabel
Sama:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium riigivara osakond - [email protected]
Kliimaministeerium - [email protected]
Keskkonnaamet - [email protected]
Transpordiamet - [email protected]
Maa-amet - [email protected]
Päästeamet - [email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet - [email protected]
Martti Rooden
53494259 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Saarde valla üldplaneeringu avalikust väljapanekust teavitamine | 13.12.2024 | 3 | 7.2-1/24/22862-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saarde Vallavalitsus |
Kiri | 02.07.2024 | 2 | 7.2-1/24/22862-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saarde Vallavalitsus |
Kiri | 24.11.2023 | 223 | 7.2-1/23/22862-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Saarde Vallavalitsus |
Kiri | 24.11.2023 | 223 | 7.2-1/23/22862-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Saarde Vallavalitsus |
Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kooskõlastamine | 01.11.2023 | 246 | 7.2-1/23/22862-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saarde Vallavalitsus |
Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kooskõlastamine | 01.11.2023 | 246 | 7.2-1/23/22862-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saarde Vallavalitsus |
Saarde valla üldplaneeringu eelnõu avalik arutelu | 08.02.2022 | 877 | 7.2-1/22/2874-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saarde Vallavalitsus |
Saarde valla üldplaneeringu eelnõu avalik arutelu | 08.02.2022 | 877 | 7.2-1/22/2874-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saarde Vallavalitsus |