Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine

EELNÕU

03.06.2024

KÄSKKIRI

10.06.2024 nr 2-2/1605-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste

arendamise toetamine“ muutmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138 kinnitatud

toetuse andmise tingimustes „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise

toetamine“ järgmised muudatused:

1) täiendan punkti 2.1.1. kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:

„Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse ka Ida-Virumaal tegutsevat ettevõtjat, kes ei vasta

käesoleva punkti teises lõigus esitatud ühelegi tingimusele, kuid kes osutab või on osutanud

käesoleva punkti teises lõigus nimetatud ettevõtjale põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks või

põlevkivi tootmisseadmete remondiks ja hoolduseks või logistikaks otseselt vajalikke teenuseid.“;

2) täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.1.2.11 järgmises sõnastuses:

„2.1.2.11. Viimati töötamiseks loetakse põlevkivisektori ettevõttes töölepingu alusel töötamist või

võlaõigusliku lepingu alusel tegutsemist, kui töötu ei ole pärast seda töötanud muu tööandja juures

töölepingu või tegutsenud võlaõigusliku lepingu alusel või olnud avalikus teenistuses.“;

3) täiendan punktiga 2.1.2.4 järgmises sõnastuses:

„2.1.2.4. Tööle asumise toetust määratakse samale isikule ühel korral.“;

4) täiendan punktiga 2.2.1.2.15. järgmises sõnastuses:

„2.2.1.2.15. Töötukassal on õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine lõpetada, kui inimene

ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks

tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.“;

5) asendan punktis 3 toodud tabeli järgmiselt:

2

6) asendan punkti 5.2. sissejuhatavas lauseosas ja punktis 5.2.4. sõna „töötuskindlustuse“ sõnaga

„töötukassa“;

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Osaluskordade arv

0 203 1266 Tegevuste 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2 näitaja. Loetakse osaluskordi, arvesse lähevad kõik tegevust alustanud (2.1, 2.2.1 ja 2.2.2) isikud. Unikaalseid isikuid koondnäitajas ei loeta. Üks inimene võib siseneda mitmesse teenusesse (nii 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2) ja läheb siis nii mitmena ka arvesse. Allikaks on elluviija aruanded.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond (isikute arv)

0 Ei kohaldu

845 Tegevuste 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2 näitaja. Loendatakse peale sekkumist hõives olevaid unikaalseid osalejaid. Allikaks on Statistikaameti andmed.

03.06.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja

nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“.

Muudatuse eesmärk on laiendada tegevuste sihtrühma, mis võimaldab üleminekut paremini

toetada, kinnitada tegevuste korrigeeritud sihttasemed vastavalt rakenduskava muudatustele

ning täpsustada õigusselguse huvides tegevuste tingimusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, annika.sepp@mkm.ee), sama osakonna

tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, kristi.suur@mkm.ee) ja õigusnõunik Ilona

Säde (tel 5667 4014, ilona.sade@mkm.ee) ja strateegiaosakonna peaspetsialist Pille Penk (tel

5918 2214, pille.penk@mkm.ee).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 639 7652, gerly.lootus@mkm.ee).

2. Eelnõu sisu

1) Punkti 2.1.1. täiendatakse kolmanda lõiguga, milles määratletakse ettevõtjat, keda

käsitatakse samuti põlevkivisektori ettevõttena.

Põlevkivisektori üleminekust mõjutatud töötajatele suunatud täiendavate tööturuteenuste

sihtrühma on kehtiva käskkirja kohaselt hõlmatud isikud, kes viimati töötasid ettevõttes, millel

on põlevkivi kaevandamise luba, või kuuluvad või kuulusid (15.12.2023 seisuga) sellise

ettevõttega samasse kontserni ning tegelevad põlevkivi töötlemise, tootmisseadmete remondi

ja hooldusega või logistikaga. Sihtrühma definitsiooni laiendamine on vajalik, sest

rakendamisel on ilmnenud juhtumeid, kus Ida-Virumaal töö kaotanud inimese viimane

tööandja ei vasta käskkirja punktis 2.1.1 sätestatud tingimustele, samas kui inimene töötab või

on töötanud ettevõttes, mis on otseselt seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.

Põlevkivisektori ettevõtte mõiste laiendamine võimaldab üleminekut paremini toetada ja

põlevkivisektoris töötajaid võrdselt kohelda. Muudatuse eesmärgiks on, et isikud, kes töötavad

või on töötanud kaevanduses või tegelenud põlevkivi töötlemise, tootmisseadmete remondi ja

hooldusega või logistikaga, oleksid hõlmatud, vaatamata sellele, et ettevõtja ei kuulu põlevkivi

kontserni. Sellisteks ettevõtjateks on nt Orica Eesti OÜ, kes Praxise 2019. aasta analüüsis1

1 https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf

liigitub II tasandi majandusüksuseks, kelle teenused või tooted on suurel määral

tuumikettevõtjatele suunatud või saavad nad sealt olulist sisendit. Orica Eesti OÜ toodab

põlevkivitööstuse jaoks lõhkeainet ja teostab lõhkamistöid kaevandustes. Praxise analüüsis

leitakse, et ettevõtja spetsiifilise tegevusvaldkonna tõttu on neil ennast sektori sulgumisel

keeruline ümber profileerida.

2) Käskkirja täiendatakse punktidega 2.1.2.11, 2.1.2.4. ja 2.2.1.2.15.

Punktis 2.1.2.11 sätestatakse olukorrad, mida loetakse viimaseks töötamiseks. Sellega

reguleeritakse selgelt praktikas esinevad olukorrad, kus tööle asumise toetuse, tasemeõppes

osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse korral on töötu pärast

põlevkivisektorit ja enne töötuna arvelevõtmist töötanud muu tööandja, kui põlevkivisektori

tööandja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või olnud avalikus teenistuses.

Sellisel juhul ei kuulu töötu TAT tegevuste sihtrühma, kuna tema viimane töötamine ei olnud

põlevkivisektori ettevõttes.

Kui töötu on pärast põlevkivisektorit ja enne töötuna arvelevõtmist olnud hõivatud või ta on

töötuna arvelevõtmise ajal hõivatud muu tegevusega, kui töötamine töölepingu või

võlaõigusliku lepingu alusel või olemine avalikus teenistuses, kuulub töötu kõikide TAT

tegevuste sihtrühma. Sellisteks tegevusteks on näiteks: omas ettevõtluskontot ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses (töötuna arvelevõtmise ajaks peab konto olema

suletud), tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 6-9 nimetatud tegevustega hõivatud

olemine (näiteks juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks või füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine)

või töötamise registrisse on kantud töötu kohta tasuta töötamine, mida ei loeta töötamiseks

töölepingu alusel. TAT tegevuste eesmärgist lähtuvalt, milleks on toetada põlevkivisektoris

töötanud inimesi, ei oleks proportsionaalne, kui jätta toetused määramata põhjusel, et

põlevkivisektoris töötnud isik on vahepeal olnud hõivatud tegevusega, mis üldjuhul ei välista

töötuna arvelolekut. Ka põlevkivisektori ettevõtte töötaja võib samal ajal olla hõivatud

tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevustega ning kuuluda oskuste

arendamise toetamise sihtrühma ja saada teenuseid.

Punktis 2.1.2.4. sätestatakse, et tööle asumise toetust määratakse samale isikule ainult ühel

korral. Muudatus tagab õigusselguse. Ka kehtiva käskkirja seletuskirjas on selgitatud, et toetust

makstakse inimesele ühe ülemineku toetamiseks, kuid käskkirjas vastav säte seni puudus.

Tegevuse kavandamisel on eeldatud, et põlevkivisektor tegevuse rakendamise ajal töötajaid

tööjõuvajaduse püsiva vähenemise tõttu tagasi ei värba. Kui peaks siiski tekkima olukord, kus

varem tööle asumise toetusega mujal töötanud inimene rakendub uuesti põlevkivisektorisse

tööle ja soovib mõne aja pärast taas sektorist väljuda, vastates kõigile tegevuse tingimustele,

siis tööle asumise toetust enam ei määrata. Kuna inimesel on juba mujal töötamise kogemus,

on üleminek talle selle võrra lihtsam.

Punktis 2.2.1.2.15. antakse Töötukassale õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine

lõpetada, kui inimene ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse

andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud. Sama tasemeõppes

osalemise toetuse tingimuse täiendus on kavandatud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a

määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõusse, mis peaks

jõustuma 2024. a suvel. Sellega antakse töötukassale õigus lõpetada toetuse maksmine neile

inimestele, kelle kohta on selgunud, et nad ei osale õppetöös mõjuva põhjuseta. Sama sättega

antakse töötukassale õigus tunnistada tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks,

kui inimene ei ole õppeasutusse immatrikuleerimise järgselt õppima asunud ning ei täida seega

oma kohustust. Tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus tunnistatakse kehtetuks juhul,

kui toetuse saaja ei ole immatrikuleerimisjärgselt osalenud õppetöös ühelgi korral. Kui

Töötukassa teeb otsuse toetuse maksmise lõpetamiseks, tunnistatakse toetuse andmise otsus

kehtetuks tagasiulatuvalt, ajast, mil inimene lõpetas mõjuva põhjuseta õppetöös osalemise.

Mõlemal juhul, nii õppetöös osalemise lõpetamisel kui õppima mitteasumisel nõuab töötukassa

väljamakstud toetuse tagasi alates toetuse andmise otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks

tunnistamise päevast.

Sätte eesmärk on vältida toetuse maksmist olukorras, kus see ei ole põhjendatud ega

eesmärgipärane, tagades seejuures eelarvevahendite õiguspärase kasutamise. Ühetaoline

reguleerimine tööhõiveprogrammis ja toetuse andmise tingimustes võimaldab toetuse saajaid

võrdselt kohelda.

3) Punktiga 5 sätestatakse uus näitajate tabel, kus muudetakse meetme tulemusnäitajat

ning väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemeid. Muudatusega korrigeeritakse meetmete

nimekirja väljundnäitajate sihttasemeid, määrates vahesihttasemeks (2024) 602 asemel 203.

Seejuures on arvestatud meetme hilisema käivitumisega alates 1. jaanuarist 2024. Sihttasemeks

(2029) määratakse 1298 asemel 1266. Senine tulemusnäitaja „Pärast programmist lahkumist

tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad (arv) asendatakse

tulemusnäitajaga „Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond (isikute arv)“.

Selliselt on ÕÜF tulemusnäitaja sama teiste struktuurivahenditest osutatavate tööturuteenuste

tulemusnäitajaga ning võimaldab arvesse võtta ka neid, kes sisenevad meetmesse hõives olles.

Tulemusindikaatori sihttasemeks on 845. Muudatused on kooskõlas Euroopa Komisjoni poolt

heaks kiidetud rakenduskava muudatustega.

4) Punkti 5.2. sissejuhatavas lauseosas ja punktis 5.2.4. asendatakse sõna

„töötuskindlustuse“ sõnaga „töötukassa“. Muudatus on tehniline. Alates 01.01.2024 jõustus

töötukassa andmekogu põhimäärus, millega loodi ühtne andmekogu, mis koondas kolm

töötukassa varasemat andmekogu, sealhulgas töötuskindlustuse andmekogu.

Muudatustega suureneb mõnevõrra põlevkivisektori töötajate sihtrühm, kes on toetuse andmise

tingimustega hõlmata. Muudatuse mõju ei ole ilmselt suur – näitena toodud Orica Eesti OÜ-s

on äriregistri andmetel 66 töötajat – kuid aitab üleminekut õiglasemalt toetada. Samuti ei

kaasne muudatustega olulist mõju toetuse andmise tingimuste tegevustele ega eelarvele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

4. Märkused

Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.

5. Käskkirja jõustumine

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

6. TAT muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste

Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa

Komisjonile.