Kiri

Saarde valla üldplaneeringu kooskõlastamisel ja arvamuse

andmisel laekunud ettepanekud ja Saarde valla

seisukohad esitatule

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused,

ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

2

SISUKORD Üldist ....................................................................................................................................................... 3

1. Eesti Erametsaliit (registreeritud 09.11.2023, kiri nr 7-1/1-83)................................................. 4

2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (20.11.2023 nr 16-6/18-3061-008, registreeritud

21.11.2023, nr 7-7/1665-1) ..................................................................................................................... 4

3. Heiki Ärm (ettepaneku kiri nr 7-7/1776, registreeritud 22.11.2023) ........................................ 5

4. Maa-amet (23.11.2023 nr 6-3/23/15759-2, registreeritud 23.11.2023 nr 7-7/1665-2) ............... 5

5. Transpordiamet (24.11.2023 nr 7.2-1/23/22862-2, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-3) 10

6. Põhja-Sakala Vallavolikogu (23.11.2023 otsus nr 181, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-

4) 11

7. Päästeamet (29.11.2023 kiri nr 7.2-3.4/7249-2, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-5) ..... 11

8. Põllumajandus- ja Toiduamet (29.11.2023 nr 6.2-6/9622-1, registreeritud 29.11.2023 nr 7-

7/1665-6) ............................................................................................................................................... 14

9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond ( pikendamine

registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-7, arvamus ) .......................................................................... 14

9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigivara osakond ( 30.11.2023 nr 14-3/3179-

3/9622-1, registreeritud 30.11.2023 nr 7-7/1665-8) ........................................................................... 19

10. Utilitas Wind (ettepaneku kiri 7-1/1-84, registreeritud 30.11.2023) ................................... 21

11. Rail Baltic Estonia OÜ ( pikendamine 30.11.2023 nr 7-1/1-85, arvamuse andmine

04.12.2023 kiri nr KV2023-293, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-90) ......................................... 33

12. Riigimetsa Majandamise Keskus (30.11.2023 nr 3-1.1/2021/6803, registreeritud

01.12.2023 nr 7-1/1-86) ........................................................................................................................ 34

13. Osaühing Vasperg (kiri 30.11.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-87) ...................... 36

14. Sunly AS (kiri 01.12.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-88) ...................................... 37

15. Keskkonnaamet (01.12.2023 nr 6-5/23/22096-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-10)

42

16. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (01.12.2023 kiri nr 4-4/23/5491-2, registreeritud

01.12.2023 nr 7-7/1665-11) .................................................................................................................. 51

17. Väino Lill (kiri 01.12.2023, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-89) ........................................... 51

18. Muinsuskaitseamet (kiri 30.11.2023, registreeritud....) .............................................................. 52

19. Kaitseministeerium (kiri 5.02.2024) ............................................................................................. 52

20. Kliimaministeerium (vastamise tähtaega pikendav kiri 01.12.2023 ja 5.01.1014, kooskõlastav

kiri 22.02.2024) .................................................................................................................................... 53

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused,

ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

3

Üldist

Alljärgnevalt on esitatud koondülevaatena üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused. Sisse

tulnud kirjad on kättesaadavad valla dokumendiregistris.

Saarde vald esitas üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes

1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest

esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

arvamust.

Kooskõlastajatest ei vastanud: Pärnu linn, Häädemeeste vald, Mulgi vald, Terviseamet,

Politsei ja Piirivalveamet, Kaitseministeerium, Majandus ja

Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 2 luges Saarde vald

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.

Saarde valla seisukohtade selgitamisel on kasutatud tabelites järgmisi lühendid:

ÜP – Üldplaneering

MPL - Maakonnaplaneering

DP – Detailplaneering

SK – Seletuskiri

KSH – Keskkonnamõju strateegiline hindamine

KMH - Keskkonnamõju hindamine

VTK – väljatöötamise kavatsus

RV – Roheline võrgustik

Ptk - Peatükk

PlanS – Planeerimisseadus

MS – Metsaseadus

MPS – Maapõueseadus

KeA – Keskkonnaamet

RB – Rail Baltic raudtee

1. Eesti Erametsaliit (registreeritud 09.11.2023, kiri nr 7-1/1-83)

Arvamuse andja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

MS 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest

või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib

kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie

tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet

keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule

tegevusele piirangute seadmine MS § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.

Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides on intensiivsete

piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi võõrandamisena. Eeskätt tuleks

sundvalduse seadmist kaaluda lageraie välistamisel.

Võetud teadmiseks. Samas

märgime, et üldplaneeringut on

Keskkonnaameti ettepanekul

täiendatud soovituslike

tingimustega, mida tuleks

järgida rohelise võrgustiku ja

majandatava metsa kattumisel.

2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (20.11.2023 nr 16-6/18-3061-008, registreeritud 21.11.2023, nr 7-7/1665-1)

Kooskõlastaja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

TTJA kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu

järgmise märkusega: Palume muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 61 asuvat tingimust raudtee

lähedusse kõrgete rajatiste planeerimise kohta järgnevalt: "Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik,

sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele

rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele."

Ettepanekuga ei arvestata, kuna

raudtee lähedusse

tuuleenergeetika alasid ei ole

planeeritud. Tuulenergeetika

alad paiknevad valla idaosas.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

5

3. Heiki Ärm (ettepaneku kiri nr 7-7/1776, registreeritud 22.11.2023)

Arvamuse andja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

Koostatavas Saarde valla uues üldplaneeringus on väärtusliku põllumaana (ID 23623 ja ID23650)

märgitud mulle kuuluvad maaüksused: Tiksi (78201:001:0038 ); Ees-Tiksi (78201:001:0254); Taga-

Tiksi (78201:001:0102); Väike-Tiksi (78201:001:0039); Vahenurme (78201:001:0182). Soovin , et

neid maaüksusi ei käsitletaks kui väärtuslikku põllumaad kuna kasutan neid metsakasvatuslikul

eesmärgil.

Ettepanekuga arvestatakse.

4. Maa-amet (23.11.2023 nr 6-3/23/15759-2, registreeritud 23.11.2023 nr 7-7/1665-2)

Kooskõlastaja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

1. Joonise Maakasutusplaan kohaselt kattuvad maardlad põllu- ja metsamajanduse maa-ala

juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis 4.15. PÕLLU- JA METSA MAA-ALA (MP JA MM) on

märgitud (tsiteerin): „Põllumaa on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning

metsamaa metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa“. Sama peatüki

kasutus- ja ehitustingimuste all on märgitud (tsiteerin): „rakendada maa heas põllumajandus-

ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“, mille täpsustuseks on toodud teiste hulgas, et

säilitada tuleks maastikule iseloomulikke vorme (põllusaared, metsasiilud, selgelt eristuv

puude rida). Lisaks on märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikel põllu-majandusmaadel jätkata

põllumajanduslikku tegevust (vt ptk 5.2.3)“. Lisaks on lubatud rajada üksik- või kaksikelamu

(koos abihoonetega) hajaasustuse põhimõttel ning ühiskondlike ja puhkeotstarbelisi hooneid ja

rajatisi.

Märgime, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid

eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega. a. Palume seletuskirja täpsustada selliselt,

Ettepanekutega arvestatakse osaliselt, ptk

4.15 lisataks p 11 järgmises sõnastuses:

11. maardlatega kattuvatel aladel:

11.1. kuhu on antud kaevandamisluba, on

maastikule iseloomulike vormide ja

taimestiku eemaldamine lubatud;

11.2. on ehitusseadustiku mõistes püsiva

iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine

võimalik vaid peale maavara ammendumist,

kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel

muu sisuga kooskõlastust või luba.

Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole

antud.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

6

et maardla alal asuvaid maastikule iseloomulikke vorme ja taimestikku tuleb võimalusel

säilitada või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse

kaevandamisluba, on maastikule iseloomulike vormide ja taimestiku eemaldamine lubatud. b.

Lisaks palume märkida, et üldplaneeringuga määratud ehitusõigus ei kehti aladel, kus seda ei

luba muu õigusakt või lisada seletuskirja, et: „Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale

maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud“. Hetkel halvendab seletuskirja sõnastus

maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on seega vastuolus

MaaPS §-ga 14.

Lisaks selgitame, et maastikule

iseloomulike vormide ja taimestiku

eemaldamise lubamine aladel, kus alles

kaevandamisluba taotletakse, ei ole

põhjendatud. Kaevandamise loa taotlemine

ei kindlusta veel selle saamist, mistõttu

nimetatud tegevused taotletavatel aladel

oleks ennatlikud.

2. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-

ALA

on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maardlate kasutuselevõtul

võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel,

väärtuslikel põllumajandusmaadel ja puhkeotstarbeliselt metsaaladel. Juhul, kui nimetatud

aladel on kaevandamine vältimatult vajalik, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud

oleksid leevendatud ja minimaalsed;“ ja „kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga

kaasnevaid mõjusid;“. Palume seletuskirjas täpsustada, et leevendavaid meetmeid on vajalik

rakendada vastavalt vajadusele, kui kaevandamisega kaasnevad mõjud ületavad õigusaktide

kohaseid norme. Kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju olemasolevale olukorrale ja

igasuguse mõju leevendamine ei ole võimalik ega asjakohane.

Ettepanekuga arvestatakse, ptk 4.16 p 2

sõnastust täpsustatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

7

3. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-

ALA on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „visuaalsete mõjude ja

häiringute vältimiseks ei ole lubatud uute karjääride avamine (uue maardla arvele võtmisel)

Kilingi-Nõmme linna tiheasustusega alale lähemale kui 400 m;“ ning „kuna asustatud alade

lähedal võib maavara kaevandamine olla problemaatiline (tulenevalt kaasnevatest häiringutest

elanikele), tuleb eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest“.

Vastavad nõuded ei tulene ühestki õigusaktist. MaaPS § 50 lõike 10 kohaselt, kui mäeeraldis

või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb kaevandamisloa taotlusele

lisada selle kinnistu omaniku, sealhulgas hoonestusõiguse, korteriomandi või

korterihoonestusõiguse omaniku, või maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva

elamu omaniku nõusolek. Hoonestusõiguse alusel ehitatud elamu 3 puhul tuleb esitada nii

hoonestusõiguse või korterihoonestus-õiguse kui ka selle kinnisasja omaniku nõusolek, millel

elamu asub. Palume seletuskirjas lähtuda MaaPS § 50 lõikest 10 ja mitte seada maavara

kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Suurema vahemaa kui 100 m

elamutest või umbmäärase „eemal“ nõudmine on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna piirab

maavara kaevandamise võimalusi võrreldes olemasoleva olukorraga ning halvendab

juurdepääsu maavarale.

Jääme eriarvamuse juurde.

KOV pädevusse kuulub kohaliku tasandi

ruumiline planeerimine (nn

planeerimisautonoomia):

„Planeerimisautonoomia või planeerimisvõim

kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigus

otsustada, kas ja millisel viisil lahendada

ruumilise planeerimise küsimusi oma

territooriumil, on hõlmatud kohaliku

omavalitsuse enesekorraldusõigusega ja

kuulub PS § 154 lõike 1 kaitsealasse.“ (5-21-

18, p 23).

Oleme seisukohal, et KOV-l on õigus seada

kaevandamiseks lisatingimusi, mis kaitsevad

elanike huve enam kui seaduses sätestatud

miinimumnõue:

„kauakestev tugev soovimatu heli võib

mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja

selle kaudu tervist ning müra mõju isikule on

individuaalne, sõltudes mh kuulmistajust,

tervislikust seisundist, ümbritsevast

keskkonnast ja teistest teguritest. PlanS

v.r § 4 lg 2 p 2 kohaselt tuleb planeeringu

koostamisel tagada avalike huvide ja

väärtuste ning huvitatud isikute huvide

tasakaalustatud arvestamine. Seejuures ei tule

lähtuda üksnes õigusnormidega seatud

piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi

puudutatud isikute huvide vahel.“ (vt RKHKo

3-3-1-88-15, p 25).

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

8

4. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-

ALA on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maavara I kategooria ja II

kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad

edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid)“. Täpsustame, et kategooriatesse

on jaotatud maardlad, mitte maavarad ning seejuures ei ole kõik maardlad kategooriatesse

jaotatud. Vastav nõue ei kehti seega kõigi vallas asuvate maardlate osas, vaid ainult Pärnu

maakonnaplaneeringus kajastatud maardlate osas. Palume täpsustada. Täiendavalt palume

lisada üldplaneeringu seletuskirja viite, et edaspidi tuleb arvestada Pärnu maakonna

maavarade teemaplaneeringu lahendusega, kui see kehtestatakse.

Ettepanekutega arvestatakse, ptk 4.16

täiendatakse.

5. Seletuskirja peatükis 5.2.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID on kirjeldatud (tsiteerin):

„Vangu liivakarjääri maaüksusele (71201:001:0449) väljastas Keskkonnaamet 2019. aastal

kaevandamiseks loa ja otsustas keskkonnamõju mitte hinnata, kuna kavandatava tegevusega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2020. aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-ala

põhjaosas inventeeritud vääriselupaik (VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes piirides

kaitsealuste liikide tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) (II kaitsekategooria) ja sulgjas

õhik (Nekcera pennata) (III kaitsekategooria) kasvukohad. Kuna maa-alal kaevanda-misega

kaasneb konflikt seal registreeritud VEP-iga ja kaitsealuste liikide kasvukohaga, on ebasoodsa

mõju välistamiseks perspektiivsest mäetööstuse maa-alast VEP-iks inventeeritud ala välja

jäetud“. KSH aruande eelnõus lk 44 on tehtud ettepanek jätta liivakarjääriks kavandatud alast

välja seal inventeeritud vääriselupaik. Joonisel Maakasutusplaan on kogu Vangu liivakarjääri

(loa nr L.MK/331177; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 19.12.2034)

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse märgitud mäetööstuse maa-ala. Keskkonnaamet on

Maa-ametile edastatud kirjas 29.09.2023 nr DM-125488-5 märkinud, et uutest liikide

leiuandmetest lähtuvalt tuleb hinnata edasise kaevandamise ja karjäärivee ärajuhtimise

mõjusid liikidele, seega palus Keskkonna-amet esitada loa omajal eksperthinnang selgitamaks

välja võimalikud mõjud ja leevendusmeetmed. Kuni ekspert-hinnang ja/või Keskkonnaamet ei

ole kinnitanud vajadust mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire muuta, siis palume

seletuskirjas kajastada sarnaselt joonisele Maakasutus-plaan, et mäetööstuse maa-ala on

määratud kogu Vangu liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa ulatuses.

Ettepanekuga arvestatakse. Kuna luba

kehtib, jääb maakasutusplaanile mäeeraldise

ja selle teenindusmaa piires mäetööstuse

maa-ala. SK sõnastust täpsustatakse

järgmiselt:

Vangu liivakarjääri maaüksusele

(71201:001:0449) väljastas Keskkonnaamet

2019. aastal kaevandamiseks loa ja otsustas

keskkonnamõju mitte hinnata, kuna

kavandatava tegevusega ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2020.

aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-

ala põhjaosas inventeeritud vääriselupaik

(VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes

piirides kaitsealuste liikide tamarisk-

kariksammal (Frullania tamarisci) (II

kaitsekategooria) ja sulgjas õhik (Nekcera

pennata) (III kaitsekategooria) kasvukohad.

Uutest liikide leiuandmetest lähtuvalt tuleb

loa omajal esitada eksperthinnang, millega

hinnata edasise kaevandamise ja

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

9

karjäärivee ärajuhtimise mõjusid liikidele

ning selgitada välja võimalikud mõjud ja

leevendusmeetmed. Kuna tegemist on

kehtiva kaevandamisloaga (luba kehtib kuni

19.12.2034) ja kuni eksperthinnangu

tulemusena ei ole kinnitanud vajadust

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire

muuta, on maa-alal maakasutusplaanil

määratud mäetööstuse maa-alaks.

6. Joonise Maakasutusplaan kohaselt asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal.

Seletuskirja peatükis 5.2.3. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA on väärtusliku

põllumajandusmaa säilitamise tingimuste all märgitud (tsiteerin): „vältida

kaevandamistegevust. Juhul, kui kaevandamine on vältimatult vajalik, rakendada meetmeid, et

kaasnevad mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed;“. Palume üheselt mõistetavuse

tagamise eesmärgil täpsustada lauset järgnevalt: „ võimalusel vältida kaevandamistegevust.

Juhul, kui kaevandamine on vältimatult vajalik, rakendada vajadusel meetmeid, et kaasnevad

mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed;“. Lisaks palume selguse eesmärgil täpsustada

tingimust (tsiteerin): „väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue ehitise või

olemasolevat laiendada, kui enne üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiivi

määramist on maa-alale kehtestatud detailplaneering“, et kui maa-alal kehtestatud

detailplaneering ehitamist konkreetsele alale lubab, mitte lihtsalt kehtiva detailplaneeringu

olemasolu. Igasuguse detailplaneeringu eksisteerimisel ehitamise lubamine väärtuslikule

põllumajandusmaale, mis kattuvad maardlatega, on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna halvendab

juurdepääsu maavarale.

Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.2.3. p 4 ja

7 täpsustatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

10

Maa-amet kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu lahenduse tingimusel, et planeeringumaterjale täpsustatakse vastavalt eeltoodud

märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole

võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes

olemasoleva olukorraga.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle

vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

5. Transpordiamet (24.11.2023 nr 7.2-1/23/22862-2, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-3)

Kooskõlastaja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

Planeering vastab meie 11.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/52719-4 esitatud seisukohtadele. Võttes aluseks

planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Saarde valla üldplaneeringu.

Üldplaneeringu seletuskirja järgi määratakse kergliiklustee täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt

teepool; täpne, loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt, tee/tänava ületuskohad, paiknemine

maaüksusel vms) liigilt täpsema planeeringu või projektiga. Märgime, et Tali külla, riigitee nr 19301

äärde kavandatud kergliiklustee jääb visuaalselt teepoolele, kus ei asu tõmbepunktid ega enamus

perspektiivsetest kasutajatest. Kavandatava kergliiklustee leppemärk on sobilik näidata riigitee teljele

või pigem riigitee nr 19301 riigitee lõunaküljele, kuhu kergliiklustee rajamine on meie hinnangul

sobilikum. Tee teljele märgitud kergliiklusteed annaksid osapooltele neutraalse ja seletuskirja toetava

ettekujutuse, kuna meie kogemuste põhjal tõlgendavad riigiteega külgnevad maaomanikud, kellele

kergliiklustee projekteerimine tema maale ja/või privaatsesse ruumi ei meeldi, üldplaneeringu

kaardimaterjali enda kasuks.

Ettepanekuga arvestatakse,

kergliiklustee asukoht planeeritakse

teest lõunaküljel.

Riigitee kaitsevööndi andmed

edastatakse digitaalselt

Transpordiametile pärast ÜP

kehtestamist.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

11

Nõustume riigitee nr 19303 Jäärja-Tali km 16,90-17,50 kaitsevööndi vähendamisega 10 meetrini

teekatte servast. Teekaitsevööndi vähendamine on põhjendatud, kuna tegemist on väljakujunenud

ehitusjoonega, kus elamud jäävad 7-15 m kaugusele riigiteest.

Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel (.dwg

vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7 alusel

edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks..

6. Põhja-Sakala Vallavolikogu (23.11.2023 otsus nr 181, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-4)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukoht:

Kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. -

7. Päästeamet (29.11.2023 kiri nr 7.2-3.4/7249-2, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-5)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukoht:

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel keeldub

Päästeameti Lääne päästekeskus

kooskõlastuse andmisest Hendrikson ja KO

poolt koostatud november 2021 Pärnu

maakond, Saarde vald maa-ala üldplaneeringu

kemikaaliosale järgmisel põhjusel: Maakonna-

ja üldplaneeringus peab olema välja toodud

järgmine info:

Loetakse kooskõlastatuks PlanS § 85 lg 3 alusel (Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule

õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande

eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust).

Oma kirjas toote esile, et valla üldplaneeringu kooskõlastamisest keeldutakse päästeseaduse §

5 lõige 1 punkt 7 alusel. Juhime Teie tähelepanu päästeseaduse § 5 lõige 1 punkt 7 sõnatusele,

milles on sätestatud expressis verbis "Päästeameti ülesanded on üld- ja detailplaneeringu

kooskõlastamine". Kuna nimetatud õigusakti punkt ei reguleeri üldplaneeringu

kooskõlastamata jätmist, vaid sätestab ainult Päästeameti ülesande (kohustuse), siis ei saa

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

12

- Piirkonnad, kus on SOE ja OE ettevõtted: o

SOE ja OE ettevõtete nimed. Mõjutatavad

stsenaariumid (ohud ja riskid) koos ohuala

suurustega. Olemasolevad riskiallikad (SOE ja

OE ettevõtted) tuleb kanda koos ohualadega

kaardile. Selgitus: Soovi korral on võimalik

kasutada Maa-ameti kaardirakendust

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paast

eamet_ohtvesi) ja/või Päästeameti avaandmeid

(https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/s

uuronnetuse-ohuga ja-ohtlikud-ettevotted).

Kirjeldus uute SOE ja OE ettevõtete rajamise

kohta: kas ja millistel tingimustel ning kuhu

on lubatud planeerida ja ehitada uusi SOE ja

OE ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike

1 asjaolusid.

Kirjeldus SOE ja OE ettevõtete ohulasse

rajamise kohta: kas ja millistel tingimustel on

lubatud planeerida ja ehitada uusi ehitisi SOE

ja OE ettevõtete ohualasse, sh arvestades

KemS § 32 lõike 1 asjaolusid. (Juhendmaterjal

: https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-

28-etoodikakems-planeeringute-ja-

ehitusprojektide-kooskolastamise-

otsusetegemine.pdf?4271081ef1 )

- Piirkonnad, kus pole SOE ja OE ettevõtteid:

Kirjeldus uute SOE ja OE ettevõtete rajamise

kohta: kas ja millistel tingimustel ning kuhu

on lubatud planeerida ja ehitada uusi SOE ja

OE ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike

1 asjaolusid.

Päästeamet tugineda üldplaneeringu kooskõlastamata jätmisel nimetatud õigusakti punktile.

Päästeseaduse üheski osas ei ole esitatud asjaolusid, millistel juhtudel võib Päästeamet jätta

planeeringu kooskõlastamata.

Vastuseks ettepanekutele, mis Päästeameti hinnangul peab olema üldplaneeringus välja

toodud: Kemikaaliseaduse (KemS) mõistes ohtlike ettevõtetega seonduvate teemade osas

planeeringu (sh ÜP) kooskõlastamata jätmist reguleerib KemS § 32 lõige 6, mille sõnastuse

kohaselt võib Päästeamet kooskõlastuse andmata jätta, kui planeeringuga või ehitusprojektiga

kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja

õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla ÜP-ga ei kavandata

tegevusi, mis suurendaks suurõnnetuse riski, kuna selliseid ohtlike objekte valla territooriumil

ei ole ja ÜP koostamise ajal ei ole nende rajamise kavatsust ka teada (vastavad asjaolud on

ÜP KSH-s esitatud). ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mis suurendaks õnnetuse tagajärgede

raskust ja õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla ainsa

olemasoleva ohtliku ettevõtte (Olerex AS Kilingi-Nõmme teenindusjaam-tankla) ohud ja

ohualade ulatused on teada. Juhime ka tähelepanu, et Päästeamet on andnud nimetatud

objektile tegutsemiseks kooskõlastuse, mille riskianalüüsi andetele tuginevalt jääb eriti

ohtliku ala sisse elamuala ning väga ohtliku ja ohtliku ala sisse mitmeid elamualad.

Päästeameti poolt viidatud juhendmaterjalis ptk 3.1 lk 10 on seejuures välja toodud, et "Kui

üldplaneering sisaldab KSH-d, milles on andmed riskide hindamise kohta, siis sellisel juhul

eraldi riskide hindamist üldplaneeringus ei ole vaja koostada. Juhul, kui andmeid ei ole

piisavalt, tuleb KSH-d täiendada või koostada iseseisev riskide hindamine." Kuna ÜP KSH

koostamise ajal oli piisava täpsusega andmed ohtlike ettevõtete kohta teada (st hinnangu

raames on olemasolevate ohtlike ettevõtete paiknemine ÜP-s esitatud) ja eespool nimetatud

ohtliku objekti rajamise kooskõlastamisel on tõenäoliselt Päästeamet lähtunud muuhulgas

kirjas viidatud juhendmaterjalidest, siis ei ole ÜP täpsust arvestades vajalik täiendavalt riske

hinnata ning ÜP tasandil rakendatavad õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed on

piisavad.

Sama juhendi lk 11 öeldakse "Üldplaneeringu koostamisel ei saa anda uue tegevuse puhul

väga konkreetset sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha valiku

piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse kohta ning sellest tulenevalt teha

järeldused, millised võivad olla meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks".

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

13

- Üldplaneeringus (nii piirkonnas, kus on SOE

ja OE ettevõtted kui ka piirkonnas, kus ei ole

veel SOE ja OE ettevõtteid) tuua välja

täiendavad objektid, mille puhul on vajalik

koostada detailplaneering (näiteks):

SOE ja OE ettevõttes muudatuste tegemine,

mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt

detailplaneeringut.

SOE või OE ettevõtte või nende ohualasse

planeerimine, kui tegemist hajaasustusega.

- Maakonna- ja üldplaneeringus (nii

piirkonnas, kus on SOE ja OE ettevõtted kui

ka piirkonnas, kus ei ole veel SOE ja OE

ettevõtteid) tuua välja, et:

maakasutuse planeerimisel ning

projekteerimistingimuste ja ehituslubade

andmisel tuleb Päästeametile

kooskõlastamiseks esitada üld-, eri- või

detailplaneering ja ehitusprojekt kui see on

seotud suurõnnetuse ohuga või ohtlikku

ettevõttega (kemikaaliseadus § 32 lõige 4)

ning planeeringu või ehitusprojekti

koostamisel lähtuda kemikaaliseaduse §-st 32.

Juhendmaterjal :

https://www.rescue.ee/files/Juhendid/23-01-

05-kemikaaliseaduse- 32-alusel-maakasutuse-

planeerimine-ja-

projekteerimine.pdf?d42dec77d5 Palun

täiendada Saarde valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist

selliselt, et oleks täidetud KemS § 32 nõuded.

Mõistame üldiselt juhendis kirjeldatud soovi, kuid koostatud valla ÜP asjaolusid ja tasandit

arves ei ole võimalik analüüsida uusi tegevusi, kui vastav ohu tüüp ja ulatus ei ole teada.

Olemasoleva ohtliku objekti osas on andmed esitatud ning doominoefekti tekke võialust ei ole

tuvastatud. Juhime ka tähelepanu, et antud ÜP raames ei saa ning ei ole ka mõistlik igaks

juhuks esitada ja kirjeldada kõikvõimalike ohte, mille hindamist ja leevendavaid meetmeid

reguleeritakse eraldi ohu liiki ja ulatust arvestades vastavate õigusaktidega.

Tuleb ka märkida, et ÜP kehtestatakse pikemaks ajaks (üldjuhul rohkem kui 10 aastaks) ning

mille eesmärk on reguleerida valla territooriumil ruumilist planeerimist üldisemalt

(planeerimisseadus § 74 lõige 1 kohaselt arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine),

mitte detailsusega, mida tehakse järgnevate tegevuste tasanditega (detailplaneering,

ehitusprojekt, tegevusluba jms). Lisaks on varasem kogemus nii õigusruumi kui ka

konkreetsete ohtudega seotud arusaamade osas (ohu liik, ulatus ja võimalikud leevendavad

asjaolud, seonduvad normid, juhendid jms) näidanud suhteliselt kiiret muutust ajas. Seega

ÜP-ga ei ole mõistlik reguleerida tegevusi detailsusega, mis on otseselt järgnevate tegevuste

ülesanne ning mis võivad muutuda kiiremini, kui kehtestatav ÜP.

Kirjas viidatud juhendmaterjalid võivad olla abiks vastavate tegevuste kavandamisel, kuid

tegemist ei ole õigusaktidega. Seega kooskõlastuse keeldumine ei saa tugineda nimetatud

juhendmaterjalidele. Juhime ka tähelepanu, et kirjas esitatud juhendmaterjalide linkide alt ei

ole vastavad juhendid leitavad (lingid ei tööta). ÜPd ning sellega seonduvaid toiminguid

reguleerivad konkreetsed õigusaktid (sh planeerimisseadus, kemikaaliseadus), mida valla ÜP

koostamisel on järgitud. KemS § 32 lõige 5 sätestab Päästeametile kohutuse hinnata, kas

kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede

raskust, õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad ja enne planeeringu

kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku

omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Seega kehtiva õiguse järgi

ei ole viimati nimetatud teemade osas hinnangu andmine ÜP koostaja ega kehtestaja

kohustust. KemS § 32 lõikes 1 nimetatud teemad on valla ÜP-s ja KSH-s käsitletud ÜP

tasandit arvestava täpsusega.

Kokkuvõtvalt, Saarde valla ÜP KSH-s on suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega

seonduvad asjaolud ÜP tasandi täpsusega esitatud ning arvestades, et Päästeamet ei ole

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

14

kooskõlastamisest keeldumisel lähtutud asjakohastest õigusaktidest, siis palume

kooskõlastamisega seonduvad asjaolud üle vaadata.

8. Põllumajandus- ja Toiduamet (29.11.2023 nr 6.2-6/9622-1, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-6)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukoht:

Tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõige 4 kohaselt 25.12.2015 kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 kooskõlastab Põllumajandus-

ja Toiduamet Saarde valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu.

-

9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond ( pikendamine registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-7,

arvamus )

Arvamuse andja

Sisu: Seisukoht:

Tulenevalt materjali mahukusest ja tuginedes HMS §-le 41 pikendame arvamuse

avaldamise tähtaega kuni 15.detsembrini 2023.

Arvestame taotlusega.

Arvamus

1. Seletuskirja peatükis 4 „Kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete kaupa“

maakasutuse juhtotstarvete ehitustingimustes antakse tingimusi krundile. Märgime, et

vastavalt PlanS § 6 punktile 8 on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele

SK tingimused vaadatakse üle ja vajadusel

täpsustatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

15

on antud ehitusõigus. Kuna detailplaneeringu koostamise kohustus suures osas puudub,

palume täpsustada, kas tingimus on vaid krundi või ka katastriüksuse kohta.

2. Seletuskirja peatükis 4.7 „Puhke- ja virgestuse maa-ala“ ning peatükis 4.8 „Haljasala

ja parkmetsa maa-ala“ on toodud, et Kilingi-Nõmme linnas on rohealad, kus ei tohi

kasvavat metsa raiuda valla nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse vallaga enne

metsateatise esitamist. Seletuskirja peatükis 4.9 „Looduslik ala“ on fikseeritud, et alad

on looduslikuna säilitatavad alad, kus regulaarne hooldus ei ole esmatähtis. Nende

hoonestamist ei planeerita, kuid teenindava taristu (teed, tehnovõrgud jms) rajamine on

lubatud. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2 palume üldplaneeringu koostamisse kaasata

eelnimetatud aladel asuvate katastriüksuste omanikud.

Maaomanikud on juba protsessi kaasatud. Kirjad

saadeti kooskõlastamise ja arvamuse andmise

etapis.

3. Seletuskirja peatükis 4.12 „Kalmistu maa-ala“ on välja toodud, et üldplaneeringuga

uusi kalmistuid ei planeerita ning kui uue kalmistu rajamine või olemasoleva

laiendamine osutub vajalikuks, ei ole tegevus üldplaneeringut muutev. Märgime, et

vastavalt kalmistuseaduse § 4 lõikele 7 määratakse maa-ala kalmistu rajamiseks või

laiendamiseks üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses sätestatud

korras. Kuna üldplaneeringuga uusi kalmistuid ega olemasolevate laiendamisi ei

planeerita, tuleb kalmistu laiendamiseks või uue rajamiseks koostada detailplaneering.

Arvestades, et planeerimisseadus kalmistu rajamist või laiendamist ega selleks

detailplaneeringu koostamist otsesõnu ei reguleeri, siis soovitame kalmistu maa-ala

vajadus üldplaneeringu koostamise raames veelkord läbi kaaluda.

Selgitame, et kalmistu rajamise ja laiendamise

vajadust veelkord kaaluti ja analüüsiti. Kuna 10-15

aasta perspektiivis selleks vajadus puudub, siis SK

korrigeeritakse, tekstiosa “kui uue kalmistu

rajamine või olemasoleva laiendamine osutub

vajalikuks, ei ole tegevus üldplaneeringut muutev”

jäetakse välja.

4. Seletuskirja peatükis 5.3.4 „Kohalikud teed“ on märgitud, et üldplaneeringuga

määratakse eratee avalikult kasutatavaks teeks vajadusepõhiselt ja avalikust huvist

lähtuvalt. Planeeringujoonisel on avalikuks kasutamiseks määratav eratee eraldi

leppemärgina tähistatud. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2 palume üldplaneeringu

koostamisse kaasata avalikuks kasutamiseks määratavatel erateedel asuvate

katastriüksuste omanikud.

Kaasame avalikuks kasutamiseks määratavate

erateede omanikud (teavitame kirjalikult)

planeerimisettepaneku avalikustamisel.

5. Seletuskirja peatükis 5.3.6 „Riigiteed“ on fikseeritud, et üldplaneering määrab

Transpordiameti ettepanekul riigitee nr 6 Valga-Uulu tee kaitsevööndi 30 m teekatte

servast järgmiselt: Tihemetsa aleviku piires km 89,8-91,3 ning Kilingi-Nõmme linna

piires km 94,5-95,0. Selgitatud on, et kaitsevööndi määramine 10-lt meetrilt 30-le

meetrile tuleneb asjaolust, et tegemist on põhimaantee funktsiooni täitva riigiteega ning

välja on kujunemata hoonestusjoon ja linlik keskkond. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2

Tee kaitsevööndi laiendamisest puudutatud

kinnistute omanikud on kaasatud, teated saadeti

kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

16

palume üldplaneeringu koostamisse kaasata laiendataval kaitsevööndi alal asuvate

katastriüksuste omanikud.

6. Seletuskirja peatükis 5.2.2 „Roheline võrgustik“ on toodud võrgustiku toimimise

tagamise tingimusena, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus

tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest

läbimõõdust. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.

Looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda koridorides alla 70% koridori keskmisest

läbimõõdust. Selgusetuks jääb selle tingimuse rakendamine, sest pole välja toodud

tugialadel olemasolevate looduslike alade suurus ja koridoride keskmised laiused,

millest saab vastavat protsenti arvutada. Palume tingimused üle vaadata ning vastavad

selgitused (suurused) lisada.

Selgitame, et koridorid ja tugialad on eristatud ning

struktuurelementide suurused selguvad

ruumiandmete põhjal. Vastavad infokihid on

KOVil planeeringu kehtestamise järgselt protsendi

arvutamiseks kasutatavad.

7. Seletuskirja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on kasutus- ja ehitustingimuseks

toodud mh, et päikeseparkide kavandamine ei ole lubatud rohelise võrgustiku

koosseisu hõlmatud metsamaal. Palume kaaluda täiendavate tingimuste seadmist

piirdeaedade rajamisele, mis aitaksid tagada rohevõrgustiku takistamatu toimimise.

Ebaselgeks jääb, kas tingimuse seadmise ettepanek

on seotud päikeseparkide ümber rajatavate

aedadega või üldise tingimusena? Märgime, et SK

ptk 5.2.2 punkt 8 juba sätestab, et loomade

liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade

rajamine lubatud ainult vahetult ümber õuemaa, 0,4

ha ulatuses.

SK ptk 5.2.2 punkti 7 ja 8 RV sidususe tagamise

eesmärgil siiski täiendatakse (mida tuleb nt erisuste

puhul arvestada jne).

8. Seletuskirja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on viienda punktina toodud, et

päikesepargi ehitamiseks pindalaga üle 10 000 m2 võib kohalik omavalitsus nõuda

detailplaneeringu koostamist. Palume kaaluda ka tingimuse seadmist selleks, et vältida

päikeseparkide tükeldamist (nt kõrvuti kahe 8000 m2 suuruse päikesepargi

kavandamist). Selleks lisada detailplaneeringu koostamise nõue ka juhul, kui

kavandatakse päikeseparke lähestikku. Kaaluda võimalust seada tingimus ka

päikeseparkide omavahelisele kaugusele.

Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 3.3 täiendatakse, et

üle 10000 m2 suuruse päikesepargi või lähestikku

(lähemal kui 300 m asub teine päikeseelektrijaam

(või on välja antud luba selle ehitamiseks))

rajatavate päikeseparkide (mis visuaalselt

moodustavad terviku) ehitamiseks tuleb kaaluda

DP koostamise vajadust (välja arvatud päikesepargi

rajamine hajaasustusega alal kasutusest välja

langenud tootmisterritooriumile).

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

17

9. Seletuskirja peatükis 5.5.1 „Kliimamuutustega arvestamine“ on välja toodud mitmed

teemad, millele tuleb tähelepanu pöörata. Samas aga ei nähtu/puuduvad viited, kuidas

neid on üldplaneeringus arvestatud. Palume seletuskirja peatükki täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse.

10. Seletuskirja peatükis 5.5.2 „Müra“ on toodud, et maaomanikuga kokkuleppel võib

tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul on soovitatav

lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest (samas võib esineda ka

situatsioone, kus maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja

aktsepteerib kaasneda võivaid mõjusid).

Juhime Teie tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt on

välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või

kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Planeerimisseaduses

fikseeritud elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb planeeringuga luua

eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna olemasoluks ja säilitamiseks.

Ei üldplaneeringu seletuskirja ega KSH aruande eelnõust ei leia selgitust, kuidas ja mis

kaalutlustel antakse üldplaneeringuga teoreetiline võimalus rikkuda õigusaktides

ettenähtud norme ning õiguse kahjustada inimese (ka tema enda soovil) igapäevast

elukeskkonda, tervist. Leiame, et niisuguse võimaluse andmine üldplaneeringuga ei ole

õiguspärane. Seetõttu palume teha seletuskirjas täpsustus, et maaomanikuga

kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul

tuleb lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest.

Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3 ja ptk

5.5.2 täpsustatakse järgmises sõnastuses:

tuulikut ei paigutata elamule lähemale kui 1 km.

Kokkuleppel maaomanikuga on võimalik lubada

tuulikute paigutamist elamutele lähemale, kuni 750

m[1] kaugusele hoonest, kui hoone aluse maa

omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik

keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades

kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist

välistavaid kriteeriumeid.

[1] Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise

raames on kevadel 2023 ministeeriumid koostöös

kaardistamas võimalusi tuuleenergeetika

arendamiseks riigile kuuluvatel maadel. Nn

eelisarendatavate alade määramisel on

lähtekriteeriumiks võetud 750 m elamutest ja

ühiskondlikest hoonetest. Vt ka

https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-

arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-

ning-vabade-alade-tuvastamine

11. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikele 7 peab kohalik

omavalitsus tagama planeeringutega avaliku juurdepääsu kallasrajale. Seletuskirja

peatükis 5.2.4 „Veekogud“ on välja toodud, et avalik juurdepääs veekogude

kallasrajale on tagatud kas riigiteede, kohalike teede, detailplaneeringuga planeeritud

Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.2.4

täiendatakse järgmise tingimusega:

täiendavalt tuleb otsustajal avaliku veekogu

kallasrajale juurdepääsu vajadust kaaluda

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

18

jalgteede või avalikuks kasutuseks määratud erateede kaudu. Kuna toodud sõnastus on

üldsõnaline, palume veenduda, et üldplaneeringuga on juurdepääsud avalikult

kasutatava veekogu kallasrajale mõistlike vahemaade tagant määratud.

arendustegevuse (nii hoonestamisel kui maa-ala

kasutuse muutmisel, nt puhkeala loomisel) käigus,

kui avaliku veekogu kaldal planeeritakse

kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või

kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust.

12. Seletuskirja lisas 1 „Rail Balticu raudtee kavandamisest“ on toodud info Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja selle

KSH menetluse uuendamise kohta. Lisame, et Rail Baltica planeeringu menetluse

uuendamise protsessis selgitati välja (tulemusi avalikustati novembris 2023) kõige

väiksema mõjuga trassialternatiiv, mis läbib ka Saarde valda. Selleks on nö sinine-

kollane-roosa trassialternatiiv, millele koostatakse hetkel planeeringulahendust.

Teadmiseks, et ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike

2 kohaselt mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses.

Seega planeerimisseaduse § 53 lõike 2 kohaselt Rail Baltica planeeringu

kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu

või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi

eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse

planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et

vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda

eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja

seletuskirja. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2

kohaselt ei kohaldata mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi

asukohavaliku planeeringu suhtes planeerimisseaduse § 53 lõikes 3 sätestatut. Seega

Rail Balticu planeering ei kaota kehtivust, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie

aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Palume planeeringudokumentides (seletuskirjas, KSH-s ja joonistel) sellega arvestada

ning seda kajastada. Vajadusel oleme valmis jagama teiega Rail Balticu sinine-kollane-

roosa trassikoridori GIS-kihti. Samas juhime tähelepanu, et planeeringulahendus

koostatakse osaliselt ka väljapoole trassikoridori (nt ökoduktid ja nende kaitsevöönd,

Võetakse teadmiseks ja käesolevaga selgunud

infoga (trassi asukoht, ökoduktid jne) arvestatakse.

ÜP joonist ja SK vastavalt täiendatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

19

risted, kohalike peatuste juurdepääsuteed jms). Kuna planeeringulahendus on hetkel

veel koostamisel, siis selle GIS kihte pole hetkel veel võimalik jagada.

9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigivara osakond ( 30.11.2023 nr 14-3/3179-3/9622-1, registreeritud 30.11.2023 nr 7-

7/1665-8)

Arvamuse andja

Sisu:

Seisukoht:

Oleme tutvunud lingil https://saarde.ee/uldplaneering kättesaadavate materjalidega ja käesolevaga esitab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukohad ja ettepanekud

PlanS § 85 lõike 1 alusel maakasutuspoliitika valdkonnast, sh riigivara valitseja seisukohast, lähtuvalt.

Kooskõlastame üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu järgmiste seisukohtadega arvestamise

korral.

1) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Muru tn 2 (katastritunnus 71201:001:0405, sihtotstarve sihtotstarbeta

maa, pindala 2135 m²) kinnisasjale on määratud looduslik maa-ala juhtotstarve.

Teeme ettepaneku kinnisasjale määrata segafunktiooniga maa-ala juhtotstarve, mis annab võimaluse

kasutada kinnisasja mitmekesisemalt. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 on

märgitud, et segafunktiooniga maa-ala võib kasutusele võtta mitmel otstarbel. Maa-alale võib rajada

elamuid, ärihooneid, ühiskondlikke hooneid, puhke- ja majutushooneid, segaotstarbega hooneid, haljas- ja

pargialasid.

Ettepanekuga arvestatakse,

Muru tn 2 määratakse

segafunktsiooniga maa-alaks

(S).

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

20

2) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Aia tn 24 (katastritunnus 71201:001:0231, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,

pindala 10675 m²) kinnisasja põhjaosale on määratud riigikaitse maa-ala juhtotstarve ja lõunaosale on

määratud elamu maa-ala juhtotstarve. Aia tn 24 kinnisasjaga piirnevale Pärnu tn 79 (katastritunnus

71201:001:0366, sihtotstarve sihtotstarbeta maa, pindala 5139 m²) kinnisasja on määratud kogu ulatuses

riigikaitse maa-ala juhtotstarve. Kinnisasjale kavandatakse päästekomandot. Üldplaneeringu seletuskirja

peatükis 4 on märgitud, et juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve

(vähemalt 51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse põhisuunad. Maa-ala

piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud teede,

veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

teadaolevalt ei ole kavandatud Aia tn 24 kinnisasjale riigikaitselisi ehitisi. Seega palume kaaluda, kas

vastava juhtotstarbe määramine on vajalik.

Ettepanekuga arvestatakse, Aia

tn 24 kinnistule määratakse kogu

ulatuses elamu maa-ala

juhtotstarve.

3) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Raekoja tn 9 (katastritunnus 71201:001:0299, sihtotstarve sihtotstarbeta

maa, pindala 23228 m², metsamaa kõlvik 22176 m²) kinnisasjale on määratud elamu maa-ala juhtotstarve.

Kinnisasja looduslikust seisundist lähtuvalt teeme ettepaneku kinnisasjale määrata loodusliku ala

maakasutuse juhtotstarve.

Ettepanekuga arvestatakse,

Raekoja tn 9 kinnistule

määratakse PV ala juhtotstarve.

4) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Laane (katastritunnus 71201:001:0264, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,

pindala 18506 m², metsamaa kõlvik 13374 m²) katastriüksusele on määratud elamu maa-ala juhtotstarve.

Katastriüksus on jäetud riigi omandisse Maa-ameti peadirektori 23.11.2023 korraldusega nr 1-17/23/2595.

Kinnisasja looduslikust seisundist lähtuvalt teeme ettepaneku määrata elamu maa-ala juhtotstarve

katastriüksuse Aasa tänava pikendusega piirnevale lagedale rohumaa osale ja ülejäänud osale määrata

loodusliku ala maakasutuse juhtotstarve.

Ettepanekuga arvestatakse,

elamu maa-ala juhtotstarve

määratakse katastriüksuse Aasa

tänava pikendusega piirnevale

lagedale rohumaa osale ja

ülejäänud osale määrata PV

juhtotstarve.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

21

5) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Lähte (katastritunnus 71201:001:0273, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,

pindala 181006 m²) kinnisasjale on määratud loodusliku ala maakasutuse juhtotstarve, mis on ka arvatud

rohelise võrgustiku tugiala koosseisu ning elamu maa-ala juhtotstarve. Kuna tegemist on loodusliku alaga,

siis teeme ettepaneku elamu maa-ala vähendada ja määrata see ainult kinnisasja osale, mis jääb Vana tn 2

(katastritunnus 30601:004:0025), Vana tn 4 (katastritunnus 30601:004:0046) kinnisasjade ja

elektriõhuliinide vahele ning alale, mis piirneb Mängu tn 3 (katastritunnus 30601:004:0007) kinnisasjaga.

Ettepanekuga arvestatakse.

Elamu maa-ala ulatust

vähendatakse, määrates see

ainult kinnisasja osale, mis jääb

Vana tn 2, Vana tn 4

kinnisasjade ja elektriõhuliinide

vahele ning alale, mis piirneb

Mängu tn 3 kinnisasjaga.

6) Lisaks märgime KSH aruande eelnõu kohta, et selles ei ole hinnatud väärtuslike põllumajandusmaade

määramise piisavust ning mõjusid, mis kaasnevad nende võimalike hõlmamisega muul otstarbel ning mis

võivad kaasneda ka nende väärtuslike

põllumajandusmaade hulgast väljajätmisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.3 on märgitud, et

üldplaneeringuga täpsustati esmast kaardikihti, arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja

ehitatud keskkonnas. Välja jäeti alla 2 ha suurused eraldiseisvad põllumaad, õuemaad, metsaalad,

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbega alad. Lisaks arvestati põllumassiivi kuju, jättes

välja kitsad põlluribad, mille harimist tänapäevane põllumajandustehnika ei soosi. Palume KSH aruande

eelnõud täiendada koos arvandmetega välja jäetud alade kohta. Juhime tähelepanu sellele, et käesolev

kooskõlastus ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnaga, sh heakskiidumenetlusega.

Ettepanekuga arvestatakse,

KSHs väärtuslike

põllumajandusmaade

teemakäsitlust täiendatakse.

10. Utilitas Wind (ettepaneku kiri 7-1/1-84, registreeritud 30.11.2023)

Arvamuse andja

Sisu:

Seisukoht:

I Tuuleenergeetika ala nr 22 tuleb ÜP eelnõust välja jätta või lubada arendamist üksnes

kokkuleppel olemasoleva tuulepargi omanikuga.

I ÜP SK täiendatakse järgmise

tingimusega:

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

22

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 kohaselt: „Tuuleparkide rajamiseks on määratud

tuuleenergeetika alad (ORME alad) /---/“. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 skeemile 5.4.5.3-1 ja

maakasutusplaanile on kantud muu hulgas tuuleenergeetika ala nr 22. ÜP eelnõu

maakasutusplaanil on tuuleenergeetika alale nr 22 ja lähedusse tähistatud ka kehtiva

detailplaneeringuga tuulikud. Tegu on Saarde Vallavolikogu 15.04.2020 otsusega nr 18

kehtestatud ala P16 tuuleenergeetika detailplaneeringu järgsete elektrituulikutega, mis on tänaseks

püstitatud ning millest kaks paiknebki ÜP eelnõu järgsel tuuleenergeetika alal nr 22 ning ülejäänud

kaks tuuleenergeetika ala nr 22 vahetus läheduses (ca 80 ja 500 meetri kaugusel).

Tuuleenergeetika ala nr 22 suurust ja paigutust arvestades ei ole sinna eelduslikult võimalik

täiendavaid elektrituulikuid kavandada, kuivõrd vahekaugus olemasolevatest elektrituulikutest

oleks ülemäärase tuulevarjutuse vältimiseks liiga väike. Planeerimispraktikas on vajalikuks peetud

näiteks vähemalt neljakordse tuuliku rootori diameetri pikkust vahemaad tuulikute mastide vahel.

Erinevate huvide tasakaalustamine on just planeeringute ülesanne. Niisamuti tuleb arvestada

kehtiva ehitusõigusega ja püstitatud tuulikute omaniku/arendaja õiguspärase ootuse,

ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega. Võimalike täiendavate elektrituulikute ehitamise kava

võib päädida vaidlusega, muu hulgas ka kohaliku omavalitsusega. Mõneti sarnane olukord on

juhtunud Purtse tuulepargiga. Samas, kui Purtse kaasuses oli jõutud juba olemasolevate

elektrituulikute lähedusse püstitatavate täiendavate elektrituulikute ehitusloani, siis antud juhul

ollakse Saarde ÜP-ga tuulepargile asukoha valimise etapis (PlanS § 75 lg 1 p 4) ning veel on

võimalik ebavajalikku segadust vältida. Järelikult ei saa tuuleenergeetika alale nr 22 uute

elektrituulikute püstitamist üldse lubada või saab ainult

olemasolevate elektrituulikute omaniku nõusolekul.

Seega teeme ettepaneku tuuleenergeetika ala nr 22 eemaldamiseks ÜP eelnõu lahendusest või

alternatiivina sätestada ÜP eelnõu seletuskirjas järgmist: „Tuuleenergeetika alale nr 22 võib

täiendavaid elektrituulikuid kavandada üksnes kirjalikul kokkuleppel Saarde Vallavolikogu

15.04.2020 otsusega nr 18 kehtestatud ala P16 tuuleenergeetika detailplaneeringu alusel

kavandatud ja ehitatud elektrituulikute omanikuga ning niisugune kokkulepe on mistahes

üldplaneeringule järgneva menetluse (k.a projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus)

algatamise ja läbi viimise eelduseks.“

Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida

põhimõtet, et tuuliku masti kaugus oleks

vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori

diameeter olemasolevast/ehitusõigust

omavast tuuliku mastist. Tuulikute

vahekaugused võivad olla väiksemad

tuuliku arendajate/omanike kokkuleppel.

Kokkulepe tuleb esitada koos

projekteerimistingimuste taotlusega.

Ettepanekuga arvestatakse. Ala nr 22

planeeringust eemaldatakse, kuna

olemasolevatele tuulikutele lisaks ei ole

lisatud tingimust arvestades täiendavate

tuulikute kavandamine võimalik.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

23

II Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse peaks saama esitada üksnes

kinnisasja (või piiratud asjaõiguse) omaja nõusolekul. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on

märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja

põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks projekteerimistingimuste

alusel. /---/ Üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik kavandada elektrituulikuid

projekteerimistingimustele vastava projektiga, mille alusel väljastab omavalitsus ehitusloa

elektrituulikute püstitamiseks ja tuulepargi teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks“

Vältida tuleks olukorda, kus kattuva kavandatava tuulepargi ala korral tekib vaidlus ja konflikt

erinevate arendajate ja valla vahel küsimuses, millise arendaja taotluse alusel

projekteerimistingimused antakse. Tõsi, ehkki projekteerimistingimused ise kehtivad justkui

kõigile isikutele ning EhS § 31 lg-st 3 võiks järeldada, et seadus võimaldaks

projekteerimistingimuste taotluse esitada ka kellelgi, kes ei ole kinnisasja omanik, tuleneb eelnõu

555 SE I lugemise seletuskirja lk-st 59 ning kohtupraktikast siiski, et mõeldud on eelkõige

olukordi, kus tegemist on korteri-/kaasomanditega või on projekteerimistingimuste taotluse

esitanud omaniku ülesandel projekteerimisettevõte. Kindlasti ei peaks projekteerimistingimuste

menetlust läbi viima isiku taotluse alusel, kellel puudub taotlusega hõlmatud kinnisasjaga

igasugune õiguslik seos. Järelikult oleks asjakohane nõuda tuuleenergeetika alal

projekteerimistingimuste andmise eeldusena taotlusega hõlmatud kinnisasja(de) omaniku (või

piiratud asjaõiguse, näiteks hoonestusõiguse või servituudi omaja) nõusolekut. Nii oleks ühtlasi

võimalik tagada, et projekteerimistingimused oleks ka ellu viidavad.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 selguse huvides sätestada:

„Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse võib esitada üksnes taotlusega

hõlmatud kinnisasja(de) (või piiratud asjaõiguse) omaja nõusolekul.“

II Ettepanekuga ei arvestata. KOV lähtub

PT-te väljastamisel kehtivast

õigusruumist. Kui PT taotlust ei ole

esitanud kinnistu omanik, kaasatakse

kinnistu omanik menetlusse.

III Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse peaks saama esitada ka osale

mõnest ÜP eelnõu järgsest tuuleenergeetika alast.

Arvestades ÜP eelnõuga määratud tuuleenergeetika alade suurust ning samas asjaolu, et

tuulepargiks kui olulise ruumilise mõjuga ehitiseks loetakse ÜP eelnõu seletuskirja lk 10 ja

joonealuse märkuse nr 30 järgi mitmest (ehk vähemalt kahest) elektrituulikust ning elektrituulikuid

omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev

elektrijaama, peab olema võimalik projekteerimistingimusi taotleda ka osale tuuleenergeetika

III Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.4.5.3

täpsustatakse: Detailplaneeringu ja

projekteerimistingimuste taotluse võib

esitada ka osale tuulenergeetika alast.

Selgitame, et KSH aruannet hindamise

osas täiendatakse. Olemasolevate

tuulikute ümbruses, kus hindamise

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

24

alast. Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt:

„Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse võib esitada ka osale tuuleenergeetika

alast.“

täpsustamiseks on alusinfot rohkem

(olemasolevate seireandmete aruanded),

saab jätkata projekteerimistingimustega.

Alade osas, kus piisav alusinfo KSHs

hindamise täpsustamiseks puudub, tuleb

koostada detailplaneering ja KSH ning

läbi viia vajalikud uuringud.

IV Igale järgnevale tuulepargile projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise otsustamisel

tuleks arvestada juba varasema ehitusõigusega tuulepargiga, kehtestades tuulevarjutuse

vältimiseks vahekauguse nõude.

ÜP eelnõu seletuskirjas ei ole reguleeritud olukorda, kus erinevad arendajad soovivad tuuleparke

lähestikku kavandada. Käesoleva kirja punktis I markeeritule analoogse tuulevarjutuse mõju

vaidluse vältimiseks tuleks sätestada, et iga järgneva tuulepargi elektrituuliku mast peab

olemasolevast/ehitusõigust (k.a projekteerimistingimusi) omavast elektrituuliku mastist paiknema

vähemalt neljakordse järgneva/kavandatava elektrituuliku rootori diameetri kaugusel. Kordame, et

niisugust tingimust on peetud planeerimispraktikas tuulevarjutuse mõju vältimiseks vajalikuks.

Vastav kaugusnõue peaks kehtima olenemata, kas järgnev/kavandatav tuulepark soovitakse

püstitada samale

või erinevale tuuleenergeetika alale, kuivõrd erinevad ÜP eelnõu järgsed tuuleenergeetika alad

paiknevad ka üksteise suhtes kohati lähestikku. Erandid kaugusnõudest peaksid olema lubatud

vaid kokkuleppel olemasoleva/ehitusõigust (k.a projekteerimistingimusi) omava elektrituulikute

arendaja/omanikuga. Niisugune kokkulepe peaks olema mistahes üldplaneeringule järgneva

menetluse (k.a projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluse) algatamise ja läbi viimise

eelduseks.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt: „Iga

järgneva tuulepargi elektrituuliku mast peab olemasolevast/ehitusõigust (k.a

projekteerimistingimusi) omavast elektrituuliku mastist paiknema vähemalt neljakordse

järgneva/kavandatava elektrituuliku rootori diameetri kaugusel. Elektrituulikute

vahekaugus võib olla väiksem vaid kirjalikul kokkuleppel olemasoleva/ehitusõigusega (k.a

projekteerimistingimustega) hõlmatud elektrituulikute omanikuga ning niisugune kokkulepe

IV Ettepanekuga arvestatakse, vt vastus

punkt I all.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

25

on mistahes üldplaneeringule järgneva menetluse (k.a projekteerimistingimuste või ehitusloa

menetlus) algatamise ja läbi viimise eelduseks.“

V Täpsustada tuleks tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste menetluse vormi.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud

üldplaneeringu täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute

kavandamiseks projekteerimistingimuste alusel.“ Samas on märgitud, et eeldatavalt viiakse läbi

projekteerimistingimuste menetlus „avaliku menetlusena“. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 3.3 märgib:

„Juhul kui kavandatavale tegevusele ei ole üldplaneeringu või seadusega ette nähtud

detailplaneeringu koostamise kohustust, kuid objekti kavandamine eeldab laiapõhjalisemat

avalikustamist, tuleb kaaluda avatud menetlusega projekteerimistingimuste rakendamist.“

Esiteks, eeldame, et silmas on peetud „avatud menetlust“ (EhS § 31 lg 1). Teiseks, EhS § 31 lg 1

sätestab, et pädev asutus otsustab projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise

avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada EhS

§-s 27 ja PlanS § 125 lõikes 5 nimetatud juhul. Antud juhul ei oleks tegemist EhS §-s 27 nimetatud

juhtumiga (puudub olemasolev detailplaneering) ning kohaldamisele ei kuuluks ka PlanS § 125 lg

5 (väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku ning nendega piirnevat avalikku veekogu

olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamine ei ole automaatselt detailplaneeringu koostamise

kohustusega). Järelikult tuleks ÜP eelnõu seletuskirjas täpsustada, millistel juhtumitel

projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena läbi viidaks. Juhime tähelepanu, et kehtiv

õigus tagab ka avatud menetluseta puudutatud isikutele projekteerimistingimuste andmise ja

detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide

kaitsmiseks. Seega peaks märksa halduskoormavama avatud menetluse nõudmine olema

põhjendatud.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirjas täpsustada, millistel juhtudel ja põhjustel

tuleks tuulepargi kavandamiseks projekteerimistingimuste menetlus läbi viia avatud

menetlusena.

V SK ptk 5.4.5.3. täpsustatakse,

projekteerimistingimuste avatud

menetluse nõue jäetakse välja.

VI KSH aruande eelnõust tuleks eemaldada viited tuulepargi detailplaneeringu

koostamisele.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

26

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 kohaselt kavandatakse ÜP eelnõu järgsetel tuuleenergeetika

aladel tuuleparke edasi projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel. KSH aruande eelnõu ptk 4.1.1

(lk 16 viimane lõik) ning lisa 2 (lk 79 viimane lõik) kohaselt kavandatakse tuuleparke justkui

teatud juhtudel detailplaneeringuga.

Seega palume KSH aruande eelnõu ptk-st 4.1.1 (lk 16 viimane lõik) ning lisast 2 (lk 79

viimane lõik) eemaldada eksitavad (ilmselt vananenud) viited tuuleparkide detailplaneeringu

koostamisele.

VI Ettepanekuga ei arvestata, kuid

tekstiosa vaadatakse üle. Lähtutakse

põhimõttest - Olemasolevate tuulikute

ümbruses, kus hindamise täpsustamiseks

on alusinfot rohkem (olemasolevad

seireandmete aruanded), saab jätkata

projekteerimistingimustega. Alade osas,

kus piisav alusinfo KSHs hindamise

täpsustamiseks puudub, tuleb koostada

detailplaneering ja KSH ning läbi viia

vajalikud uuringud.

VII Elektrituulikute minimaalne kaugus avalikest teedest peaks jääma ehitusprojekti ja

ehitusloa menetluse etapis otsustamiseks.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on „tingimusena tuuleparkide täpsemaks kavandamiseks

tuuleenergeetika aladel“ määratud p-ga 7: „tuuliku paigutamisel arvestada, et see ei asuks

riigitee äärmise sõiduraja servale ja kavandatava Rail Baltic raudteele lähemal kui 1,5x tuuliku

kogukõrgus. Teistele avalikult kasutatavatele teedele ei paigutata tuulikut lähemale, kui tuuliku

kogukõrgus. Tuuliku kaugust taristuobjektist võib selle valdajaga täpsustada lähtuvalt

konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest.“ ÜP eelnõu seletuskirja

ptk-s 5.3.6 on täiendatud: „tee lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastidel peab

nende kaugus riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega.

Tuulikute rajamisel tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.“

Üldplaneeringu kehtivusajaks võib lugeda 15 aastat (praktikas ilmselt enamgi). Siiani on meile

teadaolevalt niisugune nõue olnud Transpordiameti seatud tingimuseks võimalikest rootori

labadelt lenduvatest jäätükkidest tuleneva ohu välistamiseks. Arvestades tehnoloogia ja

arusaamade arengut eeldame siiski, et Transpordiamet on valmis kõnealuse nõude tulevikus üle

vaatama ja lubama

erandeid, tingimusel, et projekteerimise käigus leitakse lahendus, mis välistab rootori labadelt

jäätükkide lendumise teeni. Eriti ebaproportsionaalne oleks niisuguse nõudmise juurde jäämine

juhul, kui tegemist on vähese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatava teega.

Ettepanekuga arvestatakse, SK on

täpsustatud lähtuvalt kehtivatest

projekteerimisnormidest - tuuliku

paigutamisel tuleb arvestada, et see ei

asuks avalikult kasutatavate teede teekatte

servale lähemal kui tuuliku kogukõrgus.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

27

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 eelviidatud tingimust muuta

ning teede osas sätestada: „Tuuliku paigutamisel riigiteede ja teiste avalikult kasutatavate

teede lähedusse tehakse projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses ning ehitusprojekti

koostamise käigus koostööd Transpordiameti või kohaliku omavalitsusega, selgitamaks välja

elektrituuliku projektlahendusele vastav ohutu kaugus elektrituuliku ja eelnimetatud tee

vahel.“

VIII Lubatud peaks olema elektrituulikute labade projekteerimine üle tuuleenergeetika ala

piiri.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on

määratud üldplaneeringu täpsusastmes /---/ Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning

uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada.“ Samas ei ole

selgelt sätestatud, kas järgmiste etappide (projekteerimistingimused, ehitusprojekt ja -luba)

tulemusena võivad elektrituulikute labad ulatuda üle tuuleenergeetika ala piiri. Toonane

Rahandusministeerium on planeerimine.ee portaalis avaldatud materjalides selgitanud:

„Üldplaneeringu seletuskirjas peab olema kirjas, kas detailplaneeringuga on võimalik tuulepargi

asukohta täpsustada, st kas tuuliku laba võib ulatuda üle tuulepargi asukoha ala piiri.“

Rahandusministeerium märkis, et üldplaneeringuga valitud tuulepargi asukoha sisse peab jääma

tuuliku vundament. Puudub igasugune põhjus, miks sama loogika ei peaks kohalduma ka juhul,

kui üldplaneeringu kehtestamisele järgneb mitte detailplaneeringu koostamine, vaid

projekteerimistingimuste (ja ehitusloa) menetlus (toona oli küsimusepüstitus kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja üldplaneeringule järgneva detailplaneeringu

põhine). ÜP eelnõu seletuskirjas on ju juba praegu niigi mööndud, et tuuleenergeetika alade piire

võib täpsustada (ehkki edasine kavandamine toimub projekteerimistingimustega). ÜP (KSH

aruande) eelnõu järgne info (täpsusaste) ei ole piisav, et tuuliku laba ulatumist üle tuuleenergeetika

ala piiri järgmises etapis välistada. Kummaski dokumendis ei ole planeeritava tuuleenergeetika ala

piire ega mõjusid hinnatud labade ulatusega võrreldava täpsusastmega. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-

s 5.4.5.3 on ka määratud „tingimused tuuleparkide täpsemaks kavandamiseks tuuleenergeetika

aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaudu)“, muu hulgas p-s 10 ka

uuringute läbiviimise kohustus. Uuringute tulemusena võibki selguda, et parim elektrituuliku

paigutus (ka mõjusid

VIII Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk

5.4.5.3 täiendatakse järgmiselt: tuuliku

rootorilabade ulatumine üle

üldplaneeringuga määratud

tuuleenergeetika ala piiri otsustatakse

detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste käigus lähtuvalt

kehtivast õigusruumist ja kohapõhisest

olukorrast. Tagatud peavad olema

kehtivad müranormid vastavalt

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele

nr 71. Tuuliku vundament peab jääma

ÜP-ga määratud tuuleala sisse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

28

arvestades) eeldab, et tuuliku laba ületab mõnevõrra ÜP tuuleenergeetika ala piiri.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada lausega:

„Üldplaneeringu järgse tuuleenergeetika ala piiridesse peab jääma elektrituuliku

vundament ning järgmistes etappides (projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus) võib

keskkonnauuringute tulemusena lubada kavandavatate elektrituulikute rootorilabade

ulatumist üle üldplaneeringu järgse tuuleenergeetika ala piiri.“

IX Väärtuslikule põllumajandusmaale tuuleparkide rajamine ei peaks olema tingimata

keelatud.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.2.3 ja 5.4.5.3 tingimuste kohaselt ei oleks ilmselt praeguse versiooni

järgi väärtuslikule põllumajandusmaale elektrituulikute püstitamine lubatud. Samas ei halvenda

elektrituuliku paigutamine tingimata väärtusliku põllumajandusmaa säilimist ja kasutamist, kui

projektlahendus on väärtusliku põllumajandusmaa paiknemise suhtes läbi mõeldud ning tehakse

koostööd põllumaa kinnistu omanikuga. Nii on näiteks koosseisu lõppemisega Riigikogu

menetlusest välja langenud eelnõu 309 SE I lugemise seletuskirja lk 34 märgitud: „Tuule abil

elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme (edaspidi tuulepark) üksikud seadmed ehk tuulikud

paigaldatakse tuulepargi maa-alale kas üksikuna või üksteisest suurtel kaugustel ning tuulepargi

maa-ala saab jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbelisena ehk põllumajanduslikult kasutada.“

Olenemata viidatud eelnõu edasisest käigust on ilmne, et väärtuslikule põllumajandusmaale

tuuleparkide rajamise keelamine juba ÜP tasandil oleks ebaproportsionaalne.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-sse 5.2.3 või 5.4.5.3 lisada tingimus:

„Elektrituulikute ja teiste tuulepargi osaks olevate ehitiste püstitamine väärtuslikule

põllumajandusmaale on lubatud, kui ehitised paigutatakse nii, et tuulepargi maa-ala saab

jätkuvalt põllumajanduslikult kasutada.

IX Ettepanekuga arvestatakse. SK

täpsustatakse tingimusega järgmises

sõnastuses:

Tuuleenergeetika alas sees paiknevad

väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole

tuulikute kavandamist/asukoha valikut

takistavaks kriteeriumiks.

X Tuuleenergeetika arendusalade elluviidavuseks ei tohiks sinna ega 1 kilomeetri raadiusse

neist uute müratundlike objektide ja ehitiste, k.a elamute püstitamist lubada.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on märgitud: „Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning

uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada. Täpsemal

kavandamisel tuleb arvesse võtta kavandatavate tuulikute parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda

X Nõustume, et hajaasustuses elamute

püstitamise tingimused tuulenergeetika

alade määramist arvestades vajavad

täiendavat reguleerimist. Nõustume ka

põhimõttega, et tuuleenergeetika alale ja

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

29

(nt kavandatud või likvideeritud elamud või toimunud arendused vms), õigusaktidest tulenevaid

kitsendusi ning asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused).

Tuuleenergeetika alade kujundamisel võeti aluseks 1 km puhverala elamutest. Kokkuleppel

maaomanikuga on võimalik lubada tuulikute paigutamist elamutele lähemale, tagatud peavad

olema müranormid (sihtväärtus, erandjuhul piirväärtus).“ ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3

joonealuses märkuses nr 32 on täiendatud:

„Projekteerimistingimuste väljastamisel ja kaasnevate mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta

kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt kavandatud uued elamud

või toimunud arendused vms) /---/“ ÜP eelnõu seletuskirjas ei ole otsesõnu ja selgelt reguleeritud

tuuleenergeetika alal võimalike uute elamute kavandamist. Tegemist on aga lahendust vajava

küsimusega.

Nimelt, toonane Rahandusministeeriumgi on selgitanud, et „Üldplaneeringus peab olema kirjas,

kas ja millistel tingimustel on võimalik elamuid ehitada tuulepargile valitud asukoha sisse.

Üldplaneeringus peab olema kirjas, kas ja millistel tingimustel on võimalik elamuid ehitada

tuulepargile valitud asukoha lähiümbrusesse. Üldplaneering peab olema üheselt mõistetav ja

elluviidav, st tuuleparkidele sobilikke alasid ei ole võimalik planeerida „kes esimene, see ehitab“

printsiibil – üldplaneeringus peavad olema seatud tingimused, mis võimaldavad tuulepargi maa-

alale tuulikuid detailplaneeringuga planeerida või projekteerimistingimuse alusel ehitada.“

Loogiline ning ainuvõimalik on, et uute müratundlike objektide ja ehitiste (eriti elamute)

kavandamisel tuleb edaspidi arvestada ühtlasi ÜP lahendusega, sh tuuleenergeetika aladega.

Nimelt, üldplaneeringuga valitakse tuulepargile kui olulise ruumilise mõjuga ehitisele asukoht

(PlanS § 75 lg 1 p 4). Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei saa olla pärast üldplaneeringu

kehtestamist veel ajas pidevalt kahanev (vähemalt inimese kontrollitavate tegevuste kaudu).

Üldplaneeringu eesmärk on omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine (PlanS § 74 lg 1). Erinevate maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku

ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne.14 Riigikohus on selgitanud, et

üldplaneeringud olema oma tavapärase kehtivusaja jooksul (vähemalt 10-15 aastat) elluviidavad,

sh tuuleparkide arendamise osas. Risti tuulepargi vaidluses selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et

üldplaneeringu koostamisel reserveeritakse omavalitsuse territooriumil tuulest elektrienergia

tootmiseks sobilikud alad. Seega, tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

üldplaneeringus kätkeb endast sisuliselt reserveeringut, et järgmisena oleks võimalik tuulepargile

juba ehitusõigus määrata. Tuuleenergeetika aladele ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta

aladele lähemale kui 1 km elamuid

kavandada/ehitada ei tohi.

Eeltoodust tulenevalt SK ptk 4.15 ja ptk

5.4.5.3 (Tuuleparkide alapeatükk)

täiendatakse tingimusega järgmises

sõnastuses:

Võimaldamaks tuuleenergia arendamist

ja ennetamaks võimalikke ruumilisi

konflikte ei ole uute elamute

kavandamine lubatud tuuleenergeetika

aladel ja samuti tuuleenergeetika aladele

ning juba püstitatud tuulikutele lähemale

kui 750 m.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

30

või lähedusse (puhvertsooni raadiusesse) uue elamu rajamisel uue puhvertsooni moodustamine

tähendaks, et üldplaneering ei ole elluviidav ja välja valitud olulise ruumilise mõjuga ehitise

asukoht oleks ajas pidevalt muutuv (kahanev). Samuti, kui olemasolevate elamutega peab

üldplaneeringus tuuleenergeetika alade kavandamisel nagunii arvestama, siis ilmselgelt

ebaproportsionaalne oleks lubada mistahes järjekordse uue elamuga täiendava ehk

üldplaneeringuga planeeritavat tuuleenergeetika ala kahandava puhvertsooni loomist.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.5.2 on lisatud: „Uute tuulikute kavandamisel tuleb üldjuhul

eesmärgiks seada rangeimate müraalaste nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine,

mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. /---/ Käesoleva planeeringu raames

rakendatakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade eelvalikul lisaks ka eluhoonetest

minimaalselt 1 km puhverala kriteeriumi, mis on üldjuhul piisav vahemaa ka müra normväärtuste

tagamiseks. Maaomanikuga kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km

/---/.“ ÜP-ga määratavatel tuuleenergeetika aladel ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise

asukohtades ning nende läheduses (ehk puhvertsooni raadiuses) uute elamute rajamisel ei pruugiks

tuulepargi püstitamise järgselt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 („määrus nr 71“)

kehtestatud müra normtasemed (vähemalt ilma lisameetmeteta) täidetud olla. Vältimaks vaidlusi,

kes vastutab kõnealusel juhul müra normtaseme järgimise eest (k.a kui uus elamu rajatakse enne

tuuleparki), ei peaks niisugust probleemi tekkida laskmagi. Määruse nr 71 seletuskirjas17 on

selgitatud: „Kohalik omavalitsus ei tohiks lubada näiteks tööstusala kõrvale uue elamupiirkonna

rajamist, kui ilmneb, et tööstusala ei suuda tagada elamupiirkonnas sihtväärtuse täitmist.

Alternatiivina peab sihtväärtuse täitmise tagama elamupiirkonna arendaja.“ Analoogselt tuleb

KSH aruande eelnõu ptk 4.5.1.2 kohaselt võimalusel vältida uute müratundlike alade rajamist

müra tekitatavate tööstusalade lähedusse.

Eeltoodust lähtudes ja vältimaks ÜP järgsete tuuleenergeetika alade mitte elluviidavust ÜP

eeldatava kehtivusaja jooksul, tuleks ka ÜP eelnõu seletuskirjas sätestada, et tuuleenergeetika

aladele või nende puhvertsooni raadiusesse uusi müratundlikke objektide ja ehitisi, k.a elamuid

rajada ei tohi.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt:

„Tuuleenergeetika arendusaladele või neist 1 kilomeetri raadiusesse ei ole uute müratundlike

objektide ja ehitiste, k.a elamute rajamine lubatud.“

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

31

XI Täpsustada tuleks tuuleparkide rajamiseks vajalike uuringute tegemise aega.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on märgitud „tingimused tuuleparkide täpsemaks

kavandamiseks tuuleenergeetika aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste avaliku menetluse

kaudu)“, muu hulgas on punktis 10 sätestatud uuringud, mis tuleb läbi viia. Samas ei ole

täpsustatud, millises etapis uuringud läbi viia. Teatud parameetritega maismaatuuleparkide

tegevusloa menetluses tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (KeHJS § 6

lg 2 p 3 ja lg 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 p 2 ning KeHJS § 11 lg 1 ja lg

23). 01.01.2020 jõustunud EhS § 31 lg 1 ja KeHJS § 7 p 1 muudatuste järel ei ole

projekteerimistingimused enam „tegevusloaks“, mille menetluses otsustataks keskkonnamõju

hindamise algatamise üle. Samas tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle

otsustada ehitusloa menetluses (EhS § 42 lg 2 ja KeHJS § 7 p 1). Järelikult oleks mõistlik, et

nõutud uuringud ei pea tingimata olema läbi viidud projekteerimistingimuste, küll aga ehitusloa

andmise ajaks.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 „tingimuste tuuleparkide

täpsemaks kavandamiseks tuuleenergeetika aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste

avaliku menetluse kaudu)“ alapunkti 10 täiendada allajoonitud fraasiga järgmiselt: „10. läbi

viia hiljemalt ehitusloa andmise ajaks minimaalselt järgnevad uuringud: /---/“.

XI Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.4.5.3

p 10 täpsustatakse järgmises sõnastuses:

tuulikute täpsemal kavandamisel tuleb

läbi viia (hiljemalt ehitusloa andmise

ajaks) minimaalselt järgnevad

uuringud:…

XII Korrigeerida tuleks tuuleparkide keskkonnamõju hindamisega seotud sõnastust.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on sätestatud: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse

võimalused selguvad täpsema kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning

keskkonnamõju hindamise tulemusena.“ Niisugune sõnastus võib jätta eksitava mulje, justkui

tuuleparkide projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses tuleb tingimata algatada

keskkonnamõju hindamine KeHJS-i tähenduses. Kordame, et projekteerimistingimuste menetluses

keskkonnamõju hindamise algatamist kehtiv õigus ette ei näe ning ka ehitusloa menetluses tuleb

teatud parameetritega maismaatuuleparkide puhul viia läbi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja nimetatud lauset parandada allajoonitud

osaga: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad täpsema

kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning vajadusel

keskkonnamõju hindamise tulemusena.“

XII Ettepanekuga arvestatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

32

XIII KSH aruande eelnõu tuleks kooskõlla viia nn tuulikutasu regulatsiooniga.

KSH aruande eelnõu ptk-s 4.2.4 on märgitud: „Negatiivne mõju varale võib tuleneda

tuuleenergeetika arendamise alade läheduses paiknevale kinnisvarale, juhul kui arendaja ei paku

rahalisi leevendavaid meetmeid - eelkõige üle 3 km kaugusel paiknevate elamute omanikele.“

KeTS § 553 lg 2 sätestab, et maismaa tuulepargi mõjuala maismaal paikneva tuuleelektrijaama

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (ehk nn tuulikutasu) kontekstis ulatub kuni 250 meetri

kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama

puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Tegemist on olnud

seadusandja valikuga ning laiemas mõjuareaalis rahaliste meetmete pakkumise nõudmist ei saaks

pidada õiguspäraseks.

Seega teeme ettepaneku KSH aruande eelnõu ptk-st 4.2.4 eemaldada selguse huvides lõik

rahaliste leevendavate meetmete kohta üle 3 km kaugusel paiknevate elamute omanikele.

XIII Ettepanekuga arvestatakse.

XIV ÜP eelnõu seletuskirjas tuleks täpsustada, kas ÜP teeb ettepaneku

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 6.2 on viidatud Pärnu maakonnaplaneeringu täpsustamisele, ent ei ole

välja toodud, kas ÜP-ga tehakse seoses tuuleenergeetika aladega ettepanek maakonnaplaneeringu

muutmiseks, nagu PlanS § 75 lg 3 võimaldaks. ÜP eelnõus määratud tuuleenergeetika arendusalad

ei vasta Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 toodud tuuleenergeetika teemaplaneeringu järgsetele

elektrituulikute arendusaladele ja arenduspiirkondadele. Sama lisa ptk 3.3.2 kohaselt käsitletakse

tuulikuparkide planeerimist väljaspool tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud

arendusalasid maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisena.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirjas selguse huvides markeerida, kas

tuuleenergeetika arendusalade osas tehakse ÜP-ga ettepanek maakonnaplaneeringu

muutmiseks.

XIV Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 6.2

täiendatakse. ÜP teeb ettepaneku Pärnu

MPL täpsustamiseks.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

33

11. Rail Baltic Estonia OÜ ( pikendamine 30.11.2023 nr 7-1/1-85, arvamuse andmine 04.12.2023 kiri nr KV2023-293, registreeritud

04.12.2023 nr 7-1/1-90)

Arvamuse andja

Sisu: Seisukoht:

Saatsite meile 02.11.2023 kirja nr 7-1/1-81 “Saarde valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuse andmiseks”.

Palume antud kirjale vastamise tähtaega pikendada 8. detsembrini käesoleval aastal.

Arvestame taotlusega.

Arvamus, 04.12.2023 kiri

Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.5.2. täiendada: Uute müratundlike alade

planeerimisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peale Rail Baltic

maakonnaplaneeringu kehtestamist peab arendaja tagama ja finantseerima normidele

vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise.

Ettepanekuga arvestatakse.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 5.2.2. käsitleb tingimusi rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks. Paraku ei sisalda see infot Rail Baltica suurte ulukiläbipääsude

(ökoduktide) toimivuse tagamise osas. Varasemalt on Rail Baltic OÜ teinud ettepaneku

üldplaneeringuga kehtestada ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd, kus oleks

kehtestatud teatud piirangud nende toimivuse tagamiseks (Rail Baltic Estonia

14.01.2022 kiri nr KV2022-009). Saarde Vallavalitsuse seisukoht oli, et antud

ettepanekuga osaliselt arvestatakse (Saarde Vallavalitsuse 08.02.2022 kiri nr 7-1/1-53).

Esitatud üldplaneeringu eelnõus ei leia infot kas ja milliste piirangutega (millises

sõnastuses) on täpsemalt arvestatud. Palume üldplaneeringu eelnõud selles osas

täiendada.

Ettepanekuga käsitleda tingimusi RV toimimise

tagamiseks, arvestatakse. Tingimused lisataks ptk

5.2.2.

Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.2. lõpus on viidatud, et Rail Baltic raudtee

rajamisel tuleb ehitada välja ulukiläbipääsud ning allmärkustes (märkus nr 15) on

täiendavalt selgitatud, et need kantakse üldplaneeringusse koos eelistatud trassi

asukohaga viidates peatükile 5.3.7, mida meile esitatud seletuskirjast ei leia. Palume

üldplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse. Samas selgitame, et

kooskõlastusringile suunatud ÜP ei kajastunud RB

trassi asukohta ja sellega seotud tingimusi

/piiranguid seetõttu, kuna ÜP eelnõu koostamise

perioodiks puudus vallal info RB trassi asukoha

lõpliku eelistuse jt raudteega seotud objektide

asukohtade (nt ökoduktid, kohalik jaam jne) kohta.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

34

Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.3.1. täiendada: Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetluse uuendamise protsessis selgitati välja kõige väiksema mõjuga

trassialternatiiv, mis läbib ka Saarde valda. Antud trassialternatiivile koostatakse

planeeringulahendus, mille käigus selgub Rail Baltica kohaliku peatuse täpne asukoht

Saarde vallas.

Ettepanekuga arvestatakse.

Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.4.6. lõik „Rail Balticu elektrifitseerimisega

seotult energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks kavandatud uue Surju-

Häädemeeste 110 kV elektriliini ehitamine Rail Baltic maakonnaplaneeringu

uuendamise ja ehitusprojekti koostamise käigus. Lisaks on kavandatud Rail Baltic

elektrifitseerimisega seotult Kilingi-Nõmme-Häädemeeste 35 kV pingega õhuliinide

üleviimine 110 kV pingele. Samuti on kavandatud Kilingi-Nõmme-Mõisaküla 35 kV

pingega õhuliinide üleviimine 110 kV pingele.“ asendada lõiguga sõnastuses: „Rail

Balticu elektrifitseerimisega seotult energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks on

kavandatud piirkonnas elektriliinide rekonstrueerimist. Maakonnaplaneeringu

uuendamise ja ehitusprojektide koostamise käigus täpsustub konkreetse võrgu ehituse

maht ja ulatus.“

Ettepanekuga arvestatakse.

Novembris 2023 on avalikust teavitatud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetluse uuendamise protsessis välja selgitatud eelistatud trassikoridorist. Selleks on

nö sinine-kollane-roosa trassialternatiiv, millele koostatakse planeeringulahendus.

Palume planeeringudokumentides (seletuskirjas, KSH-s ja joonistel) sellega arvestada

ning seda kajastada.

Ettepanekuga arvestatakse.

12. Riigimetsa Majandamise Keskus (30.11.2023 nr 3-1.1/2021/6803, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-86)

Arvamuse andja

Sisu: Seisukoht:

1. RMK on materjalidega tutvunud ja teeb alljärgnevad ettepanekud: 1. Selgitame, et p 2 tingimus kehtib Puhke- ja

virgestuse (PV) maa-alaks määratud aladel, mitte

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

35

Üldplaneeringu eelnõu lk 27 p.4.7 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) on kirjeldatud, et

puhkefunktsiooni täidavad ka Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud nn Pärnumaa

puhkealad (Laiksaare ja Väljaküla-Kärsu puhke- ja teeninduspiirkonnad). Nende alade

puhul ei pea RMK mõistlikuks rakendada kasutustingimuste p 2 toodud nõuet kasutada

uuendusraiete tegemisel vaid turberaie erinevaid liike. Piirates üldplaneeringuga võimalikke

kasutatavaid raieviise ja lubades vaid mingit kindlat raieliiki oleme eriolukordade

(torm,metsatulekahju, putukrüüste jms oluline metsakahjustus) puhul keerulises olukorras.

Teeme ettepaneku kasutada Pärnumaa puhkealade puhul sõnastust :lubatud on kõik

metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt Metsaseadusele ja metsanduse heale tavale.

Vajaduspõhised raied ja nende viisid arutatakse läbi ja lepitakse kokku kohaliku

omavalitsusega.

nn Pärnumaa puhkealadel (PV ja Pärnumaa

puhkealad on maakasutusplaanil tähistatud erineva

leppemärgiga).

2. Lk 45 p 5.2.2. Roheline võrgustik, tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks

p1. Lubatud on kõik metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt metsamajandamise

kavale. Arusaamatuks jääb millist metsamajandamise kava silmas peetakse. RMK koostab

kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ja üldplaneeringus kajastatavatele nn kõrgendatud

avaliku huviga aladele (KAH alad) 10 aastase kestvusega metsamajandamise plaanid

(kavad). Rohevõrgustiku alale raieid kavandades lähtutakse terviklikkuse, sidususe

toimimise tagamise põhimõtetest.

2. Selgitame, et antud punktis ei ole mõeldud RMK

poolt koostatavaid täpsemaid metsade majandamise

kavasid (mis koostatakse RMK metsade kohta PV-

ga kattuvatel aladel), vaid metsamajandamiskava

üldisemalt. Oleme ka teadlikud, et igal juhul ei ole

metsamajandamisekava koostamine kohustuslik

ning metsade majandamisel tuleb arvestada metsa

majandamise hea tava reegeid ja vajadust säilitada

RV toimivus. SK ptk 5.2.2 täiendatakse.

3. Lk 45 p 5.2.3 Väärtuslik põllumajandusmaa määramise põhimõtted. Välja jäeti alla 2 ha

suurused eraldiseisvad põllumaad, õuemaad, metsaalad jms. Väärtuslike põllumaade

kaardikihil on RMK hallatavaid maatükke, mida me ei soovi sellisena erinevatel põhjustel

kajastada.

ID 24054 (LD248 - 33,38 ) pindala 0,87 ha;

ID 25044 (JJ199 – 4 ) Jäärja mõisapargi osa;

ID 23720 (JJ199 – 4 ) sama;

ID 27663 (LD211 – 20) Kopli tee äärne kitsas serv;

ID 25225 (JJ199 – 2,4) Jäärja mõisapargi serv;

ID 25614 (JJ001 – 2) kitsas serv eramaa ääres;

3. Ettepanekuga arvestatakse osas,

maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslik

põllumajandusmaa kattus kas teega või juba

metsastunud/metsastatud alaga või oli tegemist

kitsa siiluga.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

36

ID 25123 (JJ088 – 18) sama;

ID 154982 (JJ410 – 25) 0,15 ha eramaa servas;

ID 24715 (KP408 – 7) nurk eramaa servas;

ID 17925 (OJ270 – 4) poollooduslik kooslus.

13. Osaühing Vasperg (kiri 30.11.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-87)

Arvamuse andja

Sisu: Seisukoht:

Kohaliku maaomaniku ja ettevõtjana on taastuvenergeetika areng Saarde vallas mulle

oluline teema ning sellest tulenevalt annan omapoolse tagasiside Saarde valla

üldplaneeringu eelnõule.

Üldplaneeringuga on keelatud tuulikute kavandamine väärtuslikele põllumaadele.

Leian, et tuulikute kavandamise mittelubamine väärtuslikele põllumaadele on

maaomaniku õiguste rikkumine ning maa kasutamise piiramine. Täna Saarde vallas

juba töös olevad tuulikud on ehitatud sellistele maadele ning järelikult on võimalik

väärtuslikel põllumaadel edukalt tegeleda nii põllumajanduse kui ka taastuvenergia

tootmisega. Tuulikute kavandamine väärtuslikele põllumaadele ei halvenda nende

kasutust, vaid loob täiendava võimaluse maaomanikule.

Märgime, et tööstuslike elektrituulikute kavandamine

Saarde vallas on võimalik üksnes tuuleenergeetika

aladel. Eeltoodust tulenevalt SK ptk 5.2.3 ja 5.4.5.3

täpsustatakse järgnevaga: tuuleenergeetika alas sees

paiknevad väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole

tuulikute kavandamist/asukoha valikut takistavaks

kriteeriumiks

Saarde valla üldplaneeringus on hetkel kirjas piirang, et tuulik peab asuma avalikult

kasutatavast teest põhjendamatult kaugel ning seega ei ole võimalik osa tuulealast

üldse kasutada. Saarde vallas on teatud piirkondade avalike teede kasutus äärmiselt

minimaalne. Teen ettepaneku võimaluse korral tuulikute kaugused avalikest teedest

üldplaneeringust välja jätta.

Ettepanekuga ei arvestata, st tuulikute kaugust

teedest reguleerib ka õigusakt. Arvestades

kliimaministri määruse (Tee projekteerimise normid)

redaktsiooni jõustumist, SK tingimust täpsustatakse

järgnevaga: tuuliku paigutamisel arvestada, et see ei

asuks riigiteeavalikult kasutatavate teede teekatte

servale lähemal kui 1,5x tuuliku kogukõrgus.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

37

Saarde valla üldplaneeringu tuulealad ei arvesta kinnistute piiridega ning kinnistud,

kuhu tuulikuid kavandada, on kohati väikesed või kitsa kujuga. Seetõttu peaks

üldplaneering lubama tuulikute labade ulatumise üle tuuleala piiri.

Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3

täiendatakse järgnevaga: tuuliku rootorilabade

ulatumine üle üldplaneeringuga määratud

tuuleenergeetika ala piiri otsustatakse

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste

käigus lähtuvalt kehtivast õigusruumist ja

kohapõhisest olukorrast. Tagatud peavad olema

kehtivad müranormid vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määrusele nr 71. Tuuliku vundament

peab jääma ÜP-ga määratud tuuleala sisse.

Kuna kohalike maaomanike huvi taastuvenergeetika arendamise vastu Saarde vallas on

suur ja tuulealad asuva pigem eramaadel, siis teen ettepaneku tuuleenergeetika aladest

välja jätta riigimaad.

Ettepanekutega ei arvestata. ÜP määrab

tuulenergeetika arendamiseks sobivad alad

arvestades sobivusanalüüsi tulemusi, üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs (Eesti Ornitoloogiaühing,

Kotkaklubi, 2022) tulemusi ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise, sh Natura asjakohase

hindamise tulemusi. Maaomand ei ole välistav

kriteerium.

14. Sunly Wind OÜ (kiri 01.12.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-88)

Arvamus

Sisu: Seisukoht:

1. Oleme Saarde ÜP koostamise käigus esitanud korduvalt ettepanekuid ja põhjendusi,

et tuuleenergeetika aladest ei eemaldataks mitmeid algselt kaalutluses olnud alasid.

Siinkohal ei saada me kõiki neid ettepanekuid uuesti, aga palume endiselt varasemalt

saadetu arvesse võtta.

Toome siinkohal välja olulisima:

KSH koostamisel on lähtutud üldplaneeringu

üldistusastmest ja planeerimisseaduse järgsest

kohustusest (§ 75 lg 1 p 4)

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

38

a. KSH Lisas 2 kirjeldatud sobivate alade metoodika on läbi viidud liialt pealiskaudselt ja

ei arvesta mitmete asjaoludega. Juhime tähelepanu, et ei ole põhjendatud välistada

ligikaudu pooled sobivusanalüüsi tulemusena selgunud tuuleenergeetika alad lähtudes

põhimõttelisest indikatioonist (Keskkonnaameti 21.02.2023 kiri), mis on kirjutatud suures

üldistuse astmes ja vaatama tegelikke kaitsealuste liikide, kaitsealade, Natura alade jms

paiknemist ja analüüsimata täpsemaid mõjusid neile. Meie hinnangul ei ole käesolev KSH

hindamise aruanne koostatud piisavas täpsusastmes ega täidetud kõiki keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus seaduse §-40 kirjeldatud nõudeid.

b. Piisavalt ei ole analüüsitud erinevaid alternatiivseid meetmeid ja tegevusi.

c. Natura hindamise metoodikas on liikide mõjude kaalumisel teatud juhtudel arvestatud

EOÜ Eesti maismaalinnustiku analüüsis kirjeldatud mõjuulatusi ja teatud juhtudel liigi

kaitse tegevuskavas kirjeldatud mõjuulatusi. Ei ole analüüsitud kõiki alternatiivseid

meetmeid ning tehtud seda ühtsetel alustel.

d. Lisaks juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 45 lg 2 tingimused on ka käesolevas planeeringus täidetavad juhul, kui

strateegilisse planeerimisdokumenti viiakse sisse vastavad täiendavad tingimused ja

täpsustused (nt liikidele lisada planeerimisdokumenti täiendavaks tingimuseks, et on

vajalik teostada täpsustavad uuringud Natura ala kaitse-eesmärkidest olevatele liikidele).

Täiendavate uuringute tingimuste lisamine planeerimisdokumenti võimaldab hilisemas

etapis läbiviidavate uuringutega tuvastada kas kavandataval tegevusel on kahjulik mõju

Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele või negatiivne mõju ala kaitse eesmärkidele.

Kokkuvõtvalt palume KSH-s teostada kaalutlus erinevate alade osas sarnastel

alustel ning välistada ei tohi ala vaid põhjusel, et Keskkonnaamet on andnud

indikatiivse suunise või kuna praeguses üldistusastmes ei ole teostatud piisavalt

uuringuid.

leida tuuleparkidele kui olulise ruumilise

mõjuga ehitistele sobivaimad asukohad valla

territooriumil. KSH analüüs ei põhine vaid

Keskkonnaameti põhimõttelisel indikatsioonil,

vaid tuuleparkide elusloodusele avalduva mõju

koondhinnangul. Peamiseks aluseks tuulealade

lõpliku valiku osas on läbiviidud Natura

hindamine, kus on kasutatud parimat teadmist

hinnatavate kaitse-eesmärkide (liikide) kohta,

s.h on tõesti kasutatud nii EOÜ Eesti

maismaalinnustiku analüüsi tulemustest kui ka

võimalusel infot muudest allikatest nagu seda on

Natura aladel kehtivad kaitsekorralduskavad ja

liigikaitse tegevuskavad. Neile andmetele

tuginedes ei ole võimalik Natura hindamises

anda veendumust ebasoodsa mõju puudumise

kohta Kikepera ja Kalita piirkonna tuulealade

kohta. Sellest tulenevalt tuleb loobuda nende

tuulealade kavandamisest ÜP raames. Vastasel

juhul ei ole võimalik ÜP-d kehtestada. Seda

veendumust oleks nende alade puhul võimalik

anda juhul, kui oleksid olemas toetavad

uuringud konkreetsete liikide ja alade kohta.

Meile teadaolevalt selliseid uuringuid tehtud ei

ole. Kikepera ja Kalita piirkonna tuulealadest

mõnevõrra erinevad on Ida-saarde tuulealad.

Need alad asuvad Natura linnualade

võrgustikust kilomeetrite kaugusel ja puuduvad

seosed Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks

olevate liikide leiukohtadega ja elupaikadega,

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

39

mistõttu saab seal välistada mõjud Natura 2000

võrgustikule.

Lisaks annavad Ida-Saarde tuulealade muude

linnustiku mõjude kohta teavet olemasolevate

tuulikute KSH protsessis läbiviidud uuringute

tulemused ja väike-konnakotkaste seire.

2. Üldplaneeringu lk 59 kohaselt annab tuuleenergeetika alade kujunemisest ülevaate

KSH aruande lisa 2. Nimetatud KSH lisas 2 joonisel 5 (lk 82) on toodud rohelisega

sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks ning punase ovaali sees alad, mille

arendamise võimalus selgub täiendavate uuringute tulemusena. Samas on ÜP kohaselt ka

rohelistel aladel täiendavate uuringute vajadus:

a. ÜP lk 61 p 10 on toodud uuringute vajadus (eeldatavalt projekteerimistingimuste

avaliku menetluse kaudu) roheliste alade puhul vähemalt järgmistes valdkondades:

kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega konkreetsete kohapõhiste

tingimuste väljatöötamiseks. Tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja

selgitada mõju lindudele, nahkhiirtele (rändekoridoridele, pesitsus- ja

toitumispaikadele), väärtuslikele elupaigatüüpidele, rohevõrgustiku sidususele ja

ökosüsteemide seisundile;

müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest;

varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest;

visuaalse mõju hinnang (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid) ja mõju

väärtuslikele maastikele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile;

b. KSH lisas 2 toodud joonisel 5 toodud punaste ovaalide sees olevatel aladel

„selgub arendamise võimalus täiendavate uuringute tulemusena“.

Eeltoodust tulenevalt on nii rohelistel kui ka punase ovaali aladel nõutud täiendavate

uuringute tegemine enne täielikku kindlust luba väljastada ning seetõttu tuleks neid alasid

meie hinnangul sarnaselt käsitleda. Teeme ettepaneku ka punase ovaali sees olevad

alad lisada „Tuuleenergeetika aladena“ ÜP-sse ning ka nende puhul selgub lõplik

võimalus arenduseks peale uuringuid. Eeltoodud seisukohta toetab ka ÜP lk 59, mille

Üldplaneering määrab tuuleenergeetika

arendamiseks sobivad alad arvestades

sobivusanalüüsi tulemusi, üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs (Eesti

Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) tulemusi

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, sh

Natura asjakohase hindamise tulemusi. Nn

punaste ovaalide see olevad alad välistati Natura

hindamise tulemusena. St, et välistada

ebasoodne mõju Natura 2000 aladele, loobuti

Kikepera ja Kalita tuulealade planeerimisest.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

40

kohaselt võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada, sh tuleb täpsemal

kavandamisel arvesse võtta kavandatavate tuulikute parameetreid, kohapõhist

hetkeolukorda jms. Seega saab ka punaste ovaalide lisamisel tuuleenergeetika

arendusaladele hilisemas etapis neid piire täpsustada lähtuvalt kavandatavate tuulikute

parameetritest jms.

3. KSH lk 18 on kirjeldatud Natura hindamise põhimõtet: „Kui strateegilise

planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise

tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele

mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu,

koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse

ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub.

Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või

loatasandile, iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise

osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele“. Leiame,

et sellest lähtuvalt ei ole põhjendatud Kikepera ja Kalita tuulealade eemaldamine

tuuleenergeetika aladest, vaid tuleks esitada tingimused, mis juhul seal võiks järgmises

etapis arendamist kaaluda. Näiteks seades müranormid või tingimused tuulegeneraatori

töötamise režiimile, tingimus et ei kahjustata Natura ala kaitseks olevat liiki (sh võib

järgmises etapis olla vajalik täpsustav uuring mis ebasoodsa mõju välistaks) jms.

Eeltoodust tulenevalt palume lisada tuuleenergeetika alade hulka Kikepera ja Kalita

tuulealad.

ÜP tasandil aitab Natura hindamine välja

selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks

sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida

võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle

kaitse-eesmärkidega üksikprojekti tasandil.

Natura hindamine üldplaneeringu tasandi peab

siiski andma veendumuse, et valitud sobivatele

tuulealadele on võimalik tuulikuid rajada. Antud

juhul ei ole Kikepera ja Kalita tuulealade puhul

seda veendumust võimalik anda, s.t nendes

asukohtades tuulenergeetika arendamisel on

tõenäoline ebasoodsa mõju teke Natura

linnualade liikidele. See järeldus põhineb

parimal olemasoleval teabel, mida rakendati

Natura hindamisel. Antud juhul, s.t

sobimatutesse asukohtadesse tuulikute rajamisel

ei ole võimalik anda järgmises etapis

rakendatavaid meetmeid, mis välistaksid mõju

Natura liikidele. Nt ei ole liikide kasutatavatesse

elupaikadesse või elupaikade vahelisse

sidususkoridori rajatavate tuulikute puhul

olemas meetmeid, mis tagaksid elupaikade

sidususe ja kasutatavuse. Tuulikute olemasolu

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

41

tundlikel aladel häirib või katkestab suure

tõenäosusega nt metsise elupaikade vahelised

liikumised. Samuti peletab äärmiselt ohustatud

liigi, must-toonekure, tema teadaolevatelt ja

potentsiaalsetelt toitumiskohtadelt jne. Kikepera

ja Kalita tuulealade lisamine sobivate tuulealade

hulka oleks võimalik juhul, kui oleks täiendavat

teavet e neil aladel oleks läbi viidud konkreetsed

uuringud sihtliikide kohta, mis võimaldaksid

Natura hindamises teha järeldusi nende alade

sobivuse kohta.

4. Olete tuuleenergeetika aladest lõiganud välja looduskaitseseaduse (LKS) kohase

ehituskeeluvööndi (nt alade 12 ja 13 vahel ning alade 19, 29, 21 vahel).

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule- ja rajatisele. Tuuleparki saab käsitleda

tehnorajatisena, kuna asjaõigusseaduse § 158 lg 1 kohaselt on tehnorajatis elektripaigaldis

ning ELTS § 3 lg 9 defineerib elektripaigaldisena elektriseadmete kogumit, mida

kasutatakse elektri tootmiseks – mis ongi elektrituulik. Sellest tulenevalt saab

elektrituulikule rakendada LKS § 38 lg 5 p 8 erandit ning ei ole põhjendatud

tuulealadest ehituskeeluvööndi välja lõikamine.

Ettepanekuga arvestatakse, ehituskeeluvööndi

"väljalõikamisest" loobutakse.

5. ÜP lk 59 on toodud „Aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga määratud

tuuleenergeetika aladest on võimalik tuuleparkide kavandamiseks algatada eriplaneering“.

Meenutame, et 17.08.2020 esitas Metsagrupp taotluse tuulealade eriplaneeringu

algatamiseks, ent Saarde vallavolikogu keeldus eriplaneeringu algatamisest. Sellele

järgnenud kohtumenetluses Ringkonnakohtus selgitas Saarde vald, et tuuleenergeetika

arendusalad lahendatakse üldplaneeringu käigus. Sellest tulenevalt palume, et kaalutud

tuuleenergeetika alasid ei jäetaks kõrvale asjaolu tõttu, et praeguses

üldistustasemes ei ole piisavalt infot võimalike mõjude kohta. Järgmistes etappides

saab mõjusid täpsustada ja vastavaid otsuseid teha.

Tuuleenergeetika planeerimispraktika on aastate

jooksul oluliselt muutunud tulenevalt

ametkondade seisukohtadest. Praegusel hetkel

on järelevalveametkondade seisukohaks, et

juhul, kui puudub veendumus eelkõige Natura

aladele avalduva ebasoodsa mõju ärahoidmise

võimalikkuse osas, ei ole võimalik tuuleparkide

alasid planeerida. Veendumuse andmiseks on

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

42

vajalikud täpsemad uuringud. Uuringuid on

võimalik läbi viia eriplaneeringu käigus.

15. Keskkonnaamet (01.12.2023 nr 6-5/23/22096-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-10)

Kooskõlastaja

Sisu Seisukoht

Keskkonnaamet tutvus Saarde valla ÜP ja KSH aruande eelnõudega ning tuvastas, et esitatud materjalid on oluliste puudustega ning vajavad

alljärgnevate märkuste alusel täiendamist.

Keskkonnaamet annab kooskõlastuse vaid Keskkonnaameti pädevuse ulatuses. Arvestades eeltoodut ning tuginedes PlanS § 4 lg-le 4, §

85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-le 40, Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2 ning

Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13

„Keskkonnaameti ringmajanduseosakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.2 ja 2.4.3, kooskõlastab Keskkonnaamet Saarde valla ÜP ja KSH

aruande eelnõud tingimusel, et arvestatakse käesolevas kirjas esitatud tingimustega ning täiendatakse üldplaneeringu materjale.

1. ÜP ptk 4.7. (sh KSH aruande ptk 4.1.2) - ÜP näeb ette Valga-Uulu maanteest lõunapoole

jääva Allikukivi loodusala ja samanimelise maastikukaitseala (MKA) Koobaste

sihtkaitsevööndis asuva metsa arvamist puhke- ja virgestuse maaks. Natura asjakohane

hindamine toob välja: „Kuna loodusala kaitse-eesmärke ei ole kavandataval puhke- ja

virgestusmaal registreeritud (tuginetud loodusala standardse andmevormi ja EELIS

andmebaasi Natura elupaikade andmekihile), siis pole ka juhtotstarbe rakendamise

tagajärjel ebasoodsa mõju tekkimine oodatav ja säilib olemasolev olukord.“

Keskkonnaameti hinnangul ei ole antud juhul ainuüksi registri andmetele tuginedes

võimalik taolist järeldust teha. Puhke- ja virgestusmaaks määratud alal on teadaolevalt

elupaigatüüp koopad (8310) ja seda tuleb Natura hindamisel käsitleda.

Maa-ala PV alaks määramisest loobutakse,

kuid Allikukivi koopad tähistatakse kui

sümbolobjekt. Kuna PV ala enam Allikukivi

loodusalale ei kavandata, siis sellest tulenevalt

on korrigeeritud ka Natura hindamist.

2. ÜP ptk-s 5.2.2. on öeldud, et rohelise võrgustiku määramisel võeti aluseks Pärnu

maakonnaplaneering. Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugialade piire ja

Pärnu MPL on määranud RV tugialade

hierarhia SK-s, tuginedes tugialade

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

43

tugialasid ühendavate koridoride paiknemist. Vajalikuks ei peetud tugialade liigitust

(riiklik, maakondlik, kohalik). Keskkonnaamet soovitab siiski määrata nii tugialadele kui

ka koridoridele hierarhilised klassid ja eesmärgid, mis hõlbustaksid erinevate tegevuslubade

väljastamisel hilisemat analüüsi, kas kavandatud tegevused tagavad eesmärkide täitmise või

on nendega vastuolus. Soovitame lähtuda rohevõrgustiku elementide planeerimisel

Keskkonnaagentuuri 2023. a koostatud Rohevõrgustiku planeerimise juhendist

(https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873 ), mis annab teadaolevale praktikale ja analüüsile

tuginevalt soovitusi rohevõrgustiku toimivate elementide parameetrite määramiseks.

Keskkonnaameti hinnangul on lähtuvalt Riigikohtu 28.09.2023 otsuses kohtuasjas 3-21-979

(https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-21-979/44 ) toodud kaalutlustest (nt. p 23

ja p 28) ka rohevõrgustiku elementide praegused kasutustingimused ÜP eelnõus liiga

üldised.

läbimõõdule. Samas ei ole MPL-s eristatud

tingimusi klasside kaupa, mistõttu ei ole

eristamisel reaalset sisu. Hierarhiliste klasside

määramine RV aladele eeldab sisulist,

laiapõhjaliselt läbiarutatud ja tänapäevastele

arusaamadele vastavat RV käsitlust. Selline

käsitlus on plaanis üleriigilise planeeringu

koostamisel, mille raames on plaanis 2024.a

alguses viia läbi ka täiendav RV alusuuring.

Saarde Vallavalitsus on seisukohal, et täpsem

käsitlus võiks olla üle-Eestiliselt sarnastel

alustel ja ei pea põhjendatuks ÜP käigus vaid

oma valla territooriumil RV lahenduse

täpsusastme suurendamist.

RV tingimusi täpsustatakse SK ptk 5.2.2,

juhindudes Kadrina valla ÜP RV tingimustest

(Kadrina valla ÜP on KeA poolt

kooskõlastatud 27.12.2023 kiri nr 6-5/23/6424-

6).

3. ÜP ptk 5.2.2. - Varasemas ÜP eelnõu peatükis 5.2.2. alapunktis 9 oli öeldud:

„Võimalusel vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise

võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama

asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et sidusus säiliks“, mille

osas oleme palunud täpsustada ja selgitada, kuidas see võiks praktikas toimuda. Muudetud

ÜP eelnõus rohelise võrgustiku kontekstis uute karjääride avamist enam ei käsitleta,

mistõttu jääb arusaamatuks, kas ja millistel tingimustel on uute karjääride avamine

rohevõrgustiku alal lubatud.

Nõustuda ei saa väitega, et RV kontekstis uute

karjääride avamist ei käsitleta. SK ptk 4.16 p 2

käsitleb maardlate kasutuselevõttu RV aladel

seades tingimuseks, et juhul, kui nimetatud

aladel on kaevandamine vältimatult vajalik,

tuleb vajadusel rakendada meetmeid, et

kaevandamisega kaasnevad mõjud (kui mõjud

ületavad õigusaktide kohaseid norme) oleksid

leevendatud ja minimaalsed.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

44

Ptk 5.2.2. täiendatakse siiski tingimuste osas

RV ja maardlate kattumisel, sh lisati tingimus

vajadusel asenduskoridori leidmiseks.

4. ÜP ptk-s 5.2.2. on öeldud, et Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb välja ehitada

ulukiläbipääsud (ökoduktid ja loomade läbipääsuvõimalused raudtee ristumisel

veekogudega) ning tagada rohelise võrgustiku sidusus ja ulukiläbipääsude toimivus. KSH

aruande ptk-s 1.2 on öeldud, et keerukaks muutis hindamise planeeringuprotsessi

venimine tulenevalt tuuleenergeetika arendusalade erinevatel ajahetkedel laekunud

sisendist ja ka Rail Balticu trassist (2023 augustis otsustati jätta planeeringus käsitlemata,

kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on veel läbi viimas Pärnumaa trasside

taashindamist). Käesoleva kirja koostamise hetkel on juba teada RB trassi uus asukoht

Saarde vallas (täpsem selgitus kirja punktis 15). Üldplaneeringu koostamise jaoks piisavas

täpsusastmes on teada ka uuele trassialternatiivile kavandatud loomade läbipääsud koos

kaitsevööndiga (Saarde valda on kavandatud vähemalt 4 ökodukti). Keskkonnaamet on

seisukohal, et ökoduktide asukohas ja lähiümbruses (vähemalt 500 m raadiuses) tuleb

üldplaneeringuga seada tingimused maakasutusele ökoduktide läbipääsude toimimiseks.

Suurulukite läbipääsude kaitsevööndis oleksid vajalikud järgmised piirangud (tuginedes

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatud memole suurulukite läbipääsude

toimimise tagamise kohta):

- Keelatud peaks olema jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale.

Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega.

- Keelatud peaks olema lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks

sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades,

seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada metsanduse

võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe.

- Keelatud peaks olema teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad

takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda

liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on

aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas

nii, et puuvõrad liituvad tee kohal.

Käesolevaga välja valitud Rail Baltic

trassikoridor koos kavandatavate ökoduktide

asukohtadega kantakse ÜP-sse. Samuti

seatakse tingimused ökoduktide toimivuse

tagamiseks.

Piiranguvööndi ulatusega 500 m ökodukti

keskpunktis, nõustume. Tingimuste määramisel

on põhjendatud juhinduda juba kehtestatud ÜP-

ga (nt nt Kose, Saku, Kehtna valla ÜP)

määratud tingimustest, mis tagavad

ulukiläbipääsude toimivuse ja RV sidususe

riigi põhimaanteedele ja Rail Baltic raudteele

rajatavate ulukiläbipääsude korral. Nimetatud

kehtivate ÜP-ga määratud tingimused on välja

töötatud koostöös erinevate ametkondadega ja

ametkondade poolt heaks kiidetud.

Jääme eriarvamusele jahipidamise

reguleerimise vajaduse osas, kuna jahipidamise

reguleerimine ei ole ÜP ülesanne. Samuti ei

saa nõustuda maavarade kaevandamise

lausalise keelustamisega, kuna sellisel juhul ei

kooskõlasta ÜP-d Maa-amet (kuna juurdepääs

Maa-ameti hinnangul siis maavaravarule

halveneb).

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

45

- Keelatud peaks olema maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline

häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade

liikumist. Eeltoodud tegevustele võib rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud

ulukieksperdi analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt

loomaläbipääsu ja kaitsevööndi toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt

tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate

asutustega, sh RMK, Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus.

Ökoduktide asukohad peavad olema sidusad valla rohelise võrgustiku teiste osadega ning

vältida tuleb tegevusi, mis takistavad suurulukite läbipääsute toimimist. Saarde

üldplaneeringuga kavandatud roheline võrgustik ei ole piisavalt sidus kõikide RB

ökoduktidega. Seoses RB uue trassikoridori valikuga tuleks varasema trassi asukoha tõttu

rohevõrgustikust väljajäänud metsaalad rohelise võrgustiku koosseisu tagasi liita.

5. ÜP ptk-s 5.2.4.4. tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamiseks

Metsaääre külas, Tõru tee 8 kinnistul (75601:001:0009), mis on ajalooliselt hoonestamata,

kaetud loodusliku kooslusega ja mis peamine, asub ÜP eelnõu kohaselt üleujutataval alal.

ÜP tugineb selles osas uuringule "Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude

nimistu muutmiseks" (2021).

Käesoleval hetkel ei tee Keskkonnaamet lõplikku otsust ehituskeeluvööndi vähendamise

kohta, kuid tuleb tõdeda, et Tõru tee 8 osas esineb argumente, mis ei toeta

ehituskeeluvööndi vähendamist.

Võetud teadmiseks, ÜP täiendamine ei ole

vajalik. ÜP-ga on põhjendatud vähendada

ehituskeeluvööndit, kuna tegemist on

kompaktse suvila(elamu)piirkonnaga ja kallas

suhteliselt järsk (nõlvakalle üle 10%).

Olukorraga kinnistul on tutvutud 20.12.2023

suurvee ajal. Jõgi oli kõll kallastest väljas, aga

Tõru 8 on üks kõrgemal asuvaid kinnistuid.

Vastaskallas osaliselt üle ujutatud.

6. ÜP ptk-s 5.2.4.4. tehakse ka ettepanek Reiu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sepa

kinnistul (75601:001:0201) endise talukoha taastamiseks (eluhoone ja abihoonete

püstitamine ning juurdepääsutee rajamine). Maa-ameti geoportaalist kättesaadavate

andmete põhjal on kinnistu olnud hoonestatud, kuid hoone paiknemine arvestas looduslikke

olusid, paiknedes lammialast väljaspool. Ajalooline hoonestus on küll ehituskeeluvööndi

vähendamist toetav argument, kuid vaatamata sellele tuleb arvestada ka üleujutuse ohtu.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine üleujutusala piires

Ettepanekuga ei arvestata. Maa-ameti

kaardirakenduse alusel ei ole piirkond

üleujutusohuga riskipiirkondade hulka

määratud. Üldplaneeringuga on määratud ja

maakasutusplaanile kantud üleujutusohuga alad

vastavalt uuringule "Alused ja metoodika

suurte üleujutustega siseveekogude nimistu

muutmiseks". Üleujutusohuga ala ei võrdsustu

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

46

põhjendatud ega kalda kaitse eesmärke arvestav ja ettepaneku piiri tuleb üleujutusala piire

arvestades korrigeerida.

korduva üleujutusega alaga ja ehituskeelualaga.

ÜP on tingimused ehitustegevuseks nendel

aladel määranud.

7. Tuuleenergiaga seotud tingimusi on käsitletud ÜP ptk-s 5.4.5.3. Peatükis on muuhulgas

öeldud, et tuuleparkide rajamiseks on määratud tuuleenergeetika alad (ORME alad). ÜP-ga

leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja seletuskirja kohaselt

põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks

projekteerimistingimuste alusel. Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused

selguvad täpsema kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning

keskkonnamõju hindamise tulemusena.

Keskkonnaamet on seisukohal, et ÜP KSH raames ei ole viidud läbi tuuleenergeetika alade

põhist hindamist ning ei ole selgitatud välja kaasnevat võimalikku mõju keskkonnale

(elusloodusele), pigem on KSH aruandes (lk 44-45) teostatud riskide kaardistamine. Seda

kinnitab ka KSH aruande lk 45 järeldus, et ÜP-s kavandatud tuulealade puhul on eranditult

kõigi puhul vaja läbi viia vastavad linnustiku uuringud, mille alusel on võimalik välja

selgitada, kas tuuleenergeetika arendamine on linnustiku kaitset arvestades konkreetsel alal

võimalik ning vajadusel seada leevendavaid meetmeid. Sellest hoolimata on ÜP ptk-s

5.4.5.3. (lk 59) väljendatud seisukohta, et Saarde valla üldplaneeringuga on

tuuleparkidega kaasnevad mõjud hinnatud ning on järeldatud, et seetõttu on võimalik

jätkata tuuleparkide arendamist projekteerimistingimuste alusel. Kooskõlastamisele

esitatud ÜP-s ei ole tuulepargialasid määratud detailplaneeringu (edaspidi DP) kohustuse

aladeks, mis seni on ÜP-de puhul (sh ka Saarde valla ÜP varasemad versioonid) olnud

reegliks (kui ÜP koostamise käigus ei osutu võimalikuks viia läbi kohapõhiseid

analüüse). ÜP-s puuduvad konkreetsed viited tuuleparkide täpsema KMH protsessi

vajaduse kohta, märgitud on küll erinevate uuringute läbiviimise kohustust.

Keskkonnaamet on looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 21 lg 1 alusel kaitseala,

hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja ning LKS § 22 lg 2 alusel

on kaitstava loodusobjekti valitsemine seda mõjutava planeeringu KSH ja kavandatava

tegevuse KMH menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale

kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine. Keskkonnaameti

KSHs on hinnangut täiendatud alapõhiste

hindamistega ning ÜP määratud

tuuleenergeetika alad KSH hinnangutest (mh

toetudes olemasolevate tuuleparkide

seireandmete aruannetele). Vastavad

täpsustused on kantud SK.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

47

hinnangul ei ole Saarde valla ÜP-s tuuleenergeetika alade mõjude hindamine viidud läbi

täpsusastmes, mis võimaldaks väita negatiivse mõju puudumist ning liikuda tuulepargi

arendamisel tuuleparkide asukohavalikust projekteerimistingimuste väljastamisse.

Nii EL-is kui sellest tulenevalt ka Eestis on käimas arengud, millega soovitakse

kiirendada taastuvenergeetika arendamist. Keskkonnaamet ei soovi seada üleliigseid

kitsendusi taastuvenergeetika arendustele kui ülekaaluka avaliku huviga objektide.

Kuid leiame, et taastuvenergeetika arendamine ei saa toimuda looduskeskkonda ohustades

ning looduskeskkonnaga seotud mõjusid piisava põhjalikkusega hindamata jättes.

Arvestades käimasolevaid taastuvenergeetika rajatistega seonduvate keskkonnamõju

hindamise ja loamenetluse reeglistiku muutuseid, millised võivad viia tuuleparkide

keskkonnamõjude hindamiste kohustuste olulisele leevendumisele ning loamenetluste

olulisele lühenemisele kehtestatud planeeringute alusel valitud eelisarendusaladel, ei saa

Keskkonnaamet nõustuda kooskõlastamiseks esitatud Saarde valla ÜP-s seatud

põhimõttega, mille kohaselt ei ole tuuleenergeetika arenduste puhul vajalik

detailplaneeringu ning viimase KSH koostamine.

8. ÜP ptk-s 5.5.3. (lk 59) on märgitud: „Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning

uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada.“

Palume täpsemalt selgitada, milliste olemasolevate õigusaktide alusel on võimalik

projekteerimistingimuse või ehitusloa menetluses üldplaneeringus määratud olulise

ruumilise mõjuga ala piiri korrigeerida.

PT-ga ei ole ORME ala piiri võimalik

täpsustada. SK ptk 5.4.5.3 on vastavalt

täpsustatud.

9. ÜP ptk-s 5.5.2. ja KSH aruande ptk-s 4.5.1.3 on öeldud: „Maaomanikuga kokkuleppel

võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul on soovitatav

lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest (samas võib esineda ka situatsioone,

kus maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja aktsepteerib kaasneda

võivaid mõjusid).“ Juhime tähelepanu, et Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestatud müra normväärtuste tagamine ei ole vabatahtlik, vaid

seadusandusest tulenev nõue. Müra normväärtuste puhul on tegu keskkonnakvaliteedi

piirväärtustega, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut (AÕKS § 56 lg 2).

Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3 ja

ptk 5.5.2 täpsustatakse järgmises sõnastuses:

tuulikut ei paigutata üldjuhul elamule lähemale

kui 1 km. Kokkuleppel maaomanikuga võib

tuulikute paigutamist elamutele lähemale, kuni

750 m[1] kaugusele eluhoonest arvestades

tuuliku keskpunkti, kui eluhoone aluse maa

omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

48

Keskkonnakvaliteedi piirväärtust ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides

ületada (KeÜS § 7 lg 3). Ükski omavaheline kokkulepe ei saa olla seadusest ülem juhul, kui

seadus ise seda võimalust ei anna. Seega tuleks eelmainitud lõigust välja võtta sõna

„soovitatav“ ning eemaldada viide vastastikusel kokkuleppel müra normväärtuste ületamise

võimalikkuse kohta. Kui tuulikute rajamisel soovitakse mõjutatavatel maa-aladel leebemaid

müra piir- ja sihtväärtusi, tuleks muuta selle maa-ala maakasutuse juhtotstarvet.

keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades

kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist

välistavaid kriteeriumeid.

[1] Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise

raames on kevadel 2023 ministeeriumid

koostöös kaardistamas võimalusi

tuuleenergeetika arendamiseks riigile

kuuluvatel maadel. Nn eelisarendatavate alade

määramisel on lähtekriteeriumiks võetud 750 m

elamutest ja ühiskondlikest hoonetest. Vt ka

https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-

arendamist-piiravate-kitsenduste-

kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine

.

10. KSH aruande ptk 4.1.2 - Natura hindamine on läbi viidud ka Reiu jõe loodusala kohta

seonduvalt ÜP-ga tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutega. Jõutud on

järeldusele, et puudub mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele, s.o jõed ja ojad

elupaigatüübile ning elupaigaga seotud liikidele. Järeldus tugineb omakorda KSH aruande

ptk-le 4.1.4.4., kus jõutakse mõlema EKV vähendamise ettepaneku osas järeldusele, et

EKV vähendamisega ÜP-s kavandatud viisil ei kaasne ebasoodsat mõju veekogu kalda

kaitse-eesmärkide saavutamisele ega veekogu seisundile. Keskkonnaameti hinnangul

tuleb arvestada, et planeeringu koostamisel hinnatav keskkonnamõju ei samastu mõju

hindamisega ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. KeHJS § 21 mõistes hinnatakse

keskkonnamõjuna kaasnevat vahetut või kaudset keskkonnamõju keskkonnale, inimese

tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale, kuid ehituskeeluvööndi vähendamise

otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju rannale ja kaldale - vastavalt LKS § 34 on ranna ja

kalda kaitse-eesmärkideks seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

Nõustume, et EKV vähendamine on

Keskkonnameti poolt tehtav eraldiseisev

kaalutlusotsus ja erandi tegemine üldkehtivale

normile. Meie hinnangul on mõju hinnatud ja

ebasoodne mõju veekogu seisundile puudub.

Täpsemalt, kui EKV vähendamine ei mõjuta

veekogu kaldakaitse eesmärke ega ka veekogu

seisundit (nagu on leitud KSH ptk 4.1.4.4), siis

ei saa eeldada mõju ka Natura alale, mille

kaitse-eesmärgid on konkreetsel juhul seotud

Reiu jõega ja täpsemalt selle veekeskkonnaga

(mitte kallastega ega maismaaga). Sarnast

lähenemist, kus EKV vähendamise mõju

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

49

liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet

LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda

kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. LKS §-s 34

nimetatud ranna või kalda kaitse eesmärgid kannavad eesmärki kaitsta veekogusid

inimtegevusest tuleneva reostuse vältimiseks EKV ulatuses vajaliku taimkatte puhvri abil,

säilitada ranna ja kalda äärne liigirikkus ning säilitada ranna ja kalda stabiilsus, samuti

tagada kõigile avalikuks kasutamiseks määratud veekogude ääres viibimise ja veekogude

kasutamise võimalus. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui

ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata –

ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised,

puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate

juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, välistatud on inimtegevusest

põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs

veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Kokkuvõtvalt, EKV vähendamine on

Keskkonnameti poolt tehtav eraldiseisev kaalutlusotsus ja erandi tegemine üldkehtivale

normile.

hinnanguid ja järeldusi kasutatakse ka Natura

hindamise tarbeks, on rakendatud ka teiste ÜP

KSH aruannete koostamisel ning taoline

lähenemine on olnud varasemalt aktsepteeritud.

11. KSH aruande ptk-s 4.1.3 joonise 7 pealkirjaks on kaitstavate loodusobjektide ja

vääriselupaikade paiknemine Saarde vallas. Joonisel ja ka legendis vääriselupaigad

puuduvad.

Aitäh tähelepanu juhtimast, teksti

korrigeeritakse.

12. KSH aruande ptk 4.1.4.1 - Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH aruande eelnõu ei

käsitle piisavalt mõju elanike joogiveevarustusele. Ptk-s 4.1.4.1 on küll räägitud

perspektiivsetest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni aladest, kuid Saarde vallas põhineb suur

osa joogiveevarustusest ka eraomandis puur- ja salvkaevudel, mille mõjusid ei ole hetkel

KSH-s käsitletud. Lisaks peaksid ÜP joonistele olema märgitud asula reoveepuhastid ning

ühisveevärgi puurkaevud.

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.

Asula reoveepuhastid kantakse

maakasutusplaanile.

Puurkaevude kajastamine ÜP-s ei ole vajalik ja

põhjendatud. Puurkaevude olemasoluga ja

sanitaarkaitseala rakendamisega tuleb

arvestada detailplaneerimisel ja projekteerimis-

tingimuste andmisel. ÜP kui üldise tasandi

planeeringu joonis ei pea kajastama

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

50

olemasolevaid puurkaeve (PlanS ei sätesta,

millises mahus taustainfot joonisel kajastada),

sellest tulenevalt ka üldisel tasandil

määratavast juhtotstarbest objekte nö välja

lõikama.

Põhjaveeressursi osas täiendatakse KSH

aruande ptk 4.1.4.1

13. Üldplaneeringus on välja toodud, et KSH hinnangul ei ole vajadust

kompostimisväljakute jaoks maa-alasid reserveerida, kuna vallas paikneb üks suurem

kompostimisväljak ning planeeritavad kompostrid korterelamute juurde ei vaja täiendavat

maa-ala eraldamist. KSH aruandes ei ole vastav analüüs leitav. Palume üldplaneeringusse

lisada konkreetsed viited KSH-le, kust punktist info pärineb. KSH aruande ptk-s 4.7 on

välja toodud, et KSH-l ei ole soovitusi ega näe vajadust leevendavate tingimuste

seadmiseks jäätmetekke ja hoolduse parendamiseks üldplaneeringu täpsusastmes.

Sealjuures ei ole KSH-s toodud vastavat analüüsi, mille põhjal seda üldplaneeringus

järeldatakse.

Märkus jääb ebaselgeks, kuna SK-s vastav

viide KSH hinnangule puudub.

14. ÜP lisas 1 on antud selgitus Rail Baltic raudtee kavandamisest. Riigikohtu 19.05.2020

otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee

trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas ehk planeeringualal, mis paikneb Pärnu maakonnas Pärnu

linna ning Saarde ja Häädemeeste valdade territooriumidel. Pärast Riigikohtu otsust

uuendati tühistatud trassilõikude piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et

leida raudtee trassile asukoht.

24.10.2023 teavitas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostööpartnereid, et

planeeringumenetluse sh KSH tulemusena on leitud raudteele parim uus asukohta (nn

sinine-kollane-roosa) alternatiiv. Siiski tekitab ka kõnealune trassialternatiiv Natura

Luitemaa linnuala piirkonnas barjääri metsise erinevate asurkondade vahel, mõjutab

metsise elupaikade sidusust ja populatsioonide elujõulisust, mistõttu liigi asurkonna

terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb rakenda Natura hüvitusmeetmeid. Seetõttu on

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. RB

raudtee asukoht koos ökoduktide jt toimimist

tagavate rajatistega on kantud planeeringusse.

Samas on hüvitusmeetmete kava kinnitamata,

mistõttu hüvitusmeetmete ja puhverala ÜP-s

kajastamine oleks ennatlik. ÜP-d on võimalik

täiendava kava kinnitamise järgselt.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

51

eelistatud raudtee alternatiivile valmimas hüvitusmeetmete kava. Ebasoodsa mõju

hüvitamiseks moodustatakse uued metsise püsielupaigad liigi elupaikade kaitseks;

muudetakse olemasolevatel metsise kaitsega seotud aladel tsoneeringut ja taastatakse

metsise elupaikasid (kraavide sulgemine, teede likvideerimine jm). Lisaks on peetud

vajalikuks RB hüvitusmeetmete toimivuse tagamiseks, Luitemaa ning laiemalt

piirkonna metsiseasurkonna soodsa seisundi ja sidususe tagamiseks ja oluliste

kumulatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks täiendavate kitsendavate tingimuste seadmine

majandustegevusele hüvitusmeetmete paketti kuuluvad alade piirkonnas (nn puhveraladel).

Arvestades RB Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise protsessi hetkeseisu, on

Keskkonnaameti hinnangul otstarbekas kanda üldplaneeringu kaardile Rail Baltica

eelistatud trassikoridor ja uued metsise püsielupaigad. Üldplaneeringu tarbeks piisavas

täpsusastmes on teada ka uuele trassialternatiivile kavandatud loomade läbipääsude (sh

ökoduktid) asukohad koos kaitsevööndi ulatusega. Lisaks tuleks üldplaneeringu kaardile

märkida alad, kus kehtivad teatud tingimused majandustegevusele RB hüvitusmeetmete

toimivuse tagamiseks.

15. Üldplaneeringu kaartidelt ja KSH aruande ptk-st 4.1.3 on puudu Laiksaare laialehise

nestiku ja kahara partheina püsielupaik.

Ettepanekuga arvestatakse.

16. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (01.12.2023 kiri nr 4-4/23/5491-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-11)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukohad:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

-

17. Väino Lill (kiri 01.12.2023, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-89)

Arvamuse andja

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

52

Sisu: Seisukoht:

Tuuleenergeetika arendamine on tänases situatsioonis väga olulise tähtsusega Eesti

riigi julgeolekule. Saarde valla üldplaneeringu punktis 5.4.5.3 käsitletakse

tuuleenergeetikat ja on välja toodud tuulealad Saarde vallas. Erinevatel kitsendavatel

põhjustel on üldplaneeringus tuulealade osatähtsus Saarde valla territooriumil väga

väikene. Tuuleparkide rajamiseks vajalikes tingimustes punktis 7 ei ole mõistlik see

osa, mis ütleb, et avalikult kasutatavale teele ei paigaldata tuulikut lähemale, kui

tuuliku kogukõrgus. Saarde vallas on olemas avalikult kasutatavaid kohalikke ja

erateid, mille kasutamise intensiivsus on praktiliselt olematu ja mis ei teeninda ühtegi

majapidamist. Eelnimetatud kitsendus on ebaproportsionaalne ja mittevajalik ning

vähendab planeeritavaid tuulealasid veelgi olulisel määral.

Teen ettepaneku Saarde valla üldplaneeringu eelnõu punktist 5.4.5.3 välja jätta

alljärgnev lause: " Teistele avalikult kasutatavatele teedele ei paigutata tuulikut

lähemale, kui tuuliku kogukõrgus."

Ettepanekuga ei arvestata. Turvalisuse seisukohalt

lähtuvalt ja arvestades kliimaministri määruse (Tee

projekteerimise normid) redaktsiooni jõustumist, SK

tingimust täpsustatakse järgnevaga: tuuliku

paigutamisel arvestada, et see ei asuks avalikult

kasutatavate teede teekatte servale lähemal kui

tuuliku kogukõrgus.

18. Muinsuskaitseamet (kiri 30.11.2023, registreeritud....)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukohad:

Muinsuskaitseamet kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta. Täiendavaid ettepanekuid ja

arvamusi ei ole.

-

19. Kaitseministeerium (kiri 5.02.2024)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukohad:

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

53

Kaitseministeerium kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

-

20. Kliimaministeerium (vastamise tähtaega pikendav kiri 01.12.2023 ja 5.01.1014, kooskõlastav kiri 22.02.2024)

Kooskõlastaja

Sisu: Seisukoht:

Saarde Vallavalitsus esitas 01.11.2023 Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks

Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Kliimaministeerium vajab täiendavat aega materjali läbitöötamiseks ja arvamuse

kujundamiseks. Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendab

Kliimaministeerium vastamise tähtaega 15. detsembrini 2023.

Arvestame taotlusega.

Saarde Vallavalitsus esitas 01.11.2023 Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks

Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Kliimaministeerium vajab siiski veel täiendavat aega materjali kohta ministeeriumi

arvamuse kujundamiseks. Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-le 41, palume

pikendada Kliimaministeerium vastamise tähtaega 18. jaanurinini 2024.

Arvestame taotlusega.

22.02.2024 Kooskõlastab üldplaneeringu ja KSH aruande tingimustel, et ülaltoodud märkuste ja ettepanekutega arvestatakse

1. Keskkonnaagentuur on analüüsis „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste

kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ (2022), välja toonud (lk 23), et Eesti

elektrituulikute rajamise viimase aja praktikas on viidatud, et isegi kõige

konservatiivsemate eelduste järgi ei ületata müranorme tuulikust 500–700 meetri

kaugusel. Keskkonnaagentuur analüüsis alternatiivseid stsenaariume, kasutades

erinevaid puhvreid (500, 750, 1000 m) hoonetest. Üldplaneeringu eelnõus on

arvestatud üksnes 1000 m stsenaariumit.

Palume valitud lähenemist põhjendada ja täpsustada, mil määral lisanduks Saarde

vallas sellest erinevate puhvrite kasutamisel võimalikke tuuleenergiaalasid väljaspool

rohevõrgustikku ja muid puhvrit vajavaid alasid.

Puhvrite olemust on täiendavalt kaalutud, lisatud on

võimalus maaomanikuga kokkuleppel rajada

tuulikuid kuni 750 m kaugusele elamust. Vastav

täiendus on lisatud ka planeeringusse.

Tuulikute paigutamist lähemale kui 750 m elamutest

ei pea Vallavalitsus otstarbekaks, kuna tegemist on

olulist ruumilist mõju omavate ehitistega, kusjuures

mõju ei väljendu vaid müras. Juhime tähelepanu, et

tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade

leidmisega tegeleti üldplaneeringus juba aastal 2021.

Üldplaneeringu protsessi efektiivsust ja

eesmärgipärasust silmas pidades ei pea me

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

54

võimalikuks 2022 a valminud analüüsiga (mis ei saa

olla iseloomult õigusakti jõuga) arvestamist ja

ulatuslike muudatuste tegemist planeeringu

lahendusse.

2. Kuivõrd maakonnaplaneeringus on rohevõrgustik planeeritud koridoride ja tugialade

ülekatetega, siis palume jälgida, et üldplaneeringu GISis oleks nimetatud elemendid

eristatud ja ülekatted välistatud.

Ettepanekuga arvestatakse.

3. KSH aruande peatükis 4.1.1 „Roheline võrgustik“ tehakse ettepanek rohevõrgustiku

vähendamiseks ja intensiivse maakasutusega alade välja arvamiseks rohevõrgustikust.

KSH aruande eelnõu teksti alusel ega jooniselt 1 ei ole need alad tuvastatavad.

Intensiivse maakasutusega alad on välja arvatud ja

muutused kajastuvad KSH aruande ptk 4.1.1 joonisel

1. Kuna tegemist on maapiirkonnaga, oli selliseid

alasid vähe, kogupindala maha-arvamistel oli 3 km2.

4. Saarde vallas paikneb Reiu jõe hoiuala. Palume hõlmata Reiu jõgi ja selle kaldaala

rohevõrgustikku.

Ettepanekuga arvestatakse.

5. Seoses üldplaneeringus rohevõrgustiku kasutustingimusega nr 2, mille kohaselt

nähakse ette tingimus, et rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks säilitada rohelise

võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist, märgime, et PlanS

kohaselt on rohevõrgustiku ülesanne säilitada looduslikke ja poollooduslikke kooslusi.

Loodusala mõiste on Saarde valla üldplaneeringus sisustatud kui tehispindadega

hõlmamata ala. Seega tagab tingimus loodusalade sidusust, mitte aga tingimata

looduslike koosluste, näiteks metsade sidusust, mis võib rohevõrgustiku

funktsioneerimist oluliselt mõjutada.

Palume üldplaneeringu tingimustes ning KSHs vastav teema üle vaadata, hinnata ja

arvestada looduslike koosluste killustamise riski, hinnata vajadust seada seda riski

välistavad tingimused.

Täiendame planeeringut ning kasutame planeeringus

olulise inimmõjuta alade puhul mõistet “looduslikud

alad”, et vältida termini vääriti mõistmist seoses

Natura 2000 võrgustiku loodusaladega. Muus osas

leiame, et planeeringus läbi tehispindade puudumise

sisustatud looduslike alade mõiste on piisavalt lai, et

hõlmata sinna nii looduslikud kui ka poollooduslikud

kooslused. Seetõttu ei ole täiendamine vajalik.

6. Enamus tuuleenergiaalasid on kavandatud kas kogupinnaliselt või suurepinnaliselt

rohevõrgustikku ja selle tugialadele. Need puudutavad ulatuslikumalt viit tugiala.

Üldplaneeringus peame vajalikuks eraldi välja tuua nende tugialade funktsioonid.

Olukorras, kus on välja toomata tugialade funktsioonid, ei ole võimalik lõplikult teha

järeldusi tuulepargi raadamise ja ehituse mõjust rohevõrgustiku erinevatele

elementidele. Palume KSH aruande eelnõu leheküljel 16 esitatud eeldust, et

tuuleenergiaaladel on rohevõrgustikule väike mõju, säilivad suures osas elupaigad ja ka

metsa-alad, täiendavalt põhjendada ja teksti täiendada.

Mis puudutab tugialade funktsioonide eristamist, siis

toome välja, et Saarde valla rohevõrgustik on

kujundatud lähtuvalt Pärnu MPL-ist, milles ei ole

rohevõrgustiku eri üksustele eraldi funktsioone

määratud. Sarnaselt rohevõrgu elementide hierarhia

määramisele (vt ka seisukoht Keskkonnaameti

ettepanekule nr 2) eeldab ka rohevõrgu erinevate

struktuuriüksuste detailne eesmärgistamine

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

55

laiapõhjaliselt läbiarutatud tänapäevastele

arusaamadele vastavat rohevõrgustiku käsitlust. See

on kavas luua üleriigilise planeeringu raames, mille

käigus viiakse 2024. aastal läbi rohevõrgustiku

alusuuring. Enne seda pole otstarbekas rohevõrgu

lahenduse täpsusastet suurendada.

KSH-s on põhjalikumalt selgitatud rohevõrgustiku ja

tuulealadel vahelisi seoseid ning selle põhjal

täpsustatud ka mõjuhinnangut.

7. Palume anda rohevõrgustiku sidususe ja eesmärgi säilimise paremaks arvestamiseks

suunised järgmisele tuuleenergiaalade planeerimisetapile. Näiteks, kas edasisel

tuulikute asukohavalikul eelistada raadamisele juba toimunud raiete alasid,

inimmõjudest rikutud või inimtekkelisi kooslusi (näiteks kuivenduskraavidega metsad,

istutatud ja väiksema loodusväärtusega metsad) jmt.

Täiendasime KSH-d ja planeeringut ning lisasime

soovituse eelistada tuulikute rajamisel olemasolevate

häiringutega alasid. Täpsemad asukohasoovitused on

viidatud dokumentides.

8. Palume täpsustada KSH aruande eelnõu lisas 2 leheküljel 78, millises dokumendis

olevale joonis 9-le viidatakse. Sama küsimus lehekülg 79 viide joonisele 10.

Viited joonistele on korrigeeritud.

9. Üldplaneeringu peatükk 5.2.4.4 „Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitab

kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekualad, kuid juhime tähelepanu, et

avalike huvide kaitsmine kaldal on ka kohaliku omavalitsuse ülesanne, seega tuleb

ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses põhjendada antud vähendamisettepanekuid

ka avalikust huvist lähtuvalt. Palume täiendada.

Avalik huvi kasutada liikumiseks kallasrada on

ehituskeeluvööndi vähendamisega jätkuvalt tagatud.

KSH aruannet on täiendatud.

10. Üldplaneeringu peatükis 5.4.5.3 „Tuuleenergia“ tuuakse tuuleparkide osas välja, et

"Kokkuleppel maaomanikuga on võimalik lubada tuulikute paigutamist elamutele

lähemale, tagatud peavad olema müranormid (sihtväärtus, erandjuhul piirväärtus).".

Juhime tähelepanu, et KSH peab andma veendumuse, et tuuleenergeetika aladel saab,

lähtuvalt kumulatiivsetest mõjudest, planeeringut maksimaalses ulatuses ellu viia.

Tuuleenergeetika alasid järgnevates etappides suurendada ei saa. Loodusväärtustega

konfliktide vältimiseks soovitame tuuleenergeetika alasid juba üldplaneeringu

menetluses elamu puhvrite vähendamise teel suurendada, et oleks võimalus teha hiljem

maaomanikega kokkuleppeid.

Planeeringut täiendatakse.

11. KSH aruandes viidatakse, et linnustiku ja nahkhiirte uuringud viiakse

tuuleenergeetika-aladel läbi järgmises etapis. KSH aruande punkti 4.1.3 „Kaitstavad

Põhjendused alapõhiselt on lisatud KSH aruande ptk

4.1.3

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

56

loodusobjektid“ kohaselt: „ÜP-s kavandatud tuulealade puhul on eranditult kõigi puhul

vaja läbi viia vastavad linnustiku uuringud, mille alusel on võimalik välja selgitada, kas

tuuleenergeetika arendamine on linnustiku kaitset arvestades konkreetsel alal võimalik

ning vajadusel seada leevendavaid meetmeid.“ Lähtuvalt Riigikohtu otsuse nr 3-16-

1472 punktidest 29 ja 31 saab KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistada juhul, kui

planeeringualal on olemasolev keskkonnaseisund uuritud (näiteks linnustik) ning on

võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju maksimumstsenaariumi elluviimise

korral. Geograafiliselt ja mõjult laiaulatuslike kumulatiivsete mõjude hindamine on

KSH ülesanne. Riigikohus selgitab, et planeering peab olema koostatud

veendumusega, et tegevuste elluviimine ettenähtud asukohas on võimalik, selle

veendumuse kujundamist ei saa jätta sõltuma hilisemate uuringute tulemustest. Palume

üldplaneeringus ja KSH aruandes antud asjaoluga arvestada ning vajadusel viia läbi

täiendavad uuringud. Kui alapõhiselt otsustatakse mõndadel juhtudel uuringuid mitte

läbi viia, palume otsust alapõhiselt põhjendada.

12. Palume täiendada KSH aruannet rohevõrgustikku ehitamise tingimustega ja

leevendusmeetmetega.

Seletuskirja täiendatakse selgema viitega ehitamise

võimaluste kohta hajaasustuse tingimuste alusel.

Uute kompaktse iseloomuga elamualade rajamist

rohevõrgustikku ei ole lubatud.

13. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu peatüki 5.4.6 „Elektrivõrk“ esimene lõik ei

ole enam aktuaalne. Rail Baltica veoalajaamad on kavandatud Lätti ja Pärnust

põhjapoole. Rail Baltica raames Saarde vallas kesk- või kõrgepinge liine ei planeerita.

Palume teksti uuendada.

Seletuskiri on korrigeeritud.

14. Pärast Riigikohtu otsust nr 3-18-529 uuendati tühistatud Rail Balticu trassilõikude

piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et leida rahvusvahelisele raudtee

trassile asukoht. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas Saarde

Vallavalitsusele 18.12.2023 kirjaga nr 14-8/1352 ja kirjaga nr 14-8/1354

kooskõlastamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha

määramine“ trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas planeeringulahenduse, keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete

kava“ materjalid. Saarde Vallavolikogu on 18.01.2024 otsusega nr 1-3/122 Rail Baltic

planeeringulahenduse kooskõlastanud. Palume üldplaneeringu koostamisel lähtuda

kooskõlastatud rahvusvahelise raudtee planeeringulahendusest.

Lahendusega on arvestatud.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

57

SAARDE VALLAVALITSUS

Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa http.//saarde.kovtp.ee Swedbank

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.07.2024 nr 7-1/1-92

ruumilise planeerimise osakond

[email protected]

Saarde valla seisukohad üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu

kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel

Saarde Vallavalitsus esitas Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 kohaselt üldplaneering ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76

lõikes 1 nimetatud asutustele.

Täname, et esitasite Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis oma seisukohad. Palume Teil tutvuda valla

vastusseisukohtadega ettepanekutele, mis on lisatud käesolevale kirjale (lisa 1).

Planeeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Saarde valla kodulehel:

https://saarde.ee/uldplaneering

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt )

Külli Karu

abivallavanem vallavanema ülesannetes

Lisa 1. Saarde valla üldplaneeringu kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel laekunud ettepanekud

ja Saarde valla seisukohtade koondtabel

Sama:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium riigivara osakond - [email protected]

Kliimaministeerium - [email protected]

Keskkonnaamet - [email protected]

Transpordiamet - [email protected]

Maa-amet - [email protected]

Päästeamet - [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet - [email protected]

Martti Rooden

53494259 [email protected]

Saarde valla üldplaneeringu kooskõlastamisel ja arvamuse

andmisel laekunud ettepanekud ja Saarde valla

seisukohad esitatule

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused,

ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

2

SISUKORD Üldist ....................................................................................................................................................... 3

1. Eesti Erametsaliit (registreeritud 09.11.2023, kiri nr 7-1/1-83)................................................. 4

2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (20.11.2023 nr 16-6/18-3061-008, registreeritud

21.11.2023, nr 7-7/1665-1) ..................................................................................................................... 4

3. Heiki Ärm (ettepaneku kiri nr 7-7/1776, registreeritud 22.11.2023) ........................................ 5

4. Maa-amet (23.11.2023 nr 6-3/23/15759-2, registreeritud 23.11.2023 nr 7-7/1665-2) ............... 5

5. Transpordiamet (24.11.2023 nr 7.2-1/23/22862-2, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-3) 10

6. Põhja-Sakala Vallavolikogu (23.11.2023 otsus nr 181, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-

4) 11

7. Päästeamet (29.11.2023 kiri nr 7.2-3.4/7249-2, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-5) ..... 11

8. Põllumajandus- ja Toiduamet (29.11.2023 nr 6.2-6/9622-1, registreeritud 29.11.2023 nr 7-

7/1665-6) ............................................................................................................................................... 14

9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond ( pikendamine

registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-7, arvamus ) .......................................................................... 14

9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigivara osakond ( 30.11.2023 nr 14-3/3179-

3/9622-1, registreeritud 30.11.2023 nr 7-7/1665-8) ........................................................................... 19

10. Utilitas Wind (ettepaneku kiri 7-1/1-84, registreeritud 30.11.2023) ................................... 21

11. Rail Baltic Estonia OÜ ( pikendamine 30.11.2023 nr 7-1/1-85, arvamuse andmine

04.12.2023 kiri nr KV2023-293, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-90) ......................................... 33

12. Riigimetsa Majandamise Keskus (30.11.2023 nr 3-1.1/2021/6803, registreeritud

01.12.2023 nr 7-1/1-86) ........................................................................................................................ 34

13. Osaühing Vasperg (kiri 30.11.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-87) ...................... 36

14. Sunly AS (kiri 01.12.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-88) ...................................... 37

15. Keskkonnaamet (01.12.2023 nr 6-5/23/22096-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-10)

42

16. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (01.12.2023 kiri nr 4-4/23/5491-2, registreeritud

01.12.2023 nr 7-7/1665-11) .................................................................................................................. 51

17. Väino Lill (kiri 01.12.2023, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-89) ........................................... 51

18. Muinsuskaitseamet (kiri 30.11.2023, registreeritud....) .............................................................. 52

19. Kaitseministeerium (kiri 5.02.2024) ............................................................................................. 52

20. Kliimaministeerium (vastamise tähtaega pikendav kiri 01.12.2023 ja 5.01.1014, kooskõlastav

kiri 22.02.2024) .................................................................................................................................... 53

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused,

ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

3

Üldist

Alljärgnevalt on esitatud koondülevaatena üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelnõu kohta esitatud kooskõlastused ja arvamused. Sisse

tulnud kirjad on kättesaadavad valla dokumendiregistris.

Saarde vald esitas üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes

1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest

esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

arvamust.

Kooskõlastajatest ei vastanud: Pärnu linn, Häädemeeste vald, Mulgi vald, Terviseamet,

Politsei ja Piirivalveamet, Kaitseministeerium, Majandus ja

Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 2 luges Saarde vald

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.

Saarde valla seisukohtade selgitamisel on kasutatud tabelites järgmisi lühendid:

ÜP – Üldplaneering

MPL - Maakonnaplaneering

DP – Detailplaneering

SK – Seletuskiri

KSH – Keskkonnamõju strateegiline hindamine

KMH - Keskkonnamõju hindamine

VTK – väljatöötamise kavatsus

RV – Roheline võrgustik

Ptk - Peatükk

PlanS – Planeerimisseadus

MS – Metsaseadus

MPS – Maapõueseadus

KeA – Keskkonnaamet

RB – Rail Baltic raudtee

1. Eesti Erametsaliit (registreeritud 09.11.2023, kiri nr 7-1/1-83)

Arvamuse andja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

MS 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest

või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib

kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie

tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet

keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule

tegevusele piirangute seadmine MS § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.

Kokkuvõttes palume mistahes piirangute seadmisel kaaluda, kas avalikes huvides on intensiivsete

piirangute kehtestamine, mis on sisuliselt võrdsustatavad omandi võõrandamisena. Eeskätt tuleks

sundvalduse seadmist kaaluda lageraie välistamisel.

Võetud teadmiseks. Samas

märgime, et üldplaneeringut on

Keskkonnaameti ettepanekul

täiendatud soovituslike

tingimustega, mida tuleks

järgida rohelise võrgustiku ja

majandatava metsa kattumisel.

2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (20.11.2023 nr 16-6/18-3061-008, registreeritud 21.11.2023, nr 7-7/1665-1)

Kooskõlastaja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

TTJA kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu

järgmise märkusega: Palume muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 61 asuvat tingimust raudtee

lähedusse kõrgete rajatiste planeerimise kohta järgnevalt: "Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik,

sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele

rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele."

Ettepanekuga ei arvestata, kuna

raudtee lähedusse

tuuleenergeetika alasid ei ole

planeeritud. Tuulenergeetika

alad paiknevad valla idaosas.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

5

3. Heiki Ärm (ettepaneku kiri nr 7-7/1776, registreeritud 22.11.2023)

Arvamuse andja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

Koostatavas Saarde valla uues üldplaneeringus on väärtusliku põllumaana (ID 23623 ja ID23650)

märgitud mulle kuuluvad maaüksused: Tiksi (78201:001:0038 ); Ees-Tiksi (78201:001:0254); Taga-

Tiksi (78201:001:0102); Väike-Tiksi (78201:001:0039); Vahenurme (78201:001:0182). Soovin , et

neid maaüksusi ei käsitletaks kui väärtuslikku põllumaad kuna kasutan neid metsakasvatuslikul

eesmärgil.

Ettepanekuga arvestatakse.

4. Maa-amet (23.11.2023 nr 6-3/23/15759-2, registreeritud 23.11.2023 nr 7-7/1665-2)

Kooskõlastaja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

1. Joonise Maakasutusplaan kohaselt kattuvad maardlad põllu- ja metsamajanduse maa-ala

juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis 4.15. PÕLLU- JA METSA MAA-ALA (MP JA MM) on

märgitud (tsiteerin): „Põllumaa on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning

metsamaa metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa“. Sama peatüki

kasutus- ja ehitustingimuste all on märgitud (tsiteerin): „rakendada maa heas põllumajandus-

ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“, mille täpsustuseks on toodud teiste hulgas, et

säilitada tuleks maastikule iseloomulikke vorme (põllusaared, metsasiilud, selgelt eristuv

puude rida). Lisaks on märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikel põllu-majandusmaadel jätkata

põllumajanduslikku tegevust (vt ptk 5.2.3)“. Lisaks on lubatud rajada üksik- või kaksikelamu

(koos abihoonetega) hajaasustuse põhimõttel ning ühiskondlike ja puhkeotstarbelisi hooneid ja

rajatisi.

Märgime, et maavara kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid

eemaldada koos kõigi sellele jäävate elementidega. a. Palume seletuskirja täpsustada selliselt,

Ettepanekutega arvestatakse osaliselt, ptk

4.15 lisataks p 11 järgmises sõnastuses:

11. maardlatega kattuvatel aladel:

11.1. kuhu on antud kaevandamisluba, on

maastikule iseloomulike vormide ja

taimestiku eemaldamine lubatud;

11.2. on ehitusseadustiku mõistes püsiva

iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine

võimalik vaid peale maavara ammendumist,

kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel

muu sisuga kooskõlastust või luba.

Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole

antud.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

6

et maardla alal asuvaid maastikule iseloomulikke vorme ja taimestikku tuleb võimalusel

säilitada või märkida, et maardlatega kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse

kaevandamisluba, on maastikule iseloomulike vormide ja taimestiku eemaldamine lubatud. b.

Lisaks palume märkida, et üldplaneeringuga määratud ehitusõigus ei kehti aladel, kus seda ei

luba muu õigusakt või lisada seletuskirja, et: „Maardlatega kattuvatel aladel on

ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine võimalik vaid peale

maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.

Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud“. Hetkel halvendab seletuskirja sõnastus

maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on seega vastuolus

MaaPS §-ga 14.

Lisaks selgitame, et maastikule

iseloomulike vormide ja taimestiku

eemaldamise lubamine aladel, kus alles

kaevandamisluba taotletakse, ei ole

põhjendatud. Kaevandamise loa taotlemine

ei kindlusta veel selle saamist, mistõttu

nimetatud tegevused taotletavatel aladel

oleks ennatlikud.

2. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-

ALA

on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maardlate kasutuselevõtul

võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel,

väärtuslikel põllumajandusmaadel ja puhkeotstarbeliselt metsaaladel. Juhul, kui nimetatud

aladel on kaevandamine vältimatult vajalik, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud

oleksid leevendatud ja minimaalsed;“ ja „kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga

kaasnevaid mõjusid;“. Palume seletuskirjas täpsustada, et leevendavaid meetmeid on vajalik

rakendada vastavalt vajadusele, kui kaevandamisega kaasnevad mõjud ületavad õigusaktide

kohaseid norme. Kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju olemasolevale olukorrale ja

igasuguse mõju leevendamine ei ole võimalik ega asjakohane.

Ettepanekuga arvestatakse, ptk 4.16 p 2

sõnastust täpsustatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

7

3. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-

ALA on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „visuaalsete mõjude ja

häiringute vältimiseks ei ole lubatud uute karjääride avamine (uue maardla arvele võtmisel)

Kilingi-Nõmme linna tiheasustusega alale lähemale kui 400 m;“ ning „kuna asustatud alade

lähedal võib maavara kaevandamine olla problemaatiline (tulenevalt kaasnevatest häiringutest

elanikele), tuleb eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest“.

Vastavad nõuded ei tulene ühestki õigusaktist. MaaPS § 50 lõike 10 kohaselt, kui mäeeraldis

või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb kaevandamisloa taotlusele

lisada selle kinnistu omaniku, sealhulgas hoonestusõiguse, korteriomandi või

korterihoonestusõiguse omaniku, või maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva

elamu omaniku nõusolek. Hoonestusõiguse alusel ehitatud elamu 3 puhul tuleb esitada nii

hoonestusõiguse või korterihoonestus-õiguse kui ka selle kinnisasja omaniku nõusolek, millel

elamu asub. Palume seletuskirjas lähtuda MaaPS § 50 lõikest 10 ja mitte seada maavara

kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Suurema vahemaa kui 100 m

elamutest või umbmäärase „eemal“ nõudmine on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna piirab

maavara kaevandamise võimalusi võrreldes olemasoleva olukorraga ning halvendab

juurdepääsu maavarale.

Jääme eriarvamuse juurde.

KOV pädevusse kuulub kohaliku tasandi

ruumiline planeerimine (nn

planeerimisautonoomia):

„Planeerimisautonoomia või planeerimisvõim

kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigus

otsustada, kas ja millisel viisil lahendada

ruumilise planeerimise küsimusi oma

territooriumil, on hõlmatud kohaliku

omavalitsuse enesekorraldusõigusega ja

kuulub PS § 154 lõike 1 kaitsealasse.“ (5-21-

18, p 23).

Oleme seisukohal, et KOV-l on õigus seada

kaevandamiseks lisatingimusi, mis kaitsevad

elanike huve enam kui seaduses sätestatud

miinimumnõue:

„kauakestev tugev soovimatu heli võib

mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja

selle kaudu tervist ning müra mõju isikule on

individuaalne, sõltudes mh kuulmistajust,

tervislikust seisundist, ümbritsevast

keskkonnast ja teistest teguritest. PlanS

v.r § 4 lg 2 p 2 kohaselt tuleb planeeringu

koostamisel tagada avalike huvide ja

väärtuste ning huvitatud isikute huvide

tasakaalustatud arvestamine. Seejuures ei tule

lähtuda üksnes õigusnormidega seatud

piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi

puudutatud isikute huvide vahel.“ (vt RKHKo

3-3-1-88-15, p 25).

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

8

4. Seletuskirja peatükis 4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-

ALA on kasutus- ja ehitustingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maavara I kategooria ja II

kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad

edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid)“. Täpsustame, et kategooriatesse

on jaotatud maardlad, mitte maavarad ning seejuures ei ole kõik maardlad kategooriatesse

jaotatud. Vastav nõue ei kehti seega kõigi vallas asuvate maardlate osas, vaid ainult Pärnu

maakonnaplaneeringus kajastatud maardlate osas. Palume täpsustada. Täiendavalt palume

lisada üldplaneeringu seletuskirja viite, et edaspidi tuleb arvestada Pärnu maakonna

maavarade teemaplaneeringu lahendusega, kui see kehtestatakse.

Ettepanekutega arvestatakse, ptk 4.16

täiendatakse.

5. Seletuskirja peatükis 5.2.1. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID on kirjeldatud (tsiteerin):

„Vangu liivakarjääri maaüksusele (71201:001:0449) väljastas Keskkonnaamet 2019. aastal

kaevandamiseks loa ja otsustas keskkonnamõju mitte hinnata, kuna kavandatava tegevusega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2020. aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-ala

põhjaosas inventeeritud vääriselupaik (VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes piirides

kaitsealuste liikide tamarisk-kariksammal (Frullania tamarisci) (II kaitsekategooria) ja sulgjas

õhik (Nekcera pennata) (III kaitsekategooria) kasvukohad. Kuna maa-alal kaevanda-misega

kaasneb konflikt seal registreeritud VEP-iga ja kaitsealuste liikide kasvukohaga, on ebasoodsa

mõju välistamiseks perspektiivsest mäetööstuse maa-alast VEP-iks inventeeritud ala välja

jäetud“. KSH aruande eelnõus lk 44 on tehtud ettepanek jätta liivakarjääriks kavandatud alast

välja seal inventeeritud vääriselupaik. Joonisel Maakasutusplaan on kogu Vangu liivakarjääri

(loa nr L.MK/331177; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 19.12.2034)

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse märgitud mäetööstuse maa-ala. Keskkonnaamet on

Maa-ametile edastatud kirjas 29.09.2023 nr DM-125488-5 märkinud, et uutest liikide

leiuandmetest lähtuvalt tuleb hinnata edasise kaevandamise ja karjäärivee ärajuhtimise

mõjusid liikidele, seega palus Keskkonna-amet esitada loa omajal eksperthinnang selgitamaks

välja võimalikud mõjud ja leevendusmeetmed. Kuni ekspert-hinnang ja/või Keskkonnaamet ei

ole kinnitanud vajadust mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire muuta, siis palume

seletuskirjas kajastada sarnaselt joonisele Maakasutus-plaan, et mäetööstuse maa-ala on

määratud kogu Vangu liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa ulatuses.

Ettepanekuga arvestatakse. Kuna luba

kehtib, jääb maakasutusplaanile mäeeraldise

ja selle teenindusmaa piires mäetööstuse

maa-ala. SK sõnastust täpsustatakse

järgmiselt:

Vangu liivakarjääri maaüksusele

(71201:001:0449) väljastas Keskkonnaamet

2019. aastal kaevandamiseks loa ja otsustas

keskkonnamõju mitte hinnata, kuna

kavandatava tegevusega ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2020.

aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-

ala põhjaosas inventeeritud vääriselupaik

(VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes

piirides kaitsealuste liikide tamarisk-

kariksammal (Frullania tamarisci) (II

kaitsekategooria) ja sulgjas õhik (Nekcera

pennata) (III kaitsekategooria) kasvukohad.

Uutest liikide leiuandmetest lähtuvalt tuleb

loa omajal esitada eksperthinnang, millega

hinnata edasise kaevandamise ja

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

9

karjäärivee ärajuhtimise mõjusid liikidele

ning selgitada välja võimalikud mõjud ja

leevendusmeetmed. Kuna tegemist on

kehtiva kaevandamisloaga (luba kehtib kuni

19.12.2034) ja kuni eksperthinnangu

tulemusena ei ole kinnitanud vajadust

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire

muuta, on maa-alal maakasutusplaanil

määratud mäetööstuse maa-alaks.

6. Joonise Maakasutusplaan kohaselt asuvad maardlad väärtuslikul põllumajandusmaal.

Seletuskirja peatükis 5.2.3. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA on väärtusliku

põllumajandusmaa säilitamise tingimuste all märgitud (tsiteerin): „vältida

kaevandamistegevust. Juhul, kui kaevandamine on vältimatult vajalik, rakendada meetmeid, et

kaasnevad mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed;“. Palume üheselt mõistetavuse

tagamise eesmärgil täpsustada lauset järgnevalt: „ võimalusel vältida kaevandamistegevust.

Juhul, kui kaevandamine on vältimatult vajalik, rakendada vajadusel meetmeid, et kaasnevad

mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed;“. Lisaks palume selguse eesmärgil täpsustada

tingimust (tsiteerin): „väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue ehitise või

olemasolevat laiendada, kui enne üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiivi

määramist on maa-alale kehtestatud detailplaneering“, et kui maa-alal kehtestatud

detailplaneering ehitamist konkreetsele alale lubab, mitte lihtsalt kehtiva detailplaneeringu

olemasolu. Igasuguse detailplaneeringu eksisteerimisel ehitamise lubamine väärtuslikule

põllumajandusmaale, mis kattuvad maardlatega, on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna halvendab

juurdepääsu maavarale.

Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.2.3. p 4 ja

7 täpsustatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

10

Maa-amet kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu lahenduse tingimusel, et planeeringumaterjale täpsustatakse vastavalt eeltoodud

märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole

võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes

olemasoleva olukorraga.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle

vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

5. Transpordiamet (24.11.2023 nr 7.2-1/23/22862-2, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-3)

Kooskõlastaja

Ettepaneku sisu:

Seisukoht:

Planeering vastab meie 11.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/52719-4 esitatud seisukohtadele. Võttes aluseks

planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Saarde valla üldplaneeringu.

Üldplaneeringu seletuskirja järgi määratakse kergliiklustee täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt

teepool; täpne, loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt, tee/tänava ületuskohad, paiknemine

maaüksusel vms) liigilt täpsema planeeringu või projektiga. Märgime, et Tali külla, riigitee nr 19301

äärde kavandatud kergliiklustee jääb visuaalselt teepoolele, kus ei asu tõmbepunktid ega enamus

perspektiivsetest kasutajatest. Kavandatava kergliiklustee leppemärk on sobilik näidata riigitee teljele

või pigem riigitee nr 19301 riigitee lõunaküljele, kuhu kergliiklustee rajamine on meie hinnangul

sobilikum. Tee teljele märgitud kergliiklusteed annaksid osapooltele neutraalse ja seletuskirja toetava

ettekujutuse, kuna meie kogemuste põhjal tõlgendavad riigiteega külgnevad maaomanikud, kellele

kergliiklustee projekteerimine tema maale ja/või privaatsesse ruumi ei meeldi, üldplaneeringu

kaardimaterjali enda kasuks.

Ettepanekuga arvestatakse,

kergliiklustee asukoht planeeritakse

teest lõunaküljel.

Riigitee kaitsevööndi andmed

edastatakse digitaalselt

Transpordiametile pärast ÜP

kehtestamist.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

11

Nõustume riigitee nr 19303 Jäärja-Tali km 16,90-17,50 kaitsevööndi vähendamisega 10 meetrini

teekatte servast. Teekaitsevööndi vähendamine on põhjendatud, kuna tegemist on väljakujunenud

ehitusjoonega, kus elamud jäävad 7-15 m kaugusele riigiteest.

Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel (.dwg

vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7 alusel

edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks..

6. Põhja-Sakala Vallavolikogu (23.11.2023 otsus nr 181, registreeritud 24.11.2023 nr 7-7/1665-4)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukoht:

Kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. -

7. Päästeamet (29.11.2023 kiri nr 7.2-3.4/7249-2, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-5)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukoht:

Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel keeldub

Päästeameti Lääne päästekeskus

kooskõlastuse andmisest Hendrikson ja KO

poolt koostatud november 2021 Pärnu

maakond, Saarde vald maa-ala üldplaneeringu

kemikaaliosale järgmisel põhjusel: Maakonna-

ja üldplaneeringus peab olema välja toodud

järgmine info:

Loetakse kooskõlastatuks PlanS § 85 lg 3 alusel (Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule

õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande

eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust).

Oma kirjas toote esile, et valla üldplaneeringu kooskõlastamisest keeldutakse päästeseaduse §

5 lõige 1 punkt 7 alusel. Juhime Teie tähelepanu päästeseaduse § 5 lõige 1 punkt 7 sõnatusele,

milles on sätestatud expressis verbis "Päästeameti ülesanded on üld- ja detailplaneeringu

kooskõlastamine". Kuna nimetatud õigusakti punkt ei reguleeri üldplaneeringu

kooskõlastamata jätmist, vaid sätestab ainult Päästeameti ülesande (kohustuse), siis ei saa

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

12

- Piirkonnad, kus on SOE ja OE ettevõtted: o

SOE ja OE ettevõtete nimed. Mõjutatavad

stsenaariumid (ohud ja riskid) koos ohuala

suurustega. Olemasolevad riskiallikad (SOE ja

OE ettevõtted) tuleb kanda koos ohualadega

kaardile. Selgitus: Soovi korral on võimalik

kasutada Maa-ameti kaardirakendust

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paast

eamet_ohtvesi) ja/või Päästeameti avaandmeid

(https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/s

uuronnetuse-ohuga ja-ohtlikud-ettevotted).

Kirjeldus uute SOE ja OE ettevõtete rajamise

kohta: kas ja millistel tingimustel ning kuhu

on lubatud planeerida ja ehitada uusi SOE ja

OE ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike

1 asjaolusid.

Kirjeldus SOE ja OE ettevõtete ohulasse

rajamise kohta: kas ja millistel tingimustel on

lubatud planeerida ja ehitada uusi ehitisi SOE

ja OE ettevõtete ohualasse, sh arvestades

KemS § 32 lõike 1 asjaolusid. (Juhendmaterjal

: https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-

28-etoodikakems-planeeringute-ja-

ehitusprojektide-kooskolastamise-

otsusetegemine.pdf?4271081ef1 )

- Piirkonnad, kus pole SOE ja OE ettevõtteid:

Kirjeldus uute SOE ja OE ettevõtete rajamise

kohta: kas ja millistel tingimustel ning kuhu

on lubatud planeerida ja ehitada uusi SOE ja

OE ettevõtteid, sh arvestades KemS § 32 lõike

1 asjaolusid.

Päästeamet tugineda üldplaneeringu kooskõlastamata jätmisel nimetatud õigusakti punktile.

Päästeseaduse üheski osas ei ole esitatud asjaolusid, millistel juhtudel võib Päästeamet jätta

planeeringu kooskõlastamata.

Vastuseks ettepanekutele, mis Päästeameti hinnangul peab olema üldplaneeringus välja

toodud: Kemikaaliseaduse (KemS) mõistes ohtlike ettevõtetega seonduvate teemade osas

planeeringu (sh ÜP) kooskõlastamata jätmist reguleerib KemS § 32 lõige 6, mille sõnastuse

kohaselt võib Päästeamet kooskõlastuse andmata jätta, kui planeeringuga või ehitusprojektiga

kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja

õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla ÜP-ga ei kavandata

tegevusi, mis suurendaks suurõnnetuse riski, kuna selliseid ohtlike objekte valla territooriumil

ei ole ja ÜP koostamise ajal ei ole nende rajamise kavatsust ka teada (vastavad asjaolud on

ÜP KSH-s esitatud). ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mis suurendaks õnnetuse tagajärgede

raskust ja õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla ainsa

olemasoleva ohtliku ettevõtte (Olerex AS Kilingi-Nõmme teenindusjaam-tankla) ohud ja

ohualade ulatused on teada. Juhime ka tähelepanu, et Päästeamet on andnud nimetatud

objektile tegutsemiseks kooskõlastuse, mille riskianalüüsi andetele tuginevalt jääb eriti

ohtliku ala sisse elamuala ning väga ohtliku ja ohtliku ala sisse mitmeid elamualad.

Päästeameti poolt viidatud juhendmaterjalis ptk 3.1 lk 10 on seejuures välja toodud, et "Kui

üldplaneering sisaldab KSH-d, milles on andmed riskide hindamise kohta, siis sellisel juhul

eraldi riskide hindamist üldplaneeringus ei ole vaja koostada. Juhul, kui andmeid ei ole

piisavalt, tuleb KSH-d täiendada või koostada iseseisev riskide hindamine." Kuna ÜP KSH

koostamise ajal oli piisava täpsusega andmed ohtlike ettevõtete kohta teada (st hinnangu

raames on olemasolevate ohtlike ettevõtete paiknemine ÜP-s esitatud) ja eespool nimetatud

ohtliku objekti rajamise kooskõlastamisel on tõenäoliselt Päästeamet lähtunud muuhulgas

kirjas viidatud juhendmaterjalidest, siis ei ole ÜP täpsust arvestades vajalik täiendavalt riske

hinnata ning ÜP tasandil rakendatavad õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed on

piisavad.

Sama juhendi lk 11 öeldakse "Üldplaneeringu koostamisel ei saa anda uue tegevuse puhul

väga konkreetset sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha valiku

piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse kohta ning sellest tulenevalt teha

järeldused, millised võivad olla meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks".

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

13

- Üldplaneeringus (nii piirkonnas, kus on SOE

ja OE ettevõtted kui ka piirkonnas, kus ei ole

veel SOE ja OE ettevõtteid) tuua välja

täiendavad objektid, mille puhul on vajalik

koostada detailplaneering (näiteks):

SOE ja OE ettevõttes muudatuste tegemine,

mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt

detailplaneeringut.

SOE või OE ettevõtte või nende ohualasse

planeerimine, kui tegemist hajaasustusega.

- Maakonna- ja üldplaneeringus (nii

piirkonnas, kus on SOE ja OE ettevõtted kui

ka piirkonnas, kus ei ole veel SOE ja OE

ettevõtteid) tuua välja, et:

maakasutuse planeerimisel ning

projekteerimistingimuste ja ehituslubade

andmisel tuleb Päästeametile

kooskõlastamiseks esitada üld-, eri- või

detailplaneering ja ehitusprojekt kui see on

seotud suurõnnetuse ohuga või ohtlikku

ettevõttega (kemikaaliseadus § 32 lõige 4)

ning planeeringu või ehitusprojekti

koostamisel lähtuda kemikaaliseaduse §-st 32.

Juhendmaterjal :

https://www.rescue.ee/files/Juhendid/23-01-

05-kemikaaliseaduse- 32-alusel-maakasutuse-

planeerimine-ja-

projekteerimine.pdf?d42dec77d5 Palun

täiendada Saarde valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist

selliselt, et oleks täidetud KemS § 32 nõuded.

Mõistame üldiselt juhendis kirjeldatud soovi, kuid koostatud valla ÜP asjaolusid ja tasandit

arves ei ole võimalik analüüsida uusi tegevusi, kui vastav ohu tüüp ja ulatus ei ole teada.

Olemasoleva ohtliku objekti osas on andmed esitatud ning doominoefekti tekke võialust ei ole

tuvastatud. Juhime ka tähelepanu, et antud ÜP raames ei saa ning ei ole ka mõistlik igaks

juhuks esitada ja kirjeldada kõikvõimalike ohte, mille hindamist ja leevendavaid meetmeid

reguleeritakse eraldi ohu liiki ja ulatust arvestades vastavate õigusaktidega.

Tuleb ka märkida, et ÜP kehtestatakse pikemaks ajaks (üldjuhul rohkem kui 10 aastaks) ning

mille eesmärk on reguleerida valla territooriumil ruumilist planeerimist üldisemalt

(planeerimisseadus § 74 lõige 1 kohaselt arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine),

mitte detailsusega, mida tehakse järgnevate tegevuste tasanditega (detailplaneering,

ehitusprojekt, tegevusluba jms). Lisaks on varasem kogemus nii õigusruumi kui ka

konkreetsete ohtudega seotud arusaamade osas (ohu liik, ulatus ja võimalikud leevendavad

asjaolud, seonduvad normid, juhendid jms) näidanud suhteliselt kiiret muutust ajas. Seega

ÜP-ga ei ole mõistlik reguleerida tegevusi detailsusega, mis on otseselt järgnevate tegevuste

ülesanne ning mis võivad muutuda kiiremini, kui kehtestatav ÜP.

Kirjas viidatud juhendmaterjalid võivad olla abiks vastavate tegevuste kavandamisel, kuid

tegemist ei ole õigusaktidega. Seega kooskõlastuse keeldumine ei saa tugineda nimetatud

juhendmaterjalidele. Juhime ka tähelepanu, et kirjas esitatud juhendmaterjalide linkide alt ei

ole vastavad juhendid leitavad (lingid ei tööta). ÜPd ning sellega seonduvaid toiminguid

reguleerivad konkreetsed õigusaktid (sh planeerimisseadus, kemikaaliseadus), mida valla ÜP

koostamisel on järgitud. KemS § 32 lõige 5 sätestab Päästeametile kohutuse hinnata, kas

kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede

raskust, õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad ja enne planeeringu

kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku

omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Seega kehtiva õiguse järgi

ei ole viimati nimetatud teemade osas hinnangu andmine ÜP koostaja ega kehtestaja

kohustust. KemS § 32 lõikes 1 nimetatud teemad on valla ÜP-s ja KSH-s käsitletud ÜP

tasandit arvestava täpsusega.

Kokkuvõtvalt, Saarde valla ÜP KSH-s on suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega

seonduvad asjaolud ÜP tasandi täpsusega esitatud ning arvestades, et Päästeamet ei ole

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

14

kooskõlastamisest keeldumisel lähtutud asjakohastest õigusaktidest, siis palume

kooskõlastamisega seonduvad asjaolud üle vaadata.

8. Põllumajandus- ja Toiduamet (29.11.2023 nr 6.2-6/9622-1, registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-6)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukoht:

Tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõige 4 kohaselt 25.12.2015 kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 kooskõlastab Põllumajandus-

ja Toiduamet Saarde valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu.

-

9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond ( pikendamine registreeritud 29.11.2023 nr 7-7/1665-7,

arvamus )

Arvamuse andja

Sisu: Seisukoht:

Tulenevalt materjali mahukusest ja tuginedes HMS §-le 41 pikendame arvamuse

avaldamise tähtaega kuni 15.detsembrini 2023.

Arvestame taotlusega.

Arvamus

1. Seletuskirja peatükis 4 „Kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete kaupa“

maakasutuse juhtotstarvete ehitustingimustes antakse tingimusi krundile. Märgime, et

vastavalt PlanS § 6 punktile 8 on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele

SK tingimused vaadatakse üle ja vajadusel

täpsustatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

15

on antud ehitusõigus. Kuna detailplaneeringu koostamise kohustus suures osas puudub,

palume täpsustada, kas tingimus on vaid krundi või ka katastriüksuse kohta.

2. Seletuskirja peatükis 4.7 „Puhke- ja virgestuse maa-ala“ ning peatükis 4.8 „Haljasala

ja parkmetsa maa-ala“ on toodud, et Kilingi-Nõmme linnas on rohealad, kus ei tohi

kasvavat metsa raiuda valla nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse vallaga enne

metsateatise esitamist. Seletuskirja peatükis 4.9 „Looduslik ala“ on fikseeritud, et alad

on looduslikuna säilitatavad alad, kus regulaarne hooldus ei ole esmatähtis. Nende

hoonestamist ei planeerita, kuid teenindava taristu (teed, tehnovõrgud jms) rajamine on

lubatud. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2 palume üldplaneeringu koostamisse kaasata

eelnimetatud aladel asuvate katastriüksuste omanikud.

Maaomanikud on juba protsessi kaasatud. Kirjad

saadeti kooskõlastamise ja arvamuse andmise

etapis.

3. Seletuskirja peatükis 4.12 „Kalmistu maa-ala“ on välja toodud, et üldplaneeringuga

uusi kalmistuid ei planeerita ning kui uue kalmistu rajamine või olemasoleva

laiendamine osutub vajalikuks, ei ole tegevus üldplaneeringut muutev. Märgime, et

vastavalt kalmistuseaduse § 4 lõikele 7 määratakse maa-ala kalmistu rajamiseks või

laiendamiseks üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses sätestatud

korras. Kuna üldplaneeringuga uusi kalmistuid ega olemasolevate laiendamisi ei

planeerita, tuleb kalmistu laiendamiseks või uue rajamiseks koostada detailplaneering.

Arvestades, et planeerimisseadus kalmistu rajamist või laiendamist ega selleks

detailplaneeringu koostamist otsesõnu ei reguleeri, siis soovitame kalmistu maa-ala

vajadus üldplaneeringu koostamise raames veelkord läbi kaaluda.

Selgitame, et kalmistu rajamise ja laiendamise

vajadust veelkord kaaluti ja analüüsiti. Kuna 10-15

aasta perspektiivis selleks vajadus puudub, siis SK

korrigeeritakse, tekstiosa “kui uue kalmistu

rajamine või olemasoleva laiendamine osutub

vajalikuks, ei ole tegevus üldplaneeringut muutev”

jäetakse välja.

4. Seletuskirja peatükis 5.3.4 „Kohalikud teed“ on märgitud, et üldplaneeringuga

määratakse eratee avalikult kasutatavaks teeks vajadusepõhiselt ja avalikust huvist

lähtuvalt. Planeeringujoonisel on avalikuks kasutamiseks määratav eratee eraldi

leppemärgina tähistatud. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2 palume üldplaneeringu

koostamisse kaasata avalikuks kasutamiseks määratavatel erateedel asuvate

katastriüksuste omanikud.

Kaasame avalikuks kasutamiseks määratavate

erateede omanikud (teavitame kirjalikult)

planeerimisettepaneku avalikustamisel.

5. Seletuskirja peatükis 5.3.6 „Riigiteed“ on fikseeritud, et üldplaneering määrab

Transpordiameti ettepanekul riigitee nr 6 Valga-Uulu tee kaitsevööndi 30 m teekatte

servast järgmiselt: Tihemetsa aleviku piires km 89,8-91,3 ning Kilingi-Nõmme linna

piires km 94,5-95,0. Selgitatud on, et kaitsevööndi määramine 10-lt meetrilt 30-le

meetrile tuleneb asjaolust, et tegemist on põhimaantee funktsiooni täitva riigiteega ning

välja on kujunemata hoonestusjoon ja linlik keskkond. Vastavalt PlanS § 76 lõikele 2

Tee kaitsevööndi laiendamisest puudutatud

kinnistute omanikud on kaasatud, teated saadeti

kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

16

palume üldplaneeringu koostamisse kaasata laiendataval kaitsevööndi alal asuvate

katastriüksuste omanikud.

6. Seletuskirja peatükis 5.2.2 „Roheline võrgustik“ on toodud võrgustiku toimimise

tagamise tingimusena, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus

tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest

läbimõõdust. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.

Looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda koridorides alla 70% koridori keskmisest

läbimõõdust. Selgusetuks jääb selle tingimuse rakendamine, sest pole välja toodud

tugialadel olemasolevate looduslike alade suurus ja koridoride keskmised laiused,

millest saab vastavat protsenti arvutada. Palume tingimused üle vaadata ning vastavad

selgitused (suurused) lisada.

Selgitame, et koridorid ja tugialad on eristatud ning

struktuurelementide suurused selguvad

ruumiandmete põhjal. Vastavad infokihid on

KOVil planeeringu kehtestamise järgselt protsendi

arvutamiseks kasutatavad.

7. Seletuskirja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on kasutus- ja ehitustingimuseks

toodud mh, et päikeseparkide kavandamine ei ole lubatud rohelise võrgustiku

koosseisu hõlmatud metsamaal. Palume kaaluda täiendavate tingimuste seadmist

piirdeaedade rajamisele, mis aitaksid tagada rohevõrgustiku takistamatu toimimise.

Ebaselgeks jääb, kas tingimuse seadmise ettepanek

on seotud päikeseparkide ümber rajatavate

aedadega või üldise tingimusena? Märgime, et SK

ptk 5.2.2 punkt 8 juba sätestab, et loomade

liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade

rajamine lubatud ainult vahetult ümber õuemaa, 0,4

ha ulatuses.

SK ptk 5.2.2 punkti 7 ja 8 RV sidususe tagamise

eesmärgil siiski täiendatakse (mida tuleb nt erisuste

puhul arvestada jne).

8. Seletuskirja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on viienda punktina toodud, et

päikesepargi ehitamiseks pindalaga üle 10 000 m2 võib kohalik omavalitsus nõuda

detailplaneeringu koostamist. Palume kaaluda ka tingimuse seadmist selleks, et vältida

päikeseparkide tükeldamist (nt kõrvuti kahe 8000 m2 suuruse päikesepargi

kavandamist). Selleks lisada detailplaneeringu koostamise nõue ka juhul, kui

kavandatakse päikeseparke lähestikku. Kaaluda võimalust seada tingimus ka

päikeseparkide omavahelisele kaugusele.

Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 3.3 täiendatakse, et

üle 10000 m2 suuruse päikesepargi või lähestikku

(lähemal kui 300 m asub teine päikeseelektrijaam

(või on välja antud luba selle ehitamiseks))

rajatavate päikeseparkide (mis visuaalselt

moodustavad terviku) ehitamiseks tuleb kaaluda

DP koostamise vajadust (välja arvatud päikesepargi

rajamine hajaasustusega alal kasutusest välja

langenud tootmisterritooriumile).

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

17

9. Seletuskirja peatükis 5.5.1 „Kliimamuutustega arvestamine“ on välja toodud mitmed

teemad, millele tuleb tähelepanu pöörata. Samas aga ei nähtu/puuduvad viited, kuidas

neid on üldplaneeringus arvestatud. Palume seletuskirja peatükki täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse.

10. Seletuskirja peatükis 5.5.2 „Müra“ on toodud, et maaomanikuga kokkuleppel võib

tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul on soovitatav

lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest (samas võib esineda ka

situatsioone, kus maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja

aktsepteerib kaasneda võivaid mõjusid).

Juhime Teie tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt on

välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või

kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Planeerimisseaduses

fikseeritud elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuleb planeeringuga luua

eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna olemasoluks ja säilitamiseks.

Ei üldplaneeringu seletuskirja ega KSH aruande eelnõust ei leia selgitust, kuidas ja mis

kaalutlustel antakse üldplaneeringuga teoreetiline võimalus rikkuda õigusaktides

ettenähtud norme ning õiguse kahjustada inimese (ka tema enda soovil) igapäevast

elukeskkonda, tervist. Leiame, et niisuguse võimaluse andmine üldplaneeringuga ei ole

õiguspärane. Seetõttu palume teha seletuskirjas täpsustus, et maaomanikuga

kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul

tuleb lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest.

Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3 ja ptk

5.5.2 täpsustatakse järgmises sõnastuses:

tuulikut ei paigutata elamule lähemale kui 1 km.

Kokkuleppel maaomanikuga on võimalik lubada

tuulikute paigutamist elamutele lähemale, kuni 750

m[1] kaugusele hoonest, kui hoone aluse maa

omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik

keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades

kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist

välistavaid kriteeriumeid.

[1] Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise

raames on kevadel 2023 ministeeriumid koostöös

kaardistamas võimalusi tuuleenergeetika

arendamiseks riigile kuuluvatel maadel. Nn

eelisarendatavate alade määramisel on

lähtekriteeriumiks võetud 750 m elamutest ja

ühiskondlikest hoonetest. Vt ka

https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-

arendamist-piiravate-kitsenduste-kaardistamine-

ning-vabade-alade-tuvastamine

11. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikele 7 peab kohalik

omavalitsus tagama planeeringutega avaliku juurdepääsu kallasrajale. Seletuskirja

peatükis 5.2.4 „Veekogud“ on välja toodud, et avalik juurdepääs veekogude

kallasrajale on tagatud kas riigiteede, kohalike teede, detailplaneeringuga planeeritud

Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.2.4

täiendatakse järgmise tingimusega:

täiendavalt tuleb otsustajal avaliku veekogu

kallasrajale juurdepääsu vajadust kaaluda

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

18

jalgteede või avalikuks kasutuseks määratud erateede kaudu. Kuna toodud sõnastus on

üldsõnaline, palume veenduda, et üldplaneeringuga on juurdepääsud avalikult

kasutatava veekogu kallasrajale mõistlike vahemaade tagant määratud.

arendustegevuse (nii hoonestamisel kui maa-ala

kasutuse muutmisel, nt puhkeala loomisel) käigus,

kui avaliku veekogu kaldal planeeritakse

kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või

kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust.

12. Seletuskirja lisas 1 „Rail Balticu raudtee kavandamisest“ on toodud info Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja selle

KSH menetluse uuendamise kohta. Lisame, et Rail Baltica planeeringu menetluse

uuendamise protsessis selgitati välja (tulemusi avalikustati novembris 2023) kõige

väiksema mõjuga trassialternatiiv, mis läbib ka Saarde valda. Selleks on nö sinine-

kollane-roosa trassialternatiiv, millele koostatakse hetkel planeeringulahendust.

Teadmiseks, et ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike

2 kohaselt mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses.

Seega planeerimisseaduse § 53 lõike 2 kohaselt Rail Baltica planeeringu

kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu

või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi

eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse

planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et

vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda

eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja

seletuskirja. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2

kohaselt ei kohaldata mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi

asukohavaliku planeeringu suhtes planeerimisseaduse § 53 lõikes 3 sätestatut. Seega

Rail Balticu planeering ei kaota kehtivust, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie

aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Palume planeeringudokumentides (seletuskirjas, KSH-s ja joonistel) sellega arvestada

ning seda kajastada. Vajadusel oleme valmis jagama teiega Rail Balticu sinine-kollane-

roosa trassikoridori GIS-kihti. Samas juhime tähelepanu, et planeeringulahendus

koostatakse osaliselt ka väljapoole trassikoridori (nt ökoduktid ja nende kaitsevöönd,

Võetakse teadmiseks ja käesolevaga selgunud

infoga (trassi asukoht, ökoduktid jne) arvestatakse.

ÜP joonist ja SK vastavalt täiendatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

19

risted, kohalike peatuste juurdepääsuteed jms). Kuna planeeringulahendus on hetkel

veel koostamisel, siis selle GIS kihte pole hetkel veel võimalik jagada.

9. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigivara osakond ( 30.11.2023 nr 14-3/3179-3/9622-1, registreeritud 30.11.2023 nr 7-

7/1665-8)

Arvamuse andja

Sisu:

Seisukoht:

Oleme tutvunud lingil https://saarde.ee/uldplaneering kättesaadavate materjalidega ja käesolevaga esitab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma seisukohad ja ettepanekud

PlanS § 85 lõike 1 alusel maakasutuspoliitika valdkonnast, sh riigivara valitseja seisukohast, lähtuvalt.

Kooskõlastame üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu järgmiste seisukohtadega arvestamise

korral.

1) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Muru tn 2 (katastritunnus 71201:001:0405, sihtotstarve sihtotstarbeta

maa, pindala 2135 m²) kinnisasjale on määratud looduslik maa-ala juhtotstarve.

Teeme ettepaneku kinnisasjale määrata segafunktiooniga maa-ala juhtotstarve, mis annab võimaluse

kasutada kinnisasja mitmekesisemalt. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 on

märgitud, et segafunktiooniga maa-ala võib kasutusele võtta mitmel otstarbel. Maa-alale võib rajada

elamuid, ärihooneid, ühiskondlikke hooneid, puhke- ja majutushooneid, segaotstarbega hooneid, haljas- ja

pargialasid.

Ettepanekuga arvestatakse,

Muru tn 2 määratakse

segafunktsiooniga maa-alaks

(S).

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

20

2) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Aia tn 24 (katastritunnus 71201:001:0231, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,

pindala 10675 m²) kinnisasja põhjaosale on määratud riigikaitse maa-ala juhtotstarve ja lõunaosale on

määratud elamu maa-ala juhtotstarve. Aia tn 24 kinnisasjaga piirnevale Pärnu tn 79 (katastritunnus

71201:001:0366, sihtotstarve sihtotstarbeta maa, pindala 5139 m²) kinnisasja on määratud kogu ulatuses

riigikaitse maa-ala juhtotstarve. Kinnisasjale kavandatakse päästekomandot. Üldplaneeringu seletuskirja

peatükis 4 on märgitud, et juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve

(vähemalt 51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse põhisuunad. Maa-ala

piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud teede,

veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

teadaolevalt ei ole kavandatud Aia tn 24 kinnisasjale riigikaitselisi ehitisi. Seega palume kaaluda, kas

vastava juhtotstarbe määramine on vajalik.

Ettepanekuga arvestatakse, Aia

tn 24 kinnistule määratakse kogu

ulatuses elamu maa-ala

juhtotstarve.

3) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Raekoja tn 9 (katastritunnus 71201:001:0299, sihtotstarve sihtotstarbeta

maa, pindala 23228 m², metsamaa kõlvik 22176 m²) kinnisasjale on määratud elamu maa-ala juhtotstarve.

Kinnisasja looduslikust seisundist lähtuvalt teeme ettepaneku kinnisasjale määrata loodusliku ala

maakasutuse juhtotstarve.

Ettepanekuga arvestatakse,

Raekoja tn 9 kinnistule

määratakse PV ala juhtotstarve.

4) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Laane (katastritunnus 71201:001:0264, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,

pindala 18506 m², metsamaa kõlvik 13374 m²) katastriüksusele on määratud elamu maa-ala juhtotstarve.

Katastriüksus on jäetud riigi omandisse Maa-ameti peadirektori 23.11.2023 korraldusega nr 1-17/23/2595.

Kinnisasja looduslikust seisundist lähtuvalt teeme ettepaneku määrata elamu maa-ala juhtotstarve

katastriüksuse Aasa tänava pikendusega piirnevale lagedale rohumaa osale ja ülejäänud osale määrata

loodusliku ala maakasutuse juhtotstarve.

Ettepanekuga arvestatakse,

elamu maa-ala juhtotstarve

määratakse katastriüksuse Aasa

tänava pikendusega piirnevale

lagedale rohumaa osale ja

ülejäänud osale määrata PV

juhtotstarve.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

21

5) Kilingi-Nõmme linnas asuvale Lähte (katastritunnus 71201:001:0273, sihtotstarve sihtotstarbeta maa,

pindala 181006 m²) kinnisasjale on määratud loodusliku ala maakasutuse juhtotstarve, mis on ka arvatud

rohelise võrgustiku tugiala koosseisu ning elamu maa-ala juhtotstarve. Kuna tegemist on loodusliku alaga,

siis teeme ettepaneku elamu maa-ala vähendada ja määrata see ainult kinnisasja osale, mis jääb Vana tn 2

(katastritunnus 30601:004:0025), Vana tn 4 (katastritunnus 30601:004:0046) kinnisasjade ja

elektriõhuliinide vahele ning alale, mis piirneb Mängu tn 3 (katastritunnus 30601:004:0007) kinnisasjaga.

Ettepanekuga arvestatakse.

Elamu maa-ala ulatust

vähendatakse, määrates see

ainult kinnisasja osale, mis jääb

Vana tn 2, Vana tn 4

kinnisasjade ja elektriõhuliinide

vahele ning alale, mis piirneb

Mängu tn 3 kinnisasjaga.

6) Lisaks märgime KSH aruande eelnõu kohta, et selles ei ole hinnatud väärtuslike põllumajandusmaade

määramise piisavust ning mõjusid, mis kaasnevad nende võimalike hõlmamisega muul otstarbel ning mis

võivad kaasneda ka nende väärtuslike

põllumajandusmaade hulgast väljajätmisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.3 on märgitud, et

üldplaneeringuga täpsustati esmast kaardikihti, arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja

ehitatud keskkonnas. Välja jäeti alla 2 ha suurused eraldiseisvad põllumaad, õuemaad, metsaalad,

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbega alad. Lisaks arvestati põllumassiivi kuju, jättes

välja kitsad põlluribad, mille harimist tänapäevane põllumajandustehnika ei soosi. Palume KSH aruande

eelnõud täiendada koos arvandmetega välja jäetud alade kohta. Juhime tähelepanu sellele, et käesolev

kooskõlastus ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnaga, sh heakskiidumenetlusega.

Ettepanekuga arvestatakse,

KSHs väärtuslike

põllumajandusmaade

teemakäsitlust täiendatakse.

10. Utilitas Wind (ettepaneku kiri 7-1/1-84, registreeritud 30.11.2023)

Arvamuse andja

Sisu:

Seisukoht:

I Tuuleenergeetika ala nr 22 tuleb ÜP eelnõust välja jätta või lubada arendamist üksnes

kokkuleppel olemasoleva tuulepargi omanikuga.

I ÜP SK täiendatakse järgmise

tingimusega:

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

22

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 kohaselt: „Tuuleparkide rajamiseks on määratud

tuuleenergeetika alad (ORME alad) /---/“. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 skeemile 5.4.5.3-1 ja

maakasutusplaanile on kantud muu hulgas tuuleenergeetika ala nr 22. ÜP eelnõu

maakasutusplaanil on tuuleenergeetika alale nr 22 ja lähedusse tähistatud ka kehtiva

detailplaneeringuga tuulikud. Tegu on Saarde Vallavolikogu 15.04.2020 otsusega nr 18

kehtestatud ala P16 tuuleenergeetika detailplaneeringu järgsete elektrituulikutega, mis on tänaseks

püstitatud ning millest kaks paiknebki ÜP eelnõu järgsel tuuleenergeetika alal nr 22 ning ülejäänud

kaks tuuleenergeetika ala nr 22 vahetus läheduses (ca 80 ja 500 meetri kaugusel).

Tuuleenergeetika ala nr 22 suurust ja paigutust arvestades ei ole sinna eelduslikult võimalik

täiendavaid elektrituulikuid kavandada, kuivõrd vahekaugus olemasolevatest elektrituulikutest

oleks ülemäärase tuulevarjutuse vältimiseks liiga väike. Planeerimispraktikas on vajalikuks peetud

näiteks vähemalt neljakordse tuuliku rootori diameetri pikkust vahemaad tuulikute mastide vahel.

Erinevate huvide tasakaalustamine on just planeeringute ülesanne. Niisamuti tuleb arvestada

kehtiva ehitusõigusega ja püstitatud tuulikute omaniku/arendaja õiguspärase ootuse,

ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega. Võimalike täiendavate elektrituulikute ehitamise kava

võib päädida vaidlusega, muu hulgas ka kohaliku omavalitsusega. Mõneti sarnane olukord on

juhtunud Purtse tuulepargiga. Samas, kui Purtse kaasuses oli jõutud juba olemasolevate

elektrituulikute lähedusse püstitatavate täiendavate elektrituulikute ehitusloani, siis antud juhul

ollakse Saarde ÜP-ga tuulepargile asukoha valimise etapis (PlanS § 75 lg 1 p 4) ning veel on

võimalik ebavajalikku segadust vältida. Järelikult ei saa tuuleenergeetika alale nr 22 uute

elektrituulikute püstitamist üldse lubada või saab ainult

olemasolevate elektrituulikute omaniku nõusolekul.

Seega teeme ettepaneku tuuleenergeetika ala nr 22 eemaldamiseks ÜP eelnõu lahendusest või

alternatiivina sätestada ÜP eelnõu seletuskirjas järgmist: „Tuuleenergeetika alale nr 22 võib

täiendavaid elektrituulikuid kavandada üksnes kirjalikul kokkuleppel Saarde Vallavolikogu

15.04.2020 otsusega nr 18 kehtestatud ala P16 tuuleenergeetika detailplaneeringu alusel

kavandatud ja ehitatud elektrituulikute omanikuga ning niisugune kokkulepe on mistahes

üldplaneeringule järgneva menetluse (k.a projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus)

algatamise ja läbi viimise eelduseks.“

Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida

põhimõtet, et tuuliku masti kaugus oleks

vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori

diameeter olemasolevast/ehitusõigust

omavast tuuliku mastist. Tuulikute

vahekaugused võivad olla väiksemad

tuuliku arendajate/omanike kokkuleppel.

Kokkulepe tuleb esitada koos

projekteerimistingimuste taotlusega.

Ettepanekuga arvestatakse. Ala nr 22

planeeringust eemaldatakse, kuna

olemasolevatele tuulikutele lisaks ei ole

lisatud tingimust arvestades täiendavate

tuulikute kavandamine võimalik.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

23

II Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse peaks saama esitada üksnes

kinnisasja (või piiratud asjaõiguse) omaja nõusolekul. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on

märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja

põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks projekteerimistingimuste

alusel. /---/ Üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik kavandada elektrituulikuid

projekteerimistingimustele vastava projektiga, mille alusel väljastab omavalitsus ehitusloa

elektrituulikute püstitamiseks ja tuulepargi teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks“

Vältida tuleks olukorda, kus kattuva kavandatava tuulepargi ala korral tekib vaidlus ja konflikt

erinevate arendajate ja valla vahel küsimuses, millise arendaja taotluse alusel

projekteerimistingimused antakse. Tõsi, ehkki projekteerimistingimused ise kehtivad justkui

kõigile isikutele ning EhS § 31 lg-st 3 võiks järeldada, et seadus võimaldaks

projekteerimistingimuste taotluse esitada ka kellelgi, kes ei ole kinnisasja omanik, tuleneb eelnõu

555 SE I lugemise seletuskirja lk-st 59 ning kohtupraktikast siiski, et mõeldud on eelkõige

olukordi, kus tegemist on korteri-/kaasomanditega või on projekteerimistingimuste taotluse

esitanud omaniku ülesandel projekteerimisettevõte. Kindlasti ei peaks projekteerimistingimuste

menetlust läbi viima isiku taotluse alusel, kellel puudub taotlusega hõlmatud kinnisasjaga

igasugune õiguslik seos. Järelikult oleks asjakohane nõuda tuuleenergeetika alal

projekteerimistingimuste andmise eeldusena taotlusega hõlmatud kinnisasja(de) omaniku (või

piiratud asjaõiguse, näiteks hoonestusõiguse või servituudi omaja) nõusolekut. Nii oleks ühtlasi

võimalik tagada, et projekteerimistingimused oleks ka ellu viidavad.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 selguse huvides sätestada:

„Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse võib esitada üksnes taotlusega

hõlmatud kinnisasja(de) (või piiratud asjaõiguse) omaja nõusolekul.“

II Ettepanekuga ei arvestata. KOV lähtub

PT-te väljastamisel kehtivast

õigusruumist. Kui PT taotlust ei ole

esitanud kinnistu omanik, kaasatakse

kinnistu omanik menetlusse.

III Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse peaks saama esitada ka osale

mõnest ÜP eelnõu järgsest tuuleenergeetika alast.

Arvestades ÜP eelnõuga määratud tuuleenergeetika alade suurust ning samas asjaolu, et

tuulepargiks kui olulise ruumilise mõjuga ehitiseks loetakse ÜP eelnõu seletuskirja lk 10 ja

joonealuse märkuse nr 30 järgi mitmest (ehk vähemalt kahest) elektrituulikust ning elektrituulikuid

omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev

elektrijaama, peab olema võimalik projekteerimistingimusi taotleda ka osale tuuleenergeetika

III Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.4.5.3

täpsustatakse: Detailplaneeringu ja

projekteerimistingimuste taotluse võib

esitada ka osale tuulenergeetika alast.

Selgitame, et KSH aruannet hindamise

osas täiendatakse. Olemasolevate

tuulikute ümbruses, kus hindamise

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

24

alast. Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt:

„Tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste taotluse võib esitada ka osale tuuleenergeetika

alast.“

täpsustamiseks on alusinfot rohkem

(olemasolevate seireandmete aruanded),

saab jätkata projekteerimistingimustega.

Alade osas, kus piisav alusinfo KSHs

hindamise täpsustamiseks puudub, tuleb

koostada detailplaneering ja KSH ning

läbi viia vajalikud uuringud.

IV Igale järgnevale tuulepargile projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise otsustamisel

tuleks arvestada juba varasema ehitusõigusega tuulepargiga, kehtestades tuulevarjutuse

vältimiseks vahekauguse nõude.

ÜP eelnõu seletuskirjas ei ole reguleeritud olukorda, kus erinevad arendajad soovivad tuuleparke

lähestikku kavandada. Käesoleva kirja punktis I markeeritule analoogse tuulevarjutuse mõju

vaidluse vältimiseks tuleks sätestada, et iga järgneva tuulepargi elektrituuliku mast peab

olemasolevast/ehitusõigust (k.a projekteerimistingimusi) omavast elektrituuliku mastist paiknema

vähemalt neljakordse järgneva/kavandatava elektrituuliku rootori diameetri kaugusel. Kordame, et

niisugust tingimust on peetud planeerimispraktikas tuulevarjutuse mõju vältimiseks vajalikuks.

Vastav kaugusnõue peaks kehtima olenemata, kas järgnev/kavandatav tuulepark soovitakse

püstitada samale

või erinevale tuuleenergeetika alale, kuivõrd erinevad ÜP eelnõu järgsed tuuleenergeetika alad

paiknevad ka üksteise suhtes kohati lähestikku. Erandid kaugusnõudest peaksid olema lubatud

vaid kokkuleppel olemasoleva/ehitusõigust (k.a projekteerimistingimusi) omava elektrituulikute

arendaja/omanikuga. Niisugune kokkulepe peaks olema mistahes üldplaneeringule järgneva

menetluse (k.a projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluse) algatamise ja läbi viimise

eelduseks.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt: „Iga

järgneva tuulepargi elektrituuliku mast peab olemasolevast/ehitusõigust (k.a

projekteerimistingimusi) omavast elektrituuliku mastist paiknema vähemalt neljakordse

järgneva/kavandatava elektrituuliku rootori diameetri kaugusel. Elektrituulikute

vahekaugus võib olla väiksem vaid kirjalikul kokkuleppel olemasoleva/ehitusõigusega (k.a

projekteerimistingimustega) hõlmatud elektrituulikute omanikuga ning niisugune kokkulepe

IV Ettepanekuga arvestatakse, vt vastus

punkt I all.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

25

on mistahes üldplaneeringule järgneva menetluse (k.a projekteerimistingimuste või ehitusloa

menetlus) algatamise ja läbi viimise eelduseks.“

V Täpsustada tuleks tuulepargi ehitiste projekteerimistingimuste menetluse vormi.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud

üldplaneeringu täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute

kavandamiseks projekteerimistingimuste alusel.“ Samas on märgitud, et eeldatavalt viiakse läbi

projekteerimistingimuste menetlus „avaliku menetlusena“. ÜP eelnõu seletuskirja ptk 3.3 märgib:

„Juhul kui kavandatavale tegevusele ei ole üldplaneeringu või seadusega ette nähtud

detailplaneeringu koostamise kohustust, kuid objekti kavandamine eeldab laiapõhjalisemat

avalikustamist, tuleb kaaluda avatud menetlusega projekteerimistingimuste rakendamist.“

Esiteks, eeldame, et silmas on peetud „avatud menetlust“ (EhS § 31 lg 1). Teiseks, EhS § 31 lg 1

sätestab, et pädev asutus otsustab projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise

avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada EhS

§-s 27 ja PlanS § 125 lõikes 5 nimetatud juhul. Antud juhul ei oleks tegemist EhS §-s 27 nimetatud

juhtumiga (puudub olemasolev detailplaneering) ning kohaldamisele ei kuuluks ka PlanS § 125 lg

5 (väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku ning nendega piirnevat avalikku veekogu

olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamine ei ole automaatselt detailplaneeringu koostamise

kohustusega). Järelikult tuleks ÜP eelnõu seletuskirjas täpsustada, millistel juhtumitel

projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena läbi viidaks. Juhime tähelepanu, et kehtiv

õigus tagab ka avatud menetluseta puudutatud isikutele projekteerimistingimuste andmise ja

detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide

kaitsmiseks. Seega peaks märksa halduskoormavama avatud menetluse nõudmine olema

põhjendatud.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirjas täpsustada, millistel juhtudel ja põhjustel

tuleks tuulepargi kavandamiseks projekteerimistingimuste menetlus läbi viia avatud

menetlusena.

V SK ptk 5.4.5.3. täpsustatakse,

projekteerimistingimuste avatud

menetluse nõue jäetakse välja.

VI KSH aruande eelnõust tuleks eemaldada viited tuulepargi detailplaneeringu

koostamisele.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

26

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 kohaselt kavandatakse ÜP eelnõu järgsetel tuuleenergeetika

aladel tuuleparke edasi projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel. KSH aruande eelnõu ptk 4.1.1

(lk 16 viimane lõik) ning lisa 2 (lk 79 viimane lõik) kohaselt kavandatakse tuuleparke justkui

teatud juhtudel detailplaneeringuga.

Seega palume KSH aruande eelnõu ptk-st 4.1.1 (lk 16 viimane lõik) ning lisast 2 (lk 79

viimane lõik) eemaldada eksitavad (ilmselt vananenud) viited tuuleparkide detailplaneeringu

koostamisele.

VI Ettepanekuga ei arvestata, kuid

tekstiosa vaadatakse üle. Lähtutakse

põhimõttest - Olemasolevate tuulikute

ümbruses, kus hindamise täpsustamiseks

on alusinfot rohkem (olemasolevad

seireandmete aruanded), saab jätkata

projekteerimistingimustega. Alade osas,

kus piisav alusinfo KSHs hindamise

täpsustamiseks puudub, tuleb koostada

detailplaneering ja KSH ning läbi viia

vajalikud uuringud.

VII Elektrituulikute minimaalne kaugus avalikest teedest peaks jääma ehitusprojekti ja

ehitusloa menetluse etapis otsustamiseks.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on „tingimusena tuuleparkide täpsemaks kavandamiseks

tuuleenergeetika aladel“ määratud p-ga 7: „tuuliku paigutamisel arvestada, et see ei asuks

riigitee äärmise sõiduraja servale ja kavandatava Rail Baltic raudteele lähemal kui 1,5x tuuliku

kogukõrgus. Teistele avalikult kasutatavatele teedele ei paigutata tuulikut lähemale, kui tuuliku

kogukõrgus. Tuuliku kaugust taristuobjektist võib selle valdajaga täpsustada lähtuvalt

konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute parameetritest.“ ÜP eelnõu seletuskirja

ptk-s 5.3.6 on täiendatud: „tee lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastidel peab

nende kaugus riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega.

Tuulikute rajamisel tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.“

Üldplaneeringu kehtivusajaks võib lugeda 15 aastat (praktikas ilmselt enamgi). Siiani on meile

teadaolevalt niisugune nõue olnud Transpordiameti seatud tingimuseks võimalikest rootori

labadelt lenduvatest jäätükkidest tuleneva ohu välistamiseks. Arvestades tehnoloogia ja

arusaamade arengut eeldame siiski, et Transpordiamet on valmis kõnealuse nõude tulevikus üle

vaatama ja lubama

erandeid, tingimusel, et projekteerimise käigus leitakse lahendus, mis välistab rootori labadelt

jäätükkide lendumise teeni. Eriti ebaproportsionaalne oleks niisuguse nõudmise juurde jäämine

juhul, kui tegemist on vähese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatava teega.

Ettepanekuga arvestatakse, SK on

täpsustatud lähtuvalt kehtivatest

projekteerimisnormidest - tuuliku

paigutamisel tuleb arvestada, et see ei

asuks avalikult kasutatavate teede teekatte

servale lähemal kui tuuliku kogukõrgus.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

27

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 eelviidatud tingimust muuta

ning teede osas sätestada: „Tuuliku paigutamisel riigiteede ja teiste avalikult kasutatavate

teede lähedusse tehakse projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses ning ehitusprojekti

koostamise käigus koostööd Transpordiameti või kohaliku omavalitsusega, selgitamaks välja

elektrituuliku projektlahendusele vastav ohutu kaugus elektrituuliku ja eelnimetatud tee

vahel.“

VIII Lubatud peaks olema elektrituulikute labade projekteerimine üle tuuleenergeetika ala

piiri.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on märgitud: „Üldplaneeringuga leitud ORME alad on

määratud üldplaneeringu täpsusastmes /---/ Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning

uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada.“ Samas ei ole

selgelt sätestatud, kas järgmiste etappide (projekteerimistingimused, ehitusprojekt ja -luba)

tulemusena võivad elektrituulikute labad ulatuda üle tuuleenergeetika ala piiri. Toonane

Rahandusministeerium on planeerimine.ee portaalis avaldatud materjalides selgitanud:

„Üldplaneeringu seletuskirjas peab olema kirjas, kas detailplaneeringuga on võimalik tuulepargi

asukohta täpsustada, st kas tuuliku laba võib ulatuda üle tuulepargi asukoha ala piiri.“

Rahandusministeerium märkis, et üldplaneeringuga valitud tuulepargi asukoha sisse peab jääma

tuuliku vundament. Puudub igasugune põhjus, miks sama loogika ei peaks kohalduma ka juhul,

kui üldplaneeringu kehtestamisele järgneb mitte detailplaneeringu koostamine, vaid

projekteerimistingimuste (ja ehitusloa) menetlus (toona oli küsimusepüstitus kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja üldplaneeringule järgneva detailplaneeringu

põhine). ÜP eelnõu seletuskirjas on ju juba praegu niigi mööndud, et tuuleenergeetika alade piire

võib täpsustada (ehkki edasine kavandamine toimub projekteerimistingimustega). ÜP (KSH

aruande) eelnõu järgne info (täpsusaste) ei ole piisav, et tuuliku laba ulatumist üle tuuleenergeetika

ala piiri järgmises etapis välistada. Kummaski dokumendis ei ole planeeritava tuuleenergeetika ala

piire ega mõjusid hinnatud labade ulatusega võrreldava täpsusastmega. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-

s 5.4.5.3 on ka määratud „tingimused tuuleparkide täpsemaks kavandamiseks tuuleenergeetika

aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaudu)“, muu hulgas p-s 10 ka

uuringute läbiviimise kohustus. Uuringute tulemusena võibki selguda, et parim elektrituuliku

paigutus (ka mõjusid

VIII Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk

5.4.5.3 täiendatakse järgmiselt: tuuliku

rootorilabade ulatumine üle

üldplaneeringuga määratud

tuuleenergeetika ala piiri otsustatakse

detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste käigus lähtuvalt

kehtivast õigusruumist ja kohapõhisest

olukorrast. Tagatud peavad olema

kehtivad müranormid vastavalt

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele

nr 71. Tuuliku vundament peab jääma

ÜP-ga määratud tuuleala sisse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

28

arvestades) eeldab, et tuuliku laba ületab mõnevõrra ÜP tuuleenergeetika ala piiri.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada lausega:

„Üldplaneeringu järgse tuuleenergeetika ala piiridesse peab jääma elektrituuliku

vundament ning järgmistes etappides (projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus) võib

keskkonnauuringute tulemusena lubada kavandavatate elektrituulikute rootorilabade

ulatumist üle üldplaneeringu järgse tuuleenergeetika ala piiri.“

IX Väärtuslikule põllumajandusmaale tuuleparkide rajamine ei peaks olema tingimata

keelatud.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.2.3 ja 5.4.5.3 tingimuste kohaselt ei oleks ilmselt praeguse versiooni

järgi väärtuslikule põllumajandusmaale elektrituulikute püstitamine lubatud. Samas ei halvenda

elektrituuliku paigutamine tingimata väärtusliku põllumajandusmaa säilimist ja kasutamist, kui

projektlahendus on väärtusliku põllumajandusmaa paiknemise suhtes läbi mõeldud ning tehakse

koostööd põllumaa kinnistu omanikuga. Nii on näiteks koosseisu lõppemisega Riigikogu

menetlusest välja langenud eelnõu 309 SE I lugemise seletuskirja lk 34 märgitud: „Tuule abil

elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme (edaspidi tuulepark) üksikud seadmed ehk tuulikud

paigaldatakse tuulepargi maa-alale kas üksikuna või üksteisest suurtel kaugustel ning tuulepargi

maa-ala saab jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbelisena ehk põllumajanduslikult kasutada.“

Olenemata viidatud eelnõu edasisest käigust on ilmne, et väärtuslikule põllumajandusmaale

tuuleparkide rajamise keelamine juba ÜP tasandil oleks ebaproportsionaalne.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-sse 5.2.3 või 5.4.5.3 lisada tingimus:

„Elektrituulikute ja teiste tuulepargi osaks olevate ehitiste püstitamine väärtuslikule

põllumajandusmaale on lubatud, kui ehitised paigutatakse nii, et tuulepargi maa-ala saab

jätkuvalt põllumajanduslikult kasutada.

IX Ettepanekuga arvestatakse. SK

täpsustatakse tingimusega järgmises

sõnastuses:

Tuuleenergeetika alas sees paiknevad

väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole

tuulikute kavandamist/asukoha valikut

takistavaks kriteeriumiks.

X Tuuleenergeetika arendusalade elluviidavuseks ei tohiks sinna ega 1 kilomeetri raadiusse

neist uute müratundlike objektide ja ehitiste, k.a elamute püstitamist lubada.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 on märgitud: „Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning

uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada. Täpsemal

kavandamisel tuleb arvesse võtta kavandatavate tuulikute parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda

X Nõustume, et hajaasustuses elamute

püstitamise tingimused tuulenergeetika

alade määramist arvestades vajavad

täiendavat reguleerimist. Nõustume ka

põhimõttega, et tuuleenergeetika alale ja

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

29

(nt kavandatud või likvideeritud elamud või toimunud arendused vms), õigusaktidest tulenevaid

kitsendusi ning asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused).

Tuuleenergeetika alade kujundamisel võeti aluseks 1 km puhverala elamutest. Kokkuleppel

maaomanikuga on võimalik lubada tuulikute paigutamist elamutele lähemale, tagatud peavad

olema müranormid (sihtväärtus, erandjuhul piirväärtus).“ ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3

joonealuses märkuses nr 32 on täiendatud:

„Projekteerimistingimuste väljastamisel ja kaasnevate mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta

kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda (nt kavandatud uued elamud

või toimunud arendused vms) /---/“ ÜP eelnõu seletuskirjas ei ole otsesõnu ja selgelt reguleeritud

tuuleenergeetika alal võimalike uute elamute kavandamist. Tegemist on aga lahendust vajava

küsimusega.

Nimelt, toonane Rahandusministeeriumgi on selgitanud, et „Üldplaneeringus peab olema kirjas,

kas ja millistel tingimustel on võimalik elamuid ehitada tuulepargile valitud asukoha sisse.

Üldplaneeringus peab olema kirjas, kas ja millistel tingimustel on võimalik elamuid ehitada

tuulepargile valitud asukoha lähiümbrusesse. Üldplaneering peab olema üheselt mõistetav ja

elluviidav, st tuuleparkidele sobilikke alasid ei ole võimalik planeerida „kes esimene, see ehitab“

printsiibil – üldplaneeringus peavad olema seatud tingimused, mis võimaldavad tuulepargi maa-

alale tuulikuid detailplaneeringuga planeerida või projekteerimistingimuse alusel ehitada.“

Loogiline ning ainuvõimalik on, et uute müratundlike objektide ja ehitiste (eriti elamute)

kavandamisel tuleb edaspidi arvestada ühtlasi ÜP lahendusega, sh tuuleenergeetika aladega.

Nimelt, üldplaneeringuga valitakse tuulepargile kui olulise ruumilise mõjuga ehitisele asukoht

(PlanS § 75 lg 1 p 4). Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei saa olla pärast üldplaneeringu

kehtestamist veel ajas pidevalt kahanev (vähemalt inimese kontrollitavate tegevuste kaudu).

Üldplaneeringu eesmärk on omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine (PlanS § 74 lg 1). Erinevate maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku

ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne.14 Riigikohus on selgitanud, et

üldplaneeringud olema oma tavapärase kehtivusaja jooksul (vähemalt 10-15 aastat) elluviidavad,

sh tuuleparkide arendamise osas. Risti tuulepargi vaidluses selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et

üldplaneeringu koostamisel reserveeritakse omavalitsuse territooriumil tuulest elektrienergia

tootmiseks sobilikud alad. Seega, tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

üldplaneeringus kätkeb endast sisuliselt reserveeringut, et järgmisena oleks võimalik tuulepargile

juba ehitusõigus määrata. Tuuleenergeetika aladele ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta

aladele lähemale kui 1 km elamuid

kavandada/ehitada ei tohi.

Eeltoodust tulenevalt SK ptk 4.15 ja ptk

5.4.5.3 (Tuuleparkide alapeatükk)

täiendatakse tingimusega järgmises

sõnastuses:

Võimaldamaks tuuleenergia arendamist

ja ennetamaks võimalikke ruumilisi

konflikte ei ole uute elamute

kavandamine lubatud tuuleenergeetika

aladel ja samuti tuuleenergeetika aladele

ning juba püstitatud tuulikutele lähemale

kui 750 m.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

30

või lähedusse (puhvertsooni raadiusesse) uue elamu rajamisel uue puhvertsooni moodustamine

tähendaks, et üldplaneering ei ole elluviidav ja välja valitud olulise ruumilise mõjuga ehitise

asukoht oleks ajas pidevalt muutuv (kahanev). Samuti, kui olemasolevate elamutega peab

üldplaneeringus tuuleenergeetika alade kavandamisel nagunii arvestama, siis ilmselgelt

ebaproportsionaalne oleks lubada mistahes järjekordse uue elamuga täiendava ehk

üldplaneeringuga planeeritavat tuuleenergeetika ala kahandava puhvertsooni loomist.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.5.2 on lisatud: „Uute tuulikute kavandamisel tuleb üldjuhul

eesmärgiks seada rangeimate müraalaste nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine,

mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel. /---/ Käesoleva planeeringu raames

rakendatakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade eelvalikul lisaks ka eluhoonetest

minimaalselt 1 km puhverala kriteeriumi, mis on üldjuhul piisav vahemaa ka müra normväärtuste

tagamiseks. Maaomanikuga kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km

/---/.“ ÜP-ga määratavatel tuuleenergeetika aladel ehk olulise ruumilise mõjuga ehitise

asukohtades ning nende läheduses (ehk puhvertsooni raadiuses) uute elamute rajamisel ei pruugiks

tuulepargi püstitamise järgselt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 („määrus nr 71“)

kehtestatud müra normtasemed (vähemalt ilma lisameetmeteta) täidetud olla. Vältimaks vaidlusi,

kes vastutab kõnealusel juhul müra normtaseme järgimise eest (k.a kui uus elamu rajatakse enne

tuuleparki), ei peaks niisugust probleemi tekkida laskmagi. Määruse nr 71 seletuskirjas17 on

selgitatud: „Kohalik omavalitsus ei tohiks lubada näiteks tööstusala kõrvale uue elamupiirkonna

rajamist, kui ilmneb, et tööstusala ei suuda tagada elamupiirkonnas sihtväärtuse täitmist.

Alternatiivina peab sihtväärtuse täitmise tagama elamupiirkonna arendaja.“ Analoogselt tuleb

KSH aruande eelnõu ptk 4.5.1.2 kohaselt võimalusel vältida uute müratundlike alade rajamist

müra tekitatavate tööstusalade lähedusse.

Eeltoodust lähtudes ja vältimaks ÜP järgsete tuuleenergeetika alade mitte elluviidavust ÜP

eeldatava kehtivusaja jooksul, tuleks ka ÜP eelnõu seletuskirjas sätestada, et tuuleenergeetika

aladele või nende puhvertsooni raadiusesse uusi müratundlikke objektide ja ehitisi, k.a elamuid

rajada ei tohi.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk-d 5.4.5.3 täiendada järgmiselt:

„Tuuleenergeetika arendusaladele või neist 1 kilomeetri raadiusesse ei ole uute müratundlike

objektide ja ehitiste, k.a elamute rajamine lubatud.“

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

31

XI Täpsustada tuleks tuuleparkide rajamiseks vajalike uuringute tegemise aega.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on märgitud „tingimused tuuleparkide täpsemaks

kavandamiseks tuuleenergeetika aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste avaliku menetluse

kaudu)“, muu hulgas on punktis 10 sätestatud uuringud, mis tuleb läbi viia. Samas ei ole

täpsustatud, millises etapis uuringud läbi viia. Teatud parameetritega maismaatuuleparkide

tegevusloa menetluses tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (KeHJS § 6

lg 2 p 3 ja lg 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 p 2 ning KeHJS § 11 lg 1 ja lg

23). 01.01.2020 jõustunud EhS § 31 lg 1 ja KeHJS § 7 p 1 muudatuste järel ei ole

projekteerimistingimused enam „tegevusloaks“, mille menetluses otsustataks keskkonnamõju

hindamise algatamise üle. Samas tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle

otsustada ehitusloa menetluses (EhS § 42 lg 2 ja KeHJS § 7 p 1). Järelikult oleks mõistlik, et

nõutud uuringud ei pea tingimata olema läbi viidud projekteerimistingimuste, küll aga ehitusloa

andmise ajaks.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja ptk 5.4.5.3 „tingimuste tuuleparkide

täpsemaks kavandamiseks tuuleenergeetika aladel (eeldatavalt projekteerimistingimuste

avaliku menetluse kaudu)“ alapunkti 10 täiendada allajoonitud fraasiga järgmiselt: „10. läbi

viia hiljemalt ehitusloa andmise ajaks minimaalselt järgnevad uuringud: /---/“.

XI Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 5.4.5.3

p 10 täpsustatakse järgmises sõnastuses:

tuulikute täpsemal kavandamisel tuleb

läbi viia (hiljemalt ehitusloa andmise

ajaks) minimaalselt järgnevad

uuringud:…

XII Korrigeerida tuleks tuuleparkide keskkonnamõju hindamisega seotud sõnastust.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 5.4.5.3 on sätestatud: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse

võimalused selguvad täpsema kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning

keskkonnamõju hindamise tulemusena.“ Niisugune sõnastus võib jätta eksitava mulje, justkui

tuuleparkide projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses tuleb tingimata algatada

keskkonnamõju hindamine KeHJS-i tähenduses. Kordame, et projekteerimistingimuste menetluses

keskkonnamõju hindamise algatamist kehtiv õigus ette ei näe ning ka ehitusloa menetluses tuleb

teatud parameetritega maismaatuuleparkide puhul viia läbi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirja nimetatud lauset parandada allajoonitud

osaga: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad täpsema

kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning vajadusel

keskkonnamõju hindamise tulemusena.“

XII Ettepanekuga arvestatakse.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

32

XIII KSH aruande eelnõu tuleks kooskõlla viia nn tuulikutasu regulatsiooniga.

KSH aruande eelnõu ptk-s 4.2.4 on märgitud: „Negatiivne mõju varale võib tuleneda

tuuleenergeetika arendamise alade läheduses paiknevale kinnisvarale, juhul kui arendaja ei paku

rahalisi leevendavaid meetmeid - eelkõige üle 3 km kaugusel paiknevate elamute omanikele.“

KeTS § 553 lg 2 sätestab, et maismaa tuulepargi mõjuala maismaal paikneva tuuleelektrijaama

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (ehk nn tuulikutasu) kontekstis ulatub kuni 250 meetri

kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama

puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Tegemist on olnud

seadusandja valikuga ning laiemas mõjuareaalis rahaliste meetmete pakkumise nõudmist ei saaks

pidada õiguspäraseks.

Seega teeme ettepaneku KSH aruande eelnõu ptk-st 4.2.4 eemaldada selguse huvides lõik

rahaliste leevendavate meetmete kohta üle 3 km kaugusel paiknevate elamute omanikele.

XIII Ettepanekuga arvestatakse.

XIV ÜP eelnõu seletuskirjas tuleks täpsustada, kas ÜP teeb ettepaneku

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 6.2 on viidatud Pärnu maakonnaplaneeringu täpsustamisele, ent ei ole

välja toodud, kas ÜP-ga tehakse seoses tuuleenergeetika aladega ettepanek maakonnaplaneeringu

muutmiseks, nagu PlanS § 75 lg 3 võimaldaks. ÜP eelnõus määratud tuuleenergeetika arendusalad

ei vasta Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 toodud tuuleenergeetika teemaplaneeringu järgsetele

elektrituulikute arendusaladele ja arenduspiirkondadele. Sama lisa ptk 3.3.2 kohaselt käsitletakse

tuulikuparkide planeerimist väljaspool tuuleenergeetika teemaplaneeringuga määratud

arendusalasid maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisena.

Seega teeme ettepaneku ÜP eelnõu seletuskirjas selguse huvides markeerida, kas

tuuleenergeetika arendusalade osas tehakse ÜP-ga ettepanek maakonnaplaneeringu

muutmiseks.

XIV Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 6.2

täiendatakse. ÜP teeb ettepaneku Pärnu

MPL täpsustamiseks.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

33

11. Rail Baltic Estonia OÜ ( pikendamine 30.11.2023 nr 7-1/1-85, arvamuse andmine 04.12.2023 kiri nr KV2023-293, registreeritud

04.12.2023 nr 7-1/1-90)

Arvamuse andja

Sisu: Seisukoht:

Saatsite meile 02.11.2023 kirja nr 7-1/1-81 “Saarde valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuse andmiseks”.

Palume antud kirjale vastamise tähtaega pikendada 8. detsembrini käesoleval aastal.

Arvestame taotlusega.

Arvamus, 04.12.2023 kiri

Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.5.2. täiendada: Uute müratundlike alade

planeerimisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peale Rail Baltic

maakonnaplaneeringu kehtestamist peab arendaja tagama ja finantseerima normidele

vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise.

Ettepanekuga arvestatakse.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 5.2.2. käsitleb tingimusi rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks. Paraku ei sisalda see infot Rail Baltica suurte ulukiläbipääsude

(ökoduktide) toimivuse tagamise osas. Varasemalt on Rail Baltic OÜ teinud ettepaneku

üldplaneeringuga kehtestada ökoduktidele 500 m raadiusega piiranguvöönd, kus oleks

kehtestatud teatud piirangud nende toimivuse tagamiseks (Rail Baltic Estonia

14.01.2022 kiri nr KV2022-009). Saarde Vallavalitsuse seisukoht oli, et antud

ettepanekuga osaliselt arvestatakse (Saarde Vallavalitsuse 08.02.2022 kiri nr 7-1/1-53).

Esitatud üldplaneeringu eelnõus ei leia infot kas ja milliste piirangutega (millises

sõnastuses) on täpsemalt arvestatud. Palume üldplaneeringu eelnõud selles osas

täiendada.

Ettepanekuga käsitleda tingimusi RV toimimise

tagamiseks, arvestatakse. Tingimused lisataks ptk

5.2.2.

Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.2. lõpus on viidatud, et Rail Baltic raudtee

rajamisel tuleb ehitada välja ulukiläbipääsud ning allmärkustes (märkus nr 15) on

täiendavalt selgitatud, et need kantakse üldplaneeringusse koos eelistatud trassi

asukohaga viidates peatükile 5.3.7, mida meile esitatud seletuskirjast ei leia. Palume

üldplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse. Samas selgitame, et

kooskõlastusringile suunatud ÜP ei kajastunud RB

trassi asukohta ja sellega seotud tingimusi

/piiranguid seetõttu, kuna ÜP eelnõu koostamise

perioodiks puudus vallal info RB trassi asukoha

lõpliku eelistuse jt raudteega seotud objektide

asukohtade (nt ökoduktid, kohalik jaam jne) kohta.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

34

Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.3.1. täiendada: Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetluse uuendamise protsessis selgitati välja kõige väiksema mõjuga

trassialternatiiv, mis läbib ka Saarde valda. Antud trassialternatiivile koostatakse

planeeringulahendus, mille käigus selgub Rail Baltica kohaliku peatuse täpne asukoht

Saarde vallas.

Ettepanekuga arvestatakse.

Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.4.6. lõik „Rail Balticu elektrifitseerimisega

seotult energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks kavandatud uue Surju-

Häädemeeste 110 kV elektriliini ehitamine Rail Baltic maakonnaplaneeringu

uuendamise ja ehitusprojekti koostamise käigus. Lisaks on kavandatud Rail Baltic

elektrifitseerimisega seotult Kilingi-Nõmme-Häädemeeste 35 kV pingega õhuliinide

üleviimine 110 kV pingele. Samuti on kavandatud Kilingi-Nõmme-Mõisaküla 35 kV

pingega õhuliinide üleviimine 110 kV pingele.“ asendada lõiguga sõnastuses: „Rail

Balticu elektrifitseerimisega seotult energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks on

kavandatud piirkonnas elektriliinide rekonstrueerimist. Maakonnaplaneeringu

uuendamise ja ehitusprojektide koostamise käigus täpsustub konkreetse võrgu ehituse

maht ja ulatus.“

Ettepanekuga arvestatakse.

Novembris 2023 on avalikust teavitatud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetluse uuendamise protsessis välja selgitatud eelistatud trassikoridorist. Selleks on

nö sinine-kollane-roosa trassialternatiiv, millele koostatakse planeeringulahendus.

Palume planeeringudokumentides (seletuskirjas, KSH-s ja joonistel) sellega arvestada

ning seda kajastada.

Ettepanekuga arvestatakse.

12. Riigimetsa Majandamise Keskus (30.11.2023 nr 3-1.1/2021/6803, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-86)

Arvamuse andja

Sisu: Seisukoht:

1. RMK on materjalidega tutvunud ja teeb alljärgnevad ettepanekud: 1. Selgitame, et p 2 tingimus kehtib Puhke- ja

virgestuse (PV) maa-alaks määratud aladel, mitte

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

35

Üldplaneeringu eelnõu lk 27 p.4.7 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) on kirjeldatud, et

puhkefunktsiooni täidavad ka Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud nn Pärnumaa

puhkealad (Laiksaare ja Väljaküla-Kärsu puhke- ja teeninduspiirkonnad). Nende alade

puhul ei pea RMK mõistlikuks rakendada kasutustingimuste p 2 toodud nõuet kasutada

uuendusraiete tegemisel vaid turberaie erinevaid liike. Piirates üldplaneeringuga võimalikke

kasutatavaid raieviise ja lubades vaid mingit kindlat raieliiki oleme eriolukordade

(torm,metsatulekahju, putukrüüste jms oluline metsakahjustus) puhul keerulises olukorras.

Teeme ettepaneku kasutada Pärnumaa puhkealade puhul sõnastust :lubatud on kõik

metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt Metsaseadusele ja metsanduse heale tavale.

Vajaduspõhised raied ja nende viisid arutatakse läbi ja lepitakse kokku kohaliku

omavalitsusega.

nn Pärnumaa puhkealadel (PV ja Pärnumaa

puhkealad on maakasutusplaanil tähistatud erineva

leppemärgiga).

2. Lk 45 p 5.2.2. Roheline võrgustik, tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks

p1. Lubatud on kõik metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt metsamajandamise

kavale. Arusaamatuks jääb millist metsamajandamise kava silmas peetakse. RMK koostab

kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ja üldplaneeringus kajastatavatele nn kõrgendatud

avaliku huviga aladele (KAH alad) 10 aastase kestvusega metsamajandamise plaanid

(kavad). Rohevõrgustiku alale raieid kavandades lähtutakse terviklikkuse, sidususe

toimimise tagamise põhimõtetest.

2. Selgitame, et antud punktis ei ole mõeldud RMK

poolt koostatavaid täpsemaid metsade majandamise

kavasid (mis koostatakse RMK metsade kohta PV-

ga kattuvatel aladel), vaid metsamajandamiskava

üldisemalt. Oleme ka teadlikud, et igal juhul ei ole

metsamajandamisekava koostamine kohustuslik

ning metsade majandamisel tuleb arvestada metsa

majandamise hea tava reegeid ja vajadust säilitada

RV toimivus. SK ptk 5.2.2 täiendatakse.

3. Lk 45 p 5.2.3 Väärtuslik põllumajandusmaa määramise põhimõtted. Välja jäeti alla 2 ha

suurused eraldiseisvad põllumaad, õuemaad, metsaalad jms. Väärtuslike põllumaade

kaardikihil on RMK hallatavaid maatükke, mida me ei soovi sellisena erinevatel põhjustel

kajastada.

ID 24054 (LD248 - 33,38 ) pindala 0,87 ha;

ID 25044 (JJ199 – 4 ) Jäärja mõisapargi osa;

ID 23720 (JJ199 – 4 ) sama;

ID 27663 (LD211 – 20) Kopli tee äärne kitsas serv;

ID 25225 (JJ199 – 2,4) Jäärja mõisapargi serv;

ID 25614 (JJ001 – 2) kitsas serv eramaa ääres;

3. Ettepanekuga arvestatakse osas,

maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslik

põllumajandusmaa kattus kas teega või juba

metsastunud/metsastatud alaga või oli tegemist

kitsa siiluga.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

36

ID 25123 (JJ088 – 18) sama;

ID 154982 (JJ410 – 25) 0,15 ha eramaa servas;

ID 24715 (KP408 – 7) nurk eramaa servas;

ID 17925 (OJ270 – 4) poollooduslik kooslus.

13. Osaühing Vasperg (kiri 30.11.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-87)

Arvamuse andja

Sisu: Seisukoht:

Kohaliku maaomaniku ja ettevõtjana on taastuvenergeetika areng Saarde vallas mulle

oluline teema ning sellest tulenevalt annan omapoolse tagasiside Saarde valla

üldplaneeringu eelnõule.

Üldplaneeringuga on keelatud tuulikute kavandamine väärtuslikele põllumaadele.

Leian, et tuulikute kavandamise mittelubamine väärtuslikele põllumaadele on

maaomaniku õiguste rikkumine ning maa kasutamise piiramine. Täna Saarde vallas

juba töös olevad tuulikud on ehitatud sellistele maadele ning järelikult on võimalik

väärtuslikel põllumaadel edukalt tegeleda nii põllumajanduse kui ka taastuvenergia

tootmisega. Tuulikute kavandamine väärtuslikele põllumaadele ei halvenda nende

kasutust, vaid loob täiendava võimaluse maaomanikule.

Märgime, et tööstuslike elektrituulikute kavandamine

Saarde vallas on võimalik üksnes tuuleenergeetika

aladel. Eeltoodust tulenevalt SK ptk 5.2.3 ja 5.4.5.3

täpsustatakse järgnevaga: tuuleenergeetika alas sees

paiknevad väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole

tuulikute kavandamist/asukoha valikut takistavaks

kriteeriumiks

Saarde valla üldplaneeringus on hetkel kirjas piirang, et tuulik peab asuma avalikult

kasutatavast teest põhjendamatult kaugel ning seega ei ole võimalik osa tuulealast

üldse kasutada. Saarde vallas on teatud piirkondade avalike teede kasutus äärmiselt

minimaalne. Teen ettepaneku võimaluse korral tuulikute kaugused avalikest teedest

üldplaneeringust välja jätta.

Ettepanekuga ei arvestata, st tuulikute kaugust

teedest reguleerib ka õigusakt. Arvestades

kliimaministri määruse (Tee projekteerimise normid)

redaktsiooni jõustumist, SK tingimust täpsustatakse

järgnevaga: tuuliku paigutamisel arvestada, et see ei

asuks riigiteeavalikult kasutatavate teede teekatte

servale lähemal kui 1,5x tuuliku kogukõrgus.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

37

Saarde valla üldplaneeringu tuulealad ei arvesta kinnistute piiridega ning kinnistud,

kuhu tuulikuid kavandada, on kohati väikesed või kitsa kujuga. Seetõttu peaks

üldplaneering lubama tuulikute labade ulatumise üle tuuleala piiri.

Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3

täiendatakse järgnevaga: tuuliku rootorilabade

ulatumine üle üldplaneeringuga määratud

tuuleenergeetika ala piiri otsustatakse

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste

käigus lähtuvalt kehtivast õigusruumist ja

kohapõhisest olukorrast. Tagatud peavad olema

kehtivad müranormid vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määrusele nr 71. Tuuliku vundament

peab jääma ÜP-ga määratud tuuleala sisse.

Kuna kohalike maaomanike huvi taastuvenergeetika arendamise vastu Saarde vallas on

suur ja tuulealad asuva pigem eramaadel, siis teen ettepaneku tuuleenergeetika aladest

välja jätta riigimaad.

Ettepanekutega ei arvestata. ÜP määrab

tuulenergeetika arendamiseks sobivad alad

arvestades sobivusanalüüsi tulemusi, üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs (Eesti Ornitoloogiaühing,

Kotkaklubi, 2022) tulemusi ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise, sh Natura asjakohase

hindamise tulemusi. Maaomand ei ole välistav

kriteerium.

14. Sunly Wind OÜ (kiri 01.12.2023, registreeritud 01.12.2023 nr 7-1/1-88)

Arvamus

Sisu: Seisukoht:

1. Oleme Saarde ÜP koostamise käigus esitanud korduvalt ettepanekuid ja põhjendusi,

et tuuleenergeetika aladest ei eemaldataks mitmeid algselt kaalutluses olnud alasid.

Siinkohal ei saada me kõiki neid ettepanekuid uuesti, aga palume endiselt varasemalt

saadetu arvesse võtta.

Toome siinkohal välja olulisima:

KSH koostamisel on lähtutud üldplaneeringu

üldistusastmest ja planeerimisseaduse järgsest

kohustusest (§ 75 lg 1 p 4)

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

38

a. KSH Lisas 2 kirjeldatud sobivate alade metoodika on läbi viidud liialt pealiskaudselt ja

ei arvesta mitmete asjaoludega. Juhime tähelepanu, et ei ole põhjendatud välistada

ligikaudu pooled sobivusanalüüsi tulemusena selgunud tuuleenergeetika alad lähtudes

põhimõttelisest indikatioonist (Keskkonnaameti 21.02.2023 kiri), mis on kirjutatud suures

üldistuse astmes ja vaatama tegelikke kaitsealuste liikide, kaitsealade, Natura alade jms

paiknemist ja analüüsimata täpsemaid mõjusid neile. Meie hinnangul ei ole käesolev KSH

hindamise aruanne koostatud piisavas täpsusastmes ega täidetud kõiki keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus seaduse §-40 kirjeldatud nõudeid.

b. Piisavalt ei ole analüüsitud erinevaid alternatiivseid meetmeid ja tegevusi.

c. Natura hindamise metoodikas on liikide mõjude kaalumisel teatud juhtudel arvestatud

EOÜ Eesti maismaalinnustiku analüüsis kirjeldatud mõjuulatusi ja teatud juhtudel liigi

kaitse tegevuskavas kirjeldatud mõjuulatusi. Ei ole analüüsitud kõiki alternatiivseid

meetmeid ning tehtud seda ühtsetel alustel.

d. Lisaks juhime tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 45 lg 2 tingimused on ka käesolevas planeeringus täidetavad juhul, kui

strateegilisse planeerimisdokumenti viiakse sisse vastavad täiendavad tingimused ja

täpsustused (nt liikidele lisada planeerimisdokumenti täiendavaks tingimuseks, et on

vajalik teostada täpsustavad uuringud Natura ala kaitse-eesmärkidest olevatele liikidele).

Täiendavate uuringute tingimuste lisamine planeerimisdokumenti võimaldab hilisemas

etapis läbiviidavate uuringutega tuvastada kas kavandataval tegevusel on kahjulik mõju

Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele või negatiivne mõju ala kaitse eesmärkidele.

Kokkuvõtvalt palume KSH-s teostada kaalutlus erinevate alade osas sarnastel

alustel ning välistada ei tohi ala vaid põhjusel, et Keskkonnaamet on andnud

indikatiivse suunise või kuna praeguses üldistusastmes ei ole teostatud piisavalt

uuringuid.

leida tuuleparkidele kui olulise ruumilise

mõjuga ehitistele sobivaimad asukohad valla

territooriumil. KSH analüüs ei põhine vaid

Keskkonnaameti põhimõttelisel indikatsioonil,

vaid tuuleparkide elusloodusele avalduva mõju

koondhinnangul. Peamiseks aluseks tuulealade

lõpliku valiku osas on läbiviidud Natura

hindamine, kus on kasutatud parimat teadmist

hinnatavate kaitse-eesmärkide (liikide) kohta,

s.h on tõesti kasutatud nii EOÜ Eesti

maismaalinnustiku analüüsi tulemustest kui ka

võimalusel infot muudest allikatest nagu seda on

Natura aladel kehtivad kaitsekorralduskavad ja

liigikaitse tegevuskavad. Neile andmetele

tuginedes ei ole võimalik Natura hindamises

anda veendumust ebasoodsa mõju puudumise

kohta Kikepera ja Kalita piirkonna tuulealade

kohta. Sellest tulenevalt tuleb loobuda nende

tuulealade kavandamisest ÜP raames. Vastasel

juhul ei ole võimalik ÜP-d kehtestada. Seda

veendumust oleks nende alade puhul võimalik

anda juhul, kui oleksid olemas toetavad

uuringud konkreetsete liikide ja alade kohta.

Meile teadaolevalt selliseid uuringuid tehtud ei

ole. Kikepera ja Kalita piirkonna tuulealadest

mõnevõrra erinevad on Ida-saarde tuulealad.

Need alad asuvad Natura linnualade

võrgustikust kilomeetrite kaugusel ja puuduvad

seosed Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks

olevate liikide leiukohtadega ja elupaikadega,

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

39

mistõttu saab seal välistada mõjud Natura 2000

võrgustikule.

Lisaks annavad Ida-Saarde tuulealade muude

linnustiku mõjude kohta teavet olemasolevate

tuulikute KSH protsessis läbiviidud uuringute

tulemused ja väike-konnakotkaste seire.

2. Üldplaneeringu lk 59 kohaselt annab tuuleenergeetika alade kujunemisest ülevaate

KSH aruande lisa 2. Nimetatud KSH lisas 2 joonisel 5 (lk 82) on toodud rohelisega

sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks ning punase ovaali sees alad, mille

arendamise võimalus selgub täiendavate uuringute tulemusena. Samas on ÜP kohaselt ka

rohelistel aladel täiendavate uuringute vajadus:

a. ÜP lk 61 p 10 on toodud uuringute vajadus (eeldatavalt projekteerimistingimuste

avaliku menetluse kaudu) roheliste alade puhul vähemalt järgmistes valdkondades:

kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega konkreetsete kohapõhiste

tingimuste väljatöötamiseks. Tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on vajalik välja

selgitada mõju lindudele, nahkhiirtele (rändekoridoridele, pesitsus- ja

toitumispaikadele), väärtuslikele elupaigatüüpidele, rohevõrgustiku sidususele ja

ökosüsteemide seisundile;

müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest;

varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest;

visuaalse mõju hinnang (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid) ja mõju

väärtuslikele maastikele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile;

b. KSH lisas 2 toodud joonisel 5 toodud punaste ovaalide sees olevatel aladel

„selgub arendamise võimalus täiendavate uuringute tulemusena“.

Eeltoodust tulenevalt on nii rohelistel kui ka punase ovaali aladel nõutud täiendavate

uuringute tegemine enne täielikku kindlust luba väljastada ning seetõttu tuleks neid alasid

meie hinnangul sarnaselt käsitleda. Teeme ettepaneku ka punase ovaali sees olevad

alad lisada „Tuuleenergeetika aladena“ ÜP-sse ning ka nende puhul selgub lõplik

võimalus arenduseks peale uuringuid. Eeltoodud seisukohta toetab ka ÜP lk 59, mille

Üldplaneering määrab tuuleenergeetika

arendamiseks sobivad alad arvestades

sobivusanalüüsi tulemusi, üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs (Eesti

Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) tulemusi

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, sh

Natura asjakohase hindamise tulemusi. Nn

punaste ovaalide see olevad alad välistati Natura

hindamise tulemusena. St, et välistada

ebasoodne mõju Natura 2000 aladele, loobuti

Kikepera ja Kalita tuulealade planeerimisest.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

40

kohaselt võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada, sh tuleb täpsemal

kavandamisel arvesse võtta kavandatavate tuulikute parameetreid, kohapõhist

hetkeolukorda jms. Seega saab ka punaste ovaalide lisamisel tuuleenergeetika

arendusaladele hilisemas etapis neid piire täpsustada lähtuvalt kavandatavate tuulikute

parameetritest jms.

3. KSH lk 18 on kirjeldatud Natura hindamise põhimõtet: „Kui strateegilise

planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise

tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele

mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu,

koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse

ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub.

Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või

loatasandile, iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise

osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele“. Leiame,

et sellest lähtuvalt ei ole põhjendatud Kikepera ja Kalita tuulealade eemaldamine

tuuleenergeetika aladest, vaid tuleks esitada tingimused, mis juhul seal võiks järgmises

etapis arendamist kaaluda. Näiteks seades müranormid või tingimused tuulegeneraatori

töötamise režiimile, tingimus et ei kahjustata Natura ala kaitseks olevat liiki (sh võib

järgmises etapis olla vajalik täpsustav uuring mis ebasoodsa mõju välistaks) jms.

Eeltoodust tulenevalt palume lisada tuuleenergeetika alade hulka Kikepera ja Kalita

tuulealad.

ÜP tasandil aitab Natura hindamine välja

selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks

sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida

võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle

kaitse-eesmärkidega üksikprojekti tasandil.

Natura hindamine üldplaneeringu tasandi peab

siiski andma veendumuse, et valitud sobivatele

tuulealadele on võimalik tuulikuid rajada. Antud

juhul ei ole Kikepera ja Kalita tuulealade puhul

seda veendumust võimalik anda, s.t nendes

asukohtades tuulenergeetika arendamisel on

tõenäoline ebasoodsa mõju teke Natura

linnualade liikidele. See järeldus põhineb

parimal olemasoleval teabel, mida rakendati

Natura hindamisel. Antud juhul, s.t

sobimatutesse asukohtadesse tuulikute rajamisel

ei ole võimalik anda järgmises etapis

rakendatavaid meetmeid, mis välistaksid mõju

Natura liikidele. Nt ei ole liikide kasutatavatesse

elupaikadesse või elupaikade vahelisse

sidususkoridori rajatavate tuulikute puhul

olemas meetmeid, mis tagaksid elupaikade

sidususe ja kasutatavuse. Tuulikute olemasolu

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

41

tundlikel aladel häirib või katkestab suure

tõenäosusega nt metsise elupaikade vahelised

liikumised. Samuti peletab äärmiselt ohustatud

liigi, must-toonekure, tema teadaolevatelt ja

potentsiaalsetelt toitumiskohtadelt jne. Kikepera

ja Kalita tuulealade lisamine sobivate tuulealade

hulka oleks võimalik juhul, kui oleks täiendavat

teavet e neil aladel oleks läbi viidud konkreetsed

uuringud sihtliikide kohta, mis võimaldaksid

Natura hindamises teha järeldusi nende alade

sobivuse kohta.

4. Olete tuuleenergeetika aladest lõiganud välja looduskaitseseaduse (LKS) kohase

ehituskeeluvööndi (nt alade 12 ja 13 vahel ning alade 19, 29, 21 vahel).

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule- ja rajatisele. Tuuleparki saab käsitleda

tehnorajatisena, kuna asjaõigusseaduse § 158 lg 1 kohaselt on tehnorajatis elektripaigaldis

ning ELTS § 3 lg 9 defineerib elektripaigaldisena elektriseadmete kogumit, mida

kasutatakse elektri tootmiseks – mis ongi elektrituulik. Sellest tulenevalt saab

elektrituulikule rakendada LKS § 38 lg 5 p 8 erandit ning ei ole põhjendatud

tuulealadest ehituskeeluvööndi välja lõikamine.

Ettepanekuga arvestatakse, ehituskeeluvööndi

"väljalõikamisest" loobutakse.

5. ÜP lk 59 on toodud „Aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga määratud

tuuleenergeetika aladest on võimalik tuuleparkide kavandamiseks algatada eriplaneering“.

Meenutame, et 17.08.2020 esitas Metsagrupp taotluse tuulealade eriplaneeringu

algatamiseks, ent Saarde vallavolikogu keeldus eriplaneeringu algatamisest. Sellele

järgnenud kohtumenetluses Ringkonnakohtus selgitas Saarde vald, et tuuleenergeetika

arendusalad lahendatakse üldplaneeringu käigus. Sellest tulenevalt palume, et kaalutud

tuuleenergeetika alasid ei jäetaks kõrvale asjaolu tõttu, et praeguses

üldistustasemes ei ole piisavalt infot võimalike mõjude kohta. Järgmistes etappides

saab mõjusid täpsustada ja vastavaid otsuseid teha.

Tuuleenergeetika planeerimispraktika on aastate

jooksul oluliselt muutunud tulenevalt

ametkondade seisukohtadest. Praegusel hetkel

on järelevalveametkondade seisukohaks, et

juhul, kui puudub veendumus eelkõige Natura

aladele avalduva ebasoodsa mõju ärahoidmise

võimalikkuse osas, ei ole võimalik tuuleparkide

alasid planeerida. Veendumuse andmiseks on

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

42

vajalikud täpsemad uuringud. Uuringuid on

võimalik läbi viia eriplaneeringu käigus.

15. Keskkonnaamet (01.12.2023 nr 6-5/23/22096-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-10)

Kooskõlastaja

Sisu Seisukoht

Keskkonnaamet tutvus Saarde valla ÜP ja KSH aruande eelnõudega ning tuvastas, et esitatud materjalid on oluliste puudustega ning vajavad

alljärgnevate märkuste alusel täiendamist.

Keskkonnaamet annab kooskõlastuse vaid Keskkonnaameti pädevuse ulatuses. Arvestades eeltoodut ning tuginedes PlanS § 4 lg-le 4, §

85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-le 40, Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2 ning

Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13

„Keskkonnaameti ringmajanduseosakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.2 ja 2.4.3, kooskõlastab Keskkonnaamet Saarde valla ÜP ja KSH

aruande eelnõud tingimusel, et arvestatakse käesolevas kirjas esitatud tingimustega ning täiendatakse üldplaneeringu materjale.

1. ÜP ptk 4.7. (sh KSH aruande ptk 4.1.2) - ÜP näeb ette Valga-Uulu maanteest lõunapoole

jääva Allikukivi loodusala ja samanimelise maastikukaitseala (MKA) Koobaste

sihtkaitsevööndis asuva metsa arvamist puhke- ja virgestuse maaks. Natura asjakohane

hindamine toob välja: „Kuna loodusala kaitse-eesmärke ei ole kavandataval puhke- ja

virgestusmaal registreeritud (tuginetud loodusala standardse andmevormi ja EELIS

andmebaasi Natura elupaikade andmekihile), siis pole ka juhtotstarbe rakendamise

tagajärjel ebasoodsa mõju tekkimine oodatav ja säilib olemasolev olukord.“

Keskkonnaameti hinnangul ei ole antud juhul ainuüksi registri andmetele tuginedes

võimalik taolist järeldust teha. Puhke- ja virgestusmaaks määratud alal on teadaolevalt

elupaigatüüp koopad (8310) ja seda tuleb Natura hindamisel käsitleda.

Maa-ala PV alaks määramisest loobutakse,

kuid Allikukivi koopad tähistatakse kui

sümbolobjekt. Kuna PV ala enam Allikukivi

loodusalale ei kavandata, siis sellest tulenevalt

on korrigeeritud ka Natura hindamist.

2. ÜP ptk-s 5.2.2. on öeldud, et rohelise võrgustiku määramisel võeti aluseks Pärnu

maakonnaplaneering. Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku tugialade piire ja

Pärnu MPL on määranud RV tugialade

hierarhia SK-s, tuginedes tugialade

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

43

tugialasid ühendavate koridoride paiknemist. Vajalikuks ei peetud tugialade liigitust

(riiklik, maakondlik, kohalik). Keskkonnaamet soovitab siiski määrata nii tugialadele kui

ka koridoridele hierarhilised klassid ja eesmärgid, mis hõlbustaksid erinevate tegevuslubade

väljastamisel hilisemat analüüsi, kas kavandatud tegevused tagavad eesmärkide täitmise või

on nendega vastuolus. Soovitame lähtuda rohevõrgustiku elementide planeerimisel

Keskkonnaagentuuri 2023. a koostatud Rohevõrgustiku planeerimise juhendist

(https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873 ), mis annab teadaolevale praktikale ja analüüsile

tuginevalt soovitusi rohevõrgustiku toimivate elementide parameetrite määramiseks.

Keskkonnaameti hinnangul on lähtuvalt Riigikohtu 28.09.2023 otsuses kohtuasjas 3-21-979

(https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-21-979/44 ) toodud kaalutlustest (nt. p 23

ja p 28) ka rohevõrgustiku elementide praegused kasutustingimused ÜP eelnõus liiga

üldised.

läbimõõdule. Samas ei ole MPL-s eristatud

tingimusi klasside kaupa, mistõttu ei ole

eristamisel reaalset sisu. Hierarhiliste klasside

määramine RV aladele eeldab sisulist,

laiapõhjaliselt läbiarutatud ja tänapäevastele

arusaamadele vastavat RV käsitlust. Selline

käsitlus on plaanis üleriigilise planeeringu

koostamisel, mille raames on plaanis 2024.a

alguses viia läbi ka täiendav RV alusuuring.

Saarde Vallavalitsus on seisukohal, et täpsem

käsitlus võiks olla üle-Eestiliselt sarnastel

alustel ja ei pea põhjendatuks ÜP käigus vaid

oma valla territooriumil RV lahenduse

täpsusastme suurendamist.

RV tingimusi täpsustatakse SK ptk 5.2.2,

juhindudes Kadrina valla ÜP RV tingimustest

(Kadrina valla ÜP on KeA poolt

kooskõlastatud 27.12.2023 kiri nr 6-5/23/6424-

6).

3. ÜP ptk 5.2.2. - Varasemas ÜP eelnõu peatükis 5.2.2. alapunktis 9 oli öeldud:

„Võimalusel vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise

võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama

asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et sidusus säiliks“, mille

osas oleme palunud täpsustada ja selgitada, kuidas see võiks praktikas toimuda. Muudetud

ÜP eelnõus rohelise võrgustiku kontekstis uute karjääride avamist enam ei käsitleta,

mistõttu jääb arusaamatuks, kas ja millistel tingimustel on uute karjääride avamine

rohevõrgustiku alal lubatud.

Nõustuda ei saa väitega, et RV kontekstis uute

karjääride avamist ei käsitleta. SK ptk 4.16 p 2

käsitleb maardlate kasutuselevõttu RV aladel

seades tingimuseks, et juhul, kui nimetatud

aladel on kaevandamine vältimatult vajalik,

tuleb vajadusel rakendada meetmeid, et

kaevandamisega kaasnevad mõjud (kui mõjud

ületavad õigusaktide kohaseid norme) oleksid

leevendatud ja minimaalsed.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

44

Ptk 5.2.2. täiendatakse siiski tingimuste osas

RV ja maardlate kattumisel, sh lisati tingimus

vajadusel asenduskoridori leidmiseks.

4. ÜP ptk-s 5.2.2. on öeldud, et Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb välja ehitada

ulukiläbipääsud (ökoduktid ja loomade läbipääsuvõimalused raudtee ristumisel

veekogudega) ning tagada rohelise võrgustiku sidusus ja ulukiläbipääsude toimivus. KSH

aruande ptk-s 1.2 on öeldud, et keerukaks muutis hindamise planeeringuprotsessi

venimine tulenevalt tuuleenergeetika arendusalade erinevatel ajahetkedel laekunud

sisendist ja ka Rail Balticu trassist (2023 augustis otsustati jätta planeeringus käsitlemata,

kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on veel läbi viimas Pärnumaa trasside

taashindamist). Käesoleva kirja koostamise hetkel on juba teada RB trassi uus asukoht

Saarde vallas (täpsem selgitus kirja punktis 15). Üldplaneeringu koostamise jaoks piisavas

täpsusastmes on teada ka uuele trassialternatiivile kavandatud loomade läbipääsud koos

kaitsevööndiga (Saarde valda on kavandatud vähemalt 4 ökodukti). Keskkonnaamet on

seisukohal, et ökoduktide asukohas ja lähiümbruses (vähemalt 500 m raadiuses) tuleb

üldplaneeringuga seada tingimused maakasutusele ökoduktide läbipääsude toimimiseks.

Suurulukite läbipääsude kaitsevööndis oleksid vajalikud järgmised piirangud (tuginedes

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostatud memole suurulukite läbipääsude

toimimise tagamise kohta):

- Keelatud peaks olema jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale.

Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega.

- Keelatud peaks olema lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks

sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades,

seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada metsanduse

võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe.

- Keelatud peaks olema teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad

takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda

liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on

aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas

nii, et puuvõrad liituvad tee kohal.

Käesolevaga välja valitud Rail Baltic

trassikoridor koos kavandatavate ökoduktide

asukohtadega kantakse ÜP-sse. Samuti

seatakse tingimused ökoduktide toimivuse

tagamiseks.

Piiranguvööndi ulatusega 500 m ökodukti

keskpunktis, nõustume. Tingimuste määramisel

on põhjendatud juhinduda juba kehtestatud ÜP-

ga (nt nt Kose, Saku, Kehtna valla ÜP)

määratud tingimustest, mis tagavad

ulukiläbipääsude toimivuse ja RV sidususe

riigi põhimaanteedele ja Rail Baltic raudteele

rajatavate ulukiläbipääsude korral. Nimetatud

kehtivate ÜP-ga määratud tingimused on välja

töötatud koostöös erinevate ametkondadega ja

ametkondade poolt heaks kiidetud.

Jääme eriarvamusele jahipidamise

reguleerimise vajaduse osas, kuna jahipidamise

reguleerimine ei ole ÜP ülesanne. Samuti ei

saa nõustuda maavarade kaevandamise

lausalise keelustamisega, kuna sellisel juhul ei

kooskõlasta ÜP-d Maa-amet (kuna juurdepääs

Maa-ameti hinnangul siis maavaravarule

halveneb).

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

45

- Keelatud peaks olema maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline

häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade

liikumist. Eeltoodud tegevustele võib rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud

ulukieksperdi analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt

loomaläbipääsu ja kaitsevööndi toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt

tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate

asutustega, sh RMK, Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus.

Ökoduktide asukohad peavad olema sidusad valla rohelise võrgustiku teiste osadega ning

vältida tuleb tegevusi, mis takistavad suurulukite läbipääsute toimimist. Saarde

üldplaneeringuga kavandatud roheline võrgustik ei ole piisavalt sidus kõikide RB

ökoduktidega. Seoses RB uue trassikoridori valikuga tuleks varasema trassi asukoha tõttu

rohevõrgustikust väljajäänud metsaalad rohelise võrgustiku koosseisu tagasi liita.

5. ÜP ptk-s 5.2.4.4. tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamiseks

Metsaääre külas, Tõru tee 8 kinnistul (75601:001:0009), mis on ajalooliselt hoonestamata,

kaetud loodusliku kooslusega ja mis peamine, asub ÜP eelnõu kohaselt üleujutataval alal.

ÜP tugineb selles osas uuringule "Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude

nimistu muutmiseks" (2021).

Käesoleval hetkel ei tee Keskkonnaamet lõplikku otsust ehituskeeluvööndi vähendamise

kohta, kuid tuleb tõdeda, et Tõru tee 8 osas esineb argumente, mis ei toeta

ehituskeeluvööndi vähendamist.

Võetud teadmiseks, ÜP täiendamine ei ole

vajalik. ÜP-ga on põhjendatud vähendada

ehituskeeluvööndit, kuna tegemist on

kompaktse suvila(elamu)piirkonnaga ja kallas

suhteliselt järsk (nõlvakalle üle 10%).

Olukorraga kinnistul on tutvutud 20.12.2023

suurvee ajal. Jõgi oli kõll kallastest väljas, aga

Tõru 8 on üks kõrgemal asuvaid kinnistuid.

Vastaskallas osaliselt üle ujutatud.

6. ÜP ptk-s 5.2.4.4. tehakse ka ettepanek Reiu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sepa

kinnistul (75601:001:0201) endise talukoha taastamiseks (eluhoone ja abihoonete

püstitamine ning juurdepääsutee rajamine). Maa-ameti geoportaalist kättesaadavate

andmete põhjal on kinnistu olnud hoonestatud, kuid hoone paiknemine arvestas looduslikke

olusid, paiknedes lammialast väljaspool. Ajalooline hoonestus on küll ehituskeeluvööndi

vähendamist toetav argument, kuid vaatamata sellele tuleb arvestada ka üleujutuse ohtu.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine üleujutusala piires

Ettepanekuga ei arvestata. Maa-ameti

kaardirakenduse alusel ei ole piirkond

üleujutusohuga riskipiirkondade hulka

määratud. Üldplaneeringuga on määratud ja

maakasutusplaanile kantud üleujutusohuga alad

vastavalt uuringule "Alused ja metoodika

suurte üleujutustega siseveekogude nimistu

muutmiseks". Üleujutusohuga ala ei võrdsustu

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

46

põhjendatud ega kalda kaitse eesmärke arvestav ja ettepaneku piiri tuleb üleujutusala piire

arvestades korrigeerida.

korduva üleujutusega alaga ja ehituskeelualaga.

ÜP on tingimused ehitustegevuseks nendel

aladel määranud.

7. Tuuleenergiaga seotud tingimusi on käsitletud ÜP ptk-s 5.4.5.3. Peatükis on muuhulgas

öeldud, et tuuleparkide rajamiseks on määratud tuuleenergeetika alad (ORME alad). ÜP-ga

leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes ja seletuskirja kohaselt

põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks

projekteerimistingimuste alusel. Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse võimalused

selguvad täpsema kavandamise raames ja nende raames läbiviidavate uuringute ning

keskkonnamõju hindamise tulemusena.

Keskkonnaamet on seisukohal, et ÜP KSH raames ei ole viidud läbi tuuleenergeetika alade

põhist hindamist ning ei ole selgitatud välja kaasnevat võimalikku mõju keskkonnale

(elusloodusele), pigem on KSH aruandes (lk 44-45) teostatud riskide kaardistamine. Seda

kinnitab ka KSH aruande lk 45 järeldus, et ÜP-s kavandatud tuulealade puhul on eranditult

kõigi puhul vaja läbi viia vastavad linnustiku uuringud, mille alusel on võimalik välja

selgitada, kas tuuleenergeetika arendamine on linnustiku kaitset arvestades konkreetsel alal

võimalik ning vajadusel seada leevendavaid meetmeid. Sellest hoolimata on ÜP ptk-s

5.4.5.3. (lk 59) väljendatud seisukohta, et Saarde valla üldplaneeringuga on

tuuleparkidega kaasnevad mõjud hinnatud ning on järeldatud, et seetõttu on võimalik

jätkata tuuleparkide arendamist projekteerimistingimuste alusel. Kooskõlastamisele

esitatud ÜP-s ei ole tuulepargialasid määratud detailplaneeringu (edaspidi DP) kohustuse

aladeks, mis seni on ÜP-de puhul (sh ka Saarde valla ÜP varasemad versioonid) olnud

reegliks (kui ÜP koostamise käigus ei osutu võimalikuks viia läbi kohapõhiseid

analüüse). ÜP-s puuduvad konkreetsed viited tuuleparkide täpsema KMH protsessi

vajaduse kohta, märgitud on küll erinevate uuringute läbiviimise kohustust.

Keskkonnaamet on looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 21 lg 1 alusel kaitseala,

hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja ning LKS § 22 lg 2 alusel

on kaitstava loodusobjekti valitsemine seda mõjutava planeeringu KSH ja kavandatava

tegevuse KMH menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale

kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine. Keskkonnaameti

KSHs on hinnangut täiendatud alapõhiste

hindamistega ning ÜP määratud

tuuleenergeetika alad KSH hinnangutest (mh

toetudes olemasolevate tuuleparkide

seireandmete aruannetele). Vastavad

täpsustused on kantud SK.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

47

hinnangul ei ole Saarde valla ÜP-s tuuleenergeetika alade mõjude hindamine viidud läbi

täpsusastmes, mis võimaldaks väita negatiivse mõju puudumist ning liikuda tuulepargi

arendamisel tuuleparkide asukohavalikust projekteerimistingimuste väljastamisse.

Nii EL-is kui sellest tulenevalt ka Eestis on käimas arengud, millega soovitakse

kiirendada taastuvenergeetika arendamist. Keskkonnaamet ei soovi seada üleliigseid

kitsendusi taastuvenergeetika arendustele kui ülekaaluka avaliku huviga objektide.

Kuid leiame, et taastuvenergeetika arendamine ei saa toimuda looduskeskkonda ohustades

ning looduskeskkonnaga seotud mõjusid piisava põhjalikkusega hindamata jättes.

Arvestades käimasolevaid taastuvenergeetika rajatistega seonduvate keskkonnamõju

hindamise ja loamenetluse reeglistiku muutuseid, millised võivad viia tuuleparkide

keskkonnamõjude hindamiste kohustuste olulisele leevendumisele ning loamenetluste

olulisele lühenemisele kehtestatud planeeringute alusel valitud eelisarendusaladel, ei saa

Keskkonnaamet nõustuda kooskõlastamiseks esitatud Saarde valla ÜP-s seatud

põhimõttega, mille kohaselt ei ole tuuleenergeetika arenduste puhul vajalik

detailplaneeringu ning viimase KSH koostamine.

8. ÜP ptk-s 5.5.3. (lk 59) on märgitud: „Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet ning

uuringute tulemusi võib ORME ala piiri täpsema kavandamise käigus täpsustada.“

Palume täpsemalt selgitada, milliste olemasolevate õigusaktide alusel on võimalik

projekteerimistingimuse või ehitusloa menetluses üldplaneeringus määratud olulise

ruumilise mõjuga ala piiri korrigeerida.

PT-ga ei ole ORME ala piiri võimalik

täpsustada. SK ptk 5.4.5.3 on vastavalt

täpsustatud.

9. ÜP ptk-s 5.5.2. ja KSH aruande ptk-s 4.5.1.3 on öeldud: „Maaomanikuga kokkuleppel

võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km, kuid ka sel juhul on soovitatav

lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest (samas võib esineda ka situatsioone,

kus maaomanik on huvitatud enda maale tuulikute paigutamisest ja aktsepteerib kaasneda

võivaid mõjusid).“ Juhime tähelepanu, et Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestatud müra normväärtuste tagamine ei ole vabatahtlik, vaid

seadusandusest tulenev nõue. Müra normväärtuste puhul on tegu keskkonnakvaliteedi

piirväärtustega, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut (AÕKS § 56 lg 2).

Ettepanekuga arvestatakse. SK ptk 5.4.5.3 ja

ptk 5.5.2 täpsustatakse järgmises sõnastuses:

tuulikut ei paigutata üldjuhul elamule lähemale

kui 1 km. Kokkuleppel maaomanikuga võib

tuulikute paigutamist elamutele lähemale, kuni

750 m[1] kaugusele eluhoonest arvestades

tuuliku keskpunkti, kui eluhoone aluse maa

omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

48

Keskkonnakvaliteedi piirväärtust ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides

ületada (KeÜS § 7 lg 3). Ükski omavaheline kokkulepe ei saa olla seadusest ülem juhul, kui

seadus ise seda võimalust ei anna. Seega tuleks eelmainitud lõigust välja võtta sõna

„soovitatav“ ning eemaldada viide vastastikusel kokkuleppel müra normväärtuste ületamise

võimalikkuse kohta. Kui tuulikute rajamisel soovitakse mõjutatavatel maa-aladel leebemaid

müra piir- ja sihtväärtusi, tuleks muuta selle maa-ala maakasutuse juhtotstarvet.

keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades

kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist

välistavaid kriteeriumeid.

[1] Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise

raames on kevadel 2023 ministeeriumid

koostöös kaardistamas võimalusi

tuuleenergeetika arendamiseks riigile

kuuluvatel maadel. Nn eelisarendatavate alade

määramisel on lähtekriteeriumiks võetud 750 m

elamutest ja ühiskondlikest hoonetest. Vt ka

https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-

arendamist-piiravate-kitsenduste-

kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine

.

10. KSH aruande ptk 4.1.2 - Natura hindamine on läbi viidud ka Reiu jõe loodusala kohta

seonduvalt ÜP-ga tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekutega. Jõutud on

järeldusele, et puudub mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele, s.o jõed ja ojad

elupaigatüübile ning elupaigaga seotud liikidele. Järeldus tugineb omakorda KSH aruande

ptk-le 4.1.4.4., kus jõutakse mõlema EKV vähendamise ettepaneku osas järeldusele, et

EKV vähendamisega ÜP-s kavandatud viisil ei kaasne ebasoodsat mõju veekogu kalda

kaitse-eesmärkide saavutamisele ega veekogu seisundile. Keskkonnaameti hinnangul

tuleb arvestada, et planeeringu koostamisel hinnatav keskkonnamõju ei samastu mõju

hindamisega ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. KeHJS § 21 mõistes hinnatakse

keskkonnamõjuna kaasnevat vahetut või kaudset keskkonnamõju keskkonnale, inimese

tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale, kuid ehituskeeluvööndi vähendamise

otsustamisel kaalutakse ehitamise mõju rannale ja kaldale - vastavalt LKS § 34 on ranna ja

kalda kaitse-eesmärkideks seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

Nõustume, et EKV vähendamine on

Keskkonnameti poolt tehtav eraldiseisev

kaalutlusotsus ja erandi tegemine üldkehtivale

normile. Meie hinnangul on mõju hinnatud ja

ebasoodne mõju veekogu seisundile puudub.

Täpsemalt, kui EKV vähendamine ei mõjuta

veekogu kaldakaitse eesmärke ega ka veekogu

seisundit (nagu on leitud KSH ptk 4.1.4.4), siis

ei saa eeldada mõju ka Natura alale, mille

kaitse-eesmärgid on konkreetsel juhul seotud

Reiu jõega ja täpsemalt selle veekeskkonnaga

(mitte kallastega ega maismaaga). Sarnast

lähenemist, kus EKV vähendamise mõju

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

49

liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet

LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda

kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. LKS §-s 34

nimetatud ranna või kalda kaitse eesmärgid kannavad eesmärki kaitsta veekogusid

inimtegevusest tuleneva reostuse vältimiseks EKV ulatuses vajaliku taimkatte puhvri abil,

säilitada ranna ja kalda äärne liigirikkus ning säilitada ranna ja kalda stabiilsus, samuti

tagada kõigile avalikuks kasutamiseks määratud veekogude ääres viibimise ja veekogude

kasutamise võimalus. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui

ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata –

ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised,

puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate

juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, välistatud on inimtegevusest

põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs

veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Kokkuvõtvalt, EKV vähendamine on

Keskkonnameti poolt tehtav eraldiseisev kaalutlusotsus ja erandi tegemine üldkehtivale

normile.

hinnanguid ja järeldusi kasutatakse ka Natura

hindamise tarbeks, on rakendatud ka teiste ÜP

KSH aruannete koostamisel ning taoline

lähenemine on olnud varasemalt aktsepteeritud.

11. KSH aruande ptk-s 4.1.3 joonise 7 pealkirjaks on kaitstavate loodusobjektide ja

vääriselupaikade paiknemine Saarde vallas. Joonisel ja ka legendis vääriselupaigad

puuduvad.

Aitäh tähelepanu juhtimast, teksti

korrigeeritakse.

12. KSH aruande ptk 4.1.4.1 - Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH aruande eelnõu ei

käsitle piisavalt mõju elanike joogiveevarustusele. Ptk-s 4.1.4.1 on küll räägitud

perspektiivsetest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni aladest, kuid Saarde vallas põhineb suur

osa joogiveevarustusest ka eraomandis puur- ja salvkaevudel, mille mõjusid ei ole hetkel

KSH-s käsitletud. Lisaks peaksid ÜP joonistele olema märgitud asula reoveepuhastid ning

ühisveevärgi puurkaevud.

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.

Asula reoveepuhastid kantakse

maakasutusplaanile.

Puurkaevude kajastamine ÜP-s ei ole vajalik ja

põhjendatud. Puurkaevude olemasoluga ja

sanitaarkaitseala rakendamisega tuleb

arvestada detailplaneerimisel ja projekteerimis-

tingimuste andmisel. ÜP kui üldise tasandi

planeeringu joonis ei pea kajastama

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

50

olemasolevaid puurkaeve (PlanS ei sätesta,

millises mahus taustainfot joonisel kajastada),

sellest tulenevalt ka üldisel tasandil

määratavast juhtotstarbest objekte nö välja

lõikama.

Põhjaveeressursi osas täiendatakse KSH

aruande ptk 4.1.4.1

13. Üldplaneeringus on välja toodud, et KSH hinnangul ei ole vajadust

kompostimisväljakute jaoks maa-alasid reserveerida, kuna vallas paikneb üks suurem

kompostimisväljak ning planeeritavad kompostrid korterelamute juurde ei vaja täiendavat

maa-ala eraldamist. KSH aruandes ei ole vastav analüüs leitav. Palume üldplaneeringusse

lisada konkreetsed viited KSH-le, kust punktist info pärineb. KSH aruande ptk-s 4.7 on

välja toodud, et KSH-l ei ole soovitusi ega näe vajadust leevendavate tingimuste

seadmiseks jäätmetekke ja hoolduse parendamiseks üldplaneeringu täpsusastmes.

Sealjuures ei ole KSH-s toodud vastavat analüüsi, mille põhjal seda üldplaneeringus

järeldatakse.

Märkus jääb ebaselgeks, kuna SK-s vastav

viide KSH hinnangule puudub.

14. ÜP lisas 1 on antud selgitus Rail Baltic raudtee kavandamisest. Riigikohtu 19.05.2020

otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee

trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas ehk planeeringualal, mis paikneb Pärnu maakonnas Pärnu

linna ning Saarde ja Häädemeeste valdade territooriumidel. Pärast Riigikohtu otsust

uuendati tühistatud trassilõikude piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et

leida raudtee trassile asukoht.

24.10.2023 teavitas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostööpartnereid, et

planeeringumenetluse sh KSH tulemusena on leitud raudteele parim uus asukohta (nn

sinine-kollane-roosa) alternatiiv. Siiski tekitab ka kõnealune trassialternatiiv Natura

Luitemaa linnuala piirkonnas barjääri metsise erinevate asurkondade vahel, mõjutab

metsise elupaikade sidusust ja populatsioonide elujõulisust, mistõttu liigi asurkonna

terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb rakenda Natura hüvitusmeetmeid. Seetõttu on

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. RB

raudtee asukoht koos ökoduktide jt toimimist

tagavate rajatistega on kantud planeeringusse.

Samas on hüvitusmeetmete kava kinnitamata,

mistõttu hüvitusmeetmete ja puhverala ÜP-s

kajastamine oleks ennatlik. ÜP-d on võimalik

täiendava kava kinnitamise järgselt.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

51

eelistatud raudtee alternatiivile valmimas hüvitusmeetmete kava. Ebasoodsa mõju

hüvitamiseks moodustatakse uued metsise püsielupaigad liigi elupaikade kaitseks;

muudetakse olemasolevatel metsise kaitsega seotud aladel tsoneeringut ja taastatakse

metsise elupaikasid (kraavide sulgemine, teede likvideerimine jm). Lisaks on peetud

vajalikuks RB hüvitusmeetmete toimivuse tagamiseks, Luitemaa ning laiemalt

piirkonna metsiseasurkonna soodsa seisundi ja sidususe tagamiseks ja oluliste

kumulatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks täiendavate kitsendavate tingimuste seadmine

majandustegevusele hüvitusmeetmete paketti kuuluvad alade piirkonnas (nn puhveraladel).

Arvestades RB Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise protsessi hetkeseisu, on

Keskkonnaameti hinnangul otstarbekas kanda üldplaneeringu kaardile Rail Baltica

eelistatud trassikoridor ja uued metsise püsielupaigad. Üldplaneeringu tarbeks piisavas

täpsusastmes on teada ka uuele trassialternatiivile kavandatud loomade läbipääsude (sh

ökoduktid) asukohad koos kaitsevööndi ulatusega. Lisaks tuleks üldplaneeringu kaardile

märkida alad, kus kehtivad teatud tingimused majandustegevusele RB hüvitusmeetmete

toimivuse tagamiseks.

15. Üldplaneeringu kaartidelt ja KSH aruande ptk-st 4.1.3 on puudu Laiksaare laialehise

nestiku ja kahara partheina püsielupaik.

Ettepanekuga arvestatakse.

16. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (01.12.2023 kiri nr 4-4/23/5491-2, registreeritud 01.12.2023 nr 7-7/1665-11)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukohad:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

-

17. Väino Lill (kiri 01.12.2023, registreeritud 04.12.2023 nr 7-1/1-89)

Arvamuse andja

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

52

Sisu: Seisukoht:

Tuuleenergeetika arendamine on tänases situatsioonis väga olulise tähtsusega Eesti

riigi julgeolekule. Saarde valla üldplaneeringu punktis 5.4.5.3 käsitletakse

tuuleenergeetikat ja on välja toodud tuulealad Saarde vallas. Erinevatel kitsendavatel

põhjustel on üldplaneeringus tuulealade osatähtsus Saarde valla territooriumil väga

väikene. Tuuleparkide rajamiseks vajalikes tingimustes punktis 7 ei ole mõistlik see

osa, mis ütleb, et avalikult kasutatavale teele ei paigaldata tuulikut lähemale, kui

tuuliku kogukõrgus. Saarde vallas on olemas avalikult kasutatavaid kohalikke ja

erateid, mille kasutamise intensiivsus on praktiliselt olematu ja mis ei teeninda ühtegi

majapidamist. Eelnimetatud kitsendus on ebaproportsionaalne ja mittevajalik ning

vähendab planeeritavaid tuulealasid veelgi olulisel määral.

Teen ettepaneku Saarde valla üldplaneeringu eelnõu punktist 5.4.5.3 välja jätta

alljärgnev lause: " Teistele avalikult kasutatavatele teedele ei paigutata tuulikut

lähemale, kui tuuliku kogukõrgus."

Ettepanekuga ei arvestata. Turvalisuse seisukohalt

lähtuvalt ja arvestades kliimaministri määruse (Tee

projekteerimise normid) redaktsiooni jõustumist, SK

tingimust täpsustatakse järgnevaga: tuuliku

paigutamisel arvestada, et see ei asuks avalikult

kasutatavate teede teekatte servale lähemal kui

tuuliku kogukõrgus.

18. Muinsuskaitseamet (kiri 30.11.2023, registreeritud....)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukohad:

Muinsuskaitseamet kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta. Täiendavaid ettepanekuid ja

arvamusi ei ole.

-

19. Kaitseministeerium (kiri 5.02.2024)

Kooskõlastaja

Sisu:

Seisukohad:

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

53

Kaitseministeerium kooskõlastab Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

-

20. Kliimaministeerium (vastamise tähtaega pikendav kiri 01.12.2023 ja 5.01.1014, kooskõlastav kiri 22.02.2024)

Kooskõlastaja

Sisu: Seisukoht:

Saarde Vallavalitsus esitas 01.11.2023 Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks

Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Kliimaministeerium vajab täiendavat aega materjali läbitöötamiseks ja arvamuse

kujundamiseks. Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendab

Kliimaministeerium vastamise tähtaega 15. detsembrini 2023.

Arvestame taotlusega.

Saarde Vallavalitsus esitas 01.11.2023 Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks

Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Kliimaministeerium vajab siiski veel täiendavat aega materjali kohta ministeeriumi

arvamuse kujundamiseks. Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-le 41, palume

pikendada Kliimaministeerium vastamise tähtaega 18. jaanurinini 2024.

Arvestame taotlusega.

22.02.2024 Kooskõlastab üldplaneeringu ja KSH aruande tingimustel, et ülaltoodud märkuste ja ettepanekutega arvestatakse

1. Keskkonnaagentuur on analüüsis „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste

kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ (2022), välja toonud (lk 23), et Eesti

elektrituulikute rajamise viimase aja praktikas on viidatud, et isegi kõige

konservatiivsemate eelduste järgi ei ületata müranorme tuulikust 500–700 meetri

kaugusel. Keskkonnaagentuur analüüsis alternatiivseid stsenaariume, kasutades

erinevaid puhvreid (500, 750, 1000 m) hoonetest. Üldplaneeringu eelnõus on

arvestatud üksnes 1000 m stsenaariumit.

Palume valitud lähenemist põhjendada ja täpsustada, mil määral lisanduks Saarde

vallas sellest erinevate puhvrite kasutamisel võimalikke tuuleenergiaalasid väljaspool

rohevõrgustikku ja muid puhvrit vajavaid alasid.

Puhvrite olemust on täiendavalt kaalutud, lisatud on

võimalus maaomanikuga kokkuleppel rajada

tuulikuid kuni 750 m kaugusele elamust. Vastav

täiendus on lisatud ka planeeringusse.

Tuulikute paigutamist lähemale kui 750 m elamutest

ei pea Vallavalitsus otstarbekaks, kuna tegemist on

olulist ruumilist mõju omavate ehitistega, kusjuures

mõju ei väljendu vaid müras. Juhime tähelepanu, et

tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade

leidmisega tegeleti üldplaneeringus juba aastal 2021.

Üldplaneeringu protsessi efektiivsust ja

eesmärgipärasust silmas pidades ei pea me

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

54

võimalikuks 2022 a valminud analüüsiga (mis ei saa

olla iseloomult õigusakti jõuga) arvestamist ja

ulatuslike muudatuste tegemist planeeringu

lahendusse.

2. Kuivõrd maakonnaplaneeringus on rohevõrgustik planeeritud koridoride ja tugialade

ülekatetega, siis palume jälgida, et üldplaneeringu GISis oleks nimetatud elemendid

eristatud ja ülekatted välistatud.

Ettepanekuga arvestatakse.

3. KSH aruande peatükis 4.1.1 „Roheline võrgustik“ tehakse ettepanek rohevõrgustiku

vähendamiseks ja intensiivse maakasutusega alade välja arvamiseks rohevõrgustikust.

KSH aruande eelnõu teksti alusel ega jooniselt 1 ei ole need alad tuvastatavad.

Intensiivse maakasutusega alad on välja arvatud ja

muutused kajastuvad KSH aruande ptk 4.1.1 joonisel

1. Kuna tegemist on maapiirkonnaga, oli selliseid

alasid vähe, kogupindala maha-arvamistel oli 3 km2.

4. Saarde vallas paikneb Reiu jõe hoiuala. Palume hõlmata Reiu jõgi ja selle kaldaala

rohevõrgustikku.

Ettepanekuga arvestatakse.

5. Seoses üldplaneeringus rohevõrgustiku kasutustingimusega nr 2, mille kohaselt

nähakse ette tingimus, et rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks säilitada rohelise

võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist, märgime, et PlanS

kohaselt on rohevõrgustiku ülesanne säilitada looduslikke ja poollooduslikke kooslusi.

Loodusala mõiste on Saarde valla üldplaneeringus sisustatud kui tehispindadega

hõlmamata ala. Seega tagab tingimus loodusalade sidusust, mitte aga tingimata

looduslike koosluste, näiteks metsade sidusust, mis võib rohevõrgustiku

funktsioneerimist oluliselt mõjutada.

Palume üldplaneeringu tingimustes ning KSHs vastav teema üle vaadata, hinnata ja

arvestada looduslike koosluste killustamise riski, hinnata vajadust seada seda riski

välistavad tingimused.

Täiendame planeeringut ning kasutame planeeringus

olulise inimmõjuta alade puhul mõistet “looduslikud

alad”, et vältida termini vääriti mõistmist seoses

Natura 2000 võrgustiku loodusaladega. Muus osas

leiame, et planeeringus läbi tehispindade puudumise

sisustatud looduslike alade mõiste on piisavalt lai, et

hõlmata sinna nii looduslikud kui ka poollooduslikud

kooslused. Seetõttu ei ole täiendamine vajalik.

6. Enamus tuuleenergiaalasid on kavandatud kas kogupinnaliselt või suurepinnaliselt

rohevõrgustikku ja selle tugialadele. Need puudutavad ulatuslikumalt viit tugiala.

Üldplaneeringus peame vajalikuks eraldi välja tuua nende tugialade funktsioonid.

Olukorras, kus on välja toomata tugialade funktsioonid, ei ole võimalik lõplikult teha

järeldusi tuulepargi raadamise ja ehituse mõjust rohevõrgustiku erinevatele

elementidele. Palume KSH aruande eelnõu leheküljel 16 esitatud eeldust, et

tuuleenergiaaladel on rohevõrgustikule väike mõju, säilivad suures osas elupaigad ja ka

metsa-alad, täiendavalt põhjendada ja teksti täiendada.

Mis puudutab tugialade funktsioonide eristamist, siis

toome välja, et Saarde valla rohevõrgustik on

kujundatud lähtuvalt Pärnu MPL-ist, milles ei ole

rohevõrgustiku eri üksustele eraldi funktsioone

määratud. Sarnaselt rohevõrgu elementide hierarhia

määramisele (vt ka seisukoht Keskkonnaameti

ettepanekule nr 2) eeldab ka rohevõrgu erinevate

struktuuriüksuste detailne eesmärgistamine

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

55

laiapõhjaliselt läbiarutatud tänapäevastele

arusaamadele vastavat rohevõrgustiku käsitlust. See

on kavas luua üleriigilise planeeringu raames, mille

käigus viiakse 2024. aastal läbi rohevõrgustiku

alusuuring. Enne seda pole otstarbekas rohevõrgu

lahenduse täpsusastet suurendada.

KSH-s on põhjalikumalt selgitatud rohevõrgustiku ja

tuulealadel vahelisi seoseid ning selle põhjal

täpsustatud ka mõjuhinnangut.

7. Palume anda rohevõrgustiku sidususe ja eesmärgi säilimise paremaks arvestamiseks

suunised järgmisele tuuleenergiaalade planeerimisetapile. Näiteks, kas edasisel

tuulikute asukohavalikul eelistada raadamisele juba toimunud raiete alasid,

inimmõjudest rikutud või inimtekkelisi kooslusi (näiteks kuivenduskraavidega metsad,

istutatud ja väiksema loodusväärtusega metsad) jmt.

Täiendasime KSH-d ja planeeringut ning lisasime

soovituse eelistada tuulikute rajamisel olemasolevate

häiringutega alasid. Täpsemad asukohasoovitused on

viidatud dokumentides.

8. Palume täpsustada KSH aruande eelnõu lisas 2 leheküljel 78, millises dokumendis

olevale joonis 9-le viidatakse. Sama küsimus lehekülg 79 viide joonisele 10.

Viited joonistele on korrigeeritud.

9. Üldplaneeringu peatükk 5.2.4.4 „Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitab

kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekualad, kuid juhime tähelepanu, et

avalike huvide kaitsmine kaldal on ka kohaliku omavalitsuse ülesanne, seega tuleb

ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses põhjendada antud vähendamisettepanekuid

ka avalikust huvist lähtuvalt. Palume täiendada.

Avalik huvi kasutada liikumiseks kallasrada on

ehituskeeluvööndi vähendamisega jätkuvalt tagatud.

KSH aruannet on täiendatud.

10. Üldplaneeringu peatükis 5.4.5.3 „Tuuleenergia“ tuuakse tuuleparkide osas välja, et

"Kokkuleppel maaomanikuga on võimalik lubada tuulikute paigutamist elamutele

lähemale, tagatud peavad olema müranormid (sihtväärtus, erandjuhul piirväärtus).".

Juhime tähelepanu, et KSH peab andma veendumuse, et tuuleenergeetika aladel saab,

lähtuvalt kumulatiivsetest mõjudest, planeeringut maksimaalses ulatuses ellu viia.

Tuuleenergeetika alasid järgnevates etappides suurendada ei saa. Loodusväärtustega

konfliktide vältimiseks soovitame tuuleenergeetika alasid juba üldplaneeringu

menetluses elamu puhvrite vähendamise teel suurendada, et oleks võimalus teha hiljem

maaomanikega kokkuleppeid.

Planeeringut täiendatakse.

11. KSH aruandes viidatakse, et linnustiku ja nahkhiirte uuringud viiakse

tuuleenergeetika-aladel läbi järgmises etapis. KSH aruande punkti 4.1.3 „Kaitstavad

Põhjendused alapõhiselt on lisatud KSH aruande ptk

4.1.3

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

56

loodusobjektid“ kohaselt: „ÜP-s kavandatud tuulealade puhul on eranditult kõigi puhul

vaja läbi viia vastavad linnustiku uuringud, mille alusel on võimalik välja selgitada, kas

tuuleenergeetika arendamine on linnustiku kaitset arvestades konkreetsel alal võimalik

ning vajadusel seada leevendavaid meetmeid.“ Lähtuvalt Riigikohtu otsuse nr 3-16-

1472 punktidest 29 ja 31 saab KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistada juhul, kui

planeeringualal on olemasolev keskkonnaseisund uuritud (näiteks linnustik) ning on

võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju maksimumstsenaariumi elluviimise

korral. Geograafiliselt ja mõjult laiaulatuslike kumulatiivsete mõjude hindamine on

KSH ülesanne. Riigikohus selgitab, et planeering peab olema koostatud

veendumusega, et tegevuste elluviimine ettenähtud asukohas on võimalik, selle

veendumuse kujundamist ei saa jätta sõltuma hilisemate uuringute tulemustest. Palume

üldplaneeringus ja KSH aruandes antud asjaoluga arvestada ning vajadusel viia läbi

täiendavad uuringud. Kui alapõhiselt otsustatakse mõndadel juhtudel uuringuid mitte

läbi viia, palume otsust alapõhiselt põhjendada.

12. Palume täiendada KSH aruannet rohevõrgustikku ehitamise tingimustega ja

leevendusmeetmetega.

Seletuskirja täiendatakse selgema viitega ehitamise

võimaluste kohta hajaasustuse tingimuste alusel.

Uute kompaktse iseloomuga elamualade rajamist

rohevõrgustikku ei ole lubatud.

13. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu peatüki 5.4.6 „Elektrivõrk“ esimene lõik ei

ole enam aktuaalne. Rail Baltica veoalajaamad on kavandatud Lätti ja Pärnust

põhjapoole. Rail Baltica raames Saarde vallas kesk- või kõrgepinge liine ei planeerita.

Palume teksti uuendada.

Seletuskiri on korrigeeritud.

14. Pärast Riigikohtu otsust nr 3-18-529 uuendati tühistatud Rail Balticu trassilõikude

piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et leida rahvusvahelisele raudtee

trassile asukoht. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas Saarde

Vallavalitsusele 18.12.2023 kirjaga nr 14-8/1352 ja kirjaga nr 14-8/1354

kooskõlastamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha

määramine“ trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas planeeringulahenduse, keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete

kava“ materjalid. Saarde Vallavolikogu on 18.01.2024 otsusega nr 1-3/122 Rail Baltic

planeeringulahenduse kooskõlastanud. Palume üldplaneeringu koostamisel lähtuda

kooskõlastatud rahvusvahelise raudtee planeeringulahendusest.

Lahendusega on arvestatud.

Saarde valla ÜP ja KSH kooskõlastuse ja arvamuse andmise perioodil laekunud arvamused, ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatule

57

SAARDE VALLAVALITSUS

Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa http.//saarde.kovtp.ee Swedbank

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.07.2024 nr 7-1/1-92

ruumilise planeerimise osakond

[email protected]

Saarde valla seisukohad üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu

kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel

Saarde Vallavalitsus esitas Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 kohaselt üldplaneering ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76

lõikes 1 nimetatud asutustele.

Täname, et esitasite Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis oma seisukohad. Palume Teil tutvuda valla

vastusseisukohtadega ettepanekutele, mis on lisatud käesolevale kirjale (lisa 1).

Planeeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Saarde valla kodulehel:

https://saarde.ee/uldplaneering

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt )

Külli Karu

abivallavanem vallavanema ülesannetes

Lisa 1. Saarde valla üldplaneeringu kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel laekunud ettepanekud

ja Saarde valla seisukohtade koondtabel

Sama:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium riigivara osakond - [email protected]

Kliimaministeerium - [email protected]

Keskkonnaamet - [email protected]

Transpordiamet - [email protected]

Maa-amet - [email protected]

Päästeamet - [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet - [email protected]

Martti Rooden

53494259 [email protected]