Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 15.02.2024 nr 2-5/24-00078-4

      Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi läbirääkimiste kohta

      Austatud Riigikogu juhatus     Edastan Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2024. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukoha toetada Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, millega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu puudutavate Euroopa Liidu ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides, eelnõu vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht     Lisad: 1. Seletuskiri 2. Nõukogu otsus 3. Nõukogu otsuse lisa     Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Elen Nurme 693 5201 [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 20.12.2023

COM(2023) 798 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete

puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu

ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Põhjendus

EL ja Šveits on omavahel tihedalt seotud majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt,

sotsiaalselt ja poliitiliselt. EL on Šveitsi suurim kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt

neljas kaubanduspartner. Šveitsis elab üle 1,3 miljoni ELi kodaniku ja ELis veidi alla 450 000

Šveitsi kodaniku. Iga päev ületab ELi ja Šveitsi piiri mõlemas suunas kokku mõnisada tuhat

piirialatöötajat.

EL ja Šveits on omavahel seotud mitme kahepoolse kokkuleppega. Šveits osaleb ELi siseturul

isikute vaba liikumist, maismaatransporti, õhutransporti, põllumajandustoodetega kauplemist

ja vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitlevate kokkulepete kaudu1. Šveits on ka

Schengeni lepinguga ühinenud riik. Ta on traditsiooniliselt olnud tugev partner

teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. COVID-19 kriisi ajal suurenes ELi ja Šveitsi

koostöö piiriüleste terviseohtude alal. Lisaks on Šveits tugevalt integreeritud ka ELi

elektrivõrku.

Kuigi ELi ja Šveitsi suhted on tihedad, on neid pikka aega takistanud mitmed struktuursed

probleemid kehtivates siseturgu käsitlevates kokkulepetes. Nende hulka kuuluvad eelkõige:

– liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise puudumine siseturu

valdkondades, milles Šveits osaleb;

– Šveits ei ole kohustatud oma õigust liidu õigusega dünaamiliselt ühtlustama;

– puudub tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, milles Euroopa Liidu Kohus

osaleks liidu õigusega seotud küsimustes;

– puuduvad võrdsed tingimused ELi ja Šveitsi ettevõtjate vahel, eelkõige

seetõttu, et siseturgu käsitlevad kokkulepped ei sisalda riigiabi eeskirju;

– kokkulepetega ei nähta ette regulaarset ja õiglast rahalist panust ELi

sotsiaalsesse ja majanduslikku ühtekuuluvusse.

Taust

Aastatel 2014–2021 pidasid EL ja Šveits läbirääkimisi institutsioonilist raamistikku käsitleva

lepingu üle, et lahendada mitmesugused struktuursed probleemid, mis on takistanud ELi ja

Šveitsi suhteid. Kooskõlas nõukogu 2014. aasta läbirääkimisjuhistega2 oleks institutsioonilist

raamistikku käsitleva lepinguga ette nähtud ühtne juhtimisraamistik, mille abil hallata

siseturgu käsitlevaid kehtivaid kokkuleppeid ja tagada nende nõuetekohane kohaldamine.

Institutsioonilist raamistikku käsitlev leping oleks andnud ka juhtimisraamistiku siseturgu

käsitlevatele täiendavatele kokkulepetele, sealhulgas kokkulepetele, mille puhul oli nõukogu

andnud loa läbirääkimiste pidamiseks, näiteks toiduohutuse (2003 ja 2008) ja elektri (2006)

valdkonnas. Lisaks oleks see andnud juhtimisraamistiku tervishoiualasele kokkuleppele, mille

jaoks oli nõukogu 2008. aastal andnud loa läbirääkimiste pidamiseks.

1 Õhutranspordialane kokkulepe, kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe, isikute vaba

liikumist käsitlev kokkulepe, vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe,

põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe, millele kõigile kirjutati alla 21. juunil 1999. 2 Nõukogu otsus 6176/14, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi

Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist

raamistikku.

ET 2 ET

Läbirääkijad jõudsid 2018. aasta novembris tehnilisel tasandil kokkuleppele institutsioonilist

raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti suhtes. Kuna Šveitsi Liidunõukogu keeldus eelnõu

teksti heaks kiitmast, peatati läbirääkimised muude kokkulepete üle, sest nii nõukogu oma 19.

veebruari 2019. aasta järeldustes kui ka Euroopa Parlament oma 26. märtsi 2019. aasta

soovituses seadsid uute turulepääsu kokkulepete sõlmimise või kehtivate kokkulepete

täiustamise tingimuseks institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimise. Hoolimata

edasistest katsetest leida lahendusi, otsustas Šveitsi Liidunõukogu 26. mail 2021 ühepoolselt

lõpetada läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle.

Liidunõukogu tegi 25. veebruaril 2022 ettepaneku taasalustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi

kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle, mille kohaselt lahendataks

institutsioonilised küsimused pigem siseturgu käsitlevate kehtivate ja tulevaste kokkulepete

kui horisontaalse kokkuleppe raames. 2022. aasta märtsist 2023. aasta novembrini pidasid

komisjoni esindajad Šveitsiga ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas komisjon võiks

nõustuda liidunõukogu ettepanekutega, mille alusel soovitada läbirääkimiste taasalustamist.

Nende kõneluste tulemusel jõuti ühisseisukohale, milles esitati mõlema poole poliitiline

arusaam tulevaste läbirääkimiste edasisest sammudest ning tervikliku läbirääkimispaketi

komponentidest ja parameetritest, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele

institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Šveitsi Liidunõukogu kiitis selle

ühisseisukoha heaks 8. novembril 2023 ja Euroopa Komisjon 21. novembril 2023. Mõlemad

pooled kohustusid ühisseisukohast lähtuma oma vastavate läbirääkimisvolituste

ettevalmistamisel ning leppisid kokku ühises eesmärgis viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta

jooksul.

Šveitsi Liidunõukogu on uute läbirääkimisvolituste teemal nüüdseks konsulteerinud Šveitsi

Parlamendi ja kantonitega.

Ettevalmistavate kõneluste käigus anti korrapäraselt aru liikmesriikidele (EFTA töörühm3) ja

Euroopa Parlamendile (väliskomisjon (AFET) ja DEEA delegatsioon4). Euroopa Parlament

nõudis oma 4. oktoobri 2023. aasta resolutsioonis, et kõnelused viidaks viivitamata lõpule,

läbirääkimisvolitused võetaks kiiresti vastu ja et läbirääkimised viidaks lõpule veel praeguse

komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisu ametiajal.

Eesmärgid

Kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle peetavate läbirääkimiste kaudu

püüab EL tagada kodanikele võrdsed õigused ja ettevõtjatele võrdsed võimalused. Selle

eesmärgi saavutamiseks on vaja tegeleda pikaajaliste struktuursete probleemidega ning luua

ELi ja Šveitsi vahel uus õiguste ja kohustuste tasakaal kõigis omavahel seotud turulepääsu

kokkulepetes. Samal ajal tuleks tagada õiguskindlus ja ühtlustatud lähenemisviis siseturu

valdkondades, milles Šveits osaleb, ning suurendada käegakatsutavat kasu ELi ja Šveitsi

kodanikele ja ettevõtjatele. Siseturgu käsitlevad kehtivad ja tulevased kokkulepped peaksid

seega põhinema kodanike vahelise diskrimineerimise keelu põhimõttel ja ettevõtjatele

võrdsete võimaluste tagamisel.

Kokkulepped peaksid sisaldama institutsioonilisi sätteid, milles võetakse arvesse järgmisi

peamisi põhimõtteid ja elemente:

– liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine: kohustus tõlgendada

ja kohaldada liidu õigustikku, sealhulgas riigiabi eeskirju ühetaoliselt kogu

3 Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni töörühm 4 Väliskomisjon (AFET) ning delegatsioon põhjamõõtme koostööks ning Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks

ning ELi-Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)

parlamentaarses ühiskomisjonis (DEEA delegatsioon).

ET 3 ET

siseturul. See eeldab, et kokkuleppeid Šveitsiga ja nendes osutatud liidu

õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu

praktikaga nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist;

– dünaamiline ühtlustamine: kokkuleppeosaliste kohustus tagada asjakohase

otsustamismenetluse ja liidu õigustiku Šveitsi õiguskorda inkorporeerimiseks

määratava maksimaalse tähtaja abil, et siseturgu käsitlevad kokkulepped

Šveitsiga ühtlustatakse liidu õigustiku arenguga dünaamiliselt;

– vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega

kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks

tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui lepingute sätete kohaldamine hõlmab

liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa

Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse;

– kokkulepete omavaheline seotus: menetlus, mida tuleb järgida, kui üks

kokkuleppeosaline leiab, et teine kokkuleppeosaline ei ole vahekohtu otsust

täitnud, sealhulgas esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes

muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid

kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete

täielik või osaline peatamine. Kehtivad sätted 2002. aasta aprillis sõlmitud ELi

ja Šveitsi vaheliste kokkulepete lõpetamise kohta tuleks säilitada;

– tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused: läbirääkimistel kehtestatud

institutsioonilisi sätteid tuleks kohaldada kehtivate ja tulevaste siseturgu

käsitlevate kokkulepete suhtes ning need peaksid olema identsed, välja arvatud

tehniliselt põhjendatud kohandused.

Eespool nimetatud institutsioonilised sätted tuleks lisada tulevastesse elektri- ja

toiduohutusalastesse kokkulepetesse, mille läbirääkimised peatati 2018. aastal kuni

institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseni.

Samuti tuleks need sätted lisada kõikidesse tulevastesse siseturgu käsitlevatesse

kokkulepetesse. Lisaks tuleks neid sätteid analoogia põhjal kohaldada tulevases tervisealases

kokkuleppes, millega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides ja võrgustikes.

Elektrialase kokkuleppe eesmärk peaks olema edendada elektrikaubandust, suurendada

sotsiaalset heaolu, tagada võrgu stabiilsus ja varustuskindlus ning hõlbustada üleminekut

CO₂-neutraalsele energiasüsteemile. Tulevase toiduohutusalase kokkuleppe eesmärk peaks

olema aidata luua ELi-Šveitsi toiduohutuse ala. Terviselane kokkulepe peaks edendama

koostööd ELi ja Šveitsi elanike tervise hüvanguks.

Eeldatakse, et institutsiooniliste sätete lisamine isikute vaba liikumist käsitlevasse

kokkuleppesse parandab märkimisväärselt ELi kodanike õigusi Šveitsis ja Šveitsi kodanike

õigusi ELis. See tuleneb eelkõige direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike

ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil)5

inkorporeerimisest kõnealusesse kokkuleppesse ning vaidluste lahendamise mehhanismi

kehtestamisest. Kokkuleppe keskmes peaks olema liikmesriikidevahelise diskrimineerimise

keeld ja vastastikkus. ELi ja Šveitsi kodanike alalise elamisõiguse saamise tingimusi tuleks

parandada. Samuti tuleks isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe muudatustega viia

Šveitsi praegused kõrvalmeetmed paremini kooskõlla direktiiviga 96/71/EÜ töötajate

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende

pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse

määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ,

72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ

(ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

ET 4 ET

lähetamise kohta6 ja hilisemate muudatustega liidu õigustikus selles valdkonnas. Võib olla

vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud erandites.

Institutsiooniliste sätete lisamine kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse ei

tohiks mõjutada selle kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu,

välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja

kohalikud veod). Võib olla vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud erandites.

Õiguste ja kohustuste uue tasakaalu osana püüab EL luua ka alalise, õiguslikult siduva

mehhanismi Šveitsi regulaarseks, ühiselt kokkulepitud ja õiglaseks panuseks ELi

ühtekuuluvusse. Lisaks tuleks kehtestada põhimõte, et Šveits peaks osalema iga sellise ELi

infosüsteemi arendamise, käitamise ja hooldamise kulude katmises, millele tal on juurdepääs.

ELi eesmärk läbirääkimistel on kehtestada asjakohane kord Šveitsi osalemiseks liidu

programmides, eelkõige programmis „Euroopa horisont,“ Euratomi teadus- ja

koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes,

programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis „Erasmus+“ ning ELi kosmoseprogrammi

Copernicuse komponendis või nende osades.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Institutsioonilised sätted ei muudaks eri kokkulepete eesmärke, vaid tagaksid liidu õigustiku

järjepidevama ja ühetaolisema kohaldamise nendes siseturu osades, milles Šveits osaleb, või

poliitikavaldkondades, kus Šveits on võtnud dünaamilise ühtlustamise kohustuse. Eri

kokkulepetes oleks kesksel kohal ELi kodanike diskrimineerimise keelu põhimõte ning ELi ja

Šveitsi ettevõtjate võrdsed võimalused.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Läbirääkimised ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle

aitaksid kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades:

– õigusküsimused, põhiõigused ja tööhõive;

– ettevõtlus ja tööstus;

– tervis;

– transport;

– energia;

– toiduohutus;

– kaubandus;

– ühtne turg;

– konkurents.

Lisaks aitaks kokkulepe Šveitsi osalemise kohta liidu programmides kaasa liidu

poliitikaeesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades:

– haridus ja koolitus;

– teadusuuringud ja innovatsioon;

– digitaalmajandus ja -ühiskond

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise

kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1).

ET 5 ET

– ning kosmos.

ELi majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse Šveitsi antava rahalise panuse õiguslikult

siduva raamistiku loomine aitaks pikas perspektiivis kaasa liidu poliitikaeesmärkide

saavutamisele selles valdkonnas, tagades muu hulgas õiguskindluse ja prognoositavuse.

Lisaks peaksid läbirääkimised tagama, et Šveits osaleb piisavalt selliste kulude katmises, mis

on seotud nende programmide ja asutuste juhtimise ja toimimisega, milles ta osaleb, ning

infosüsteemidega, millele tal on juurdepääs. See tagaks liidu finantshuvide kaitse.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Otsuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)

artikli 218 lõiked 3 ja 4, milles on sätestatud läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise

kord ELi ja kolmandate riikide vahel. Lisaks tuleks Euratomi asutamislepingu

kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes kohaldada Euroopa Aatomienergiaühenduse

asutamislepingu (Euratomi leping) artiklit 101.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata (ainupädevus)

• Proportsionaalsus

Otsus on proportsionaalne eesmärgiga edendada õiguskindlust ja ühtset lähenemisviisi

siseturu valdkondades, milles Šveits osaleb, ning tagada, et kõik ELi siseturul osalejad peavad

kinni samadest eeskirjadest ja kohustustest.

• Vahendi valik

Vahend on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

• Mõju hindamine

Ei kohaldata

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

• Põhiõigused

Ei kohaldata

ET 6 ET

4. MÕJU EELARVELE

EL töötab välja kokkulepped, mis mõjutavad ELi eelarvet.

Selline on näiteks kokkulepe, mille kohaselt Šveits osaleb raamprogrammis „Euroopa

horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika

arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa,“ programmis

„Erasmus+“ ning ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis. Kavandatava

kokkuleppega luuakse õiglased ja tasakaalustatud tingimused Šveitsi rahaliseks panuseks liidu

programmidesse, milles ta osaleb; samuti loetletakse nende programmide haldamisega seotud

üldised halduskulud. Kokkulepe sisaldab vastastikkuse klauslit, millega tagatakse, et liidus

asutatud juriidilised isikud saavad kooskõlas Šveitsi siseriiklikus õiguses sätestatud

tingimustega võimalikult suures ulatuses osaleda Šveitsi samaväärsetes teadus- ja

innovatsiooniprogrammides.

See puudutab ka kokkuleppeid, millega luuakse mehhanism Šveitsi rahalise panuse

kindlaksmääramiseks mis tahes sellise liidu infosüsteemi arendus-, käitamis- ja

hoolduskuludesse, millele Šveitsil on juurdepääs. Samuti nähakse ette kord, millega

määratakse kindlaks Šveitsi rahaline panus nende liidu asutuste ja organite kuludesse, milles

ta osaleb.

Täpne mõju eelarvele sõltub läbirääkimiste tulemustest.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Läbirääkimised peaksid algama 2024. aastal. Ettevalmistavate kõneluste käigus väljendasid

Euroopa Komisjon ja Šveits ühist soovi viia läbirääkimised lõpule 2024. aasta jooksul,

misjärel on vaja eri kokkulepped allkirjastada ja sõlmida.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Komisjon soovitab, et

– nõukogu võtaks vastu otsuse, millega volitatakse Euroopa Komisjoni alustama

ja pidama läbirääkimisi Šveitsiga liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle;

– nõukogu lisaks nõukogu otsusele läbirääkimisjuhised;

– nõukogu asendataks ja tunnistataks kehtetuks nõukogu otsuse 6176/14, millega

antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahelise lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat

institutsioonilist raamistikku;

– nõukogu moodustaks erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel

konsulteerida;

– nõukogu adresseeriks otsuse läbirääkijale.

ET 7 ET

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete

puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu

ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 101,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) 2014. aasta veebruaris märkis nõukogu, et liidu ja Šveitsi suhted on arenenud suurema

integreerituse suunas. Šveitsil oli juba juurdepääs mitmele siseturuga seotud

valdkonnale ning kavandati läbirääkimisi, et veelgi suurendada Šveitsi osalemist

siseturul.

(2) Seetõttu volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi institutsioonilist

raamistikku käsitleva lepingu üle, millega lisataks ELi ja Šveitsi vahelistesse

kehtivatesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse institutsioonilised

sätted.

(3) 2018. aasta novembris jõudsid Euroopa Komisjon ja Šveits institutsioonilist

raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti viimistlemisega lõpule, kuid

läbirääkimised jätkusid veel mitmes küsimuses, sealhulgas isikute vaba liikumise üle.

(4) Pärast täiendavat mõttevahetust Euroopa Komisjoniga lõpetas aga Šveits 2021. aasta

mais ühepoolselt läbirääkimised institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu üle.

(5) 2022. aasta veebruaris pakkus Šveitsi Liidunõukogu välja alternatiivse stsenaariumi,

mis koosnes ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitlevast terviklikust

meetmepaketist, sealhulgas uuest lähenemisviisist institutsioonilistele elementidele.

Need institutsioonilised elemendid lisataks igasse siseturgu käsitlevasse kahepoolsesse

kokkuleppesse, mitte horisontaalsesse kokkuleppesse. 2022. aasta märtsis pidasid

Euroopa Komisjon ja Šveits ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas mõlemad

pooled saaksid selle alusel läbirääkimisi uuesti alustada.

(6) Võttes arvesse ettevalmistavate kõneluste tulemusi ja tuginedes 2014. aasta volitustele

institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu sõlmimiseks, aga ka varasematele

volitustele elektri-, tervise- ja toiduohutusalaste kokkulepete sõlmimiseks ning Šveitsi

osalemisele Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti ja Euroopa Liidu Raudteeameti

töös, tegi komisjon ettepaneku taasalustada läbirääkimisi tervikliku paketi üle.

(7) Terviklik pakett hõlmaks järgmist:

– institutsioonilised sätted, mis tuleb lisada siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse

ja tulevastesse kokkulepetesse, millega nähakse ette dünaamiline ühtlustamine

ET 8 ET

liidu õigustikuga, ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine ning vaidluste

lahendamine;

– riigiabi käsitlevad sätted, mis tuleb lisada siseturgu käsitlevatesse kehtivatesse

ja tulevastesse kokkulepetesse;

– uued elektri- ja tervisealased kokkulepped ning ajakohastatud ja laiendatud

kokkulepe toiduohutuse kohta;

– kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda liidu programmides;

– kokkulepe, mis võimaldab Šveitsil osaleda Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi

Ameti töös;

– kokkulepe, millega tagatakse Šveitsi alaline rahaline panus majandusliku ja

sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Liidus, ning

– muud elemendid, nagu Šveitsi rahaline panus juurdepääsuks infosüsteemidele

ja nende kasutamiseks.

(8) Selleks et tagada siseturul ettevõtjatele ühtsus ja võrdsed tingimused, tuleks siseturgu

käsitlevaid kokkuleppeid ja nendes kokkulepetes osutatud liidu õigusakte kohaldada

kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. See peaks hõlmama kogu kohtupraktikat

enne ja pärast läbirääkimiste lõppu.

(9) Šveitsi jätkuv ja võimalik suurem osalemine siseturul eeldab, et eeskirjad, mida

kohaldatakse suhetes Šveitsiga kokkulepetega hõlmatud valdkondades, on samad,

mida kohaldatakse siseturul, ning nende tõlgendamine ja kohaldamine ei erine.

(10) Ühtsuse nõude kohaselt tuleb kõnealuste kokkulepetega hõlmatud valdkondade

kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kokkulepetesse inkorporeerida, kui need vastu

võetakse või kui neid muudetakse. Selleks tuleks ette näha inkorporeerimise kord,

sealhulgas rakendamise maksimaalne tähtaeg.

(11) Vaidluste lahendamiseks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Vahekohus peaks edastama

küsimuse Euroopa Liidu Kohtule siduva otsuse tegemiseks, kui kokkulepete sätete

kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, sealhulgas võimalikke erandeid ja

kaitsemeetmeid.

(12) Identsed institutsioonilised sätted tuleks lisada kõikidesse kehtivatesse ja tulevastesse

siseturgu käsitlevatesse ELi ja Šveitsi kokkulepetesse, et hõlbustada nende

kooskõlastatud ja sidusat haldamist. Need institutsioonilised sätted lisataks eelkõige

järgmistesse kehtivatesse kokkulepetesse: isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,7

õhutranspordialane kokkulepe,8 kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo

kokkulepe,9 vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe10 ning

põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe,11 millele kõigile kirjutati alla 21.

juunil 1999. Institutsioonilised sätted lisataks ka tulevastesse elektri- ja

toiduohutusalastesse kokkulepetesse. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases

tervishoiualases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi

mehhanismides ja võrgustikes.

7 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6. 8 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 73. 9 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 91. 10 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132. 11 EÜT L 114, 30.4.2002, lk 369.

ET 9 ET

(13) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks ELi liikmesriikide ja

Šveitsi suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada nii kehtivasse

õhutranspordialasesse kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja

maanteeveo kokkuleppesse, samuti tulevastesse siseturgu käsitlevatesse

kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes

riigiabi läbivaatamine Šveitsis põhinema materiaal- ja menetlusõiguse normidel, mis

on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega.

(14) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba

liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikidevahelise

diskrimineerimise keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib isikute vaba liikumise

valdkonnas olla vaja leppida kokku kehtiva liidu õigustiku konkreetsetes piiratud

kohandustes. Kohandused ei tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on ELi

kodanikel praegu isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel.

(15) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida töötajate lähetamist käsitlevad kehtivad ja

tulevased liidu õigusaktid isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse, võib olla

vaja leppida kokku konkreetsetes piiratud kohandustes, et võtta arvesse Šveitsi tööturu

eripära ja tagada kokkuleppe kohaldamine. Ilma et see piiraks diskrimineerimiskeelu,

põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist, peaksid need kohandused

piirduma teenuste piiriülesest osutamisest eelnevalt teatamisega, et hõlbustada

teatavates sektorites riskihindamisel põhinevaid kontrolle, finantstagatise andmisega

teenuseosutajatele, kes ei ole oma varasemaid finantskohustusi täitnud, ning füüsilisest

isikust ettevõtjate selgelt piiratud ja konkreetsete dokumentide esitamise nõuetega. Liit

võib samuti kokku leppida, et töötajate lähetamist käsitlevate liidu õigusaktide

tulevased muudatused ei ole Šveitsile siduvad, kui need toovad kaasa lähetatud

töötajate kaitse taseme märgatava nõrgenemise või vähenemise töötingimuste,

eelkõige töötasu ja toetuste osas.

(16) Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid

kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondadesse,

võib nendes valdkondades kokku leppida konkreetsetes piiratud kohandustes.

Kohandused ei tohiks mõjutada kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka

rahvusvahelist reisijatevedu, välja arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st

riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud veod).

(17) ELi ja Šveitsi pikaajalist ja edukat koostööd eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni,

hariduse, noorte, spordi ja kultuuri valdkonnas ning muudes vastastikust huvi

pakkuvates valdkondades tuleb tugevdada ja süvendada kokkuleppega, mis võimaldab

Šveitsil süstemaatilisemalt osaleda tulevastes liidu programmides. Kokkuleppes

sätestataks üldtingimused Šveitsi osalemiseks liidu programmides.

(18) Samuti tuleks kokku leppida eritingimused Šveitsi osalemiseks liidu 2021.–2027. aasta

programmides, eelkõige teadus- ja innovatsiooniprogrammides, ITERi ja

tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne

Euroopa,“ programmis „Erasmus+,“ programmis „EL tervise heaks“ ja Copernicuses.

(19) Pidades silmas Šveitsi osalemist ELi siseturul ning selleks, et aidata kaasa ELi ja

Šveitsi majanduslike ja sotsiaalsete suhete jätkuvale ja tasakaalustatud tugevdamisele,

peaksid nad looma uue õiguslikult siduva mehhanismi, et aidata Šveitsi regulaarse,

ühiselt kokkulepitud ja õiglase rahalise panuse kaudu vähendada piirkondadevahelisi

majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. See uus õiguslikult siduv mehhanism peaks

olema valmis ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajaks.

ET 10 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonile antakse luba pidada liidu nimel läbirääkimisi liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

kahepoolseid suheteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle.

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.

Artikkel 3

Käesoleva otsusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 6176/14, millega

antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise

lepingu üle, mis käsitleb kahepoolseid suhteid reguleerivat institutsioonilist raamistikku.

Artikkel 4

Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomitee nimi], kes tegutseb erikomiteena vastavalt

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 4, ning läbirääkimisi peetakse lisas esitatud juhiste

alusel.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 20.12.2023

COM(2023) 798 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni

vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete

puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu

ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides

ET 1 ET

LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS INSTITUTSIOONILISTE SÄTETE

ÜLE SISETURGU KÄSITLEVATE ELi JA ŠVEITSI KOKKULEPETE PUHUL NING

ŠVEITSI OSALEMISEL LIIDU PROGRAMMIDES ŠVEITSI ALALISE PANUSE

ALUSEKS OLEVATE KOKKULEPETE PUHUL

1. Institutsioonilised sätted

1.1. Üldpõhimõtted

Poolte ühine eesmärk peaks olema tagada siseturul ühtsus ja õiguskindlus. Selleks tuleks

läbirääkimistel jõuda kokkuleppele institutsioonilistes sätetes, mis lisatakse kõikidesse

kehtivastesse ja tulevastesse siseturgu käsitlevatesse ELi ja Šveitsi kokkulepetesse.

Seda eesmärki silmas pidades peaksid institutsioonilised sätted sisaldama järgmisi olulisi

põhimõtteid ja elemente:

– liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine: kohustus tõlgendada

ja kohaldada liidu õigustikku, sealhulgas riigiabi eeskirju ühetaoliselt kogu

siseturul. See eeldab, et kokkuleppeid Šveitsiga ja nendes osutatud liidu

õigusakte tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu

praktikaga nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist;

– dünaamiline ühtlustamine: kokkuleppeosaliste kohustus tagada asjakohase

otsustamismenetluse ja liidu õigustiku Šveitsi õiguskorda inkorporeerimiseks

määratava maksimaalse tähtaja abil, et siseturgu käsitlevad kokkulepped

Šveitsiga ühtlustatakse liidu õigustiku arenguga dünaamiliselt;

– vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega

kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks

tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui kokkulepete sätete kohaldamine hõlmab

liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa

Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse;

– kokkulepete omavaheline seotus: menetlus, mida tuleb järgida, kui üks

kokkuleppeosaline leiab, et teine kokkuleppeosaline ei ole vahekohtu otsust

täitnud, sealhulgas esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes

muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid

kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete

täielik või osaline peatamine. Kehtivad sätted 2002. aasta aprillis sõlmitud ELi

ja Šveitsi vaheliste kokkulepete lõpetamise kohta tuleks säilitada;

– tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused: läbirääkimistel kehtestatud

institutsioonilisi sätteid tuleks kohaldada kehtivate ja tulevaste siseturgu

käsitlevate kokkulepete suhtes ning need peaksid olema identsed, välja arvatud

tehniliselt põhjendatud kohandused.

1.2. Institutsiooniliste sätete kohaldamine

1.2.1. Siseturgu käsitlevad kehtivad kokkulepped Šveitsiga

Siseturgu käsitlevaid kehtivaid kokkuleppeid Šveitsiga tuleks muuta, et lisada läbirääkimistel

kokku lepitud identsed institutsioonilised sätted.

Eelkõige tuleks kaaluda läbirääkimisele tulevate institutsiooniliste sätete lisamist järgmistele

siseturgu käsitlevatele kehtivatele kokkulepetele:

– isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe;

ET 2 ET

– õhutranspordialane kokkulepe;

– kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe;

– põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe;

– vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe.

1.2.2. Siseturgu käsitlevad tulevased kokkulepped Šveitsiga

Institutsioonilisi sätteid, mille üle peetakse läbirääkimisi, tuleks vajaduse korral kohaldada ka

mis tahes tulevaste siseturgu käsitlevate kokkulepete suhtes, mis võidakse Šveitsiga sõlmida.

See kehtib ka kokkulepete kohta, mille üle läbirääkimiseks on juba luba antud, eelkõige

elektri ja toiduohutuse valdkonnas. Neid tuleks analoogia põhjal kohaldada tulevases

tervishoiualases kokkuleppes, kui sellega nähakse ette Šveitsi osalemine ELi mehhanismides

ja võrgustikes.

Läbirääkimisi kokkulepete üle, millega antakse Šveitsile juurdepääs siseturu muudele

valdkondadele, ei tohiks lõpule viia enne institutsioonilisi sätteid käsitlevate läbirääkimiste

lõpuleviimist.

2. Riigiabi

Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul tuleks ELi liikmesriikide ja Šveitsi

suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad lisada vähemalt nii õhutranspordialasesse

kokkuleppesse kui ka kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppesse, samuti

tulevastesse siseturgu käsitlevatesse kokkulepetesse, sealhulgas elektrialasesse

kokkuleppesse. Lisaks peaks mis tahes riigiabi kontroll põhinema materiaal- ja

menetlusõiguse normidel, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega.

3. Šveitsi panus liidu ühtekuuluvusse

Läbirääkimised peaksid hõlmama ka ELi ja Šveitsi kokkulepet, mis on aluseks Šveitsi

regulaarsele, ühiselt kokkulepitud ja õiglasele panusele ELi ühtekuuluvusse. Selline panus on

keskse tähtsusega Šveitsi osalemiseks siseturul. Seetõttu tuleks kokkuleppega luua pikaajaline

finantsmehhanism, millega nähakse ette Šveitsi rahaline panus ELi majanduslikku ja

sotsiaalsesse ühtekuuluvusse.

Esimene alalise mehhanismi raames antav panus peaks sisaldama täiendavat rahalist

kohustust, mis hõlmab ajavahemikku alates 2024. aasta lõpust kuni alalise mehhanismi

jõustumiseni. See kohustus peaks nõuetekohaselt kajastama Šveitsi ja ELi partnerluse ja

koostöö taset kõnealusel ajavahemikul.

4. Osalemine liidu programmides

4.1. Üldpõhimõtted

Läbirääkimised peaksid hõlmama eraldiseisvat kokkulepet, milles tuleks sätestada Šveitsi

liidu programmides osalemise üldtingimused.

Kokkulepe peaks:

– tagama õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva Šveitsi panuse ja saadava

kasu vahel;

– nägema ette liidu programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri

programmides ja nende halduskuludes osalemiseks antava rahalise panuse

kalkulatsioon. Kõnealust panust käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21

lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;

ET 3 ET

– see ei anna Šveitsile liidu programmide suhtes otsustusõigust, välja arvatud

juhul, kui selline õigus on vastavas liidu vahendis ette nähtud;

– kindlustama liidu õiguse tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma

finantshuve.

Kokkuleppes tuleks kindlaks määrata Šveitsi poolt liidu üldeelarvesse makstava rahalise

panuse tase.

Kokkuleppes tuleks sätestada liidu rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise

eeskirjad. Eelkõige tuleks kokkuleppega ette näha liidu finantshuvide nõuetekohane kaitse,

sealhulgas rikkumiste, näiteks kelmuste või pettuste ärahoidmine, avastamine, kõrvaldamine

ja uurimine, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmine

ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamine. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

võib korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

Euroopa Prokuratuur võib uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende

eest süüdistusi.

Komisjon peaks läbirääkimiste käigus hindama võimalust lisada tagasiulatuva mõjuga klausel

ajutise kohaldamise kohta.

Kokkuleppes tuleks sätestada eeskirjad Šveitsi osalemiseks liidu programmide

juhtimisstruktuurides vastavas liidu õigusaktis sätestatud tingimustel.

Kokkuleppega tuleks ette näha Šveitsi võimalik osalemine muudes liidu programmides

kokkuleppele lisatud ühe või mitme protokolli kaudu. Kokkuleppe alusel loodud organ peaks

sellised protokollid vastu võtma lihtsustatud korras.

Kokkulepe peaks olema kooskõlas asjaomaste ELi poliitikavaldkondade ja eesmärkidega.

4.2. Konkreetsed põhimõtted

Protokollis või protokollides, milles käsitletakse Šveitsi osalemist raamprogrammis „Euroopa

horisont,“ Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, ITERi ja tuumasünteesienergeetika

arendamise Euroopa ühisettevõttes, programmis „Digitaalne Euroopa“ ja programmis

„Erasmus+,“ tuleks sätestada konkreetsed tingimused Šveitsi osalemiseks nendes

programmides.

Copernicuse puhul tuleks üldpõhimõtted ja konkreetsed tingimused Šveitsi osalemiseks ELi

kosmoseprogrammi Copernicuse komponendis või selle osades kehtestada kooskõlas ELi

kosmoseprogrammi määruse asjakohaste sätetega, eelkõige selle artikli 3 punktiga c ning

artiklitega 7 ja 24.

5. Isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe

5.1. Isikute vaba liikumine ja pikaajalise elaniku staatus

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba

liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikidevahelise diskrimineerimise

keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib isikute vaba liikumise valdkonnas olla vaja leppida

kokku kehtiva liidu õigustiku konkreetsetes piiratud kohandustes. Need võivad olla seotud

parema kaitsega väljasaatmise eest, majanduslikult mitteaktiivsete ELi kodanike alalise

elamisloaga, riiklike isikutunnistuste biomeetrilisi tunnuseid käsitlevate nõuetega ja

kohaldatavate eranditega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel1. Kohandused ei

1 Ühiskomitee 31. märtsi 2012. aasta otsus 1/2012, millega asendatakse isikute vaba liikumist käsitleva

kokkuleppe II lisa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, ELT L 103, 13.4.2012, lk 51–

59.

ET 4 ET

tohiks kaasa tuua nende õiguste vähendamist, mis on ELi kodanikel praegu isikute vaba

liikumist käsitleva kokkuleppe alusel. Samuti tuleks tagada, et ELi kodanikke ei

diskrimineeritaks pikaajalise elaniku staatuse saamisel. Samuti võib olla vaja pöörata

tähelepanu selliste praegu asjaomase liidu õigusega lubatud meetmete kirjeldamisele, mis on

seotud alalise elamisõiguseta isikute elamisõigusega, samuti teatamiskohustustele, mis on

Šveitsi tööandjatel, kui töötajad tööle asuvad, ja Šveitsis tegutsema hakkavatel füüsilisest

isikust ettevõtjatel.

5.2. Töötajate lähetamine

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida töötajate lähetamist käsitlevad kehtivad ja

tulevased liidu õigusaktid isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse, võib olla vaja

leppida kokku konkreetsetes kohandustes, et võtta arvesse Šveitsi tööturu eripära ja tagada

kokkuleppe kohaldamine. Ilma et see piiraks diskrimineerimiskeelu, põhjendatuse ja

proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist, peaksid need kohandused piirduma teenuste

piiriülesest osutamisest eelnevalt teatamisega, et hõlbustada teatavates sektorites

riskihindamisel põhinevaid kontrolle, finantstagatise andmisega teenuseosutajatele, kes ei ole

oma varasemaid finantskohustusi täitnud, ning füüsilisest isikust ettevõtjate selgelt piiratud ja

konkreetsete dokumentide esitamise nõuetega. Liit võib samuti kokku leppida, et töötajate

lähetamist käsitlevate liidu õigusaktide tulevased muudatused ei ole Šveitsile siduvad, kui

need toovad kaasa lähetatud töötajate kaitse taseme märgatava nõrgenemise või vähenemise

töötingimuste, eelkõige töötasu ja toetuste osas.

6. Kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtivad ja tulevased liidu õigusaktid kaupade ja

reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppega hõlmatud valdkondadesse, võib nendes

valdkondades kokku leppida konkreetsetes piiratud kohandustes. Kohandused ei tohiks

mõjutada kokkuleppe kohaldamisala, mis hõlmab ka rahvusvahelist reisijatevedu, välja

arvatud Šveitsi puhtalt riigisisesed veod (st riigisisesed pikamaa-, piirkondlikud ja kohalikud

veod).

SELETUSKIRI

Eesti seisukoht Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides.

I. Sissejuhatus

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu (edaspidi eelnõu)1 ja selle juurde kuuluvate läbirääkimiste juhiste kohta (edaspidi juhised)2. Nõukogu otsuse eelnõu ja sellele lisatud juhised käsitlevad Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ja Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi Šveits) vaheliste läbirääkimiste alustamist siseturuga seotud institutsionaalsete lepete üle, mis loovad aluse Šveitsi püsivaks panuseks EL ühtekuuluvusfondi ja Šveitsi ühinemiseks EL programmidega.

EL ja Šveits on tihedalt seotud nii majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, sotsiaalselt kui ka poliitiliselt. EL on Šveitsi peamine kaubanduspartner ja Šveits on ELi 4. kaubanduspartner. Šveits osaleb ELi siseturul ja on Schengeni assotsieerunud liige. Šveitsi elektrisüsteemid on tihedalt seotud ELi elektrivõrguga. EL-Šveitsi suhteid raamistavad hetkel mitmed kahepoolsed lepped.

Aastatel 2014–2021 pidasid EL ja Šveits läbirääkimisi institutsioonilise raamleppe (Institutional Framework Agreement, edaspidi IFA) üle, mis oleks pidanud uuendama seniseid kahepoolseid leppeid. IFA oleks pakkunud ühtse raamistiku siseturuga seotud kokkulepetele ning võimaldanud luua raamistiku ka lisakokkulepetele. Novembris 2018 saavutatigi esialgne kokkulepe institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu eelnõu teksti suhtes. Kuna Šveitsi Liidunõukogu keeldus eelnõu teksti heaks kiitmast, peatati läbirääkimised muude kokkulepete üle. Pärast püüdlusi leida lahendus kokkuleppe saavutamiseks, otsustas Šveitsi Liidunõukogu 26. mail 2021 ühepoolselt läbirääkimised IFA üle lõpetada.

25. veebruaril 2022 tegi Šveitsi Liidunõukogu ettepaneku taasavada läbirääkimised tervikliku EL-Šveitsi kahepoolsete suhete paketi üle, kus institutsionaalsed küsimused lahendataks olemasolevate ja tulevaste kahepoolsete lepete raames. 2022. aasta märtsist ja 2023. aasta novembrini pidasid Euroopa Komisjoni (edaspidi Komisjon) esindajad Šveitsiga ettevalmistavaid kõnelusi, et teha kindlaks, kas Šveitsi Liidunõukogu ettepanekute alusel saaks läbirääkimisi taasalustada. Need kõnelused viisid vastastikuse mõistmiseni, et mõlemal poolel on ühtne arusaam edasiste sammude osas ning tervikliku läbirääkimispaketi komponentidest ja parameetritest, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Ühtset arusaama toetas Šveitsi Liidunõukogu 8. novembril 2023 ja Komisjon 21. novembril 2023. Pooled leppisid kokku, et ühtset arusaama kasutatakse läbirääkimismandaatide alusena. Läbirääkimistega soovitakse lõpule jõuda 2024. aasta jooksul.

1 COM(2023) 798 final- Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides. 2 COM(2023) 798 final LISA: Juhised läbirääkimiste pidamiseks institutsiooniliste sätete üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning Šveitsi osalemisel liidu programmides Šveitsi alalise panuse aluseks olevate kokkulepete puhul.

1

Nõukogu otsus on õiguslik vahend, et Komisjon saaks alustada läbirääkimisi siseturuga seotud institutsiooniliste lepete üle Šveitsiga. Ettevalmistavate kõneluste käigus anti korrapäraselt aru liikmesriikidele Euroopa Vabakaubanduse lepingu töörühmas (edaspidi EFTA) ja Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlament nõudis oma 4. oktoobri 2023. aasta resolutsioonis, et kõnelused viidaks viivitamata lõpule, läbirääkimisvolitused võetaks kiiresti vastu ja et läbirääkimised viidaks lõpule veel praeguse komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisu ametiajal. Nõukogu otsuse eelnõud arutati EFTA töörühmas 10. jaanuaril 2024, 31. jaanuaril 2024 ning see on plaanis heaks kiita märtsi keskpaigaks. Läbirääkimisi soovitakse Šveitsiga alustada 2024. aastal ning jõuda sama aasta jooksul kokkulepete allkirjastamiseni.

Eesti seisukoha on koostanud Välisministeeriumi Euroopa osakonna Lääne-Euroopa büroo nõunik Siret Schaer (telefon 637 7137; [email protected]) ja juriidilise osakonna EL õiguse büroo jurist Margo Roasto (telefon 637 7435, [email protected]). Valdkonna eest vastutab Välisministeeriumi poliitika asekantsler Kyllike Sillaste-Elling (telefon 637 7105; [email protected]).

II. Nõukogu otsuse eelnõu sisu

Nõukogu otsuse eelnõu käsitleb Komisjonile volituse andmist läbi rääkida tervikliku meetmete paketi üle Šveitsiga. Paketi raames toimuks 5 olemasoleva kokkulepe uuendamine (kahepoolsed kokkulepped inimeste vaba liikumise, õhutranspordi, rongi- ja maatranspordi, põllumajandustoodete kaubanduse, vastastikkuse tunnustamise teemadel), sõlmitaks 3 uut kokkulepet valdkondades, mille osas oli Nõukogu juba nõusoleku andnud läbirääkimiste pidamiseks (elekter, toiduohutus ja tervis) ja sõlmitakse 2 uut kokkulepet (EL teadusprogrammidega kaasumine ja CH panus ühtekuuluvusfondi).

Konkreetsemaks eesmärgiks on leida lahendusi pikaajalistele struktuursetele küsimustele, luua uus EL ja Šveitsi vaheliste õiguste ja kohustuste tasakaal, luua õiguslik kindlus ja ühtne lähenemine erinevates siseturgu puudutavates valdkondades. Selleks on otsuse eelnõus ja läbirääkimiste juhistes välja toodud põhimõtted, millele olemasolevad ja tulevased lepped EL ja Šveitsi vahel peaksid vastama.

Otsuse eelnõuga võetakse tagasi varasem Nõukogu otsus, mis annab loa avada läbirääkimised institutsioonilise raamleppe üle ja asendatakse see käesoleva nõukogu otsusega. Läbirääkimiste ajal konsulteeritakse selleks moodustatud erikomiteega.

Läbirääkimiste juhised panevad paika institutsioonilised põhimõtted, riigiabi põhimõtted, Šveitsi panuse liidu ühtekuuluvusfondi, põhimõtted Šveitsi osalemisel liidu programmides, põhimõtted inimeste vaba liikumise kokkuleppeks ning põhimõtted kaupade ja reisijateveo kokkuleppeks.

Läbirääkimiste juhiste esimene osa käsitleb institutsioonilisi sätted, mis lähtuvad eesmärgist, et lepingute osapooled peavad tagama ühtse lähenemise ja õigusliku kindluse siseturgu puudutavates küsimustes. Selleks rakendatakse kõiki institutsioonilisi sätteid kõikides olemasolevates ja tulevastes EL-Šveitsi siseturgu puudutavates kokkulepetes.

Institutsioonilised sätted sisaldavad järgmisi põhimõtteid ja elemente:

 Liidu õigustiku ühetaoline tõlgendamine ja rakendamine siseturu raames sh. riigiabi osas: eeldab, et kokkuleppeid Šveitsi ja liidu vahel tõlgendatakse ja rakendatakse vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale. Seda nii enne kui ka pärast vastava kokkuleppe allkirjastamist.

2

 Dünaamiline joondumine: osapooltel on kohustus tagada Šveitsi dünaamiline joondumine liidu õigustikuga ja selle sisse viimine Šveitsi õigusesse.

 Vaidluste lahendamine: tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, millega kaitstakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust tõlgendada liidu õigust. Selleks tuleks luua sõltumatu vahekohus. Kui lepingute sätete kohaldamine hõlmab liidu õiguse mõisteid, peaks vahekohtul olema kohustus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, kes teeb vahekohtu jaoks õiguslikult siduva otsuse

 Kokkulepete seotus: menetluse järgimine juhtumitel, kui üks kokkuleppe osapool leiab, et teine osapool ei ole täitnud vahekohtu otsuse, sh. esimese võimalus võtta asjaomase kokkuleppe või mis tahes muu siseturgu käsitleva kokkuleppe raames proportsionaalseid ja tõhusaid kompensatsioonimeetmeid, näiteks sellise kokkuleppe või selliste kokkulepete täielik või osaline peatamine. Säilitakse kehtivad 2002. aastal sõlmitud EL-Šveitsi kokkulepete lõpetamise põhimõtted.

 Tulevikku suunatud institutsioonilised lahendused. Läbirääkimistel loodud institutsioonilised põhimõtted kehtivad ka tulevaste siseturuga seotud lepete korral.

Kehtivaid leppeid EL ja Šveitsi vahel, mis puudutavad siseturgu, tuleks muuta, et lisada neisse samasugused institutsioonilised sätted, nagu läbirääkimistel kokku lepitud. Nendeks lepeteks on:

– Isikute vaba liikumise leping (Agreement on the Free Movement of Persons); – Õhutranspordialane kokkulepe (Agreement on Air Transport); – Kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo leping (Agreement on the Carriage of Goods and Passengers by Rail and Road); – Põllumajandustoodetega kauplemise leping (Agreement on Trade in Agricultural Products); – Vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe (Agreement on Mutual Recognition in Relation to Conformity Assessment)

Institutsioonilised sätted kohalduvad tulevikus sõlmitavatele kokkulepetele, sh nendele, mis on tulemuseks juba alustatud läbirääkimistele elektri ja toiduohutuse valdkonnas. Enne seda, kui Šveits on ELiga lõpetanud läbirääkimised institutsiooniliste sätete üle, ei tohiks anda Šveitsile ligipääsu siseturu uutele sektoritele.

Riigiabi osas peetakse vajalikuks tagada võrdne konkurents EL siseturul. Seetõttu peavad EL ja Šveitsi riigiabireeglid olema lisatud kehtivasse õhutranspordialasesse kokkuleppesse ja kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo leppesse ning tulevikus sõlmitavatesse elektrileppesse. Riigiabi kontroll peab põhinema materiaal- ja menetlusõiguse normidel, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate normidega.

EL-Šveitsi kokkulepe loob aluse Šveitsi regulaarsele, vastastikku kokku lepitud ja õiglasele panusele EL ühtekuuluvusse. See panus on keskne Šveitsi osalemisel siseturul. Kokkulepe peab seega looma pikaajalise finantsmehhanismi Šveitsi poolseks finantspanuseks parendamaks majanduslikku ja sotsiaalset ühtsust ELis. Esimene alalise mehhanismi alusel antav panus peab sisaldama täiendavat rahalist kohustust, mis katab perioodi 2024. aastast kuni püsimehhanismi rakendumiseni.

Läbirääkimised peaksid hõlmama eraldiseisvat kokkulepet, mis panevad aluse Šveitsi osalemisele liidu programmides. Kokkulepe peaks:

 Tagama õiglase tasakaalu panuste ja kasudega, mida Šveits saab liidu programmides osalemisega.

3

 Panema aluse liidu programmides osalemise tingimustele, sh. eri programmides ja nende halduskuludes osalemiseks antava rahalise panuse kalkulatsioon. Kõnealust panust käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;

 See ei anna Šveitsile liidu programmide suhtes otsustusõigust, välja arvatud juhul, kui selline õigus on vastavas liidu vahendis ette nähtud.

 Garanteerima liidu õigused, et tagada asjakohane finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Kokkulepped peaks kindlaks määrama Šveitsi finantspanuse mahu liidu eelarvesse; seadma reeglid, mis puudutavad liidu rahastuse finantsjuhtimist; tagama liidu finantshuvide kaitse (sh. ebaregulaarsuste ära hoidmiseks, tuvastamiseks, uurimiseks, parandamiseks). Administratiivuurimisi võiks läbi viia Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF), Euroopa Prokuratuur võib uurida ja süüdistada liiduvastaseid kriminaalrikkumisi.

Kokkuleppega tuleks ette näha Šveitsi võimalik osalemine muudes liidu programmides kokkuleppele lisatud ühe või mitme protokolli kaudu. Kokkuleppe alusel loodud organ peaks sellised protokollid vastu võtma lihtsustatud korras. Protokollides „Euroopa horisont,“ (Horizon Europe), Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis (Euratom Research and Training Programme), ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes (European Joint Undertaking for ITER, Development of Fusion Energy), „Digitaalne Euroopa“ (Digital Europe) ja Erasmus+ peaksid looma kindlad alused ja tingimused Šveitsi osalemiseks nendes programmides. Copernicuse osas tuleb panna paika Šveitsi osalemise peamised põhimõtted ja tingimused vastavalt EL Kosmoseprogrammi regulatsioonile (EU Space Programme Regulation), eriti vastavalt selle artiklitele 3(c ), 7 ja 24.

Ilma et see piiraks kohustust inkorporeerida kehtiv ja tulevane liidu õigus isikute vaba liikumist käsitlevasse kokkuleppesse ning austades liikmesriikide vahelise diskrimineerimise keelu ja vastastikkuse põhimõtet, võib osutuda vajalikuks kokku leppida erisustes. Need võivad olla seotud parema kaitsega väljasaatmise eest, majanduslikult mitteaktiivsete ELi kodanike alalise elamisloaga, riiklike isikutunnistuste biomeetrilisi tunnuseid käsitlevate nõuetega ja kohaldatavate eranditega sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel. Need muudatused ei tohiks kaasa tuua praegu kehtivate õiguste vähenemist. Need erisused peavad olema kooskõlas mittediskrimineerimise, põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Liit võib kokku leppida, et Šveits ei pea olema seotud tulevaste muudatustega liidu lähetatavaid töölisi puudutavates õigusinstrumentides, kui nende eesmärgiks on nõrgestada või vähendada töötingimusi, eelkõige töötasu ja toetusi.

Kaupade ja reisijateveo kokkuleppe osas on võimalikud kohandused, mis aga ei tohiks mõjutada kokkuleppe kohaldamisala va. Šveitsi riigisisesed veod.

III. Nõukogu otsuse eelnõu mõjude analüüsi kokkuvõte

Eesti hinnangul aitavad läbirääkimised ELi ja Šveitsi kahepoolseid suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi üle kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele mitmes valdkonnas, nt õigusküsimused, põhiõigused ja tööhõive; ettevõtlus ja tööstus; tervis; transport; energia; toiduohutus; kaubandus; ühtne turg; konkurents; teadus ja haridus. ELi eelarvet mõjutavad sõlmitavad kokkulepped, mis käsitlevad Šveitsi osalemist ELi programmides „Euroopa horisont“ (Horizon Europe), Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis (Euratom), ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes (European Joint Undertaking for ITER and the Development Fusion Energy), „Digitaalne Euroopa“ (Digital Europe), programmis Erasmus+ ning Copernicus. Siinkohal lähtutakse ekivalentsuse

4

põhimõttest, mis võimaldab ka liidu kehanditel osaleda Šveitsi sarnastes uurimis- ja innovatsiooniprogrammides. Eesti toetab EUREKA platvormil koostöö jätkumist. Samuti mõjutab EL eelarvet kokkulepe, mis loob mehhanismi Šveitsi finantspanuseks vajalike Liidu infosüsteemide arendamiseks, hoolduseks ja töös hoidmiseks. Kokkulepped sõlmitakse ka Šveitsi panuse osas agentuurides ja kehandites, mille töös Šveits osaleb. Leiame, et tegemist on lahendusega, mis parendab ELi infosüsteemide arendamist ja haldamist. Täpsed eelarvelised mõjud selguvad läbirääkimiste käigus. Siseturu ja teenuskaubanduse perspektiivist toetame EL-Šveitsi läbirääkimiste mandaati. Nõustume Komisjoni soovitustega, mis rõhutavad ühtsete siseturu reeglite olulisust, tagades nii ELi kui ka Šveitsi kodanike ja äride võrdset kohtlemist. Rahandusministeeriumile sobivad välja pakutud riigiabi sätted. Riigihankeid otsuse ettepanekus käsitletud pole, kuid kuna Šveits on liitunud WTO riigihankelepinguga, peavad liikmesriigid ja Šveits kohtlema teineteise ettevõtjaid võrdselt ning vastastikku on tagatud ligipääs riigihangetele. Eesti teenuste eksport Šveitsi moodustas 2022. aastal 273 mln eurot ehk 2,6% kogu Eesti teenuste ekspordist. Suurema osa eksporditavatest teenustest moodustasid transport (44%) ning muud äriteenused (42%). Meie teenuspakkujate konkurentsivõimele on oluline võrdsem juurdepääs Šveitsi teenusturule. Sellele aitab kaasa nii Šveitsi poolt EL lähetatud töötajate direktiivi ülevõtmine kui ka IMI infovahetuse süsteemiga (Internal Market Information System) liitumine. Tööstusele antud eelnõu suuremat mõju ei avalda. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks läbirääkimiste käigus kutsekvalifikatsioonide tunnustamise praktikate ülevaatamist. Ühtsete (ELi) reeglite järgmine energiakaubanduses suures plaanis tugevdab ELi energiaturgu ja suurendab varustuskindlust mõlemapoolselt. Oluline on, et Šveitsi turuosalistele ja ettevõtetele kehtiksid samad reeglid nagu ELi omadele ja et neile siseriiklikult mingeid eeliseid ei loodaks. Mis puudutab taastuvenergia piiriüleseid projekte, siis ühtsete reeglite kehtestamine energia sektoris Šveitsi ja EL teenuspakkujatele tugevdaks mõlema osapoole konkurentsivõime ja varustuskindlustuse ning soodustaks innovatsiooni. Lennunduse valdkonnas on Eestil Šveitsiga sõlmitud kahepoolne leping. Läbirääkimiste käigus nähakse ette õiglaste ELi tingimuste lisamine, sh on oluline lisada riigiabi ja ausa konkurentsi põhimõtted ka lennunduslepingusse, et tagada siseturu toimimine ja võrdne kohtlemine. Uuemates EL ja kolmandate riikide vahelistes lennunduslepingutes käsitletakse riigiabi ja ausat konkurentsi, sellega tuleks arvestada ka Šveitsi lepingu ülevaatamisel. Eestil on Šveitsiga olemas maanteevedude kokkulepe aastast 1997. Kokkuleppe artikkel 3 reguleerib sõitjate vedu ning artikli 3 punkt 4 kohaldub rahvusvahelisele liiniveole. Artikli 3 punkti 4 on täpsustatud 25. juuni 1997. a protokolli punktis 1. Alates kokkuleppe sõlmimisest kuni tänaseni ei ole Eesti ja Šveitsi vahel ning transiidina läbi Eesti ja Šveitsi olnud ühtegi bussiliini. Põllumajanduse osas (tollitariifid ja kvoodid) on EL-Šveitsi vahel olemasolev kokkulepe, kus ka tulevikus jäävad kehtima eelnevalt kokkulepitu, sh. erandid. Isikute vaba liikumist puudutavates aspektides nõustub Eesti Komisjoni soovitustega jääda maksimaalselt EL õiguse piiresse, et lihtsustada välislepingute rakendamist, võimalikke tõlgendusi tulevikus ja kõikidele arusaamist EL õigusest. Peame oluliseks vastastikkuse põhimõtet, et nii ELi kodanikele, kui ka ELi teenusepakkujatele Šveitsis kohalduksid samasugused õigused nagu Šveitsi kodanikele ja teenusepakkujatele ELis ning et Šveitsi kodanikele EL-is ei kohalduks soodsamad sätted kui kõikidele teistele EL kodanikele. Seni on läbirääkimised EL ja Šveitsi vahel ühtekuuluvusrahastusse toetuse eraldamiseks olnud väga ajamahukad ja toetuste rakendamine ebaproportsionaalselt halduskoormav, kuna hetkel ei saa Eesti selle rakendamisel toetuda 100% EL õigusele. Seetõttu tervitame seda, et meetmepaketiga on kavas luua alus regulaarse rahalise panuse eraldamisele Šveitsi poolt.

5

IV. Õiguslik alus ja vastavus pädevuse andmise põhimõttele

Nõukogu otsuse menetlusõiguslikud alused on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4, mis sätestavad menetlusreeglid EL välislepingute läbirääkimisel. Lisaks kohaldub Euratomi lepingu artikkel 101 nendes valdkondades, mida reguleerib Euratomi leping.

Nõukogu otsusega kavandatav meede on proportsionaalne, pidades silmas eesmärki luua õiguslikku kindlust ja tagada, et kõik, kes osalevad EL siseturul, peavad järgima samu reegleid ja kohustusi.

Tegemist on Liidu ainupädevusse kuuluva valdkonna otsusega.

V. Valitsuse seisukoha selgitus

Eesti toetab nõukogu otsust, millega antakse komisjonile mandaat pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste siseturgu puudutavate kokkulepete üle, eelnõu vastuvõtmist nõukogus.

Eesti peab oluliseks, et Šveitsi ja EL läbirääkimistega tagatakse siseturgu puudutavate EL- Šveitsi vaheliste olemasolevate ja tuleviku kokkulepete ühtne institutsiooniline osa, tagatakse Šveitsi regulaarne panus ühtekuuluvusfondi ning võimaldatakse Šveitsil liituda Liidu programmidega.

Sellega tagatakse siseturgu puudutavates valdkondades ühtsed reeglid, õiguskindlus, Šveitsi regulaarne panus Liidu ühtekuuluvusfondi, Šveitsi panus Liidu programmide haldamisse ja arendamisse. Ühtlasi tagatakse sellega EL kodanikele ja teenuste pakkujatele Šveitsis samasugused õigused kui Šveitsi kodanikele ja teenusepakkujatele ELis ning tagab, et Šveitsi kodanikele EL-is ei kohaldataks soodsamaid sätteid kui kõikidele teistele EL kodanikele.

VI. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Eesti seisukoha koostamiseks on sisendit küsitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Haridus- ja teadusministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ning Justiitsministeeriumilt. Tagasiside saime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Haridus- ja teadusministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt ning Siseministeeriumilt. Saabunud sisenditest arvestasime kõikide ministeeriumite sisendiga. Sotsiaalministeeriumil ning Justiitsministeeriumil kommentaare ei olnud. Välisministeerium on edastanud otsuste eelnõud ka ettevõtlusorganisatsioonidele tutvumiseks.

LISAD: 1) COM(2023) 798 final- Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides.

6

2) COM(2023) 798 final LISA: Juhised läbirääkimiste pidamiseks institutsiooniliste sätete üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning Šveitsi osalemisel liidu programmides Šveitsi alalise panuse aluseks olevate kokkulepete puhul.

7