Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

19.10.2023

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

Täiskasvanute koolituse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „täienduskoolitusasutuse pidaja“ sõnaga

„täienduskoolitusasutus“ vastavas käändes;

2) seaduse tekstis asendatakse sõna „tasemeõpe“ sõnaga „formaalõpe“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täiskasvanute koolituse seadusega sätestatakse täienduskoolitusasutusele nõuded

täienduskoolituse läbiviimisel ja mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimisel, õppija õigus

õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise alused ning riikliku ja haldusjärelevalve

põhimõtted.

(2) Täiskasvanuõpe jaguneb formaalõppeks, mitteformaalõppeks ja informaalõppeks.

(3) Formaalõpe on käesoleva seaduse tähenduses üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava

alusel toimuv eesmärgistatud tasemeõpe, mille korraldust reguleerivad põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus ning erakooliseadus.

(4) Mitteformaalõpe on käesoleva seaduse tähenduses eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis

toimub kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. Käesolevat seadust kohaldatakse

mitteformaalõppes täienduskoolitusele, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppele.

(5) Informaalõpe on käesoleva seaduse tähenduses eesmärgistatud või eesmärgistamata

õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides.

(6) Täienduskoolitus on õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja

organiseeritud mitteformaalõppe osa, mis on suunatud õpiväljundite saavutamisele.

(7) Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste

ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Kõrgkoolid võivad nimetada

mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad

õppekava mahust vähemalt poole.

(8) Käesolevat seadust kohaldatakse täienduskoolitust läbiviivale eraõiguslikule juriidilisele

isikule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele või

füüsilisest isikust ettevõtjale, kellel on seaduses sätestatud kohustus taotleda täienduskoolituse

läbiviimiseks tegevusluba või kes on esitanud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse

infosüsteem) majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimise kohta (edaspidi

täienduskoolitusasutus).

(9) Käesolevas seaduses reguleeritud eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja

majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse

seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning käesolevas seaduses majandustegevuse

teate esitamise, täienduskoolituse läbiviimise ja teabe avalikustamise, andmete muutmisest

teatamise ning majandustegevusest loobumise kohta sätestatut kohaldatakse avalik-õigusliku

juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse täienduskoolitusasutuse kohta niivõrd,

kuivõrd selle eripärast ei tulene teisiti.

(10) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust,

võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“;

4) paragrahvi 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Täiskasvanuhariduse Nõukogu

(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks

ja rakendamiseks Täiskasvanuhariduse Nõukogu ja kinnitab selle töökorra käskkirjaga.

(2) Täiskasvanuhariduse Nõukogu on nõuandev kogu, kuhu kuuluvad asjassepuutuvate

ministeeriumide, täienduskoolitusasutuste, formaalõppeasutuste, tööandjate ja töötajate

esindusorganisatsioonide ning teiste täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate asutuste ja

isikute esindajad.“;

5) teise peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. peatükk

Täienduskoolitusasutuse nõuded“;

6) paragrahvi 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Täienduskoolitusasutuse veebileht või muu avaliku ligipääsetavusega digikeskkond

Täienduskoolitusasutus on kohustatud avalikustama käesoleva seaduse paragrahvi 8 lõikes 2

nõutud teabe täienduskoolitusasutuse veebilehel või muus avaliku ligipääsetavusega

digikeskkonnas.“;

7) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Täienduskoolitusasutuse täienduskoolituse läbiviimise peatamise, keelamise ja

täienduskoolituse läbiviimisest loobumise erisused“;

8) paragrahvi 7 lõikeid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Täienduskoolituse õppekorralduse alustes sätestatakse õppijate õppesse vastuvõtu ja

väljaarvamise tingimused, täienduskoolituse õppetasu maksmise ja tagastamise tingimused

ning teised õppe korraldamiseks olulised tingimused.

(3) Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustes sätestatakse vähemalt

täienduskoolituse õppekavade, täienduskoolitusega seotud täiskasvanute koolitajate ja

õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ning täienduskoolituse tagasiside kogumise ja

arvestamise kord.“;

9) paragrahvi 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8. Täienduskoolitusasutust käsitleva teabe avalikustamine

(1) Täienduskoolitusasutus avalikustab hariduse infosüsteemi kaudu täienduskoolitusasutuse

õppekavarühmad, asutuse kontaktandmed ja veebilehe või avaliku ligipääsetavusega

digikeskkonna aadressi.

(2) Täienduskoolitusasutus avalikustab eesti keeles oma veebilehel või avalikult kättesaadavas

digikeskkonnas täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad,

täienduskoolitusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust

tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega, täienduskoolitusasutuse

tegevuse kvaliteedi tagamise alused ja loakohustusega täienduskoolituse läbiviimiseks antud

tegevusloa andmed. Teave peab olema ajakohane, kergesti leitav ja üheselt mõistetav.

(3) Täienduskoolitusasutus ei pea avalikustama tellimuskoolituste õppekavasid ja nendega

seotud koolitajate andmeid. Tellimuskoolitus on tellija soovidest ja vajadustest lähtuv

täienduskoolitus, mida viiakse läbi tellijaga kokku lepitud tingimustel ja korras.

(4) Täienduskoolitusasutus teeb iga aasta 31. märtsiks hariduse infosüsteemi kaudu

kättesaadavaks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 32 alusel kehtestatud ministri

määruses sätestatud tegevusnäitajad eelmise kalendriaasta kohta.

(5) Täienduskoolitusasutus tagab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete õigsus

on dokumentaalselt tõendatav.“;

10) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Täienduskoolitust viiakse läbi täienduskoolitusasutuse kinnitatud õpiväljundipõhise

õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad

teadmised ja oskused, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata.“;

11) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega:

„Mikrokvalifikatsiooniõppe maht määratakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile

õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.“;

12) seadust täiendatakse paragrahvidega 9¹-93 järgmises sõnastuses:

„§ 9¹. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimine

(1) Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad läbi viia:

1) kõrgkool ja kutseõppeasutus õppekavarühmas või -grupis, milles on talle antud õppeõigus

või õppe läbiviimise õigus;

2) muu täienduskoolitusasutus õppekavarühmas, milles ta on läbinud õppekavarühma

kvaliteedihindamise vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 93 ja mille tulemusel on tal kehtiv

positiivne hindamisotsus.

(2) Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks esitab täienduskoolitusasutus hariduse

infosüsteemi kaudu taotluse mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreerimiseks.

Täienduskoolitusasutus tasub enne taotluse esitamist õppekava registreerimise eest riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus

kontrollib täienduskoolitusasutuse ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava vastavust käesoleva

paragrahvi lõikes 4 esitatud nõuetele ning registreerib nõuetele vastava õppekava hariduse

infosüsteemis kuni viieks aastaks.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus

registreerib mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava hariduse infosüsteemis, kui

täienduskoolitusasutus tõendab enda ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava vastavust

järgmistele nõuetele:

1) täienduskoolitusasutusel on õppekavarühma kvaliteedihindamises kehtiv käesoleva seaduse

paragrahvi 93 lõike 8 punktis 1 nimetatud positiivne hindamisotsus või kõrgkoolile või

kutseõppeasutusele on antud õppeõigus või õppe läbiviimise õigus õppekavarühmas või -

grupis, kuhu mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava liigitub;

2) õppekava vastab käesolevas seaduses ja käesoleva seaduse paragrahvi 9 lõike 1 alusel

kehtestatud standardis esitatud nõuetele;

3) õppekava maht vastab käesoleva seaduse paragrahvi 92 lõikes 1 kehtestatud

mikrokvalifikatsiooniõppe mahule;

4) õppekava on liigitatud õppekavarühma rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse ISCED

(International Standard Classification of Education Fields of Education and Training,

UNESCO) alusel õppekava sisu arvestades;

5) õppekavas on viide asjaomasele kutsestandardile või selle osale, kui õppekava koostamise

aluseks on kutsestandard;

6) täienduskoolitusasutusel on tegevusluba, kui õppekava registreeritakse loakohustusega

tegevusalal;

7) õppekava ja selle alusel läbiviidav õpe vastavad rahvusvahelistele standarditele või

kokkulepetele, kui rahvusvahelistes standardites või kokkulepetes on esitatud nõuded

õppekavale ja õppele;

8) õppekava lähtub teaduslikust maailmakäsitlusest.

(5) Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus

tunnistab mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreeringu hariduse infosüsteemis kehtetuks,

kui:

1) täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne otsus kaotab

kehtivuse või on tunnistatud kehtetuks või kõrgkooli õppeõigus või kutseõppeasutuse õppe

läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks või on lõppenud;

2) täienduskoolitusasutus on esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile valeandmeid, millel

on tähtsus õppekava registreerimise otsuse tegemisel;

3) riikliku või haldusjärelevalve käigus ilmneb, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus

käesoleva seaduse või muude õigusaktidega;

4) täienduskoolitusasutuse tegevusluba õppekava registreerimise eelduseks oleval

loakohustusega tegevusalal on tunnistatud kehtetuks;

5) õppekava maht ei vasta käesoleva seaduse paragrahvi 92 lõikes 1 kehtestatud

mikrokvalifikatsiooniõppe mahule;

6) õppekava ja selle alusel läbiviidav õpe ei vasta rahvusvahelistele standarditele või

kokkulepetele, kui rahvusvahelistes standardites või kokkulepetes on esitatud nõuded

õppekavale ja õppele;

6) täienduskoolitusasutus on teatanud majandustegevusest loobumisest;

7) täienduskoolitusasutus esitab taotluse tunnistada registreering kehtetuks.

(6) Haridus- ja Teadusministeeriumil või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusel

on õigus tunnistada mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreering hariduse infosüsteemis

kehtetuks, kui täienduskoolitusasutus ei täida enam käesoleva paragrahvi lõike 4 punktidest 4,

5 ja 8 tulenevaid nõudeid.

(7) Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreeringu kehtivuse lõppemisel tähtaja

möödumise tõttu kohustub täienduskoolitusasutus võimaldama õppijal

mikrokvalifikatsiooniõpe lõpetada kolme kuu jooksul arvates registreeringu kehtivuse tähtaja

möödumisest.

§ 9². Nõuded mikrokvalifikatsiooniõppele

(1) Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5 kuni 30 ainepunkti.

(2) Mikrokvalifikatsiooniõppe lõpetanule annab täienduskoolitusasutus

mikrokvalifikatsioonitunnistuse käesoleva seaduse paragrahvi 9 lõike 1 alusel kehtestatud

standardis esitatud tingimustel ja korras.

(3) Mikrokvalifikatsioone on võimalik koguda ja kombineerida, et tõendada kvalifikatsiooni

omandamist.

(4) Kõrgkoolid ja kutseõppeasutused võivad mikrokvalifikatsiooni andmisel kohaldada

varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamist vastavalt kõrgharidusseadusele ja

kutseõppeasutuse seadusele.

§ 93. Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine

(1) Hariduse infosüsteemi kantud täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine

tehakse käesoleva seaduse paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud juhul täienduskoolitusasutuse

taotlusel.

(2) Täienduskoolitusasutus esitab õppekavarühma kvaliteedihindamise taotluse hariduse

infosüsteemi kaudu ja tasub enne taotluse esitamist õppekavarühma kvaliteedihindamise eest

riigilõivuseaduses sätestatud riigilõivu.

(3) Õppekavarühma kvaliteedihindamine on täienduskoolitusasutuse õppekavade ning nende

alusel toimuva õppe ja õppearendustegevuse hindamine õppekavarühmas. Õppekavarühma

kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ja sõltumatute

ekspertide hindamisest.

(4) Õppekavarühma kvaliteedihindamisel antakse positiivne hinnang, kui

täienduskoolitusasutus on tõendanud järgmiste nõuete täitmist:

1) ressursid õppekavarühmas õppe läbiviimiseks on piisavad,

2) täiskasvanute koolitajad vastavad käesolevale seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele,

3) õppekavad vastavad käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud standardile,

4) õppekavad ja õppetöö vastavad käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud tingimustele

ning käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud hindamiskriteeriumidele.

(5) Õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(6) Õppekavarühma kvaliteedihindamist korraldab valdkonna eest vastutava ministri volitatud

asutus (edaspidi hindamist korraldav asutus). Hindamist korraldav asutus moodustab

täienduskoolituse hindamisnõukogu, kinnitab nõukogu töökorra ja nõukogu otsuste peale

esitatud vaiete lahendamise korra.

(7) Täienduskoolituse hindamisnõukogu kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ja

käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise hindamise kriteeriumid ja võtab

vastu õppekavarühma kvaliteedihindamise otsused.

(8) Täienduskoolituse hindamisnõukogu hindab täienduskoolitusasutuse õppekavarühma

õppetöö kvaliteeti järgmiselt:

1) kui õppekavarühma õppetöö vastab täielikult käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuetele, teeb hindamisnõukogu positiivse hindamisotsuse viieks

aastaks;

2) kui õppekavarühma õppetöö vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuetele osaliselt või ei vasta nõuetele, teeb hindamisnõukogu

negatiivse otsuse.

(9) Hindamisnõukogu otsused kvaliteedihindamise läbinud täienduskoolitusasutuse

õppekavarühmade kohta avalikustatakse hariduse infosüsteemis.

(10) Hindamisnõukogu võib positiivse õppekavarühma kvaliteedihindamise otsuse kehtetuks

tunnistada, kui ilmneb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) riikliku või haldusjärelevalve käigus selgub, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus

käesoleva seaduse või muude õigusaktidega;

2) täienduskoolitusasutus ei ole täitnud riikliku või haldusjärelevalvet teostava haldusorgani

ettekirjutust ettekirjutuses märgitud tähtpäevaks või korras;

3) täienduskoolitusasutus on esitanud õppekavarühma kvaliteedihindamisel valeandmeid, mis

on otsust mõjutanud;

4) täienduskoolitusasutus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ning käesoleva

paragrahvi lõigete 5 ja 7 alusel kehtestatud nõuetele;

5) täienduskoolitusasutus on esitanud majandustegevusest loobumise teate.

13) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õppekeskkond on õppijate õppimist ja arengut toetav füüsiline või digitaalne keskkond.

Täienduskoolitusasutuse õppekeskkond peab olema täienduskoolituseks ja õppekava

õpiväljundite saavutamiseks piisav.“;

14) paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täiskasvanute koolitaja on käesoleva seaduse tähenduses spetsialist, kes sihipäraselt

loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Täiskasvanute

koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja

kompetentsid. Täiskasvanute koolitaja kompetentside olemasolu hindab

täienduskoolitusasutus.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiskasvanute koolitajale

kvalifikatsiooni-, õpi- või töökogemuse nõuded.“,

15) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Täienduskoolituse läbiviimiseks tagab täienduskoolitusasutus õppe eesmärkide ja

õpiväljundite saavutamiseks vajaliku arvu õppekavas kirjeldatud kvalifikatsiooni, õpi- või

töökogemusega koolitajate olemasolu. Kui valdkonnas kehtivad käesoleva paragrahvi lõike 2

alusel täiskasvanute koolitaja kvalifikatsiooni-, õpi- või töökogemuse nõuded, peavad

õppekavas kirjeldatud nõuded vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud

nõuetele.

(4) Täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitajal peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või vähemalt 7. taseme

täiskasvanute koolitaja kutse.“;

16) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 5, 6, 7 asendatakse sõna „õppemaks” sõnaga

„õppetasu”;

17) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõna „tasemekoolituses“ sõnaga „formaalõppes“;

20) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest ja välistoetustest on lubatud rahastada või

hüvitada täienduskoolitusasutuse läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele.“;

21) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimust võib põhjendatud erandina jätta

kohaldamata, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutus või kui

koolitus tellitakse rahvusvaheliselt täienduskoolituse pakkujalt, kes ei ole

täienduskoolitusasutus käesoleva seaduse mõistes. Käesolevas lõikes nimetatud juhul seab

täienduskoolituse kvaliteedile nõuded täienduskoolituse tellija.“;

22) paragrahvi 16 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „ täienduskoolituse õppekavarühmade või

kursuste kaupa“;

23) paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 16 lõikes 4 jäetakse välja sõnad „õppekavarühmade kaupa“;

25) paragrahvi 16 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus kaasata riikliku või haldusjärelevalve

läbiviimisel eksperte.

(12) Riikliku või haldusjärelevalve läbiviimisel mikrokvalifikatsiooniõppe ja selle läbiviija üle

tuvastab käesoleva seaduse § 93 lõikes 4 nimetatud ja paragrahvi 93 lõigete 5 ja 7 alusel

kehtestatud nõuete täitmise hindamist korraldav asutus eelhaldusaktiga.“

27) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 4-6 järgmises sõnastuses:

„(4) Täienduskoolitusasutus viib hariduse infosüsteemis ja oma veebilehel või muus avaliku

ligipääsetavusega digikeskkonnas enda andmed vastavusse käesoleva seaduse § 1 lõikes 8

sätestatuga 2025. aasta 1. oktoobriks.

(5) Täienduskoolitust võib 2025. aasta 1. oktoobrist läbi viia käesoleva seaduse § 11 lõike 1

teises lauses sätestatud nõuetele vastav täiskasvanute koolitaja.

(6) Täiskasvanute koolitaja väljaõpet võib 2025. aasta 1. oktoobrist läbi viia käesoleva seaduse

§ 11 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav koolitaja.“

§ 2. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 28 lõikes 3, paragrahvis 284, § 30 lõikes 2 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad

„täienduskoolitusasutuse pidaja“ sõnaga „täienduskoolitusasutus“ vastavas käändes;

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse 4. jaotisega järgmises sõnastuses:

„4. jaotis

Täiskasvanute koolituse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 581. Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine

Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise eest tasutakse riigilõivu

1450 eurot.

§ 58². Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreerimine

Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava Eesti hariduse infosüsteemis registreerimise eest

tasutakse riigilõivu 100 eurot.“

§ 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõikes 4 ja § 181 lõikes 3 asendatakse sõnad

„täienduskoolitusasutuse pidaja“ sõnaga „täienduskoolitusasutus“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. oktoobril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................

allkirjastatud digitaalselt

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

24.10.2023 nr 8-1/23/4789

Seaduseelnõu esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks täiskasvanute koolituse seaduse

muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga

on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume

Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet, ETKA Andras, Eesti Vabaharidusliit, Eesti

Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, SA Kutsekoda, Eesti

Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Töötukassa, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite

Nõukogu, Keeleamet

Merlin Tatrik

735 0196

[email protected]

1

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse täiskasvanute koolituse seadust (edaspidi ka TäKS).

Eelnõuga:

- täiendatakse seadust mikrokvalifikatsioonide regulatsiooniga: defineeritakse

mikrokvalifikatsiooni mõiste, kehtestatakse õppe maht, selle tunnused, läbiviijad ning

mikrokvalifikatsioonitunnistuste nõuded;

- kehtestatakse täienduskoolitusasutustele õppekvarühma kvaliteedihindamine, juhul kui

täienduskoolitusasutus soovib läbi viia mikrokvalifikatsiooniõpet;

- täiendatakse täienduskoolituse rahastamisega seonduvat;

- täiendatakse täiskasvanute koolitaja mõistet selliselt, et eristuks selgelt, et koolitajal

peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased kui ka täiskasvanute koolitaja

kompetentsid, samuti lisatakse eelnõusse nõuded täiskasvanute koolitaja koolituse

läbiviijale;

- väiksemate muudatustega täpsustakse sätete sõnastusi, et tagada suurem õigusselgus.

Need muudatused on eelkõige normitehnilised, lihtsustades sõnastusi ning täpsustades

mõisteid. Eelnõuga ühendatakse mõisteid seal, kus ei ole vajadust teha õiguslikku vahet,

näiteks täienduskoolitusasutuse pidaja ja täienduskoolitusasutuse mõistete puhul.

Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Merlin Tatrik Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja

kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna

juht (7350 196, [email protected]), kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe

osakonna täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna peaekspert Annaliisa Toom (7354 074,

[email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna

õigusnõunikud Sander Pelisaar (7350 261, [email protected]) ja Kristel Siimula-Saar

([email protected], 7350 638), kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe

osakonna kutsehariduspoliitika ja oskuste poliitika valdkonna kutsesüsteemi reformi juht Külli

All (7350 249, [email protected]).

Eelnõu koostamisse panustasid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja

kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna

programmijuht Kairi Lõuk (7350 209, [email protected]), kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning

elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna peaekspert Ena Drenkhan

(7350 110, [email protected]), kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna

täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna programmi spetsialist Merle Rosman (7354075,

[email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Liina Teder (Wiedemanni Tõlkebüroo).

2

Märkused

Eelnõuga muudetakse täiskasvanute koolituse seadust (RT I, 19.03.2019, 93). Eelnõu

seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

Eelnõuga muudetakse ka keeleseadust (RT I, 28.12.2022, 48), riigilõivuseadust

(RT I, 06.07.2023, 83) ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust (RT I, 30.06.2023, 87).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa oskuste

tegevuskavaga (2020)1 ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 4.2.6. „Laiendame

paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist“.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1

eelnes eelnõule väljatöötamiskavatsuse koostamine.

Eelnõu ettevalmistamiseks läbiti järgmised etapid:

 9. veebruaril 2021. a saatis Haridus- ja Teadusministeerium täiskasvanute koolituse seaduse

eelnõu väljatöötamisekavatsuse2 arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks laiale ringile

partneritele, sh ministeeriumidele, Eesti Töötukassale, Kutsekojale, ETKA Andrasele, Eesti

Vabaharidusliidule, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule, Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule, Eesti Rahvaülikoolide Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale ning tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidele.

 Täiskasvanute koolituse seaduse muudatuse väljatöötamiskavatsusele andsid tagasisidet

2021. a veebruarist aprillini järgmised asutused: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Maaeluministeerium,

Siseministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Eesti

Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Vabaharidusliit, Eesti Koolitus- ja

Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit,

Rektorite Nõukogu, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti

Rahvaülikoolide Liit, ETKA Andras, Kutsekoda SA, Eesti Kvaliteediühing, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Arvamust avaldasid ka asutused, kellele

eelnõud eelnevalt kooskõlastamiseks ei saadetud.

 2021. a aprillis ja mais räägiti läbi Justiitsministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga täienduskoolituse majandustegevusteate kontrolli

teemal.

 Osa seaduse muutmiseks väljapakutud lahendustest ei leidnud poolehoidu. TäKSi

muutmise põhieesmärk oli väljatöötamiskavatsuses sõnastatud täienduskoolituse

kvaliteedisüsteemi loomisena, et tagada koolituste kvaliteet. Selleks pakuti

väljatöötamiskavatsuses välja täienduskoolituse majandustegevusteate regulatsiooni

täiendamist, et täienduskoolituse majandustegevusteadet oleks võimalik ministeeriumil

kustutada. Väljatöötamiskavatsus nägi ette kustutamise korral uue majandustegevusteate

esitamise piiramist teatud perioodiks, järelkontrolli ja riigilõivu kehtestamist. Samuti tehti

ettepanek kehtestada õppe kvaliteedi hindamine täienduskoolitusasutustele, kelle tegevust

toetab riik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse hoidjana ning Justiitsministeerium ei pidanud õigeks eriseaduses võtta

kasutusele majandustegevusteate kustutamise meedet ja luua üldseadusest oluliselt kõrvale

kalduvat pretsedenti. Õppe kvaliteedi hindamist organisatsioonid pigem pooldasid, sest

koolitusmaastik vajab korrastamist. Kuid kardeti, et nii ulatuslik kvaliteedi reguleerimine

1 https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=et&moreDocuments=yes 2https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29eb82ec-088f-447c-baaa- 516a59b448b1?activity=1#8o2oI5XN

3

toob kaasa halduskoormuse kasvu ning kaasneb risk, et väiksematel asutustel oleks seeläbi

keerulisem koolitusturule siseneda. Sellest tulenevalt kujundati alternatiivid

täienduskoolituse majandustegevusteate kustutamisele ja meetmed kontrolli tõhustamisele.

 2021. a juunist septembrini jätkas tööd täiskasvanute koolituse seaduse muutmiseks

moodustatud laiapõhjaline juhtrühm, mis koondas Täiskasvanuhariduse Nõukogu ja Eesti

Hariduse Kvaliteediagentuuri (endise nimega Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse

Kvaliteediagentuur) täienduskoolituse nõukoja liikmeid. Töörühma kuulusid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Vabaharidusliidu, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade

Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Rektorite Nõukogu, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse

Kvaliteediagentuuri, Eesti Rahvaülikoolide Liidu, ETKA Andrase, Kutsekoja, Eesti

Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu, Eesti

Personalijuhtimise Ühingu ja tasakaalustuseks mõnede väiksemate

eratäienduskoolitusasutuste esindajad. Töörühm arutas eelnõu teemadest

mikrokvalifikatsioonide rakendamist, täienduskoolituse mõistet, täienduskoolituse

kvaliteedisüsteeme, täiskasvanute koolitajate nõuete küsimusi ning rahvusvahelisi e-

koolitusi ning õppeplatvorme. Lisaks toimusid eraldi arutelud mitmete asjasse puutuvate

huvigruppide ja esindusorganisatsioonidega. Jõuti seisukohale, et kvaliteedihindamist ei

kehtestata kõigile, kes pakuvad riigi raha eest koolitusi, vaid ainult neile, kes soovivad

pakkuda mikrokvalifikatsioone või läbida kvaliteedihindamine vabatahtlikult.

 2022. aastal valmistati ette täiskasvanute koolituse seaduse muudatused. Eelnõu läbis

2022. aasta suvel kooskõlastusringi, kuid ei jõudnud vastuvõtmiseni. Võrreldes

kooskõlastusringi läbinud eelnõuga, on eelnõust välja võetud vabatahtlik

täienduskoolitusasutuste kvaliteedihindamine; samuti on täpsustatud õppekavarühma

kvaliteedihindamise nõudeid mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise puhul;

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade registreerimise tingimusi ja mikrokraadi mõistet.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmine ja selleks

regulatsiooni loomine. Väiksemate muudatustega lihtsustatakse kehtiva seaduse sõnastust ja

täpsustatakse terminoloogiat. Samuti vajab uuendamist täienduskoolituse

rahastamispõhimõtteid reguleeriv säte. Mikrokvalifikatsioonide reguleerimisega soovitakse

tagada paindlikud õpivõimalused, luua õppijale tingimused sujuvaks ja paindlikuks liikumiseks

haridustasemete ning -liikide ja tööturu vahel ning väiksematest osadest koosneva, õppija

vajadustele ja võimetele vastava hariduse omandamiseks. Mikrokvalifikatsioonid on üks

võimalus, kuidas täiskasvanud õppijad jõuaksid tervikliku kvalifikatsiooni omandamiseni.

1. juulil 2020 võeti vastu Euroopa oskuste tegevuskava, mille üheks algatuseks on

mikrokvalifikatsiooni kasutusele võtmine, nende läbipaistvuse ja kvaliteedi toetamine terves

Euroopa Liidus. Euroopa Komisjon avalikustas 10.12.2021 Euroopa Komisjoni

mikrokvalifikatsioonide soovituse. Euroopa Liidus nähakse mikrokvalifikatsioone meetmena,

mis aitavad saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud eesmärki, et täiskasvanuhariduses osaleb

aasta jooksul vähemalt 60% tööealisest elanikkonnast. Samuti on soovituses rõhutatud, et

mikrokvalifikatsiooni kasutusele võtmine aitab madalama haridusega inimestel haridusteed

jätkata, toetab varasema õpikogemuse arvestamist, võimaldab jõuda tervikliku

kvalifikatsioonini ning paindlikult reageerida tööturu või ühiskonnaelu muutustele. Oluline on

4

liikmesriikidel mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmisel edendada ja tagada nende

kvaliteeti3.

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–20354 esimese strateegilise eesmärgi „õpivõimalused

on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist

haridustasemete ja -liikide vahel“ järgi on lähitulevikus olulised märksõnad elukestev õpe ja

paindlikud individualiseerimist võimaldavad õpiteed. „Vähenevad selged piirjooned formaal-,

mitteformaal- ja informaalõppe vahel ning ka üld- ja kutsehariduse vahel. Õppija peab saama

oma õpitee kujundada vastavalt vajadusele ja võimetele, õppides muu hulgas väiksemate

moodulite või õpiampsudena, mida saab arvestada formaalhariduse osana“. Selle eesmärgi

täitmiseks on arengukava kohaselt vaja „luua õppijale tingimused ja võimalused väiksematest

osadest (nt mikrokraadid, koolitusampsud) koosneva ning õppija vajadustele ja võimetele

vastava hariduse omandamiseks“. Seejuures on mitteformaal- ja informaalõppe enamat

arvestamist formaalõppes, sh võimalusi omandada haridust väiksemate moodulitena

(mikrokraad, koolitusampsud), nähtud arengukavas ühe olulise tegevusena.

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringilt

saabunud tagasisidena soovitasid mitmed organisatsioonid reguleerida „mikrokvalifikatsiooni“

mõiste ja kaaluda mikrokvalifikatsiooni andmise piiramist teatud kriteeriumidega. Pöörati

tähelepanu kitsaskohtadele, et õigusaktiga tuleks eristada mikrokvalifikatsioon muust

täienduskoolitusest. Samuti tehti ettepanek, et mikrokvalifikatsioone või oskustunnistusi

saaksid väljastada üksnes kontrollitud kvaliteediga koolitusasutused. Eelnõu koostamisel on

nende ettepanekutega arvestatud.

2021. aastal tellis Haridus- ja Teadusministeerium uuringu „Mikrokvalifikatsioonide

kasutusele võtmise võimalused Eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale

toetudes"5 eesmärgiga analüüsida välisriikide praktikat mikrokvalifikatsioonide pakkumise

reguleerimisel ja kasutamisel ning sellele analüüsile ja Eesti ekspertide hinnangutele toetudes

kirjeldada Eesti võimalusi mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtmiseks haridus- ja

kutsesüsteemis. Uuringu viis läbi Balti Uuringute Instituut. Nii uuringu tulemused kui ka

huvigruppidelt ja esindusorganisatsioonidelt saadud sisend osutavad, et riik peaks defineerima

mikrokvalifikatsiooni, sätestades õppe mahu nõuded ning võimalikud pakkujad. Samuti toodi

uuringus välja soovitusena riigi roll kvaliteedi hindamisel ja tagamisel. Sellisel juhul muutuks

õppija, tellija ja tööandja jaoks süsteem selgemaks ja tekiks kindlus, et mikrokvalifikatsioon

vastab kokkulepitud kvaliteedikriteeriumidele.

Mikrokvalifikatsioonisüsteemi eduka juurutamise aluseks on läbipaistev

mikrokvalifikatsioonide omistamise ja omandamise protsess, st nende sisu on selgelt

defineeritud. Kuna mikrokvalifikatsioonid peavad ka tööandjale andma kinnitust töötaja

oskustest ja teadmistest, on äärmiselt oluline, et mikrokvalifikatsioonide kvaliteet on

kontrollitud. Mikrokvalifikatsioone saavad Eestis edaspidi väljastada üksnes õppekavarühmas

kvaliteedihindamise läbinud täienduskoolitusasutused, seepärast eelnõuga luuakse

kvaliteedihindamise võimalus õppekavarühmas täienduskoolitusasutusele, kes soovivad

mikrokvalifikatsioone pakkuda.

Mikrokvalifikatsioonid on mõeldud neile täiskasvanutele, kes soovivad läbida täiendusõpet, et

vastata tööturu nõudmisele või soovivad täiendada oma teadmisi ilma terviklikku tasemeõppe

3 https://www.etf.europa.eu/sites/default/files/2022-05/Micro-credentials%20%281%29- combined_1%20copy_0.pdf 4 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_2810_0.pdf 5 https://www.hm.ee/sites/default/files/mikrokvalifikatsioonid_aruanne.pdf

5

õppekava läbimata. Mikrokvalifikatsioonid võivad hõlbustada liikumist ka erinevate

haridusteede või -süsteemide vahel ning suurendada paindlikkust. Üha rohkematel inimestel on

vaja uuendada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi täitmaks lõhet formaalhariduse ning kiiresti

muutuvate teadmiste ja tööturu vajaduste vahel. COVID-19 kriisist väljumisel ning tehnoloogia

kiire arengu mõjul suureneb nõudlus lühemate õppimisvõimaluste ning nende tunnustamise ja

valideerimise järele. Rohe- ja digipööre nõuab inimestelt täiend- või ümberõpet, et edukalt

liikuda ühelt töökohalt või majandussektorist teise. Sellised „õpiampsud“ võivad täita

teadmuspuudujäägi, suurendada kõrg-, kutseharidus- ja koolitussüsteemide tõhusust,

soodustada innovatsiooni koolituspakkumises ja suutlikkust jõuda õppijateni.

Mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmise eesmärgid on elukestva õppe edendamine ja

tööturu vajadustele kiiremini reageerimine. Oluline on ka see, et mitteformaalõppes omandatut

saaks rohkem arvestada formaalõppes. Samas ei asenda mikrokvalifikatsioonid tasemeõpet.

Mikrokvalifikatsioonid täiendavad traditsioonilisi kvalifikatsioone.

Eelnõuga täiendatakse ka täienduskoolituse rahastamise osa. Täienduskoolituse

rahastamispõhimõtte muutmise ajendiks on kehtiva seaduse jäikus. Riigi- või kohaliku

omavalitsuse eelarvest on lubatud rahastada või hüvitada üksnes koolitamiseks tegevusluba

omava või Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) majandustegevusteate esitanud

täienduskoolitusasutuste läbiviidavat täienduskoolitust. Seega ka rahvusvahelise koolituse

läbiviija koolitust saab riik kehtiva seaduse alusel rahastada üksnes siis, kui rahvusvaheline

koolitaja on esitanud täienduskoolituse majandustegevusteate. Vastasel juhul ei saa kasutada

riigi raha selliste koolituste läbi viimiseks. Arvestades tööjõu ja tööandjate koolitusvajaduse

ning üldiste arengutega globaalsel koolitusturul, on oluline, et Eesti täienduskoolituse

raamistikku integreeritakse ka välismaised koolitused. Eelnõuga muudetakse täienduskoolituse

rahastamise tingimusi, nähes ette, millistel juhtudel on võimalik välismaiseid koolitusi või

rahvusvaheliste õppeplatvormide vahendatavaid täienduskoolitusi riigi- või kohaliku

omavalitsuse eelarvest rahastada.

Väiksemate muudatustega lihtsustatakse kehtiva seaduse sõnastust, et tagada õigusselgus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse seaduses läbivalt tekstiosa „täienduskoolitusasutuse

pidaja“ tekstiosaga „täienduskoolitusasutus“ sobivas käändes. Õiguslikult ei ole vajadust teha

vahet täienduskoolitusasutuse pidajal ja täienduskoolitusasutusel. Kehtiva seaduse alusel

loetakse täienduskoolitusasutuse pidajaks juriidilist isikut või füüsilisest isikust ettevõtjat,

kellel on seaduses sätestatud loakohustus või kes on esitanud majandustegevusteate

täienduskoolituse läbiviimise kohta. Kehtiv seadus ei nõua eraldi täienduskoolitusasutuse

asutamist juriidiliselt isikult. Täienduskoolitusasutus küll luuakse, aga see ei ole iseseisev

asutus, millel on omaette põhikiri. Mõnel juhul on täienduskoolitusasutusele lisatud

eraldiseisev nimi. Praktikas tekitavad segadust täienduskoolitusasutuste nimed, mis ei ole

seotud juriidilise nimega. Olukorra muudavad keeruliseks juhtumid, kus üks osaühing on

täienduskoolitusasutuse pidaja ja teine osaühing on täienduskoolitusasutus.

Täienduskoolitusasutuse pidaja ei ole sama, mis formaalhariduses kooli pidaja, kus näiteks

munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn ning riigikooli pidajaks riik. Kui näiteks

kutseõppeasutus esitab täienduskoolitusasutuse majandustegevusteate, siis saab temast nii

täienduskoolitusasutuse pidaja kui ka täienduskoolitusasutus. Eelnõuga kavandatava

6

muudatuse järgi saab täienduskoolituse majandustegevusteate esitanud juriidilisest isikust või

füüsilisest isikust ettevõtjast koheselt täienduskoolitusasutus, mis kannab sama nime juriidilise

isiku (nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku) või füüsilisest isikust ettevõtjaga. See suurendab

selgust. Kui täienduskoolitusasutuse majandustegevusteate esitab näiteks OÜ Mari Koolitused,

siis täienduskoolitusasutuseks on sama juriidiline isik OÜ Mari Koolitused. Seega

täienduskoolitusasutuseks peetakse sama juriidilist isikut, kes majandustegevusteate on

esitanud või tegevusloa taotlenud. Muudatus ei too kaasa praeguse täienduskoolitusasutuse

brändi nime muutmist. Andmete muutmiseks Eesti hariduse infosüsteemis ja

täienduskoolitusasutuse veebilehel kehtestatakse üleminekuaeg 2025. aasta 1. oktoobrini.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 19 asendatakse seaduses läbivalt sõnad „tasemeõpe“ ja

„tasemekoolitus“ sõnaga „formaalõpe“. Muudatus tuleneb Euroopas kasutatavast

haridusterminoloogiast. Euroopa haridusterminoloogias on levinud õppimise jaotamine

formaalseks, mitteformaalseks ja informaalseks õppeks. Terminikolmikut kasutatakse

ingliskeelsetes haridusdokumentides koos. Eelnõuga soovitakse kasutusele võtta eelkõige

mitteformaalõppe terminit, aga et kolmene jaotus käib koos, siis asendatakse ka „tasemeõppe“

ja „tasemekoolituse“ terminid „formaalõppega“.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TäKSi reguleerimisala (§ 1). TäKSi § 1 lõike 1

muudatusega lisatakse seaduse reguleerimisalasse mikrokvalifikatsioon ning jäetakse välja

täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise ja täienduskoolitusasutuse pidamise alused.

Täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise aluseid ei ole vaja TäKSis eraldi reguleerida, kuna

need on kehtestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruses. Seega puudub vajadus

dubleeriva reguleerimise järele.

TäKSi § 1 lõikes 2 reguleeritakse täiskasvanuõpet, tuues välja, et täiskasvanuõpe toimub nii

formaalõppe, mitteformaalõppe kui ka informaalõppena. Sättega soovitakse rõhutada, et

täiskasvanuõpe on n-ö katusmõiste, ta võib olla osa formaal- või mitteformaalõppest või siis

kuuluda informaalõppe hulka. Sellisest jaotusest lähtutakse ka Eesti haridusvaldkonna

arengukavas 2021-2035. Täiskasvanuõpe on suunatud täiskasvanud õppijale, kelle all

mõistetakse isikut, kes õpib töölkäimise, perekonnaelu või muu tegevuse kõrvalt ning oluline

ei ole, mis vormis ta õpib. Kehtivas TäKSis on reguleeritud „täiskasvanute koolitus“, mis on

kitsam mõiste.

TäKSi § 1 lõikes 3 defineeritakse formaalõpe. Formaalõpe on kindlas ajaraamistikus, kindlaid

reegleid järgiv õppeprotsess, mis hõlmab õpetajaid, õpilasi ja institutsiooni ning on suunatud

kindla kvalifikatsiooni omandamisele. Võrreldes mitteformaalõppega on formaalõpe

süstemaatilisem, reguleeritum ja korraldatum. Formaalõpe on koolieelses lasteasutuses,

üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe, mida viivad läbi

spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad või õppejõud. TäKS formaalõpet ei

reguleeri, seda reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus,

kõrgharidusseadus ning erakooliseadus.

TäKSi § 1 lõikes 4 reguleeritakse mitteformaalõpe. Mitteformaalõppe laiem eesmärk on

inimeste elukestev õpe, pidev enesetäiendamine, võimalus paindlikult (taas)õppida erinevatel

eluetappidel ja erinevatel teemadel. Mitteformaalõpet mõistetakse kui vabatahtlikku õpet, mis

toimub kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. Mitteformaalõppe väiksem

reguleeritus tagab õppe suurema paindlikkuse, võime kiiremini reageerida ühiskonna/õppijate

7

vajadustele ja huvidele, kuid riskina toob kaasa ka võimaliku õppekvaliteedi kõikumise. Siin

sättes reguleeritakse ka, et täiskasvanute koolituse seadust kohaldatakse mitteformaalõppes

täienduskoolituse, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimisel.

Informaalõpe (TäKS § 1 lg 5) võib õppija seisukohast lähtudes olla nii eesmärgistatud kui

eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides ja selle tulemusi ei pruugi

olla õppijale kohe näha. Informaalõpe ei pruugi olla õppija seisukohast ette kavatsetud.

Informaalõpet eelnõuga ei reguleerita.

TäKSi § 1 lõikes 6 täpsustatakse täienduskoolituse mõistet. Täienduskoolitus on üks osa

täiskasvanutele suunatud mitteformaalõppest: see on eesmärgistatud ja organiseeritud õpe, mis

nõuab õppekava koostamist ning õpiväljundite sõnastamist. Võrreldes kehtiva seadusega on

täienduskoolituse definitsioonis rõhutatud just õppimisega seotud teadmiste ja oskuste ehk

õpiväljundi mõistet ning selle saavutamist. Täienduskoolituse puhul peab

täienduskoolitusasutus selgelt sõnastama, kuhu õppijad koolituse lõpuks välja jõuavad ehk

missugused õpiväljundid nad saavutasid. Väljundipõhine õppekava on juhis nii õppijale kui ka

koolitajale. Mitteformaalses õppes on lisaks täienduskoolitusele ka teisi eesmärgistatud

õppetegevusi, mis õppekava koostamist ja õpiväljundite sõnastamist ei eelda, näiteks

õpisündmused, infopäevad, loengud, seminarid, coaching jne, viimati nimetatuid käesoleva

seadusega ei reguleerita. Eelnõu reguleerib vaid täienduskoolitusse puutuvat, mitte teisi

mitteformaalõppe tegevusi.

TäKS § 1 lõike 7 muudatusega lisatakse seadusesse mikrokvalifikatsiooni mõiste.

Mikrokvalifikatsioonide pakkumise eesmärk on toetada kvaliteetse ja paindliku elukestva õppe

edendamist. Mikrokvalifikatsiooniõpe on kavandatud nii, et sellel oleks terviklik sisu, mis

vastab tööturu nõudmistele või ühiskonna arenguvajadustele. Õpet toetab kvaliteeditagamine,

mis järgib tegevusvaldkonnas kokkulepitud standardeid.

Mikrokvalifikatsiooni defineerimisel on osaliselt arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu

soovitustega mikrokvalifikatsioonide kohta. Eelnõust tulenevalt on mikrokvalifikatsioon

iseseisev teadmiste ja oskuste kogum, mida vajatakse eelkõige tööturul või mis on vajalik

ühiskonnale. Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes sisalduv mikrokvalifikatsiooni määratlus

hõlmab lisaks tööturu ning ühiskonnaelu vajaduste arvestamisele ka kultuurilisi ja

enesearengulisi vajadusi, kuid eelnõus on need aspektid mõiste defineerimisel välja jäetud.

Näiteks on haridusvaldkonna arengukavas 2035 on tõstatatud kitsaskohana, et taseme-,

täiendus- ja ümberõpe ei vasta piisavalt tööturu arenguvajadustele. Samuti on arengukavas

seatud üheks strateegiliseks eesmärgiks, et õpivõimalused peavad vastama ühiskonna ja tööturu

arenguvajadustele. Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad

ning uued töövormid nõuavad teadmiste uuendamist ja seniste oskuste ümberkujundamist.

Samuti OSKA (tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimise ja seire süsteem) raportites on välja

toodud, et vajalik on tööandjate panus, et õpe vastaks enam tööturu vajadustele. Seetõttu on

mikrokvalifikatsiooni defineerimisel valitud lähenemine, et kõige olulisemad aspektid on

tööturu ja ühiskonna vajadustele vastavate teadmiste ja oskuste arendamine ning selge

kompetentsi tagamine. Mikrokvalifikatsiooni defineerimine sellisel kujul peaks aitama kaasa

Eesti inimeste konkurentsivõime tõstmisele tööturul, et neil oleks olemas edukaks tegevuseks

kaasajastatud teadmised ja oskused. Mikrokvalifikatsioonid võimaldavad üksikisikutel

omandada, ajakohastada ja täiendada teadmisi ja oskusi, mida vajatakse selleks, et saavutada

edu areneval tööturul ja muutuvas ühiskonnas.

8

Mikrokvalifikatsioon on osa elukestvast õppest, täiskasvanute täienduskoolitusest ning

kvalifikatsioonisüsteemist. Mikrokvalifikatsiooni defineeritakse eelnõus kui täienduskoolitusel

omandatud, tõendatud ja tunnustatud tööturul või ühiskonnaelus vajalike teadmiste ja oskuste

kogumit. Mikrokvalifikatsioon võimaldab sihipäraselt ja paindlikult omandada teadmisi ning

oskusi, et vastata tööturu uutele ning tekkivatele vajadustele. Mikrokvalifikatsiooni üks

tunnuseid erinevalt muust täienduskoolitusest on see, et õppekavaga ettenähtud õpiväljundid

peavad olema hinnatud selgelt määratletud kriteeriumide alusel. Tõendatud teadmised ja

oskused tähendavad, et õppija teadmiste ja oskuste omandamine on õppe lõpus kontrollitud.

Tunnustatud teadmised ja oskused tähendavad, et need on kvaliteediga tagatud ja tööandjate

ning teiste õppeasutuste poolt aktsepteeritud. Mikrokvalifikatsioonide tunnustamine võib olla

töö otstarbel, see tähendab, et mikrokvalifikatsioone tunnustatakse tööandjate poolt, mis annab

selle omanikule võimaluse tööle asumiseks või karjääri edendamiseks. Mikrokvalifikatsiooni

tunnustamine hariduse ja koolituse otstarbel tähendab, et neid arvestatakse osaliselt

tasemehariduses.

Mikrokvalifikatsioon peab andma tervikliku oskuse ja teadmise, luues uusi, tööturule või

ühiskonna arenguvajadustele vajalikke kompetentse. Mikrokvalifikatsiooni omandamine

toimub täiendusõppena, millest võib, kuid ei pruugi, välja kasvada hilisem tasemeõpe ja kraadi

omandamine. Seega mikrokvalifikatsioon võib olla formaalharidust täiendav. Ainult

formaalharidusasutused saavad pakkuda mikrokvalifikatsiooni osana tasemeõppest ja selliste

juhtumite korral kasutatakse mikrokraadi mõistet.

Mikrokvalifikatsiooni mõistet kasutatakse üldnimetusena. Mikrokvalifikatsiooni mõiste ei ole

rahvusvaheliselt kokkulepitud, ülemaailmselt kasutatakse mitmeid termineid: mikrokraadid,

mikrosertifikaadid jne. Eestis eristatakse mikrokvalifikatsiooni ja mikrokraadi. Kõrgkoolidel

on lubatud enda pakutud mikrokvalifikatsiooni nimetada ka mikrokraadiks, kui õppekava

mahust vähemalt poole moodustavad kõrgharidustaseme õppe õppeained. Mikrokraadi mõiste

kasutamine kõrgkoolide poolt on piiritletud, sest ainult kõrgkoolid pakuvad kraadiõpet.

Kõrgkoolide mikrokraadiõpe on loodud formaalõppe baasil ja seepärast tohiksid mikrokraade

anda vaid need asutused, kes annavad ka vastavaid tervikkraade. Nende õppijate jaoks, kes

soovivad pärast mikrokraadiõppe läbimist jätkata õpinguid formaalõppes, annab see võimaluse

sujuvamalt õpinguid jätkata ja varasemaid õpinguid arvestada.

TäKS § 1 lõigetes 8 ja 9 täpsustakse võrreldes praegu kehtiva sõnastusega, et täienduskoolituse

majandustegevusteate saab esitada üksnes füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb

ettevõtlusega, mitte füüsiline isik. Praktikas on segadust tekitanud olukord, kus füüsilised

isikud on soovinud majandustegevusteadet esitada eraisikuna, ilma, et oleks ennast füüsiliseks

isikust ettevõtjaks registreerinud.

TäKS § 1 lõike 10 regulatsioon sisaldub kehtiva TäKSi § 1 lõikes 7, seda ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TäKSi paragrahvi 2, mis reguleerib praegu

täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimist ja arendamist. Muudatuse järgi reguleeritakse sättes

edaspidi üksnes Täiskasvanuhariduse Nõukogu tegevust, mistõttu muudetakse ka paragrahvi

pealkirja („Täiskasvanuhariduse Nõukogu“).

9

TäKS § 2 lõigetes 1 ja 2 tuuakse Täiskasvanuhariduse Nõukogu eesmärk ning antakse haridus-

ja teadusministrile volitus selle moodustamiseks ning töökorra kinnitamiseks. Nõukogu on

nõuandev kogu täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse teise peatüki pealkirja. Kehtiv sõnastus „Nõuded

täienduskoolitusasutuse pidamisele“ asendatakse sõnadega „Täienduskoolitusasutuse nõuded“,

kuna muudatuste järgi ei reguleeri seadus enam täienduskoolitusasutuse pidamist, vaid

täienduskoolitusasutuse tegevust.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TäKSi paragrahvi 5 sõnastust nii, et

täienduskoolitusasutusel on edaspidi veebilehe asemel võimalus seaduses nõutud koolitusteavet

avalikustada ka muus avaliku ligipääsetavusega digikeskkonnas. Muudatus on ajendatud Eesti

Hariduse Kvaliteediagentuuri läbi viidud uuringu „Täienduskoolituse kvaliteet – vastutus,

kitsaskohad, võimalused“6 (2020) tulemustest. Nimelt selgus uuringust, et osa

koolitusasutustest kasutavad õppijateni jõudmiseks teisi infokandjaid ja digitaalseid platvorme

kui asutuse enda veebileht. Oluline on, et õppijatele oleks täienduskoolitusasutuse koolitusinfo

(milline on koolituse maht, millised teadmised ja oskused õppija õppe lõpuks saavutab, kuidas

õppetasu makstakse ja millistel tingimustel seda tagastatakse ja muu teave) lihtsalt kättesaadav

ja arusaadav. Seetõttu lubatakse ka teiste digikeskkondade kasutamist, mis võimaldab

täienduskoolitusasutustele teabe avalikustamisel paindlikumat lähenemist. Seega võib teave

edaspidi olla edastatud ka mõnes muus levinumate otsingumootoritega leitavas

internetikeskkonnas viisil, et see on avalikult kättesaadav.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TäKSi paragrahvi 6 pealkirja, mis sõnastatakse järgmiselt:

„Täienduskoolitusasutuse täienduskoolituse läbiviimise peatamise, keelamise ja

täienduskoolituse läbiviimisest loobumise erisused“. Pealkirja muutmine tuleneb sellest, et

muudatuste järgi ei reguleeri seadus enam täienduskoolitusasutuse pidamist, vaid

täienduskoolitusasutuse tegevust.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse TäKS § 7 lõikeid 2 ja 3. TäKS § 7 lõike 2 sõnastust

muudetakse selliselt, et õppekorralduse aluste dokumendis tuleb reguleerida

täienduskoolitusele vastuvõtu ja koolituselt väljaarvamise tingimused ning õppetasu maksmise,

ja selle tagastamise tingimused. Edaspidi ei ole vajadust reguleerida toodud tegevuste korda

Sõna kord tekitas täienduskoolitusasutustes segadust ning ei olnud selge, mida lisaks

tingimustele reguleerida tuleb. Oluline on, et õppekorralduse alustes oleksid reguleeritud

õppijate täienduskoolitusse vastuvõtu ja koolitusest väljaarvamise tingimused ning

täienduskoolituse õppetasu maksmise ja tagastamise tingimused ning teised õppe

korraldamiseks olulised tingimused. Samuti jäetakse välja kohustus reguleerida õppetasu

vabastamise tingimused ja kord, kuna Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri läbi viidud

hindamistel (2019-2021) on selgunud, et üldjuhul täienduskoolitusasutused õppetasust õppijaid

ei vabasta ning praktikas ei ole selleks ette nähtud eraldi tingimusi ja korda.

TäKS § 7 lõike 3 sõnastust muudetakse selliselt, et kvaliteedi tagamise alustes ei ole vaja

edaspidi sätestada täienduskoolituse õppekavade, täienduskoolituskursusega seotud

täiskasvanute koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimusi ja korda, vaid üksnes

tingimusi. Samuti täiendatakse sätet viisil, mis paneb täienduskoolitusasutusele kohustuse

kehtestada lisaks tagasiside kogumise korrale ka tagasisidega arvestamise kord. Kehtiva

seadusega on täienduskoolitusasutuselt nõutud küll tagasiside kogumist, kuid ei ole pandud

6 https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/Taienduskoolituse-kvaliteet_VALMIS-RAPORT.pdf. Uuringu käigus hinnati 140 täienduskoolitusasutuse veebilehti, õppekavasid ja tehti intervjuusid koolitustasutuste juhtide ja koolitajatega.

10

kohustust seda hinnata. Tagasiside ei tohiks olla koolitusasutuse jaoks formaalsus, vaid seda

tuleks kasutada sihipäraselt. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri poolt läbi viidud hindamised

näitavad, et täienduskoolitusasutused kasutavad tagasisidet koolitusvaldkonniti erinevalt.

Näiteks ettevõtluse ja isikuarengu raportist7 (2020) selgub, et tagasiside on selles valdkonnas

paljude koolitusasutuste kvaliteedi hoidmise tööriist. Paljud on eeskujuks tagasiside

kasutamisel parendustegevustes – nii õppekavade kui koolitajate arendamisel. Samas

juuksuritöö ja iluteeninduse8 raportist (2020) ilmneb, et osa koolitusasutusi küll kogusid

tagasisidet, kuid sellest saadud infot ei kasutatud edasiseks tegevuseks. Tagasisidega

arvestamine võimaldab täienduskoolitusasutusel kasutada tagasiside tulemusi õppekava ja õppe

protsessi tõhustamiseks. Tagasisidega arvestamine võib hõlmata tagasiside avalikustamist. See

annab õppijale ja tellijale võimaluse võrrelda erinevaid koolitusi ja koolitusasutustele

võimaluse kasutada positiivset tagasisidet turundustegevustes. Seadusega ei täpsustata seda, kas

täienduskoolitusasutus küsib tagasisidet koolitajate, koolituse või täienduskoolitusasutuse

kohta üldisemalt. See jääb koolitusasutuse otsustada.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse paragrahvi 8, mis reguleerib koolitusasutust käsitleva teabe

avalikustamist. TäKS § 8 lõike 1 muudatusega võib EHISes veebilehe aadressi asemel sisestada

ka muu avaliku ligipääsetavusega digikeskkonna aadressi.

TäKS § 8 lõiget 2 muudatuse järgi peab täienduskoolitusasutus veebilehel või avalikult

kättesaadavas digikeskkonnas avalikustama koolitusteabe (so õppekavad, õppekorralduse

alused, kvaliteedi tagamise alused jne) eesti keeles. Eesti keele kõrval on lubatud avalikustada

ka mõnes muus keeles, kuid eestikeelne info kuvamine on kohustuslik. Praktikas avaldavad

täienduskoolitusasutused teatud juhtudel nõutava info vaid võõrkeeles, mistõttu ei tarvitse see

olla arusaadav kõigile avalikest vahenditest rahastajatele, tellijatele ega õppijatele. Eesti

Töötukassa tegi väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringil ettepaneku lisada seadusesse nõue,

et teave veebilehel peab alati olema kättesaadav ka riigikeelsena.

Veebilehtede seire tulemusel on selgunud, et tihti ei ole veebilehtedel olev koolitusinfo kergesti

leitav, teavet ei ole uuendatud, see ei vasta tegelikkusele või esitatakse valikuliselt. Ebatäielik

info võib kasu asemel tuua hoopis kahju. Seepärast näeb eelnõu edaspidi ette lisaks

koolitusteabe esitamisele ka seda, et info kvaliteet vastab teatud kriteeriumidele. Tavaliselt

kasutatakse info kvaliteedi elementidest rääkides selliseid mõisteid nagu õigsus, värskus,

ligipääsetavus jpt. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse lause, et täienduskoolitusasutuse teave

oma tegevuse ja õppekavade kohta veebilehel peab olema ajakohane, kergesti leitav ja üheselt

mõistetav.

TäKS § 8 lõikes 3 reguleeritakse senisest selgemalt tellimuskoolitusega seonduv. Kehtiva

seaduse § 8 lõikes 3 on sätestatud, et täienduskoolitusasutus ei pea avalikustama või

tutvumiseks kättesaadavaks tegema õppekavasid ja nendega seotud täiskasvanute koolitajate

andmeid, kui õppekava on lepingu alusel välja töötatud üksnes lepingus määratletud isikute

koolitamiseks. Praktikas on sõnastus tekitanud segadust, kuna ei ole aru saadud, et selle all

peetakse silmas peetud tellimuskoolitust. Ka eelnõu järgi ei pea koolitusasutus avalikustama

tellimuskoolituse õppekava ja koolitajaid, kuna iga soovija ei saa sellel osaleda.

Tellimuskoolitus tähendab koolitust, mida ettevõte või asutus tellib enda soovidest ja

vajadustest lähtuvalt, koolitus ei ole avatud kõigile soovijatele, vaid mõeldud üksnes ettevõtte

või asutuse määratud isikute koolitamiseks. Ka tellimuskoolitusele on vaja

7 https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/Ettevotlus_raport.pdf 8 https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/Ilu_raport.pdf

11

täienduskoolitusasutusel koostada väljundipõhine õppekava, kuid sellega saavad tutvuda vaid

koolitusega seotud osapooled. Tellimuskoolituse puhul ei pea täienduskoolitusasutus õppekava

kinnitama ning tellimuskoolitus viiakse läbi vastavalt tellijaga kokku lepitule.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse TäKS § 9 lõike 2 sõnastust. Muudatusega määratletakse

seaduses õpiväljundi mõiste. Õpiväljund on õppekava kõige olulisem ja kesksem komponent.

Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised ja oskused või nende kogumid,

mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava

läbimiseks vajalikul miinimumtasandil. See tähendab, et miinimumtasemel õpiväljundid peab

täienduskoolitusel õppides igal juhul saavutama. Õpiväljundid sõnastatakse õppeprotsessi

eesmärgist lähtuvalt ning need peavad olema mõõdetavad, hinnatavad ja piiritletud aja jooksul

omandatavad. Hoiakuid võib soovi korral teadmiste ja oskuste kõrval kirjeldada, aga neid ei

saa tavaliselt hinnata.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse TäKS § 9 lõiget 3 uue lausega, mille järgi

mikrokvalifikatsiooniõppe maht määratakse ainepunktides. Ainepunktides õppemahu

kajastamine on oluline läbipaistvuse tagamiseks, et mikrokvalifikatsioonitunnistused oleksid

mõõdetavad, võrreldavad ja arusaadavad.

Muudatuse puhul on lähtutud Euroopa Liidu Nõukogu soovituse9, milles käsitletakse Euroopa

lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele

mikrokvalifikatsioonitunnistustele, punktist 6, milles on toodud

mikrokvalifikatsioonitunnistuse kohustuslikud elemendid. Selle järgi soovitatakse

õpitulemuste saavutamiseks vajalikku arvestuslikku töökoormust arvestada ECTSi

ainepunktides. Euroopa Liidu Nõukogu soovituse lisas 2 on märgitud, et

mikrokvalifikatsioonitunnistused on mõõdetavad, võrreldavad ja arusaadavad ning sisaldavad

selget teavet õpiväljundite, töökoormuse, sisu, taseme ja õppevõimaluse pakkumise kohta, kui

see on asjakohane. Soovituse lisa 2 järgi peaksid kõrgharidusasutused võimaluse korral

kasutama Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) ning järgima Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva soovituse V lisas esitatud põhimõtteid, et näidata

mikrokvalifikatsioonitunnistuse õpiväljundite saavutamiseks vajalikku arvestuslikku

töökoormust. Pakkujad, kes ei kasuta ECTSi, võivad kasutada muid süsteeme või teabeliike,

mis suudavad tõhusalt kirjeldada õpiväljundeid ja töökoormust kooskõlas Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikku käsitleva soovituse V lisas esitatud põhimõtetega. Soovituste järgi

on riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud/-süsteemid seotud Euroopa kvalifikatsiooni

raamistikuga ning vastavad kõrghariduse kvalifikatsioonide puhul Euroopa kõrgharidusruumi

kvalifikatsiooniraamistikule, mis võib veelgi suurendada mikrokvalifikatsioonitunnistuste

läbipaistvust ja usaldust nende vastu. Mikrokvalifikatsiooni mahtu mõõdetakse valdavalt

ainepunktides ka väljaspool Euroopat (Singapur, Iirimaa, Uus-Meremaa jne).

Üks ainepunkt (AP) vastab 26-le tunnile õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.

26 tundi tööd on arvestuslik keskmine, mis kulub õppijal ühe ainepunkti saamiseks vajalike

õpiväljundite saavutamiseks. Ainepunkti mahu hulka arvestatakse kontaktõpe, praktiline töö,

iseseisev töö ja hindamine. Ainepunktid ühilduvad Euroopa ainepunktisüsteemiga (ECTS

credits). Sama arvestuslik alus on ka Euroopa ainepunktide (EAP) ja Eesti kutsehariduse

arvestuspunktide puhul (EKAP). Kui ainepunktid teisendada akadeemilistesse tundidesse, siis

üks ainepunkt võrdub 35 akadeemilise tunniga.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse seadust paragrahvidega 9¹-93, milles reguleeritakse

mikrokvalifikatsiooniõppe ja selle läbiviimisega seotud tingimused.

9 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9237-2022-INIT/et/pdf

12

TäKSi paragrahvi 9¹ reguleerib mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimist. TäKS § 9¹ lõikes 1

loetletakse haridusasutused, kes võivad mikrokvalifikatsioone pakkuda.

Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad läbi viia kõrgkoolid ja kutseõppeasutused ning teised

koolitusasutused, kui nende õppe kvaliteeti vastavas õppekavarühmas on hinnatud.

Miinimumkriteeriumide esitamine mikrokvalifikatsioonide pakkumise eeldusena on vajalik,

sest üksnes mikrokvalifikatsiooni pakkuja enda otsustamine oma pakutu kvaliteedi ja

tingimuste üle ei taga alati kvaliteeti. Õppekavarühmad, milles saab hindamist taotleda,

esitatakse haridus- ja teadusministri määruse „Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma

kvaliteedihindamise tingimused ja kord“ lisas.

Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad läbi viia kõrgkoolid õppekavarühmas, kui neil on vastavas

õppekavagrupis õppeõigus, ja kutseõppeasutused õppekavarühmas, milles neile on antud on

õppe läbiviimise õigus. Sealjuures peavad kõrgkoolid ja kutseõppeasutused olema esitanud

EHISesse täienduskoolituse majandustegevusteate. Kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste

tasemeõppe kvaliteeti on õppeõiguse andmise otsustamisel hinnatud ning

mikrokvalifikatsioonide kvaliteet peaks olema samal tasemel formaalharidusega. Õppeõiguse

olemasolul esitab tasemeõppeasutus taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registrisse kandmiseks. Kui kõrgkool või kutseõppeasutus

soovib pakkuda mikrokvalifikatsiooni õppekavagrupis või -rühmas, kus tal õppeõigus puudub,

siis on tal võimalik läbida mikrokvalifikatsiooni pakkumiseks täienduskoolitusasutuse

kvaliteedihindamise õppekavarühmas, kus tal õppeõigust ei ole.

Teised täienduskoolitusasutused peavad mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks läbima

kvaliteedihindamise õppekavarühmas, milles nad soovivad mikrokvalifikatsiooni õppekava

registreerida. Ka sellel juhul peab olema asutusel esitatud täienduskoolituse

majandustegevusteade. Kui täienduskoolitusasutus on õppekavarühmapõhise

kvaliteedihindamise edukalt läbinud, siis võib ta samas õppekavarühmas välja töötada uusi

õppekavu ning mille registreerimiseks EHISes ei ole tal vaja kvaliteedihindamist uuesti läbida.

Sellisel juhul toimub vaid mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava nõuetele vastavuse kontroll.

Selleks, et mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viima hakata, peab § 91 lõikele 1 vastav

täienduskoolitusasutus registreerima mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava(d) EHISes. EHISes

registreerimata õppekava alusel mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia ei saa.

Mikrokvalifikatsiooni õppekava registreerimise ja selle eest riigilõivu tasumise kohustus

kehtestatakse TäKSi § 91 lõikes 2.

Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade registreerimine ja avalikustamine EHISes aitab kaasa

mikrokvalifikatsiooniõppe kvaliteedile, läbipaistvusele ja asjakohasusele. Õppekavade

kandmisega registrisse on võimalik ühes andmeallikast nii õppijatel, tellijatel, tööandjatel kui

ka täienduskoolitusasutustel tutvuda, milliseid mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavu pakutakse.

EHISe otsing võimaldab õppekavarühma lõikes välja otsida sobivad õppekavad. Samuti on

Euroopa Liidu Nõukogu soovituses välja toodud, et mikrokvalifikatsioonitunnistuste välise ja

sisemise kvaliteedi tagab neid väljaandev süsteem (nt haridus-, koolitus- või tööturuasutus, kus

mikrokvalifikatsioonitunnistusi välja töötatakse ja antakse). Kvaliteedi tagamise protsessid

peavad olema eesmärgipärased, selgelt dokumenteeritud ja kättesaadavad ning vastama

õppijate ja sidusrühmade vajadustele ja ootustele. Muud kvaliteedi tagamise vahendid,

sealhulgas registrid ja märgised, et suurendada üldsuse usaldust

mikrokvalifikatsioonitunnistuste vastu, kui see on asjakohane.

13

TäKS § 9¹ lõikes 3 pannakse Haridus- ja Teadusministeeriumile või ministri volitatud asutusele

kohustus kontrollida mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava vastavust TäKSile. Kui

täienduskoolitusasutus ja õppekava vastavad esitatud nõuetele, registreerib Haridus- ja

Teadusministeerium või volitatud asutus õppekava EHISes kuni viieks aastaks. Tähtaeg sõltub

kvaliteedihindamise kehtivusest. Registreeringu tähtaeg on vajalik seada, et tagada EHISe

andmete ajakohasus - et EHISes ei kuvataks õppekavasid, mis ei ole enam kasutuses. Juhul, kui

täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise tulemuse tähtaeg on aegumas,

siis ühtlustatakse tähtajad kvaliteedihindamise ajaga. Samuti tuleb täienduskoolitusasutusel

arvestada, et õppijale mikrokvalifikatsioonitunnistuse väljastamisel peab tal olema

õppekavarühmas kehtiv kvaliteedihindamise otsus. Kui täienduskoolitusasutusel ei ole kehtivat

positiivset õppekavarühma kvaliteedihindamise otsust, siis uusi õppijaid

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavale võtta ei saa. Kui kvaliteedihindamise tähtaeg lõpeb, on

täienduskoolitusasutusel kohustus võimaldada õppijatele õppekava lõpetamine 3 kuu jooksul

kehtivuse lõppemisest (TäKSi § 91 lõige 7). Selle aja jooksul võib täienduskoolitusasutus välja

anda mikrokvalifikatsioonitunnistusi.

TäKS § 91 lõikes 4 nähakse ette nõuded, millele peab õppekava vastama, et see registreeritaks

EHISes. Esimeseks nõudeks on, et täienduskoolitusasutus on eelnevalt läbinud positiivselt

õppekavarühma kvaliteedihindamise või tasemeõppeasutus saanud õppe läbiviimise õiguse.

Kvaliteedihindamise positiivse tulemusega läbimine annab kindluse, et koolitusasutus pakub

mikrokvalifikatsioone kvaliteetsel tasemel. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviijal peab olema

kehtiv kvaliteedihindamise otsus õppekavarühmas või kõrgkoolil, kutseõppeasutusel antud

õppeõigus või õppe läbiviimise õigus õppekavarühmas või -grupis, kuhu

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava liigitub. Samuti peab õppekava vastama täienduskoolituse

standardi õppekava nõuetele, õppe maht peab vastama mikrokvalifikatsiooni mahule ning

õppekava sisu ISCED10i liigitusele. Õppekava peab lähtuma teaduslikust maailmakäsitlusest,

mis tähendab, et õppe sisu ja kasutatavad meetodid põhinevad vaatlustel, katsetel, empiiriliselt

tõestatud tulemustel, mitte ei tugine arvamustel ja tunnetel. Kui õppekava koostamisel

tuginetakse kutsestandarditele, rahvusvahelistele standarditele vm nõuetele, siis peab õppekava

vastama ka neile. Kui mikrokvalifikatsiooni õppekava registreeritakse koolitusvaldkonnas,

milles on vajalik tegevusluba, peab asutusel olema ka tegevusluba sellel tegevusalal

tegutsemiseks.

TäKS § 9¹ lõikes 5 sätestatakse alused, mille esinemisel on Haridus- ja Teadusministeeriumil

või volitatud asutusel kohustus mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreering EHISes

kehtetuks tunnistada. Need on järgmised: kvaliteedihindamise positiivne hindamisotsus või

õppeõigus või õppe läbiviimise õigus kaotab kehtivuse või on tunnistatud kehtetuks; asutus on

esitanud valeandmeid, mis omavad tähtsust õppekava registreerimise otsuse tegemisel;

järelevalve käigus ilmneb, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus käesoleva seaduse

või muude õigusaktidega; tegevusluba õppekavaga seotud tegevusalal on tunnistatud kehtetuks;

õppekava maht ei vasta seaduses nõutule; õppekava või õpe ei vasta rahvusvahelistele

standarditele või kokkulepetele; asutus on teatanud majandustegevusest loobumisest või ta ise

taotleb registreeringu kehtetuks tunnistamist.

TäKSi § 91 lõikes 6 nähakse ette juhud, mil Haridus- ja Teadusministeeriumil või volitatud

asutusel on kaalutlusõigus mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreeringu kehtetuks

tunnistamisel. Need on, kui õppekava ei ole liigitatud õppekavarühma õppekava sisu

10 International Standard Classification of Education. Fields of education and training 2013 (ISCED-F 2013) – Detailed field descriptions, UNESCO Institute for Statistics, 2015

14

arvestades; õppekavas ei ole viidet kutsestandardile, kui õppekava koostamise aluseks on

kutsestandard ja kui õppekava ei lähtu teaduslikust maailmakäsitlusest.

Eelnõuga ei reguleerita, millised nõuded tekivad õppijal, kui täienduskoolitusasutuse positiivne

kvaliteedihinnang koos õppekava registreeringuga kehtetuks tunnistatakse. Sõltumata TäKSi

regulatsioonist tekivad õppijal võlaõiguslikud nõuded, kuid õppija võib soovida ka oma

õpingud lõpetada, jätkata neid teises täienduskoolitusasutuses või saada tõend läbitud õppe

(osa) kohta. Kuna täienduskoolituse majandustegevusteate esitanud täienduskoolitusasutus

(mis on mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise eelduseks) on kohustatud kehtestama

õppekorralduse aluste dokumendi, milles reguleeritakse õppijate täienduskoolitusele vastuvõtu

ja koolituselt väljaarvamise tingimused, täienduskoolituse eest õppetasu maksmise ja selle

tagastamise tingimused ning teised õppe korraldamiseks olulised tingimused, reguleeritakse

selles dokumendis ka viidatud olukord. Mahuka õppe korral sõlmivad koolitusasutused

õppijatega õppelepingu, kus on samuti kirjas poolte õigused ja kohustused.

TäKSi § 91 lõike 7 järgi on täienduskoolitusasutusel kohustus võimaldada

mikrokvalifikatsiooniõppes õppijatel õppekava lõpetada kolme kuu jooksul, kui õppekava

registreeringu tähtaeg möödub. Selle sätte eesmärk on tagada õppijatele juba alustatud

(pikaajaliste) õpingute edukas lõpetamine. Õppijatel on õigustatud ootus ja õigus võrdsele

kohtlemisele olenemata sellest, et täienduskoolitusasutus on jätnud kvaliteedihindamise

taotlemata või õppekava uuesti registreerimata.

TäKS paragrahvis 92 sätestatakse mikrokvalifikatsiooniõppe erisused muudest

täienduskoolitustest. TäKSi § 92 lõikes 1 kehtestatakse mikrokvalifikatsiooniõppe mahu

vahemik, selleks on 5‒30 ainepunkti. Mahu määramisel arvestati teiste ministeeriumide,

katusorganisatsioonide ja osapoolte seisukohti.

Õppekava miinimummaht on vähemalt viis ainepunkti ehk 175 akadeemilist tundi. Näiteks on

Euroopa kõrgharidusruumi mõnedes raportites toodud mikrokvalifikatsioonide

miinimummahuks soovituslikult 5 ainepunkti. Ülempiir on seatud, et eristada selgelt

mikrokvalifikatsiooni formaalõppest. Mikrokvalifikatsioon peaks olema formaalharidusest

väikesemahulisem õpe. Kui ülempiir jätta lahtiseks või seada ülempiiriks rohkem kui

30 ainepunkti, siis võib õppeaeg venida väga pikaks. Töötavale inimesele võib see kaasa tuua

aastate pikkuse õpinguaja ning sel juhul ei täida mikrokvalifikatsioonide eesmärki, milleks on

kiirem ja paindlikum täiendus- ja ümberõpe ning tööturu vajadustele reageerimine.

Uuringust „Mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmise võimalused Eesti haridus- ja

kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale toetudes"11 selgub, et mikrokvalifikatsioonide maht

varieerub eri riikides oluliselt, kuid enamasti iseloomustab neid see, et nad on seni kehtinud

kvalifikatsioonidest või kraadidest väiksema mahuga.

1. Uus-Meremaal on selgelt määratletud mikrokvalifikatsioonide maht. See võib olla 5–

40 ainepunkti (seejuures 1 ainepunkt tähendab 10 tundi õpet).

2. Hollandil on mikrokraadiõppe mahu vahemik on 3-30 ainepunkti.

3. Austraalias ei ole mikrokvalifikatsioonide mahtu ette antud, kuid seni pakutavat võib

hinnata õppeperioodi alusel – mikrokvalifikatsiooni omandamine võib kesta 1,5 tunnist

kuni kolme kuuni.

4. Iirimaal ei ole mikrokvalifikatsioonide omandamisel õpitundide piirangut, vaid need

põhinevad omandatud oskustel/kompetentsidel.

11 https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/2022/01/Aruanne-Mikrokvalifikatsioonid-2021.pdf

15

TäKSi § 92 lõikes 2 nähakse ette, et mikrokvalifikatsiooniõppe lõpetanule väljastatakse

mikrokvalifikatsioonitunnistus. Täienduskoolituse lõppemisel väljastatavaid dokumente

reguleeritakse täienduskoolituskoolituse standardis, kuid mikrokvalifikatsiooniõppe

lõpetamisel väljastatav dokument nähakse ette TäKSis, kuna see on olulise tähtsusega teema.

Täienduskoolituse standardi järgi on täienduskoolituse läbimisel võimalik väljastada nii tõendit

kui ka tunnistust. Tõend antakse, kui tõendatakse üksnes õppija osalemist koolitusel, tunnistus

antakse, kui tõendatakse õpiväljundite saavutamist. Seetõttu ei saa mikrokvalifikatsiooniõpe

lõppeda tõendi väljastamisega, sest mikrokvalifikatsiooni läbimisel peavad saavutatud oskused

ja teadmised olema tõendatud (sellele viitab mikrokvalifikatsiooni mõiste definitsioon). Kui

mikrokvalifikatsiooniõppe läbimisel ei hinnata õppija teadmisi ja oskusi, on võimalik väljastada

talle täienduskoolituse tõend osalemise kohta. Kui mikrokvalifikatsiooniõpe on koosnenud

erinevatest õppeainetest või moodulitest ning õppija on neist omandanud vaid osad, siis on

võimalik väljastada täienduskoolituse tunnistused õppeainete/moodulite läbimise kohta.

Täienduskoolitusasutus kannab edaspidi mikrokvalifikatsioonitunnistuste andmed EHISesse.

Tunnistuste elektrooniline säilitamine võimaldab inimestel lihtsamini koguda andmeid läbitud

õppe ja saavutatud õpiväljundite kohta, samuti hallata ja visualiseerida tunnistusi ühtses

vormingus. Nii on hõlpsam neid hiljem vajadusel kvalifikatsiooni omandamisel või kutse

taotlemisel tõendada.

Rahvusvaheliseks aktsepteerimiseks peab mikrokvalifikatsioonitunnistus või selle lisa

sisaldama täienduskoolituse standardis nõutud andmeid. Sellest tulenevalt lisatakse ka TäKSi

alusel kehtestatud täienduskoolituse standardisse mikrokvalifikatsioonitunnistuse nõuded

(seletuskirja lisa 3).

TäKS § 92 lõike 3 järgi on võimalik mikrokvalifikatsioone koguda ja kombineerida, et tõendada

kvalifikatsiooni omandamist. Terviklikuks kvalifikatsiooniks loetakse bakalaureusekraadi,

magistrikraadi, doktorikraadi, rakenduskõrgharidust, kutsetunnistust ja kutsehariduse

lõputunnistust. Mikrokvalifikatsiooni pakkuja ei saa pakkuda terviklikku kvalifikatsiooni, vaid

üksnes üht osa sellest. Ülikoolid pakuvad juba täna mikrokraadi täiendõppeprogramme, mida

kokku sobitades on õppijal võimalik jõuda tasemeõppe lõpetamiseni. Programmid on loodud

nii, et programmi läbinul oleks edaspidi tasemeõppe raames võimalus taotleda

mikrokvalifikatsiooni arvestamist osana tasemeõppest.

Mikrokvalifikatsioone kantakse tervikliku kvalifikatsiooni omandamiseks üle VÕTA

(varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) põhimõttel. Tasemeõppeasutuste VÕTA-

kordades ja kutse andmise kordades reguleeritakse, kuidas toimub mikrokvalifikatsioonide

kombineerimine kvalifikatsiooni omandamiseks.

TäKS § 92 lõikes 4 reguleeritaksegi VÕTA kohaldamine: kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes

toimub mikrokvalifikatsiooni varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine vastavalt

kõrgharidusseadusele ja kutseõppeasutuse seadusele. VÕTA süsteemi rakendatakse erinevatel

haridussüsteemi tasemetel. VÕTA süsteemi olemasolu loob võimaluse varem õpitut ja kogetut

mikrokvalifikatsioonide arvestamiseks. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine

mikrokvalifikatsioonide omandamisel jääb formaalõppeasutuste vastutuseks.

Kokkuvõtvalt peab mikrokvalifikatsioon vastama neljale peamisele kriteeriumile. Esiteks, õppe

maht peab olema vahemikus 5–30 ainepunkti. Teiseks, mikrokvalifikatsioon esindab tööturul

või ühiskonnas vajalikku kompetentsi (vt eelnõu paragrahvis 3 toodud TäKSi § 1 lõike 5

muudatust). Kolmandaks, mikrokvalifikatsioonil on terviklik sisu. Neljandaks,

mikrokvalifikatsiooni saavad pakkuda üksnes need asutused, kelle kvaliteeti on hinnatud.

16

TäKS paragrahvis 93 reguleeritakse õppekavarühma kvaliteedihindamine. Eelnõus nähakse

ette, mis on õppekavarühma kvaliteedihindamine, kellele on see mõeldud ja kes seda korraldab.

Volitusnormiga antakse haridus- ja teadusministrile volitus kehtestada määrusega seaduse

rakendamiseks hindamise tingimused ja kord.

TäKSi § 93 lõikest 1 tulenevalt on õppekavarühma kvaliteedihindamine suunatud EHISes

majandustegevusteate esitanud täienduskoolitusasutustele, kes soovivad läbi viia

mikrokvalifikatsiooniõpet. Ülikoolidel, rakenduskõrgkoolidel ja kutseõppeasutustel on

võimalus kvaliteedihindamine läbida, kui nad soovivad viia mikrokvalifikatsiooniõpet läbi

õppekavarühmas või -grupis, kus neil pole õppeõigust.

Täienduskoolitusasutuste kvaliteedihindamise vajadus on tekkinud seoses

mikrokvalifikatsiooni kasutusele võtmisega. Euroopa Liidu Nõukogu soovitused

liikmesriikidele kirjeldavad mikrokvalifikatsioonide rakendamisel nende kvaliteedi tagamise

vajadust. Euroopa suunistes on rõhutatud vajadust, et inimestel peab olema tagatud ligipääs

kvaliteetsele õppimisele ja õpetamisele.

Kui mikrokvalifikatsioone soovivad pakkuda ülikoolid, rakenduskõrgkoolid või

kutseõppeasutused õppekavagrupis või õppekavarühmas, milles on neile antud õppeõigus või

õppe läbiviimise õigus, siis nende õppeasutuste kvaliteet on juba kontrollitud ja eraldi

kvaliteedihindamist mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks läbida ei ole vaja. Nende puhul

piisab nõuetele vastava mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava esitamisest EHISesse. Lisaks on

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur seadnud endale eesmärgiks, et kutseõppe kvaliteedi

hindamisel ja kõrghariduse kvaliteedi hindamisel hakatakse hindama ka osaliselt täiendusõpet,

sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavasid.

Kõigil teistel täienduskoolitusasutustel on kohustuslik mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks

läbida täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine. Kvaliteedihindamise

käigus ei kontrollita iga üksikut õppekava, vaid hindamine toimub õppekavarühmapõhiselt.

Ühes õppekavarühmas võib täienduskoolitusasutusel olla erinevaid õppekavasid, millest

kvaliteedihindamise valimisse satuvad vaid mõned. Kvaliteedihindamine viiakse läbi

koolitusasutuse taotlusel.

Hindamine on täienduskoolitusasutusele tasuline. TäKS § 93 lõikes 2 sätestatakse taotleja

kohustus tasuda hindamise eest riigilõivu. Riigilõivuga katab taotleja osaliselt hindamise kulud.

TäKS § 93 lõikes 3 sõnastatakse õppekavarühma kvaliteedihindamine, mis on

täienduskoolitusasutuse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase

arendustegevuse hindamine õppekavarühmas. Hindamise fookuses on täienduskoolitusasutuse

põhiprotsessid õppekavarühmade kaupa: õppekavad ja nende arendus, koolitajad, ressursid,

õppimine ja õpetamine (vt lõige 4). Samuti nähakse lõikes 3 ette, et õppekavarühma

kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ja sõltumatute

ekspertide hindamisest. Kvaliteedihindamist viivad läbi ekspertide meeskonnad, hindamisse

kaasatakse vähemalt kaks valdkonna eksperti. Ekspertide kompetentse hindab valikukomisjon.

Valik tehakse kokkulepitud kriteeriumite alusel. Õppekavarühma kvaliteedihindamise

eksperdid valitakse välja lähtudes töö- ja õpikogemusest, samuti palutakse eksperdil teha

proovitöö ja hindamisvestlus grupis. Samuti on põhimõte, et konkurent konkurenti ei hinda.

Kui eksperdid on valitud, siis läbivad nad põhjaliku koolituse.

TäKS § 93 lõikes 4 esitatakse nõuded, mille peab täienduskoolitusasutus täitma, et saada

positiivne kvaliteedihindamise otsus. Neid nõudeid on neli.

17

Esiteks peab täienduskoolitusasutusel olema piisavalt ressursse, et õppekavarühmas õpet läbi

viia. Ressursside piisavus tähendab õppekeskkonna olemasolu, kus füüsiline keskkond vastab

tervisekaitse, töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele; on õppijatele ohutu ja toetab õppijat

õpiväljundite saavutamisel. Ka veebikeskkonnas läbiviidava õppe puhul tuleb arvestada õppija

vajadustega. Õppija toetamiseks õpiväljundite saavutamisel on kavandatud aja- ja asjakohased

digitehnoloogilised lahendused. Fookuses on ka saada kinnitust, kas asutusel on piisavalt

finantsressursse (finantsprognoos), puuduvad maksuvõlad või need on ajatatud.

Teiseks peavad täiskasvanute koolitajad vastama täiskasvanute koolituse seadusele ja selle

alusel kehtestatud õigusaktidele. Täiskasvanute koolitajatel on koolituste läbiviimiseks vajalik

erialane kvalifikatsioon, õpi- või töökogemus ning täiskasvanute koolitaja pädevus. Samuti

soovitakse saada kinnitust, kuidas asutused koolitajaid hoiavad ja kas koolitajad arendavad

selles õppekavarühmas regulaarselt oma pädevusi.

Kolmandaks peavad õppekavad vastama täienduskoolituse standardile.

Täienduskoolitusasutusel peavad olemas olema õppekavade väljatöötamise ja arendamise

põhimõtted. Hindamisel kontrollitakse, kas asutuses vaadatakse õppekavad regulaarselt üle,

selgitatakse välja nende arenguvajadused, kasutades õppijate, koolitajate jt osapoolte (nt

tööandjad) tagasisidet, ning uuendatakse õppekavasid, püüeldes parima kvaliteedi poole.

Neljandaks peavad õppekavad ja õppetöö vastama haridus- ja teadusministri ja

hindamisnõukogu kehtestatud tingimustele ja kriteeriumidele. Näiteks võidakse hinnata, kas

õppija õppimine on toetatud ja tagasisidestatud. Kas koolitaja lähtub õppe läbiviimisel

õppekavast ja toetab õppijat õppe protsessis. Kui koolitust viib läbi mitu koolitajat, kas

koolitajad on koostöös läbi arutanud kogu õppe sisu ja tagavad, et see moodustab õppija vaates

terviku.

TäKS § 93 lõikes 5 antakse haridus- ja teadusministrile volitusnorm õppekavarühma

kvaliteedihindamise tingimuste ja korra kehtestamiseks (vt käesoleva eelnõu rakendusakti

kavandi lisa nr 1). Määruse eelnõu lisas esitatakse õppekavarühmad, milles on võimalik

kvaliteedihindamine läbida. Täienduskoolituse standardis liigitatakse kõik õppekavad

õppekavarühmadesse, õppekavarühmad omakorda kuuluvad õppesuundadesse

ja -valdkondadesse (õppekavarühmi on 90, õppesuundi 39 õppevaldkondi on kokku 11), kuid

kõiki õppekavarühmi ei hõlmata kvaliteedihindamisse. Näiteks jäetakse välja

interdistsiplinaarsete õppekavade rühmad, mis ühendavad endas vähemalt kolme

õppekavarühma, milles ükski koolitusala selgelt ei domineeri. Hindamisest jäetakse välja ka

traditsioonilise ja täiendava meditsiini õppekavarühm, kuna valdavalt ei ole tegemist

tõenduspõhise õppekavarühmaga (sisaldab alternatiivmeditsiini koolitusi).

Ministri määruses reguleeritakse põhinõuded mikrokvalifikatsiooni hindamiseks. Õppe

kvaliteedinõuded õppekavarühmas on täidetud, kui õppekavad on asjakohased ning toimub

nende tõenduspõhine arendamine ja rakendamine; õppija õppimine on toetatud ja

tagasisidestatud; täiskasvanute koolitajatel on õppe läbiviimiseks vajalikud kompetentsid ja

toimub nende arendamine; ressursid kvaliteetse õppe jätkusuutlikuks läbiviimiseks on piisavad.

Hindamisel selgitatakse välja, kas asutusel on olemas õppekavade väljatöötamise ja arendamise

põhimõtted ja neid rakendatakse praktikas. Kas õppekavad on välja töötatud sihtrühma või

tööturu vajadustest lähtuvalt. Kui on võimalik, kas toetutakse valdkondlikele uuringutele ja

lähtutakse regulatsioonidest või kutsestandarditest. Kas asutuses vaadatakse regulaarselt üle

õppekavad, selgitatakse välja nende arenguvajadused, kasutades õppijate, koolitajate jt

18

osapoolte tagasisidet jne. Keskendutakse ka sellele, kas õppija õppimine on toetatud ja

tagasisidestatud. Kas koolitaja lähtub õppe läbiviimisel õppekavast ja toetab õppijat õppe

protsessis. Kui koolitust viib läbi mitu koolitajat, kas koolitajad on koostöös läbi arutanud kogu

õppe sisu ja tagavad, et see moodustab õppija vaates terviku. Hindamisel on fookuses

täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja nende arendamine. Samuti asutuse jätkusuutlikkus.

Kas asutus suudab õppe taset hoida, kas tal on piisavalt finantsressursse. Samuti hinnatakse,

kas füüsiline keskkond vastab tervisekaitse, töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele ja on

õppijatele ohutu. Kas koolituse kirjelduse juures on olemas info ruumide ligipääsetavuse osas.

Veebikeskkonnas läbiviidava õppe puhul arvestatakse õppija vajadustega. Õppija toetamiseks

õpiväljundite saavutamisel on kavandatud aja- ja asjakohased digitehnoloogilised lahendused,

sh vajadusel e-õppe keskkond. Koolituse kirjelduses on nimetatud, milliseid tehnoloogilisi

vahendeid õppijal on vaja, et veebiõppes osaleda jne.

TäKS § 93 lõikes 6 antakse haridus- ja teadusministrile õigus määrata kvaliteedihindamist

korraldav asutus. Kvaliteedihindamist hakkab korraldama Haridus- ja Noorteamet (HARNO).

Hindamist korraldav asutus moodustab õppekavarühma kvaliteedihindamiseks

hindamisnõukogu ning kinnitab selle töökorra ja selle otsuste peale esitatud vaiete lahendamise

korra. Nõuded hindamisnõukogule esitatakse lõike 5 alusel kehtestavas haridus- ja

teadusministri määruses. Määruses reguleeritakse ka hindamise menetlusaeg:

hindamisnõukogu peab hindamisotsuse tegema kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

Selline tähtaeg on seatud seetõttu, et tagada õppekavarühma taotluse hindamiseks

ekspertkomisjoni jaoks piisav aeg. Näiteks kutseharidusel on määruses „Kutseõppe kvaliteedi

hindamise tingimused ja kord“ sätestatud, et kutseõppe kvaliteedi hindamist taotleb kool

vähemalt 12 kuud enne hindamist. Kõrghariduse taotlus õppe õiguse saamiseks esitatakse

vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust riikliku registri Eesti hariduse infosüsteem

õppekavade ja lubade alamregistris.

TäKS § 93 lõikes 7 antakse hindamisnõukogule volitus kehtestada nõuete täitmise hindamise

kriteeriumid ja võtta vastu õppekavarühma kvaliteedihindamise otsused.

TäKS § 93 lõikes 8 sätestatakse, milliseid otsuseid saab hindamisnõukogu vastu võtta.

Hindamisnõukogu saab vastu võtta otsuse, et täienduskoolitusasutuse õppekavarühmas toimuv

õppetöö vastab täielikult kvaliteedihindamise kriteeriumidele ja teeb positiivse hindamisotsuse

tähtajaga viis aastat. Selle otsuse tulemusel saab asutus õiguse läbi viia

mikrokvalifikatsiooniõpet hinnatud õppekavarühmas. Kui täienduskoolitusasutuse õppetöö

õppekavarühmas vastab osaliselt või ei vasta kõikidele kvaliteedihindamise kriteeriumidele,

teeb hindamisnõukogu negatiivse otsuse. Hindamisnõukogu otsused avalikustatakse TäKSi § 93

lõike 9 alusel EHISes.

TäKS § 93 lõikes 10 sätestatakse alused, mil võib hindamisnõukogu õppekavarühma

kvaliteedihindamise positiivse otsuse kehtetuks tunnistada. Need on: kui riikliku või

haldusjärelevalve käigus selgub, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus õigusaktidega

või haldusjärelevalvet teostava haldusorgani ettekirjutust ei ole täidetud; kui

täienduskoolitusasutus on esitanud õppekavarühma kvaliteedihindamisel valeandmeid, mis

omavad tähtsust positiivse otsuse tegemisel; täienduskoolitusasutus ei vasta TäKSis või selle

alusel kehtestatud õigusaktides kehtestatud nõuetele või kui täienduskoolitusasutus on teatanud

majandustegevusest loobumisest.

Põhiõiguste riive (PS § 31)

19

Eelnõuga nähakse ette mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise eeldused (õppekavarühma

kvaliteedihindamine ja õppekava registreerimine), mis kujutavad endast põhiseaduse § 31

riivet.

Põhiseaduse paragrahvi 31 esimeses lauses on mh sätestatud õigus tegelda ettevõtlusega ehk

ettevõtlusvabadus. Riigikohus on selgitanud 09.12.2013. a otsuse 3-4-1-2-13 p-s 105:

„Põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadusel on mitu tahku. Ühest küljest tagatakse sellega

igaühe õigus tegeleda ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine

kauba tootmisest või müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku

keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse

eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel. Ettevõtlusvabaduse osaks oleva

konkurentsivabadusega ei kaitsta aga mitte üksnes teiste ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid ka

tarbijat. Konkurentsivabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba

parima hinnaga.“ Lisaks on isikul õigus ettevõtlusvabaduse alusel nõuda, et riik ei looks

konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest.12

Põhiseaduse paragrahvi 31 teine lause järgi võib seadus sätestada ettevõtlusvabaduse

kasutamise tingimused ja korra. Riigikohtu selgituse kohaselt annab § 31 teine lause

seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada

sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo

11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste

ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida

intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist

õigustavad põhjused (RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p

51).13

Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui

seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Seadusandja peab arvestama

proportsionaalsuse põhimõttega (RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00).14 Ettevõtlusvabaduse

piiramiseks kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive

oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne

kitsamas tähenduses.

a. Mikrokvalifikatsioonile tingimuste kehtestamise eesmärk on tagada inimeste õigus

kvaliteetsele haridusele ja riigi kontroll pakutavate mikrokvalifikatsioonide ühtlase

kvaliteedi üle. Need eesmärgid on legitiimsed.

b. Mikrokvalifikatsioon on üks võimalus, kuidas täiskasvanud õppijad jõuaksid

tervikliku kvalifikatsiooni omandamiseni. Seetõttu peab õppe kvaliteet vastama

asjaomase haridustaseme kvaliteedile. Samuti on mikrokvalifikatsiooni väljund

tööturul vajalike terviklike teadmiste ja oskuste omandamine, milleks on vaja tagada

läbitud koolituse kvaliteet. Riigi huvi on tagada ühtlane mikrokvalifikatsioonide

12 Põhiseaduse kommentaarid, § 31 p 6. 13 Põhiseaduse kommentaarid, § 31 p 22. 14 Põhiseaduse kommentaarid, § 31 p 34.

20

tase ja kvalifikatsioonide usaldusväärsus. Seega on mikrokvalifikatsioonile

kvaliteedihindamise kehtestamine sobiv meede, mis aitab kaasa eesmärkide

saavutamisele.

c. Mikrokvalifikatsiooni kvaliteet on võimalik tagada selle hindamise kaudu. See

tähendab, et mikrokvalifikatsioone võivad pakkuda kõrgkoolid ja

kutseõppeasutused, kellel on õppeõigus või õppe läbiviimise õigus, ning muud

täienduskoolitusasutused, kes on läbinud õppekavarühma kvaliteedihindamise.

Kvaliteedihindamise kehtestamata jätmisega ei ole võimalik mikrokvalifikatsiooni

kvaliteeti sama efektiivselt tagada. Seega on mikrokvalifikatsiooniõppele

tingimuste seadmine vajalik meede, et tagada selle kvaliteet.

d. Euroopa Komisjoni mikrokvalifikatsioonide soovituse15 järgi on oluline, et

liikmesriigid edendaksid ja tagaksid mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmisel

nende kvaliteedi. Selle soovituse järgi aitab mikrokvalifikatsiooni kasutusele

võtmine jätkata madalama haridusega inimeste haridusteed, toetab varasema

õpikogemuse arvestamist, võimaldab jõuda tervikliku kvalifikatsioonini ning

paindlikult reageerida tööturu või ühiskonnaelu muutustele. Mikrokvalifikatsiooni

pakkumiseks Eesti õiguses tingimuste seadmine aitab seda ülesannet täita. Selleks,

et tagada mikrokvalifikatsioonide usaldusväärsus, on vajalik tagada nende kvaliteet.

Madalama haridusega inimeste haridustee jätkamine ja inimestele tervikliku

kvalifikatsioonini jõudmise võimaluse tagamine kaalub ettevõtlusvabaduse riive

üles. Mikrokvalifikatsioonile tingimuste seadmine ei puuduta muid

täienduskoolitusi.

Eelnevale tuginedes on eelnõu koostajad seisukohal, et mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimisele

tingimuste kehtestamine on proportsionaalne meede, tagamaks inimeste õiguse kvaliteetsele

haridusele ja riigi kontrolli pakutavate mikrokvalifikatsioonide ühtlase kvaliteedi üle ehk

mikrokvalifikatsiooniõppe kvaliteedi. Selline ettevõtlusvabaduse riive on nimetatud

eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse TäKS § 10 õppekeskkonna sõnastust. Praktikas on

tekkinud vajadus selgitada, et täienduskoolituse õppekeskkond võib peale füüsilise keskkonna

olla ka digitaalne keskkond. Juhendmaterjal täienduskoolituse õppekava koostamiseks16 ütleb,

et õppekeskkond on otseselt seotud õppe ülesehitusega ja see võib olla oluliseks abiks õppijale

õppekava üle otsustamisel. Eelnõuga täpsustakse, et õppekeskkond on õppijate õppimist ja

arengut toetav füüsiline või digitaalne keskkond.

Õppekeskkonnana mõistetakse õppijaid ümbritseva füüsilise ja digitaalse keskkonna kooslust.

Täienduskoolitused võivad olla täielikult digitehnoloogiliste vahendite abil toimuvad

veebipõhised koolitused, st kogu koolituse õppeprotsess toimub veebipõhiselt ja auditoorseid

kohtumisi ei ole. Kuid levinud on ka osaliselt veebipõhised täienduskoolitused, kus koolituse

õppeprotsess toimub suures osas veebipõhiselt, kuid koolituse jooksul toimub ka füüsilise

kontaktiga tunde või praktikume.

Õppekeskkond võib olla ka sotsiaalne, kuid seaduses seda nõudena ei kehtestata. Sotsiaalne

õppekeskkond on keskkond, kus mängivad olulist rolli õppijate omavahelised ja õppijate ning

15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0627(02)&from=EN 16 https://www.hm.ee/sites/default/files/oppekava_koostamise_juhendmaterjal.pdf

21

koolitaja vahelised suhted. Koolituse õhkkonda koolitusel mõjutavad eri tegurid: inimeste

rahvus, vanus, sugu, suhtumine koolitusse jne. Koolitusel on oluline õppimist toetava sotsiaalse

keskkonna loomine ja selleks sobivate tegevuste kavandamine.

Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 15 muudetakse TäKSi paragrahvi 11, mis reguleerib nõudeid

täiskasvanute koolitajale. Muudetakse lõikeid 1 ja 2 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 3

ja 4.

TäKS § 11 lõike 1 kehtiva sõnastuse järgi on täiskasvanute koolitaja spetsialist, kes sihipäraselt

loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Samuti

sätestatakse, et täienduskoolitusasutus peab tagama õppe läbiviimiseks vajaliku

kvalifikatsiooniga koolitajate olemasolu. Seega on vajaliku kvalifikatsiooni üle otsustamine

koolitusasutuse pädevuses. Praktikas on kvaliteedi hindamise käigus koolitajate vähene

kompetents ilmnenud ühe probleemina. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juuksuritöö ja

iluteeninduse17 raport ütleb, et murettekitavad on ilmingud, kui hindamiste käigus puututakse

kokku koolitajatega, kelle kogemused on napid ja kes alles ise sisuliselt ametit õpivad, aga juba

tegutsevad koolitajatena ja õpetavad välja teisi. Väljatöötamiskavatsuse tagasisides sõnastasid

mitmed organisatsioonid, et koolitusasutuste poolt osutatava õppe kvaliteedi tagamiseks võiks

ühe tingimusena kaaluda koolitajatele miinimumnõuete kehtestamist.

Täiskasvanute koolitaja puhul on olulised nii erialased kui ka täiskasvanute koolitaja

kompetentsid. Õpetamise kvaliteet sõltub mitmetest teguritest: erialastest teadmistest,

õpetamisoskusest ja -kogemusest, selgusest, tagasisidest jne. Professionaalse koolitaja jaoks on

esmatähtis vallata eriala, kuid täiskasvanute koolitajal peavad olema ka elementaarsed

täiskasvanute koolitamise oskused. Erinevad uuringud on näidanud, et täiskasvanud õppija

õppimise tulemuslikkus on suurem, kui õppes on rakendatud andragoogilisi meetodeid. Seega

on oluline, et lisaks erialastele teadmistele oleks koolitajal teadmised ja oskused täiskasvanuid

õpetada. Kui koolitajatel on nii erialane kui ka täiskasvanute koolitaja kompetents, siis

lõppkokkuvõttes on õppetöö tulemuslikkus parem ja seeläbi suureneb õppesse investeeritud

vahendite tulemuslikkus. Seepärast täpsustatakse eelnõus täiskasvanute koolitaja sätet, kuhu

lisatakse, et täiskasvanute koolitajal on olemas nii erialased kui ka täiskasvanute koolitaja

kompetentsid. Mõlemad kompetentsid võivad olla omandatud formaalhariduse,

täienduskoolituse või töökogemuse kaudu. Erialane või valdkondlik kompetentsus tähendab

seda, et täiskasvanute koolitajal on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud

oma eriala, aine, sisu või valdkonna õpetamiseks. See tähendab, et koolitajal on olemas erialane

haridus või läbitud täienduskoolitused või erialane töökogemus. Kompetentse saab tagada

mitmel viisil, näiteks koolitaja on läbinud koolitaja väljaõppe või muu koolituse, mis toetab

täiskasvanute õpetamist. Koolitaja võib olla arendanud kompetentse ka praktilise tegevuse

käigus. See tähendab, et tegutsev koolitaja võib olla omandanud ka töö käigus vastavad

kogemused ja oskused. Näiteks täiskasvanute koolitaja 5. taseme kutse taotlemine ei eelda

koolitaja koolituse läbimist praeguse standardi järgi. Kui koolituse läbiviijal on kehtiv

täiskasvanute koolitaja või kutseõpetaja kutsetunnistus või vastav kõrgharidus, siis koolitajal

on täiskasvanute koolitamisalane ettevalmistus olemas.

Muudatuse tulemusel esitatakse täienduskoolitusasutuse veebilehel või muus digikeskkonnas

täiskasvanute koolitaja kompetentside juures selgitused või teave, millised on konkreetse

koolitaja koolitamise kompetentsid lisaks tema erialastele kompetentsidele. Täiskasvanute

koolitaja kutsestandardis on koolitamise kompetentsid sätestatud läbivate kompetentsidena.

17 https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/Ilu_raport.pdf

22

Näiteks teab koolitaja täiskasvanuõppe põhiprintsiipe, lähtub koolitusel täiskasvanu õppija

eripäradest, oskab õppijatele anda tagasisidet õppeprotsessi vältel, teab digiõppe võimalusi,

oskab kasutada sobilikke meetodeid õppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses. Eelpool

loetletud kompetentsid on äärmiselt olulised, et koolitaja saaks teha kvaliteetset tööd nii, et

täiskasvanud inimeste õppimine oleks suunatud ja toetatud. Kompetentsid tulenevad

kutsestandarditest ja neid pole vaja eraldi seaduses välja tuua.

Täiskasvanute koolitaja mõiste täiendusega rõhutatakse, et on oluline, et koolitajal oleks olemas

mõlemad kompetentsid - nii erialane kui ka täiskasvanute koolitaja kompetentsus.

Kompetentsete koolitajate olemasolu eest vastutab endiselt täienduskoolitusasutus ja

valmisolekut vastaval töökohal töötada hindab koolitaja tööandja.

TäKS § 11 lõikega 2 antakse ministritele volitus kehtestada täiskasvanute koolitajatele

kvalifikatsiooni, õpi- ja töökogemuse nõuded. Näiteks tuleb eesti keele tasemekoolituse

läbiviimiseks taotletava tegevusloa andmise käigus hinnata koolitajate kvalifikatsiooni, kuid

nõudeid sellele ei ole kehtestatud. TäKSi § 11 lõige 2 annab selleks aluse.

Kui mõnes valdkonnas on nõuded täiskasvanute koolitajale ministri määrusega kehtestatud,

peab koolitaja nendele vastama. Ka õppekavas koolitajatele esitatavad nõuded peavad olema

ministri kehtestatuga kooskõlas (TäKSi § 11 lg 3).

TäKS § 11 lõikega 4 esitatakse nõuded täiskasvanute koolitaja koolituse läbiviijale. Kehtiva

seaduse järgi võivad täiskasvanute koolitaja väljaõpet läbi viia ilma vastava ettevalmistuseta

inimesed. Praktikas on levinud juhtumid, kus teisi koolitajaid koolitab inimene, kellel pole

täiskasvanute koolitaja kutset või ta on koolitatavast madalama kutsetasemega isik, kes on ise

läbinud koolitaja baaskoolituse või sedagi mitte. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri

hindamistulemuste raportist „Ettevõtlus ja isikuareng“18 kus hinnati ka täiskasvanute koolitaja

õppekavasid, selgus, et viimastes kasutatakse täienduskoolituse terminoloogiat sageli

puudulikult ja õpiväljundid on sõnastatud ebaühtlaselt. Paljudele koolitajatele on osutunud

keeruliseks, kuidas koostada väljundipõhist õppekava ja sõnastada hindamiskriteeriume, mis

toetavad õppimist, on mõõdetavad ega hirmuta õppijaid. Nende teemadega hätta jäämine viitab

puudulikule ettevalmistusele. Eelnõuga seatakse nõuded ainult neile koolitajatele, kes õpetavad

andragoogilisi kompetentse ehk pakuvad täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitusi, so

koolitaja baaskoolitusi (ei peeta silmas neid koolitusi, kus koolitajatele õpetatakse erialaseid

kompetentse, mis on seotud käsitletava aine või teemaga). Näiteks kui joogaõpetajatele tehakse

väljaõppe koolitus, kus õpetatakse anatoomiat, joogaasendeid, joogafilosoofiat, siis sellised

kompetentsid liigituvad erialaste kompetentside hulka.

Täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitaja nõueteks on magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon või täiskasvanute koolitaja kutse vähemalt 7. tasemel. Nõuete seadmise mõte

seisneb selles, et täiskasvanute koolitaja kompetentse õpetaksid inimesed, kellel on kõrgem

haridustase või on selle valdkonna tippspetsialistid, mille tõenduseks on täiskasvanute koolitaja

kutse (7. tase). 7. taseme täiskasvanute koolitaja on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud

täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse praktiliste tegevuste käigus. 7. taseme

koolitaja kehtiva kutsestandardi järgi juhendab ja nõustabki madalama kutsetasemega või

kutseta koolitajaid. 7. ja 8. tasemega täiskasvanute koolitaja kutseid on väljastatud 83 inimesele,

seega üksnes nõudena kehtiva täiskasvanute koolitaja kutse olemasolu oleks valdkonda piirav.

Seepärast on eelnõusse lisatud, et ka magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik

tohib täiskasvanute koolitaja kompetentse koolitada. See välistab olukorra, kus täiskasvanute

koolitaja kompetentse õpetavad keskharidusega isikud. Koolitajate nõuete täitmise eest

18 https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/Ettevotlus_raport.pdf

23

vastutab täienduskoolitusasutus ja valmisolekut vastaval ametikohal töötada hindab koolitaja

tööandja.

Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse TäKS § 12 lõike 1 punktides 5, 6, 7 „õppemaks“ sõnaga

„õppetasu“. Kehtivas seaduses kasutatakse mõlemaid termineid, muudatusega termini kasutus

ühtlustatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks TäKSi paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8. Sellega

jäetakse andmete ja dokumentide loetelust, mille peab täienduskoolitusasutus (lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nõutavale) täienduskoolituses osalejale ja

koolituse rahastajale teatavaks tegema, välja vaidluste lahendamise kord.

Majandustegevusteate üldosa seaduse § 31 lõike 4 punkti 5 järgi tuleb teenuseosutajal

avalikustada isiku nõudmisel teave vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikkuse kohta.

Seetõttu ei ole vajalik selle teabe avalikustamise kohustust TäKSis täiendavalt reguleerida..

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse TäKS § 12 lõige 2 kehtetuks. Selle sätte järgi viiakse

täienduskoolitus läbi tellija teatavaks tehtud tingimuste kohaselt, kui täienduskoolituse tellija

tellib täienduskoolitust riigihangete seaduse alusel või korraldab koolituse tellimiseks muu

konkursi. Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna riigihangete seaduse järgimist ei ole vaja TäKSis

eraldi reguleerida, kui täienduskoolitust tellitakse riigihankena.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustakse TäKS § 15 lõike 2 sõnastust. Kehtiva sõnastuse järgi võib

riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest ja struktuurfondi vahenditest rahastada või hüvitada

üksnes täienduskoolitusasutuse läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab TäKSis ja selle alusel

kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele. Kuna TäKS § 15 lõikes 4 tuuakse välja sellest

nõudest erandid, jäetakse TäKS § 15 lõikest 2 välja sõna „üksnes“.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse TäKS § 15 lõiget 4. Riigi- või kohaliku omavalitsuse

eelarvest on kehtiva seaduse järgi lubatud rahastada või hüvitada koolitamiseks tegevusluba

omava või EHISesse majandustegevusteate esitanud täienduskoolitusasutuste läbiviidavat

täienduskoolitust. Seega rahvusvahelise koolituse läbiviija koolitust saab rahastada üksnes

juhul, kui rahvusvahelise koolituse pakkuja on esitanud täienduskoolituse

majandustegevusteate. Kuid üha enam pakutakse rahvusvahelisi koolitusi, ka Covid-19 kriisi

raames on esile kerkinud õpet vahendavad rahvusvahelised õppeplatvormid (Coursera, Udemy

jms). Rahvusvahelised platvormid ja e-koolitused ei ole alati parim lahendus igas valdkonnas

õppimiseks, kuid näiteks IT ja andmeteaduse valdkonnas on pakutavad võimalused (kiired ja

läbimõeldud programmid) väga väärtuslikud. Kehtiv seadus ei võimalda aga mujalt maailmast

otsida parimat koolitust ja seda rahaliselt toetada. Euroopaülest akrediteerimist või

kvalifikatsioonide aktsepteerimist (taotlevad rahvusvahelised kvalifikatsioonide pakkujad, nt

Microsoft) ei planeerita, mistõttu on igal liikmesriigil pädevus otsustada, kuidas seda

korraldada. Seaduse koostamise aruteludel kaaluti kõigepealt võimalust luua rahvusvahelistele

õppeplatvormidele alternatiivprotseduur. Kuid see lahendus ei leidnud poolehoidu põhjusel,

et suured ja tuntud rahvusvahelised koolituse pakkujad eeldatavalt ei pruugi olla huvitatud

Eesti koolitusturule sisenemisest selle väiksuse tõttu.

Eeltoodust tulenevalt lisatakse eelnõusse erand, mis võimaldab täienduskoolitust tellida ka

rahvusvaheliselt koolitajalt. Sellisel juhul peab koolituse tellija ise hindama tellitava koolituse

kvaliteeti ja sobivust. Koolituse vastavuse hindamisel võiks tellija lähtuda ja juhinduda

täienduskoolituse standardi õppekava nõuetest. Koolituse tellijaks peetakse eelnõu tähenduses

ettevõtet, asutust, vajadusel ka isikut, kes koolitust tellib ja rahastab. Rahvusvaheliste

täienduskoolitusasutuste pakutavate koolituste (ka rahvusvaheliste õppeplatvormide poolt

vahendatavate koolituste) puhul võiks jälgida, et koolituse tutvustuses oleks välja toodud teave

koolituse nimetuse, õpiväljundite või õppe sisu ja selle vastavuse kohta eesmärgile, vajadusel

24

õpingute alustamise tingimused, õppe maht, õppekeskkonna kirjeldus (sh veebikeskkond),

õppematerjalide loend (juhul kui koolituse läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid),

lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid; koolitaja kvalifikatsiooni, õpi- või

töökogemuse kirjeldus jne Kui rahvusvaheline õppeplatvorm või välisriigis tegutsev

koolitusasutus pakub mikrokvalifikatsioone, siis peab ta läbima täienduskoolituse kvaliteedi

hindamise vastavalt eelnõu paragrahvile § 7¹.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse TäKS § 16 lõiget 2 ja eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse

sama paragrahvi lõiget 4. TäKS § 16 lõike 2 kehtiva sõnastuse järgi on riiklik täienduskoolituse

tellimus riigieelarvest rahastatavate täienduskoolituskohtade arv täienduskoolituse

õppekavarühmade või kursuste kaupa. TäKSi § 16 lõike 4 järgi kehtestab haridus- ja

teadusminister riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise korra ning

akadeemilise tunni maksumuse õppekavarühmade kaupa. Mõlemast muudetavast sätetest

jäetakse välja viide täienduskoolituse õppekavarühmadele ja kursustele. Koolitusvajadusele

paindlikuks reageerimiseks võib tekkida vajadus rakendada mitmekesiseid riikliku

täienduskoolituse tellimuse arvestuse metoodikaid, mida seaduse kehtiv sõnastus ei võimalda.

Metoodika arvestuse reguleerimine ministri määruses võimaldab enam paindlikkust.

Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks TäKS § 16 lõige 3 ja eelnõu § 1 punktiga 25

tunnistatakse kehtetuks TäKSi § 16 lõige 5, mis reguleerivad riikliku täienduskoolituse

tellimuse maksumuse ja akadeemilise tunni maksumuse kujunemist. Nende reguleerimine

seaduse tasandil ei võimalda arvestada erinevate õppemeetodite ja õppevormide eripäraga,

mistõttu jäetakse vastavad regulatsioonid seadusest välja. Täienduskoolituse tellimuse

maksumuse ja akadeemilise tunni maksumuse kujunemise reguleerimine TäKS § 16 lõike 4

alusel kehtestatavas määruses võimaldab suuremat paindlikkust ning arvestada erinevate õpete

(nt e-õppe), eripäradega.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse TäKS paragrahvi 17 lõigetega 11 ja 12, et täpsustada

riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimist, eelkõige mikrokvalifikatsiooniõppe üle. TäKS § 17

lõikega 11 antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile õigus järelevalve läbiviimisel kaasata

eksperte. Täienduskoolitusasutuse üle järelevalve läbiviimisel on vaja kaasata sisueksperte,

lisatav säte seda edaspidi võimaldab. TäKSi § 17 lõikes 12 nähakse ette, et

mikrokvalifikatsiooniõppe üle riikliku või haldusjärelevalve läbiviimise korral annab hinnangu

täienduskoolitusasutuse kvaliteedi kohta hinnangu hindamist korraldav asutus (ehk HARNO)

eelhaldusaktiga. Hindamist korraldaval asutusel on sisuline pädevus kvaliteeti hinnata.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse TäKSi paragrahvi 20 lõigetega 4-6 eesmärgiga anda

üleminekuaeg mõnede TäKSi muudatustega kohanemiseks. TäKS § 20 lõikes 4 antakse

täienduskoolitusasutusele üheaastane üleminekuaeg, et viia enda andmed EHISes ja oma

veebilehel või muus digikeskkonnas kooskõlla muudatusega, mis näeb ette

täienduskoolitusasutuse pidaja mõiste kaotamise.

TäKS § 20 lõikes 5 nähakse ette, et täiskasvanute koolitaja peab koolitatavas valdkonnas

erialased ja täiskasvanute koolitamise kompetentsid omandama ühe aasta jooksul seaduse

jõustumisest. Täiskasvanute koolitaja kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus.

Eelnõuga antakse üleminekuaeg selleks, et täienduskoolitusasutustel oleks võimalik hinnata

oma koolitajate kompetentse ja vajadusel koolitajate teadmisi ning oskusi selles valdkonnas

täiendada.

25

TäKSi § 20 lõikega 6 antakse üheaastane üleminekuaeg selleks, et täiskasvanute koolitaja

väljaõppe koolitajal oleks võimalik omandada täiskasvanute koolitaja 7. taseme kutse juhul, kui

tal see puudub või tal ei ole omandatud magistrikraadi ega sellele vastavat kvalifikatsiooni.

Eelnõu paragrahvidega 2 ja 4 muudetakse keeleseadust ning töötervishoiu ja tööohutuse

seadust. Seaduste muutmine tuleneb TäKSi muudatusest, millega jäetakse TäKSist välja

täienduskoolitusasutuse pidaja mõiste. Vastav muudatus on vajalik teha ka teistes seadustes,

kus täienduskoolitusasutuse pidajat nimetatakse.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse riigilõivuseaduse 4. peatüki 1. jagu 4. jaotisega

(paragrahvidega 581 ja 58²), milles kehtestatakse riigilõivud täienduskoolitusasutuse

õppekavarühma kvaliteedihindamise eest ja mikrokvalifikatsiooniõppekava registrisse

kandmise eest.

Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise eest on riigilõiv 1450 eurot ja

mikrokvalifikatsiooniõppekava registrisse kandmise eest 100 eurot.

Õppekavarühma kvaliteedihindamise riigilõivu suuruse arvutamisel on arvestatud

hindamisekspertide, hindamiskomisjoni esimehe, komisjoni koordinaatori, kvaliteedikontrolli,

täienduskoolituse hindamisnõukogu ja vajadusel lisaekspertide töötasudega. Ühe asutuse

õppekavarühma hindamise maksumus kokku on 1450 eurot, mis katab kvaliteedihindamise

otsesed kulud.

Riigilõiv õppekava registreerimise eest on kõigile mikrokvalifikatsioonide pakkujatele sama.

Kõrgkoolid ja kutseõppeasutused pakuvad praegu mikrokvalifikatsiooniõpet Eestis tasu eest,

seega ei ole põhjendatud erisuste tegemine kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja teiste

täienduskoolitusasutuste vahel. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreerimisega seotud

riigilõiv katab õppekava vastavuse kontrolliga seotud kulud.

Kui eeldada, et EHISes on õppekava kande kehtivus viis aastat õppekava kohta, siis teeb see

keskmiseks kuluks õppekava kohta 20 eurot aastas. Juhul kui mikrokvalifikatsiooniõppes

osaleb aastas 15-20 õppijat, siis on keskmine kulu ühe õppuri kohta aastas 1-1,3 eurot. Kui

õppijaid on õppekaval enam, on kulu veelgi väiksem. Väiksemamahulise mikrokvalifikatsiooni

puhul (6APd on õppekava registreerimisega seotud kulu õppija kohta ühes kuus 6 kuud kestva

täienduskoolituse puhul hinnanguliselt 22 senti ühes kuus. Kui õppureid on enam, siis on kulu

õppija kohta veelgi väiksem.

Eelnõuga kehtestatavate riigilõivude menetluskulu arvestamisel on arvesse võetud nii otseseid

kulusid (tööjõukulud, sh palk ning maksud, ja majanduskulu, sh sidekulud, kulutused

ruumidele, transpordi kulu, trükikulud).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga täpsustakse täiskasvanute täienduskoolitusega seotud termineid. Eelnõu sisaldab ka

uusi termineid. Uusi mõisteid on selgitatud nendes paragrahvides, kus on nende terminitega

seotud sätted. Eelnõus on kasutusel ja selgitatakse järgmised uued terminid:

mikrokvalifikatsioon, mikrokraad, õppekavarühma kvaliteedihindamine, formaalõpe,

mitteformaalõpe ja informaalõpe. Eelnõu tähenduses on uus termin ka õpiväljund, mida

kasutatakse küll seaduse alusel välja täienduskoolituse standardis, kuid täpsemalt seda

õigusaktides määratletud pole.

 Formaalõpe on seaduse tähenduses üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel

toimuv eesmärgistatud õpe, mida viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja

kvalifikatsiooniga õpetajad või õppejõud.

26

 Mitteformaalõpe on seaduse tähenduses eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub

kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades.

 Informaalõpe on eesmärgistatud või eesmärgistamata õppimine, mis toimub

igapäevaelu situatsioonides.

 Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud

teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Kõrgkoolid

võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui õppekava mahust vähemalt

poole moodustavad kõrgharidustaseme õppe õppeained.

 Õppekavarühma kvaliteedihindamine on täienduskoolitusasutuse õppekavade ning

nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse hindamine õppekavarühmas.

 Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised ja oskused, mille

saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata.

 Tellimuskoolitus on tellija soovidest ja vajadustest lähtuv täienduskoolitus, mis on

mõeldud üksnes ettevõtte või asutuse isikute koolitamiseks.

Täiendatud/täpsustatud terminid:

 Täienduskoolitus on õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja

organiseeritud mitteformaalne õpe, mis on suunatud õpiväljundite saavutamisele.

 Täiskasvanute koolitaja on käesoleva seaduse tähenduses spetsialist, kes sihipäraselt

loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust.

Täiskasvanute koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja

täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Täienduskoolitusasutus hindab täiskasvanute

koolitaja kompetentside olemasolu.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõus on arvestatud Euroopa oskuste

tegevuskava (01.07.2020) meetmega, mis hõlmab mikrokraadide kasutuselevõttu, nende

läbipaistvust ja kvaliteedi toetamist terves Euroopa Liidus.

6. Seaduse mõjud

Järgmistes alapunktides on käsitletud mõjusid, mis kaasnevad eelnõu peamiste muudatustega.

Muudatusega kaasnevad sotsiaalsed mõjud ning mõjud majandusele ja regionaalarengule,

riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, elu- ja looduskeskkonnale ning

avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eelnõul ei ole olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale ega

mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Muudatused jagunevad:

6.1.1. Muudatus: mikrokvalifikatsiooniõppe regulatsiooni (maht, mõiste, läbiviimine,

õppekavad, tunnistused) kasutuselevõtmine.

6.1.2. Muudatus: täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine ja õppekava

registreerimine, juhul kui soovitakse pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet.

6.1.3. Muudatus: täiskasvanute koolitaja mõiste täpsustamine.

6.1.4. Muudatus: täienduskoolituse rahastamise osa täiendamine.

6.1.5. Muudatus: täienduskoolitusasutuse pidaja mõiste asendamine täienduskoolitusasutusega.

6.1.1. Mõju avaldav muudatus: mikrokvalifikatsiooniõppe regulatsiooni

kasutuselevõtmine

Valdkond: mõju haridussüsteemile

27

I Sihtrühm: kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja täienduskoolitusasutused ehk

mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviijad.

Mõju ulatus: muudatuse kõige märkimisväärsem mõju on kõrgkoolidele, kutseõppeasutustele

ja täienduskoolitusasutustele, kes saavad ühtsed alused mikrokvalifikatsiooni termini

kasutamiseks. Seaduses sätestatud mikrokvalifikatsiooni reguleerimine võimaldab osapooltel

üheselt aru saada, mis on mikrokvalifikatsioon. Vastasel juhul kasutatakse ja pakutakse

mikrokvalifikatsioone erinevatel alustel.

Mõju avaldumise sagedus: muudatused eeldavad kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja

täienduskoolitusasutuste õppekorralduse aluste, kvaliteedi tagamise aluste ja õppekavade

ülevaatamist ja täiendamist. Edaspidiselt mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava koostamisel

peavad asutused arvestama õigusaktide nõuetega. Lisaks peavad asutused esitama

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava EHISesse. See tähendab sihtrühma jaoks nii

administratiivse koormuse kasvu kui ka finantsilise koormuse kasvu.

Eelnõu rakendusakti mõjul ühtlustub ja täpsustub mikrokvalifikatsioonitunnistustel olev teave.

Selles aspektis ei kaasne mikrokvalifikatsiooni väljastavatele asutustele täiendavat koormust,

sest tunnistusi antakse välja ka praegu. Seaduse jõustumisel lisandub ülikoolidele,

rakenduskõrgkoolidele, kutseõppeasutustele ja muudele täienduskoolitusasutustele kohustus

kanda mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavadel õppinute andmed EHISesse, et oleks võimalik

genereerida ühtne mikrokvalifikatsioonitunnistus. Õppijate andmed sisestatakse EHISesse

pärast õppe lõppu. EHISesse kantakse ainult lõpetajate andmed, kellele on väljastatud

mikrokvalifikatsioonitunnistus ehk õppija teadmisi ja oskusi on õppe lõpuks kontrollitud.

Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviijate jaoks tähendab see koormuse kasvu.

Mikrokvalifikatsiooni pakkujate administratiivne koormus algselt kasvab, sest

mikrokvalifikatsioonitunnistuste kesksesse süsteemi edastamiseks on vaja teha lisatööd

(sisestamine või CSV-failide üleslaadimine). Hiljem täienduskoolitusasutuste administratiivne

koormus väheneb: siis, kui piisav hulk õppijaid ja õppe tellijad süsteemi omaks võtavad ja seda

igapäevases praktikas kasutama hakkavad. Siis vabanevad täienduskoolitusasutused suurest

osast mikrokvalifikatsioonitunnistuste printimise, (digi)allkirjastamise ning õppijatele ja

tellijatele saatmisega seotud administratiivsest tööst.

Ebasoovitavate mõjude risk: mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviijatel kaob täielik vabadus

pakutava õppe osas. Riiklik definitsioon võib senise praktikaga võrreldes osutuda liiga kitsaks

või piiravaks (nt nõuded mahule), mistõttu võib kaduda erinevate osapoolte huvi

mikrokvalifikatsioonide pakkumise vastu.

Täienduskoolitusasutustel, kellel on olemas hästi toimiv täisfunktsionaalne õppeinfosüsteem,

tuleb õppeinfosüsteemile lisada andmeedastuse funktsionaalsus nii tunnistuste kui ka

õppekavade andmete saatmiseks X-tee teenuse abil loodavasse kesksesse süsteemi.

Alternatiivina X-tee teenuse kasutusele võib täienduskoolitusasutus piirduda CSV-andmefaili

väljundi loomisega, mille abil saab tunnistuste või õppekavade andmed kesksesse süsteemi üles

laadida. X-tee teenuse kasutuselevõtu puhul võib arenduskulu olla veidi suurem, aga edasine

töömaht andmete edastamisel on jällegi väiksem kui CSV-faili abil andmete saatmisel. X-tee

teenusega seotud kulud tuleb täienduskoolitusasutustel endal kanda, mis on ebasoovitav mõju

asutuse vaates. Õppeinfosüsteemile andmevahetuse funktsionaalsuse lisamiseks vajalike

arendustööde mahu suurusjärk võib varieeruda vahemikus 20-100 tööpäeva.

28

Seaduseelnõu jõustumisel peavad täienduskoolitusasutused tegema lisakulutusi andmeedastuse

funktsionaalsuse loomiseks, mis on finantsilise koormuse suuremine, või sisestama andmeid

CVS-andmefaili, mis lisab mõningase halduskoormuse täienduskoolitusasutusele.

II Sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium

Mõju ulatus: mikrokvalifikatsiooni reguleerimisega kaasneb mikrokvalifikatsiooniõppe

õppekavade registri loomine ja kasutusele võtmine ning väljaantud tunnistuste registri loomine

ja kasutusele võtmine.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: õppijad, täiskasvanud elanikkond

Mõju ulatus: kuna mikrokvalifikatsioonide pakkumise alused on konkreetselt reguleeritud,

lihtsustub õppijal täienduskoolitusmaastikul orienteerumine. Aasta jooksul osaleb

täienduskoolitusel ligikaudu 400 000 inimest aastas, eeldatavalt jõuab neist osa ka

mikrokvalifikatsiooni omandamiseni. Regulatsiooni puudumine ei toetaks enesetäiendamise

süsteemi selgemaks muutmist ega elukestvat õpet. Ühtne lähenemine ja regulatsiooni

olemasolu aitab mikrokvalifikatsioonide usaldusväärsust tõsta, sest osapooled saavad

mikrokvalifikatsiooni olemusest ja tunnustest sarnaselt aru. Tekib mikrokvalifikatsioonide

andmebaas, kust on võimalik otsida endale sobivaid mikrokvalifikatsioone.

Mikrokvalifikatsioonitunnistuste register võimaldab õppijatel saada ülevaate ka oma

mikrokvalifikatsioonitunnistustest ja võimalus digitunnistusi välja printida. Muudatuse mõju

on positiivne, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole.

Valdkond: mõjud regionaalarengule ja majandusele:

Sihtrühm: tööandjad

Mõju ulatus: mikrokvalifikatsiooniõppe reguleerimine mõjutab kaudselt majandust.

Mikrokvalifikatsiooni mõiste on eelnõus reguleeritud nii, et fookuses on eelkõige tööturu ja

ühiskonna arenguvajaduste jaoks vajalike oskuste ja teadmiste arendamine. Tööandjate huvides

on, et pakutakse õpet valdkondades, milles on näiteks puudus spetsiifilistest kompetentsidest.

Kuna mikrokvalifikatsioonid peavad tööandjale andma kinnitust töötaja teadmistest ja

oskustest, on oluline, et tööandjad usaldaksid, et mikrokvalifikatsiooni omandanul tõesti on

need teadmised ja oskused, millele mikrokvalifikatsioon viitab. Samuti annavad

mikrokvalifikatsiooni läbimist tõendavatele tunnistustele kehtestatavad nõuded ja andmebaasi

olemasolu tööandjatele parema ülevaate mikrokvalifikatsiooniõppes omandatud

kompetentsidest. Muudatuse mõju on positiivne, sihtrühmale ebasoovitavate mõjude

kaasnemise riski ei ole.

6.1.2. Mõju avaldav muudatus: täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine

ja õppekava registreerimine, juhul kui soovitakse viia läbi mikrokvalifikatsiooniõpet.

Valdkond: mõju haridussüsteemile

I Sihtrühm: täienduskoolitusasutused

Mõju kirjeldus ja olulisus: kui täienduskoolitusasutus soovib viia läbi

mikrokvalifikatsiooniõpet, siis on kvaliteedi hindamise tulemus mikrokvalifikatsiooniõppe

29

läbiviimise õiguse otsuseks. Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise

eesmärk on suurendada mikrokvalifikatsiooniõppe usaldusväärsust. Siinkohal hoitakse lahus

formaalharidusasutused (ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused) ja

täienduskoolitusasutused. Formaalharidusasutustel on olemas eraldi institutsionaalne

akrediteerimine või kvaliteedihindamine, seega õppekavarühma kvaliteedihindamisse ülikoole,

rakenduskõrgkoole ega kutseõppeasutusi ei oodata, sest täiendavalt neid hinnata ei ole vaja. See

aitab riigil hindamise kulusid optimeerida. Ka täiskasvanute koolituse seaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsuse tagasisides tõid mitmed asutused välja, et õigeks ei peeta

kehtestada kvaliteedi hindamist asutustele, kellel toimub institutsionaalne akrediteerimine.

Mõju avaldumise sagedus: täienduskoolitusasutuste õppekavarühma kvaliteedihindamine on

kavandatud tähtajalisena. Õppekavarühma hindamise positiivse otsuse kehtimise tähtaeg on

viis aastat.

Ebasoovitavate mõjude risk: täienduskoolitusasutustel tuleb kvaliteedi hindamise ja

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreerimisega seotud kulud endal kanda, mis on

ebasoovitav mõju asutuse vaates.

Hindamise kulu jääb 1450 euro piiridesse, mis katab hindamise otsesed kulud. Riigilõivu pole

võimalik väga madalaks langetada, sest vastasel juhul pole võimalik hindamisse kaasata kahte

valdkonna eksperti ning vajadusel teha täienduskoolitusasutuse hindamiskülastusi. Suurte

täienduskoolitusasutuste jaoks, kes soovivad mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia erinevates

õppekavarühmades üheaegselt, võib hindamise koormus ja sellele lisanduv riigilõiv osutuda

suureks.

Õppekava registreerimise riigilõiv katab õppekava vastavuse kontrolliga seotud kulud. Kui

eeldada, et EHISes on õppekava kande kehtivus 5 aastat õppekava kohta, siis teeb see

keskmiseks kuluks õppekava kohta 20 eurot aastas. Juhul kui mikrokvalifikatsiooniõppes

osaleb aastas 15-20 õppijat, on keskmine kulu ühe õppuri kohta aastas 1-1,3 eurot. Kui õppureid

on õppekaval enam, on kulu veelgi väiksem. Väiksemamahulise mikrokvalifikatsiooni puhul

(5 APd) on õppekava registreerimisega seotud kulu õppija kohta ühes kuus kuud kestva kursuse

puhul hinnanguliselt 22 senti ühes kuus. Kui õppureid on enam, on kulu õppija kohta veelgi

väiksem

Seaduse eelnõu ei piira täienduskoolituses ettevõtlusvabadust. Kohustuslikuna on

õppekavarühma hindamine kehtestatud üksnes täienduskoolitusasutustele, kes soovivad

mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia.

Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele

I Sihtrühm: õppekavarühma kvaliteedihindamist korraldav asutus

Mõju ulatus: seaduse muudatus mõjutab õppekavarühma kvaliteedihindamist korraldava

asutuse tööd. Rakendusakti eelnõu kohaselt hakkab õppekavarühma kvaliteedihindamist

teostama Haridus- ja Noorteameti Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Samuti on Haridus- ja

Noorteameti põhimääruses reguleeritud täienduskoolituse kvaliteedi hindamine. Ülesannete

täitmisega kaasneb vajadus värvata kvaliteedijuht. Õppekavarühma kvaliteedihindamisega

tegeleva töötaja töötasu kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

30

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) on olnud 2019-2022 partner haridus- ja

teadusministri kinnitatud meetmes “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste

avardamine” täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamise tegevuses. HAKA on

piloteerinud 2019-2022 täienduskoolituse lävendipõhist kvaliteedihindamist. Alates

2022. aastast viib HAKA Eesti Töötukassa koolituskaardi partnerite seas õppekavarühmapõhist

hindamist, kus 1,5 aastaga hinnatakse 120 täienduskoolitusasutuse kvaliteeti. See on sisuliselt

sarnane hindamismudel, mis on TäKSi eelnõus kirjeldatud, seega võib öelda, et piloteeritakse

planeeritavat hindamist, mille kaudu saab hinnata HAKA enda võimekust hindamiskoormusele

ning kriteeriumide ja metoodika sobivust. HAKA on aastast 2019 hinnanud

täienduskoolitusasutuste kvaliteeti, mis võimaldab ette valmistada tööprotsesse hing

hindamisega kaasnevat tööjaotust. Rida ettevalmistusi on tehtud õppekavarühma

kvaliteedihindamise süsteemi ladusamaks käivitamiseks. Seega asutusel on olemas

kvalifitseeritud töötajad, 170 koolitatud hindamiseksperti, et hinnata täienduskoolitusasutuste

õppekavarühmade kvaliteeti. Seega juba praegu on hindamist korraldaval asutusel olemas

hindamisekspertide baas. Ekspertkogud on moodustatud eelnevalt, seega eksperte ei otsita iga

hindamise puhul eraldi. HAKA eesmärk on jõuda ca 180 koolitatud eksperdini 2023. aasta

sügiseks.

Riigilõivuga katab taotleja hindamise otsesed kulud. Hindamisekspertide töötasu ühe

õppekavarühma hindamisel on koos kõigi maksudega keskmiselt 700 eurot. Sellest

hindamiskomisjoni esimehe töötasu on 300 eurot, liikme töötasu on 190 eurot ja lisaks

koefitsient nendeks juhtudeks, kui õppekavarühmas on väga palju erisuunalisi õppekavu ning

vajalik on kaasata veel ühte eksperti. Sellele kulule lisandub komisjoni koordinaatori töötasu,

kelle ülesanne on lisaks komisjoni töö korraldamisele anda tagasisidet asutuse esmasele

eneseanalüüsile, nõustada komisjoni nende arutelude käigus, anda tagasisidet komisjoni

esmasele aruandele ning suhelda asutusega lisainformatsiooni hankimisel. Lisandub Eesti

Hariduse Kvaliteediagentuuri sisene „kvaliteedikontroll“. Koordinaatori töötunde ühe

õppekavarühma hindamise kohta kokku on ca 40, tunnitasu (arvestatuna põhitöötasust)

12 eurot. Koos maksudega on see 640 eurot. Lisanduvad ka hindamisnõukogu töötasud. Seega

on ühe asutuse õppekavarühma hindamise maksumus kokku 1450 eurot.

Reaalne võimekus õppekavarühma kvaliteedihindamise taotlusi mõistliku ajaga menetleda.

Hindamise menetlusaeg on sätestatud rakendusakti kavandis. Kavandi järgi teeb

hindamisnõukogu hindamisotsuse kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, see on

maksimaalne aeg. Selline tähtaeg on seatud seetõttu, et tagada õppekavarühma taotluse

hindamiseks ekspertkomisjoni jaoks piisav aeg. Näiteks kutseharidusel on määruses

„Kutseõppe kvaliteedi hindamise tingimused ja kord“ sätestatud, et kutseõppe kvaliteedi

hindamist taotleb kool vähemalt 12 kuud enne hindamist. Kõrghariduse taotlus õppe õiguse

saamiseks esitatakse vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust riikliku registri Eesti

hariduse infosüsteem õppekavade ja lubade alamregistris.

Hetkel pakuvad mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavu valdavalt kõrgkoolid. Hetkel on teada, et

kaks täienduskoolitusasutust pakuvad mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavu. Kui võtta aluseks

Eesti hariduse infosüsteemi esitatud täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajate 2020. aasta

andmed, siis selgub, et üle 240 akadeemilist tundi (7 AP) kestvaid koolitusi on vähe, täpsemalt

2,63% kõigist koolitustest.19 Ka 2020. aastale eelnevatel aastatel on üle 240 akadeemilise tunni

kestvaid koolitusi pigem nappinud ja aastate jooksul on nende koolituste hulk moodustanud

kõigist koolitustest sarnaselt 3%. 81-240 akadeemilist tundi kestvaid koolitusi oli 2020. aastal

6,1%. Kui lähtuda eelnõu mikrokvalifikatsiooni regulatsioonist, siis mikrokvalifikatsiooniõppe

kõige väiksem maht on 5 ainepunkti ehk 175 akadeemilist tundi. Võib eeldada, et kõik sellesse

19 https://www.hm.ee/sites/default/files/tegevusnaitajate_2020.pdf

31

vahemikku jäänud koolitused (81-240 akadeemilist tundi) ei ületanud 175 akadeemilise tunni

piiri. Kui oletada, et selle mahu ületasid pooled koolitused, võiks järeldada, et ligi 3%

koolitustest ületaksid 175 akadeemilise tunni piiri. Kui kehtiva õigusruumi pakutavatest

koolitustest klassifitseeruksid umbes 6% mikrokvalifikatsioonideks, siis kogumahust

moodustaks see väikse osa. Sellest lähtudes ei pea tõenäoliseks, et seaduse kehtimise esimestel

kuudel tulevad õppekavarühma kvaliteedihindamist taotlema sajad

eratäienduskoolitusasutused, vaid eeldatavalt hakkavad nad süsteemi sisenema järk-järgult.

Ebasoovitavate mõjude risk: regulatsioonide arv kasvab.

II Sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium

Seaduse muudatus mõjutab Haridus- ja Teadusministeeriumi tööd, kuna

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavasid registreerib Haridus- ja Teadusministeerium ning

kasvab järelevalve maht.

2022/2023. õppeaastal pakkusid ülikoolid 186 mikrokraadiprogrammi. Kui eeldada, et

kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid hakkavad pakkuma sama palju õppekavasid, siis teeb

see kokku u 600 õppekava. Seega võib prognoosida, et tasemeõppeasutused esitavad

registreerimiseks u 600 õppekava aastas. Ühe õppekava registreerimiseks kulub 2,5 tundi.

Õppekava registreerimise protsess hõlmab järgmisi tegevusi: õppekava õigusaktide nõuetele

vastavuse kontroll; taotlejale tagasiside andmine võimalike puuduste kohta; suhtlus taotlejaga;

juhul, kui õppekavas esines puudusi, uue kontrolli läbiviimine; õppekava registreerimine.

Kokku teeb see töötajale 1500 töötundi aastas.

Täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajate andmetele tuginedes saab prognoosida, et

täienduskoolitusasutustest soovib mikrokvalifikatsioone pakkuda väike osa, kehtiva

õigusruumi järgi pakutavatest koolitustest klassifitseeruks umbes 6%

mikrokvalifikatsioonideks. Kui 1270 eratäienduskoolitusasutusest 6% soovib esitada aastas ühe

õppekava, teeb see 76 õppekava aastas. Kui sellele arvule liita ka tasemeõppeasutuste

pakutavad õppekavad, siis võib eeldada, et õppekavu esitatakse registreerimiseks ligi 700. Kui

arvestuslikult võiks ühe teenistuja töötundide arv aastas olla 1750, oleks eelduslikult vaja luua

üks täiendav ametikoht. Tööjõu kulud kaetakse kehtestatavast riigilõivust õppekava

registreerimise eest, mis on 100 eurot ühe õppekava eest. Kui eeldada, et aastas esitatakse

registreerimiseks näiteks 676 (600 kõrgkooli ja kutseõppeasutust, millele lisandub

76 eratäienduskoolitusasutust) õppekava, koguneb registreerimise tasu aastas kokku

67 600 eurot.

Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuga kaasneb mikrokvalifikatsioone pakkuvate

täienduskoolitusasutuste üle järelevalve mahu suurenemine. Ühe täienduskoolitusasutuse

kontrolli/järelevalve läbiviimiseks kulub keskmiselt 20 töötundi. Kui eeldada, et

1270 täienduskoolitusasutusest 6% soovib esitada aastas ühe mikrokvalifikatsiooni õppekava

ning nendest kolmandiku kohta saabub kaebusi, mille alusel tuleb läbi viia kontroll, oleks see

501 töötundi. Kui eeldada, et see arv on suurem, suureneb ka töötundide arv, näiteks kui tõsta

täienduskoolitusasutuste arv, mis mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks õppekava esitavad,

20%ni, oleks töötundide arv 1676. Kui arvestuslikult võiks olla aastas ühe teenistuja töötundide

arv 1750, on eelduslikult vaja luua esialgu täiendavalt 0,5-1 täiendav ametikoht.

6.1.3. Mõju avaldav muudatus: täiskasvanute koolitaja mõiste täpsustamine ja

täiskasvanute koolitaja kompetentside täpsustamine

32

Valdkond: mõju haridussüsteemile

Sihtrühm: täienduskoolitusasutused

Mõju ulatus: muudatusel on kõige märkimisväärsem mõju täienduskoolitusasutustele, kes

peavad värbama endale täiskasvanute koolitajad, kellel on olemas nii erialased kui ka

koolitamisalased teadmised ja oskused. Tõenäoliselt tekib osal täienduskoolitusasutustest

vajadus oma koolitajate teadmisi, oskusi ja pädevusi täiendada. Eelnõu ei piira koolitajate

tegevust ega takista nende täienduskoolitusmaastikule sisenemist, sest üldjuhul täiskasvanute

koolitaja nõuded kehtestab jätkuvalt täienduskoolitusasutus ise. Eelnõuga antakse küll

ministritele õigus kehtestada täiskasvanute koolitajatele kvalifikatsiooni-, õpi- ja töökogemuse

nõudeid, kuid selliste nõuete kehtestamise vajadus tekib üksikutes valdkondades (nt eesti keele

tasemekoolituse läbiviimiseks juhul, kui koolituse eesmärgiks on tasemeeksamiks

valmistumine). Professionaalse täiskasvanute koolitaja esimene kompetentsus on eriala

valdamine, kuid selle kõrval on oluline oskus täiskasvanuid koolitada, juhendada ja toetada.

Jätkuvalt otsustab täienduskoolitusasutus ise, kuidas täiskasvanute koolitaja kompetentsid

tagatakse, kas vastava kvalifikatsiooni, õpi-, töökogemuse või kutsega.

Täienduskoolitusasutused, kes pakuvad täiskasvanute koolitaja koolitusi või väljaõpet, peavad

tagama eelnõus sätestatud koolitaja kompetentside nõuete täitmise. Kuna nõudeid

(magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või täiskasvanute koolitaja kutse olemasolu –

7. tase), ei ole varem seatud, siis ei ole võimalik täpselt prognoosida, kui suurt hulka

koolitusasutustest antud muudatus puudutab. Täiskasvanute koolitajate väljaõppe koolituste

pakkujaid on 2023. aasta aprilli seisuga 12. Kuna vastava täienduskoolitusega tegelevate

asutuste osakaal kõigi Eesti koolitusasutuste hulgas ei ole suur, siis ei saa muudatust lugeda

oluliseks.

Valdkond: sotsiaalsed mõjud:

Sihtrühm: õppijad, täiskasvanud elanikkond

Kavandatud muudatus - täpsustada täiskasvanute koolitaja mõistet nii, et selgelt oleks välja

toodud, et koolitajal on olemas nii täiskasvanute koolitaja kui ka erialased kompetentsid -

puudutab ligikaudu 400 000 inimest, kes igal aastal soovivad õppida mõnel täienduskoolitusel.

Kui koolitajal on mõlemad kompetentsid olemas, saab õppija olla kindel, et koolitaja ka oskab

täiskasvanud õppijat õppimisel toetada ja juhendada. Muudatuse mõjul suureneb õppimise ja

õppetöö tulemuslikkus.

6.1.4. Mõju avaldav muudatus: täienduskoolituse rahastamise osa täiendamine

Valdkond: mõjud regionaalarengule ja majandusele:

Sihtrühm: avaliku sektori tööandjad ja töötajad

Mõju ulatus: täienduskoolituse rahastamise osa täpsustamine mõjutab avalikus sektoris

tegutsevaid asutusi (tööandjad, töötajad) positiivselt. Kehtivas seaduses on välja toodud, et

riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest on lubatud rahastada või hüvitada üksnes

koolitamiseks tegevusluba omava või EHISesse majandustegevusteate esitanud asutuse

täienduskoolitust. Kehtiva seaduse § 15 lg 2 kohaselt saab avaliku raha eest hüvitada ainult

EHISes registreeritud täienduskoolitusasutuste poolt pakutud koolitusi. Kui koolitusasutus ei

ole registris, siis ei saa praegu neilt koolitust osta. See kehtib ka rahvusvaheliste koolituste

33

kohta. Muudatus võimaldab avaliku sektori asutustel erandina hankida koolitusi ka

rahvusvahelistelt täienduskoolituse pakkujatelt, kui esitatud ei ole täienduskoolituse

majandustegevusteadet, kuid tingimusel, et koolituse hankija eelnevalt kontrollib, kas pakutav

koolitus vastab täienduskoolituse standardi nõuetele. Rahvusvahelise täienduskoolituse hankija

peab ise hankimisel või ostja ostmisel korraldama õppekava nõuete järgimise. Maailm on

muutumises ja rahvusvahelised e-koolitused on oluline trend, millega peame arvestama, et ka

avaliku sektori töötajad, kelle koolituse eest tasub riik tööandjana, saaksid võimaluse piirideta

ning piiranguteta õppimiseks.

Mõju avaldumise sagedus: muudatus eeldab, et avaliku sektori asutused jälgivad, et enne

töötaja rahvusvahelisele täienduskoolitusele või rahvusvahelise õppeplatvormi poolt

vahendatavale koolitusele saatmist on koolituse pakkuja avalikustanud teabe õppekava või

nende komponentide (õppetööks on olemas sobiv keskkond, kompetentsed koolitajad jne)

kohta, mis võimaldab tööandjal koolitusvõimaluse kohta infot saada ja eri koolitusi võrrelda,

et oma töötajatele sobivamat koolitust valida. Tööandjad peaksid koolituste puhul hindama,

mida rahastada ja mida mitte. Rahvusvahelise platvormi vahendatava koolituse puhul ei

hinnata platvormi, vaid konkreetset koolitust, millel teenistuja osaleb. See tähendab sihtrühma

jaoks vähest koormuse kasvu. Samas on muudatus ka positiivse mõjuga, kuna toob kaasa

mitmekesisemad koolitusvõimalused.

6.1.5. Mõju avaldav muudatus: täienduskoolitusasutuse pidaja mõiste asendamine

täienduskoolitusasutusega

Valdkond: majanduslikud mõjud

Sihtrühm: täienduskoolitusasutused

Täienduskoolitusasutuse pidaja kaotamine mõjutab ligi 20% täienduskoolitusasutustest. Kui

lähtuda Eesti hariduse infosüsteemi andmetest, siis umbes 80%-l täienduskoolitusasutustest

pidaja ja täienduskoolitusasutuse nimi kattub (pidaja nimeks on Markets AS ja

täienduskoolitusasutuse nimi on samuti Markets AS). 20% koolitusasutustest peavad

täienduskoolitusasutuse pidaja mõiste kaotamisel kasutama vaid täienduskoolitusasutuse

nime, milleks on juriidilise isiku nimi, kes on esitanud täienduskoolituse

majandustegevusteate. Kui Eesti hariduse infosüsteemi registrisse on kantud Good OÜ

täienduskoolitusasutus Võitjate Kool siis muudatuse jõustumisel on Eesti hariduse

infosüsteemis täienduskoolituseasutus Good OÜ, selleks peab ettevõte andmed registris

muutma. 20% täienduskoolitusasutuste hulgas on Eesti hariduse infosüsteemis ka selliseid

asutusi, kellel on kandes pidajaks üks osaühing ja täienduskoolitusasutuseks teine osaühing

(Seminarid OÜ ja pidajaks Konverentsid OÜ). Sellisel juhul peab asutus otsustama, milline

juriidiline isik jääb Eesti hariduse infosüsteemis täienduskoolitusasutuseks, selleks tuleb

asutusel andmed registris muuta ja vajadusel ka oma veebilehel vastav muudatus teha.

Muudatuse mõju asutuste halduskoormusele on ühekordne, muid kohustusi asutustele selle

muudatusega ei kaasne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Käesoleva eelnõu jõustumisega kaasnevad kulud riigieelarvele, kuna seaduse muutmisega

kaasneb vajadus arendada EHISt ning luua täiendavaid ametikohti Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri koosseisu.

34

Seaduse muudatuse rakendamisega kaasneb infosüsteemide väljaarendamise kulu, kuna

EHISes on vaja luua ja kasutusele võtta mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade ja tunnistuste

alamregistrid. Eeldatavad kulud on järgmised:

Tabel 1.

1. Kahe alamregistri

(mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavad ja

mikrokvalifikatsioonitunnistused) loomine.

Mitteformaalse õppe e-tunnistuste ärianalüüs

arenduste maksumusele ütleb, et

süsteemi arendamiseks EHISe taristu baasil

ning loodava funktsionaalsuse testimiseks ja

juurutamiseks vajalike tööde mahu

suurusjärk on ligikaudselt 500 tööpäeva ja

tööde maksumus ca 275 000 eurot.

375 000 eurot

2. Seminaride ja tugitegevuste läbiviimine

mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviijatele

10 000 eurot

Mikrokvalifikatsiooni regulatsiooni elluviimiseks vajalike infosüsteemide arenduskulud on

Haridus- ja Teadusministeerium kavandanud katta Euroopa Sotsiaalfondi mitteformaalse õppe

sekkumise ja EHIS2 vahenditest. Samuti kaetakse neist vahenditest osale kutseõppeasutustest

ja kõrgkoolidest APIDe ühenduste loomine täiendusõppe infosüsteemiga Juhan.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja tema haldusala valitsusasutuse kulu suurenemine on seotud

mikrokvalifikatsiooniõppe elluviimise ja kvaliteedi kindlustamisega ning järelevalve mahu

suurenemisega.

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri koosseisu lisanduvate täienduskoolituse hindamise

arendustegevustega tegelevate teenistujate palgakulud ja töökohtade sisseseadmine, mis on

kavandatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest „Täiskasvanuhariduse arendamine ja

õppimisvõimaluste loomine“. Arendustegevuste tegelevate töötajate tööjõukuluks, töökohtade

sisseseadmiseks ja aastaseks tegevuskuluks on kavandatud aastas 87 000 eurot. Valdkonnajuht

ja hindamisjuht tegelevad arendustegevustega, millega luuakse võimekus ning baas hindamisi

teostada.

Haridus- ja Teadusministeeriumi koosseisu lisanduvad mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava

vastavuse hindamise ja õppekava registreerimisega seotud ning täienduskoolitusasutuste

järelevalvega seotud ametikohad. Ametikohtade kulu aastas on umbes 60 000 eurot.

Õppekavade registreerimisega ja järelevalvega seotud ametikohtade kulu on planeeritud katta

riigilõivudest laekuvast rahast.

Seaduse jõustumisega ei kaasne kulusid kohalike omavalitsuste eelarvele.

Seaduse jõustumisega kaasnevad riigi tulud uute riigilõivude kehtestamisest

(mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise õiguse saamiseks täienduskoolitusasutuse

õppekavarühma kvaliteedihindamise ja mikrokvalifikatsiooniõppekava registreerimise eest).

Riigi tulusid on keeruline väga täpselt prognoosida, kuna puuduvad täpsed arvestusalused

prognoosimaks, kui paljud täienduskoolitusasutused on huvitatud mikrokvalifikatsiooniõppe

läbiviimisest.

35

Täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajate andmetele tuginedes saab prognoosida, et

täienduskoolitusasutustest soovib mikrokvalifikatsioone pakkuda umbes 6% (nii suur osa

klassifitseeruks mikrokvalifikatsioonideks kehtiva õigusruumi järgi pakutavatest koolitustest).

Kui 1270 täienduskoolitusasutusest 6% soovib registreerimiseks esitada aastas ühe õppekava,

tähendab see, et 76 täienduskoolitusasutust peavad eelnevalt läbima õppekavarühma

kvaliteedihindamise. Kui õppekavarühma kvaliteedihindamise riigilõiv on 1450 eurot, siis

koguneb riigilõivu kvaliteedi hindamise eest aastas kokku 97 150 eurot.

Arvestades, et 2022/2023. õppeaastal pakkusid ülikoolid 186 mikrokraadiprogrammi, võib

eeldada, et kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid hakkavad pakkuma sama palju

õppekavasid - see teeb kokku ligi 600 õppekava. Seega võib oletada, et tasemeõppeasutused

esitavad registreerimiseks 600 õppekava aastas. Kui 1 270 täienduskoolitusasutusest 6% soovib

esitada aastas ühe õppekava, teeb see 76 õppekava aastas. Kui sellele arvule liita ka

tasemeõppeasutuste poolt pakutavad õppekavad, saab eeldada, et aastas esitatakse õppekavu

registreerimiseks 676. Riigilõiv õppekava registreerimise eest on 100 eurot. Seega koguneb

registreerimise riigilõivu aastas kokku 67 600 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõust tulenevad järgmised rakendusaktid:

1) Haridus- ja teadusministri määrus „Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma

kvaliteedihindamise tingimused ja kord“ (rakendusakti kavand, seletuskirja lisa nr 1).

2) Haridus- ja teadusministri määrus „Kvalifikatsiooni-, õpi- või töökogemuse nõuded

koolitajale, kes viib läbi eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud

täienduskoolitust“ (rakendusakti kavand, seletuskirja lisa nr 2)

Eelnõuga kaasnevad muudatused järgmistes rakendusaktides:

1) Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrus nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi

asutamine ning põhimäärus“;

2) Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–

2023”;

3) Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määrus nr 27 „Täienduskoolituse standard“

(rakendusakti kavand seletuskirja lisa nr 3);

Rakendusaktid on kavas välja töötada ja jõustada samaaegselt seaduse muudatuste

jõustumisega.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on planeeritud 1. oktoobriks 2024.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Töötukassale, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Rektorite Nõukogule,

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Tööandjate Keskliidule, SA Kutsekojale,

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile Andras, Eesti Koolitus- ja

Konsultatsioonifirmade Liidule, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Rahvaülikoolide Liidule, Eesti

36

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Haridus- ja Noorteametile,

Keeleametile jne.

37

RAKENDUSAKTIDE KAVANDID

Lisa 1

Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 93 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja kord.

(2) Eesti hariduse infosüsteemi kantud täienduskoolitusasutus (v.a kõrgkool, kutseõppeasutus)

taotleb mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks õppekavarühma kvaliteedihindamist vastavalt

täiskasvanute koolituse seaduse § 93. Õppekavarühmade nimekiri, milles saab hindamist

taotleda, esitatakse käesoleva määruse lisas.

§ 2. Õppekavarühma kvaliteedihindamise korraldus

(1) Õppekavarühma kvaliteedihindamist teostab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi hindamist

korraldav asutus).

(2) Täiskasvanute koolituse seaduse § 93 lõike 6 alusel moodustatud hindamisnõukogu

kehtestab õppekavarühma kvaliteedihindamise hindamiskriteeriumid tuginedes õppe

kvaliteedinõuetele, käesolevale määrusele, hindamisjuhendile ning võtab vastu õppekavarühma

kvaliteedihindamise otsused.

§ 3. Õppekavarühma kvaliteedihindamise taotlemine

(1) Täienduskoolitusasutus taotleb õppekavarühma kvaliteedihindamist Eesti hariduse

infosüsteemis.

(2) Täienduskoolitusasutus koostab kvaliteedihindamiseks õppekavarühma

eneseanalüüsiaruande ja lisab selle hindamistaotlusele koos muude hindamise läbiviimise

korras ettenähtud dokumentidega.

(3) Hindamisnõukogu teeb hindamisotsuse kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 4. Õppekavarühma kvaliteedihindamine ja esitatavad nõuded

(1) Õppekavarühma kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ja

sõltumatute ekspertide hindamisest. Hindamise käigus hinnatakse õppekavarühmas õppe

läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust, täiskasvanute koolitajate nõuetele vastavust,

õppekavade vastavust täienduskoolituse standardile, käesoleva määruse paragrahvi 4 lõikele 5

ning täiskasvanute koolituse seaduse § 93 lõike 7 alusel kehtestatud kvaliteedi hindamise

hindamiskriteeriumidele (edaspidi hindamiskriteeriumid).

(2) Hindamist korraldav asutus moodustab õppekavarühma kvaliteedihindamiseks vähemalt

kaheliikmelised hindamiskomisjonid.

38

(3) Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse täienduskoolitusasutusega.

(4) Hindamiskomisjon hindab õppekavarühma kvaliteeti täiskasvanute koolituse seaduse,

käesoleva määruse ja hindamiskriteeriumide alusel ning koostab hindamise tulemuste põhjal

hindamisaruande, mille esitab hindamisnõukogule.

(5) Õppe kvaliteedinõuded õppekavarühmas on täidetud, kui:

1) õppekavad vastavad õigusaktidele ja standarditele ning rahvusvahelistele

suundumustele;

2) õppekavad on asjakohased ja sidusad ning toimub nende tõenduspõhine arendamine ja

rakendamine;

3) õppija õppimine on toetatud ja tagasisidestatud;

4) täiskasvanute koolitajatel on õppe läbiviimiseks vajalikud kompetentsid ja toimub

nende arendamine;

5) ressursid kvaliteetse õppe jätkusuutlikuks läbiviimiseks on piisavad.

§ 5. Õppekavarühma kvaliteedihindamise otsus

(1) Hindamisnõukogu võtab hindamisotsuse tegemisel aluseks täienduskoolitusasutuse

õppekavarühma eneseanalüüsiaruande, hindamisaruande ning vajadusel täiendavad

hindamisnõukogu kogutud materjalid.

(2) Täienduskoolituse hindamisnõukogu otsused avalikustatakse Eesti hariduse infosüsteemis.

§ 6. Õppekavarühmad

Õppekavarühmade loetelu, milles viiakse läbi täienduskoolitusasutuse õppekavarühma

kvaliteedihindamist, esitatakse käesoleva määruse lisas.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 1. oktoobril.

39

Lisa Täienduskoolituse õppekavarühmad.

Õppekavarühmad

Kirja- ja arvutusoskus

Isikuareng

Kasvatusteadus

Koolieelikute õpetajate koolitus

Klassiõpetaja koolitus

Aineõpetajate koolitus

Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine

Moe-, sise- ja tööstusdisain

Kujutav kunst ja kunstiteadus

Käsitöö

Muusika ja esituskunstid

Usundiõpetus ja usuteadus

Ajalugu ja arheoloogia

Filosoofia ja eetika

Keeleõpe

Kirjandus ja lingvistika

Majandusteadus

Poliitikateadus ja kodanikuõpetus

Psühholoogia

Sotsioloogia ja kulturoloogia

Ajakirjandus

Raamatukogundus, teave, arhiivindus

Majandusarvestus ja maksundus

Rahandus, pangandus, ja kindlustus

Juhtimine ja haldus

Turundus ja reklaam

Sekretäri- ja kontoritöö

Hulgi- ja jaekaubandus

Tööoskused

Õigus

Bioloogia

Biokeemia

Keskkonnateadused

Looduskeskkond ja elusloodus

Keemia

Maateadus

Füüsika

Matemaatika

Statistika

Arvutikasutus

Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus

40

Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs

Keemiatehnoloogia ja

-protsessid

Keskkonnakaitsetehnoloogia

Elektrienergia ja energeetika

Elektroonika ja automaatika

Mehaanika ja metallitöö

Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika

Toiduainete töötlemine

Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit)

Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine

Kaevandamine ja rikastamine

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Ehitus ja tsiviilrajatised

Põllundus ja loomakasvatus

Aiandus

Metsandus

Kalandus

Veterinaaria

Hambaravi

Meditsiin

Õendus ja ämmaemandus

Meditsiinidiagnostika ja ravi- tehnoloogia

Teraapia ja taastusravi

Farmaatsia

Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine

Lastehoid ja teenused noortele

Sotsiaaltöö ja nõustamine

Koduteenindus

Juuksuritöö ja iluteenindus

Majutamine ja toitlustamine

Sport

Reisimine, turism ja vaba aja veetmine

Prügi ja heitvete käsitlemine

Töötervishoid ja-kaitse

Sõjandus ja riigikaitse

Vara- ja isikukaitse

Transporditeenused

41

Lisa 2

Kvalifikatsiooni-, õpi- või töökogemuse nõuded koolitajale, kes viib läbi eesti keele

tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitust

Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 11 lõike 2 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev määrus sätestab täiskasvanud õppijaid eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistava

täienduskoolitusasutuse koolitajate kvalifikatsiooni-, õpi- või töökogemuse nõuded.

(2) Käesoleva määrusega sätestatud kvalifikatsiooninõuete vastavust hindab

täienduskoolitusasutus.

§ 2. Täienduskoolitusasutuse eesti keele kui teise keele koolitaja kvalifikatsiooni-, õpi- või

töökogemuse nõuded

(1) Täienduskoolitusasutuse eesti keele kui teise keele koolitaja kvalifikatsiooninõuded on eesti

filoloogi või eesti keele kui võõrkeele/teise keele õpetaja haridus kõrghariduse tasemel.

(2) Muu filoloogilise kõrgharidusega koolitaja puhul arvestatakse, et koolitaja on eesti keele

õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused omandanud täienduskoolitustega ning tal on eesti

keele õpetamise või mitteformaalse eesti keele õpetamise kogemus vähemalt 120 akadeemilist

tundi.

(3) Muu kõrgharidusega koolitaja puhul arvestatakse, et koolitaja on eesti keele õpetamiseks

vajalikud teadmised ja oskused omandanud täienduskoolitustega ning tal on eesti keele

õpetamise või mitteformaalse eesti keele õpetamise kogemus vähemalt 120 akadeemilist tundi.

(4) Kui eesti keele kui teise keele koolitaja ei ole omandanud vähemalt üht keeleseaduse § 26

lõikes 3 nimetatud haridustaset eesti keeles, tõendab tema eesti keele oskust eesti keele C1-

taseme tunnistus.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 1. oktoobril.

42

Lisa 3

Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a

määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard“

muutmine

Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel.

§ 1. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse

standard“ muutmine

Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täienduskoolituse õppekavas sätestatakse vähemalt järgmised andmed:

1) õppekava nimetus;

2) õppekavarühm;

3) õpiväljundid;

4) õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite

saavutamisel;

5) õppe kogumaht, milles eristatakse kontaktõppe, praktika ja iseseisva õppe maht;

kontaktõppes tuuakse välja praktilise õppe maht;

6) õppe sisu;

7) õppekeskkonna kirjeldus;

8) õppematerjalide loend, juhul kui õppekava läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid;

9) lõpudokumentide väljastamise tingimused, hindamise korral hindamiskriteeriumid ja -

meetodid;

10) koolitaja kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus;

11) õppekava õpiväljundid, sisu, õppemeetodid, hindamismeetodid- ja kriteeriumid.“

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„11. Õppekava õpiväljundid, sisu, õppemeetodid, hindamismeetodid- ja kriteeriumid.

moodustavad ühtse terviku.“

3) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui täienduskoolituse eesmärk on kutsestandardis või formaalõppe õppekavas sisalduvate

kutse-, ameti- või erialase kompetentside omandamine, viidatakse õppekavas asjaomasele

kutsestandardile ja selle tasemele kvalifikatsiooniraamistikus ning loetletakse asjaomased

kompetentsid. Kui kutsestandard puudub, siis viidatakse formaalõppe õppekavale, asjaomasele

moodulile või õppeainele“;

4) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui täienduskoolituse eesmärk on anda täienduskoolitusel osalejale õigus mingis

valdkonnas tegutsemiseks või vastava õiguse taotlemiseks, märgitakse see õppekavas ning

õppekava koostamisel arvestatakse õigusaktides sellele koolitusele sätestatud nõuetega.“;

5) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

43

„(3) Tunnistusele ja tõendile märgitakse vähemalt järgmised andmed:

1) täienduskoolituses osalenud või selle läbinud isiku nimi ja isikukood, selle puudumisel

sünniaeg;

2) täienduskoolitusasutuse nimi ja registrikood;

3) majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti hariduse infosüsteemis;

4) õppekava nimetus;

5) täienduskoolituse toimumise aeg ja täienduskoolituse maht;

6) tõendi või tunnistuse väljaandmise riik ja kuupäev;

7) tõendi või tunnistuse number;

8) koolitajate nimed.“;

6) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tunnistusel või selle lisas märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule

omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamismeetodid.“;

7) paragrahvi 3 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tunnistus ja tõend allkirjastatakse või digitembeldatakse täienduskoolitusasutuse

kehtestatud korras.“;

8) määrust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:

„§ 3¹. Mikrokvalifikatsioonitunnistus

(1) Mikrokvalifikatsioonitunnistusele märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatule järgmised andmed:

1) ISCED haridus- ja koolitusvaldkond lähtuvalt standardi lisast;

2) mikrokvalifikatsiooniõppe maht akadeemilistes tundides ja ainepunktides;

3) mikrokvalifikatsiooniõppe kvaliteedi tagamine;

4) hindamistulemus;

5) omandatud mikrokvalifikatsioon. Kui see on osa kvalifikatsioonist, siis lisatakse sellekohane

viide.

(2) Kõrgkoolid ja kutseõppeasutused lisavad mikrokvalifikatsioonitunnistusele Eesti

kvalifikatsiooniraamistiku taseme, kui õppekava põhineb kõrgharidustaseme õppe või

kutseõppe õppeainetel.

(3) Mikrokvalifikatsioonitunnistuse andmed lisab täienduskoolitusasutus Eesti hariduse

infosüsteemi.“.

§ 2. Määruse muutmine

Määrus jõustub 2024. aasta 1. oktoobril.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister