Kiri

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 640 4141

[email protected]tallinn.ee

Kultuuriministeerium

[email protected]

[email protected]

26.01.2024 nr 1-12/109 - 1

Tagasiside kultuuriministri määruse „Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord“ eelnõule

Soovime Teie tähelepanu juhtida kultuuriministri määruse „Era- ja munitsipaaletendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste toetamise tingimused ja kord“ eelnõule (edaspidi määrus), mis tutvumiseks saadetud kujul välistab võimaluse, et toetust saaks taotleda ka Tallinna Linnateater.

Tallinna linna murekohad ja neist tulenevad ettepanekud on seotud ühemõtteliselt hetke olukorraga, kus Tallinna Linnateatri Laial tänaval asuv hoonekompleks on ehitusfaasis, kuid määruses toodud toetuse andmise tingimuste sõnastus ei arvesta sellise olukorraga. Ometigi on linna poolt kavandatud tegevused ka linnateatri valguspargi uuendamisel määruse eesmärgiga igati kooskõlas.

Palume määruse tingimuste täpsustamisel või muutmisel arvesse võtta alljärgnevalt tehtud ettepanekuid, kuivõrd Tallinna Linnateatri ehitus ja sisustamine on läinud kavandatavast oluliselt kallimaks ja kogu kallinemine on jäänud ühemõtteliselt linna kanda ning seetõttu on iga leevendus eelarvele suureks abiks. Oleme reaalselt kaalumas võimalust, kus osa renoveerimise eel ladustatud valguspargist, mis kvalifitseerub antud määruse puhul justnimelt n-ö vanal tehnoloogial põhinevaks ja vähetõhusaks, tuleb eelarveliste pingete tõttu kasutusele võtta ka renoveeritud teatrisaalides.

Eelnevast tulenevalt teeme järgmised ettepanekud:

Määruse § 3 lõike 1 kohaselt antakse toetust projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames vahetatakse etendusasutuse kasutuses olevas hoones välja seni kasutusel olnud valgustuslahendused energiasäästlike valgustuslahenduste vastu. Määruse selline sõnastus välistab linnateatri osalemise toetusvoorus, kuna rõhutab hetkel kasutuses olevat hoonet ja seni kasutuses olnud valguslahendusi. Kuna hoonele seatud nõuded tulenevad sama paragrahvi lõikest neli, siis teeme ettepaneku määruse § 3 lõiget 1 muuta nii, et see ei rõhutaks toetuse taotlemise hetkel hoone etendustegevuseks kasutuses olemist, näiteks järgmiselt:

„(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames vahetatakse välja etendusasutuse hoones kasutusel olnud valgustuslahendused energiasäästlike valgustuslahenduste vastu.“.

Määruse § 3 lõiked 3 ja 4 sõnastus ei ole kooskõlas seletuskirjaga. Nimelt ei tule määrusest üheselt välja, kas hoone peab olema faktiliselt kasutuses etendustegevuseks taotluse esitamise hetkel või peab hoone kasutusotstarve olema osaliselt või kogu ulatuses etendustegevuseks loodud. Teeme järgnevalt ettepaneku muuta viidatud lõikeid ning sellest tulenevalt vajadusel täpsustada seletuskirja viidatud lõigete osas.

· Seletuskirjast nähtuvalt tohib määruse § 3 lõike 3 kohaselt toetust kasutada energiatõhusustöödeks ainult nendes ruumides, kus toimub etendustegevus (sh proovisaalid). Muudes etendusasutuse kasutuses olevates ruumides (fuajeed, toitlustusalad, garderoobid, riietusruumid, kabinetid) valgustuslahendusega kaasnevaid energiatõhususe töid ei toetata, st, et määruse § 3 lg 3 eesmärk on välistada teatud valguslahendused. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta § 3 lg 3 sõnastust selliselt, et see oleks kooskõlas seletuskirjas esitatuga, aga ei välistaks linnateatri osalemist toetusmeetmes:

„(3) Ei toetata selliseid valgustuslahendusega kaasnevaid energiatõhusustöid, mida ei kasutata etendustegevuseks.“.

· Määruse § 3 lõikes 4 sätestatakse, millistele tingimustele vastavas hoones võib etendusasutus valgustusseadmeid vahetada. Määruse § 3 lg 4 p 1 reguleerib hoone kasutamise õigust. Kuna omavalitsuse üksus võib munitsipaaletendusasutusele anda ruumid (hoone) kasutusse ka muul viisil kui rendi- või üürilepinguga, siis teeme ettepaneku sõnastada punkt 1 järgmiselt:

„1) hoone omanik on taotlejast etendusasutus või juriidilisest isikust rendile- või üürileandja või munitsipaaletendusasutuse korral kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on sõlmitud etendusasutusega rendi- või üürileping või kes on andnud hoone etendusasutusele kasutusse muul alusel;“.

Määruse § 4 lg 2 punkti 3 sõnastus toob kasutusele uued terminid nagu „statsionaarne saal“ ja „renditud etenduspaik“. Teeme ettepaneku ühtlustada määruses kasutatavat terminoloogiat ning lihtsustada määruse § 4 lg 2 punkti 3 sõnastust näiteks järgmiselt:

„3) omab õigust kasutada etendustegevuseks § 3 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastavat hoonet vähemalt 2030. aasta lõpuni;“.

Määruse § 5 lg 3 punkti 3 palume täiendada selliselt, et kui riigihange on korraldatud riigihangete registris ja riigihankes on esitatud ainult üks või kaks pakkumust, siis täiendavalt kolme pakkumuse mitteesitamist ei oleks vaja taotluses eraldi põhjendada. Lisaks palume kõnealust punkti täpsustada selliselt, mis võimaldaks taotlust esitada ka siis, kui riigihange on riigihangete registris välja kuulutatud, kuid riigihanke menetlus ei ole veel lõppenud ja taotlusele ei ole võimalik seetõttu edukat pakkumust lisada.

Määruse § 7 lg 1 punkti 3 palume selguse huvides täpsustada, millise määruse § 20 punktiga 3 kooskõlas peab kulu olema.

Määruse § 7 lg 2 punktides 1 ja 2 tuleks täpsustada, kas mõeldud on valgusseadmete ja -puldi maksumust, mitte hankimise kui tegevuse kulu. Lisaks palume lisada määruse § 7 lg 2 punktis 1 nimetatule lisaks abikõlblike kulude hulka valgustusseadme paigaldamise kulu ning sellega seonduvalt kohendada määruse § 7 lg 3 loetelu. Etendusasutuse saalid ja valguslahendused, aga ka etendusasutuse töötajate võimekus on erinevad, mistõttu võib tekkida vajadus osta sisse ka paigaldamisteenus. Valgusseadmete professionaalne paigaldus tagab nende korrektse ja nõuetekohase toimimise ning tagab määrusest tulenevate eesmärkide täitmist.

Määruse § 15 lõikes 1 ja 2 tuleks täpsustada, mis on toetuse väljamaksmise aluseks ja kuidas toetuse väljamaksmine toimub. Nimelt lõikes 1 viidatud ostutehingut tõendav dokument võib olla ka müügi- või teenuse osutamise leping, mis sätestab muuhulgas teenuse ja kauba eest tasumise tingimused. Samas lõikest 2 nähtub, et ostutehingut tõendava dokumendi all on silmas peetud müügiarvet. Ostutehingut tõendava dokumendi esitamise eelduseks on aga määruse sõnastust arvestades täidetud leping. Seega jääb selgusetuks, millal makstakse toetuse saajale 80% ja millal 20% toetusest. Meie hinnangul tuleks üheselt ja arusaadavalt täpsustada kuidas, millistes osakaaludes ja milliste dokumentide alusel toimub toetuse maksmine.

Määruse § 16 lg 2 kohaselt menetleb toetuse andja aruannet kuni 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates. Kas on võimalik, et siin on soovitud tegelikult sätestada, et aruannet menetletakse kuni 90 kalendripäeva. Tööpäevades arvestatuna on tegu ebamõistlikult pika menetlusajaga.

Määruse § 18 punkt 3 sätestab toetuse saaja kohustusena järgida projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Kuivõrd § 7 lõikest 2 nähtuvalt on abikõlblikud kulud eeskätt kauba (asjade) hankimisega seotud kulu (maksumus), siis tuleks viidatud punkti täpsustada selliselt, et riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetest tuleks lähtuda lisaks teenustele ka kaupade (asjade) ostmisel.

Määruse § 18 punkti 3 viimane lause kohustab toetuse saajat põhjendama, kui ta ei vali odavaimat pakkumust. Juhime tähelepanu, et riigihanke eesmärgiks ei ole saada odavaim hind, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, mis võib kujuneda lisaks hinnale ka teiste kriteeriumide alusel. Seetõttu on odavaima pakkumuse valimata jätmise põhjendamise nõue meie hinnangul ebamõistlik, kuivõrd riigihanke alusdokumentides nähtub selgelt, kuidas kujunes edukas, st majanduslikult soodsaim pakkumus.

Lisaks palume määruse § 18 punkti 3 viimast lauset täpsustada selliselt, et kui riigihange on korraldatud riigihangete registris ja riigihankes on esitatud ainult üks või kaks pakkumust, ei pea toetuse saaja kolme pakkumuse puudumist eraldi põhjendama. Seda seetõttu, et toetuse saaja on loonud riigihangete registris hanketeate avaldamisega võimaluse maksimaalselt ära kasutada turul olevat konkurentsi.

Määruse § 18 p 5 kohustab võtma valgustusseadmed kasutusele hiljemalt aruande esitamise ajaks. Palume seletuskirjas täpsustada, mida toetuse andja on sellega silmas pidanud? Kas piisab, kui asjad on aruande esitamise hetkeks hoonesse paigaldatud või peaksid selleks ajaks juba etendustegevused reaalselt toimuma?

Määruse § 18 p 13 kohaselt kohustub toetuse saaja kasutama hoonet osaliselt või tervikuna etendustegevuse teenuse osutamiseks ega tohi võõranda ega anda valdust kolmandatele isikutele ilma toetuse andjaga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates. Meie hinnangul on see punkt liialt piirav ning välistab hetkel mõne teise teatri külalisetenduse esitamist toetust saanud hoones. Palume viidatud punkti sõnastus üle vaadata ning sätestada erisus, mis võimaldaks ning soodustaks etendusasutuste (teatrite) vahelist koostööd.

Loodame, et meie mõtetest ja ettepanekutest on abi määruse täpsustamisel. Oleme avatud aruteludeks ja koostööks.

 

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Oja

abilinnapea

Koopia:Eesti Etendusasutuste Liit

Eesti Teatriliit

Aljona Kallaste

6404497 [email protected]