Taotlus

Jõhvis 20. juunil 2024 nr 205

Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja

Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku teeb valitsus.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi kesklinna piirkonnas – loodest Tallinn-Narva raudtee ja edelast

raudteed ületava viadukti vahetuses läheduses. Juurdepääs kinnistule on tagatud Pargi tänava kaudu.

Planeeritava ala suurus on ca 23 017 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Pargi tänava T9 (katastritunnus 25301:007:0128,

transpordimaa 100%, pindala 9315 m²), Pargi tänava T8 (katastritunnus 25301:007:0126,

transpordimaa 100%, pindala 5386 m²), Pargi tänava T2 (katastritunnus 25301:007:0118,

transpordimaa 100%, pindala 6018 m²), Pargi tänava T3 (katastritunnus 25301:007:0131,

transpordimaa 100%, pindala 1703 m²) ja Pargi tänava L3 (katastritunnus 25301:007:0132,

transpordimaa 100%, pindala 595 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee L10 (katastritunnus 25301:007:0119,

transpordimaa 100%, pindala 11616 m2), Pargi tänava T6 (katastritunnus 25301:007:0123,

transpordimaa 100%, pindala 2462 m2), Pargi tn 1 (katastritunnus 25301:007:0102, üldkasutatav maa

100%, pindala 49425 m2) Pargi tänav L5 (katastritunnus 25301:013:0074, transpordimaa 100%,

pindala 5923 m2), Pargi tn 40 (katastritunnus 25301:008:0108, ühiskondlike ehitiste maa 100%,

pindala 19473 m2), Pargi tn 40k (katastritunnus 25301:008:0114, üldkasutatav maa 100%, pindala

8697 m2), Pargi tn 28 (katastritunnus 25301:008:0033 , ärimaa 100%, pindala 1882 m2), Pargi tn 40u

(katastritunnus 25301:008:0130, transpordimaa 100%, pindala 76 m2), Pargi tn 40s (katastritunnus

25301:008:0132, üldkasutatav maa 100%, pindala 367 m2), Säde tänav L1 (katastritunnus

25301:008:0144, transpordimaa 100%, pindala 2061 m2) ja Jõhvi raudteejaama (katastritunnus

25301:001:0013, transpordimaa 100%, pindala 383922 m²) kinnistutega.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute piiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee ja raudtee

kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.

Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 kruntidest moodustatakse vähemalt kaks krunti eesmärgiga

majutushoonete ehitamiseks, lisaks põhi sihtotstarbele on võimalik kruntidel ehitada kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushooneid.

Pargi tänava T8 kinnistul asuva kohalikku sissesõidu teed on kavas nihutada viadukti poole, et

vähendada viadukti negatiivset mõju kavandatavale hoonestusele.

JÕHVI VALLAVOLIKOGU

5. KOOSSEISU 35. ISTUNGI OTSUS

Pargi tänav T2, Pargi tänava T3 ja Pargi tänava L3 katastriüksustel säilitatakse katastri sihtotstarve

100% transpordimaa. Plaanis on jalakäijate ala arendamine ning selle inimestele mugavamaks ja

turvalisemaks muutmine. Pargi tänav T2 kinnistu täiendatakse kergliikluse taristu rajatistega, sh

sildadega üle olemasoleva promenaadi tee. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse.

Algatatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Pargi tänav T9 ja Pargi tänav

T8 sihtotstarve liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 kinnistuid

muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (BT). Üldplaneeringu järgi kuulub

planeeringuala kuni 5-korruselise ja kuni 18 m kõrguse hoonestusalale, planeeringuga kaalutletakse

kavandatavate hoonete kõrguse ja korruste arvu suurendamise vajadust eesmärgiga teha hoonestus

nähtavaks viadukti taustal ja külastajatele atraktiivsemaks.

Kehtivas detailplaneeringus „Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel

asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala” on Pargi tänav T9 kinnistule määratud kuni viie

korruselise (lisaks üks maa-alune korrus) parkimishoone ehitamine, mis käesoleval ajal ei ole enam

aktuaalne.

Jõhvi Vallavolikogu 28.09.2023 määrusega nr 75 kinnitatud „Jõhvi valla arengukavas 2024–2030“ ei

ole mainitud parkimishoone rajamist, küll aga on esile tõstetud piisava majutuspinna puudumise

probleem. Arengut takistavaks piiranguks on nimetatud majutuskohtade nappus nii Jõhvis kui kogu

maakonnas. Kaasaegseid majutusettevõtteid, kus voodikohtade arv on 100 või rohkem, on eelkõige

vaja Jõhvi valla turismi valdkonna arenguks ning spordi- ja muude suurürituste korraldamiseks.

Majutusasutuse asukoha kaalutlemisel on pööratud tähelepanu, et majutusasutuse rajamisel on väga

oluline selle ligipääsetavus ja ümbritsev keskkond, mis ahendab võimalike kruntide valikut. Jõhvi

valla omanduses olevate maaüksuste võrdlemisel kujunes kõnealune asukoht praktiliselt ainsaks,

millel on potentsiaali äratamaks investorite huvi uue ning kvaliteetsema tasandi majutusasutuse

loomiseks. Jõhvi kesklinnas ning promenaadi piirkonnas kuuluvad omavalitsusele küll veel mõned

potentsiaalselt sobivad maa-alad, kuid nendega on seotud muud omavalitsuse plaanid avaliku ruumi

arendamisel.

Arvestades nõudlust kaasaegsete majutuspindade järele Jõhvi linnas ning spordiasutuste, kaubandus-

ja teeninduspindade olemasolu lähi piirkonnas, on asukoht majutusasutuse ehitamiseks sobilik ning

linna arengu aspektist perspektiivikas.

Käesoleva planeeringualal ja lähiümbruses on olemas kehtivad detailplaneeringud, millega

planeeringuala osaliselt kattub. Antud planeeringu kehtestamisega muutuvad allpool loetletud

planeeringud kas osaliselt või täielikult kehtetuks:

• Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala

detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 25. novembri 2010 otsusega nr 79);

• Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 28. jaanuari 2014 korraldusega nr 97);

• Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise

ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 19. mai 2005 määrusega nr 84, osaliselt

kehtiv).

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel jääb planeeringuala Eesti põlevkivimaardla Tammiku

kaevevälja passiivse tarbevaru 2. ja 9. plokile. Eesti põlevkivimaardla on üleriigilise tähtsusega

põlevkivimaardla vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrusele nr 131 “Üleriigilise tähtsusega

maardlad“. Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna- ja lääneosa all. Planeeringuala ei jää

altkaevandatud maa-alale.

Looduskaitselistest objektidest ulatub planeeringualale Jõhvi pargi allee.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33

lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool (Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi

tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang lisa 2).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha

ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” § 1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt on Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud

28.03.2024 kirjaga nr 7-1.3/1396 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Terviseametile,

Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning 30.04.2024 kirjaga nr 7-

1.3/1396-7 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile seisukoha kujundamiseks.

Otsuse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja märkustele.

Kõikidelt ametitelt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist saabunud vastused ei

sisaldanud informatsiooni, mis oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 142 lõike

1, lõike 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 ning lähtudes

Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Kinnitada Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3).

4. Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

5. Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on

võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel

Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

6. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

6.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

6.2 Ametlikes Teadaannetes;

6.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile;

6.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

7. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Lisa 1

Jõhvi Volikogu 20.06.2024 otsusele nr 205

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 23017 m2

planeeritava ala piir katastriüksuse piir

1

Lisa 2

Jõhvi Vallovolikogu 20.06.2024 otsusele nr 205

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõige 6 sätestab: Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6

kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering (edaspidi ka DP) põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Eelhinnang antakse, kuna antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest, keskkonnamõju hindamise ja

juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 kehtestatud

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Arvesse on võetud detailplaneeringu taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamine või mitte.

3. Üldinfo

3.1. Planeeritava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringuala asub Jõhvi kesklinna piirkonnas – loodest Tallinn-Narva raudtee ja edelast

raudteed ületava viadukti vahetuses läheduses. Juurdepääs kinnistule on tagatud Pargi tänava kaudu.

2

Planeeritava ala suurus on ca 23017 m2 (planeeritava maa-ala skeem, joonis 1).

Pargi tänava T9 krundist moodustatakse vähemalt kaks krunti sihtotstarbega 100% ärimaa eesmärgiga

majutus ja muu äri- ja teenindusettevõtte hoonete ehitamiseks.

3.2. Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Pargi tänava T9 (katastritunnus 25301:007:0128,

Transpordimaa 100%, pindala 9315 m²), Pargi tänava T8 (katastritunnus

25301:007:0126, Transpordimaa 100%, pindala 5386 m²), Pargi tänava T2 (katastritunnus

25301:007:0118, Transpordimaa 100%, pindala 6018 m²), Pargi tänava T3 (katastritunnus

25301:007:0131, Transpordimaa 100%, pindala 1703 m²) ja Pargi tänava L3 (katastritunnus

25301:007:0132, Transpordimaa 100%, pindala 595 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee L10 (katastritunnus 25301:007:0119,

transpordimaa 100%, pindala 11616 m2), Pargi tänava T6 (katastritunnus 25301:007:0123,

transpordimaa 100%, pindala 2462 m2), Pargi tn 1 (katastritunnus 25301:007:0102, üldkasutatav maa

100%, pindala 49425 m2) Pargi tänav L5 (katastritunnus 25301:013:0074, transpordimaa 100%,

pindala 5923 m2), Pargi tn 40 (katastritunnus 25301:008:0108, ühiskondlike ehitiste maa 100%,

pindala 19473 m2), Pargi tn 40k (katastritunnus 25301:008:0114, üldkasutatav maa 100%, pindala

8697 m2), Pargi tn 28 (katastritunnus 25301:008:0033 , ärimaa 100%, pindala 1882 m2), Pargi tn 40u

(katastritunnus 25301:008:0130, transpordimaa 100%, pindala 76 m2), Pargi tn 40s (katastritunnus

25301:008:0132, üldkasutatav maa 100%, pindala 367 m2), Säde tänav L1 (katastritunnus

25301:008:0144, transpordimaa 100%, pindala 2061 m2) ja Jõhvi raudteejaama (katastritunnus

25301:001:0013, transpordimaa 100%, pindala 383922 m²) kinnistutega.

3.3. Planeeringulahenduse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute piiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee ja raudtee

kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.

Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 kruntidest moodustatakse vähemalt kaks krunti eesmärgiga

majutushoonete ehitamiseks, lisaks põhisihtotstarbele on võimalik kruntidel ehitada kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushooneid.

Pargi tänava T8 kinnistul asuva kohalikku sissesõidu teed on kavas nihutada viadukti poole, et

vähendada viadukti negatiivset mõju kavandatavale hoonestusele.

Pargi tänav T2, Pargi tänava T3 ja Pargi tänava L3 katastriüksustel säilitatakse katastri sihtotstarve

100% transpordimaa. Plaanis on jalakäijate ala arendamine ning selle inimestele mugavamaks ja

turvalisemaks muutmine. Pargi tänav T2 kinnistu täiendatakse kergliikluse taristu rajatistega, sh

sildadega üle olemasoleva promenaadi tee. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse.

3

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

Joonis 2. Kavandatava tegevuse skeem

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” väljenduvad üldstrateegilised eesmärgid ja seisukohad

maakonnaplaneeringutele on:

4

1. tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine;

2. ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise

tingimustes;

3. olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja

majanduskeskkonna kujundamine;

4. töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade

sisese ja omavahelise sidustamise kaudu;

5. avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel vähemalt minimaalsel tasemel.

Algatatav DP ei ole üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+” vastuolus.

Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu lahendus keskendub sh järgmistele

teemadele:

• keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks

asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse.

Keskustega seotakse teedevõrk, (sh täpsustatakse kergliiklusteede vajadust ja põhimõttelist

paiknemist) ja ülejäänud tehniline taristu;

• linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust.

Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada

mitmekesise elukeskkonna säilimist ja teket, sh ettevõtlusalade arengut. Kompaktne linnaline

asustus võimaldab hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused

võimalikult madalal tasemel.

Algatatav DP ei ole Ida-Viru Maakonnaplaneeringuga 2030+ vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu

(kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu

järgi on Pargi tänav T9 ja Pargi tänav T8 sihtotstarve liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Pargi

tänava T9 ja Pargi tänava T8 kinnistuid muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (BT).

Üldplaneeringu järgi kuulub planeeringuala kuni 5-korruselise ja kuni 18 m kõrguse hoonestusalale,

planeeringuga kaalutletakse kavandatavate hoonete kõrguse ja korruste arvu suurendamise vajadust

eesmärgiga teha hoonestus nähtavaks viadukti taustal ja külastajatele atraktiivsemaks.

Algatav DP on üldplaneeringuga vastuolus.

Jõhvi valla arengukavaga 2024-2030. Jõhvi Vallavolikogu 28.09.2023 määrusega nr 75 kinnitatud

Jõhvi valla arengukavas 2024–2030 on esile tõstetud piisava majutuspinna puudumise probleem.

Arengut takistavaks piiranguks on nimetatud majutuskohtade nappus nii Jõhvis kui kogu maakonnas.

Kaasaegseid majutusettevõtteid, kus voodikohtade arv on 100 või rohkem, on eelkõige vaja Jõhvi

valla turismi valdkonna arenguks ning spordi- ja muude suurürituste korraldamiseks.

Algatav DP ei ole Jõhvi valla arengukavaga 2024–2030 vastuolus.

Planeeringualal ja lähiümbruses kehtivad DPd. Käesoleva planeeringualal ja lähiümbruses kehtivad

detailplaneeringud, millega planeeringuala osaliselt kattub. Antud planeeringu kehtestamisega

muutuvad järgmised loetletud planeeringud kas osaliselt või täielikult kehtetuks:

• Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala

detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 25. novembri 2010 otsusega nr 79);

• Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 28. jaanuari 2014 korraldusega nr 97);

• Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise

ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 19. mai 2005 määrusega nr 84), osaliselt

kehtiv.

Kehtivas detailplaneeringus „Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel

5

asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala” on Pargi tänav T9 kinnistule määratud kuni viie

korruselise (lisaks üks maa-alune korrus) parkimishoone ehitamine, mis käesoleval ajal ei ole enam

aktuaalne.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1. Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Planeeringu maa-ala ei ole aktiivsel kasutusel. Ehituse alla jääval maa-alal on olemas kõva kattega

plats ja tee, haljasala, kõrghaljastus (üksikud puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi tänavalt (Pargi

tänav T3). Planeeritud krunt on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli staadion,

promenaad, garaažid, elamud ja ärihooned.

Jääkreostus ei ole tuvastatud.

5.2. Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitstus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250–700 m sügavuses paiknevad, 25–28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km²) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1–2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes (joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5.3. Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.

Planeeringu maa-ala kattub osaliselt maastikukaitsealaga Jõhvi linna park ja allee, registrikood

KLO1200574 (vt joonis 4).

6

Joonis 4. Jõhvi linna park ja allee (Maa-amet 2023, EELIS: Keskkonnaagentuur)

5.4. Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Kõige lähimad pärandkultuuriobjektid on

Künapuu allee (ca 175 m), Jõhvi vallamaja (ca 220 m), Kindralmajor Aleksander Tõnissoni

monument (ca 220 m) ja Jõhvi pargis on mälestuskivi ohvitseride matmiskohas (ca 580 m).

Kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud pärandkultuuri objektideni ning ei saa avaldada sellele

negatiivset mõju.

Joonis 4. Lähimad pärandkultuuri objektid (Maa-amet 2023, EELIS: Keskkonnaagentuur)

5.5. Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel jääb planeeringuala Eesti põlevkivimaardla Tammiku

7

kaevevälja passiivse tarbevaru 2. ja 9. plokile. Eesti põlevkivimaardla on üleriigilise tähtsusega

põlevkivimaardla vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 131, 09.06.2005 “Üleriigilise tähtsusega

maardlad”. Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna- ja lääneosa all. Planeeringuala ei jää

altkaevandatud maa-alale.

Planeeritaval maa-alal on järgmised kaitsevööndid ja kitsendused:

• elektrimaakaabelliin,

• maa- alune soojatorustik,

• sideehitis maismaal,

• A ja B kategooria gaasitorustik,

• maardla,

• Jõhvi linna park ja allee kaitseala (EELIS kood KLO1200574),

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• raudtee kaitsevöönd,

• riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 (GPA ID 216077),

• kohaliku võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968).

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt ehitustöödega

(müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja

lühiajalised. Kasutusaegsetest mõjudest võib esile tuua müra tekke ja valgustuse reostus.

6.1. Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt ei ole väärtuslik ala. Erandiks on kaitseala Jõhvi

park ja allee (allee osa), kuhu ehitus praktiliselt ei ulatu. Pargi tänav T2 kinnistu täiendatakse

kergliikluse taristu rajatistega, sh sildadega üle olemasoleva promenaadi tee, mis ei avalda olulist

mõju maastikule, kuna plaanitakse säilitada allee kõrghaljastus.

6.2. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Ette on näha, et hotelli ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed

ja pöördumatud. Juhul, kui parkimiskohtade arv on suurem, kui 20 parkimiskohta, peab paigaldama

liiva-õlipüüduri. Hotelli ja selle taristu rajamine ei avalda olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.

Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette

näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. Samuti ei mõjutata hotelli rajamisega ka ala

pinnavee- ja põhjaveerežiimi.

6.3. Mõju loodusele, sh looduskaitsealale

Ehituse alla jääva ala praegune taimkate ei ole enamasti looduslik ning tegemist ei ole üldiselt

väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku

seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.

DP realiseerimisel peab kõrghaljastust säilitama nii palju, kui võimalik. Samas tuleks planeerida

haljastust täiendada (viadukti poolt).

Jõhvi linnapark ja allee

Kavandatav planeeringuala jääb osaliselt Jõhvi linna pargi ja allee (edaspidi park) kaitsealale, kus

kehtib looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega

8

nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri)

sätestatud erisustega. Lähtudes kaitse-eeskirja § 1 lõikest 2 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt

kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja

puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Jõhvi linna piirides asuv park on üks väheseid linnas olevaid rohelisi puhkealasid. Park on

käesolevaks ajaks kasutuses linlaste puhkealana, kuid tema potentsiaal on ilmselt alakasutatud. Pargi

arendamise küsimus on muutunud eriti oluliseks seoses Jõhvi Kontserdimaja rajamisega, mis eeldab

enda kõrvale täielikult väärtustatud objekti ja infrastuktuuri.

Planeeringualaga kattuv pargi osa (allee) on muutunud tehnogeenseks: rajatud on promenaad,

kõrghaljastus on viimaste aastate jooksul uuendatud – vanad ohtlikud puud on raiutud ja istutatud

uued (vt pildid 1 ja 2).

Pilt 1. Vaade promenaadile (Jõhvi pargi osa – allee)

Pilt 2. Vaade Pargi tänavale T2, Pargi tänavale T8 ja Pargi tänav T9 ja tunnelile

Planeeringuga hõlmatav pargi osa ehk allee ei oma ajalooliselt kujunenud väärtust. Promenaadi osa

(sh tunnel) on rajatud 2013 aastal arhitektuuri büroo Luhse ja Tuhal projekti „Jõhvi jalakäijate

promenaad ja kergliiklustee. III etapp“ alusel. Tunneli osa on jäänud kergliiklustee ja jalakäijate alaks.

Kergliiklustee laius on 2,5 m ja jalakäijate tee laius on 4,5 m, nende vahel on 0,5 m laiune madal

betoonist voolurenn, rentsliriba. Jalakäijate poole on ehitatud trepp (Raudtee tn pääs). Trepi astmed

on betoonist, trepi piirded on metallprofiilist. Tunneli seinad (raudtee ületamiseks) on rajatud

monoliitsest raudbetoonist. Promenaadi nõlvad on haljastatud mikrobiootadega (vt pilt 3).

9

Pilt 3. Promenaadi nõlvad

Sillad ja/või kõnniteed tuleb rajada promenaadi piirkonnas ja jätta ajalooline pargiala puutumatuks.

Jalakäijate sild on üsna kitsas, kuni 3 m ja kerge konstruktsiooniga, mis võimaldab puude vahel

hõlpsalt manööverdada. Silla toed võivad asuda juurestikust kaugel ja silla pind võib olla maapinnast

kõrgemal, mis jällegi kaitseb puude kasvuala. Sillakonstruktsioonid on kerged ja valmistatud

erinevatest materjalidest ja erineva kujuga, mis võimaldab luua keskkonda kõige paremini sobivaid

lahendusi, rõhutades põlispuid. Sildade arhitektuur tuleb valida arhitektuurivõistluse alusel. Sildade,

treppide ja muu jalakäijate taristu rajamine ühendab olemasoleva promenaadi ja lähialad ning

võimaldab korraldada ja suunata jalakäijate voogusid, mis Pargi tn T9 kinnistu arenedes suurenevad,

seega tagatakse nii puude kui ka muruplatside säilivuse.

Planeeritav tegevus ei avalda mõju kaitsealale, kuna antud maastikukaitseala osa on juba inimese

tegevuse ja linna piirkonna arendamisega muudetud ning olemasolev kõrghaljastus säilib. Samas

madalhaljastus (mikrobioota) oli rajatud 2013. aastal ja mitmes kohas on juba hävinud. DP

realiseerimisel peab madalhaljastus säilitama nii palju, kui võimalik. Juhul, kui tekib vajadus treppi

või jalakäiatee ehituseks, peab selle võimalusel planeerima kohtadesse, kus mikrobioota ei ole

istutatud (vt pilt 2). Ehituskäigus rikutud või hävitatud mikrobiootad tuleb asendada ja/või täiendada

(nt istutamisega vabadesse kohtadesse). Seega isegi treppi ehituse mõju madalhaljastusele ei saa

nimetada oluliseks.

Säilitatava kõrghaljastuse kaitseabinõud

Säilitatava puu juurte juures on nõutav kaevetööde tegemine käsitsi. Vajadusel tuleb need alad

tähistada looduses enne ehitustööde algust.

Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega,

tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

Kaevetööga seotud alal tuleb piirata üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala

piiri ajutise piirdeaiaga.

Kuivaperioodil tuleb kasta kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured tuleb katta kuivamise

vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnasega.

Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta viisil, mis

välistab pinnase tihenemise (näiteks paigaldatakse geotekstiil alla ning killustiku-liivapadi selle

peale). Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu tuleb asetada maapinnale, ümber tüve,

10

masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi tuleb kaitsta ajutise piirdega; kui piiret ei ole võimalik

paigaldada, tuleb vooderdada puu tüvi plankudega või spetsiaalmähisega. Vältimaks okste rebimist,

tuleb lõigata alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi võra jääda ühepoolseks.

Puude raie on lubatud ainult raieloa alusel. Okste lõikamist tuleb kooskõlastada Jõhvi Vallavalitsuse

heakorraspetsialistiga. Pargi kaitsealal on puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku

istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud.

6.4. Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.5. Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.

6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud

aspektid

Kavandatava planeeringu realiseerimisega ei kaasne praktiliselt mõjusid, mis võiksid mõjutada

inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku

või veekeskkonda. Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga. Antud maa-ala

ei ole aktiivses kasutuses, kuid asub rahvarohkes ja intensiivse kasutusega piirkonnas (lähedal on

kontserdimaja, kaubanduskeskus, promenaad, sõiduteed, viadukt, jalgpalli staadion, parklad), kus

mingil määral on müra vältimatu. Samas on praegune tegevus seotud mõningal määral

valgusreostusega. Algatatava DP realiseerimisega ei ole oodata lisanduvat müra ja valgustusreostust,

mis on olulise negatiivse mõjuga.

Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus- või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Hotelli ehitamisel ja DP realiseerimisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele:

tekivad töökohad, Jõhvi tulevad turistid, tekib võimalus suurte võistluste ja ürituste korraldamiseks.

Arvestades nõudlust kaasaegsete majutuspindade järele Jõhvi linnas ning spordiasutuste, kaubandus-

ja teeninduspindade olemasolu lähipiirkonnas, on asukoht majutusasutuse ehitamiseks sobilik ning

linna arengu aspektist perspektiivikas.

Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, ei too kavandatav tegevus kaasa olulist negatiivset mõju

inimeste heaolule.

6.7. Jäätmete teke ja käitlus

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017

määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.8. Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on

lühiajaline. Ehitiste kasutamise käigus ei ole oodata täiendavat õhureostuse teket.

11

6.9. Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkivaid

vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata

mõningast liikluskoormuse tõusu. Staadioni kasutamisel on oodata mürataseme tõusu, mis toimub ainult

päeval ja ainult teatud aja jooksul (nt võistlused). Samas ei saa seda pidada oluliseks. Hotelli kasutamise

käigus võib mingil määral müra tekkida (eriti juhul, kui on tagatud hotelli täituvus), samas ei ole antud

piirkonna jaoks see ebatavaline: lähedal on kontserdimaja, kaubanduskeskus jne ning lähim elamu asub

ca 50 m kaugusel. Eeltoodut arvestades ei ole hotelli kasutamise käigus oodata üleliigset müra, mis võiks

negatiivselt mõjutada inimese tervisele ja heaolule.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse §st 59 tulenevalt tagab müraallika valdaja, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Sellest lähtuvalt ei tohi planeeringualale lähimal

asuvate elamute territooriumidel planeeritava tegevusega kaasnev liiklusmüra ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) sätestatud piirväärtusi.

Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00–7.00

ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Planeeringualale lähimal asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ §s 3 sätestatud piirväärtusi.

6.10. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. Valgustatud ala

(hotell, parkla) võivad mingil määral tekitada valgusreostust. Samas valgusreostus on antud piirkonna

jaoks tavaline ja ei avalda olulist negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.

Kuid peab arvestama, et tegemist on linnapiirkonnaga, mis on juba hästi valgustatud ja antud maa-

alal see on loomulik.

6.11. Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

6.12. Loodusvarad

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel asub planeeringuala Tammiku kaevanduse kaevevälja

passiivse tarbevaru 2. plokil ja osaliselt altkaevandatud maa-alal.

Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest

piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt

teada.

6.13. Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei

ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

6.14. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub

enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad kontserdimaja,

kaubanduskeskus ja promenaad, siis on hotelli rajamine paikkonda sobituv.

12

7. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:

7.1. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi

ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus

nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et

need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

7.2. Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Planeerimisel arvestada,

et detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1

toodud vastava mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.

7.3. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

7.4. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb

pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid, on soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete

mõõtmised. Kui planeeringualale rajatakse tööruume, siis tuleb detailplaneeringu koostamisel

arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“ §s 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega. Sama määruse lisa 1 kohaselt asub Jõhvi vald

kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus, seega oleks detailplaneeringu kehtestamisel

asjakohane juba ennetavalt viidata võimalikule radooniohule ning nõuda enne hoonete

projekteerimist pinnaseõhu radooniuuringu korraldamist ning vajadusel radoonitõkke meetmete

rakendamist.

7.5. Ehitusperioodil tuleb valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

7.6. Majutusasutuse planeerimisel tuleb arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021

määruses nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ sätestatud nõuetega.

7.7. Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“ nõuetele.

7.8. Hoonete planeerimisel on soovitav arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu-

ja bürooruumides“ ja EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

7.9. Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete planeerimist

elektripaigaldiste kaitsevööndisse.

7.10. Juhul, kui parkimiskohtade arv on suurem, kui 20 parkimiskohta, tuleb paigaldada parklasse

liiva-õlipüüdur.

7.11. Kaitseala Jõhvi linna park ja allee (registrikood KLO1200574) kõrghaljastust peab säilitama.

7.12. Juhul, kui tekkib vajadus trepi või jalakäiatee ehituseks, peab selle võimalusel planeerima

13

kohtadesse, kuhu mikrobioota ei ole istutatud (vt pilt 2).

7.13. Ehituse käigus rikutud või hävitatud mikrobiootad tuleb asendada ja/või täiendada (nt

istutamisega vabasse kohtadesse).

7.14. Ehitus- ja kaevetöö korraldamisel peab rakendama kõrghaljastuse kaitseabinõusid (punkt 6.2).

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” § 1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 3

Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 205

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

JÕHVI LINNA PARGI TÄNAVA T9, PARGI TÄNAVA T8 JA PARGI TÄNAVA T2

KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. ÜLDANDMED

1.1. Huvitatud isik: Jõhvi Vallavalitsus (registrikood 75033483)

1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Pargi tänav T9, Pargi tänav T8,

Pargi tänav T2, Pargi tänav T3, Pargi tänav L3

kinnistud

1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat

1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: planeerimisseadus

1.5 Detailplaneeringu koostaja planeeringu koostaja peab vastama

planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud

tingimustele.

2. PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

piiride muutmine; Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 kruntidest moodustatakse vähemalt kaks krunti

eesmärgiga majutushoonete ehitamiseks, lisaks põhi sihtotstarbele on võimalik kruntidel ehitada

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushooneid; Pargi tänav T2, Pargi tänava T3 ja Pargi tänava L3

transpordimaa katastriüksustel liikluskorralduse põhimõtete määramine kergliikluse taristu

rajamiseks, sh jalakäijate sildade asukoha määramiseks.

2.2. Koostatava detailplaneeringu eesmärk ei ole kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga

(kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu järgi on Pargi

tänav T9 ja Pargi tänav T8 sihtotstarve liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Pargi tänava T9 ja

Pargi tänava T8 kinnistuid muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (BT).

Üldplaneeringu järgi kuulub planeeringuala kuni 5-korruselise ja kuni 18 m kõrguse hoonestusalale,

planeeringuga kaalutletakse kavandatavate hoonete kõrguse ja korruste arvu suurendamise vajadust.

2.3. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

2.3.1. planeeringuala kruntideks jaotamine;

2.3.2. krundi hoonestusala määramine;

2.3.3. krundi ehitusõiguse määramine;

2.3.4. detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;

2.3.5. ehitise ehituslike tingimuste määramine;

2.3.6. ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

2.3.7. liikluskorralduse põhimõtete määramine;

2.3.8. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

2.3.9. kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

2.3.10. servituutide seadmise vajaduse määramine;

2.3.11. müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

2.3.12. muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Planeeritava ala suurus on ca 23017 m2

Planeeritava maa-ala skeem

Kavandatava tegevuse skeem

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD

3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127).

3.2. Lähiala detailplaneeringud.

3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278).

3.4. Jõhvi valla arengukava 2024-2030.

3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

3.6. Arvesse võtta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus detailplaneeringu algatamise,

lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (22.04.2024 nr 14-3/1658-1): tuua

planeeringumaterjalides selgelt välja (nt skeemide abil), millistes piirides jäävad varem kehtestatud

detailplaneeringud pärast uue koostatava detailplaneeringu kehtestamist kehtima.

3.7. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (05.04.2024 nr 9.3-1/24/3349-2):

3.7.1. majutusasutuse planeerimisel tuleb arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021

määruses nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ sätestatud nõuetega;

3.7.2. planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“ nõuetele;

3.7.3. hoonete planeerimisel on soovitav arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus

elu- ja bürooruumides“ ja EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega;

3.7.4. ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete planeerimist

elektripaigaldiste kaitsevööndisse.

3.8. Arvesse võtta Transpordiameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (02.04.2024 nr 7-1.3/1396-5):

3.8.1. planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (EhS) § 71 kohane tee

kaitsevöönd ning joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ning muu taristu;

3.8.2. lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega ja kavandatakse hotelli, tuleb

planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste);

3.8.3. riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise

kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute

leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud

leevendusmeetmed;

3.8.4. seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

3.9. Arvesse võtta Maa-ameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamine

ja KSH mittealgatamise kohta (10.04.2024 nr 6-3/24/4223-2):

3.9.1. detailplaneeringu alale jääb riikliku kõrgusvõrgu märk nr 937 (GPA ID 216077; 64-891-

94937). Kõrgusvõrgu märgi kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest;

3.9.2. ruumiandmete seaduse (RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist

märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse

inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise

märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle

tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine,

transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde

tegemine. Kui töid teostatakse geodeetilise märgi kaitsevööndis, siis tuleb peale tööde lõpetamist

teostada kontrollmõõtmised;

3.9.3. geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50

„Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi

ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi geodeetiliste tööde kord);

3.9.4. riikliku kõrgusvõrgu märk nr 937 tuleb võimalusel säilitada endises asukohas, tähistada ja

kaitsta ehitustööde ajaks. Kui nimetatud kõrgusvõrgu märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on

raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9

lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate

seisukohalt) kõrgusvõrgu märgiga.

3.10. Arvesse võtta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamus detailplaneeringu

algatamise, lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (09.05.2024 nr 16-6/24-

06213-002):

3.10.1. arvestada, et EhS § 73 lõike 2 kohaselt on raudtee kaitsevööndis keelatud ohustada liiklust ja

takistada nähtavust raudteel;

3.10.2. vastavalt EhS §-le 73 tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii

raudteevaldajalt kui ka TTJA-lt. Loa taotlemiseks TTJA-lt saata vähemalt 30 päeva enne tööde algust

aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan;

3.10.3. raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri

09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid.

Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi

ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks

koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada

raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga.

3.11. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (22.05.2024 nr 6-5/24/9170-2):

3.11.1. kõiki eelhinnangus toodud ebasoodsat keskkonnamõju leevendavaid meetmed (eelhinnangu

punktid 6.3 ja 7), kaasa arvatud pargi kaitsealale, tuleb planeeringumaterjalides selgelt välja tuua ja

arvesse võtta;

3.11.2. pargi kaitsealal on puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma

kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud.

4. UURINGUTE VAJADUS

4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei

ole vanem kui 2 aastat.

4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja

Ehitisregistrisse.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Planeeringu maa-ala ei ole aktiivsel kasutusel. Ehituse alla jääval maa-alal on olemas kõva

kattega plats ja tee, haljasala, kõrghaljastus (üksikud puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi tänavalt

(Pargi tänav T3). Paneeritav maa-ala on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli

staadion, promenaad, garaažid, elamud ja ärihooned.

5.2. Paneeritav maa-ala hõlmab Pargi tänava T9, Pargi tänava T8, Pargi tänava T2, Pargi tänava T3

ja Pargi tänava L3 kinnistuid.

5.3. Kitsendused: elektrimaakaabelliin, maa- alune soojatorustik, sideehitis maismaal, A ja B

kategooria gaasitorustik, maardla, Jõhvi linna park ja allee kaitseala (EELIS kood KLO1200574),

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, raudtee kaitsevöönd, riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 (GPA

ID 216077), kohaliku võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968).

6. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD PLANEERINGU KOOSTAMISEL

6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem. Pargi tänavalt kohalikku

sissesõidu kinnistu moodustamisel arvestada kahesuunalise liikluskorralduse vajadusega ja

transpordi ümberpööramise võimalusega. Arvestama peab planeeringualale busside ja

teenindustranspordi ligipääsu võimalusega. Määrata kergliikluse taristu põhimõtted, sh

planeeringualale sissepääsud Pargi tänava T2 promenaadi tee poolt ning jalakäijate sildade

võimalikud asukohad.

6.2. Kirjeldada olemasolev olukord

6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:

6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;

6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;

6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse

paiknemise krundil;

6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;

6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega;

6.3.6. mänguväljaku paiknemine (olemasolul) planeeringualal;

6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;

6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses

kasutatavate materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning

keelates imiteerivate materjalide kasutamist;

6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi;

6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek;

6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus;

6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; tuua minimaalsele kohustusliku haljastuse protsendi sees välja

ka minimaalne kohustuslik kõrghaljastuse protsent;

6.8. Pöörata tähelepanu kavandatava hoonestuse arhitektuursele sobivusele;

6.9. Ligipääsetavus;

6.10. Tehnovõrgud:

6.10.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;

6.10.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu

koostamiseks;

6.10.3. lahendada tehnovarustus koos uute tehnovõrkude torustikega:

6.10.4. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude

valdajatega.

6.11. Kitsendused ja servituudid:

6.11.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:

teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;

6.11.2. kohaliku võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968) tuleb säilitada endises asukohas,

tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks.

6.11.3. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi EVS

809-1:2002 nõuetele.

6.13. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

6.14. Majanduslikud võimalused ja kruntide ümberkorraldamisega seotud planeeringu elluviimiseks

lahendada planeeringu elluviimise peatükis, kus näha ette vajalikud kokkulepped ja võimalused

planeeringu realiseerumisel.

6.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

6.16. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku

omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.

7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED

7.1 Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava

ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas. Kavandatava hoonestuse kõrguse suurendamise

vajaduse kaalutlemiseks esitada planeeringulahenduse mahulised illustratsioonid, millest vähemalt 1

vaade linnulennult, 4 vaadet - viadukti poolt, Puru tee, Kaare ja Pargi tänavate poolt.

7.2 Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil olemasoleva ja

kavandatava hoonestuse ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised

ehituslikud näitajad ning nende omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.

7.3 Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise

keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.

7.4. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu.

8. KOOSTÖÖTEGIJAD

Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa-amet, Terviseamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

9. KAASATAVAD

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

Planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajad: Järve Biopuhastus OÜ, Telia Eesti AS, Gren Viru

AS, AS Gaasivõrk, Elektrilevi OÜ;

Planeeringuala piirinaabrid: Jõhvi raudteejaam (25301:001:0013), Pargi tn 28 (25301:008:0033), 3

Jõhvi-Tartu-Valga tee L10 (25301:007:0119), Pargi tänav T6 (25301:007:0123) kinnistute omanikud,

AS Eesti Raudtee.

10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE

Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.

11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

1.1. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

11.2. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013“.

11.3. Detailplaneering esitada kahes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse (https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning) sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete

nõuetele vastavuse kontroll (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

11.4. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete

täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid

nõudeid.

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik

ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite

tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

20.06.2024 algatamine volikogus.

Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad

30.06.2024 algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

juuli 2024 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks

sept 2024 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

okt - nov 2024 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

nov 2024 - veebr

2025

planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või

korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada)

märts 2025 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

apr 2025 vastuvõtmine volikogus

apr - juuni 2025 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

juuni - juuli 2025 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada tuleb ka

10-päevase etteteatamisega)

sept – okt 2025 planeeringu esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

heakskiitmiseks (kuni 60 päeva- PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit

võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

nov - dets 2025 kehtestamine volikogus

dets 2025 - jaan

2026

kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Nelli Sameli

Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt

Jõhvis 20. juunil 2024 nr 205

Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja

Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku teeb valitsus.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi kesklinna piirkonnas – loodest Tallinn-Narva raudtee ja edelast

raudteed ületava viadukti vahetuses läheduses. Juurdepääs kinnistule on tagatud Pargi tänava kaudu.

Planeeritava ala suurus on ca 23 017 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Pargi tänava T9 (katastritunnus 25301:007:0128,

transpordimaa 100%, pindala 9315 m²), Pargi tänava T8 (katastritunnus 25301:007:0126,

transpordimaa 100%, pindala 5386 m²), Pargi tänava T2 (katastritunnus 25301:007:0118,

transpordimaa 100%, pindala 6018 m²), Pargi tänava T3 (katastritunnus 25301:007:0131,

transpordimaa 100%, pindala 1703 m²) ja Pargi tänava L3 (katastritunnus 25301:007:0132,

transpordimaa 100%, pindala 595 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee L10 (katastritunnus 25301:007:0119,

transpordimaa 100%, pindala 11616 m2), Pargi tänava T6 (katastritunnus 25301:007:0123,

transpordimaa 100%, pindala 2462 m2), Pargi tn 1 (katastritunnus 25301:007:0102, üldkasutatav maa

100%, pindala 49425 m2) Pargi tänav L5 (katastritunnus 25301:013:0074, transpordimaa 100%,

pindala 5923 m2), Pargi tn 40 (katastritunnus 25301:008:0108, ühiskondlike ehitiste maa 100%,

pindala 19473 m2), Pargi tn 40k (katastritunnus 25301:008:0114, üldkasutatav maa 100%, pindala

8697 m2), Pargi tn 28 (katastritunnus 25301:008:0033 , ärimaa 100%, pindala 1882 m2), Pargi tn 40u

(katastritunnus 25301:008:0130, transpordimaa 100%, pindala 76 m2), Pargi tn 40s (katastritunnus

25301:008:0132, üldkasutatav maa 100%, pindala 367 m2), Säde tänav L1 (katastritunnus

25301:008:0144, transpordimaa 100%, pindala 2061 m2) ja Jõhvi raudteejaama (katastritunnus

25301:001:0013, transpordimaa 100%, pindala 383922 m²) kinnistutega.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute piiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee ja raudtee

kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.

Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 kruntidest moodustatakse vähemalt kaks krunti eesmärgiga

majutushoonete ehitamiseks, lisaks põhi sihtotstarbele on võimalik kruntidel ehitada kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushooneid.

Pargi tänava T8 kinnistul asuva kohalikku sissesõidu teed on kavas nihutada viadukti poole, et

vähendada viadukti negatiivset mõju kavandatavale hoonestusele.

JÕHVI VALLAVOLIKOGU

5. KOOSSEISU 35. ISTUNGI OTSUS

Pargi tänav T2, Pargi tänava T3 ja Pargi tänava L3 katastriüksustel säilitatakse katastri sihtotstarve

100% transpordimaa. Plaanis on jalakäijate ala arendamine ning selle inimestele mugavamaks ja

turvalisemaks muutmine. Pargi tänav T2 kinnistu täiendatakse kergliikluse taristu rajatistega, sh

sildadega üle olemasoleva promenaadi tee. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse.

Algatatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Pargi tänav T9 ja Pargi tänav

T8 sihtotstarve liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 kinnistuid

muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (BT). Üldplaneeringu järgi kuulub

planeeringuala kuni 5-korruselise ja kuni 18 m kõrguse hoonestusalale, planeeringuga kaalutletakse

kavandatavate hoonete kõrguse ja korruste arvu suurendamise vajadust eesmärgiga teha hoonestus

nähtavaks viadukti taustal ja külastajatele atraktiivsemaks.

Kehtivas detailplaneeringus „Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel

asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala” on Pargi tänav T9 kinnistule määratud kuni viie

korruselise (lisaks üks maa-alune korrus) parkimishoone ehitamine, mis käesoleval ajal ei ole enam

aktuaalne.

Jõhvi Vallavolikogu 28.09.2023 määrusega nr 75 kinnitatud „Jõhvi valla arengukavas 2024–2030“ ei

ole mainitud parkimishoone rajamist, küll aga on esile tõstetud piisava majutuspinna puudumise

probleem. Arengut takistavaks piiranguks on nimetatud majutuskohtade nappus nii Jõhvis kui kogu

maakonnas. Kaasaegseid majutusettevõtteid, kus voodikohtade arv on 100 või rohkem, on eelkõige

vaja Jõhvi valla turismi valdkonna arenguks ning spordi- ja muude suurürituste korraldamiseks.

Majutusasutuse asukoha kaalutlemisel on pööratud tähelepanu, et majutusasutuse rajamisel on väga

oluline selle ligipääsetavus ja ümbritsev keskkond, mis ahendab võimalike kruntide valikut. Jõhvi

valla omanduses olevate maaüksuste võrdlemisel kujunes kõnealune asukoht praktiliselt ainsaks,

millel on potentsiaali äratamaks investorite huvi uue ning kvaliteetsema tasandi majutusasutuse

loomiseks. Jõhvi kesklinnas ning promenaadi piirkonnas kuuluvad omavalitsusele küll veel mõned

potentsiaalselt sobivad maa-alad, kuid nendega on seotud muud omavalitsuse plaanid avaliku ruumi

arendamisel.

Arvestades nõudlust kaasaegsete majutuspindade järele Jõhvi linnas ning spordiasutuste, kaubandus-

ja teeninduspindade olemasolu lähi piirkonnas, on asukoht majutusasutuse ehitamiseks sobilik ning

linna arengu aspektist perspektiivikas.

Käesoleva planeeringualal ja lähiümbruses on olemas kehtivad detailplaneeringud, millega

planeeringuala osaliselt kattub. Antud planeeringu kehtestamisega muutuvad allpool loetletud

planeeringud kas osaliselt või täielikult kehtetuks:

• Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala

detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 25. novembri 2010 otsusega nr 79);

• Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 28. jaanuari 2014 korraldusega nr 97);

• Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise

ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 19. mai 2005 määrusega nr 84, osaliselt

kehtiv).

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel jääb planeeringuala Eesti põlevkivimaardla Tammiku

kaevevälja passiivse tarbevaru 2. ja 9. plokile. Eesti põlevkivimaardla on üleriigilise tähtsusega

põlevkivimaardla vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrusele nr 131 “Üleriigilise tähtsusega

maardlad“. Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna- ja lääneosa all. Planeeringuala ei jää

altkaevandatud maa-alale.

Looduskaitselistest objektidest ulatub planeeringualale Jõhvi pargi allee.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33

lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool (Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi

tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang lisa 2).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha

ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” § 1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt on Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud

28.03.2024 kirjaga nr 7-1.3/1396 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Terviseametile,

Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning 30.04.2024 kirjaga nr 7-

1.3/1396-7 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile seisukoha kujundamiseks.

Otsuse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja märkustele.

Kõikidelt ametitelt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist saabunud vastused ei

sisaldanud informatsiooni, mis oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 142 lõike

1, lõike 2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 ning lähtudes

Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Kinnitada Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3).

4. Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

5. Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on

võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel

Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

6. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

6.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

6.2 Ametlikes Teadaannetes;

6.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile;

6.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

7. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Lisa 1

Jõhvi Volikogu 20.06.2024 otsusele nr 205

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 23017 m2

planeeritava ala piir katastriüksuse piir

1

Lisa 2

Jõhvi Vallovolikogu 20.06.2024 otsusele nr 205

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõige 6 sätestab: Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6

kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering (edaspidi ka DP) põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Eelhinnang antakse, kuna antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest, keskkonnamõju hindamise ja

juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 kehtestatud

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Arvesse on võetud detailplaneeringu taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamine või mitte.

3. Üldinfo

3.1. Planeeritava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringuala asub Jõhvi kesklinna piirkonnas – loodest Tallinn-Narva raudtee ja edelast

raudteed ületava viadukti vahetuses läheduses. Juurdepääs kinnistule on tagatud Pargi tänava kaudu.

2

Planeeritava ala suurus on ca 23017 m2 (planeeritava maa-ala skeem, joonis 1).

Pargi tänava T9 krundist moodustatakse vähemalt kaks krunti sihtotstarbega 100% ärimaa eesmärgiga

majutus ja muu äri- ja teenindusettevõtte hoonete ehitamiseks.

3.2. Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Pargi tänava T9 (katastritunnus 25301:007:0128,

Transpordimaa 100%, pindala 9315 m²), Pargi tänava T8 (katastritunnus

25301:007:0126, Transpordimaa 100%, pindala 5386 m²), Pargi tänava T2 (katastritunnus

25301:007:0118, Transpordimaa 100%, pindala 6018 m²), Pargi tänava T3 (katastritunnus

25301:007:0131, Transpordimaa 100%, pindala 1703 m²) ja Pargi tänava L3 (katastritunnus

25301:007:0132, Transpordimaa 100%, pindala 595 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee L10 (katastritunnus 25301:007:0119,

transpordimaa 100%, pindala 11616 m2), Pargi tänava T6 (katastritunnus 25301:007:0123,

transpordimaa 100%, pindala 2462 m2), Pargi tn 1 (katastritunnus 25301:007:0102, üldkasutatav maa

100%, pindala 49425 m2) Pargi tänav L5 (katastritunnus 25301:013:0074, transpordimaa 100%,

pindala 5923 m2), Pargi tn 40 (katastritunnus 25301:008:0108, ühiskondlike ehitiste maa 100%,

pindala 19473 m2), Pargi tn 40k (katastritunnus 25301:008:0114, üldkasutatav maa 100%, pindala

8697 m2), Pargi tn 28 (katastritunnus 25301:008:0033 , ärimaa 100%, pindala 1882 m2), Pargi tn 40u

(katastritunnus 25301:008:0130, transpordimaa 100%, pindala 76 m2), Pargi tn 40s (katastritunnus

25301:008:0132, üldkasutatav maa 100%, pindala 367 m2), Säde tänav L1 (katastritunnus

25301:008:0144, transpordimaa 100%, pindala 2061 m2) ja Jõhvi raudteejaama (katastritunnus

25301:001:0013, transpordimaa 100%, pindala 383922 m²) kinnistutega.

3.3. Planeeringulahenduse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute piiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee ja raudtee

kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.

Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 kruntidest moodustatakse vähemalt kaks krunti eesmärgiga

majutushoonete ehitamiseks, lisaks põhisihtotstarbele on võimalik kruntidel ehitada kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushooneid.

Pargi tänava T8 kinnistul asuva kohalikku sissesõidu teed on kavas nihutada viadukti poole, et

vähendada viadukti negatiivset mõju kavandatavale hoonestusele.

Pargi tänav T2, Pargi tänava T3 ja Pargi tänava L3 katastriüksustel säilitatakse katastri sihtotstarve

100% transpordimaa. Plaanis on jalakäijate ala arendamine ning selle inimestele mugavamaks ja

turvalisemaks muutmine. Pargi tänav T2 kinnistu täiendatakse kergliikluse taristu rajatistega, sh

sildadega üle olemasoleva promenaadi tee. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse.

3

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

Joonis 2. Kavandatava tegevuse skeem

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” väljenduvad üldstrateegilised eesmärgid ja seisukohad

maakonnaplaneeringutele on:

4

1. tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine;

2. ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise

tingimustes;

3. olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja

majanduskeskkonna kujundamine;

4. töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade

sisese ja omavahelise sidustamise kaudu;

5. avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel vähemalt minimaalsel tasemel.

Algatatav DP ei ole üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+” vastuolus.

Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu lahendus keskendub sh järgmistele

teemadele:

• keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks

asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse.

Keskustega seotakse teedevõrk, (sh täpsustatakse kergliiklusteede vajadust ja põhimõttelist

paiknemist) ja ülejäänud tehniline taristu;

• linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust.

Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada

mitmekesise elukeskkonna säilimist ja teket, sh ettevõtlusalade arengut. Kompaktne linnaline

asustus võimaldab hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused

võimalikult madalal tasemel.

Algatatav DP ei ole Ida-Viru Maakonnaplaneeringuga 2030+ vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu

(kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu

järgi on Pargi tänav T9 ja Pargi tänav T8 sihtotstarve liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Pargi

tänava T9 ja Pargi tänava T8 kinnistuid muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (BT).

Üldplaneeringu järgi kuulub planeeringuala kuni 5-korruselise ja kuni 18 m kõrguse hoonestusalale,

planeeringuga kaalutletakse kavandatavate hoonete kõrguse ja korruste arvu suurendamise vajadust

eesmärgiga teha hoonestus nähtavaks viadukti taustal ja külastajatele atraktiivsemaks.

Algatav DP on üldplaneeringuga vastuolus.

Jõhvi valla arengukavaga 2024-2030. Jõhvi Vallavolikogu 28.09.2023 määrusega nr 75 kinnitatud

Jõhvi valla arengukavas 2024–2030 on esile tõstetud piisava majutuspinna puudumise probleem.

Arengut takistavaks piiranguks on nimetatud majutuskohtade nappus nii Jõhvis kui kogu maakonnas.

Kaasaegseid majutusettevõtteid, kus voodikohtade arv on 100 või rohkem, on eelkõige vaja Jõhvi

valla turismi valdkonna arenguks ning spordi- ja muude suurürituste korraldamiseks.

Algatav DP ei ole Jõhvi valla arengukavaga 2024–2030 vastuolus.

Planeeringualal ja lähiümbruses kehtivad DPd. Käesoleva planeeringualal ja lähiümbruses kehtivad

detailplaneeringud, millega planeeringuala osaliselt kattub. Antud planeeringu kehtestamisega

muutuvad järgmised loetletud planeeringud kas osaliselt või täielikult kehtetuks:

• Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala

detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 25. novembri 2010 otsusega nr 79);

• Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 28. jaanuari 2014 korraldusega nr 97);

• Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee vahelise

ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 19. mai 2005 määrusega nr 84), osaliselt

kehtiv.

Kehtivas detailplaneeringus „Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel

5

asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala” on Pargi tänav T9 kinnistule määratud kuni viie

korruselise (lisaks üks maa-alune korrus) parkimishoone ehitamine, mis käesoleval ajal ei ole enam

aktuaalne.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1. Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Planeeringu maa-ala ei ole aktiivsel kasutusel. Ehituse alla jääval maa-alal on olemas kõva kattega

plats ja tee, haljasala, kõrghaljastus (üksikud puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi tänavalt (Pargi

tänav T3). Planeeritud krunt on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli staadion,

promenaad, garaažid, elamud ja ärihooned.

Jääkreostus ei ole tuvastatud.

5.2. Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitstus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250–700 m sügavuses paiknevad, 25–28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km²) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1–2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes (joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5.3. Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.

Planeeringu maa-ala kattub osaliselt maastikukaitsealaga Jõhvi linna park ja allee, registrikood

KLO1200574 (vt joonis 4).

6

Joonis 4. Jõhvi linna park ja allee (Maa-amet 2023, EELIS: Keskkonnaagentuur)

5.4. Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Kõige lähimad pärandkultuuriobjektid on

Künapuu allee (ca 175 m), Jõhvi vallamaja (ca 220 m), Kindralmajor Aleksander Tõnissoni

monument (ca 220 m) ja Jõhvi pargis on mälestuskivi ohvitseride matmiskohas (ca 580 m).

Kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud pärandkultuuri objektideni ning ei saa avaldada sellele

negatiivset mõju.

Joonis 4. Lähimad pärandkultuuri objektid (Maa-amet 2023, EELIS: Keskkonnaagentuur)

5.5. Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel jääb planeeringuala Eesti põlevkivimaardla Tammiku

7

kaevevälja passiivse tarbevaru 2. ja 9. plokile. Eesti põlevkivimaardla on üleriigilise tähtsusega

põlevkivimaardla vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 131, 09.06.2005 “Üleriigilise tähtsusega

maardlad”. Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna- ja lääneosa all. Planeeringuala ei jää

altkaevandatud maa-alale.

Planeeritaval maa-alal on järgmised kaitsevööndid ja kitsendused:

• elektrimaakaabelliin,

• maa- alune soojatorustik,

• sideehitis maismaal,

• A ja B kategooria gaasitorustik,

• maardla,

• Jõhvi linna park ja allee kaitseala (EELIS kood KLO1200574),

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• raudtee kaitsevöönd,

• riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 (GPA ID 216077),

• kohaliku võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968).

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt ehitustöödega

(müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja

lühiajalised. Kasutusaegsetest mõjudest võib esile tuua müra tekke ja valgustuse reostus.

6.1. Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt ei ole väärtuslik ala. Erandiks on kaitseala Jõhvi

park ja allee (allee osa), kuhu ehitus praktiliselt ei ulatu. Pargi tänav T2 kinnistu täiendatakse

kergliikluse taristu rajatistega, sh sildadega üle olemasoleva promenaadi tee, mis ei avalda olulist

mõju maastikule, kuna plaanitakse säilitada allee kõrghaljastus.

6.2. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Ette on näha, et hotelli ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed

ja pöördumatud. Juhul, kui parkimiskohtade arv on suurem, kui 20 parkimiskohta, peab paigaldama

liiva-õlipüüduri. Hotelli ja selle taristu rajamine ei avalda olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.

Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette

näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. Samuti ei mõjutata hotelli rajamisega ka ala

pinnavee- ja põhjaveerežiimi.

6.3. Mõju loodusele, sh looduskaitsealale

Ehituse alla jääva ala praegune taimkate ei ole enamasti looduslik ning tegemist ei ole üldiselt

väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku

seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.

DP realiseerimisel peab kõrghaljastust säilitama nii palju, kui võimalik. Samas tuleks planeerida

haljastust täiendada (viadukti poolt).

Jõhvi linnapark ja allee

Kavandatav planeeringuala jääb osaliselt Jõhvi linna pargi ja allee (edaspidi park) kaitsealale, kus

kehtib looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega

8

nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri)

sätestatud erisustega. Lähtudes kaitse-eeskirja § 1 lõikest 2 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt

kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja

puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Jõhvi linna piirides asuv park on üks väheseid linnas olevaid rohelisi puhkealasid. Park on

käesolevaks ajaks kasutuses linlaste puhkealana, kuid tema potentsiaal on ilmselt alakasutatud. Pargi

arendamise küsimus on muutunud eriti oluliseks seoses Jõhvi Kontserdimaja rajamisega, mis eeldab

enda kõrvale täielikult väärtustatud objekti ja infrastuktuuri.

Planeeringualaga kattuv pargi osa (allee) on muutunud tehnogeenseks: rajatud on promenaad,

kõrghaljastus on viimaste aastate jooksul uuendatud – vanad ohtlikud puud on raiutud ja istutatud

uued (vt pildid 1 ja 2).

Pilt 1. Vaade promenaadile (Jõhvi pargi osa – allee)

Pilt 2. Vaade Pargi tänavale T2, Pargi tänavale T8 ja Pargi tänav T9 ja tunnelile

Planeeringuga hõlmatav pargi osa ehk allee ei oma ajalooliselt kujunenud väärtust. Promenaadi osa

(sh tunnel) on rajatud 2013 aastal arhitektuuri büroo Luhse ja Tuhal projekti „Jõhvi jalakäijate

promenaad ja kergliiklustee. III etapp“ alusel. Tunneli osa on jäänud kergliiklustee ja jalakäijate alaks.

Kergliiklustee laius on 2,5 m ja jalakäijate tee laius on 4,5 m, nende vahel on 0,5 m laiune madal

betoonist voolurenn, rentsliriba. Jalakäijate poole on ehitatud trepp (Raudtee tn pääs). Trepi astmed

on betoonist, trepi piirded on metallprofiilist. Tunneli seinad (raudtee ületamiseks) on rajatud

monoliitsest raudbetoonist. Promenaadi nõlvad on haljastatud mikrobiootadega (vt pilt 3).

9

Pilt 3. Promenaadi nõlvad

Sillad ja/või kõnniteed tuleb rajada promenaadi piirkonnas ja jätta ajalooline pargiala puutumatuks.

Jalakäijate sild on üsna kitsas, kuni 3 m ja kerge konstruktsiooniga, mis võimaldab puude vahel

hõlpsalt manööverdada. Silla toed võivad asuda juurestikust kaugel ja silla pind võib olla maapinnast

kõrgemal, mis jällegi kaitseb puude kasvuala. Sillakonstruktsioonid on kerged ja valmistatud

erinevatest materjalidest ja erineva kujuga, mis võimaldab luua keskkonda kõige paremini sobivaid

lahendusi, rõhutades põlispuid. Sildade arhitektuur tuleb valida arhitektuurivõistluse alusel. Sildade,

treppide ja muu jalakäijate taristu rajamine ühendab olemasoleva promenaadi ja lähialad ning

võimaldab korraldada ja suunata jalakäijate voogusid, mis Pargi tn T9 kinnistu arenedes suurenevad,

seega tagatakse nii puude kui ka muruplatside säilivuse.

Planeeritav tegevus ei avalda mõju kaitsealale, kuna antud maastikukaitseala osa on juba inimese

tegevuse ja linna piirkonna arendamisega muudetud ning olemasolev kõrghaljastus säilib. Samas

madalhaljastus (mikrobioota) oli rajatud 2013. aastal ja mitmes kohas on juba hävinud. DP

realiseerimisel peab madalhaljastus säilitama nii palju, kui võimalik. Juhul, kui tekib vajadus treppi

või jalakäiatee ehituseks, peab selle võimalusel planeerima kohtadesse, kus mikrobioota ei ole

istutatud (vt pilt 2). Ehituskäigus rikutud või hävitatud mikrobiootad tuleb asendada ja/või täiendada

(nt istutamisega vabadesse kohtadesse). Seega isegi treppi ehituse mõju madalhaljastusele ei saa

nimetada oluliseks.

Säilitatava kõrghaljastuse kaitseabinõud

Säilitatava puu juurte juures on nõutav kaevetööde tegemine käsitsi. Vajadusel tuleb need alad

tähistada looduses enne ehitustööde algust.

Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega,

tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

Kaevetööga seotud alal tuleb piirata üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala

piiri ajutise piirdeaiaga.

Kuivaperioodil tuleb kasta kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured tuleb katta kuivamise

vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnasega.

Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta viisil, mis

välistab pinnase tihenemise (näiteks paigaldatakse geotekstiil alla ning killustiku-liivapadi selle

peale). Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu tuleb asetada maapinnale, ümber tüve,

10

masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi tuleb kaitsta ajutise piirdega; kui piiret ei ole võimalik

paigaldada, tuleb vooderdada puu tüvi plankudega või spetsiaalmähisega. Vältimaks okste rebimist,

tuleb lõigata alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi võra jääda ühepoolseks.

Puude raie on lubatud ainult raieloa alusel. Okste lõikamist tuleb kooskõlastada Jõhvi Vallavalitsuse

heakorraspetsialistiga. Pargi kaitsealal on puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku

istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud.

6.4. Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.5. Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.

6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud

aspektid

Kavandatava planeeringu realiseerimisega ei kaasne praktiliselt mõjusid, mis võiksid mõjutada

inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku

või veekeskkonda. Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga. Antud maa-ala

ei ole aktiivses kasutuses, kuid asub rahvarohkes ja intensiivse kasutusega piirkonnas (lähedal on

kontserdimaja, kaubanduskeskus, promenaad, sõiduteed, viadukt, jalgpalli staadion, parklad), kus

mingil määral on müra vältimatu. Samas on praegune tegevus seotud mõningal määral

valgusreostusega. Algatatava DP realiseerimisega ei ole oodata lisanduvat müra ja valgustusreostust,

mis on olulise negatiivse mõjuga.

Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus- või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Hotelli ehitamisel ja DP realiseerimisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele:

tekivad töökohad, Jõhvi tulevad turistid, tekib võimalus suurte võistluste ja ürituste korraldamiseks.

Arvestades nõudlust kaasaegsete majutuspindade järele Jõhvi linnas ning spordiasutuste, kaubandus-

ja teeninduspindade olemasolu lähipiirkonnas, on asukoht majutusasutuse ehitamiseks sobilik ning

linna arengu aspektist perspektiivikas.

Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, ei too kavandatav tegevus kaasa olulist negatiivset mõju

inimeste heaolule.

6.7. Jäätmete teke ja käitlus

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017

määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.8. Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on

lühiajaline. Ehitiste kasutamise käigus ei ole oodata täiendavat õhureostuse teket.

11

6.9. Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkivaid

vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata

mõningast liikluskoormuse tõusu. Staadioni kasutamisel on oodata mürataseme tõusu, mis toimub ainult

päeval ja ainult teatud aja jooksul (nt võistlused). Samas ei saa seda pidada oluliseks. Hotelli kasutamise

käigus võib mingil määral müra tekkida (eriti juhul, kui on tagatud hotelli täituvus), samas ei ole antud

piirkonna jaoks see ebatavaline: lähedal on kontserdimaja, kaubanduskeskus jne ning lähim elamu asub

ca 50 m kaugusel. Eeltoodut arvestades ei ole hotelli kasutamise käigus oodata üleliigset müra, mis võiks

negatiivselt mõjutada inimese tervisele ja heaolule.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse §st 59 tulenevalt tagab müraallika valdaja, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Sellest lähtuvalt ei tohi planeeringualale lähimal

asuvate elamute territooriumidel planeeritava tegevusega kaasnev liiklusmüra ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) sätestatud piirväärtusi.

Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00–7.00

ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Planeeringualale lähimal asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ §s 3 sätestatud piirväärtusi.

6.10. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. Valgustatud ala

(hotell, parkla) võivad mingil määral tekitada valgusreostust. Samas valgusreostus on antud piirkonna

jaoks tavaline ja ei avalda olulist negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.

Kuid peab arvestama, et tegemist on linnapiirkonnaga, mis on juba hästi valgustatud ja antud maa-

alal see on loomulik.

6.11. Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

6.12. Loodusvarad

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel asub planeeringuala Tammiku kaevanduse kaevevälja

passiivse tarbevaru 2. plokil ja osaliselt altkaevandatud maa-alal.

Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest

piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt

teada.

6.13. Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei

ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

6.14. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub

enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad kontserdimaja,

kaubanduskeskus ja promenaad, siis on hotelli rajamine paikkonda sobituv.

12

7. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:

7.1. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi

ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus

nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et

need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

7.2. Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Planeerimisel arvestada,

et detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1

toodud vastava mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.

7.3. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

7.4. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb

pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid, on soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete

mõõtmised. Kui planeeringualale rajatakse tööruume, siis tuleb detailplaneeringu koostamisel

arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,

õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“ §s 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega. Sama määruse lisa 1 kohaselt asub Jõhvi vald

kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus, seega oleks detailplaneeringu kehtestamisel

asjakohane juba ennetavalt viidata võimalikule radooniohule ning nõuda enne hoonete

projekteerimist pinnaseõhu radooniuuringu korraldamist ning vajadusel radoonitõkke meetmete

rakendamist.

7.5. Ehitusperioodil tuleb valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

7.6. Majutusasutuse planeerimisel tuleb arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021

määruses nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ sätestatud nõuetega.

7.7. Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“ nõuetele.

7.8. Hoonete planeerimisel on soovitav arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu-

ja bürooruumides“ ja EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

7.9. Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete planeerimist

elektripaigaldiste kaitsevööndisse.

7.10. Juhul, kui parkimiskohtade arv on suurem, kui 20 parkimiskohta, tuleb paigaldada parklasse

liiva-õlipüüdur.

7.11. Kaitseala Jõhvi linna park ja allee (registrikood KLO1200574) kõrghaljastust peab säilitama.

7.12. Juhul, kui tekkib vajadus trepi või jalakäiatee ehituseks, peab selle võimalusel planeerima

13

kohtadesse, kuhu mikrobioota ei ole istutatud (vt pilt 2).

7.13. Ehituse käigus rikutud või hävitatud mikrobiootad tuleb asendada ja/või täiendada (nt

istutamisega vabasse kohtadesse).

7.14. Ehitus- ja kaevetöö korraldamisel peab rakendama kõrghaljastuse kaitseabinõusid (punkt 6.2).

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” § 1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 3

Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 205

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

JÕHVI LINNA PARGI TÄNAVA T9, PARGI TÄNAVA T8 JA PARGI TÄNAVA T2

KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. ÜLDANDMED

1.1. Huvitatud isik: Jõhvi Vallavalitsus (registrikood 75033483)

1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Pargi tänav T9, Pargi tänav T8,

Pargi tänav T2, Pargi tänav T3, Pargi tänav L3

kinnistud

1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat

1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: planeerimisseadus

1.5 Detailplaneeringu koostaja planeeringu koostaja peab vastama

planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud

tingimustele.

2. PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

piiride muutmine; Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 kruntidest moodustatakse vähemalt kaks krunti

eesmärgiga majutushoonete ehitamiseks, lisaks põhi sihtotstarbele on võimalik kruntidel ehitada

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushooneid; Pargi tänav T2, Pargi tänava T3 ja Pargi tänava L3

transpordimaa katastriüksustel liikluskorralduse põhimõtete määramine kergliikluse taristu

rajamiseks, sh jalakäijate sildade asukoha määramiseks.

2.2. Koostatava detailplaneeringu eesmärk ei ole kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga

(kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu järgi on Pargi

tänav T9 ja Pargi tänav T8 sihtotstarve liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Pargi tänava T9 ja

Pargi tänava T8 kinnistuid muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (BT).

Üldplaneeringu järgi kuulub planeeringuala kuni 5-korruselise ja kuni 18 m kõrguse hoonestusalale,

planeeringuga kaalutletakse kavandatavate hoonete kõrguse ja korruste arvu suurendamise vajadust.

2.3. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

2.3.1. planeeringuala kruntideks jaotamine;

2.3.2. krundi hoonestusala määramine;

2.3.3. krundi ehitusõiguse määramine;

2.3.4. detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;

2.3.5. ehitise ehituslike tingimuste määramine;

2.3.6. ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

2.3.7. liikluskorralduse põhimõtete määramine;

2.3.8. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

2.3.9. kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

2.3.10. servituutide seadmise vajaduse määramine;

2.3.11. müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

2.3.12. muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Planeeritava ala suurus on ca 23017 m2

Planeeritava maa-ala skeem

Kavandatava tegevuse skeem

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD

3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127).

3.2. Lähiala detailplaneeringud.

3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278).

3.4. Jõhvi valla arengukava 2024-2030.

3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

3.6. Arvesse võtta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus detailplaneeringu algatamise,

lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (22.04.2024 nr 14-3/1658-1): tuua

planeeringumaterjalides selgelt välja (nt skeemide abil), millistes piirides jäävad varem kehtestatud

detailplaneeringud pärast uue koostatava detailplaneeringu kehtestamist kehtima.

3.7. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (05.04.2024 nr 9.3-1/24/3349-2):

3.7.1. majutusasutuse planeerimisel tuleb arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021

määruses nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ sätestatud nõuetega;

3.7.2. planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“ nõuetele;

3.7.3. hoonete planeerimisel on soovitav arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus

elu- ja bürooruumides“ ja EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega;

3.7.4. ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete planeerimist

elektripaigaldiste kaitsevööndisse.

3.8. Arvesse võtta Transpordiameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (02.04.2024 nr 7-1.3/1396-5):

3.8.1. planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (EhS) § 71 kohane tee

kaitsevöönd ning joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ning muu taristu;

3.8.2. lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega ja kavandatakse hotelli, tuleb

planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste);

3.8.3. riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise

kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute

leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud

leevendusmeetmed;

3.8.4. seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

3.9. Arvesse võtta Maa-ameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamine

ja KSH mittealgatamise kohta (10.04.2024 nr 6-3/24/4223-2):

3.9.1. detailplaneeringu alale jääb riikliku kõrgusvõrgu märk nr 937 (GPA ID 216077; 64-891-

94937). Kõrgusvõrgu märgi kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest;

3.9.2. ruumiandmete seaduse (RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist

märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse

inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise

märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle

tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine,

transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde

tegemine. Kui töid teostatakse geodeetilise märgi kaitsevööndis, siis tuleb peale tööde lõpetamist

teostada kontrollmõõtmised;

3.9.3. geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50

„Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi

ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi geodeetiliste tööde kord);

3.9.4. riikliku kõrgusvõrgu märk nr 937 tuleb võimalusel säilitada endises asukohas, tähistada ja

kaitsta ehitustööde ajaks. Kui nimetatud kõrgusvõrgu märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on

raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9

lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate

seisukohalt) kõrgusvõrgu märgiga.

3.10. Arvesse võtta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamus detailplaneeringu

algatamise, lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (09.05.2024 nr 16-6/24-

06213-002):

3.10.1. arvestada, et EhS § 73 lõike 2 kohaselt on raudtee kaitsevööndis keelatud ohustada liiklust ja

takistada nähtavust raudteel;

3.10.2. vastavalt EhS §-le 73 tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii

raudteevaldajalt kui ka TTJA-lt. Loa taotlemiseks TTJA-lt saata vähemalt 30 päeva enne tööde algust

aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan;

3.10.3. raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri

09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid.

Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi

ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks

koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada

raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga.

3.11. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamine ja KSH mittealgatamise kohta (22.05.2024 nr 6-5/24/9170-2):

3.11.1. kõiki eelhinnangus toodud ebasoodsat keskkonnamõju leevendavaid meetmed (eelhinnangu

punktid 6.3 ja 7), kaasa arvatud pargi kaitsealale, tuleb planeeringumaterjalides selgelt välja tuua ja

arvesse võtta;

3.11.2. pargi kaitsealal on puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma

kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud.

4. UURINGUTE VAJADUS

4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei

ole vanem kui 2 aastat.

4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja

Ehitisregistrisse.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Planeeringu maa-ala ei ole aktiivsel kasutusel. Ehituse alla jääval maa-alal on olemas kõva

kattega plats ja tee, haljasala, kõrghaljastus (üksikud puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi tänavalt

(Pargi tänav T3). Paneeritav maa-ala on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli

staadion, promenaad, garaažid, elamud ja ärihooned.

5.2. Paneeritav maa-ala hõlmab Pargi tänava T9, Pargi tänava T8, Pargi tänava T2, Pargi tänava T3

ja Pargi tänava L3 kinnistuid.

5.3. Kitsendused: elektrimaakaabelliin, maa- alune soojatorustik, sideehitis maismaal, A ja B

kategooria gaasitorustik, maardla, Jõhvi linna park ja allee kaitseala (EELIS kood KLO1200574),

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, raudtee kaitsevöönd, riikliku kõrgusvõrgu märk nr 94937 (GPA

ID 216077), kohaliku võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968).

6. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD PLANEERINGU KOOSTAMISEL

6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem. Pargi tänavalt kohalikku

sissesõidu kinnistu moodustamisel arvestada kahesuunalise liikluskorralduse vajadusega ja

transpordi ümberpööramise võimalusega. Arvestama peab planeeringualale busside ja

teenindustranspordi ligipääsu võimalusega. Määrata kergliikluse taristu põhimõtted, sh

planeeringualale sissepääsud Pargi tänava T2 promenaadi tee poolt ning jalakäijate sildade

võimalikud asukohad.

6.2. Kirjeldada olemasolev olukord

6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:

6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;

6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;

6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse

paiknemise krundil;

6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;

6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega;

6.3.6. mänguväljaku paiknemine (olemasolul) planeeringualal;

6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;

6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses

kasutatavate materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning

keelates imiteerivate materjalide kasutamist;

6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi;

6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek;

6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus;

6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; tuua minimaalsele kohustusliku haljastuse protsendi sees välja

ka minimaalne kohustuslik kõrghaljastuse protsent;

6.8. Pöörata tähelepanu kavandatava hoonestuse arhitektuursele sobivusele;

6.9. Ligipääsetavus;

6.10. Tehnovõrgud:

6.10.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;

6.10.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu

koostamiseks;

6.10.3. lahendada tehnovarustus koos uute tehnovõrkude torustikega:

6.10.4. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude

valdajatega.

6.11. Kitsendused ja servituudid:

6.11.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:

teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;

6.11.2. kohaliku võrgu geodeetiline märk nr 525 (GPA ID 215968) tuleb säilitada endises asukohas,

tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks.

6.11.3. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi EVS

809-1:2002 nõuetele.

6.13. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

6.14. Majanduslikud võimalused ja kruntide ümberkorraldamisega seotud planeeringu elluviimiseks

lahendada planeeringu elluviimise peatükis, kus näha ette vajalikud kokkulepped ja võimalused

planeeringu realiseerumisel.

6.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

6.16. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku

omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.

7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED

7.1 Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava

ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas. Kavandatava hoonestuse kõrguse suurendamise

vajaduse kaalutlemiseks esitada planeeringulahenduse mahulised illustratsioonid, millest vähemalt 1

vaade linnulennult, 4 vaadet - viadukti poolt, Puru tee, Kaare ja Pargi tänavate poolt.

7.2 Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil olemasoleva ja

kavandatava hoonestuse ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised

ehituslikud näitajad ning nende omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.

7.3 Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise

keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.

7.4. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu.

8. KOOSTÖÖTEGIJAD

Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa-amet, Terviseamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

9. KAASATAVAD

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

Planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajad: Järve Biopuhastus OÜ, Telia Eesti AS, Gren Viru

AS, AS Gaasivõrk, Elektrilevi OÜ;

Planeeringuala piirinaabrid: Jõhvi raudteejaam (25301:001:0013), Pargi tn 28 (25301:008:0033), 3

Jõhvi-Tartu-Valga tee L10 (25301:007:0119), Pargi tänav T6 (25301:007:0123) kinnistute omanikud,

AS Eesti Raudtee.

10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE

Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.

11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

1.1. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

11.2. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013“.

11.3. Detailplaneering esitada kahes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse (https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning) sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete

nõuetele vastavuse kontroll (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

11.4. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete

täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid

nõudeid.

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik

ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite

tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

20.06.2024 algatamine volikogus.

Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad

30.06.2024 algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

juuli 2024 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks

sept 2024 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

okt - nov 2024 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

nov 2024 - veebr

2025

planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või

korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada)

märts 2025 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

apr 2025 vastuvõtmine volikogus

apr - juuni 2025 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

juuni - juuli 2025 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada tuleb ka

10-päevase etteteatamisega)

sept – okt 2025 planeeringu esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

heakskiitmiseks (kuni 60 päeva- PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit

võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

nov - dets 2025 kehtestamine volikogus

dets 2025 - jaan

2026

kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Nelli Sameli

Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt