Tartu Kunstimuuseumi tegevuse lõpetamine

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 28

Tartu Kunstimuuseumi tegevuse lõpetamine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas

muuseumiseaduse ja Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste

hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise

korra kinnitamine”.

§ 1. Tegevuse lõpetamine

(1) Seoses vajaduse puudumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse

riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum tegevus alates 1. aprillist 2024. a ning tegevuse lõpetava

riigiasutuse ülesanded antakse üle asutatavale Sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum.

(2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium.

(3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Tartu Kunstimuuseum (registreeritud riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004366).

§ 2. Likvideerimiskomisjon

(1) Tartu Kunstimuuseumi tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon

järgmises koosseisus:

Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja;

Kultuuriministeeriumi finantsosakonna varahaldusnõunik;

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik;

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna jurist;

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna personalijuht;

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna teabehalduse juht;

Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja-

pearaamatupidaja;

Tartu Kunstimuuseumi direktor;

Tartu Kunstimuuseumi peavarahoidja;

Tartu Kunstimuuseumi raamatupidaja.

(2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik.

(3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 31. jaanuaril 2024. a ning lõpetab töö ja esitab tegevuse

lõpetava riigiasutuse lõppbilansi 31. märtsi seisuga, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja

asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 15. aprillil 2024. a.

§ 3. Töölepingute üleminek

Tartu Kunstimuuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad

1. veebruarist muutumatul kujul üle Sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum vastavalt

võlaõigusseadusele.

§ 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine

Tartu Kunstimuuseumi kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse 1. aprillist 2024.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 16 „Tartu Kunstimuuseumi põhimäärus” tunnistatakse

kehtetuks.

§ 6. Määruse jõustumine

Käesoleva määruse § 5 jõustub 1. aprillil 2024.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

1

Kultuuriministri määruse „Tartu Kunstimuuseumi tegevuse lõpetamine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eesmärk on Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum tegevuse

lõpetamine Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste

hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise

korra“ (edaspidi valitsuse määrus) punkti 56 alapunkti 2 alusel.

Riigiasutuste tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne, kui on asutatud Sihtasutus Tartu

Kunstimuuseum (edaspidi sihtasutus), mis võtab üle eelnimetatud riigiasutuse ülesanded.

Sihtasutuse asutamisega seotud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on ette valmistatud ning

asutamine on kavandatud 2024. aasta jaanuari jooksul. Kavandatava sihtasutuse asutajad on Tartu

linn ning Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.

Kultuuriministri määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi

muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335), personali- ja

õigusosakonna jurist Nora Viira ([email protected], tel 628 2329) ja finantsosakonna

varahaldusnõunik Jaana Tulk ([email protected], tel 628 2229).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.

Eelnõuga sätestatakse riigimuuseumi tegevuse lõpetamise ja töölepingute asutatavale sihtasutusele

ülemineku kuupäev, likvideerimiskomisjoni koosseis ning selle komisjoni töö alustamise ja

lõpetamise tähtaeg, riigieelarve assigneeringute sulgemise tähtaeg ning riigimuuseumi põhimääruse

kehtetuks tunnistamine.

Eelnõu § 1 kohaselt lõpetatakse Taru Kunstimuuseumi (registreeritud riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004366) tegevus seoses vajaduse

kadumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil ning tegevuse lõpetava riigiasutuse

ülesanded antakse üle asutatavale sihtasutusele. Riigiasutuse tegevus lõpetatakse alates 1. aprillist

2024. Kuupäeva määramisel on aluseks võetud valitsuse määruse punkt 68, mille kohaselt peab

riigiasutuse tegevuse lõpetamise otsuse tegemisest olema möödunud vähemalt kaks kuud.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse likvideerimiskomisjoni koosseis ning komisjoni töö alustamise ja

lõpetamise tähtajad. Määruses sätestatakse, et likvideerimiskomisjon alustab tööd 31. jaanuaril 2024

ja lõpetab oma tegevuse hiljemalt 15. aprillil 2024. Likvideerimiskomisjoni koosseisu nimetatakse

lisaks Kultuuriministeeriumi ametnikele ja Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi

valitsemisala talituse juhataja-pearaamatupidajale riigimuuseumi juht, peavarahoidja ja

raamatupidaja. Nõue kaasata likvideerimiskomisjoni töösse tegevuse lõpetavast asutusest vähemalt

kaks töötajat ja juht tuleneb valitsuse määruse punktist 70.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigimuuseumi töötajate töölepingute üleminek sihtasutusele. Töölepingu

seaduse § 112 kohaselt lähevad riigimuuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud riigimuuseumi

direktori tööleping, üle sihtasutusele vastavalt võlaõigusseadusele, sest asutatav sihtasutus jätkab

sama majandustegevust (s.o ettevõtte üleminek, mis ei too kaasa töö lõppemist). Sihtasutuse

juhatuse liikmena jätkab endine riigimuuseumi direktor, kes määratakse ametisse sihtasutuse

2

asutamislepinguga. Direktori tööleping riigiasutuselt sihtasutusele üle ei lähe, sest juhatuse liikmed

teevad tööd võlaõigusliku lepingu alusel ning vastava lepingu sõlmib juhatusega nõukogu esimees.

Eelnõu § 4 kohaselt suletakse riigimuuseumi poolt kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud

1. aprillist 2024.

Eelnõu § 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 16 „Tartu

Kunstimuuseum põhimäärus”, sest riigimuuseumi tegevus lõpetatakse.

Eelnõu § 6 kohaselt jõustub eelnõu § 5 samal kuupäeval, kui lõpetatakse asutuse tegevus, see on

alates 1. aprillist 2024. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kultuuriministeerium on juba alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning

muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja

kohalikest oludest. 25.08.2016 toimunud kabinetiistungil võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse

jätkata muuseumivõrgu korrastamisega vastavalt riigiülesannete analüüsis välja toodud järeldustele

ja ettepanekutele1.

Praeguseks on asutatud 15 endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse asemele 13 riigi

valitseva mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised);

kohalike omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud

sihtasutuseks) on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga;

tegevuse lõpetas 1 endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks Tartu Kunstimuuseumile on

ümberkorraldused alanud või on läbirääkimiste faasis veel nelja riigimuuseumi puhul: Eesti

Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Viljandi Muuseum ja Palamuse O.

Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena

tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal,

jättes seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse2. Hollandi muuseumid on Euroopas

kõrgelt hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega.

Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks

toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel

on kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide

olemusele ja vajadustele.

Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised

riigimuuseumid on sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi

erinevatest taotlusvoorudest ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu.

Näiteks endise riigiasutuse Eesti Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta

riigiasutusena) oli u 18 000 eurot, 2022. aastal sihtasutusena u 155 000 eurot.

1 Vt p 4.9.6 riigiülesannete analüüsis: https://www.fin.ee/media/467/download 2 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation.

Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994.

3

Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse

laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste ning kohalike omavalitsuste

esindajaid, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse

nõukogu. Mitmed muuseumid on seeläbi tugevdanud oma positsiooni kogukonnas.

Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on

juhtkonna isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. Kultuuriministeerium on

komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku

lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt

seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli

omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning

asutajate ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul ei ole muuseumijuhil

igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saaks nõu

küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral pöörduda

ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse kaudu

väga isiklikult seotud nõukogu.

Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees

kokkuvõtlikult järgmised:

1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;

2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja

tegevuspiirkonnaga siduda;

3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;

4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;

5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik

nõukogu liikmetest;

6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;

7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu

teenimisel ja asutuse vara kasutamisel;

8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;

9) kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite

piirangut;

10) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul;

11) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute

liige.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kuna asutatav sihtasutus võtab üle tegevuse lõpetava riigimuuseumi ülesanded, siis antakse

sihtasutusele üle ka tegevuseks vajalik riigiasutuse bilansis olev põhi- ja väikevara ning kehtivad

lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide

täitmisel. Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest tegevust lõpetav riigimuuseum kasutab

ainult rendipindu.

Riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata, vaid see jääb

kuuluma riigile. Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu

hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka vahendamist) sõlmib Kultuuriministeerium sarnaselt

varasemale praktikale sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1.

Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu.

4

Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus

anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse

ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse, millega volitatakse kultuuriministri sihtasutust asutama,

lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise senise riigiasutuse õigussuhete

jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku üleandmisel riigi osalusel

asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum asutamisel tagatakse muuseumi

tegevuse jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja

õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata.

Riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse

tegevuse ja vara baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle

asutatavale sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii

töölepingud kui ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse

muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna

riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade

üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast

regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras

tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt

võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Riigimuuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad muutumatul kujul

üle sihtasutusele. Töötajate tööstaaž jätkub. Muuseumi ülemineku tõttu töötajate olukorda

mõjutavaid muudatusi ei kavandata, kuid edaspidi kinnitab sihtasutuse struktuuri ja koosseisu

üldarvu sihtasutuse nõukogu, mis võib kaasa tuua muudatusi tööülesannetes. Direktori ametikoht

kaob, sest sihtasutuse juhatus määratakse asutamisel sihtasutuse asutajate poolt ja edaspidi

sihtasutuse nõukogu poolt ning tegemist ei ole töösuhtega töölepingu seaduse mõistes. Sihtasutuse

juhatuse liikmena jätkab esimesel kolmel aastal Kultuuriministeeriumi ja Tartu linna ettepanekul

Tartu Kunstimuuseumi praegune direktor, kes valiti oma praegusse ametisse 2020. aastal avaliku

konkursiga. Seega seoses riigiasutuste tegevuse lõpetamisega täiendavaid personalikulusid ei

kaasne.

Riigiasutuse seniste tegevuskulude katmiseks mõeldud vahendid suunatakse 2024. aasta

riigieelarves edasi asutatavale sihtasutusele. Järgnevatel aastatel menetleb Kultuurministeerium

sihtasutuse tegevustoetuse taotlusi vastavalt kultuuriministri 11.09.2023. a määrusele nr 11

„Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise

tingimused ja kord“.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kaasne määruse

rakendamisega eeldatavaid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 5, mis jõustub 1. aprillil 2024. a.

7. Kooskõlastamine

Ettepanek riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks esitati Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas

selle vaikimisi (mittevastamise korral loetakse valitsuse määruse punkti 18 kohaselt nõusolek

saaduks). Tartu linna kooskõlastuseks loetakse Tartu Linnavolikogu 12. oktoobri 2023. a otsus

Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum kaasasutamise kohta.