Kiri

1

SIHTASUTUSE TARTU KUNSTIMUUSEUM

ASUTAMISLEPING

Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja ja vastavalt Vabariigi Valitsuse ...2023. a korraldusele nr ....

asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste registris 70000941, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn 15076, e-posti aadress [email protected], mille

seadusliku esindajana tegutseb kultuuriminister …., isikukood ....., kelle isiku on notar tuvastanud

PPA andmebaasi alusel, edaspidi nimetatud asutaja 1,

Tartu linn, vastavalt Tartu Linnavolikogu …2023. a otsusele nr … asutajaõiguste teostajana Tartu

Linnavalitsus, registrikood …, asukoht …., e-posti aadress …., mida esindab linnapea Urmas Klaas,

kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi alusel, edaspidi nimetatud asutaja 2,

edaspidi asutaja 1 ja asutaja 2 koos nimetatud asutajad.

Notariaalaktis osalejad soovivad asutada sihtasutuse alljärgnevate andmetega:

1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum (edaspidi Sihtasutus).

2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn ja aadress Rüütli 21, Tartu 51006.

3. Sihtasutuse asutajad on Tartu linn ja Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium.

4. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning

vahendada Eesti kultuuriloo seisukohalt olulist kunsti ja sellega seotud materjali, aidates seeläbi

kaasa kunsti väärtustamisele ühiskonnas ning Tartu kui inspireeriva elukeskkonnaga linna ja

atraktiivse reisisihi arengule.

5. Asutaja 1 annab Sihtasutusele asutamisel üle mitterahalise sissemaksena põhivara hulka

kuuluva vallasvara, mille väärtus kokku on ..... (....) vastavalt lisale 1.

6. Asutaja 2 annab Sihtasutusele kahe (2) järgneva kuu jooksul, arvates asutamislepingu

allkirjastamise päevast rahalise sissemaksena üle …. (….) eurot.

7. Asutaja 2 ei oma kohustust Sihtasutuse põhitegevuskulude katmiseks.

8. Asutajad määravad Sihtasutusele 1-(ühe)liikmelise juhatuse. Sihtasutuse juhatuse liige on Joanna

Hoffmann, isikukood ..., elukoht ... . Juhatuse liikme volitused kehtivad kolm aastat alates

Sihtasutuse asutamisest.

9. Asutajad määravad Sihtasutuse nõukokku neli (4) liiget:

9.1. ... (Tartu Linnavalitsuse määratud liige), isikukood ..., elukoht ...;

9.2. ... (Tartu Linnavalitsuse määratud liige) isikukood ..., elukoht ...;

9.3. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;

9.4. ... (EV määratud liige rahandusministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...

2

10. Asutamislepingu lisana kinnitatakse Sihtasutuse põhikiri (lisa 2).

11. Asutajad volitavad Sihtasutuse juhatuse liiget Joanna Hofmanni avama asutatava Sihtasutuse

nimel arvelduskonto riigikassas, sõlmima Sihtasutuse nimel lepinguid asutajate poolt üleantava

vara vastuvõtmiseks, selleks vajalikele dokumentidele alla kirjutama ja teostama kõiki

toiminguid, mis on vajalikud käesoleva ülesande täitmiseks.

Riigilõivu ja notari tasu asutamislepingu sõlmimisel tasub asutaja 1.

3

Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum asutamislepingu

Lisa 1

Sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum üleantava vallasvara nimekiri seisuga ...... a

Nr Vara nimetus Harilik väärtus

eurodes

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Kokku:

4

Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum asutamislepingu

Lisa 2

SIHTASUTUSE TARTU KUNSTIMUUSEUM

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium, ning Tartu linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Tartu

Linnavalitsus.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel asutajatega.

1.6. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil

võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel asutajatega.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida

ning vahendada Eesti kultuuriloo seisukohalt olulist kunsti ja sellega seotud materjali,

aidates seeläbi kaasa kunsti väärtustamisele ühiskonnas ning Tartu kui inspireeriva

elukeskkonnaga linna ja atraktiivse reisisihi arengule.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja

pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat

muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral

konserveerimise ja restaureerimise;

2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse

põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;

2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit ja nüüdisaegset kunsti avalikkusele näituste,

haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;

2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab

artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

2.2.6. korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;

2.2.7. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

2.2.8. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.9. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

2.3. Sihtasutus arvestab oma eesmärkide saavutamisel kasutajate vajadustega kogu nende

elukaare ulatuses.

5

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige, astuda nõukogu

otsuse alusel mittetulundusühingu liikmeks;

3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;

3.1.4. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari

rendi- ning turismiteenuseid;

3.1.5. anda nõukogu otsuse alusel välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva

ühehäälse otsuse alusel;

3.1.7. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke

toiminguid.

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja punktides 4.2.1–4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist ning põhikirja punktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani

liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse

otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

4.5. Sihtasutus ei korralda nõukogu ega juhatuse liikmete isikunäitusi.

4.6. Nõukogu ja juhatuse liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel stipendiumi- ja

näitusekonkurssidel.

6

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on neli liiget, kes määratakse neljaks aastaks. Nõukogu liikmete määramisel

lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kaks liiget, kellest üks määratakse

kultuuriministri ning üks rahandusministri ettepanekul, ning Tartu linn määrab kaks liiget.

5.3. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise

otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse

kohaselt asutajate vahel.

5.4. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.5. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel näitustel kujundaja, kuraatori ega

tekstide autorina. Sihtasutuse korraldatavatel näitustel võivad nõukogu liikmed kunstnikuna

osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms)

ettepanekul, seejuures ei maksta nõukogu liikmetele näitusel osalemise eest tasu.

5.6. Nõukogu pädevuses on:

5.6.1. juhatuse esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.6.2. sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta

alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.6.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub

regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või

head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu

töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;

5.6.8. juhatuse liikme valimiseks avaliku konkursi korraldamine;

5.6.9. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.6.10. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse

liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.6.11. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.6.12. juhatuse liikmele põhikirja punktis 6.12 nimetatud täiendava tasu ja selle suuruse

määramine;

5.6.13. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.6.14. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.6.14.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.6.14.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.7. Nõuded nõukogu liikmele

7

5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega

kui sihtasutus;

5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning

ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui

tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,

kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

5.8. Nõukogu liikme tasustamine

5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu

seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu

nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist

nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.8.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas

vormis antud nõusolekut.

5.8.4. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele,

kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis

kooskõlastatud.

5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.8 nimetatud kohustusi,

võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.

5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.9. Nõukogu töökorraldus

5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle

tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse

nõukogu esimehe otsusega.

5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks

kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele

teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud

korras.

5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul

nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt

igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku

toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku

8

päevakord.

5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste

vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise

side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal

viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees või tema poolt

volitatud isik saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile

nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta

oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata

nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse

vastu. Nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad lisatakse hääletusprotokollile.

5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust

hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses

sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama

nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu

liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu

liikmed.

5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.9.8.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja

protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

5.9.8.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu

samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.8.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust

seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme

õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.6. Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib

avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita,

määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks

9

avalikku konkurssi korraldamata.

6.7. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme

koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on

jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse

ette nõukogu töökorras.

6.8. Juhatuse pädevuses on:

6.8.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.8.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku

seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud

olulistest asjaoludest teatamine;

6.8.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.8.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul

viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt

kehtestatud;

6.8.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.8.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja

tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.8.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.9. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,

mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu

nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on

nimetatud põhikirja punktis 5.6.13.

6.10. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus

määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.

Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.11. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele

vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette

nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.12. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku

ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva

punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.

6.13. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.14. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

10

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

6.15. Juhatuse liige võib sihtasutuse korraldatavatel näitustel täita vajaduse korral kuraatori,

kujundaja ja tekstide autori rolli. Kunstnikuna võib juhatuse liige sihtasutuse korraldatavatel

näitustel osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms)

otsusel või ettepanekul, seejuures ei maksta talle näitusel osalemise eest tasu.

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused

kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

9. EELARVE

9.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,

§-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

10.1. Sihtasutuse vara moodustab:

10.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;

10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

10.1.7. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

10.2. Sihtasutusele asutajate poolt üleantav vara moodustab sihtkapitali.

10.3. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või

hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust

kontrollib vajadusel audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse

sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt

volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

11

10.4. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

10.5. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi

seadustega lubatud piirides.

10.6. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või

anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

11. ARUANDLUS JA KONTROLL

11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu

peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet

auditeerinud vandeaudiitori.

11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu

jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

11.5. Koos aruandega esitatakse asutajatele ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse

tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning

näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude

summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.12 nimetatud juhatuse liikmele makstud

täiendav tasu.

11.6. Audiitor

11.6.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja

audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

11.6.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

11.7. Siseaudiitor

11.7.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja riigivaraseaduse § 87

punktis 3 nimetatud juhul moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori

teenust. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

11.7.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu

sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajatega.

12. PÕHIKIRJA MUUTMINE

12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

12.2 Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.

12

13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

13.1. Ühinemine ja jagunemine

13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise

sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse

alusel seaduses sätestatud korras.

13.2. Lõpetamine

13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.

13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta.

Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks.

13.2.3 Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:

13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule

saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;

13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;

13.2.3.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks

sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi

kohustusi täita;

13.2.3.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes

asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite

ja üle antud vara suurusest.

HINDAMISARUANNE

Hindamisaruande kuupäev: 06. oktoober 2023. a

Hindamisaruande koostaja Hindamiskomisjon koosseisus: - Joanna Hoffmann, Tartu Kunstimuuseumi direktor; - Jaanika Peebo, Tartu Kunstimuuseumi haldus- ja arendusjuht; - Heli Kuusk, raamatupidaja; - Jaana Tulk, Kultuuriministeeriumi varahaldusnõunik. Hindamise eesmärk ja alused Käesolev hindamisaruanne on koostatud riigi osalusel asutatavale sihtasutusele vara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks seoses riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum (edaspidi riigiasutus) ümberformeerimisega Sihtasutuseks Tartu Kunstimuuseum (edaspidi sihtasutus).

Hindamisaruande on koostanud riigivara valitseja riigivaraseaduse § 46 lõike 3 alusel. Riigivaraseaduse § 46 lõike 3 kohaselt otsustab võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse hindamise viisi riigivara valitseja.

Käesolevas hindamisaruandes hinnatavad varad on edaspidi vajalikud avalike teenuste osutamiseks, pakutavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks ning võõrandataval varal puudub aktiivne turg. Varad antakse asutatavale sihtasutusele tervikuna üle ning jätkub varade kasutus senisel viisil. Seega on vara hariliku väärtuse hindamise aluseks varade raamatupidamislik jääkmaksumus üleandja bilansis (soetusmaksumus miinus amortisatsioon). Hindamise tulemus Hindamiskomisjon otsustas: 1. Hinnata riigiasutuselt asutatavale sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantava Kultuuriministeeriumi valitsemisel ja Tartu Kunstimuuseumi valduses oleva vara harilik väärtus 30.09.2023. a seisuga järgnevalt:

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Vara peanumber

Vara klass

Vara soetuse raamatu- pidamise konto

Kirjeldus Inventari number Esmane soetus

Soetus- maksu- mus, EUR

Jääk- maksumus, EUR

Harilik väärtus,

EUR

100000061561 Turvatehnika ja videovalve süsteemid

15540000 Valveseadmed 1000000615610000 okt 1, 2016

5 035,00 1 384,58 1 384,58

100000061562 Turvatehnika ja videovalve süsteemid

15540000 Videovalve- süsteem

1000000615620000 okt 1, 2016

7 285,61 0,00 0,00

100000074583 Muu esitlustehnika

15560000

„Näituste Maja“ näituse- valgustus

1000000745830000 apr 30, 2018

76 455,06 0,00

0,00

100000096136

Immateriaalse lõpetamata ehitused ja etapiviisilis

15691000 Koduleht1 1000000961360000 dets 31, 2021

29 166,67 29 166,67 29 166,67

Kokku harilik väärtus 30 551,25 eurot

Hindamisaruandes nimetatud põhivara hulka kuuluva vallasvara harilik väärtus kokku on 30 551,25 eurot.

Osa nimekirjades olevast põhivarast on kasutusel hoolimata hinnatava kasutusea lõppemisest. Hindamiskomisjon ei pea vajalikuks ja põhjendatuks määrata uut kasutusiga. Joanna Hoffmann (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Peebo (allkirjastatud digitaalselt) Heli Kuusk (allkirjastatud digitaalselt)

Jaana Tulk (allkirjastatud digitaalselt)

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum

asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ juurde

1. Sissejuhatus

Kultuuriministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada kultuuriministrit asutama

Sihtasutust Tartu Kunstimuuseum (edaspidi sihtasutus) ning anda kultuuriministrile nõusolek

võõrandada üleandmise teel sihtasutusele mitterahalise sissemaksena riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum

kasutuses olev riigivara.

Sihtasutuse asutajad on Tartu linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Tartu Linnavalitsus, ja Eesti

Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.

Asutatav sihtasutus võtab üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Tartu Kunstimuuseumi

ülesanded.

Kultuuriministeerium ja Tartu linn sõlmisid 19.12.2022 ühiste kavatsuste protokolli, millega võeti

eesmärgiks ühise sihtasutuse asutamine ning arendamine. Tartu Linnavolikogu andis 12.10.2023

istungil linnavalitsusele volitused osaleda sihtasutuse asutamisel.

Sihtasutus on kavandatud asutada 2023. aasta detsembris. Seoses sihtasutuse asutamisega lõpetatakse

riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum tegevus veebruaris 2024, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996

määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja

ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast“.

Tegemist on riigimuuseumide reformi, mis algas 2012. aastal, viimase etapiga, mille käigus

korraldatakse lisaks Tartu Kunstimuuseumile ümber veel nelja riigimuuseumi tegevus.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi

kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335),

personali- ja õigusosakonna jurist Nora Viira ([email protected], tel 628 2329), finantsosakonna

varahaldusnõunik Jaana Tulk ([email protected], tel 628 2229) ja finantsosakonna eelarvejuht Riina

Uljas ([email protected], tel 628 2264).

2. Eelnõu sisu

2.1. Sihtasutuse asutamise põhjendatus

Kultuuriministeerium on juba alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning

muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest

oludest. 25.08.2016 toimunud kabinetiistungil võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse jätkata

muuseumivõrgu korrastamisega vastavalt riigiülesannete analüüsis välja toodud järeldustele ja

ettepanekutele1.

Praeguseks on asutatud 15 endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse asemele 13 riigi valitseva

mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised); kohalike

omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud sihtasutuseks)

on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga; tegevuse lõpetas 1

endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks Tartu Kunstimuuseumile on ümberkorraldused

alanud või on läbirääkimiste faasis veel nelja riigimuuseumi puhul: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Viljandi Muuseum ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

1 Vt p 4.9.6 riigiülesannete analüüsis: https://www.fin.ee/media/467/download

2

Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena

tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal, jättes

seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse2. Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt

hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega.

Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks

toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel on

kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide

olemusele ja vajadustele.

Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised

riigimuuseumid on sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi erinevatest

taotlusvoorudest ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu. Näiteks endise

riigiasutuse Eesti Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta riigiasutusena) oli u

18 000 eurot, 2022. aastal sihtasutusena u 155 000 eurot.

Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse

laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste ning kohalike omavalitsuste esindajaid, et

arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu. Mitmed

muuseumid on seeläbi tugevdanud oma positsiooni kogukonnas.

Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna

isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. Kultuuriministeerium on komplekteerinud ja

komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise

põhimõttest lähtuvalt. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis

asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed

kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning asutajate ootustest, tagades seeläbi

eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul ei ole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilise juhtimise

tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saaks nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab

küll suuremate probleemide korral pöörduda ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub

sihtasutusega varalise vastutuse kaudu väga isiklikult seotud nõukogu.

Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees

kokkuvõtlikult järgmised:

1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;

2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja

tegevuspiirkonnaga siduda;

3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;

4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;

5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik

nõukogu liikmetest;

6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;

7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel

ja asutuse vara kasutamisel;

8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;

9) kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite piirangut;

10) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul; 11) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute liige.

Kultuuriministeeriumi hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning

seoses sellega Tartu Kunstimuuseumi tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena.

2 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation.

Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994.

3

2.2. Riigi osalemise eesmärk sihtasutuses ja seos valdkonna arengukavaga

Kultuuriministeerium ja Tartu linn sõlmisid 19.12.2022 ühiste kavatsuste protokolli koos asutajate

ootustega (lisatud seletuskirjale), millega võeti eesmärgiks ühise sihtasutuse asutamine ning

arendamine.

Riik ja Tartu linn soovivad ühiselt asutada Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum, et tagada sihtasutuse

avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu Eesti kultuuriloo

seisukohalt olulise kunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ja

vahendamine. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu

alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022 määrusega nr 62 kinnitatud Kultuuriministeeriumi

põhimääruse §-le 4 on kujutava kunsti ja muuseumide valdkonnas poliitika kujundamine ja

rakendamine Kultuuriministeeriumi valitsemisalas.

Kultuurivaldkonna arengukava „Kultuur 2030“ tegevussuuna „Tugev ja toimiv kultuurielu“ punktis 1.1

on seatud sihiks tõsta valdkonna võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning

tulevikukriisideks valmistumiseks. Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et sihtasutus on

muuseumide jaoks sobivaim tegevusvorm ning muuseumide juhtimiskvaliteet ja omatulu on seeläbi

suurenenud. Olukorras, kus vältimatud majandamiskulud kasvavad, kuid riigi tegevustoetus mitte, on

omatulu teenimise võimekuse tõstmine muuseumide jaoks väga oluline.

Kultuuriprogrammi 2023–2026 tegevuse 2.1 „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja

rakendamine“ eesmärk on, et muuseumikogudes hoitav /…/ kultuuripärand on mitmekesine,

kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide /…/ teenused on kvaliteetsed. Eelnimetatud tegevuse all on

arenguvajadusena välja toodud, et seoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud

muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2022.–2023. aastal.

Vabariigi Valitsus on eelnevatel aastatel andnud kultuuriministrile volituse Sihtasutuse Virumaa

Muuseumid, Sihtasutuse Narva Muuseum, Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Sihtasutuse

Eesti Vabaõhumuuseum, Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum, Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid,

Sihtasutuse Pärnu Muuseum, Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Sihtasutuse Eesti

Kunstimuuseum, Sihtasutuse Eesti Meremuuseum, Sihtasutuse Saaremaa Muuseum ja Sihtasutuse Eesti

Ajaloomuuseum asutamiseks. Lisaks sellele on kultuuriminister alates 2016. aastast määratud

Sihtasutuse A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel asutajaõiguste teostajaks. 2024. aastaks on

kavandatud Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Viljandi Muuseumi ja

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ümberkujundamine sihtasutusteks.

2.3. Sihtasutuse eesmärgi saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada,

uurida ning vahendada Eesti kultuuriloo seisukohalt olulist kunsti ja sellega seotud materjali, aidates

seeläbi kaasa kunsti väärtustamisele ühiskonnas ning Tartu kui inspireeriva elukeskkonnaga linna ja

atraktiivse reisisihi arengule.

Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

1) majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub

sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

2) hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat muuseumikogu,

tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral konserveerimise ja restaureerimise;

3) teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja

4

teenuste hinnakirjale;

4) esitab ja vahendab kultuuripärandit ja nüüdisaegset kunsti avalikkusele näituste,

haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;

5) teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

6) korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;

7) teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

8) tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

9) loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

Asutataval sihtasutusel on 4-liikmeline nõukogu, mille moodustavad asutajate määratud isikud.

Teadlikult on valitud paarisarv nõukogu liikmeid, et kumbki asutaja ei oleks nõukogus jõupositsioonil,

vaid et otsused sünniksid heas koostöövaimus ja konsensuslikult. Asutatava sihtasutuse igapäevast tööd

koordineerib üheliikmeline juhatus. Kokkuleppel kaasasutajaga – Tartu Linnavalitsusega – asub

juhatuse liikmena esimeseks kolmeks aastaks ametisse praeguse riigiasutuse Tartu Kunstimuuseumi

direktor, kes valiti oma praegusse ametisse 2020. aastal avaliku konkursiga. Edaspidi valib juhi

nõukogu, lähtudes muuseumiseaduse §-st 18.

Riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum külastuste arv oli 2022. aastal 11 829 ning omatulu 70 844 eurot.

Enne Tartu südalinna kultuurikeskuse valmimist ei ole alust prognoosida nende arvude märkimisväärset

kasvu.

Sihtasutuse finantsplaan eelseisva nelja aasta lõikes:

2024 2025 2026 2027

Tegevustulud 1 258 452 1 022 055 1 005 741 1 036 352

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 76 905 79 053 80 539 82 150

sh piletitulu 31 319 31 792 32 390 33 037

sh meenete müük 9 718 10 851 11 055 11 276

sh trükised 15 786 16 024 16 326 16 652

sh ekskursioonid ja kooligrupid,

giidituurid, linnalaagrid 3 422 3 474 3 539 3 610

sh deponeerimised 16 115 16 358 16 666 16 999

sh muud 545 553 564 575

35 Saadud toetused 1 181 547 943 002 925 202 954 202

sh riigi tegevustoetus 850 733 850 733 850 733 850 733

sh linnalt toetus nõukogu liikmete

tasuks 4 469 4 469 4 469 4 469

sh muud toetused 15 000 15 000 15 000 44 000

sh Kultuurkapital (museaalide ost) 55 000 55 000 55 000 55 000

sh SA Tartu 2024 256 345 17 800 0 0

Tegevuskulud 1 194 150 984 850 998 209 1 028 838

5 Muud tegevuskulud 882 805 912 050 943 209 973 838

50 sh personalikulud 541 345 565 431 590 077 613 643

55 sh majandamiskulud 341 460 346 619 353 132 360 195

Sihtotstarbeliste toetuste kulud 311 345 72 800 55 000 55 000

Tegevustulem 64 302 37 205 7 532 7 514

Investeerimistegevus kokku 0 0 0 0

15 Põhivara soetus (-) 0 0 0 0

5

3502 Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 0 0 0 0

Eelarve tulem 64 302 37 205 7 532 7 514

Arvestuse alus:

2024 2025 2026 2027

Tarbijahinnaindeks 1,0% 1,5% 1,9% 2,0%

Palgakasv 5,0% 4,6% 4,5% 4,1%

Sihtasutus saab igal aastal oma majandustegevuseks rahalisi vahendeid Kultuuriministeeriumi kaudu

riigieelarvest eraldatavast toetusest. Lisaks saab sihtasutus rahalisi vahendeid majandustegevuse tulust

ning erinevatelt fondidelt ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega.

Finantsplaani arvestuse alus on riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum 2023. aasta eelarve ning see

korrigeerub vastavalt riigieelarve võimalustele ja sihtasutuse tuluprognoosile. Sihtasutusele

tegevustoetuse eraldamine riigieelarvest toimub kultuuriministri 11.09.2023. a määruse nr 11

„Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise

tingimused ja kord“ (edaspidi rahastamise määrus) ja selle lisas 1 toodud metoodika alusel.

Riigi osalusel asutatud sihtasutuste töötajate töötasu küsimusi käsitleb Kultuuriministeerium võrdsetel

alustel riigiasutuste palgaküsimustega. Rahastamise määruse § 11 lõike 5 kohaselt otsustab

Kultuuriministeerium riigi sihtasutuse muuseumide kõrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu

alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO

ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel.

Riigi kulutused sihtasutusele võrreldes kulutustega senisele riigiasutusele suurenevad uute

juhtimisorganite tasustamise (art. 50) võrra. Asutajad ei ole nõukogu liikmete tasusid veel kinnitanud,

kuid prognoos on koostatud sarnaste sihtasutuste praeguste tasude suurust aluseks võttes, mille kohaselt

nõukogu liikme tasu on 140 eurot ja nõukogu esimehe tasu 210 eurot (bruto) kuus. Vastavalt ühiste

kavatsuste protokollile katab Tartu linn ja eraldab sihtasutuse iga-aastasesse eelarvesse nende liikmete

tasu, kes määratakse Tartu linna ettepanekul, ning Kultuuriministeerium nende liikmete tasu, kes

määratakse riigi ettepanekul. Kultuuriministeerium katab riiki esindavate nõukogu liikmete tasud oma

eelarvest ning ei taotle selleks riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Lisaks on Kultuuriministeerium

eelarvesse kavandanud juhatuse liikme tasu tõstmise võrreldes riigiasutuse direktori praeguse palgaga

(500 euro võrra kuus), et seeläbi kompenseerida juhatuse liikme võlaõigusliku lepingu halvemaid

tingimusi võrreldes töölepinguga.

2.4. Sihtasutusele üleantav vara

Sihtasutusele antakse üle tegevuseks vajalik ja praegu riigiasutuses arvel olev põhi- ja väikevara ning

kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma

eesmärkide täitmisel.

Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle põhivara hulka kuuluv vallasvara.

Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest muuseum kasutab rendipindu.

Riigivara võõrandamisel viiakse vastavalt riigivaraseaduse §-le 46 läbi vara hariliku väärtuse

hindamine. Riigivaraseaduse § 46 lõike 3 kohaselt otsustab võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse

hindamise viisi riigivara valitseja. Võõrandatavad varad on edaspidi vajalikud avalike teenuste

osutamiseks, pakutavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks ning

võõrandataval varal puudub aktiivne turg. Seetõttu on vara hariliku väärtuse määramise aluseks varade

raamatupidamislik jääkmaksumus üleandja bilansis (soetusmaksumus miinus amortisatsioon).

Vara raamatupidamisliku väärtuse saab tuvastada vaid riigivara valitseja ja volitatud asutus, kelle

bilansis vara on. Seetõttu viis sihtasutusele üleantava põhivara hariliku väärtuse hindamise läbi

6

Kultuuriministeeriumi ja Tartu Kunstimuuseumi esindajatest koosnev hindamiskomisjon. Mitterahalise

sissemaksena üleantava vara väärtus kokku on 30 551,25 eurot (30.09.2023. a seisuga).

Hindamisaruanne, sh üleantava vara bilansiandmed, on lisatud seletuskirjale.

Riigivaraseaduse § 52 lõike 1 punktist 6 tulenevalt annab audiitor arvamuse selle kohta, kas

mitterahalise sissemakse harilik väärtus vastab hindamisaruandes toodule. Kuivõrd mitterahalise

sissemakse hariliku väärtuse hindamise viisid läbi riigivara valitseja ja volitatud asutus ning hindamise

aluseks võeti raamatupidamise andmed, siis audiitoril on võimalik kontrollida üksnes, kas vara

bilansiline väärtus on raamatupidamise andmetel hindamisaruandes õigesti kajastatud.

Kultuuriministeerium leiab, et sellises olukorras puudub sisuline vajadus audiitori arvamuse tellimiseks

ja selleks täiendavate kulude tegemiseks. Hindamisaruannetes kajastatud andmete õigsuse eest

vastutavad hindamise läbiviijad.

Kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole käesoleval juhul riigivara sihtasutusele võõrandamisel tegemist

riigiabiga, sest muuseumi praegusel tegevusel on vaid kohalik mõju ning riigivara tasuta võõrandamine

ei ole suuteline mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust.

Riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata, vaid see jääb kuuluma

riigile. Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu hoidmist,

täiendamist, uurimist kui ka vahendamist) sõlmib Kultuuriministeerium sarnaselt varasemale praktikale

sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Muuseumikogu kättesaadavus

avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu.

Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus

anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse

ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise

senise riigiasutuse õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku

üleandmisel riigi osalusel asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum asutamisel

tagatakse muuseumi tegevuse jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning

tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata.

Riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse tegevuse

ja vara baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavale

sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud kui

ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse

kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust

reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega

kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord

on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses

sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu

üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist,

jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele

asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite ja üle antud vara suurusest.

2.5. Riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum tegevuse lõpetamine

Paralleelselt sihtasutuse asutamisega valmistatakse ette Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse

Tartu Kunstimuuseum tegevuse lõpetamine, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244

kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende

tegevuse lõpetamise korrast“ ja muudes õigusaktides sätestatust.

7

Riigiasutuse tegevuse lõpetamise otsuse tegemine sõltub käesoleva korralduse heakskiitmisest, sest

riigiasutuse tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne sihtasutuse asutamist. Pärast vastavate volituste

saamist Vabariigi Valitsuselt on võimalik asutajatel kirjutada alla asutamisleping ning juhatuse liikmel

viia läbi vajalikud toimingud sihtasutuse registreerimiseks. Kultuuriministeerium on valmistanud ette

dokumente arvestusega, et sihtasutus asutatakse 2023. aasta detsembris, sihtasutus alustab reaalset

tegevust 1. jaanuarist 2024 ning riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum tegevus lõpetatakse veebruaris

2024.

3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuse asutamislepingu riigilõivust ja

notaritasust. Kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.

4. Kooskõlastamine

Korralduse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Asutajate ootused Sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum

 Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM muuseumide eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest.

Tartu linna kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Tartu linna arengustrateegia 2030“ ja strateegiast „Tartu kultuuristrateegia 2030“.

Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, ning Tartu linn, seavad sihtasutusele kolm peamist eesmärki:

 tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;  järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;  tagada muuseumi jätkusuutlik majandustegevus.

Seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.

Asutajate ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutajate ootusi uuendatakse vajaduse korral.  Riigi ja Tartu linna osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik ja Tartu linn asutavad ühiselt Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu Eesti kultuuriloo seisukohalt olulise kunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi. Sihtasutuse missioon on aidata kaasa kunsti väärtustamisele ühiskonnas ning Tartu kui inspireeriva elukeskkonnaga linna ja atraktiivse reisisihi arengule.  Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatorid1 on järgmised:

1) külastajate rahulolu; 2) töötajate rahulolu.

Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum on järgmised:

1. Teha koostööd Tartu südalinna kultuurikeskuse rajamisel: anda vajalikku infot hoone projekteerimiseks, valmistada ette näituse- ja publikuprogrammid, koostada finantsplaan, analüüsida vajadust muuta asutuse struktuuri ja koosseisu.

Tulemusindikaator: 1.1. Vajalikud analüüsid ja plaanid on koostatud

1 Indikaatorite metoodika ning baas- ja sihttasemed lepitakse kokku pärast sihtasutuse asutamist. Vt kavand – lisa 1

2. Laiendada muuseumi pakutavat kompetentsi ja pakkuda koostöövõimalusi Tartu linna hallatavatele asutustele ühisprojektide korraldamiseks ning seeläbi suurendada muuseumi kogukondlikku mõju.

Tulemusindikaator:

2.1. Toimunud koostööprojektide arv

3. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt kogumispõhimõtete alusel.

Tulemusindikaatorid: 3.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele 3.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus

4. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes.

Tulemusindikaatorid: 4.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast 4.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust

5. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga ja/või muuseumi

uurimisteemaga seotud uurimisprojekte.

Tulemusindikaatorid: 5.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is 5.2. Uurimisprojektide arv aastas

6. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja teemadest lähtuvaid haridustegevusi ning unikaalset

ja inspireerivat näituseprogrammi, olles professionaalse kunstimuuseumina Lõuna-Eesti keskne kunstielu suunanäitaja.

Tulemusindikaatorid: 6.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh piletiga külastajate arv (panustab „Kultuuri arengukava 2021–

2030“ üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine kultuurielus“) 6.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega 6.3. Aasta jooksul tegevusest osa saanud kooliõpilaste arv

7. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus.

Tulemusindikaatorid: 7.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid 7.2. Muuseumi veebilehel on kogude kasutamise alalehel asjakohane selgitus

8. Hoida muuseumi näitused külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas, sh

nädalavahetustel ja üldjuhul ka riigipühadel, ning iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem kui kella 18.00-ni.

Tulemusindikaator: 8.1. Muuseumi lahtiolekuajad filiaalide lõikes

9. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator: 9.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle

täitmine

10. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse „Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“): 10.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas 10.2. Vee kasutus aastas 10.3. Jäätmete liigiti kogumine 10.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas 10.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine

 Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid on järgmised: 1) majandustegevusest laekuva tuluosakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); 2) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude

kasvu. 2. Investeerimispoliitika:

a. investeeringuid tehakse lähtuvalt nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekuva tulu ja välisvahendite abil;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras lisas 1 loetletud baasteenuste osutamiseks2 ja asutajate ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Muuseumiseaduse kohaselt ei tohi lisateenused (§ 20 lg 2) takistada põhiülesannete täitmist, need peavad olema minimaalselt isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada riigi tegevustoetust.

 Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms).

2. Selleks toimub muu hulgas: 2.1 kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; 2.2. kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu

liikmete tööle. 3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel

avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti.

4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutajate ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

2 Vt lisa 1

ÜHISTE KAVATSUSTE PROTOKOLL NR 22-4373

/sõlmimise kuupäev digiallkirjas/

Ühiste kavatsuste protokoll (edaspidi protokoll) on sõlmitud järgmiste osapoolte vahel:

Kultuuriministeerium (registrikood 70000941, asukoht Suur-Karja 23, 15076 Tallinn), mida esindab põhimääruse alusel kultuuriminister Piret Hartman,

ja Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75006546, asukoht Raekoja plats 1a, 50089 Tartu), mida esindab Tartu linna põhimääruse alusel linnapea Urmas Klaas.

Võttes arvesse, et: 1. pooled on asutamas Sihtasutust Tartu Kunstimuuseum (edaspidi SA), mis võtab üle praeguse

riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum ülesanded; 2. Tartu Kunstimuuseumi muuseumikogu jääb riigi omandisse ning Kultuuriministeerium

sõlmib muuseumiseaduse alusel halduslepingu eelnimetatud muuseumikogu kasutamise kohta;

3. Riigikogu on kinnitanud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas esimesele kohale Tartu südalinna kultuurikeskuse;

4. edasises tegevuses toetuvad pooled partnerlusele ja lähtuvad ühistest huvidest ning kinnitavad koostöövalmidust;

5. protokoll on poolte hea tahte väljendus ja kinnitus, et võetud eesmärkide kiireks saavutamiseks tehakse omavahel koostööd heas usus, lähtudes mõlema poole huvidest ja kokkulepetest,

on pooled kokku leppinud alljärgnevas:

1. KOKKULEPPE SISU 1.1. Pooled teevad kõik endast sõltuva, et asutada SA hiljemalt 01.05.2023. 1.2. Pooled kinnitavad asutajate ootused asutatavale SA-le vastavalt protokolli lisale. 1.3. Tartu linn tagab Tartusse rajatavas südalinna kultuurikeskuses SA tegevuseks vajalikud

ruumid (büroopind ja publikule suunatud tegevuste ruumid) ning kuni südalinna kultuurikeskuse valmimiseni rendipinnad hoones Raekoja plats 18 ehk viltuses majas.

1.4. Kultuuriministeerium tagab muuseumikogu hoiustamiseks vajalikud ruumid Eesti Rahva Muuseumis ja osaliselt ka rajatavas Lõuna-Eesti pärandihoidlas.

1.5. Kultuuriministeerium kavandab riigieelarvest SA baastoetuse suurendamist alates 2023. aastast, et vähendada Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali koormust muuseumide põhitegevuse rahastamisel.

1.6. Kultuuriministeerium kavandab riigieelarvest SA-le tegevustoetust võrdsetel alustel riigiasutuste ja teiste riigi asutatud sihtasutustega seni, kuni SA tegevus vastab muuseumiseaduses sätestatud tegevustoetuse saamise tingimustele ja kokkulepitud asutajate ootustele.

1.7. Riigi tegevustoetus SA personalikuludeks lähtub Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO kultuuritöötajate palgakokkuleppest.

1.8. Kultuuriministeerium toetab riigieelarveliste võimaluste korral Euroopa Liidu tõukefondidest toetust saavaid projekte SA omafinantseeringu mahus.

1.9. Tartu linn toetab võimaluse korral SA tegevust ühekordsete sihtotstarbeliste toetustega. 1.10. SA nõukogu liikmete tasu suuruse kinnitavad SA asutajad ühiselt pärast SA asutamist.

Tartu linn katab ja eraldab SA iga-aastasesse eelarvesse nende liikmete tasu, kes määratakse Tartu linna ettepanekul, ning Kultuuriministeerium nende liikmete tasu, kes määratakse riigi ettepanekul.

1.11. Pooled täpsustavad SA edasiste tegevuskulude katmisega seotud põhimõtteid Poolte sõlmitavas SA asutamislepingus.

1.12. Pooled teevad koostööd SA asutamisel ja käivitamisel. 1.13. Koostöö on avalik ja vaba konfidentsiaalsuskohustusest. 1.14. Punktides 1.5–1.8 nimetatud toetuste eraldamisel jälgib Kultuuriministeerium riigiabi

reeglite kohaldumist ning arvestab vajaduse korral riigiabi reeglitest tulenevate nõuetega (sh nõuetega toetuse osakaalule ja omafinantseeringule).

2. JÕUSTUMINE JA KEHTIVUSE LÕPPEMINE 2.1. Protokoll jõustub, kui mõlemad pooled on selle allkirjastanud, ja tingimusel, et ühiselt

asutatakse SA. 2.2. Protokoll on sõlmitud tähtajatult. 2.3. Protokolli kehtivuse võib lõpetada igal ajal pooltevahelise kokkuleppega.

3. LÕPPSÄTTED

3.1. Pooled kinnitavad, et neil on kõik õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud protokolli sõlmimiseks ja sellest tulenevate kohustuste võtmiseks ja täitmiseks.

3.2. Protokollile kohaldavad pooled Eesti Vabariigis kehtivat õigust. 3.3. Protokolli täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad

erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.

LISA: Asutajate ootused

Piret Hartman Urmas Klaas minister linnapea

VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S

Tallinn, Toompea …..... …………… 2023 nr .......

Volituse andmine Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara

üleandmiseks

Riigivaraseaduse § 6 lõike 3, § 37 lõike 3 punkti 3, § 78 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel ning

kooskõlas sihtasutuste seadusega:

1. Volitada kultuuriministrit asutama riigi osalusega sihtasutust nimega Sihtasutus Tartu

Kunstimuuseum (edaspidi sihtasutus) ja anda kultuuriministrile nõusolek seaduses sätestatud

korras võõrandada sihtasutusele üleandmise teel mitterahalise sissemaksena põhivara hulka

kuuluv vallasvara vastavalt lisale (lisatud).

2. Määrata sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium.

3. Sihtasutus asutatakse eeldusel, et Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Tartu

Kunstimuuseum tegevuse lõpetamisel jätkab sihtasutus riigiasutuse õigussuhetest tekkinud

õiguste teostamist ning kohustuste ja lepingute täitmist senistel tingimustel, kui õigusaktidest

ei tulene teisiti või kui senise õigussuhte pooled ei lepi kokku teisiti.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Kaja Kallas

peaminister Taimer Peterkop

riigisekretär

Lisa: Sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga

30.09.2023. a

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Volituse andmine Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum

asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“

Lisa

Sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga

30.09.2023. a

Nr Vara nimetus Harilik väärtus eurodes

1. Valveseadmed 1 384,58

2. Videovalvesüsteem 0,00

3. „Näituste Maja“ näitusevalgustus 0,00

4. Koduleht1 29 166,67

KOKKU: 30 551,25

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium 16.10.2023 nr 1-11/1473-1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse

andmine Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum

asutamiseks ja nõusolek riigivara

üleandmiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse

Tartu Kunstimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ eelnõu. Palume

kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.

Lisaks, lähtudes riigivaraseaduse § 81 lõikest 4, palume Rahandusministeeriumil esitada

rahandusministri ettepanekul üks nõukogu liige asutatavasse sihtasutusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu koos lisaga 2 lehel

2. Eelnõu seletuskiri 7 lehel

3. Tartu linnaga sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll koos lisaga 6 lehel

4. Asutamislepingu ja põhikirja kavand 12 lehel

5. Hindamisaruanne 2 lehel

Marju Reismaa 628 2335

[email protected]