HTM - Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu

Saatja: Ingrid Puurvee <[email protected]>

Saadetud: 05.07.2024 15:24 Adressaat: Taimi Ollema <[email protected]>; Häli Allas

<[email protected]> Koopia: SiM info <[email protected]> Teema: FW: Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu

Manused: TäKS_SIM.pdf

teadmiseks

From: Annaliisa Toom <[email protected]> Sent: Friday, July 5, 2024 3:23 PM To: Ingrid Puurvee <[email protected]> Subject: Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte

avada!

Tere!

Vabariigi Valitsus kiitis oma 4. juuli istungil heaks täiskasvanute koolituse seaduse ning sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Täname teid tagasiside eest eelnõule. Oleme koondanud omapoolse tagasiside Siseministeeriumi kommentaaridele eelnõu kooskõlastustabe li

väljavõttesse, mis on lisatud eraldi failiga.

Heade soovidega

Annaliisa Toom

Täiskasvanuhariduse valdkond Haridus- ja Teadusministeerium tel 7354 074

[email protected] www.hm.ee | fb.com/haridusministeerium | twitter.com/haridusmin

1

Kooskõlastustabel

Ettepanek/märkus Vastus/kommentaar

Siseministeerium

Eelnõu § 1 lõike 7 2. lause „Kõrgkoolid võivad

nimetada mikrokvalifikatsiooni

mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme

õppeained moodustavad õppekava mahust

vähemalt poole.“ Leiame, et segaseks jääb,

millise õppekava mahust. Ilmselt on siin

mõeldud mikrokraadi õppekava õppeaineid.

Teeme ettepaneku täpsustada, et

mikrokraadiga on tegemist siis, kui üle poole

mikrokraadi õppekava mahust moodustavad

kõrgharidustaseme õppeaineid.

Arvestatud.

Eelnõud ja seletuskirja on täpsustatud.

Kõrgkoolid võivad nimetada

mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui

kõrgharidustaseme õppeained

moodustavad mikrokraadi õppekava

mahust vähemalt poole.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 19 asendatakse

seaduses läbivalt sõnad „tasemeõpe“ ja

„tasemekoolitus“ sõnaga „formaalõpe“.

Muudatus tuleneb Euroopas kasutatavast

haridusterminoloogiast. Euroopa

haridusterminoloogias on levinud õppimise

jaotamine formaalseks, mitteformaalseks ja

informaalseks õppeks. Terminikolmikut

kasutatakse ingliskeelsetes

haridusdokumentides koos. Eelnõuga

soovitakse kasutusele võtta eelkõige

mitteformaalõppe terminit, aga et kolmene

jaotus käib koos, siis asendatakse ka

„tasemeõppe“ ja „tasemekoolituse“ terminid

„formaalõppega“. Leiame, et tööandjale ja

töötajale peab olema selge, millise õppe puhul

on õppijal õigus õppepuhkusele ja millisel

puhul on tööandja kohustatud andma tasulist

õppepuhkust töötajale. Seni eristasid seda need

kaks terminit „tasemeõpe“ ja

„tasemekoolitus“. Termin „formaalõpe“

tekitab selles kontekstis segadust.

Mitte arvestatud.

Formaalõppe termin võetakse kasutusele

ka haridusseaduses (õppimiskohustuse

eelnõu).

2

Ettepanek/märkus Vastus/kommentaar

Eelnõu § 1 lõikes 5 on toodud informaalõppe

definitsioon, mis on käesoleva seaduse

tähenduses eesmärgistatud või

eesmärgistamata õppimine, mis toimub

igapäevaelu situatsioonides. Seletuskirjas on

nii: „Informaalõpe (TäKS § 1 lg 5) võib õppija

seisukohast lähtudes olla nii eesmärgistatud

kui eesmärgistamata õppimine, mis toimub

igapäevaelu 2 (4) situatsioonides ja selle

tulemusi ei pruugi olla õppijale kohe näha.

Informaalõpe ei pruugi olla õppija seisukohast

ette kavatsetud. Informaalõpet eelnõuga ei

reguleerita.“. Leiame, et seda mõistet ei peaks

TÄKSis kajastama, sest seadus informaalõpet

ei reguleeri.

Arvestatud.

Eelnõust jäetakse informaalõppe termin

välja.

Eelnõu § 9¹ lõike 1 punkti 1 kohaselt võivad

mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia kõrgkool ja

kutseõppeasutus õppekavarühmas või -grupis,

milles on talle antud õppeõigus või õppe

läbiviimise õigus“. See näib olevat mõneti

kitsendav lause kõrgkoolide ja

kutseõppeasutuste jaoks, ent eelnõu seletuskiri

parandab seda nõnda: „Kui kõrgkool või

kutseõppeasutus soovib pakkuda

mikrokvalifikatsiooni õppekavagrupis või -

rühmas, kus tal õppeõigus puudub, siis on tal

võimalik läbida mikrokvalifikatsiooni

pakkumiseks täienduskoolitusasutuse

kvaliteedihindamise õppekavarühmas, kus tal

õppeõigust ei ole.“ Teeme ettepaneku lisada

TäKSi seletuskirja lause, et kõrg- ja

kutsekoolidel tekiks selgus, et neil on võimalus

läbida kvaliteedihindamine, et koolitada

õppekavarühmas, kus neil õppeõigust ei ole

või siis eemaldada § 91 1 lg 1 p 1 ja 2 eelnõust

ja kirjeldada neid tingimusi lõikes 4.

Arvestatud.

Eelnõud on täpsustatud. Kõrgkool või

kutseõppeasutus, kes soovib

mikrokvalifikatsiooniõpet pakkuda

õppekavarühmas või -grupis, milles tal ei

ole õppeõigust, saab läbida

õppekavarühma kvaliteedihindamise ja

taotleda õppekava avamiseks tegevusluba.

Eelnõu § 9² lõike 3 järgi on

mikrokvalifikatsioone võimalik koguda ja

kombineerida, et tõendada kvalifikatsiooni

omandamist. Oleme nõus, et

mikrokvalifikatsiooniõppe/ mikrokraadiõppe

puhul on õppijale oluline õpingute VÕTA-ga

ülekandmise võimalus. Juhime siiski

tähelepanu, et eelnõus välja pakutud sõnastus

on eksitav, kuna ainuüksi

mikrokvalifikatsioonidega/mikrokraadidega

tasemeõppekava läbimist tõendada ei saa.

Tasemeõppe lõpus antavat kvalifikatsiooni

tõendab vastav riiklik diplom.

Arvestatud.

Sõnastust on täpsustatud.

Mikrokvalifikatsioone on võimalik koguda

ja kombineerida ning kasutada seda

tasemeõppe kvalifikatsiooni omandamise

või kutsetunnistuse saamise tõendamiseks.

3

Ettepanek/märkus Vastus/kommentaar

Mikrokvalifikatsiooniõppes/mikrokraadiõppes

ei sooritata kraadiõppe õppekava läbimiseks

nõutavat lõpueksamit ega lõputööd. Neid

õppeaineid ei saa ka kõrgharidusstandardist (§

13 lg 3) tulenevalt VÕTA-ga tasemeõppesse

üle kanda, vaid tuleb sooritada üliõpilase või

eksternina. Teeme ettepaneku sõnastust

täpsustada.

Eelnõu § 9² lõike 2 järgi annab

täienduskoolitusasutus

mikrokvalifikatsiooniõppe lõpetanule

mikrokvalifikatsioonitunnistuse. Ka ülikoolide

senise praktika kohaselt väljastatakse

mikrokvalifikatsiooniõppe/mikrokraadiõppe

läbinule tunnistus. Need, kes ei ole õppekava

täies mahus täitnud, saavad tõendi, kuhu on

märgitud sooritatud õppeained ja tulemused.

Seletuskirja kohaselt (lk 15) peaks aga

edaspidi nendele õppijatele, kes

mikrokvalifikatsiooni/mikrokraadi õppekava

täies mahus ei läbi, iga õppekavasse kuuluva

läbitud õppeaine kohta väljastama tunnistuse.

Me ei saa sellega nõustuda, sest õppija on

avaldanud soovi õppima asumiseks

mikrokvalifikatsiooni/mikrokraadi

õppekavale, mitte üksikutele

tasemeõppeainetele. Teeme ettepaneku:

koolituse korraldaja peab väljastama õppijale

mikrokvalifikatsiooni/mikrokraadi õppekava

täies mahus läbimise kinnituseks tunnistuse ja

mitteläbimise korral tõendi, kus on välja

toodud sooritatud õppeained ja tulemused.

Selgitame.

Tunnistuse saamise eelduseks on

õpiväljundite hindamine.

Mikrokvalifikatsiooniõppe korral ei ole

katkestanul õigust saada

mikrokvalifikatsioonitunnistust, kuna ta ei

läbi kogu mikrokvalifikatsiooniõpet

tervikuna. Eraldi

mikrokvalifikatsioonitõendit ei väljastata.

Katkestanutel on õigus saada

täienduskoolituse tunnistus nende

õppeainete kohta, kus toimus õpiväljundite

hindamine. Tegemist on võimaluse, mitte

kohustusega.

Näiteks, kui mikrokvalifikatsiooniõpe

koosneb viiest õppeainest ning õppija läbib

neist kaks koos hindamisega, antakse talle

täienduskoolituse tunnistus nende

õppeainete kohta.

Küsimusi tekitas ka

mikrokvalifikatsiooni/mikrokraadi

õppekavade registreerimine hariduse

infosüsteemis. Iga õppekava registreerimise

eest viieks aastaks tuleb maksta 100 eurot

riigilõivu. See kitsendaks suure tõenäosusega

õppijatele pakutavate

mikrokraadiprogrammide valikut, sest

registreerimistasu mikrokraadiõppe puhul, mis

toimub koos üliõpilastega ja võimaldab ka

üksikute õppijate osalemist, moodustaks juba

suure osa õppetasust.

Palume selgitada, kui koolitusasutus otsustab

ka pärast viit aastat sama

mikrokvalifikatsiooni/mikrokraadi õppekava

pakkuda (on tööturu jaoks sellisel kujul

Osaliselt arvestatud.

Eelnõus on reguleeritud õppekava

muutmine. Muudatustest tuleb teavitada.

Uueks õppekavaks loetakse, kui

muudatused puudutavad õppekava üldiseid

õpiväljundeid või õppe mahtu.

Selgitame, et õppekava ei sisalda

koolitajate nimesid, vaid koolitajatele

esitatavaid nõudeid.

4

Ettepanek/märkus Vastus/kommentaar

endiselt vajalik), kas siis tuleb see uuesti

registreerida ja taas riigilõiv tasuda.

Lisaks on vajalik hästi läbi mõelda, kuidas

toimub juba registreeritud õppekava

muutmine. Täiendusõpe on paindlik ja

õppekavas võib olla vajalik teha kiireid

muudatusi igal aastal või 3 (4) isegi semestril,

nt vahetada olemasolev õppeaine uue vastu või

asendada koolitaja. Palume selgitada, kas ja

millistel tingimustel saab juba registreeritud

õppekavas teha parandusi või tuleb kogu

õppekava uuesti registreerida.

Teeme ettepaneku, et juba registreeritud

mikrokvalifikatsiooni/mikrokraadi

õppekavade muutmine ning registreeringu

tähtaja pikendamine peaks olema vähem

bürokraatlik, st kiire, paindlik ja tasuta.

Seadus jõustub 1. oktoobril 2024. Palume

selgitada, kas pärast seaduse jõustumist on ette

nähtud ka üleminekuaeg. Küsimus on

ajendatud asjaolust, et 1. septembril 2024

algab uus õppeaasta ning õppetööga

alustatakse ka mikrokraadiõppes. Seetõttu jääb

ebaselgeks, kas 2024/2025. õa sügissemestril

avatavad mikrokraadi õppekavad peavad

olema enne õppetöö algust hariduse

infosüsteemis registreeritud. Lisaks palume

infot, kas täiskasvanute koolituse seaduse

jõustumise ajaks on valmis toimiv tehniline

lahendus ülikoolide õppeinfosüsteemide ja

hariduse infosüsteemi liidestuseks, et tagada

vajalike mikrokraadi õppekavade andmete

ülekandmine. Teeme ettepaneku, et hariduse

infosüsteemis tuleb registreerida mikrokraadi

õppekavad, mille alusel alustatakse õppetööd

alates 2024/2025. õa kevadsemestrist. Selleks

vajame infosüsteemide toimivat liidestust.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu jõustumise aega on muudetud

(1. märts 2025). Eelnõus antakse

üleminekuaeg mikrokvalifikatsiooniõppe

läbiviimiseks tegevusloa taotlemiseks ja

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava

esitamiseks.

Selgitame, et 1. septembrist 2025 võib

mikrokvalifikatsiooniõpet pakkuda üksnes

juhul, kui õpe vastab TäKSi nõuetele.

Eelnõu § 91 lõike 4 punkti 7 järgi peab

mikrokvalifikatsiooni/mikrokraadi õppekava

ja selle alusel läbiviidav õpe vastavama

rahvusvahelistele standarditele või

kokkulepetele, kui rahvusvahelistes

standardites või kokkulepetes on esitatud

nõuded õppekavale ja õppele. Palume

selgitada, mida selle nõudega täpsemalt silmas

peetakse.

Selgitame.

Mikrokvalifikatsiooni õppekavad ei ole

kohustatud vastama rahvusvahelistele

standarditele või kokkulepetele, välja

arvatud juhul, kui nende õppekavade

spetsiifiline valdkond nõuab sellist

vastavust. Näiteks merendusvaldkonna

koolitused peavad järgima rahvusvahelisi

konventsioone, et tagada meremeeste

ohutus ja pädevus ülemaailmselt. See

5

Ettepanek/märkus Vastus/kommentaar

tähendab, et kõikidel õppekavadel ei ole

vajadust rahvusvaheliste standardite

rangeks järgimiseks, kuid spetsiifilistes

valdkondades, nagu merendus, lennundus

jne on see hädavajalik, et tagada ohutus ja

ühilduvus kogu maailma kontekstis.

Lisaks eeltoodule palume selgitada seletuskirja

lisaks 3 olevat täienduskoolituse standardi

muutmise kavandit. Sellest lähtuvalt lisandub

standardisse § 31 lõike 1 punkt 2, mille järgi

tuleb mikrokvalifikatsioonitunnistusele

märkida mikrokvalifikatsiooniõppe maht

akadeemilistes tundides ja ainepunktides. See

on vastuolus täiskasvanute koolituse seaduse

muutmise eelnõuga, mille järgi määratakse

mikrokvalifikatsiooniõppe maht ainult

ainepunktides (ja ainepunkti mahuks on 26

astronoomilist tundi). Palume

täienduskoolituse standardi eelnõu sõnastus

selles osas üle vaadata. Ühtlasi jääb ebaselgeks

täienduskoolituse standardi muutmise kavandi

§ 31 lõike 1 punktis 5 sätestatud, mille järgi

tuleb juhul, kui mikrokvalifikatsioon on osa

kvalifikatsioonist, lisada tunnistusele

sellekohane viide. Palume selgitada, mida siin

on mõeldud ja kuidas see tunnistusel sõnastada

tuleks.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud, et

mikrokvalifikatsiooniõppe mahtu

mõõdetakse ainult ainepunktides, ilma

viideteta akadeemilistele tundidele.

Teeme ettepaneku arvestada ka

täienduskoolituse mahtu astronoomilistes

tundides. See välistaks segaduse, mis võib

tekkida nt tasemeõppeainetest koosnevate

täiendusõppeprogrammide, sh

mikrokvalifikatsiooniõppe/mikrokraadiõppe

puhul. Probleemikohaks on ka VÕTA-ga

ülekandmine, kui mahu arvestamise alused on

erinevad.

Mitte arvestatud.

See ettepanek nõuab põhjalikku analüüsi ja

toob kaasa olulise muudatuse olemasolevas

süsteemis. Tõdeme, et see võiks pikemas

perspektiivis aidata luua selgust ja ühtsust

täienduskoolituse valdkonnas ning

hõlbustada õppijate ja koolitajate

igapäevaelu. Tegemist on suuremahulise

muudatusega, mille jaoks eelnevalt

kavandataks analüüs.

Juhime tähelepanu, et § 91 lõikes 5 on

numeratsioonis viga: p. 6 esineb kaks korda.

Arvestatud.