Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna ja sotsiaalkaitse digipööre 2024-2025

Sotsiaalministeerium 25.04.2024

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala digipööre tervis ja sotsiaalkaitse

ESITLUSE TEEMAPUNKTID

• Üldised andmed valitsemisala kohta • Valdkonna digipöörde strateegiline pikem vaade • Valdkonna digipöörde lühiajaline vaade (kuni 2025 lõpuni)

Missioon Kujundada Eestist

elukeskkond, kus inimestel on võrdsed võimalused inimväärseks eluks.

ÜLDISED ANDMED

VALITSEMISALA IT 2023 EELARVE TÄITMINE

Riigieelarve Välistoetused Muud 0

5,000,000

10,000,000

15,000,000

20,000,000

25,000,000

30,000,000

29,518,955

11,585,489

7,265,564

23,814,308

6,779,339 6,017,078

Eelarve täitmine 31.12.2023 liikide lõikes

Eelarve Täitmine

Sisaldab Tööinspektsioonile (MKM) ja Astangu KRK-le (HTM) osutatavate teenuste eelarvet. Täitmist mõjutas välisvahendite planeeritust hilisem avanemine ja arenduste ettevalmistamiseks kuluva ajaplaani alahindamine. Seoses piiratud eelarveressurssidega keskendusime kulude maksimaalsele kokkuhoiule, et tagada piisavad vahendid 2024. aastaks.

Investeeringud​ Tööjõukulud ​Majandamiskulud​ 0

5,000,000

10,000,000

15,000,000

20,000,000

25,000,000 21,811,783

14,122,519 12,435,706

14,138,453 12,216,619

10,255,653

Eelarve​täitmine​31.12.2023​majandusliku​sisu​lõikes

Eelarve​ Täitmine​

VALITSEMISALA IT EELARVE 2024

Liikide lõikes​ 2024 Kokku 48 167 694 Riigieelarve​ 28​053​767 Välistoetused​ 9​915​235 Muud​ 10​198​692

Majandusliku sisu lõikes​ 2024 Kokku 48 167 694 Investeeringud​ 22​103​253 Tööjõukulud 12​925​937 ​Majandamiskulud​ 13​138​504

28,053,767 9,915,235

10,198,692

2024​eelarve​liikide​lõikes

Riigieelarve​ Välistoetused​ Muud​

Sisaldab​Tööinspektsioonile​(MKM)​ja​Astangu​KRK-le​(HTM)​osutatavate​teenuste​eelarvet.

22,103,253

12,925,937

13,138,504

2024​eelarve​majandusliku​sisu​lõikes

Investeeringud​ Tööjõukulud ​Majandamiskulud​

VALITSEMISALA IT PERSONAL (1)

Valitsemisala​IKT​töötajate​arv​ 01.01.2021 01.01.2022 01.01.2023 01.01.2024 01.01.2025*​ 01.01.2026*​ 01.01.2027*​ Töötajate​arv ​  124 157 182 204 220 225 230 Kasv​(%,​võrrelduna​eelmise​ aastaga) 26,6 15,9 12,1 7,8 2,3 2,2

VALITSEMISALA IT PERSONAL (2)

Seisuga 01.01.2023 Seisuga 01.01.2024 IKT Personal Täidetud/

olemas Täitmata Kokku Täidetud/

olemas Täitmata Kokku

Kokku 183 26 207 204 17 221 Andmeait 4   4 4 1 5

Andmeanalüüs ja -seire

4 2 6 7 1 8

IT - andmeturve 8 8 7 1 8 IT-arvutigraafika 2

IT - juhtimine 15   15 21 1 22 IT - konsultandid 0 1 1

IT - projektijuhtimine

31 4 35 28 4 32

IT - süsteemiadministra

tsioon

45 9 54 51 3 54

IT - süsteemianalüüs

13 4 17 20 20

IT - süsteemiarhitektuu

r

11 3 14 10 3 13

IT - tarkvara programmeerimine

4 4 4   4

IT - teenuste tugi 30 3 33 34   34 IT - testimine 11 1 12 12 3 15

Organisatsiooni protsessid

5 5 5   5

43.93%

6.31%

49.76%

Seisuga 01.01.2023

Täidetud/olemas Täitmata Kokku

46.12%

3.88%

50.00%

Seisuga 01.01.2024

Täidetud/olemas Täitmata Kokku

VALITSEMISALA ENDA KOONDHINNANG VÕIMEKUSELE ja KOONDHINNANGUD SUUNDADE LÕIKES

SOM​VA​enesehinnangu​alusel​oleme​tasemel​kollane.​Põhiargumendid: • pidev​baasrahastuse​puudujääk • teenuste​juhtimine​rakendunud​osaliselt,​teema​on​VA​üleses​fookuses • andmehalduses​dubleerimised​ja​topeltkogumised,​teema​on​tervisevaldkonna​fookuses • hulk​legacy​süsteeme,​mille​väljavahetamine​aeganõudev​ning​ressursimahukas • küberturvalisus​TEHIK​süsteemides​tagatud​(TTOde​osas​puudulik) • digipädevused​ei​tule​tänapäevastele​ootustele​järgi • võtmekompetentse​keeruline​turult​leida

Üldvõimekus Teenuste​ juhtimine

Andmehaldus Arhitektuur​/​ tehnoloogia

Küberturvalisus Kestlikkus Oskused

SoM​VA​tervis SoM​VA​ sotsiaalkaitse

VALITSEMISALA DIGIPÖÖRDE STRATEEGILINE ÜLEVAADE

Tervist​toetava​ keskkonna​

programm​2024- 2027

Tervist​t etava​ keskk nna​

pr gra ​2024- 2027

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala prioriteetsed projektidt i l i i t ri i lit i l ri rit t r j ti

Eesti 2035i

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

Eesti elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise

kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös.

Tervist​toetavate​ valikute​programm​

2024-2027

Tervist​t etavate​ valikute​pr gra ​

2024-2027

Inimkeskse​ tervishoiu​programm​

2024-2027

Ini keskse​ tervish iu​pr gra ​

2024-2027

Heaolu arengukava 2023–2030 Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on

kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Tervisevaldkonna IKT arendusportfell Sotsiaalvaldkonna IKT arendusportfell

Laste​ja​perede​ programm​2024-2027

Laste​ja​perede​ pr gra ​2024-2027

Sotsiaalhoolekande​ programm​2024-2027 S tsiaalh lekande​ pr gra ​2024-2027

Vanemaealiste​ programm​2024-

2027

list ​ r r ​ -

Digiühiskonna arengukava 2030

Tööturu​programm​ 2024-2027

T turu​pr gra ​ 2024-2027

Soolise​võrdsuse​ja​ võrdse​kohtlemise​​

programm​2024-2027

S lise​v rdsuse​ja​ v rdse​k htle ise​​

pr gra ​2024-2027

Strateegiliste eesmärkide mõõdikud Rahvastiku​tervise​arengukava​2023-2030

Eesti​inimeste​keskmine​oodatav​eluiga​ naised​82,8​(2019.a)​->​84​(2030.a) mehed​74,4​(2019.a)​->​84​(2030.a)

Tervena​elada​jäänud​aastad naised​59,1​(2022.a)​->​63​(2030.a) mehed​56,3​(2022.a)​->​62​(2030.a)

Väheneb​ebavõrdsus​tervises​

Digiühiskonna​arengukava​põhimõõdik tervise​digipöörde​vaates Avalike​digiteenustega​rahulolu​elanike​seas

69%​(2021.a)​->​90​(2030.a)

Heaolu​arengukava​2023-2030​

Kohortsündimuskordaja​ 1,79 (2022.a)​->​1,86​(2030.a)  ​

Hoolivuse​ja​koostöömeelsuse​indeks​ 61% (2021.a)​>​61%​(2030.a)  ​

Absoluutse​vaesuse​määr​ 2,2% (2020.a)​<​2,2%​(2030.a)  ​

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr          ​ 22,2% (2021.a)​->​21%​(2030.a)  ​

Soolise​võrdõiguslikkuse​indeks​(EIGE)​ 61,6 (2021.a)​->​67,5​(2030.a)  ​

Tööhõive​määr​20–64-aastaste​seas​ 79,3% (2021.a)​->​81%​(2030.a)​ 

VALITSEMISALA DIGIPÖÖRDE PANUS PERSONAALSE RIIGI KONSEPTSIOONI • Koostatakse​analüüs​ja​ettepanekud​integreeritud​sotsiaal-​ja​tervisevaldkonna​korraldus-​ja​rahastusmudeli​loomise​kohta

• diginõuniku​värbamine,​klienditeekonnast​lähtuvate​andme-​ja​infotehnoloogia​lahenduste​ettepanekute​ väljatöötamine​

• Tervishoiuteenuste​korraldamise​seaduse​(TTKS)​ja​teiste​seaduste​muutmise​väljatöötamiskavatsus​(e-tervise​korralduse​ ja​andmevahetuse​aluspõhimõtted)

• Prioriteetne​projekt​„andmed​otsuste​tegemiseks“​analüütiku(d) • Pensionitarkuse​strateegia​ja​tegevuskava​

• Koostatakse​isikustatud​sotsiaalmaksu​andmete​(ISM)​liikumise​riigiülene​analüüs​ning​arendused • Lastekaitseseaduse​muutmise​väljatöötamiskavatsus​(MSL)

• Luuakse​muutumatu​seisundiga​lapse​vanemale​info-​ja​sündmusteenus​proaktiivsete​teenuste​pakkumiseks • MKM​projekti​"Tulevikukindla​andmemajanduse​ökosüsteemi​mudel​ja​taristulised​lahendused​andmete​turvaliseks​

haldamiseks,​käitlemiseks​ja​väärindamiseks„ • SOM​pilootprojekt​"Uudse​leibkonnametoodika​väljatöötamise​ja​koondatud​andmete​põhjal​abivajaduse​

tuvastamine​ning​vajaduspõhine​toetuse​maksmine„,​mille​sisu​on,​et​kõikidest​allikatest​liiguks​andmed​kokku​ automaatselt,​et​saaks​proaktiivselt​tulevikus​toetust​määrata

• Sündmusteenused​(lapse​saamine,​pension,​raskel​haige​laps,​abivahendid)

VALITSEMISALA DIGIPÖÖRE ja TEHISINTELLEKT (TI)

• TI​kasutuselevõtuks​kaardistab​TEHIK​2024.​aastal​haldusalas​võimalikke​TI​kasutuskohti,​kaasatud​ideede​ analüüsimisse​on​haldusala​andmearhitektid. • digipädevuste​arendamisel​pöörame​tähelepanu​TI​teadlikkuse​tõstmisele

• 2024.​aasta​lõpuks​on​kokkulepitud​ideed,​mille​vaates​minna​edasi​TI​kasutuselevõtu​plaanidega. • Ideede​kaardistuste​järel​lepitakse​kokku​teema​eest​vastutajad​vastavalt​TI​kasutus​valdkonnale. • Huviga​jälgime​keeletehnoloogita​arendamist​ja​tulevast​rakendamist​erivajadustega​inimeste​jaoks,​selliste​

tehnoloogiate​rakendumisel​analüüsime​nende​kasutusvõimalusi​valdkonnas​ja​võimalusel​kasutame.

• Tervisekassa​fookuses​on​arstide​tööaja​optimeerimiseks​lahenduste​leidmine​(võimalik​TI).

Valitsemisala asutused

*Andmed seisuga 07.12.2023

Valitsusasutused

Hallatavad​riigiasutused​

Sotsiaalkindlustusfon d  Sihtasutused

Äriühingud​

X Ametikohtade​arv

SOM VA IKT ARENDUSTE JUHTIMISMUDEL

SoM valitsemisala strateegilised eesmärgid ja prioriteetsed projektid• Sotsiaalministeeriumis koostatakse aastaks prioriteetsete projektide list, mille planeerimisel on lähtutud

riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, valdkondlikes arengukavades „Heaolu arengukava 2023- 2030“ ja „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest.

• Prioriteetsete projektide edenemise seire toimub Sotsiaalministeeriumi juhtkonnas igakuiselt.

• Prioriteetsete projektide eesmärk on aasta jooksul suunata fookus konkreetsele teemale, et just seal saavutada arenguhüpet.

• 2024. aastal on Sotsiaalministeeriumis kinnitatud 13 prioriteetset projekti.

• IKT arenduste prioriseerimisel lähtutakse juhtkonnas kinnitatud prioriteetsetest projektidest.

Digipöörded

So ts ia al m in ist ee riu

m

Sotsiaalministeeriumi VA digipöörde eesmärgid

Eesti 2035

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Heaolu arengukava 2023–2030

Teenuste juhtimine 2030 ​Eestis​tulevad​avalikud​teenused​sinu​juurde​just​siis,​kui​sul​on​neid​vaja​ja​saad​asjad​korraga​aetud,​kõik​avalikud​teenused​on​inimkesksed​ja​neid​

kujundatakse,​juhitakse​ja​mõõdetakse​ühtsetel​alustel​

Andmed​2030 aastal Eestis​saab​avaliku​sektoriga​asjad​aetud​vestluskrati​abil,​krattide​abil​on​tehtud​avalikus​sektoris​uus​tõhusushüpe​,​digiriigis​on​inimeste​põhiõigused​ kaitstud​ning​inimesel​ja​ettevõtjal​on​kontroll​oma​andmete​üle​ja​võimalus​neid​päriselt​jagada,​kõik​riigi​otsused​tehakse​kvaliteetsete​andmete​abil​​

Arhitektuur 2030 aastal Digiriigi​ühislahendused​on​tulevikukindlad,​digiriik​on​pilves​ja​baasteenused​on​kvaliteetsed,​Eesti​on​rajaleidja​ja​agar​katsetaja​

Küberturvalisus 2030​ Kõrge​valmisolek​küberohtudega​toimetulekuks​ja​riskide​juhtimiseks​läbi​küberturvalise​keskkonna​ja​kesksete​küberteenuste

Kestlikkus​2030 Eesti​on​maailma​kõige​rohelisem​digiriik​

Kompetentsid ja võimestus​2030 Julgete​ja​suurte​digimuutuste​jaoks​on​olemas​teadmised,​oskused​ning​ressursid,​sh​raha​

Teenuste juhtimine • Sotsiaalministeeriumi​valitsemisalas​on​2023.​aasta​II​poolest​käivitatud​tervikuna​teenuspõhisele​juhtimisele​üleminek.

Teenuspõhise​juhtimise​hinnanguline​hetkeseis SOM,​TAI,​RA,​TEHIK,​TA,​SKA,​TerK • 2024.​aasta​lõpuks​eesmärk​SOM,​TAI,​RA,​TEHIK,​TA,​SKA,​TerK • 2025.​aasta​lõpuks​eesmärk​SOM,​TAI,​RA,​TEHIK​TA,​SKA,​TerK

• Kasutajakogemust​teenustes​mõõdetakse​eelkõige​teenusepakkujate​juures,​keskset​mõõdikute​süsteemi​ei​ole • 2023.​tervisevaldkonnas​välja​töötatud​tervisesüsteemi​toimivuse​hindamise​raamistik​(HSPA) • 2024.​viiakse​läbi​esimene​hindamine • SKA​mõõdab​osaliselt​teenuste​kasutajarahulolu,​tervikülevaade​puudub

• Sündmusteenustest​2024​arendamisel • Lapse​saamise​sündmusteenuse​üleviimine​sündmusteenuste​platvormile​ja​mobiilivaate​loomine • Pensioni​sündmusteenuse​loomine • Raskelt​haige​lapse​proaktiivse​toetamise​infoteenuse​arendamine • Abivahendi​tõendi​digitaliseerimine

• Tervisevaldkonnas​on​arendamisel​terviseteekonnad​(olemuselt​sündmusteenused)​nt​insuldiraviteekond,​endoproteesimise​teekond

Andmehaldus Andmete valdkonna juhtimine ja personal

andmete​laiem​kasutus​on​kajastatud​SoM arengukavades​ 

2024.​aasta​esimesel​poolel​koostamisel​andmestrateegia​ja​rakenduskava​(lähtume​MKM​tegevustest​ja​juhistest)

asutustes​olemas​teadlikult​andmehaldusega​tegelevad​inimesed,​kes​vastutavad​andmehalduse​eest​asutustes

SOM VA andmeteenuste kompetentsikeskus on​TEHIKus,​lisaks

terminoloogiakomisjon​ja​kompetentsikeskus​TAIs​(terminoloogia​standardiseerimine)

tervisevaldkonna​statistika​kogumispõhimõtete​muutmine​(eesmärk​dubleerimine​kaotada)

klassifikaatorite​ja​koodiloendite​koordinatsioonikogu​tegutseb​(klassifikaatorite​haldus​ja​kasutuse​koordineerimine)

teabekeskuse​tegevuste​ja​sisu​parendamine,​uute​funktsionaalsuste​juurutamine​(teenuste-​ja​andmekirjelduskeskkond)

Andmete kaardistamine ja kirjeldamine

Kogu​haldusalas​toimub​andmekogumise​kaardistamine​ja​analüüsimine,​2024​aasta​lõpuks​tuvastatud​topelt​kogumised​ja​tehakse​ettepanekud​nende​kaotamiseks.​

Andmeväljastuste​optimeerimise​projekt​käimas​haldusalas,​kuidas​vähendada​teisese​andmekasutuse​andmeväljastuse​aja​ja​ressurssikulu

Terviseandmeruumi​muudatused​EHDS​projekt​(andmeruumid,​andmekataloog,​terviseandmete​teisene​kasutus)

Asutustes​toimub​andmekirjelduste​uuele​standardile​liikumine.

TA,​RA​ja​TEHIK​osalevad​andmevarade​kaardistamise​piloodis

TAI​osales​RIHAKE​se​andmekirjelduse​piloodis,​et​parandada​andmekirjeldusi​ja​sõnastike​loomist,​ootus​RIHAKE​se​parendamisele

Health​Sense​projekti​​valmimine​–​paremad​andmetööriistad​andmelao​jaoks​

Andmehaldus Andmekvaliteedi haldamine

Andmekvaliteedi​juht​TEHIKus Tervisevaldkonnas​on​välja​töötamisel​andmekvaliteedi​strateegia Andmekvaliteedi​parandamiseks​on​küsitud​välisrahastust​​ Andmekvaliteedi​haldamise​tööriista​leidmise​projekt​käimas​koos​andmekirjelduse​vahendiga. Andekvaliteedi​reeglite​juurutamine

Andmete avalikustamine

Loomisel​teisese​andmekasutuse​strateegia EHDS​projekti​käivitamine,​terviseandmeruum,​andmete​kättesaadavuse​parandamine,​andmekataloogi​loomine,​andmete​ avalikustamine

Inimkeskse digiriigi põhimõtete rakendamine

Andmejälgija​on​rakendatud​Retseptikeskusel,​Sotsiaalteenuste​ja​–toetuste​registril,​Tervise​infosüsteemil​ja​Sotsiaalkaitse​ infosüsteemil.​ Nõusolekuteenuse​kasutuselevõtu​plaanid​ja​võimekus​loodud​Retseptikeskusel​ja​Tervise​infosüsteemil,​ootame​õigusruumi

Tehnoloogia

• Kaasaegne​pilvekõlbulikkus • Avaliku​pilve​POC,​5​veebi​ja​1​rakendus​avalikku​pilve • Tehnovõla​monitooring • GOVSSO​ja​Micro​FE • Lahenduste​käitumise​monitooring

Küberturvalisus Visioon  

• TEHIK​suudab​infoturvariskidega​tõhusalt​toime​tulla​ja​kindlustada​IKT​teenuse​turvalise​ja​tõrgeteta​toimimise.

Aluspõhimõtted

• Kaitseme​meile​usaldatud​andmeid,​kindlustame​privaatsuse.

• Toetav​ja​usaldusväärne​töökeskkond.

• Infoturve​on​TEHIK-u​tööprotsesside​lahutamatu​osa.

Mõjuindikaatorid

• TEHIK-us​ei​toimu​ühtegi​infoturbeintsidenti,​mis​häiriks​olulisel​määral​teenuste​tarbijaid.

• Valitsemisala​töötajad​on​turvateadlikud,​koolitatud​ning​läbinud​testid.

Arengusuundumused, väljakutsed

• TTOde​(eelkõige​perearstid)​infoturbe​vastutus​kui​katmata​ala​(on TEHIKu vastutusalast väljas, seni on määratletud nn pearahastuse kaudu).

• Murdelised​uued​tehnoloogiad

• Murdelistele​tehnoloogiate​-​konteiner-,​pilvtehnoloogiad,​tehisaru​turvamehhanismid.

• Andmete​sisu​peitmise​ja​tervikluse​lahendused.

• Keerukas​julgeoleku​keskkond

• Suunatud​ründed 

• Vastupidavus​küberohtudele,​proaktiivsus.

• Keerukas​tehnoloogiline​keskkond.

• Võimekus​taakvarasüsteemide​(Legacy)​asendamine​uutele​tehnoloogiatega.

Küberturvalisus Infoturbejuhtimissüsteemi pidamise eesmärgiks​on​luua,​rakendada,​jälgida,​üle​vaadata,​säilitada​ja​ parandada​infoturvet.

• Riskide​hindamine​ja​analüüs​-​tuleb​mõista​potentsiaalseid​ohte​ja​nende​mõju​organisatsioonile​ning​ rakendada​asjakohaseid​kaitsemeetmeid.

• Personaliturve​ja​personalipoliitika​-​turvateadlikud​töötajad​on​organisatsiooni​üks​suurimaid​varasid.  • Varade​haldus​-​kõikide​infovarade​tuvastamine,​klassifitseerimine​ja​kaitse. • Juurdepääsukontroll​tagamaks,​et​ainult​volitatud​isikud​saavad​ligipääsu​infovaradele. • Krüptograafia​kasutamine​andmete​konfidentsiaalsuse,​tervikluse​ja​autentsuse​tagamiseks. • Andmete​elukaare​turbe​kindlustamine​muudatustes,​uutes​algatustes. • Infoturbestandardite​rakendamine​ja​auditeerimine​(EITS).

Järelevalve • Turvasündmuste​avastamise​ja​prognoosimismudelite​rakendamine. • Nõuetekohase​turvasündmuste​haldussüsteemi​(SIEM)​pidamine.

Kompetentsid Digipädevuste arendamine eelkõige järgmistes sihtrühmades: • Teenuste​juhid​(SKA​jt) • Ärianalüütikud​(TEHIK​+​asutused) • Poliitikajuhid​(SoM) • TEHIK​teenistujad​(spetsiifilised​oskused)

Teenuse juhtimise oskuste arendamine eelkõige järgmistes sihtrühmades: • Poliitikajuhid​(SoM) • Portfellijuhid​(asutused) • Teenusejuhid​(valitsemisala​asutused)

Uued oskused (AI, teenusdisain, ärianalüüs)

Kestlikkus

• Uued​arendused​ehitatakse​pilvekõlbulikuna • Riistvara​osas​arvestatakse​rohenõuetega • TEHIK​taaskasutab​juba​loodud​infosüsteemide​komponente • Andmete​säilitamise​osas​punases​(säilitamise​nõue​seadusest) • Roheteema​on​SOM​VA​fookuses • Ootame​MKM​eestvedamist​digiriigi​rohemõõdikute​väljatöötamisel

Arenguhüppeks​olulisemad​tegevused​ja​arendused​​ (18​kuud)

Teenuste juhtimine 2030 ​Eestis​tulevad​avalikud​teenused​sinu​juurde​just​siis,​kui​sul​on​neid​vaja​ja​saad​asjad​korraga​aetud,​kõik​avalikud​teenused​on​inimkesksed​ja​neid​

kujundatakse,​juhitakse​ja​mõõdetakse​ühtsetel​alustel​

Andmed​2030 aastal Eestis​saab​avaliku​sektoriga​asjad​aetud​vestluskrati​abil,​krattide​abil​on​tehtud​avalikus​sektoris​uus​tõhusushüpe​,​digiriigis​on​inimeste​põhiõigused​kaitstud​

ning​inimesel​ja​ettevõtjal​on​kontroll​oma​andmete​üle​ja​võimalus​neid​päriselt​jagada,​kõik​riigi​otsused​tehakse​kvaliteetsete​andmete​abil​​

Arhitektuur 2030 aastal Digiriigi​ühislahendused​on​tulevikukindlad,​digiriik​on​pilves​ja​baasteenused​on​kvaliteetsed,​Eesti​on​rajaleidja​ja​agar​katsetaja​

SOM valitsemisalas teenuspõhisele juhtimisel üleminek (konsultatsioonid)

Teenusedisain poliitikakujundamisest teenuste arendamiseni (sh IKT)

Valdkondades teenuste juhtimise kompetentsi võimestamine

Andmestrateegia ja rakenduskava loomine koostöös SOM VA

võrgustikuga

Andmed otsuste tegemiseks analüüsikompetents

Kõik rakendused on tulevikukindlal mikroteenuste pilvekõlbulikul

arhitektuuril, kasutusele on võetud X- tee sõnumiruumide funktsionaalsus

SAA1: Isikustatud sotsiaalmaksu analüüs ja arendus

TAA5: Tervisestatistika andmekogumisel uuele metoodikale

üleminek

TAA6: Ravimiameti analüüsilahenduse loomine

TAA1: Terviseamet/Terviseteadlik kodanik

Kasutame rakenduste majutamiseks riigipilve (praegu on majutatud

Medre, Terviseportaal jne.)

Kasutame riigi keskseid teenuseid, tagades arenduskulude kokkuhoiu ja kasutajatele mugavamad teenused

(Postkast 2.0 (sh SAA2), mikroesitluskihid)

Arenguhüppeks​olulisemad​tegevused​ja​arendused​​ (18​kuud)

Küberturvalisus 2030​ Kõrge​valmisolek​küberohtudega​toimetulekuks​ja​riskide​juhtimiseks​läbi​küberturvalise​keskkonna​ja​kesksete​küberteenuste

Kestlikkus​2030 Eesti​on​maailma​kõige​rohelisem​digiriik​

Kompetentsid ja võimestus​2030 Julgete​ja​suurte​digimuutuste​jaoks​on​olemas​teadmised,​oskused​ning​ressursid,​sh​raha​

Hakkame rakendama loodava sündmuspõhise andmevahetuse

jaoks sobilikke tervikluse tagamise meetmeid (krüpteeritakse lisaks

andmetele ka seosed)

WEB3 lahendused teenustes, sündmused on aheldatud ja seosed

tõestatud Riskihaldus E-ITS

SoM haldusala serverite ja serveriruumide konsolideerimine

andmekeskustesse

Agile Coach kompetents SoM haldusalas

Arendame dokumendivabasid teenuseid

TAA8

Pilvekõlbulikud rakendused võimaldavad kasutada riigipilve

Digipädevuste tõstmine (AI, ärianalüüs)

teenuste juhid, ärianalüütikud, poliitikakujundajad, TEHIK teenistujad

Teenuspõhise juhtimise koolitusmoodulid, teenusedisain

Läbivalt panustavad arenguhüpetesse kõik digipööretes kajastatud arendusalgatused. Seosed on loodud olulisemates osades.

Tervise valdkonna digipööre

TERVISE VALDKONNA DIGIPÖÖRE

VALDKONNA DIGIPÖÖRDE TEEKAARDI PIKEM VAADE RAHASTUSALLIKAST SÕLTUMATA

Planeerimisel​projekt,​millel​on​idee​ja​plaan​ning​rahastusallikas.​Lisada​planeeritav​rahastamisallikas​(B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​rahastamine)

Ootel projekt, mis on küps, läbi mõeldud ja sellele taotletakse rahastust. Lisada ka planeeritav rahastamisallikas (B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​ rahastamine)

Töös​projekt,​millel​on​olemas​rahastus​ja​teada​eelarve​(lisada​eelarve).​Välja​tuua​ka​rahastamisallikas​(B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​rahastamine)

Tervisevaldkonna digipööre: 2023-2030 ​ 1. Valitsemisala digipöörde eesmärk –​Eesti​inimestel​on​tänu​tervisevaldkonna​infosüsteemidele​parem​ülevaade​ja​suurem​kontroll​oma​tervise​üle;​nutikad​lahendused​tagavad​ravi​järjepidevuse,​parendavad​ kliinilisi​protsesse​ning​säästavad​inimestega​tegelevate​spetsialistide​aega;​kvaliteetne​ja​kättesaadav​terviseandmestik​võimaldab​teha​kiiremaid​ja​paremaid​otsuseid,​tagaba​teenuste​kvaliteedi​ja​toetab​teadus-​ ja​arendustegevust. 2. Hetkeolukord (AS-IS) • Kasutajate​(patsiendid,​tervishoiutöötajad,​teadlased,​arendajad,​poliitikakujundajad)​

muresid​kaardistati​valdkondliku​digipöörde​visiooniloome​protsessis​2019-2020.​aastal,​e- tervise​strateegia​loomisel​2024.​aastal

• Kasutajad​ootavad,​et​terviseinfo​oleks​lihtsasti​kättesaadav,​arusaadav​ning​selle​ kasutamiseks​kuluks​minimaalselt​aega.​Samuti​oodatakse,​et​katkestusi​süsteemide​töös​ oleks​vähem​ja​need​ei​takistaks​töö​tegemist.

• Visiooniloome​käigus​kaardistati​turutrende​ning​edukate​ja​lähiriikide​parimaid​praktikaid.​ Andmepõhisele​andmevahetusele​üleminekuks​on​eeltööd​aktiivselt​toimunud​ning​tehtud​ erinevaid​töid​süsteemi​töökindluse​arendamiseks​(sh​pilvekõlbulikele​mikroteenustele​ üleminemiseks).

• Valdkonna juhtimise parendamiseks on ühtlustatud juhtimismudeleid ning 2022. aastal koostati valdkonnaülene arendusportfell.

• 2023. aasta suurim tulemus valdkonnas on Terviseportaal

3. Tulevik (TO-BE) • Igal​Eesti​inimesel​on​vajalik​terviseinfo​lihtsasti​tarbitav,​mis​aitab​tal​

paremini​oma​tervise​eest​vastutus​võtta​ja​seda​hoida • Tervisteekondade​põhiselt​on​läbi​mõtestatud,​kuidas​pakkuda​inimestele​

parimat​tervisteenust,​sh​kus​aitavad​seda​kõige​paremini​tagada​ digiteenused

• Tervise​valdkonna​infosüsteemid​(mootor​teenuste​taga)​on​üleviidud​ töökindlamale​taristule​lähtudes​arhitektuuripõhimõtetest,​mis​võimaldavad​ luua​kasutaja​nõuetele​vastavaid​teenuseid​ning​katkestused​nende​töös​on​ minimaalsed

• Tuleviku​mõõdikud:​Mõõdikud​on​välja​töötatud​koostöös​OECD-ga​HSPA​ (Health​Systems​Performance​Assessment).​2024​aastal​esimene​hindamine.

• Loodud​on​uus​e-tervise​strateegia,​uuendatud​juhtimis-​ja​koostöömudelid,​ tervise-​ja​sotsiaalvaldkond​on​olulistes​osades​integreeritud.​

4. Mõju • Eesti​inimestel​on​tänu​tervise​valdkonna​infosüsteemidele​parem​ülevaade​ja​

suurem​kontroll​oma​tervise​üle;​ • nutikad​lahendused​tagavad​ravi​järjepidevuse,​parendavad​kliinilisi​protsesse​

ning​säästavad​inimestega​tegelevate​spetsialistide​aega;​ • kvaliteetne​ja​kättesaadav​terviseandmestik​võimaldab​teha​kiiremaid​ja​

paremaid​otsuseid,​tagab​teenuste​kvaliteedi​ja​toetab​teadus-​ja​ arendustegevust;​

• digilahenduste​juhtimine​on​läbipaistev,​kasutajatele​mõistetav​ja​tulevikku​ vaatav;​

• tervisesüsteemi​arendusprotsessid​ja​õigusloome​on​piisavalt​paindlikud,​et​ pidevalt​muutuvas​maailmas​pakkuda​vajadustele​vastavaid​kaasaegseid​ lahendusi;

• tervisesüsteemi​toetav​tehniline​infrastruktuur​on​turvaline,​ajakohane​ja​ jätkusuutlik.

5. Peamised ressursid • SoM, TEHIK, TA, RA, TAI ja TERK töötajate ressurss • RES ja TERK rahastus ülalpidamiskulude katteks • SF rahastus ning Norra rahastus arenguhüpete toetamiseks nii keskselt kui ka

tervishoiuteenuse osutajate vaates • TERK innovatsioonifond innovaatiliste lahenduste arendamiseks ja rakendamiseks • EL rahastuse kesksed toetused eelkõige toetamaks rahvusvahelist koostööd

võtmevaldkondades (andmevahetus, teisene andmekasutus, personaalmeditsiin) • Koostööprojektid erasektoriga andmete, lahenduste ning toodete väljatöötamiseks • RIA ja sündmusteenuste tiim

6. Tegevused, ajakava, eelarve • Digipöördega​alustati​2020.​aastal​ning​visioon​on​seatud​2030ks​aastaks • Digipööret​viiakse​ellu​vastavalt​valdkondlikult​kokkulepitud​strateegilistele​

eesmärkidele​ja​põhimõtetele​(vaadatakse​üle​iga-aastaselt​e-tervise​ juhtkomisjonis)

• Täpne​eelarve​selgub​jooksvalt,​tagatakse​erinevatest​allikatest​ • Tegevusi​viiakse​ellu​vastavalt​trimestripõhiselt​​seiratavale​e-tervise​

arendusportfellile.

7. Digipöörde eeltingimused • RIHA,​ISKE,​koostoimeraamistik,​​avaandmete​hetkeseis​ning​plaanid,​

ligipääsetavuse​nõue​WCAG​AA​tase​-​jah • Vastavus​Arhitektuurinõukogu​koostatud​e-riigi​ristfunktsionaalsete​nõuetele​(sh​

pilvekõlbulikkuse​ja​andmekvaliteedi​nõuded).​-​jah • Andmejälgija​kasutuselevõtt​–​jah,​projektipõhiselt • Digiteenuste​arendamise​standard​+​TKTA​põhimõtted​-​jah • Peamised​võimalikud​riskid,​sh​küberriskid. • Õigusliku​regulatsiooni​muudatuste​hetkeseis​ja​plaanid.​–​VTK​koostamisel • Taaskasutatavus​–​kas​arendusprojektiga​kavandatud​lahendust​pole​(sh​

osaliseltki)​Eestis​või​mujal​juba​teostatud?​Kas​ja​miks​ei​saa​seda​(nt​ komponente)​taaskasutada?

• „Digiühiskonna​arengukava​2030“​põhimõtted​-​jah

8. Digipöörde kasutajate grupid/huvigrupid • Eesti​inimesed,​sh​patsiendina • Tervishoiuvõrgustiku​liikmed,​sh​TTOd • Muud​avaliku​sektori​esindajad,​sh​teadusasutused,​riigiasutused,​KOVid • Ettevõtjad​nii​andmete​kasutajad,​toodete​ja​tarkvara​arendaja/rakendajad

9. Digipöördega seotud kolmandad osapooled (sh partnerid) Euroopa​Komisjon​veab​eest​piiriülest​andmevahetuse​arendamist​ tervisevaldkonnas,​et​EL​kodanikel​oleks​võimalik​õmblusteta​tarbida​ terviseteenuseid​igas​liikmesriigis​​(sh​piiriülesed​teenused,​Euroopa​ Terviseandmeruum,​jne)

10. Jätkusuutlikkus Detailne​excel

Eesti​inimestel​on​tänu​tervise​valdkonna​infosüsteemidele​parem ülevaade ja​suurem​kontroll oma tervise​üle;​

nutikad​lahendused​tagavad​ravi järjepidevuse,​parendavad​kliinilisi​protsesse​ning​säästavad​inimestega​tegelevate​spetsialistide​aega;​

kvaliteetne​ja​kättesaadav​terviseandmestik​võimaldab​teha​kiiremaid ja paremaid otsuseid,​tagab​teenuste​kvaliteedi​ja​toetab​teadus-​ja​ arendustegevust;​

digilahenduste​juhtimine​on​läbipaistev,​kasutajatele mõistetav ja​tulevikku vaatav;​

tervisesüsteemi​arendusprotsessid​ja​õigusloome​on​piisavalt​paindlikud,​et​pidevalt​muutuvas maailmas pakkuda​vajadustele vastavaid kaasaegseid​lahendusi;

tervisesüsteemi​toetav​tehniline​infrastruktuur​on​turvaline, ajakohane ja jätkusuutlik;

arendustes​lähtutakse​digiühiskonna​arengukava​juhistest,​sh​võimalusel​arendatakse​proaktiivseid​ja​sündmuspõhised​teenused

TULEMUSMÕÕDIKUD ON OLEMAS, esimene hindamine 2024. sügisel (HSPA ja valitsemisala kvaliteedisüsteem)

VALDKONNA DIGIPÖÖRDE VÄÄRTUSPAKKUMINE TULEMUSMÕÕDIKUTEGA

VALITSEMISALA TERVISE VALDKONNA DIGIPÖÖRDE SAAVUTUSED 2023 Valitsemisala​digipöörde​rahastusega​jõuti​alustada​vähesel​määral,​kuid​valitsemisala​laiemad​digipööret​ toetavad​tulemused  Tervisekassa​üle​läinud​100%​teenuspõhisele​juhtimisele  SoM,​TA​(RA,​TAI)​alustatud​valitsemisala​ülest​teenuspõhisele​juhtimisele​üleminekut  Avatud​terviseportaal​ja​suletud​patsiendiportaal,​loodud​tervise​juhtimise​töölaud  Välja​valitud​ja​kasutusele​võtmise​faasis​FHIR​server​sündmuspõhise​andmevahetuse​toetamiseks​  upTIS​juhtimine​viidud​rakendusasutusse,​alustatud​e-tervise​strateegia​koostamisega  Arendatud​personaalmeditsiini​taristu  Tervishoiuspetsialistidele​loodud​andmete​TIS-i​edastamise​võimalus  Avatud​teabekeskus  Valminud​Terviseameti​menetlussüsteem​MEIS,​mürgistusteabekeskuse​(MTK)​infosüsteem,​

meditsiinitöötajate​register​MEDRE​liidestati​töötamise​registriga​(TÖR)​ning​andmelaoga  Teostatud​hanked​keskkonnatervise​infosüsteemi,​NAKISe,​MSA​ja​Samtracki​arendamiseks​  …​ja​palju​muid​tegevusi​veel

VALDKONNA DIGIPÖÖRDE LÜHIAJALINE VAADE (KUNI 2025

lõpuni)

ALGATUSTE EELARVE ÜLEVAADE Panus arengukava suunda Meetme toetatav tegevus Rahastuse allikas 2024 2025 1.2.2.​Andmepõhine​riigivalitsemine​ja​ andmete​taaskasutus

I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ väljatöötamine​ja​arendamine

SF​21-27​(taotletav​raha) 2​191​255 1​779​511

1.2.4.​Keskselt​osutatud​IT-alusteenused I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ väljatöötamine​ja​arendamine

SF​21-27​(taotletav​raha) 260​647 591​733

1.2.1.​Avalike​teenuste​juhtimise​ja​ kasutajakesksuse​juurutamine

I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ väljatöötamine​ja​arendamine

SF​21-27​(taotletav​raha) 795​479 534​780

1.2.1.​Avalike​teenuste​juhtimise​ja​ kasutajakesksuse​juurutamine

IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ kulu

SF​21-27​(taotletav​raha) 172​392 208​012

1.1.4.​Roheline​digiriik I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ väljatöötamine​ja​arendamine

SF​21-27​(taotletav​raha) 600​000 300​000

1.2.7.​Avaliku​sektori​digimuutuste​ võimendamine

III:​teadlikkuse​tõstmine SF​21-27​(taotletav​raha) 137​060 88​059

1.2.7.​Avaliku​sektori​digimuutuste​ võimendamine

IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ kulu

SF​21-27​(taotletav​raha) 60​000 0

1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ kulu

Baaseelarve 100​000 0

1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ kulu

Muu​rahastus 3​739​373 0

1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ kulu

Muu​rahastus 780​917 569​557

1.2.2.​Andmepõhine​riigivalitsemine​ja​ andmete​taaskasutus

IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ kulu

Muu​rahastus 914​880 996​526

1.2.2.​Andmepõhine​riigivalitsemine​ja​ andmete​taaskasutus

I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ väljatöötamine​ja​arendamine

RES​IKT​(vaja​juurde​ taotleda)

0 3​900​000

Kokku     9 752 003 8 968 178

Algatus SF 21-27 taotletav 2024 2025 Isikustatud​sotsiaalmaksu​analüüs 161​779 0 Isikustatud​sotsiaalmaksu​arendus 689​127 0 GOV​SSO​arendus 374​383 70​766 agile​coach 47​060 38​059 koolituskulud:Teenuste​juhid,​ ärianalüütikud,​poliitikakujundajad​ ja​TEHIK​teenistujad

90​000 50​000

Kokku 1 362 349 158 825

SF​21-27​(taotletav​raha);​ 41.23%

Baaseelarve;​0.53% Muu​rahastus;​37.40%

RES​IKT​(vaja​juurde​tao- tleda);​20.83%

Digipööre​ja​toetavad​tegevused​2024-2025

ALGATUSTE EELARVE ÜLEVAADE Algatus Kokku 2023 2024 2025 2026 2027

Terviseteadlik​kodanik/​Keskkonnatervise​infosüsteem 1 332 773 0 411​966 591​733 490​393 383​199

Uus​nakkushaiguste​infosüsteem 898 538 0 480​501 371​269 33​798 12​970 Uue​põlvkonna​meditsiiniseadmete​ja​abivahendite​ andmekogu​(MSA) 

1 735 554 0 795​479 534​780 405​295 0

Tervisestatistika​andmekogumisel​uuele​metoodikale​ üleminek

844 973 0 233​154 260​805 267​030 83​984

Ravimiameti​analüüsilahenduse​loomine​ 552 573   414​310 124​733 10​240 3​290

Ravimiameti​ravimitega​seonduvate​ menetlusprotsesside​ühtlustamine​ja​uuendamine​​

624 691 0 473​217 76​374 37​250 37​850

Üleriigiline​vere​infosüsteem​(otsime​teisi​ rahastusallkaid)

1 411 500 0 600​000 300​000 511​500 0

Tervisevaldkonnas​teenuspõhise​juhtimise​ rakendamine,​tervise​-​ja​sotsiaalvaldkonna​ intergreerimine,​e-tervise​valdkonna​juhtimine

634 424 0 172​392 208​012 123​912 130​108

agile​coach 176 364 9​323 47​060 38​059 39​962 41​960 koolituskulud:Teenuste​juhid,​ärianalüütikud,​ poliitikakujundajad​ja​TEHIK​töötajad

240 000 0 90​000 50​000 50​000 50​000

HSPA​mõõdikute​mõõtmisprotsesside​väljatöötamine 60 000 0 60​000 0 0 0

Tubakatoodete​ja​nendega​seonduvate​toodete​ teavituste​sisuline​automatiseeritud​kontroll.​

380 713 0 142​215 238​498 0 0

MEIS​II​etapp 240 567 0 86​589 153​978 0 0 Andmed​otsuste​tegemiseks 763 804 0 209​950 553​854 0 0 Kokku 9 896 474 9 323 4 216 833 3 502 095 1 969 380 743 361

Asutus/Arendusalgatuse nimi/ Tubakatoodete​ja​nendega​seonduvate​toodete​teavituste​sisuline​automatiseeritud​kontroll.​Mikaela​Pakosta, ​peaspetsialist,​Terviseamet 

1. Probleem Eesti turule toodavate tubakatoodete ja e-vedelike koostis ja muud omadused peavad vastama tubakaseaduses toodud nõuetele. Hetkel jõuab turule tõenäoliselt liiga palju tervist kahjustavaid tooteid, kuna toodete kontrollimine käsitööna on sedavõrd suur koormus (2000 tooteteavitust kuus), et​tegelikkuses​ei​jõutagi​ seaduses​toodud​nõudeid​täita.​ 1.1 RES IKT/Arendusprojekti eesmärk Tubakatoodete ja e-vedelike teavituste kontrollimist saab automatiseerida, kuna analüüsitav andmekoosseis on kirjeldatud ning inimese tervisele ohtlike ainete info on koondatud. Seega saavutame kontrolli automatiseerimisega EL nõuete täitmise. Tootjatelt kogutava riigilõivu maksed saab efektiivselt siduda teavituste ja nende uuendustega, seega on võimalik uude infosüsteemi koondada terviklik ülevaade tubakatoodetega seotud protsessidest.1.2 Seos RESi lisataotlusega 1.3 Mitterahastamise tagajärg:​Tubakateavituste​osaline​kontroll​seab​ohtu​inimeste​tervised​ning​annab​ettevõtjatele​signaali,​et​Eesti​turul​võib​müüa​kõiki​tubakatooteid,​ kuigi​tubakaseadus​seab​müügiks​piirid.​Kahjustada​saab​Terviseameti​(TA)​avalik​usaldusväärsus,​suureneb​riigivastutuse​risk,​kuna​liikmesriigina​peame​täitma​EL​nõudeid​ning​ samuti​on​risk​sattuda​kohtuvaidlustesse.

1.4 Panustab arengukava suundadesse: Rahvastiku​tervise​arengukava​2020-2030,​ tervislike​valikute​programm,​tegevus​1.1.5.​Uimastite​tarvitamise​ennetamine​ja​ vähendamine. Tubakapoliitika​Roheline​Raamat. Panustab​„Digiühiskonna​arengukava​2030“​suundadesse:​Inimkeskne digiriik -​​ suurendades​läbipaistvust​andmete​osas.​

2. Hetkeolukord • Seisuga 28.03.2024 on EU-CEG andmebaasis tubakatoodete, e-vedelike ja e-sigarettide

teavitusi kokku​45677​ning​ühele​teavitusele​kulub​keskmiselt​aega​24h.​Hetkel vaadatakse kõik teavitused üle käsitööna ning see on väga ajamahukas. Esialgu​otsisime​ võimalikke​lahendusi​EL​partneritelt,​kes​teevad​sarnast​tööd,​aga​kahjuks​ei​ole​partnerite​ poolt​kasutuses​olevad​süsteemid,​kas​jagatavad​või​siis​Eesti​turule​sobivad.​Oleme tutvutud Ravimiametis kasutusele võetud SamTrack’iga ning saanud võimaluse selle katsetamiseks tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete teavituste kontrolliks. Protsessi etapid ja maksumuse hindamine on kujundatud koos TEHIKuga.

3. Tulemus – kui palju ajaliselt vähenevad tunnid? • Tulemuseks​on​TA​veebilehel​avaldatud​TubS​vastavuses​olevad​teavitused. • Andmete​kasutamine​EU-CEG​portaalist,​andmete​konverteerimine​

töödeldavateks​(võimalusel​TubS​täiendamine,​et​lubatud​koostisosade​ loetelu​oleks​selge).

• Teavituste​automaatne​võrdlus​TubS’s​toodud​nõuetega​nii​teavituse,​kui​ka​ koostise​osas.​Nõuetele​mittevastavuste​korral​info​edastamine​teavitajale​ja​ teavituse​mitteaktiivseks​muutmine.

• Teavituste​sidumine​riigilõivuga​ja​arvete​esitamisega​(vastavalt​ seadusemuudatustele).

• Teavituste​sidumine​müügimahtude​andmete​esitamisega,​müügimahtude​ tasude​arvete​automaatne​esitamine​(vastavalt​seadusemuudatusele).

• Töötajate​arvu​oleks​võimalik​vähendada​kolmandiku​võrra.​

4. Mõju (saavutatav​peale​RES​IKT​rakendumist/arendusprojekti​lõppu​ehk​kuni​5​ aasta​jooksul) • Mõjuanalüüsi​kohaselt​on​tubakatoodete​otsene​tervisekahjudest​tingitud​kulu​

riigieelarvele​Eestis​üle​500​miljoni​€.​Käsitsi​kontrollimisel​avastame​ tubakatoodete​ja​nendega​seonduvate​toodete​teavituses​vigu​üle​80%​juhtudel.​ Automaatkontrolliga​jõuab​seadusele​vastavalt​üle​kontrollida​kõik​tooted​ja​kui​ seeläbi​väheneks​tervisekahjud​kasvõi​10%,​oleks​seegi​juba​vähemalt​50​mln​€​ kokkuhoidu​riigieelarves.​

• Automatiseeritud​teavituste​kontroll​tagab​ühtlase​ning​kiirema​teavituste​ kontrolli​ning​TA​poolt​kontrollitud​teavitused​vastavad​Eestis​kehtestatud​ nõuetele.​

• Turul​olevad​tubakatooted​ja​tubakatootega​seonduvad​tooted​on​kontrollitud​ (tervisekahjude​vähendamine)​ning​riigilõivud​riigile​laekunud​(riigieelarve​ suurendamine).​Terviseameti​usaldusväärsus​paraneb.

5. Peamised ressursid Projektimeeskond –TA peaspetsialist (koormusega 0,25) TA IT-arenduste peaspetsialist (koormusega 0,25), TA analüütik (koormusega 0,10), TEHIKu projektijuht (koormusega 0,25) ja arendusfirma Tooteomanik: TA Küberturvalisuse eest vastutaja: TEHIK

6. Tegevused, ajakava, eelarve Mõju​rahalised​numbrid​lähtuvalt​hetkeolukorrast​(tasuvusanalüüsi​kokkuvõte).  Eelarve 380 713 Vt​Arvestuse​alused​2024​leht​TAA9

7. Arendusalgatuste eeltingimused • RIHA,​ISKE,​koosvõimeraamistik​(sh​uus​versioon)​-​TEHIK-u loodavad​rakendused​ 

arvetavad​riiklike​nõuetega • Vastavus​Arhitektuurinõukogu​koostatud​e-riigi​ristfunktsionaalsete​nõuetele​(sh​

pilvekõlbulikkuse​ja​andmekvaliteedi​nõuded)​-​TEHIK-u​loodavad​rakendused​ vastavad​riigi​nõuetele

• Peamised​võimalikud​riskid,​sh​küberriskid ​-​õigusruumi​muudatused​võivad​  venida

• Õigusliku​regulatsiooni​muudatuste​hetkeseis​ja​plaanid.​TubS​kaks​eelnõud​on​ riigikogus​ja​RLS​tubakatoodete​riigilõivu​kehtestamiseks.

• Taaskasutatavus​–​analüüs​täpsustab,​kuid​plaanis​on​SamTrack​ehk​Ravimiameti​ IS​aluseks​võtta

8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled • Kasusaajateks Eestis TubS’s lubatud toodete tarbijad, Rahandusministeerium, TTJA,

EMTA, TAI, SoM. Kasutajaks on TA tubakatoodete spetsialistid, tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete teavitajad, Eesti hulgi- ja jaemüüjad

• Kolmandad​osapooled​on​EL​liikmesriikid, kellega toimub infovahetus ja vajadusel Euroopa Komisjonile andmete esitamine. JACT2 projekti töörühmas osalemine ja andmete vahetus. Tubakatoodete ja e-sigarettide tootjad ja importijad, kes soovivad oma toodetega Eesti turule tulla, riigilõivu rakendamisega lisandub teavitajatele riigilõivude tasumise kohustus, mida antud lahendus aitab teavitustega kokku viia.

9. Projekti innovaatilisus • Kontrolli​ei​tehta​enam​käsitööna,​vaid​tehakse​automatiseeritult,​mis​hoiab​

kokku​nii​aega​kui​ka​ressurssi.​ • Automatiseeritud​kontrolli​poolt​loodud​info​on​aluseks​järelevalve​

tegemisel​toodete​üle.​ • Koondab​tervikliku​ülevaate​tubakatoodetega​seotud​infost​ning​korrektsed​

tulemused​on​avaldatud​veebilehel • Valmivast​süsteemist​on​võimalik​saata​arveid​välja​ning​liidestuste​abil​

kontrollida​arvete​ning​riigilõivu​tasumist

10. Jätkusuutlikkus • Jätkusuutlikkuskulud​taotletakse​2024-2027 RESist,​vt​ 

SOM_Tervise_valdkonn_Digipöörde_detailsem_plaan leht​TAA9 

Asutus/Arendusalgatuse nimi/ TEHIK, Terviseameti menetlusinfosüsteem MEIS etapp II

1. Probleem: Terviseameti (TA) menetlusinfosüsteemi MEIS kasutuselevõtu järgselt on leitud mitmeid järelevalvemenetluse tööprotsessi tegevusi, mida ametnikud viivad läbi teistes keskkondades (nt dokumendihaldussüsteem, e-post või paberkandja), mis omakorda tõstab üldist ajakulu ning tekitab keerukust eri keskkondade vahel navigeerimise näol (sh menetlusosalisele isikule).​ 1.1 RES IKT/Arendusprojekti eesmärk on täiendada TA järelevalvemenetluse tööprotsessi MEIS-s, võimaldades nii ametnikul, kui ka menetlusosalisel isikul teha kõik toimingud ühes keskkonnas. Seeläbi tõuseb veelgi kogu protsessi kvaliteet, kiirus ning kasutajate rahulolu. 1.2 RESi lisataotlusega seos 1.3 Mitterahastamise tagajärg:​Jätkub lõhestunud tööprotsess, mis langetab efektiivsust ning tõstab keerukust ja seeläbi selgitustöö mahtu. Väheneb potentsiaalne MEIS rahaline võit (2019 hinnangu alusel 2025 aastal ca 96 661 € aastas).

1.4 Panustab arengukava suundadesse: Tuua​välja​„Digiühiskonna​arengukava​ 2030“​panustamine 1.​Avalike​teenuste​juhtimise​ja​kasutajakesksuse​juurutamine​–​järelevalve​on​ inimkeskne​ning​kogu​protsess​võimalikult​kasutajasõbralik.​Infosüsteem​on​ ajakohane​ning​vastab​vajadustele.​2.​Andmepõhine​riigivalitsemine​ja​andmete​ taaskasutus​–​Ühtne​andmekorje​tagab​andmete​kõrge​kvaliteedi​ning​analüüsi,​mille​ põhjal​tehtud​juhtimisotsused​on​asjakohased.​Menetluse​andmed​on​kiiresti​ leitavad,​võimaldades​tõhustada​otsustusprotsesse.​5.​Uute​lähenemisviiside​pidev​ katsetamine​–​MEIS​iseteenindus​võimaldab​unikaalsel​moel​menetlusosalisel​isikul​ olla​kursis​kogu​menetluse​sisu,​materjalide​ning​tulemustega.​7.​Avaliku​sektori​ digimuutuste​võimendamine​–​kuna​infosüsteemi​arendatakse​pidevalt​edasi,​siis​ järjest​suurem​osa​tegevusi​on​täielikult​digitaalsed​ning​seeläbi​ühtlustatud.​See​ tagab​sujuvama​andmevahetuse​ning​kvaliteetsema​tulemuse.

2. Hetkeolukord • TA​kontrollib​aastas​keskmisel​üle​2000​asutuse​(kokku​kuulub​TA​valve​alla​üle​7000​

juriidilise​isiku). • MEIS​kasutuselevõtu​järgselt​on​leitud,​et​MEIS kaudu protokolli koostamine on 3,4 korda

kiirem (sõltuvalt tehtava toimingu keerukusest) varasemast dokumendihaldussüsteemil põhinevast protsessist.

• Samas​on​leitud​mitmeid​täiendavat​arendust​vajavaid​funktsionaalsusi​ning​kirjeldatud​ uusi​vajaminevaid​funktsionaalsusi,​mis​aitaksid​tööprotsessi​efektiivsust​veelgi​parandada.

3. Tulemus • Juurde​on​arendatud​vähemalt​3​kriitilist​funktsionaalsust,​mis​muudavad​

MEIS​tööprotsessi​veelgi​efektiivsemaks. • Oluliselt​väheneb​ametniku​halduskoormus​eri​keskkondade​vahel​

navigeerimise​ning​dokumentide​koostamise​arvelt. • Menetlusosalise​isiku​jaoks​on​kõik​vajaminev​tehtav​ja​leitav​MEIS-st,​mis​

tõstab​menetlusprotsessi​läbipaistvust​ning​arusaadavust. • Rahaline​kokkuhoid​aastas​kasvab​ca​10-20%​(võrreldes​2019​aasta​

prognoosiga​2025​aastaks).

4. Mõju • MEIS-s​on​ühtne​terviklik​kogum​kõigist​järelevalve​toimingutest​(sh​

menetlustoimingutest),​dokumentidest​ja​otsustest.​Ära​jääb​erinevate​ keskkondade​vaheline​navigeerimine​ning​sellega​kaasneb​ajakulu.​Kasvab​ ametniku​töö​efektiivsus​ja​kvaliteet.

• Menetlusosaline​isik​jaoks​on​infovahetus​TA-ga​operatiivsema,​kuna​kõik​ materjalid​on​koondatud​ning​küsimuste​tekkimisel​vastused​kiiresti​leitavad.

• Rahaline​kokkuhoid​aastas​on​ca​10-20%​(võrreldes​2019​aasta​prognoosiga​2025​ aastaks).

5. Peamised ressursid • Meeskond - rollide jaotus, koormus, sh kes on tooteomanik, küberturvalisuse eest

vastutaja. Valja tuua kriitilised rollis, mis on olemas ja mis on puudu, sh Excelis) • Muud ressursid.

• Olemas on TA ja TEHIKu rollid, sh juhtidest koosnev juhtrühm ning spetsialistidest koosnev töörühm. Juhtrühma kuuluvad TA ja TEHIK peadirektorid ning TA järelevalvevaldkonna juht. Töörühma kuuluvad arenduspartner, TA tooteomanik ning Ta ja TEHIK projektijuhid ning vastavalt vajadusele kaasatakse TA spetsialiste.

• Tooteomanik: TA • Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK • Kehtiv raamleping arendajaga kuni 11.03.2026 (sh arendusmaht)

6. Tegevused, ajakava, eelarve • 2024​III-IV​kv​analüüs • 2025​I-II​kv​arendus • 2025​III​kv​testimine • 2025​IV​kv​valideerimine Mõju​rahalised​numbrid​lähtuvalt​hetkeolukorrast​(tasuvusanalüüsi​kokkuvõte). Eelarve 240567  Vt​Arvestuse​alused​2024​leht​TAA10

7. Arendusalgatusete eelltingimused Tegu​on​olemasoleva​süsteemi​II​arendusetapiga,​allolevad​punktid​on​teostatud​I​ etapi​raames • RIHA,​ISKE,​koosvõimeraamistik​(sh​uus​versioon),​avaandmete​hetkeseis​ning​

plaanid,​ligipääsetavuse​nõue​WCAG​AA​tase  • Vastavus​Arhitektuurinõukogu​koostatud​e-riigi​ristfunktsionaalsete​nõuetele​(sh​

pilvekõlbulikkuse​ja​andmekvaliteedi​nõuded). • Andmejälgija​kasutuselevõtt ​-​Ei  • Digiteenuste​arendamise​standard​-​arvestatud • Peamised​võimalikud​riskid,​sh​küberriskid.​ • Õigusliku​regulatsiooni​muudatuste​hetkeseis​ja​plaanid​–​I​etapi​raames • Taaskasutatavus​–​MEIS​aluseks​on​võetud​Tööelu​Infosüsteem,​mille​

komponente​taaskasutatakse

8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled • Kõik potentsiaalsed menetlusosalised (rohkem kui 7000 juriidilist isikut, kelle üle TA

järelevalvet teostab, sh Eesti vallavalitsused, linnavalitsused, teised juriidilised isikud, nt Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad, kemikaalide turustajad jne)

• TA järelevalve ametnikud (ca 76 inspektorit, 6 menetlusgrupi juhti, 4 regioonijuhti, ca 62 peaspetsialisti)

• Kolmandad osapooled: Puuduvad

9. Projekti innovaatilisus • Dokumendipõhiselt​menetluselt​üleminek​andmepõhisele​menetlusele. • Terviseameti​ja​menetlusosalise​isiku​vahelise​andmevahetuse​

lihtsustamine. • Menetlusandmete​kvaliteedi​tõstmine.

• 10Jätkusuutlikkuskulud​taotletakse​2024-2027 RESist,​vt​  SOM_Tervise_valdkonn_Digipöörde_detailsem_plaan leht​TAA10 

Asutus/Arendusalgatuse nimi/ TEHIK - Andmed otsuste tegemiseks (Sotsiaalministeeriumi 2024 prioriteetne projekt nr 11) - AOT 1. Probleem Kogutud​andmeid​on​palju,​kuid​nende​kasutamine​otsuste​tegemiseks​on​minimaalne.​Andmeid​küsitakse​mitu​korda,​erineval​moel​ja​ erinevatesse​kanalitesse.​Andmete​kasutamisele​eelnev​protsess​(sh​lubade​saamine)​on​pikk​ja​kohmakas. 1.1 RES IKT/Arendusprojekti eesmärk Võimaldada SoM valitsemisala üleselt kasutada erinevate andmekogude andmeid vajalikke poliit- ja juhtimisotsuste tegemiseks. Korrastada andmete korje (sh vähendada eraldi andmebaasidesse kogumisi) ning optimeerida andmeväljastusprotsessid ja üle vaadata juriidiline korraldus. 1.2 RESi lisataotlusega seos 1.3 Mitterahastamise tagajärg:​SoM​valitsemisala​andmete​(sh​tervis,​sotsiaal)​vähene​väärindamine​ning​DÜAK​eesmärkide​mitte​täitmine

1.4 Panustab arengukava suundadesse: „Digiühiskonna​arengukava​2030“​panustamine. Personaalse​riigi​kontspetsiooni Andmepõhine​riik​kontseptsiooni

2. Hetkeolukord Läbi aastate on kogutud väga palju digitaalseid andmeid, aga nende kasutamine otsuste tegemiseks on minimaalne ning andmete kasutamiseks tuleb läbi teha pikk ja kohmakas protsess. See ei vasta kasutajate ootusteleega Digiühiskonna arengukava 2030 ühele strateegilisele eesmärgile „Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus“. Samuti on see andmeesitajatele koormav, kuna tihti küsitakse andmeid mitu korda, erineval moel ja erinevatesse kanalitesse.Tehiniline​vaade: Tehiku​kasutuses​on​hetkel​kaks​andmeladude​platvormi.​Uued​lahendused​on​loodud​ moodsale​Vertica​platvormile​kuivõrd​kõige​keerukam​ja​mahukam​Tervise​infosüsteemi​ andmeladu​(Statistikamoodul)​on​Sybase​IQ​platvormil.​Seni​kuni​TIS​andmeladu​on​vanal​ platvormil​oleme​sunnitud​ka​osalisi​uusi​arendusi​tegema​Sybase​IQ​platvormile,​mis​tulevikus​ on​vaja​eraldi​projektiga​kolida​Vertica​platvormile.

3. Tulemus SOMi​valitsemisala​üleselt​on​võimalik​kasutada​erinevate​andmekogude​ andmeid​vajalike​poliitilise​otsuste​ja​juhtimisotsuste​tegemiseks​ning​toetatud​ on​kiire​operatiivinfo​väljastamine​kiireloomuliste​otsuste​tegemiseks.​Andmete​ väljastamise​protsess​on​optimeeritud.​Andmete​omamise​ja​töötlemise​ juriidiline​korraldus​on​viidud​mõistlikule,​väikseima​bürokraatia​tasemele. TEHIK​kasutuses​on​üks​andmelao​platvorm​–​Vertica.​On​olemas​tervise​ infosüsteemi​andmelao​(Statisikamoodul)​migreerimisplaan​ja​-töödega​on​ alustatud,​seal​hulgas​viiakse​tervise​infosüsteemi​andmed​analüütika​ tegemiseks​sobivale​kujule.​Sybase​IQ​sulgemise​tähtaeg​on​teada. Uusi​teenuseid​arendatakse​ühel​platvormil

4. Mõju (saavutatav​peale​RES​IKT​rakendumist/arendusprojekti​lõppu​ehk​kuni​5​ aasta​jooksul) • Liigume​andmepõhise​riigivalitsemise​ja​andmete​taaskasutuse​suunas​vastavalt​

DÜAKile. • Tervise​ja​sotsiaalvaldkonna​parem​lõimumine​ning​andmete​ristkasutamine • Kogutud​terviseandmete​väärindamine,​hüved​nii​teadusele​kui​inimestele • Tervise​infosüsteemi​andmed​on​viiakse​analüütika​tegemiseks​vajaminevale​

kujule • Andmelao​platvormi​halduskulude​kokkuhoid​minimaalselt​~25%​või​32112​

EUR​/​aastas • Uute​teenuste​arenduskulude​kokkuhoid​minimaalselt​16%​või​79956​EUR​/​

aastas • Administreerimis-​ja​juhtimiskulude​(ressursid​–​aeg​ja​raha)​langus​mida​toob​

kaasa​kahe​paralleelse​platvormil​käitlemine

5. Peamised ressursid • Projektijuht: Epp Immato • Alategevuste juhid: Sirli-Niibo Tamm (AT I - SoM), Raili Sillart (AT II ja AT III - SoM), Rainer

Ader (AT IV - TEHIK), Sten Martmaa (AT V - TEHIK) • andmearhitekt, ärianalüütik, andmelao arendaja, jurist • Projekti kaasvastutajad:

• Ravimiamet • Sotsiaalkindlustusamet • Sotsiaalministeerium • Tervise Arengu Instituut  • Tervisekassa • Terviseamet

6. Tegevused, ajakava, eelarve Algatatud on alategevused (AT): AT​I:​Haldusala​asutuste​poolt​(TTO-delt,​KOV-delt,​muudelt​asutustelt)​ kogutavate​andmete​kaardistus​–​30.09.24,​registrite​ja​andmekogude​analüüs​–​ 31.03.25 AT​II:​Haldusala​andmete​kogumise​osas​õigusaktide​muudatusettepanekute​ esitamine​–​31.03.25 AT​III:​Andmeväljastusprotsessi​optimeerimine,​mida​teha​et​ andmeväljastusprotsess​oleks​kiirem​ja​lihtsam​–​31.03.25 AT​IV:​Andmeladude​kasutuselevõtu​eeltööd​laiaulatuslikuks​TEHIK​hallatud​ andmelaole​üleminekuks​–​31.12.25,​ AT​V:​Asutuste​andmete​TEHIK​andmelattu​toomine​(Tervisekassa​esimesena​–​ 01.07.25) Eelarve 763 804 euro Vt​Arvestuse​alused​2024​leht​A1

7. Arendusalgatusete eeltingimused Eeltingimused​puuduvad.

8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled • TTO-d, arstid, KOV-id (kui andmete andjad) • registrite pidajad • poliitikakujundajad, teadlased, ülikoolid, teised asutused • kõik andmete taotlejad (sh ligipääsuks või andmete saamiseks) • EU regulatsioonist tulenevad andmete kasutajad

9. Projekti innovaatilisus • Soosib​andmekogude​ülest​analüütikat​ja​andmepõhiste​otsuste​tegemist • Andmeid​kogutakse​targemalt​ja​kvaliteetsemalt • Andmetele​saamise​protsess​lihtsustub. • Analüütika​lahenduste​väljatöötamise​ajakulu​väheneb​olulisel​määral

10. Jätkusuutlikkus • Pärast​projekti​lõppu​suurem​osa​tegevustest​lõppeb​või​jätkub​vähendatul​kujul​

olemasolevate​eelarvevahenditega.

Sotsiaalkaitse digipööre

VALDKONNA DIGIPÖÖRDE TEEKAARDI LÜHEM ja PIKEM VAADE RAHASTUSALLIKAST SÕLTUMATA

Planeerimisel​projekt,​millel​on​idee​ja​plaan​ning​rahastusallikas.​Lisada​planeeritav​rahastamisallikas​(B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​rahastamine)

Ootel projekt, mis on küps, läbi mõeldud ja sellele taotletakse rahastust. Lisada ka planeeritav rahastamisallikas (B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​ rahastamine)

Töös​projekt,​millel​on​olemas​rahastus​ja​teada​eelarve​(lisada​eelarve).​Välja​tuua​ka​rahastamisallikas​(B-​baaseelarve;​SF-​struktuurfond;​M-muu​fondi​vms​rahastamine)

Sotsiaalkaitse valdkonna digipööre: 2023-2030​

1. Valitsemisala digipöörde eesmärk –​Eesti​inimestel​on​sotsiaalkaitse​valdkonna​teenused​kiirelt​ja​mugavalt​kättesaadavad,​teenused​annavad​inimesele​tervikvaate,​valdkonna​teenused​on​50%​ulatuses​ proaktiivsed​ja​sündmuspõhised,​IT-süsteemide​arendamise​tulemusena​on​vähenenud​mentlejate​ja​KOV​menetlusprotsessi​peale​kulutatav​aeg​kuni​30%,​kogutud​andmed​on​võrreldavad.   2. Hetkeolukord (AS-IS) • Teenused​–​ inimesel​puudub​tervikülevaade​riigi​ja​KOVide​poolt​pakutavatest​ 

sotsiaalkaiiste​valdkonna​toetustest,​hüvitistest​ja​teenustest.​ja​ligipääs​olemasolevatele​ personaalsetele​andmetele,​mis​võimaldaksid​hoida​kokku​aega​ning​teha​läbimõeldud​ otsuseid.

• Puuduvad​kasutaja​jaoks​e-teenused​ning​autenditud​keskkonnas​info​vahetus​riigiga​või​ KOV-iga.

• Kasutajal​puudub​personaliseeritud​ülevaade,​tema​kohta​olevatest​andmetest​ning​seoses​ sellega​puudub​võialus​langetada​enda​jaoks​parimaid​otsuseid.

• Koosvõime​–otsuste​paremaks​langetamiseks​on​vajalik,​et​andmed​oleksid​usaldusväärsed​ ja​võrreldavad.​Samuti​on​vajadus​ühtse​terminoloogia​järele. 

• Tehniline​lahendus​–​vananenud​tehnoloogia​ei​võimalda​muudatuste​sisseviimist,​nõuab​ rohkelt​käsitööd,​vanadele​versioonidele​puudub​tootjapoolne​tugi​ja​on​ebapiisav​ paindlikkus​andmete​vahetamisel. 

• 2023. aastal viidud läbi isikustatud sotsiaalmaksu eelanalüüs, alustatud läbirääkimisi MTA ja RAMiga riigiülese analüüsi teostamiseks. Analüüs algab 2024. augustis. 

3. Tulevik (TO-BE) Digipöörde​projektid​sotsiaalkaitse​valdkonna​panustavad​läbivalt​järgmistesse​ tulemustesse: • Teenused​on​inimestele​kiiremini​ning​mugavamalt​kättesaadavad​

(kasutajate​rahulolu​teenuste​lõikes) • Valdkonna​teenused​on​50%​ulatuses​proaktiivsed​ja​sündmuspõhised • IT-süsteemide​arendamise​tulemusena​väheneb​menetlejate​ja​KOVide​

menetlusprotsessi​peale​kulutatav​aeg​kuni​30%. • Andmeid​kogutakse​inimeselt​üks​kord • Kogutud​andmed​on​võrreldavad,​mis​tagab​vajalike​hetkeolukordade​üle​

vaate,​statistikate​ja​prognooside​tegemise.

4. Mõju  • Eesti​inimestel​on​ülevaade​oma​sotsiaalkaitse​valdkonna​toetustest,​hüvitistest​

ja​teenustest. • Üleminek​sündmuspõhisetele​ja​proaktiivsetele​teenustelele​toob​toetused​ja​

teenused​inimese​juurde​ning​võimaldab​teha​paindlikke​otsuseid. • Kaasaegsed​lahendused​vähendavad​menetlusprotsessile​kuluvat​aega. • Kvaliteetne​ja​kättesaadav​andmestik,​tagab​teenuste​kvaliteedi​ ja​välistab​ 

vajaduse​küsida​samu​andmeid​korduvalt. • Andmepõhine​ja​asutuste​ülene​tervikvaade​inimesest​tagab​inimesele​

vajaduspõhise​teenuse​osutamise.  • Arendusprotsessid​ja​õigusloome​on​piisavalt​paindlikud,​et​pidevalt​muutuvas​

maailmas​pakkuda​vajadustele​vastavaid​kaasaegseid​lahendusi;  • Tehniline​infrastruktuur​on​turvaline,​ajakohane​ja​jätkusuutlik. 

5. Peamised ressursid  • SoM,​TEHIK,​SKA​töötajate​ressurss • RES​rahastus​rahastus​ülalpidamiskulude​katteks • SF​rahastus​ning​SOM​TAT/SF​ja​MKM​ST​rahastus teenuste​arenguhüpete​toetamiseks  • Koostööprojektid​erasektoriga​andmete,​lahenduste​ning​toodete​väljatöötamiseks • RIA​ja​sündmusteenuste​tiim

6. Tegevused, ajakava, eelarve • Projekti​indikatiivne​eelarve​(SF​osa):​ca​19​179​000€,​kokku​ca​25​745​000€ • Indikatiivne​eelarve​sisaldab​Digipöörde,​SOMi​SFi​ja​RE​allikaid.  • Ajakava:​01.2023–12.2028 • Tegevused:​vt​teekaart​+​projektide​A4-d.

7. Digipöörde eeltingimused • RIHA,​ISKE,​koostoimeraamistik, ​avaandmete​hetkeseis​ning​plaanid,​ 

ligipääsetavuse​nõue​WCAG​AA​tase​-​jah • Vastavus​Arhitektuurinõukogu​koostatud​e-riigi​ristfunktsionaalsete​nõuetele​(sh​

pilvekõlbulikkuse​ja​andmekvaliteedi​nõuded).​-​jah • Andmejälgija​kasutuselevõtt​–​jah,​projektipõhiselt • Digiteenuste​arendamise​standard​+​TKTA​põhimõtted​-​jah • Peamised​võimalikud​riskid,​sh​küberriskid.​-​projektipõhiselt • Õigusliku​regulatsiooni​muudatuste​hetkeseis​ja​plaanid.​–​jah • Taas-kasutatavus​on​läbivaks​printsiibiks​lahenduste​loomisel  • „Digiühiskonna​arengukava​2030“​põhimõtted​-​jah

8. Digipöörde kasutajate grupid/huvigrupid • Eesti​inimesed • KOVid • Teenuseosutajad,​sh​terviseteenuseosutajad  • Teadusasutused • Teised​riigiasutused • Ettevõtjad​nii​andmete​kasutajad,​toodete​arendajad,​rakendajad​kui​ka​tarkvaraarendaja​

rollis

9. Digipöördega seotud kolmandad osapooled (sh partnerid) • KOVid • Teenuseosutajad • Teised​riigiasutused

10. Jätkusuutlikkus Jätkusuutlikkuse​kulud​kaetakse​TEHIKu​sisemise​efektiivsuse​saavutamise​kaudu.​  Tabel Excelisse. 

Eesti​inimestel​on​tänu​sotsiaalvaldkonna​digipöördele​parem ülevaade sotsiaalvaldkonna​toetustest,​hüvitistest​ja​teenustest;

nutikad lahendused tagavad​ülemineku​sündmuspõhistele​ja​proaktiivsetele​teenustele,​millega​säästetakse​inimeste​aega​ning​teenused​jõuavad​inimeste​ juurde,​mis​annab​võimaluse​teha​paindlikke​otsuseid​ning​väheneb​menetlus​protsessile​kuluv​aeg;​​​​

andmepõhine​ja​asutuste​ülene​tervikvaade​inimesest​tagab​vajaduspõhiste​teenuste​osutamise​inimestele;

kvaliteetne​ja​kättesaadav​isikupõhine andmestik tagab​pakutavate​sotsiaalteenuste​ja​hüvitiste​kvaliteedi,​säästes​aega,​mis​kuluks​andmete​ taasesitamisele;​

digilahenduste​juhtimine​on​läbipaistev,​kasutajatele​mõistetav​ja​tulevikku​vaatav;​

arendusprotsessid​ja​õigusloome​on​piisavalt​paindlikud,​et​pidevalt​muutuvas​maailmas​pakkuda​vajadustele​vastavaid​kaasaegseid​lahendusi;

Valdkondlikud​teenused​on​50% ulatuses proaktiivsed​ja​sündmuspõhised;

IT-süsteemide​arendamise​tulemusena​väheneb​menetlejate​ja​KOVide​menetlusprotsessi​peale​kulutatav aeg kuni 30%;

Kasutajate rahulolu: Sotsiaalkindlustusamet​mõõdab​otseselt​kliendile​osutatavatel​teenustel​soovitusindeksi​metoodikaga​kasutajate​rahulolu

VALDKONNA DIGIPÖÖRDE VÄÄRTUSPAKKUMINE TULEMUSMÕÕDIKUTEGA

VALITSEMISALA DIGIPÖÖRDE SAAVUTUSED 2023

Valitsemisala​digipöörde​rahastusega​jõuti​alustada​vähesel​määral,​kuid​valitsemisala​laiemad​digipööret​toetavad​tulemused  SoM​ja​SKA​alustatud​valitsemisala​ülest​teenuspõhisele​juhtimisele​üleminekut  Läbi​viidud​isikustatud​sotsiaalmaksu​arenduse​eelanalüüs,​alustatud​läbirääkimisi​MTAga​üleriikliku​analüüsi​teostamiseks,​

analüüsi​eeldatav​algus​on​august​2024  Läbi​on​viidud​GOVSSO​analüüs​mille​käigus​muudeti​skoopi​ning​analüüsi​lõppedes​keskenduti​POSTKAST​2.0​funktsionaalsusele.​  Plaanis​on​alustada​Postkast​2.0​detailse​analüüsiga​ja​arendusega​septembris​2024,​eelduseks​on​RIA​keskse​lahenduse​valmimine.​  Oleme​kaardistanud​vajalikke​koolitusi​ning​jätkame​nende​planeerimist​ja​läbiviimist.​  Tootesse​läksid​alljärgnevad​arendused,​mis​aitavad​paremaid​teenuseid​pakkuda:​

 Puudeinfo​andmevahetuse​projekt  Perelepitusteenuse​I​etapp  Broneerimissüsteemi​projekt  RFK/LAVA​arendused  Kliendipöördumiste​projekt  …​ja​palju​muid​tegevusi​veel

VALDKONNA DIGIPÖÖRDE LÜHIAJALINE VAADE (KUNI 2025

lõpuni)

ALGATUSTE EELARVE ÜLEVAADE

Panus arengukava suunda Meetme toetatav tegevus Rahastuse allikas 2024 2025 1.1.1.​Üleminek​sündmuspõhistele​ja​ proaktiivsetele​teenustele

I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ väljatöötamine​ja​arendamine

SF​21-27​(taotletav​raha) 850​906 0

1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik I:​Infotehnoloogiliste​lahenduste​ väljatöötamine​ja​arendamine

SF​21-27​(taotletav​raha) 374​383 70​766

1.2.7.​Avaliku​sektori​digimuutuste​ võimendamine

III:​teadlikkuse​tõstmine SF​21-27​(taotletav​raha) 137​060 88​059

1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ kulu

Muu​rahastus 2​856​879 2​885​482

1.1.3.​Inimkeskne​Digiriik IV:​muu​digipöördega​seotud​otsene​ kulu

Baaseelarve 3​600​000 0

Kokku     7 819 228 3 044 307

Netis näeme!

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Meie 08.07.2024 nr 2-5.1/1731-1

Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna ja sotsiaalkaitse digipööre 2024-2025

Edastame Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valdkondlike digipöörete materjalid 2024-2025 aastaks. Materjalide koostamise aluseks on toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks. Digipöördesse esitatud arendusalgatused on kinnitatud ning prioriseeritud Sotsiaalministeeriumi e-tervise juhtkomisjonis ning Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusameti IT-arenduste juhtrühmas. Materjalid on MKMile edastatud e-kirjaga ning esitletud 19.06.2024 kohtumisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: 1. Digipöörde esitlus 2. Detailne plaan 3. Digipöörde hindamisleht Juta Urbalu [email protected]